3-16-2515/105 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2515

Haldusasi

AS Raisner ja XX kaebus Vändra Vallavalitsuse

22.11.2016 korralduste nr 231 ja nr 234 tühistamiseks

ning ehitusloa taotluse läbivaatamise kohustamiseks

AS Eesti Elekter kaebus Vändra Vallavalitsuse

22.11.2016 korralduste nr 231 ja nr 235, 24.11.2016

ehitusloa ning 06.01.2017 ehitusloa taotluse tagastamise

otsuse tühistamiseks ja ehitusloa taotluse läbi vaatamise

kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad I – AS Raisner (rk 11246939) ja XX (ik

XXXXXXXXXXX), volitatud esindajad v.adv Piret

Blankin ja adv Edgar-Kaj Velbri

Kaebaja II – AS Eesti Elekter (rk 10951819), volitatud

esindaja v.adv Silja Holsmer

Vastustaja – Põhja-Pärnumaa vald (Vändra valla

õigusjärglane), volitatud esindaja Ahti Randmere

Kolmas isik – Eesti Energia AS (rk 10421629), volitatud

esindajad v.adv-d Tanel Kalaus ja Anna Liiv

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.07.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebajate I ja kaebaja II apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS Raisner ja XX ning AS Eesti Elekter apellatsioonkaebused osaliselt.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 05.07.2018 otsus ning teha asjas uus otsus, millega:

2.1. tühistada Vändra Vallavalitsuse 22.11.2016 korraldused nr 234 ja nr 235;

2.2. tunnistada Vändra Vallavalitsuse 04.01.2017 kiri nr 7-6/1008 ja 06.01.2017 kiri nr

7-6/727 õigusvastaseks;

2.3. kohustada Põhja-Pärnumaa valda vaatama AS Raisner ja XX ning AS Eesti

Elekter ehitusloa taotlused uuesti läbi.

3-16-2515

2(13)

3. Muus osas jätta kaebused rahuldamata.

4. Tagastada esimeses kohtuastmes enamtasutud riigilõiv XX-le 15 (viisteist) eurot ja

AS-le Raisner 15 (viisteist) eurot.

5. Mõista

Põhja-Pärnumaa

vallalt

kaebajate

esimese

ja

teise

kohtuastme

menetluskulude katteks:

5.1. AS Raisner kasuks 3576 (kolm tuhat viissada seitsekümmend kuus) eurot ja 67 senti;

5.2. XX kasuks 30 (kolmkümmend) eurot;

5.3. AS Eesti Elekter kasuks 2568 (kaks tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) eurot.

6. Mõista Eesti Energia AS esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks AS-lt

Raisner 579 (viissada seitsekümmend üheksa) eurot ja 58 senti ning AS-lt Eesti Elekter 817

(kaheksasada seitseteist) eurot ja 91 senti.

7. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.11.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vändra Vallavolikogu kehtestas 05.07.2016 Tootsi Suursoo ala ja tuulepargi I etapi

teemaplaneeringu, milles muu hulgas määras sobilikud asukohad kuni 46 tuuliku püstitamiseks.

Eesti Energia AS esitas 15.07.2016 Vändra Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotluse

tuulepargi projekteerimiseks. Vallavalitsus väljastas taotletud projekteerimistingimused

21.07.2016 korraldusega nr 161.

2. Eesti Energia AS esitas 31.10.2016 ehitusloa taotluse tuuleelektrijaama rajatise

ehitamiseks. XX (taotlusel on omanikuks märgitud AS Raisner) ja AS Eesti Elekter esitasid

samasisulise taotluse vastavalt 04.11.2016 ja 16.11.2016.

3. Vändra Vallavalitsus otsustas 22.11.2016 korraldusega nr 231 anda Eesti Energia AS-le

ehitusloa Tootsi tuulepargi kompleksi ehitamiseks. Ehitusprojekt on koostatud ehitusseadustiku

(EhS) § 13 kohaselt, vastab projekteerimistingimustele ning majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Vändra Vallavalitsus väljastas

24.11.2016 AS-le Eesti Energia ehitusloa nr 1612271/22109.

4. Vändra Vallavalitsus keeldus 22.11.2016 korraldusega nr 234 XX-le ehitusloa

väljastamisest, kuna esitatud ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele ja

3-16-2515

3(13)

projekteerimistingimustele. Korralduses viidatakse erinevatele puudustele, sealhulgas sellele,

et projekti koostanud Adepte Energy OÜ-l puudub majandustegevuse registris registreering

projekteerimise kohta; projektil puudub asendiplaan, arhitektuurne joonis ja konstruktsioonide

osa; tuulikuid soovitakse püstitada kahte asukohta, kuhu teemaplaneeringu järgi ei ole tuulikute

rajamist ette nähtud; ehitusgeoloogiline uuring ei vasta nõuetele. Lisaks on korralduses

märgitud, et Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse 38 elektrituuliku ehitamiseks ja

vallavalitsus on otsustanud väljastada ehitusloa. Ehitusõigus on selles osas realiseeritud ning

uue ehitusloa väljastamine samade ehitiste rajamiseks kahjustaks maa omaniku õigusi (EhS §

44 p 1 ja § 12 lg 3).

5. Vändra Vallavalitsus keeldus 22.11.2016 korraldusega nr 235 ehitusloa väljastamisest

AS-le Eesti Elekter, kuna esitatud ehitusprojekt ei vastanud ehitusprojektile esitatavatele

nõuetele ja projekteerimistingimustele. Korralduses on välja toodud mitmed puudused taotluse

juurde esitatud materjalides. Muu hulgas on küsitav ehitusprojekti koostanud isiku pädevus;

projekt ei sisalda nõutud asendiplaani ning selles pole kirjeldatud meetmeid, millega

vähendatakse vundamentide rajamisel pinnavee sattumist põhjavette; ehitusprojekti

geodeetiline alusplaan ja ehitusgeoloogiline uuring ei vasta nõuetele. Lisaks on korralduses

märgitud, et Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse 38 elektrituuliku ehitamiseks ja

vallavalitsus on otsustanud väljastada ehitusloa. Ehitusõigus on selles osas realiseeritud ning

uue ehitusloa väljastamine samade ehitiste rajamiseks kahjustaks maa omaniku õigusi (EhS §

44 p 1 ja § 12 lg 3).

6. AS Raisner ja XX esitasid 07.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra

Vallavalitsuse 22.11.2016 korralduste nr 231 ja nr 234 tühistamiseks (haldusasi nr 3-16-2515).

7. AS Eesti Elekter esitas 09.12.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse

22.11.2016 korralduste nr 231 ja 235 ning 24.11.2016 ehitusloa tühistamiseks (haldusasi nr 3-

16-2532).

8. AS Raisner ja XX esitasid Vändra Vallavalitsusele 06.12.2016 ehitusloa taotluse

Metsakülas tuuleelektrijaama rajatise ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus tagastas 04.01.2017

kirjaga nr 7-6/1008 AS Raisner ja XX ehitusloa taotluse läbivaatamatult põhjusel, et ehitusloa

andmine oleks olnud ilmselgelt võimatu.

9. AS Raisner ja XX esitasid 02.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra

Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama ehitusloa taotlus läbi (haldusasi nr 3-17-258).

10. AS Eesti Elekter esitas Vändra Vallavalitsusele 15.12.2016 ehitusloa taotluse Metsakülas

tuuleelektrijaama rajatise ehitamiseks. Vändra Vallavalitsus tagastas 06.01.2017 kirjaga nr

7-6/727 AS Eesti Elekter ehitusloa taotluse läbivaatamatult põhjusel, et ehitusloa andmine oleks

olnud ilmselgelt võimatu.

11. AS Eesti Elekter esitas 06.02.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Vändra Vallavalitsuse

06.01.2017 otsuse tühistamiseks ja ehitusloa taotluse läbi vaatamise kohustamiseks (haldusasi

nr 3-17-280).

12. Tallinna Halduskohus liitis 09.05.2018 määrusega haldusasjad nr 3-16-2515, nr 3-16-2532,

nr 3-17-258 ja nr 3-17-280 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-16-2515.

13. AS Raisner ja XX kaebuste põhjendused.

Vastustaja jättis kaebajatele ehitusloa õigusvastaselt väljastamata. Vändra Vallavalitsuse

korralduses viidatud EhS § 44 p-dest 1 ja 2 ning § 12 lg-st 3 ei tulene õigust keelduda

kaebajatele ehitusloa väljastamisest seetõttu, et ehitusluba on juba antud kolmandale isikule.

3-16-2515

4(13)

Eesti Energia AS-le ehitusluba väljastades on rikutud põhjendamiskohustust ja kaalutlusõigust.

Kaebajate konkurendile ehitusloa andmine piirab kaebajate ettevõtlusvabadust, samas pole

vastustaja põhjendanud, miks on ehitusluba väljastatud just Eesti Energia AS-le. Samuti rikkus

vastustaja õigust ärakuulamisele, jättes kaebajad Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse

kaasamata, ning võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtteid. Vastustaja tegevusest nähtub,

et ta kavatses algusest peale väljastada ehitusloa Eesti Energia AS-le ja jätta kaebajate taotlus

rahuldamata. Vastustaja jättis kaebajate 06.12.2016 taotluse valesti läbi vaatamata.

14. AS Eesti Elekter kaebuste põhjendused.

Vastustaja oleks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 kohaselt pidanud andma kaebajale

võimaluse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Asjaolu, et vastustaja oli Eesti Energia

AS-le väljastanud ehitusloa samas asukohas tuulepargi rajamiseks, ei välistanud ehitusloa

väljastamist kaebajale. EhS §-st 44 ei tulene ehitusloa väljastamisest keeldumiseks sellist alust.

Ehitusseadustik ei näe ette, et ehitusloa väljastamisega oleks ehitusõigus realiseeritud.

Ehitusõiguse realiseerimisega oleks tegemist juhul, kui selle objektiks olevad elektrituulikud

oleks püstitatud. Vastustaja oleks pidanud kaasama Eesti Energia AS ehitusloa taotluse

menetlusse kavandatava tuulepargi aluse kinnistu omaniku ja kaebaja. Kaebajale ei antud enne

ehitusloa väljastamisest keeldumist võimalust esitada oma arvamus ja vastuväited. Kaebajale

jääb selgusetuks, mis kaalutlustel eelistati ehitusloa väljastamisel Eesti Energia AS-i temale.

Eesti Energia AS eelistamisega on vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Vastustaja

jättis kaebaja 15.12.2016 ehitusloa taotluse õigusvastaselt läbi vaatamata.

15. Põhja-Pärnumaa vald (Vändra valla õigusjärglane) vaidles kaebustele vastu ning palus

jätta need rahuldamata.

1) HMS § 40 lg 3 p 2 järgi võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja

vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest

ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Praegusel juhul ei olnud

vastustajal vaja lisaandmeid ja kaebajate taotlustes esitatud andmetest ei kaldutud kõrvale.

Kaebajate õigust ärakuulamisele ei ole seega rikutud. Haldusorgan ei ole kohustatud vastu

võtma puudustega ehitusloa taotlust. Praeguses asjas ei ole kohaldatav HMS § 15 lg 2.

Ehitusseadustiku järgi ei ole haldusorganil kohustust anda taotlejale võimalus puuduste

kõrvaldamiseks. EhS § 42 lg-s 6 sätestatud nõue on täidetud sellega, et maa omanik on

Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu menetlusse kaasatud kooskõlastajana.

2) Puudub alus väita, et vastustaja on lähtunud pelgalt Eesti Energia AS huvidest ning jätnud

kaebajate huvid arvestamata. Vastustaja on teostanud diskretsiooni nõuetekohaselt. Eesti

Energia AS-le ehitusloa väljastamise ja kaebajatele ehitusloa väljastamata jätmisega ei ole

rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Eesti Energia AS esitas ehitusloa taotluse enne kaebajaid

ning kaebajate taotlused olid erinevalt Eesti Energia AS taotlusest puudustega. Kaebajatele

polnud enam võimalik ehitusluba anda, kuna Eesti Energia AS taotluse alusel ehitusloa

väljastamisega sai teemaplaneeringuga ette nähtud ehitusmaht täidetud. EhS § 32 p 2 kohaselt

keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest juhul, kui projekteerimistingimuste

taotlus ei vasta üldplaneeringule. Seega juhul, kui üldplaneeringus antud ehitusõigus on juba

projekteerimistingimustega realiseeritud, siis oleksid järgnevad projekteerimistingimused

üldplaneeringuga vastuolus. Sama põhimõte on sätestatud ka ehitusloa andmisest keeldumisel.

16. Eesti Energia AS palus jätta kaebused rahuldamata.

1)

Korraldus nr 231 ei riku ei kaebajate subjektiivseid õigusi. Vastustaja ei pidanud

kaebajaid kolmanda isiku ehitusloa taotluse lahendamisse kaasama. Eesti Energia AS ja

kaebajad ei olnud võrdses olukorras – Eesti Energia AS taotlus oli varasem kui kaebajate

3-16-2515

5(13)

taotlused ning puudusteta. Praeguses asjas ei kohaldu HMS § 15 lg 2. Ehitusloa taotluse

menetlust reguleerivad ammendavalt EhS §-d 40–42, mis on HMS § 15 lg 2 suhtes erinormid.

Ehitusloa taotluse nõuetele mittevastavuse korral ei pea menetleja andma taotlejale tähtaega

mittevastavuste kõrvaldamiseks. Asjakohatud on AS Eesti Elekter väited selle kohta, et tema

esitatud taotluse puudused olid kõrvaldatavad. Ehitusseadustik omistab kaalu puuduste

tõsidusele, mitte asjaolule, kas neid saab kõrvaldada või mitte. Nii AS Raisner kui ka AS Eesti

Elekter taotlustes esines olulisi sisulisi puudusi. Vastustaja ei pidanud kaebajaid täiendavalt ära

kuulama. EhS § 42 lg 5 järgi tuleb ehitusluba anda 30 päeva jooksul taotluse saamisest.

Vallavalitsus ei saanud viivitada Eesti Energia AS taotluse menetlemisega põhjusel, et tema

menetluses olid ka kaebajate puudustega taotlused. Olukorras, kus kaks või enam isikut on

esitanud sama eesmärgiga taotluse, toimetatakse haldusmenetlusi lähtuvalt taotluste saabumise

järjekorrast. Kaebajad pole välja toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks sellest põhimõttest

kõrvale kaldumist. Kahe konkureeriva ehitusloa väljastamine oleks selgelt rikkunud avalikke

huve ja kahjustanud kinnistu omaniku (Eesti Vabariik) õigusi.

17. Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2018 otsusega kaebused rahuldamata (resolutsiooni p

1) ning mõistis AS-lt Raisner ja AS-lt Eesti Elekter kummaltki välja Eesti Energia AS

menetluskulude katteks 2275 eurot (resolutsiooni p 2).

Eesti Energia AS ehitusloa taotlus vastas nõuetele ning vastustajal ei olnud alust jätta seda

rahuldamata. Kaebajate taotlustes seevastu esinesid puudused. XX taotluse kohta on

korralduses nr 234 märgitud, et ehitusprojekti koostamisel osalenud isikutel puudus

projekteerimiseks vajalik registreering, samuti oli puudu asendiplaan, arhitektuurne joonis ja

konstruktsioonide osa. Korralduse nr 235 kohaselt oli AS Eesti Elekter esitatud ehitusprojekti

koostanud isiku pädevus küsitav ning lisamata oli asendiplaan. Haldusorganil ei ole vastavalt

EhS §-le 41 ehitusloa taotluse menetlemisel kohustust anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

Samuti ei tulene ehitusseadustikust nõuet kaasata ehitusloa taotluse menetlusse teisi, hilisemaid

taotlejaid. Praegusel juhul poleks kaebajate kaasamine Eesti Energia AS ehitusloa taotluse

menetlusse asja otsustamist mõjutanud ning lisaks poleks vastustajal enam olnud võimalik

järgida EhS § 42 lg-s 5 sätestatud tähtaega. On ka ilmne, et vastustaja poleks saanud rahuldada

nii kolmanda isiku kui ka kaebajate taotlusi ning väljastada erinevatele isikutele ehituslube

ühele kinnistule sama objekti ehitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

18. AS Raisner ja XX paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas

uus otsus, millega nende kaebus rahuldada.

1)

Kohus tõlgendas ja kohaldas EhS §-e 42 ja 44 valesti. EhS § 44 ega muud selle seadustiku

sätted ei välista samale objektile mitme ehitusloa andmist. EhS §-st 42 tulenevalt antakse

ehitusluba ehitusprojektile, mitte kinnistule või selle osale. See tähendab, et ehitusluba tuleb

anda, kui selle taotlemisel esitatud ehitusprojekt vastab nõuetele. Ehitusloa andmisel ei pea

kohalik omavalitsus kontrollima eraõiguslikul alusel antavate nõusolekute olemasolu, nagu

nägi ette enne 1. juulit 2015 kehtinud ehitusseadus. Seega üksnes selle tõttu, et kolmandale

isikule oli sama objekti ehitamiseks väljastatud ehitusluba, ei saanud vastustaja jätta kaebajate

06.12.2016 taotlust rahuldamata.

2)

Halduskohus on vääralt leidnud, et ehitusloa taotlemisel ei kohaldu haldusmenetluse

põhimõtted. Ehitusseadustik ei sisalda eriregulatsiooni HMS § 40 ja § 15 lg 2 suhtes. Seega

kohalduvad need sