2-18-6587/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

04.10.2018, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-18-6587

Tsiviilasi

H Mu hagi H Mu ja H Mu vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks

täiteasjades

nr

022/2018/2630 ja nr 022/2018/2631

Tsiviilasja hind

Kostja I osas 3 500 eurot

Kostja II osas 3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: H M (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx);

Kostja I: H M (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja II: H M (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostjate ühine seaduslik esindaja (ema): L O

(isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx);

Kostjate lepingulised esindajad: advokaat Helen Hääl

ja vandeadvokaat Liis Tedder (Advokaadibüroo

Concordia, e-post menetlus@concordia.ee).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt H Mult (isikukood xxx) kostjate H Mu (isikukood xxx) ja H Mu (isikukood

xxx) kasuks välja menetluskulud summas 1 620 eurot (sisaldab käibemaksu)

võrdsetes osades, s.t H Mule tuleb hüvitada 810 eurot ja H Mule 810 eurot.

4. Kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt (s.o H Mu osas 810 eurolt ja H Mu

osas samuti 810 eurolt) kostjatele viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. H M (hageja) esitas 27.04.2018 Harju Maakohtule hagi H Mu (kostja I) ja H Mu (kostja II)

vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 022/2018/2630 ja nr

022/2018/2631. Hagi sisaldas avaldust hagi tagamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 30.04.2018 määrusega hagi tagamise avalduse rahuldamata.

3. Hageja täpsustas hagi 08.05.2018 ning 08.05.2018 määrusega võttis Harju Maakohus hagi

menetlusse (t lk 42).

4. Kostjad vastasid hagile 29.05.2018 (t lk 47-49). Hageja esitas kostja vastuse osas täiendava

arvamuse 07.06.2018 (t lk 53-56).

5. Kohus määras 04.07.2018 kirjaga pooltele lõplikud tähtajad (t lk 72). Hageja esitas oma

lõplikud seisukohad 09.08.2018 (t lk 73-75). Kostjad esitasid oma lõplikud seisukohad ja

menetluskulude nimekirja 10.08.2018 (t lk 76-80).

6. 30.08.2018 kirjaga andis kohus hagejale tähtaja varasemalt esitatud võõrkeelsete

dokumentide tõlgete esitamiseks (t lk 81). Hageja esitas tõlked tähtaegselt, s.o 10.09.2018 (t lk

82-107).

7. 14.09.2018 esitasid kostjad täiendavad seisukohad, kuna olid selgunud uued asjaolud (t lk

108-117). Samuti esitasid kostjad täiendatud menetluskulude nimekirja (t lk 118-119).

8. 18.09.2018 edastas kohus hagejale kostjate menetluskulude nimekirja ning andis hagejale

võimaluse vastata kostjate 14.09.2018 menetlusdokumendis toodud väidetele (t lk 120-121).

Hageja esitas oma seisukohad 20.09.2018 (t lk 122-125).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist ulatuses, mis ületab elatise seadusega

sätestatud alammäära mõlema lapse kohta alates notariaalse lepingu osaliselt ülesütlemisest

01.02.2018.

10. Hageja toob hagi alusena esile järgmised asjaolud:

 Hageja ja kostjate seaduslik esindaja sõlmisid 17.06.2011 notariaalse lepingu kostjate

ülalpidamise osas. Kokkuleppe kohaselt tasub hageja elatist igakuiselt iga lapse kohta

350 eurot ning tasub laste koolitusrahad.

 Hageja esitas kostjate seaduslikule esindajale 01.02.2018 kokkuleppe osalise

erakorralise ülesütlemise avalduse. Alates lepingu ülesütlemisest on hagejal kohustus

tasuda kostjatele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ehk 250 eurot kuus iga

lapse kohta.

 Seaduses sätestatud ulatuses on hageja elatist maksnud ja seega ei saa tal võlga olla ja

sundtäitmine on lubamatu. Lisaks on hageja tasunud ka täitemenetluse alustamise tasu.

 Lepingu osaliselt ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et alates juulist 2017 on hageja

töötu, tema sissetulekuks on ainult töötu toetus. Seetõttu pole hagejal võimalik enam

elatiskokkulepet täita.

