2-17-12096/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2018, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-17-12096

Tsiviilasi

Wesico Project OÜ hagi Kanepi Haldus OÜ vastu

võla ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

48 866 eurot 52 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Wesico Project OÜ, rk 10882277, asukoht

Vasara 50, 50113 Tartu; lepinguline esindaja vandeadv

Raul Talts, e-post raul@abtalts.ee;

Kostja Kanepi Haldus OÜ, rk 12744912; asukoht Turu

põik 1, Kanepi alevik, 63101; lepinguline esindaja

vandeadv Vesse Võhma; e-post vesse.vohma@entsik.ee

Kohtuistungi toimumise aeg

Protokollija

11. september 2018

Istungisekretär Tiia Lepp

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Wesico Project OÜ hagis Kanepi Haldus OÜ vastu

osaliselt, so võla väljamõistmiseks 17 542.20 euro ulatuses nõudest loobumise

tõttu.

2. Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks põhivõla jääk

summas 23 433.60 eurot koos käibemaksuga.

3. Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks sissenõutavaks

muutunud viivis alates 3. augustist 2017 kuni 2. oktoobrini 2018 summas 5

254.56 eurot.

4. Välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks lisanduv viivis

arvestusega 0,05 % päevas tasumata põhinõudelt 20 048.48 eurot, kuid

viiviseid kokku mitte rohkem kui põhinõue, alates 3. oktoobrist 2018 kuni võla

täieliku tasumiseni.

5. Rahuldada Kanepi Haldus OÜ nõue Wesico Project OÜ vastu leppetrahvi

tasaarvestamiseks 8 639.68 euro ulatuses.

6. Tasaarvestada vastastikused rahalised nõuded, mille tulemusena mõista

Kanepi Haldus OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks välja 20 048.48 eurot.

7. Jätta rahuldamata Kanepi Haldus OÜ nõue Wesico Project OÜ vastu

leppetrahvide tasaarvestamiseks 630 euro ja 2 468.60 euro ulatuses ning

kahju hüvitamise nõue 22 800 euro ulatuses.

8. Menetluskulude jaotus

8.1 Menetluskulud jätta 40% ulatuses hageja kanda ja 60 % ulatuses kostja kanda.

8.2. Määrata Wesico Project OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 6 129.67

eurot, millest 3677.80 eurot välja mõista Kanepi Haldus OÜ-lt. Ülejäänud osas

jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda.

8.3. Määrata Kanepi Haldus OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4 260 eurot,

millest 1704 eurot välja mõista Wesico Project OÜ-lt. Ülejäänud osas jäävad kostja

menetluskulud kostja enda kanda.

8.4. Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded mõista Kanepi Haldus

OÜ-lt Wesico Project OÜ kasuks välja menetluskulude katteks 1 973.80 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. Wesico Project OÜ (hageja) esitas 14. augustil 2017 Tartu Maakohtule hagi Kanepi

Haldus OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista 40 975.80 eurot

tehtud tööde eest, sissenõutavaks muutunud viivised 412.64 eurot ja lisanduv viivis 0,05%

päevas põhinõudelt. 25.01.2018 avalduses hageja vähendas nõuet 17 524.20 euro võrra,

milline summa on kostja poolt tasutud pärast hagi esitamist kohtusse. Hageja palus kostjalt

välja mõista töövõtutasu 23 433.60 eurot, 25.01.2018 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 2 512.25 eurot ja lisanduv viivis põhinõudelt viivisemääraga 0,05% päevas.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku

vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX töövõtulepingu

(edaspidi – leping). Lepingu p 2.3.2. ning 2.3.4. kohaselt kuulusid lepingudokumentide

hulka riigihanke nr XXX hankedokumentatsioon ning projektdokumentatsiooni osad.

Lepingu p 4.1. kohaselt määrati teostamisele kuuluvad tööd lepingudokumentidega. Töö

oli jaotatud kahte etappi, mille kohaselt oli Kooli ja Hurmi tänavate trasside ehitus ja

taastamistöödega seotud tööde ning võrehoonega seotud ehitustööde tähtajaks 31.10.2016

ning kogu töö lõpetamise tähtajaks 31.05.2017. Tellija kohustus tasuma töövõtjale lepingus

ettenähtud tööde teostamise eest kokku 352 643.76 eurot. Käesolevas lahendis on edaspidi

kõik tasunõuded käibemaksuga.

Hageja pidi ehitama torustikud etteantud projekti järgi. Kooli 15, 4, Niidu 29, 15, 3 ja Turu

põik 3, 5, 9 ja Turu 8 kinnistute majaühenduste loomisega tekkis probleem, kuivõrd

projektis näidatud olemasolevad ühenduskohad ei olnud tegelikult projektijärgsetes

asukohtades. Hageja leidis, et täiendavad otsingud ja torumeetrid on lisatöö, kuid kostja

seda lisatööks ei pidanud. Hageja nõudis lepingujärgsete tööde ja juba tehtud lisatööde eest

tasumist, ent kostja jättis hagejale tasu maksmata. Kostja keeldus hageja hinnapakkumisest

ning 02.08.2017 teatas tellija, et ütleb lepingu üles alates 03.08.2017, tuginedes lepingu p-

le 13.2.2.

Hageja nõuab lepingujärgsete tööde eest tasu summas 35 633.40 eurot. Hageja esitas

lepingujärgsete tööde eest 31.05.2017 kostjale akti nr 7 summas 40 342.20 eurot.

22.06.2017 esitas hageja kostjale arve nr XXX aktis nr 7 märgitud tööde maksumuses.

Kostja teatel tuli vähendada lõppaktiga akteeritavat summat soodsaima asendustäitmise

pakkumuse, so 4 708.80 euro võrra. Hageja leiab, et kostja on aktsepteerinud kõiki aktis nr

7 akteeritud töid, v.a Turu põik 5, 9, Turu 8 ning Niidu 15 ja 3 kinnistusiseste torustike

ühendamise ehitustööde osas, mis jäi hageja poolt tegemata. Nõutav tasu on täpselt aktis nr

7 ja arvel nr XXX toodud summa ja tellija poolt avaldatud soodsaima asendustäitmise

pakkumuse vahe. Hageja hinnangul puudub vaidlus, et kostja on aktsepteerinud töid

summas 35 633.40 eurot.

Kuivõrd lepingu p 8.2.3. järgi pidi tasuma kostja omaosaluse 10 kalendripäeva jooksul

peale teostatud tööde akti aktsepteerimist ja arve esitamist ning lepingu p-de 8.2.4. ja 8.2.5.

järgi pidi ülejäänud summa tasutama 35 kalendripäeva jooksul KIK-i poolt, siis kostja pidi

tasuma 03.07.2017 15% aktsepteeritud summast ja 27.07.2017 pidi KIK tasuma hagejale

85% aktsepteeritud summast.

Kostja tasus hagejale pärast hagiavalduse esitamist 23.08.2017 töövõtutasu summas

2 923.70 eurot ning KIK tasus hagejale 04.09.2017.a täiendavalt 14 618.50 eurot. Hageja

vähendas vastavas osas oma nõuet. Põhinõudeks arve nr XXX alusel jäi (35 633.40-

2923.70-14 618.50) 18 091.20 eurot.

1.2. Kostja leppetrahvinõue summas 11 108.28 eurot tööde lõpetamise tähtaja 31.05.2017

ületamise eest on alusetu, kuivõrd kostja tegevusetus tingis Niidu 3 ja 15, Turu 8 ning Turu

põik 5 ja 9 majaühenduste väljaehitamise osas tööde lõpetamise tähtaja ületamise.

Majaühenduste asukohad ei paiknenud projektijärgsetes kohtades, kostja ei osutanud

kaasabi majaühenduste asukohtade väljaselgitamiseks ega nõustunud hiljem lisatöö eest

tasuma. Uued joonised majaühenduste asukohtade kohta esitas kostja alles 07.06.2017 ehk

pärast tööde lepingujärgset lõpptähtaega. Kõik ülejäänud tööd lõpetas hageja tähtaegselt

ning tegi 24.05.2017 kostjale ka ettepaneku teostada lõppülevaatus 29.05.2017, ent kostja

keeldus objekti vastuvõtmisest.

1.3. Samuti on alusetu lepingu p 16.3. alusel kostja esitatud leppetrahvinõue 630 eurot

põhjendusega, et hageja ei jätkanud kostja nõudmisel töö tegemist. Kostja teatas

03.05.2017 hagejale, et hageja peab seoses liitumispunktidega jätkama töid kostjalt saadud

juhiste järgi. Hagejal puudus võimalus töödega jätkata olukorras, kus polnud teada

majaühenduste asukohad ning kostja ei osutanud nende väljaselgitamiseks kaasabi. Hageja

ei ole rikkunud lepingu 11.6. sätestatud kohustust, sest tööde jätkamine oli takistatud kostja

enda tegevusetuse tõttu.

1.4. Hageja nõuab VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 108 lg 1 alusel kostjalt lisatööde eest tasu

maksmist summas 5 342.40 eurot. Torustike ühenduskohad ei asunud projektijärgsetes

kohtades ka Kooli tn 15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 kinnistutel. Hageja otsis nimetatud

kinnistutel torustiku ühenduskohad kaevemeetodil üles ning ühenduskohtade leidmisel

teostas ehitustööd. Kooli tn 15 kinnistu puhul tähendas see 6,6 m lisatööde tegemist, Turu

tn 4 puhul 16,8 m ulatuses lisatööde tegemist ning Niidu tn 29 puhul 7 m ulatuses lisatööde

tegemist. Lisatööna torustiku rajamise ühikuhinnaks pakkus hageja 150 eurot/m. Hageja

esitas kostjale lisatööde eest arve nr XXX summas 5 342.40 eurot, ent kostja keeldus

22.06.2017 selle tasumisest, väites, et nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Hageja

tegi nimetatud lisatööd heas usus, et kostja tasub nende eest. Kostja on tööd vastu võtnud.

Hageja põhinõue kokku on seega (18 091.20 + 5 342.40) 23 433.60 eurot.

1.5. Lepingu p 16.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist 0,05% iga hilinenud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. Seega

kohustub kostja tasuma maksetähtaja ületanud arvetelt nr XXX ja XXX viivist intressiga

0,05% päevas.

1.6. Kostja on tasaarvestanud hageja nõude kostja kahjunõudega summas 22 800 eurot,

mille kostja tasus OÜ-le Sinear asendustööde teostamiseks. Hageja märgib, et kostja poolt

06.07.2017 esitatud skeemidel erines uus lahendus projektis ettenähtud lahendusest kohati

mitukümmend meetrit. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projektis märgitud kohtades

ning neist kahe meetri raadiuses ei olnud kinnistusiseseid ühenduskohti. Kuivõrd pole

võimalik selgeks teha, milliseid lepingujärgseid töid tegi hageja asemel OÜ Sinear, siis ei

ole kostjal võimalik nõuda OÜ-ga Sinear sõlmitud lepingust tulenevate tööde maksumuse

hüvitamist hagejalt. Teiseks on kostja kinnitanud 22.06.2017, et asendustäitmise soodsaim

pakkumine oli 4 708.80 eurot. Seega nõuab kostja tööde maksumusest märkimisväärselt

suuremat summat. Hageja ei ole nõus hüvitama kostjale kostja poolt tehtud ebamõistlikke

kulutusi. Hageja arvestas eelmärgitud 4 708.80 eurot maha oma nõudest. Hageja oli nõus

ka ise vaidlusalused tööd teostama vastavalt 09.06.2017 hinnapakkumisele, mille kohaselt

olnuks tööde maksumuseks 11 616 eurot. Hageja kahtleb, et OÜ Sinear teostas üksnes

lepingujärgseid töid. Ehitusprojekti seletuskirja punktist 5.10. ei tulene kohustust otsida

majaühenduste asukohti ning teha sellega seonduvalt täiendavaid töid. Kooli tn 15 ja 4,

Niidu tn 29, 15 ja 3, Turu põik 3, 5 ja 9 ning Turu 8 kinnistute ühendamine ei olnud

võimalik ilma lisatööde tegemiseta ning hageja nõuab põhjendatult lisatöö eest tasu. Kostjal

puudub alus tasaarvestada väidetavaid asendustöid hageja nõudega. Kostja ei näidanud

hagejale ette kinnistusiseseid ühenduskohti, mistõttu peatas hageja tööde tegemise

õigustatult, kuniks kostja kinnitab hageja hinnapakkumise või otsib ise majaühenduste

asukohad välja.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, hageja nõude rahuldamisel aga tasaarvestada hageja

nõue kostja vastunõudega summas 34 538.28 eurot. Kostja on tasunud hagejale töövõtutasu

osaliselt, so summas 17 542.20 eurot.

2.1. Kostja vastuse kohaselt rikkus hageja korduvalt riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku

vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX sõlmitud

töövõtulepingut ning ei täitnud tähtaegselt, mistõttu kostja ütles alates 03.08.2017 lepingu

üles. Kostja korraldas hageja poolt tegemata jäetud tööde (Kanepi aleviku Niidu 3 ja 15,

Turu 8 ning Turu põik 5 ja 9 veeühenduse tagamine) teostamiseks uue riigihanke ning

asendustööde maksumuseks kujunes 22 800 eurot.

2.2. Kooli tn 15, 4, Niidu tn 29, 15, 3, Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 kinnistute torustike

ühendamine trassiga ei olnud lisatöö. Hageja on riigihankel pakkumuse esitamisel

kinnitanud, et tuginedes oma ametialasele professionaalsusele ja kogemustele on

pakkumuse koostamiseks saadud informatsioon talle üheselt arusaadav ning piisav selleks,

et tema pakkumus sisaldab kõiki hankedokumentides kirjeldatud töid, kaasa arvatud

selliseid töid, mis ei ole otseselt hankedokumentides kirjeldatud, kuid mis on vajalikud

nende tööde teostamiseks vastavalt esitatud tingimustele ja nõuetele. Vaidlusaluste tööde

projektdokumentatsiooni koostas Keskkond ja Partnerid OÜ, mille juhatuse liige Antti

Mölter on samaaegselt ka hageja juhatuse liige. Hageja ei käitunud lepingu täitmisel heas

usus ning üritas tekitada kunstlikult olukorda lepingu hinna suurendamiseks väidetavate

lisatööde arvel.

2.3. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, nagu oleks kostja 22.06.2017 kirjas aktsepteerinud

hageja poolt akt nr 7 alusel tehtud töid summas 35 633.40 eurot. Kiri oli informatiivne.

Asendustööde maksumus riigihankes oli 22 800 eurot ning kostja vähendas selle summa

võrra hageja tasu.

2.4. Hageja lisatööde tasunõue summas 5 342.40 eurot on alusetu. Hageja poolt Kooli tn

15, Turu tn 4 ja Niidu tn 29 torustike liitmine trassiga ei olnud lisatöö, hageja sellekohane

väide on tõendamata. Nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Hageja ei ole esitanud

ühtki tõendit, et pooled oleksid sõlminud lisatööde kokkuleppe Kooli tn 15, Turu tn 4 ja

Niidu tn 29 veetorustike ühendamiseks.

2.5. Hageja viivisenõue on alusetu. Kostja ei ole viivitanud hageja arvete maksmisega.

Kostjal ei olnud kohustust tasuda hagejale hiljemalt 03.07.2017 5 345 eurot ning hiljemalt

27.07.2017 30 288.40 eurot. Samuti ei olnud kostjal kohustust tasuda 16.06.2017 esitatud

lisatööde arvet summas 5342.40 eurot hiljemalt 20.07.2017. Kostja tasus hagejale tegelikult

teostatud tööde eest tähtaegselt, vähendades makstavat tasu asendustööde maksumuse

võrra.

2.6. Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestuse vastuväite. Kostjal oli seisuga 02.08.2017

s.o kostja poolt lepingu ülesütlemisel hageja vastu sissenõutavad nõuded kogusummas 34

538.27 eurot, sh kahju hüvitamise nõue summas 22 800 eurot ning leppetrahvide nõue

tähtaja ületamise eest vastavalt lepingu p-le 16.2 summas 11 108.28 eurot ja vastavalt

lepingu p-le 16.3 summas 630 eurot.

2.6.1. 02.08.2017 ütles kostja lepingu vastavalt lepingu p-le 13.2.2 üles, kuna hageja

katkestas alates 2017 juunist tööd, ei olnud kahe kuu jooksul andnud teada tööde lõpetamise

kavatsusest töövõtulepingus sätestatud tingimustel ning rikkus muuhulgas lepingu p-de

5.1.24,5.1.26,5.1.27, 5.1.30, 7.2.2, 8.1, 11.4.2,11.6,12.1,12.7 ja 16.6 tingimusi. Hageja

lepingu lõpetamist kostja poolt toodud asjaoludel ei vaidlustanud. Seega kostja on kehtivalt

lepingust taganenud. Kostja korraldas asendustööde teostamiseks täiendava riigihanke ja

sõlmis XX.XX.XXXX OÜ-ga Sinear töövõtulepingu. 14.09.2017 võttis kostja töö vastu

ning tasus Sinear OÜ arve summas 22 800 eurot, mis on käsitletav kostja kahjuna.

Eeltoodust tulenevalt on kostjal hageja vastu kahjunõue summas 22 800 eurot.

2.6.2. Lepingu p 16.2 kohaselt peab töövõtja töö etappide tähtaegadest mittekinnipidamisel

tasuma leppetrahvi 0,05% lepingu hinnast iga vastava etapi lõpptähtaega ületava

kalendripäeva eest. Vastavalt lepingu punktile 7.2.2 oli kogu tööde (II etapp) lõpetamise

tähtaeg 31.05.2017. Hageja nimetatud tähtajaks töid ei lõpetanud ning lahkus objektilt.

Lepingu punkti 8.1 kohaselt on lepingu hind 352 643.76 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

leppetrahvi suuruseks 176,3218 eurot päevas. Kostja nõuab hagejalt leppetrahvi perioodi

eest 01.06.2017 kuni 02.08.2017, s.o tööde lõpetamise tähtajale järgnevast päevast kuni

hageja lepingurikkumise tõttu lepingu ülesütlemiseni 02.08.2017 s.o 63 päeva eest

kogusummas 11 108.28 eurot.

2.6.3. Lepingu p 16.3 kohaselt kohustub töövõtja muude käesolevas lepingus ettenähtud

kohustuste rikkumise korral maksma igakordse rikkumise eest leppetrahvi 630 eurot.

Kostja andis hagejale 26.05.2017 kirjas juhise jätkata töid kuni lepingu täitmiseni, kuid

hageja töid ei jätkanud ning lahkus objektilt. Seega rikkus hageja lepingu p 11.6 ning on

kohustatud maksma kostjale leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 16.3 summas 630 eurot.

3. 15.03.2018 kohtuistungil jäi hageja oma seisukoha juurde, et tema tööks oli ühendada

kinnistu piiril veevarustus magistraaltorustikuga ja ta ei pidanud kinnistusiseseid töid

tegema. Kui vead on projektdokumentatsioonis, siis käsitletakse seda tellija valejuhisena.

Hageja ei vastuta projekti eest. Projekti muudatuse tellimine ei ole töövõtja kohustus.

Kostja leidis, et töövõtja pidi arvestama, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad,

sügavused ja läbimõõdud võivad erineda projektis näidatust. Kostja märkis, et lepingu

kohaselt olemasolevatele ühiskanalisatsiooni ja –veevärgi klientidele ehitatakse torustik

välja kuni olemasoleva toruni ja taastatakse ühendus.

07.09.2018 toimunud kohtuistungil leidis hageja, et Wesico esitas hinnapakkumise aegsasti

ning hankija ei tohi hanget tükeldada väiksemateks tükkideks. Kostjal oli rahaline puhver

lisatöödeks. Hageja leidis, et olemasolevate ühenduskohtade tegelikud asukohad ei olnud

projektis ega muudes töövõtjal olemasolevates dokumentides kirjas. Seetõttu suurenes

torumeetrite hulk ning töid tuli teha kinnistu sees, kus oli tegu käsitööga. Soojustustöid ei

olnud algses hankepakkumises kirjas.

Kostja jäi seisukoha juurde, et tegemist ei olnud lisa-, vaid vaegtöödega, lepingus

ettenähtud töödega, mis jäeti tegemata. Projekti seletuskirja kohaselt torustike sügavused

ja asukohad võivad olla erinevad projektist. Hageja pidi ühendama majad

tsentraaltorustikuga. Hageja oli kohustatud välja selgitama torude asukoha ja välja ehitama

ühendused.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle:

-

Hageja ja kostja sõlmisid riigihanke nr XXX „Kanepi aleviku vee- ja

kanalisatsioonitorustike ehitustööd“ tulemusena XX.XX.XXXX töövõtulepingu,

mille kohaselt Töövõtja pidi ehitama torustikud etteantud projekti järgi (I kd tl 15-

32).

-

Projekti eesmärgiks oli muuhulgas ka vee- ja kanalisatsioonitorustiku

majaühenduste loomine Kooli 15, 4, Niidu 29, 15, 3 ja Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8

kinnistute olemasoleva torustikuga.

-

Töövõtulepingu järgi tuli kostjal II etapi tööd lõpetada 31.05.2017.

-

Tellija kohustus töövõtjale tasuma lepingus ettenähtud tööde eest kokku 352 643.76

eurot.

-

Vee- ja kanalisatsioonitorustiku majaühenduste loomine Kooli 4, 15, Niidu 29, 15,

3 ja Turu põik 3, 5, 9 ja Turu 8 oli häiritud, kuna liitumispunktid ei vastanud

projektis näidatule.

-

Niidu 15, 3, Turu põik 5, 9 ja Turu 8 majaühendustorustike ühendused jäid hageja

poolt tegemata.

-

Töövõtja esitas tellijale 31.05.2017 akti nr 7, mille kohaselt kuulus lepingu

maksumusest väljamaksmisele 40 342.20 eurot, sh käibemaks (I kd tl 69-73) ja

22.06.2017 arve nr XXX summas 40 324.20 eurot (I kd tl 116).

-

Tellija esitas täpsustatud joonised töövõtjale 07.06.2018, töövõtja esitas nende

alusel hinnapakkumise lisa- ja muudatustööde tegemiseks, kuid tellija lükkas

pakkumise tagasi.

-

Töövõtja esitas 15.06.2017 kaevetööde eest lisatööde arve nr XXX summas

5342.40 eurot (I kd tl 106).

-

Kostja ütles 02.08.2017 teatega lepingu üles alates 03.08.2017 (I kd tl 114).

-

Kostja kuulutas välja uue hanke, sõlmis XX.XX.XXXX OÜ-ga Sinear

töövõtulepingu, võttis 14.09.2017 tööd vastu ning tasus OÜ-le Sinear 22 800 eurot.

-

Kostja tasus enne hagi kohtu poolt menetlusse võtmist hagejale 23.08.2017

2 923.70 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA tasus 05.09.2017 hagejale

14 618.50 eurot ehk kokku 17 542.20 (40 432.20 - 22 800) eurot.

5. Hageja nõue tasu saamiseks tehtud töö eest

5.1 Hageja esitas kohtule hagi kostjalt vastuvõetud tööde eest tasu väljamõistmiseks

summas 35 633.40 eurot. Pärast hagi kohtusse esitamist, kuid enne selle kättetoimetamist

kostjale on kostja tasunud hagejale 2 923.70 eurot ja Keskkonnainvesteeringute Keskus SA

(edaspidi – KIK) – 14 618.50 eurot. Hageja vähendas hagiavalduses esitatud nõuet

18 091.20 euroni koos käibemaksuga. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja

poolt avaldatu annab aluse lõpetada menetlus hagist osalise loobumise alusel, sest hagejal

ei ole 17 542.20 euro ulatuses enam nõuet kostja vastu.

5.2. Hageja nõue kostja vastu põhivõlgnevuse jäägi osas kuulub rahuldamisele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 alusel. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga

kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse

osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Seega on töövõtja põhikohustuseks VÕS § 635 lg 1 järgi töö valmistegemine ja tellija

kohustuseks on töö eest tasu maksmine.

Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt tehtud töödele summas 18 091.20 eurot. Vaidlus

on selle üle, kas tehtud tööd on vastu võetud või mitte ja sellest tulenevalt, kas hageja

tasunõue on muutunud sissenõutavaks või mitte.

VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö

valmimisest. VÕS § 637 lg 4 järgi kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või

kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või

kui loetakse vastuvõetuks.

Tellija on VÕS § 638 järgi kohustatud töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku

lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka

juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud

mõistliku tähtaja jooksul.

Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises

töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest

(Riigikohtu lahend nr 2-16-5851, p 16). Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige

pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise

korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama

tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal

on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib

leping või VÕS § 638 teine lause (Riigikohtu otsus nr 2-14-61484, p 18).

Lepingu punkti 12.2.1 kohaselt pärast kõigi lepinguliste tööde valmimist töövõtja koostab

ja esitab tellijale allkirjastamiseks tööde üleandmise-vastuvõtmise lõppakti. Tellija on

kohustatud 10 tööpäeva jooksul tööd üle vaatama eesmärgiga fikseerida ilmsed puudused

ja lõppakti allkirjastama ning tööandjale tagastama või puuduste või vigade avastamisel

töödes eelnimetatud tähtaja jooksul esitama töövõtjale motiveeritud kirjaliku otsuse

vastuvõtmisest keeldumise kohta, loetledes vastuvõtmist takistavad puudused ja vead.

Lepingu p 8.2.1. sätestab, et tellija tasub töövõtjale tehtud ehitustööde eest vastavalt

ehitustööde vastuvõtmisele ning töövõtja poolt esitatavate arvete alusel. Lepingu punkti

8.2.2. kohaselt finantseeris KIK töid ca 85% mahus ning kostja ca 15% ulatuses. Lepingu

punkti 8.2.3. kohaselt pidi kostja tasuma peale igakuise teostatud tööde akti aktsepteerimist

ja arve esitamist omaosaluse vähemalt 10 kalendripäeva jooksul. Lepingu punktide 8.2.4.

ja 8.2.5. järgi kuulus ülejäänud summa tasumisele KIK-i poolt ning eeldatav maksetähtaeg

oli kokku 35 kalendripäeva.

Seega on pooled lepingus kokku leppinud, et tasunõue muutub sissenõutavaks töö

vastuvõtmisest.

VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid

arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on

oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Hageja esitas akti nr 7, mille kohaselt olid väidetavalt teostatud kõik tööd, kostjale

31.05.2017 (I kd tl 69-73). Kostja esitas hagejale kirjaliku otsuse vastuvõtmisest

keeldumise kohta 01.06.2017 (I tl 74-76). Etteheiteid ei olnud töö kvaliteedi osas, vaid

täitmata jäänud osa suhtes. Kohus on seisukohal, et kostja on 22.06.2017 kirjas nr 1-1.9_7

(I kd tl 108-109) aktsepteerinud hageja poolt akt nr 7 alusel tehtud töid osaliselt, so summas

35 633.40 eurot. Nimetatud kirjas on OÜ Kanepi Haldus juhatuse liige A. Zoludev

märkinud: „Soodsaima pakkumuse osas tuleb Töövõtjal vähendada lõppaktiga akteeritavat

summat. Eelnevast tulenevalt oleme nõus koheselt akteerima Töövõtja poolse lõppmakse

summas 29 694,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20%“. Kostja ei ole viidanud ühelegi

puudusele hageja poolt tehtud töös. Alles kohtumenetluses on kostja asunud väitma, et ta

ei ole ka osaliselt töid vastu võtnud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja poolt tehtud tööde

eest akti nr 7 alusel osaliselt tasumata jäänud summa 18 091.20 eurot.

5.3. Hageja tasunõue lisatööde eest on 5 342.40 eurot. Sarnaselt Turu põik 5, 9, Turu tn 8

ning Niidu tn 15 ja 3 kinnistusiseste torustike mitte projektijärgsetele asukohtadele, ei

asunud torustike ühenduskohad projektijärgsetes kohtades ka Kooli tn 15, Turu tn 4 ja

Niidu tn 29 kinnistutel. Hageja otsis nimetatud kinnistutel torustiku ühenduskohad

kaevemeetodil üles ning ühenduskohtade leidmisel teostas ehitustööd. Kooli tn 15 kinnistu

puhul tähendas see 6,6 m lisatööde tegemist, Turu tn 4 puhul 16,8 m ulatuses lisatööde

tegemist ning Niidu tn 29 puhul 7 m ulatuses lisatööde tegemist. Lisatööna torustiku

rajamise ühikuhinnaks pakkus hageja 150 eurot/m. Hageja esitas kostjale lisatööde eest

arve nr XXX (I kd tl 106), ent kostja keeldus 22.06.2017 selle tasumisest, väites, et

nimetatud tööd kuulusid lepingu mahu sisse. Kohus on nõus kostja seisukohaga, et hageja

lisatööde arvel loetletud tööd kuulusid lepinguliste tööde hulka, kuid hageja pidi nende

tööde eest saama tasu vastavalt esitatud arvele.

VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on

töövõtjale siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on

siduv. Vaidlusalune töövõtuleping on sõlmitud riigihanke tulemusel. Riigikohtu praktika

järgi kuna hind on riigihankelepingu oluline tingimus ja oluline hindamiskriteerium

pakkuja valikul, ei saa hinnakokkulepe riigihankelepingus olla täies ulatuses mittesiduv

(Riigikohtu otsus 3-2-1-102-14, p 19).

Lepingu p 8.1 kohaselt on tasu lepingus ettenähtud tööde kohase teostamise eest 352 643.76

eurot ja tegemist on siduva eelarvega.

Hageja on objekti koosoleku protokollidega nr 16, 19, 20 tõendanud, et juhtis 2017. a

kevadel korduvalt tellija tähelepanu sellele, et ühendatavad torustikud ei asu projektil

märgitud asukohtades (I kd tl 42, 44, 47). 28.04.2017 teatas töövõtja tellijale, et on

teostanud täiendavaid töid seoses olemasolevate kinnistuühenduste paiknemisega mitte

projektijärgsetes asukohtades ning tegi hinnapakkumise projektile mittevastavate torustike

otsimiseks, maksumusega 150 eurot/m.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kui tellija antud andmete põhjal ei olnud alust

vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa eeldada, et tellija tõttu tehtud lisatööd oleks eelarvega

hõlmatud. Ka professionaalsel töövõtjal peab olema võimalik temale kättesaadava teabe

alusel majandus- või kutsetegevuses tavalist hoolsust rakendades arvestada, milliste tööde

tegemine võib lepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikuks osutuda. Kui aga tellija on

töövõtjale andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik avastada

alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja.

(Riigikohtu lahend nr 2-15-15662, p 18).

Kohus on seisukohal, et nn lisatööde arve sisaldab tegelikult tasu nõuet lepingu täitmise

eest, sest hageja tehtud tööde tasu nõue mahub eelarve sisse. Vaidlust ei ole selle üle, et

lepingu hind oli 352 643.76 eurot. Hageja poolt on aktis nr 7 akteeritud viimased tööd ning

sellega on hageja täitnud lepingu 100 % ulatuses (I kd tl 69-72), kusjuures töö maksumus

on olnud 313 209.60 eurot. Nimetatud summat on hageja vähendanud tegelikult tegemata

jäänud töö maksumuse ulatuses, so kostja poolt parimaks tunnistatud OÜ Anton Invest

hinnapakkumises toodud 4 708.80 euro võrra (II kd tl 44). Seega on lepinguhinna ja hageja

poolt teostatud tööde hinna vahe (352 643.76 - 313 209.60 + 4 708.80) 44 142.96 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja poolt teostatud tööd 5 342.40 euro ulatuses seoses torustike

ühenduskohtade otsimisega Kooli 15, Turu 4 ja Niidu 29 kinnistutel mahuvad nii oma

olemuselt kui ka lepingu hinnast lähtudes lepingu mahu sisse, mistõttu ei ole tegemist

lisatööga. Lepingu lisaks oleva projekti seletuskirjas on märgitud, et projektikohaste tööde

tegemiseks vaja muu hulgas üles otsida ka olemasolevate torustike tegelikud asukohad, et

need ühendada uute magistraaltorudega. Seega ei saanud kumbki pool lepingu sõlmimisel

täpselt ette näha tulevaste tööde tegelikku mahtu seoses olemasolevate kinnistute veetorude

ühendamisega uue magistraaltoruga. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja tehtud töö on

kasutusse võetud ja kvaliteedi osas etteheiteid ei ole. Seega on muutunud sissenõutavaks

ka hageja esitatud arve nr XXX summas 5 342.40 eurot hageja poolt lepingu täitmiseks

tehtud töö eest. Hageja nõutav summa kolme kinnistuühenduse tegemise eest on mõistlikus

suuruses ja proportsionaalne, sest kostja on viie kinnistu ühendamise ja veesõlme ehitamise

tellinud hiljem OÜ-lt Sinear 22 800 euro eest.

6. Kostja nõuded protsessuaalse tasaarvestuse korras

VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma

või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele ning

tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses (protsessuaalne tasaarvestus)

juhuks, kui kohus teise poole nõude rahuldab.

VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

6.1. 05.05.2017 esitas hageja kostjale taotluse pikendada lepingulist tähtaega kahe nädala

võrra. so kuni 14.06.2017. Hageja põhjendas taotlust seoses kinnistuühenduste otsimisega,

mis ei paikne projektijärgsetes asukohtades ja mille leidmiseks on töövõtja juba kulutanud

täiendavat aega ja ressursse. Leidmata torustiku pikkus orienteeruvate ühendusteni hoonete

juures on Niidu tn 15 puhul 12 m, Niidu tn 3 puhul 9 m, Turu põik 3 puhul 8 m, Turu põik

5 puhul 9 m, Turu põik 9 puhul 12 m ja Turu tn 8 puhul 9 m. Hageja pakkus lisatööna

torustiku rajamise hinnaks 150 eurot/m. Kostja oli näidanud töövõtjale majaühenduste

kohtadeks eramajade seina ääres asuvaid kohti, kust olemasolevad veeühendused majja

sisenevad, vastavalt millele prognoosiski hageja torustiku pikkust veel leidmata

ühendusteni majade juures.

Kuivõrd torustike ehitus pidi toimuma etteantud projekti järgi, siis ei olnud hageja arvates

hageja kohustus teostada täiendavaid torustiku uuringuid ja projekteerimistöid. Hageja

märkis, et kostja viivitab oma lepinguliste kohustuste täitmisega, mis takistab tööde

teostamist ja hagejal on õigus ajapikendusele.

Ehitusprojekti seletuskirja (I kd tl 134-148) p. 1.6.2 kohaselt: “Töövõtja peab arvestama

asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud

võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal

veenduda olemasolevate majaühenduskohtade asukohtade õigsuses. Töövõtjal tuleb

olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde

käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust“. Sama seletuskirja punktis 5.10 on

märgitud: “Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja

läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,

survekanalisatsioonitorustikud jms). Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja

ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga.“

Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust

laiemate kohustustega. Töövõtja peab tegema tööd, lähtudes kehtivatest õigusaktidest,

tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus keskmisele kvaliteedile

(VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt Riigikohtu otsus 2-11-58942/229, p 22). VÕS § 641 lg 3

kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija

juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja

juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Töövõtja, kellel tuleb oma töö teha,

tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, peab kontrollima, kas need plaanid on

sobivaks aluseks tema töödele (Riigikohtu otsus 3-2-1-76-16, p 15).

Ehitusprojekti seletuskirja punkti 1.6.2. kohaselt tuli hagejal arvestada asjaoluga, et

majaühendustorustike asukohad võivad erineda projektis näidatust, mistõttu tuleb temal

veenduda majaühenduskohtade asukohtade õigsuses ning asukoht täpsustada ehitustööde

käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust. Hageja kaevas ühenduskohtade

ümbruse lahti 2 meetri raadiuses ning veendus, et projektis märgitud asukoht pole õige,

täites enda arvates seeläbi ehitusprojekti seletuskirja punktis 1.6.2. sätestatut.

Tunnistaja Meelis Tiirik on 07.09.2018 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et Niidu tn

keskel „ainuke lahendus on viia majja sisse uus torustik, et mitte otsida vana toru

paiknevust“, samuti, et „vaidlusalustel kinnistutel olid liitumiskohad kinnistute sees.“

Tunnistaja Raivo Kraak on 07.09.2018 kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta, et „Tiirik

näitas ette torude asukohad kinnistu sees, mitte kinnistu piiril“. Kohtu hinnangul ei ole

tunnistaja M. Tiiriku ütlustega usaldusväärselt tõendatud, et kostja täitis kohaselt tellija

kohustuse koostööks, st et töövõtjale näidati enne lepingu täitmise tähtaja saabumist kätte

kinnistute senised ühenduskohad.

Vaidlust ei ole selle üle, et tellija esitas täpsustatud joonised töövõtjale alles 07.06.2018.

Hageja ei asunud töid teostama, sest joonistel näidatud liitumispunktid nõudsid nende

ühendamiseks uue magistraaltorustikuga täiendavaid mahukaid töid, st ka täiendavaid

kulutusi. I kd tl 93-95 on Wesico Project OÜ hinnapakkumised Kanepi alevikus Turu põik

5, Turu põik 9, Turu 8, Niidu 15 ja Niidu 3 kinnistusisese torustiku ühenduse ehitustööde

tegemiseks summas 11 616 eurot. Kostja keeldus hageja hinnapakkumisest, mille järel

hageja jättis loetletud tööd tegemata ning lahkus objektilt.

Kohtu hinnangul sõnastab lepingu p 16.2 leppetrahvi nõudmise õiguse lepingu tähtaegadest

mittekinnipidamise korral, olles sisuliselt viivis kohustuse tähtaegselt täitmata jätmise

puhuks.

VÕS § 101 lg 3 kohaselt ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt

ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise

põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot

ta kannab.

Kohus on seisukohal, et hageja on lepingu täitmisega viivituses alates hageja taotletud

lepingu pikendamise tähtajast, so 14.06.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 03.08.2017.

Vaidlust ei ole selle üle, et alles 7.06.2017 esitas kostja muudetud joonised ühenduskohtade

võimaliku asukoha kohta. Hagejale jäi tööde tegemiseks nädal, so 14. juunini 2017. Hageja,

pidades lepingu täitmise jätkamist võimatuks, ei teavitanud sellest kostjat, vaid lahkus

töötandrilt, jättes lepingu lõpuni täitmata.

VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib

kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada

mõistliku suuruseni. Hageja ei ole esitanud kohtule taotlust leppetrahvi vähendamiseks.

Kohtupraktika kohaselt ei või kohus omal algatusel leppetrahvi vähendada.

Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi/viivise lepingu p 16.2 alusel

perioodi eest 15.06.2017 kuni 02.08.2017 arvestusega 176,32 eurot päevas 49 päeva eest

summas 8 639.68 eurot.

6.2. Lepingu p 16.3 sätestab leppetrahvi nõudmise õiguse muude kohustuste (kohtu

allakriipsutus) rikkumise korral. Kohus on seisukohal, et kostja nõue leppetrahvi

rakendamiseks sisuliselt sama rikkumise eest – lepingu täitmise tähtaja rikkumine, nii

lepingu p 16.2 kui ka 16.3 alusel on põhjendamatu. Sellise nõudmise esitamisel on tegemist

kumulatiivse leppetrahvi nõudega, st et liidetud on samal alusel erinevad leppetrahvi

nõuded.

6.3. Kostja poolt korraldatud täiendava/uue riigihanke sisuks on olnud järgmine (II kd tl

55-56): „Käesoleva hanke läbiviimise ajaks on projektijärgsed ehitustööd peaaegu

lõpetatud. …on vajalikud teostada uute, väljaehitatud trasside veetorustikelt teha ühendus

viie kinnistu veetorustikele, …. Kinnistu piirile on kõigi kinnistute puhul paigaldatud

maakraanid ja kaped ehitusprojektis näidatud asukohtades. Ehitustööde eesmärgiks on

teostada kinnistusisesed tööd võimalikult ratsionaalselt, väiksema kaeve ja ajakuluga ning

ühendada kinnistusisene torustik ühisveevärgi torustikuga esimesel võimalusel.“ Seega,

hageja ja kostja vahel sõlmitud leping oli uue hanke väljakuulutamise ajaks suuremas osas

täidetud. Tööde finantseerimine toimus 85 % ulatuses KIK-i vahenditest. Sel põhjusel on

kostja küsinud 04.08.2017 kirjas (II kd tl 83) nõusolekut töövõtja vahetamiseks, sest hanke

ainukese pakkumise tegi OÜ Sinear hinnaga 22 800 eurot. Sellele kirjale on KIK vastanud

16.08.2017 (II kd tl 85-86) järgmiselt: KIK-il ei ole vastuväiteid töövõtja vahetamiseks

tingimusel, et KIK-i toetuse summa töövõtja vahetusel ei muutu.

Kohus on seisukohal, et ka täiendava riigihanke summa mahtus hagejaga sõlmitud lepingu

hinna sisse. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et lepinguhinna ja hageja poolt teostatud tööde

hinna vahe (352 643.76 - 313 209.60 + 4 708.80) oli 44 142.96 eurot. Kohus on rahuldanud

hageja nõude tasu saamiseks veel 5 342.40 euro ulatuses. Lepinguhinnast jäi vabaks veel

38 800 eurot.

KIK-i toetuse summa Kanepi aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööde

finantseerimiseks ei ole suurenenud, võrreldes hagejaga sõlmitud lepingu hinnaga.

Kohus on seisukohal, et kostja tasaarvestusavaldus 22 800 euro ulatuses tuleb jätta

rahuldamata ka põhjusel, et kostjal ei saa olla kahju hüvitamise nõuet hageja vastu sellises

summas. I kd tl 22 maksekorralduse kohaselt on kostja tasunud OÜ-le Sinear 3 800 eurot

hankest tuleneva lepingu täitmise katteks. Kui hageja oleks kostjale kahju tekitanud, siis

ainult nimetatud summa ulatuses, tulevalt VÕS §-s 127 lg 1 sätestatust: kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. 19 000 eurot on OÜ-le Sinear tasunud KIK projekti nr XXX täitmiseks (I kd tl

214).

Kohus on seisukohal, et OÜ Sinear ei teinud ainult asendustäitmiseks vajalikke töid, vaid

muu hulgas oli vaja teha lahtisi kaeveid 9-12 m ulatuses mööda haljasala või sissesõiduteed,

Niidu 15 majani ehitada kinnine kaeve 12 m, veetrass viia läbi vundamendi, soojustada

ning ühendada sauna veesõlme. (Tellija tingimused tööde teostamiseks, II kd tl 55-56)

Vaidlust ei ole selle üle, et hagejaga sõlmitud leping loetletud töid ei sisaldanud. Hageja

kohustuseks oli tööprojekti seletuskirja p 1.6.2. kohaselt (I kd tl 161) kinnistu ühendamine

magistraaltorustikuga, milleks paigaldatakse alates veemagistraaltorust kuni kinnistu

piirini veetoru koos maakraaniga. Uue riigihanke tegemisel on kostja avaldanud, et

„Kinnistu piirile on kõigi kinnistute puhul paigaldatud maakraanid ja kaped ehitusprojektis

näidatud asukohtades.“ Projektis pole sõnagi selle täitmiseks vajalikest töödest kinnistul

või lausa kinnistul asuvas hoones olevas saunas. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal,

et OÜ Sinear poolt teostatud tööd ei ole üks-ühele vastavuses hageja poolt tegemata jäänud

tööde asendustöödega, mistõttu OÜ-le Sinear makstud tasu ei ole võimalik lugeda kostjal

tekkinud kahjuks seoses hageja poolt lepingu lõpuni täitmata jätmisega.

Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei tellinud kostja projekti lõpetamise tööd ilma hanketa,

st varasemalt parima pakkumise teinud OÜ-lt Anton Invest või hagejalt, kelle pakkumine

oli samuti odavam. Hanke tulemusena ühendati hageja poolt rajatud uue veetorustikuga 5

kinnistut oluliselt kallima hinna eest, nii võrrelduna OÜ Anton Invest pakkumisega kui ka

hageja pakkumisega. Isegi kui möönda kahju tekitamist kostjale suuremas ulatuses kui on

kostja poolt OÜ-le Sinear tasutud summa või oli hageja poolt aktsepteeritud asendustööde

maksumus( 4 708 eurot), on kostja oma tegevusega oluliselt suurendanud võimaliku kahju

summat. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles

need asjaolud soodustasid kahju tekkimist.

Kohus on seisukohal, et kahjuhüvituse tasaarvestuse nõude rahuldamiseks puudub

igasugune õiguslik alus.

7. Hageja viivisenõue

Kostja 02.08.2017 avaldus (I kd tl 114) lepingu ülesütlemise kohta alates 03.08.2017 on

käsitletav ülesütlemisavaldusena VÕS § 655 lg 1 järgi. VÕS § 655 lg 1 järgi tellija võib

töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kohtule ei ole tõendatud, et töövõtulepingu lõpetas

hageja. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, siis on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku

hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud

mõistlikult omandada. VÕS § 655 lg 1 teine lause sätestab töövõtulepingu puhul erireegli,

mille kohaselt hageja peab tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus

kokku lepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Kostja poolt

tööde vastuvõtmine siin tähtsust ei oma.

Kohus on asunud seisukohale, et hageja rahaline nõue kuulub rahuldamisele lepingust ja

arvest nr XXX tulenevalt võla jäägina summas 18 091.20 eurot ning nimetatud ulatuses

töö on kostja vastu võtnud 22.06.2017 kirjaga.

Lepingust ja arvest nr XXX tulenevas summas 5 342.40 eurot töid ei ole kostja poolt selgelt

vastu võetud, mistõttu see summa muutus sissenõutavaks lepingu ülesütlemisest arvates.

Hageja viivise arvestust hagiavalduse täpsustuses II kd tl 3 ei ole kostja vaidlustanud.

Kohus võtab nimetatud arvestusest aluseks viivise päevamäära.

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Lepingu punkti 16.1. kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt maksekohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist 0,05% iga hilinenud päeva eest tähtajaks tasumata summalt.

Seega tuleb rahuldada hageja nõue kohustada kostjat tasuma arvetelt nr XXX (I kd tl 116)

ja XXX (I kd tl 106) viivist intressiga 0,05% päevas.

Arvest nr XXX tuleneva summa 5 345 euro tasumisega on kostja viivitanud alates 4.07.

kuni 22.08.2017 kokku 50 päeva, viivisesumma on (50x2.67) 133.50 eurot.

Arvest nr XXX tuleneva summa 2 421.30 euro tasumisega on kostja viivitanud alates

23.08. kuni 03.09.2017 kokku 12 päeva, viivisesumma on (12x1.21) 14.52 eurot.

Arvest nr XXX tuleneva summa 30 288.40 euro tasumisega on kostja viivitanud alates

28.07. kuni 03.09.2017 kokku 37 päeva, viivisesumma on (37x15.11) 559.07 eurot.

Arvest nr XXX tuleneva põhinõude jäägi 18 091.20 eurot tasumisega on kostja viivitanud

alates 04.09.2017 kuni 02.10.2018 kokku 394 päeva, viivisesumma on (394x9.05) 3 565.70

eurot.

Arvest nr XXX tuleneva summa 5 342.40 eurot tasumisega on kostja viivitanud alates

03.08.2017 kuni 02.10.2018 kokku 426 päeva, viivisesumma on (426x2.67) 1 137.42 eurot.

Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 5 410.21 eurot.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni, kokku mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja taotlus viivise

väljamõistmiseks lepingus sätestatud määras, so 0,05 % põhivõlast päevas alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse kohase täitmiseni on seaduslik

ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

8. Kohtu poolt teostatav rahaliste nõuete tasaarvestus

VÕS § 197 lg 1 järgi juhul, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma

või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist.

Kohus on rahuldanud hageja põhivõlanõude summas 23 433.60 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivise nõude summas 5 254.56 eurot, kokku 28 688.16 eurot ning kostja

leppetrahvinõude summas 8 639.68 eurot.

Tasaarvestades vastastikused rahalised nõuded mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

(28 688.16 - 8 639.68) 20 048.48 eurot.

9. Menetluskulude jaotus ja suuruse kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 järgi on kohtul õigus menetluskulud hagi osalise rahuldamise korral

jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hageja menetluskulud on riigilõiv 1 000 eurot ja esindajatasu ning kulud summas 4 849.67

eurot. Lisandub 7.09.2018 kohtuistungi ajakulu kahe tunni eest hinnaga 140 eurot/tund.

Kogu menetluskulu on 6 129.67 eurot.

Kostja menetluskulud on õigusabi kulud summas 3 900 eurot. Lisandub 7.09.2018

kohtuistungi ajakulu 2 tundi ja istungi ettevalmistamise ajakulu üks tund hinnaga 120

eurot/tund. Kogu menetluskulu on 4 260 eurot.

Kohus on menetluses tuvastanud, et hageja rahalised nõuded muutusid tööde lõpetamata

jätmise tõttu osaliselt sissenõutavaks alates lepingu ülesütlemisest 03.08.2017, seega

sisuliselt 10 päeva pärast lepingu ülesütlemist kohtusse esitatud nõue võis olla ennatlik.

Kostja on augustis ja septembri algul 2017 tasunud ise või on kostja eest tasunud KIK ligi

poole hageja nõutavast põhivõlast. Kohus rahuldas 14.08.2017 kohtule esitatud hagi

40 975.80 euro väljamõistmiseks 23 433.60 euro, so 57 % ulatuses, menetlus lõpetati

nõudest 43 % ulatuses.

Kostja protsessuaalne tasaarvestuse nõue 34 538.28 eurot on rahuldatud 8 639.68 euro, so

25 % ulatuses, nõue jäi rahuldamata 75 % ulatuses. Kostjal ei olnud vajadust tasuda

menetluses riigilõivu.

Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on jagada menetluskulud selliselt, et

hageja kanda jääb 40 % kuludest ja kostja kanda 60 % kuludest.

Kummagi poole esindajad ei ole esitanud vastuväiteid vastaspoole õigusabi kulude

suurusele.

Kohus on seisukohal, et nii hageja kui ka kostja esindaja poolt osutatud õigusabi maht ja

sellega seotud kulutused on põhjendatud. Esindajate ajakulu on sisuliselt võrdne, erinevus

tasu suuruses tuleneb tunnitasu erinevusest. Kohtupraktika kohaselt on aktsepteeritav ka

140 euro suurune tunnitasu vandeadvokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskuluks, mis kuulub välja mõistmisele

kostjalt, (6129.67x60%) 3 677.80 eurot. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud tema

enda kanda.

Kostja kasuks tuleb hagejalt välja mõista 40 % kostja menetluskuludest, so 1 704 eurot.

Ülejäänud osas jäävad kostja menetluskulud kostja enda kanda.

Tasaarvestades vastastikused menetluskulude nõuded tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista (3677.80 – 1704) 1 973.80 eurot menetluskulude katteks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik