1-18-6344/20 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2018. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-18-6344 (18230100054)

Kohtunik

Urmas Reinola

Kriminaalasi

Erik Poplavski süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, Sergei

Gorski süüdistuses § 184 lg 2 p 2 järgi; Erti Laidvee

süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi

Vaidlustatud kohtuotsus

Apellatsiooni esitaja

Harju Maakohtu 3. septembri 2018 otsus

kokkuleppemenetluses

Süüdistatav Sergei Gorski (ik: 38412070311; viibib Tallinna

Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Sergei Gorski apellatsioon Harju Maakohtu 3. septembri 2018 otsuse peale läbi

vaatamata ja tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib süüdistatav advokaadist kaitsja vahendusel esitada määruskaebuse

Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline

sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 3. septembri 2018 otsusega tunnistati Sergei Gorski

kokkuleppemenetluses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi süüdi ja karistati

vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

28.08.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 8 kuud vangistust

ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 5 aastat 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja alguseks loeti S. Gorski kahtlustatavana

kinnipidamise päev 1.03.2018. Tõkend vahistamine tühistada peale kohtuotsuse jõustumist või karistuse

ärakandmist.

2. Makseinfo sai S. Gorski allkirja vastu kätte 5.09.2018 ja kohtuotsuse tõlke 14.09.2018 Tallinna

Vanglas.

3. 20.09.2018 esitas S.Gorski maakohtule teate apellatsiooni esitamisest ja 27.09.2018

apellatsioonkaebuse, mille sisust tulenevalt vaidlustab ta otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas.

Leiab, et kuritegu oleks pidanud olema kvalifitseeritud KarS § 183 lg 2 p 2 järgi. Veel leiab, et

temalt välja mõistetud menetluskulu on liiga suur, mistõttu palub apellatsiooni läbivaatamist

suulises menetluses, et tähtsaid detaile kohtumenetluses kaduma ei läheks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kriminaalasja materjalidega leiab,

et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval

põhjusel.

5. Maakohus lahendas käesolevat kriminaalasja kokkuleppemenetluses,

milles otsuse vaidlustamise võimalused on piiratud. Maakohtu otsuse

edasikaebekorra all on vastavad piirangud ka nimetatud. Apellatsioonis vaidlustab

süüdistatav kuriteo kvalifikatsiooni ja menetluskulude suurust.

Ringkonnakohus märgib, et KrMS § 245 lg 1 p-de 8 ja 12 kohaselt peavad prokurör,

süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kuriteo kvalifikatsiooni ning

tekitatud kahju laadi ja suuruse kui süüdistatava poolt hüvitatavate kriminaalmenetluse kulude

hüvitamise osas.

6. 12. juulil 2018 sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör G. Vahtra, süüdistatav S.

Gorski ja tema kaitsja S. Sillar kokkuleppe (kd I, tl 268-271), millest nähtuvalt taotleb prokurör

maakohtult S. Gorski süüditunnistamist KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest. Menetluskuludena taotleb prokurör S. Gorskilt välja mõista riigi tuludesse

sundraha 1250 eurot ja ekspertiisitasu 84 eurot, mis tulevad tasuda ositi 12 kuu jooksul.

Kokkuleppest nähtub, et S. Gorskile on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb

lisaks karistusele sundraha ning kriminaalmenetluse kulud, mis kuuluvad süüdistatava poolt

hüvitamisele. S. Gorski on omakäeliselt kinnitanud, et kohtusse kaitsja osavõttu ei soovi.

Kokkuleppe arutamisel kohtuistungil jäid prokurör ja süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. 3.

septembril 2018 toimunud kohtuistungi protokolli kohaselt on S. Gorski kohtuistungil avaldanud,

et talle on kokkulepe arusaadav ja nõustub sellega, kokkuleppe sõlmis vabal tahtel ning ta jääb

kokkuleppe juurde (kd II, tl 8). Apelleeritud kohtuotsusega ongi S. Gorski kokkuleppes märgitud

süüdistuses süüdi tunnistatud ja vastavalt kokkuleppes märgitule karistatud (kd II, tl 9-13).

7. Apellatsioonis ei nõustu S. Gorski maakohtu kokkuleppe sõlmimise otsusega, s.t sisuliselt

soovib ta loobuda kokkuleppe sõlmimisest.

Ringkonnakohus selgitab, et olukorda, kus süüdistatav on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid

soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318

lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 4. novembri

2011 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-81-11. Riigikohus on märkinud, et tulenevalt KrMS § 247

lg-st 2 saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul

arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub

üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et

süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes

muutnud.

8. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi

apellatsiooniõigust, koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab

apellatsiooni apellandile. Kuna ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole viidatud KrMS 9.

peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele, tuleb KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud aluste

puudumise tõttu jätta S. Gorski apellatsioon läbi vaatamata.

9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 ja § 318 lg-st 4 on ringkonnakohus

seisukohal, et süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)