 Hageja tunnistab elatise võlga täitemenetluses kuni jaanuarini 2018 lepingus sätestatud

ulatuses ja alates lepingu osalisest ülesütlemisest 01.02.2018 ainult seaduses sätestatud

alammääras. Hageja väidab, et on kogu võlgnevuse tasunud.

 Hageja on alates 2017 töötu ning tal ei ole õnnestunud poole aasta jooksul tööd leida.

Hageja ütles kokkuleppe üles mõistliku aja jooksul peale seda, kui selgus, et tööd ei leia

ning enam ei piisa vahendeid kokkuleppe täitmiseks. Hageja elustandard on alates

töötuks jäämisest olulisel määral langenud, hagejat peab töö otsimise perioodil üleval

tema abikaasa. Alates veebruarist 2018 on hageja sissetulek alla Vabariigi Valitsuse

kehtestatud miinimumi. Hageja töötab töövõtulepingu alusel xxx xxx ning sissetulek

sõltub antud loengute arvust. Hageja on otsinud tööd mitmes välisfirmas, kuid tänaseni

ei ole ühegi firmaga õnnestunud töölepingut sõlmida.

 Kostjate emal on xxx hagejast oluliselt suurem sissetulek ja seega on põhjendatud

kostjate ema suurem panus laste ülalpidamisse.

 Hageja puhkusereise on rahastanud hageja abikaasa L M, kes on tasunud summasid ka

täitemenetluses.

 Hageja töötamine juulis ja augustist 2018 ei muuda lepingu ülesütlemist tühiseks, sest

töötamine on toimunud pärast lepingu ülesütlemist. Hageja ei varja oma sissetulekuid

ja kostjate esitatud tõendid tervisekulude kohta ja märtsist 2018 xxx maratonil osalemise

kohta ei tõenda hagejal sissetulekute olemasolu.

 Hageja käib tihti välismaal töö otsimise ja enda koolitamise eesmärgil. Muid reise

rahastab hageja abikaasa.

11. Hageja leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta kostjate kanda. Hageja menetluskuludeks on

avalduselt tasutud riigilõiv 600 eurot ja tõlkimise kulud summas 76 eurot, mille tagastamist

hageja soovib (kokku seega 676 eurot).

Kostjate menetluskuludele vaidleb hageja vastu leides, et tunnitasumäär 150 eurot ületab

tunduvalt advokaaditeenuse keskmist tasumäära, milleks on 110-120 eurot/h. Mõistlikuks

tunnitasumääraks elatisnõude puhul peab hageja 120 eurot.

Samuti ei nõustu hageja kostja esindaja poolt tööle kulutatud ajaga, mis on hageja arvates

ülepaisutatud: 29.05.2018 vastuse koostamisele kulunud 6h ja 40 min asemel oleks hageja

arvates piisanud 2,5 h.

09.08.2018 lõplike seisukohtadele kulunu 1h ja 35 min asemel oleks mõistlik ajakulu 1 h.

Kokkuvõtvalt peab hageja mõistlikuks õigusabikuluks, mille hüvitamist kostjal võiks olla õigus

nõuda, 420 eurot ehk 3,5 tunni eest hinnaga 120 eurot/h.

Kostjate vastuväited hagile

12. Kostjad vaidlevad hagile vastu ja leiavad, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Kostjad toovad esile järgmised asjaolud:

 Kostjad kinnitavad, et 17.06.2011 on sõlmitud notariaalne elatise kokkulepe. See lähtus

laste vajadustest ning eesmärgist säilitada lastele vanemate kooseluaegne elustandard.

Elatisekokkulepe ei ületanud ega ületa laste mõistlikke vajadusi. Perioodil 2011-2018

on elukalliduse tõus olnud 13,9%; samal perioodil on alampalga (seega ka

miinimumelatise) tõus 30%. Kulud laste ülalpidamiseks kasvavad vastavalt uuringutele

alates 10. eluaastast, eriti suure hüppe teeb kulude kasv alates 14. eluaastast.

 17.06.2011 kokkulepe on kehtiv ning hageja ei ole seda kehtivalt üles öelnud. Kostjad

kinnitavad, et hageja on edastanud kostjate emale 01.02.2018 e-kirja teel

ülesütlemisavalduse, kuid see ei anna alust väiteks, et leping on kehtivalt üles öeldud.

Kostjate seaduslik esindaja on ülesütlemisavaldusele 02.02.2018 vastanud leides, et

ülesütlemine on tühine ning palunud oma lepingulisi kohustusi täita.

 Alust elatisekokkuleppe osaliseks ega täielikuks ülesütlemiseks ei esine. Hageja pole

mõjuvat põhjust tõendanud. Töö puudumine pole tõendatud ega usutav. Kostjatele

teadaolevalt hageja jätkuvalt töötab, tehes seda peamiselt välisriikides, võimalik, et

hageja töötab mitteametlikult.

Hageja esitatud 5-e ettevõttega töö otsimise eesmärgil kontakti loomise tõendid, et viita

sellele, et oleks vaja viibida välismaal või läbida koolitusi välismaal. Hageja pole

tõendanud tegelikku huvi tööd leida ning kui aasta jooksul pole hageja erialast tööd

leidnud, siis tuleks aktiivselt otsida muud tööd. Hageja ei ole seda teinud.

 Kui hageja ka ei tööta, siis puuduvad tal takistused töö saamiseks. Hageja on xxx ning

see elukutse annab piisavalt võimalusi hästi tasustatava töö leidmiseks nii Eestis kui

välismaal. Hageja ei ole toonud esile põhjust, mis takistab tal enda ja oma alaealiste

laste ülalpidamiseks piisava sissetulekuga tööle minemist. Lapse ülalpidamise kohustus

tähendab kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud

vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu

vara arvel. Vajadusel tuleb müüa oma vara. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut

lapse ülalpidamiseks ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle

tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

 Hageja enda elustandard väidetavast töö puudumisest hoolimata muutunud ei ole.

Hageja enda väidete kohaselt viibib hageja pidevalt välisreisidel või välismaal tööl ning

seetõttu puudub hagejal võimalus ka kostjatega regulaarselt suhelda. Alates väidetavast

töötusest juulist 2017 on lapsed viibinud isaga mõnel üksikul korral, sest hageja viibib

Eestist eemal:

• 2017 juulis oli hagejal koos abikaasaga mootorratta reis Euroopas,

• 2017 augustis autoreis Euroopas,

• 2017 septembris ei saanud hageja tulla lapse sünnipäevale, sest oli reisil,

• 2017 detsembris ei saanud kostjad jõulupühade tähistamiseks isa juurde minna, sest

hageja oli Egiptuses reisil;

• 2018 veebruaris selgitas hageja kostjale I, et on terve veebruari välismaal tööl, kosja

II sünnipäeval 21.02. 2018 hageja ei osalenud samal põhjusel;

• 2018 märtsis oli hageja väidetavalt xxx tööl;

• Kostjad ei saanud isa juurde minna ka Volbriööl, kuna hageja ei saanud Eestisse

naasmiseks õigel ajal lennupileteid.

Hageja seesugune käitumine ei lähe kokku hageja väidetega töötusest ja raskest majanduslikust

seisust. Välisreise tuleks endale ja lastele lubada siiski siis, kui peamised kohustused on

täidetud.

 Ülesütlemine ei ole toimunud mõistliku aja jooksul. Ülesütlemise avaldusest ja hagist

nähtuvalt sai hageja oma väidetavast töötusest teada hiljemalt juulis 2017. Ülesütlemise

avaldus on esitatud 01.02.2018, s.o 7 kuud hiljem. Selliselt on mõistlik aeg

ülesütlemiseks ilmselgelt möödunud.

 Hageja viited kostjate ema sissetulekule ei ole käesoleva vaidluse seisukohalt

asjakohased. See, et kostjate ema töötab hetkel xxx, ei vähenda hageja kohustust oma

alaealisi lapsi ülal pidada vastavalt kokkuleppele. Töö xxx on teadaolevalt ka ajutine.

xxx xxx toimuvad 03.03.2019 ning kostjate ema ei pruugi enam valituks osutuda.

Hiljemalt 23.08.2018 kaotab kostjate ema töö seoses xxx naasva xxx, kelle xxx kostjate

esindaja oli.

 Kuivõrd elatisekokkulepe on kehtiv ning hageja kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud,

olid kostjad sunnitud pöörduma võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

Täitmisavalduste alusel on kohtutäitur alustanud täitemenetlused täiteasjades nr

022/2018/2630

ja

022/2018/2631.

Mistahes

alust

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks viidatud täiteasjades ei esine. Hagejal on kostjate ees elatise võlgnevus,

mille rahuldamiseks täitemenetlusi läbi viiakse. Hageja nõudeid rahuldanud ei ole.

14. 14.09.2018 esitasid kostjad täiendavad tõendeid selle kohta, et hageja püüab oma töötamise

fakti ja sissetuleku suurust varjata, lastes oma töötasu kanda abikaasa L M kontole.

Tegelikkuses on hageja töötanud xxx AS-is juulis ja augustist 2018.

15. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjad on alaealised ning sissetulekut

ei oma, ning arvestada tuleb hageja soovimatust enne kohtusse pöördumist läbirääkimisi

pidada. Menetluskulude teistsugune jaotus oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik.

16. Kostjate menetluskulud on õigusabikulud summas 1 620 eurot koos käibemaksuga (9 tunni

eest tunnihinnaga 150 eurot + 20% käibemaks). Kostjad kinnitavad, et nad ei ole

käibemaksukohustuslased ja kõik menetluskulud on kantud käesoleva tsiviilasjaga. Kostjad

taotlevad menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

17. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastuse, kirjaliku menetluse käigus poolte

esitatud täiendavad selgitused ja põhjendused ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende

kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

18. TsMS § 4 lg 2 ja § 230 lg 1 kohaselt määravad hagimenetluses pooled ise vaidluse eseme

ja esitavad enda poolt välja toodud asjaolude kinnitamiseks tõendid. Hagimenetluses on poolel

endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma väidete tõendamiseks.

19. Asjaolud, mis pooled on kohtu ette toonud ja mille üle puudub vaidlus ning mis kohus loeb

TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks, on järgmised:

-

Hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel on 17.06.2011 Tallinna notar xxx juures

sõlmitud ja notariaalselt tõestatud ühisvara jagamise ja asjaõigusleping, elatise

maksmise kokkulepe ning hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe

(/edaspidi Kokkulepe/). Kokkuleppe p 5.5 kohaselt on hageja andnud nõusoleku alluda

Kokkuleppest tulenevate rahaliste nõuete osas kohesele sundtäitmisele (t lk 11-20);

-

Hageja ütles 01.02.2018 e-posti teel saadetud ülesütlemise avaldusega (t lk 10)

Kokkuleppe osaliselt erakorraliselt üles Kokkuleppe p 5 osas. Kostjate esindaja on

ülesütlemise avalduse kätte saanud (vt kostjate 29.05.2018 vastus p 3 /t lk 47/ ja kostjate

esindaja 02.02.2018 e-kiri hagejale /t lk 50/);

-

Hageja suhtes on Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippus alustanud täitemenetluse

täiteasjas nr 022/2018/2630 H Mu avalduse ja Kokkuleppe p 5 alusel elatise võla osas

perioodi 01.01.2018-11.04.2018 eest 1 023,62 eurot ja H Mu 18.09.2017 toimunud

sünnipäevakulude osas 112,9 eurot (t lk 4-6 ja 21-22). Kokku võlg 1 136,52 eurot.

-

Sama täituri juures on H Mu avalduse ja Kokkuleppe p 5 alusel alustatud täitemenetlust

nr 022/2018/2631 elatise võla osas perioodil 01.01.2018-11.04.2018 1 023,62 eurot,

huvialaringide kuutasude osas veebruar-aprill 2018 summas 115 eurot ja 21.02.2018

sünnipäeva kulutuste osas 91,77 eurot (t lk 7-9 ja 23-24). Kokku võlg 1 230,4 eurot.

20. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal on kostjate suhtes ülalpidamiskohustus. Samuti ei

vaidle pooled selle üle, et kostjatel on täitemenetluse alustamise õigus. Hageja ei vaidle vastu

ka täitemenetluses täidetava võla suurusele (hageja on ise esitanud oma konto väljavõtted

kostjatele elatise maksmise kohta perioodil 16.01.2017-13.04.2018 /t lk 25-27/, millest nähtub,

et alates 01.01.2018 ei ole hageja enam Kokkulepet täitnud), kuid väidab, et Kokkuleppe p 5

ülesütlemise tõttu peab ta kostjatele maksma vähem.

Hageja on täitemenetluses tasunud alates lepingu ülesütlemisest 01.02.2018 elatist hageja poolt

tunnustatud ulatuses ehk 250 eurot kuus mõlema kostja osas. Samuti on hageja tasunud H M

sünnipäevakulu 112,90 eurot (t lk 37 ja 37 pöördel). Seega mõlema kostja osas on sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise nõude suurus 750 eurot. Hageja arvutuskäigule ja tasutud summadele

ei ole kostjad vastu vaielnud.

21. Vaidlus on selle üle, kas hageja on Kokkuleppe p 5 kehtivalt üles öelnud või mitte. Juhul,

kui on, siis puudub täitedokument ja täitemenetlus oleks lubamatu. Juhul, kui ei ole, siis tuleks

hagi jätta rahuldamata ja hagejalt elatise võlgnevus sisse nõuda.

22. Hageja nõude alus on täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 ja 11, mis näevad ette, et

võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Muu kui

kohtulahendi sundtäitmise puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis

esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.

23. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 186 p 6 kohaselt lõpeb võlasuhe lepingu ülesütlemisega. Seega

kui kohus tuvastab, et leping on kehtivalt üles öeldud, siis esineb alus hagi rahuldamiseks.

VÕS § 196 lg 1 kohaselt võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel

etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni

kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). VÕS

§ 196 lg 3 näeb ette, et ülesütlemiseks õigustatud isik võib lepingu üles öelda üksnes mõistliku

aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Lepingu

ülesütlemine on vormivaba (vt ka RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-29-06 p-s 20).

24. Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta peab elatist maksma, kuid ta ei soovi enam seda teha

varasemalt kokkulepitud suuruses. Põhjuseks toob hageja kaks asjaolu: ta on kaotanud oma

senise tulusa töö ja tema sissetulekud ei ole enam nii suured ning kokkulepitud elatis on laste

vajadusi arvestades liiga suur. Mõistlik suurus on hageja arvates seadusega määratud elatise

alammäär. Seepärast esineb hageja arvates mõjuv põhjus kokkuleppe ülesütlemiseks.

25. Kostjad leiavad, et lepingu ülesütlemine ei ole kehtiv, kuna ülesütlemine ei ole toimunud

tähtaegselt ning puudub mõjuv põhjus.

26. Kohtul tuleb seega analüüsida, kas elatise maksmise kokkuleppe erakorraliseks

ülesütlemiseks on mõjuva põhjusena arvestatavad hageja töö kaotus ja hageja arvamus, et laste

vajadused ei ole nii suured, et vajada varem kokkulepitud suuruses elatist. Samuti tuleks anda

hinnang sellele, kas ülesütlemine on toimunud mõistliku aja jooksul juhul, kui ülesütlemiseks

on mõjuv põhjus olemas.

27. Riigikohus on 23.02.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15 (p 17) leidnud, et kui elatise

suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda

ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval

põhjusel.

Riigikohus on leidnud, et ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks võib anda alust mh asjaolu, et

kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud

vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud.

28. Hageja väidabki, et tema sissetulekud on oluliselt vähenenud.

Hageja tõi esile, et ta on olnud töötu juulist 2017 kuni märtsini 2018. Aktsiaselts xxx on

02.06.2017 tasunud hagejale 4 543,59 eurot (maksekorralduse selgitus „lõpetamine“, t lk 40)

ning hageja soovib sellega tõendada, et töösuhe viidatud ettevõttega lõppes juunis 2017. Alates

aprillist 2018 annab hageja loenguid töövõtulepingu alusel xxx (xxx) ning aprillikuu töötasu oli

370,18 eurot (t lk 40 pöördel).

Hageja on tõendanud töötuna arvel olemist perioodil 07.06.2017-06.03.2018 (t lk 58-59). Eesti

Töötukassa 08.03.2018 otsuse kohaselt (t lk 59) on töötuna arvelolek lõpetatud 06.03.2018,

kuna hageja teatas töötukassale, et töötab alates 07.03.2018.

29. Samas kinnitab hageja esitatud konto väljavõte (t lk 40 pöördel), et 22.01.2018 on hagejale

teinud majandamiskulude hüvitamiseks väljamakse xxx OÜ, mis on hageja ja tema abikaasa

osalusega ettevõte ning mis kinnitab kohtu arvates, et hageja tegutseb ettevõtjana ja vähemalt

võiks saada tulu ettevõtlusest. Kohus nõustub kostjaga selles, et ei saa pidada usutavaks

tervisega seotud kulutuste hüvitamist ettevõtte poolt, kelle juures hageja ei tööta ja keda

ettevõtja ei kavatse värvata (t lk 40 pöördel: xxx on 19.03.2018 hüvitanud hagejale 50 eurot

tervisekulutusi). Pigem on tõenäoline, et hageja on, või on olnud selle ettevõttega seotud, mida

kinnitab ka asjaolu, et xxx on hagejale maksnud töötasu 2 822,58 eurot 13.04.2018 (t lk 112

pöördel hageja pangakonto väljavõte). Sama ettevõte on hagejale maksnud töötasu juulis 2018

summas 2 483,87 eurot ja augustist 2018 summas 4 292,58 eurot. Viimsed nimetatud töötasud

on kantud hageja abikaasa kontole (t lk 115-117). Kohtu arvates ei ole seega usutav hageja

väide, et ta töötas xxx AS-is ainult kaks kuud ja et hagejal ei ole tänaseni tööd.

Hagejal olnud sissetulekuid ka töötamisest xxx.

Kohus loeb eeltoodu ja Töötukassa 08.03.2018 otsuse alusel tõendatuks, et hageja töötab taas

alates 07.03.2018.

30. Hageja on tõendanud, et ta on otsinud tööd ja kandideerinud töökohtadele lähtudes oma

spetsialiteedist (xxx, t lk 57, 60-68 ja koos tõlgetega t l 84-107):

-

Hageja on soovinud saada tööd ettevõttes xxx (e-kirjavahetus juuli kuni september 2017

/t lk 84-90);

-

01.02.2018 on hageja esitanud sooviavalduse ettevõttele xxx ja saanud samal kuupäeval

eitava vastuse (t lk 106);

-

05.02.2018 on hageja saatnud sooviavalduse ettevõttele xxx ja saanud 06.02.2018 eitava

vastuse (t lk 102 jj);

-

Eitav vastus on saabunud ka 10.01.2018 (t lk 96-98).

Samas on sama ettevõte teinud hagejale ka tööpakkumise septembris 2017 (t lk 93-95).

Tööpakkumise on hagejale teinud ka xxx, oktoobris 2017 (t lk 91, tõlge lk 101).

Lõpptulemusena on hageja tööd ka saanud (vt otsuse eelnev p 29). Seega ei tõenda esitatud

dokumendid hagejal Kokkuleppe p 5 erakorraliseks ülesütlemiseks mõjuva põhjuse olemasolu.

31. Hageja ei ole eitanud kostjate esile toodut, et hagejal on piisavalt rahalisi vahendeid, et

viibida pidevalt välismaal. Hageja on õigustanud välisreise koolituse ja tööotsimisega.

Puhkusereise on hageja kinnitusel finantseerinud hageja abikaasa. Hageja välisreise kinnitavad

muuhulgas ka kostjate esitatud hageja pangakonto väljavõtted, millest nähtub välismaal

kulutuste tegemine nt 23.04.2018-03.05.2018 (t lk 111-114).

32. Hageja ei ole tõendanud, et tema sissetulekut on sedavõrd vähenenud, et ei võimalda

Kokkulepet täita: kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mis võimaldaks võrrelda hageja

sissetulekuid Kokkuleppe sõlmimise ajal ja hageja sissetulekuid käesoleval ajal. Hageja väidab

Kokkuleppe erakorralise ülesütlemise mõjuva põhjusena olevat asjaolu, et ta ei tööta enam

samal töökohal, kus Kokkuleppe sõlmimise ajal. Kuid see ei ole asjas esitatud tõendite alusel

tähendanud seda, et hageja sissetulekud oleksid sedavõrd vähenenud, et takistavad Kokkuleppe

täitmist. Hageja ei peagi kogu Kokkuleppe perioodi jooksul töötama ühes ja samas kohas.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja on võimeline leidma tööd ja töötama oma erialal (või ka

mõnel muul alal) ning hageja töötasu ja sissetulekud võimaldavad tal iseenda toimetulekut ja

heaolu ohtu seadmata Kokkulepet täita. Töösuhte lõppemine ühe tööandja juures on olnud

ajutine ning hageja sissetulekute sedavõrd oluline vähenemine, et see tooks kaasa Kokkuleppe

täitmise võimatuse, ei ole tsiviilasja materjalide alusel tuvastatav.

Kohus ei tuvasta, et hageja majanduslik olukord oleks oluliselt ning püsivalt muutunud

võrreldes Kokkuleppe sõlmimise ajaga, mis võimaldaks VÕS § 196 lg 1 nimetatud eeldused

lugeda saabunuks.

33. Kohus leiab, et elatise kokkuleppe puhul ei saa ajutine töö kaotus olla mõjuv põhjus lepingu

ülesütlemiseks, eriti olukorras, kus see pole kohustatud isiku majanduslikku seisu, heaolu ja

toimetulekut märgataval määral mõjutanud.

Sisuliselt on hageja tõstatanud küsimuse elatise kokkuleppe muutmiseks elatise suuruse osas.

Hageja ei vaidle vastu sellele, et ta peab elatist maksma, kuid ta ei soovi enam seda teha

varasemalt kokkulepitud suuruses.

Tsiviilasja menetluses on tõendamata ka hageja töösuhte lõppemise põhjused. Juhul, kui need

on tingitud hagejast endast (nt omal soovil), siis ei tohiks see õigustada elatise kokkuleppe

ülesütlemist.

Kohus nõustub kostjatega selles, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste

vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või

et tema sissetulek on liiga väike. Seda seisukohta on Riigikohus kinnitanud viimati oma

13.02.2018 lahendis tsiviilasjas nr 2-16-2343/41.

Seega pelgalt asjaolu, et hagejal tööleping ühe tööandja juures lõppes, ei ole Kokkuleppe p 5

erakorralise ülesütlemise aluseks.

34. Laste vajaduste suuruse osas ei ole hageja esitanud ei asjaolusid ega ühtegi tõendit. Kohtu

ette ei ole toodud laste vajaduste suurust Kokkuleppe sõlmimise ajal ega ka käesoleval ajal.

Kohtul puudub võimalus teha järeldusi laste vajaduste kohta.

Siiski märgib kohus, et võrreldes 2018 aastal kehtestatud elatise alammääraga 250 eurot, ei ole

Kokkuleppest tulenev elatis 350 eurot oluliselt või märkimisväärselt suurem, mis võimaldaks

kokkulepitud elatise ülemäärasust sedastada. Kohus nõustub kostjatega, et Kokkuleppe

sõlmimisest arvates on elukallidus muutunud ja ka lapsed on kasvanud, mis ilmselgelt

suurendab kulutusi ja vajadusi.

35. Hageja ja kostjate ema majandusliku olukorra ja sissetulekute võrdlemiseks Kokkuleppe

sõlmimise ajal ja käesoleval ajal, puuduvad kohtul andmed. Seetõttu ei saa kohus neid

asjaolusid tuvastada ega hinnata ja seetõttu ei oma tsiviilasja lahendamisel määravat tähtsust ka

hageja esitatud väide, et kostjate ema on xxx sellest tuleneva sissetulekuga.

Kohus märgib ka, et kui esinevad alused sõlmitud kokkulepete muutmiseks nt VÕS § 97 järgi,

siis tuleks seda eelistada kokkuleppe ülesütlemisele. (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-101-15

ja 3-2-1-136-11).

36. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kokkuleppe p 5 erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud

täidetud VÕS § 196 lg 1 sätestatud eeldused ning Kokkuleppe p 5 ei ole kehtivalt üles öeldud.

Seega Kokkulepe kehtib, seda tuleb täita ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

rahuldamiseks alus puudub. Kuna kohus tuvastas, et hagejal puudus mõjuv põhjus Kokkuleppe

ülesütlemiseks, siis puudub vajadus hinnata asjaolu, kas ülesütlemise avaldus esitati kostjate

emale mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks olevate asjaolude ilmnemist.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

37. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

38. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.

39. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude rahalise

suuruse.

40. TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate kulud menetluskuludeks,

mis TsMS § 175 lg 1 alusel kuuluvad vajalikus ja põhjendatud ulatuses menetluskulusid

kandma kohustatud isikult välja mõistmisele.

41. Kostjaid on menetluses esindanud advokaat Helena Hääl ja vandeadvokaat Liis Tedder ja

kostjate 14.09.2018 esitatud menetluskulude nimekiri on kohtu hinnangul kooskõlas tsiviilasja

käiguga.

Hageja on kostjate menetluskuludele vastu vaielnud ja märkinud, et tavapärane ajakulu kostjate

poolt menetluses esitatud dokumentide koostamiseks on maksimaalselt 4 tundi. Seetõttu näib

hagejale, et kostjate esindajate töömaht on ülemäärane ja esindajate rohkuse tõttu dubleeritud.

Kohus ei tuvasta tsiviilasja materjalide alusel, et kostjad oleksid töömahtu dubleerinud. Kuigi

kostjaid on menetluses kaks, on seisukohad esitatud ühiselt ühtse dokumendina ja kirjeldatud

töö sisu vastab ühe esindaja töömahule. Kohtu hinnangul on menetlusosalise asjakohaseks ja

kvalifitseeritud esindamiseks vajalik, et advokaat kliendi ära kuulaks ning kõik menetluses

tähendust omavad tõendid ja faktid püüaks välja selgitada. Selleks on vajalik kliendile vaidluse

sisu ja olemust selgitada ning saada kliendilt kogu vajalik info asja lahendamiseks oluliste

sündmuste ja tegevuste kohta. Kliendi esitatud materjalid tuleb läbi vaadata ja analüüsida.

Kliendi poolt saadud andmete alusel koostab esindaja kohtule esitamiseks vajalikud

dokumendid.

Kohtu hinnangul koosnebki advokaadi poolt koostatud dokument nii õiguslikest kui ka

faktilistest asjaoludest ja nende esitamine on ka poole kohustus. Seega ei saa väita, et kui

advokaat kirjeldab faktilisi asjaolusid, siis see pole juriidilist haridust nõudev tegevus. Oskus

eristada, milliseid faktilisi asjaolusid on vaja kohtu ette tuua, on vaieldamatult juriidilist

kvalifikatsiooni nõudev tegevus.

Eelpoolkirjeldatud toiminguteks kuluv aeg on kohtu arvates kostjate menetluskulude nimekirjas

adekvaatselt kirjeldatud ja kohus loeb töömahu 9 tundi mõistikuks ja põhjendatud ajakuluks.

42. Kostjate esindajate tasumäär 150 eurot tunnis (+ käibemaks), on arvestades Riigikohtu

senist praktikat ning üldist teenuse hinda õigusabi osutamise turul, kohtu hinnangul tavapärane.

(vt ka nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14, milles on märgitud

järgmist: 14.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 tehtud määruses luges kolleegium

tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Kolleegium jääb eeltoodud

seisukoha juurde).

Kohus leiab, et Riigikohtu seisukohta kajastava lahendi tegemisest möödunud pea 4 aasta

jooksul on õigusteenuse tavapärane tasu pigem tõusnud, kui langenud.

43. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Kostjad on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega saa tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada (t lk 118).

44. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostjate kasuks võrdsetes osades välja menetluskulu

(õigusabikulu) hüvitamiseks 1 620 eurot (sisaldab käibemaksu), s.t H Mule tuleb hüvitada 810

eurot ja H Mule samuti 810 eurot (TsMS § 173 lg 4).

Kuna kostjad on esitanud ka TsMS § 177 lg 4 tuleneva taotluse (t lk 118 pöördel), siis märgib

kohus, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (kokku 1 620 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude vaidlustamine

45. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende

suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik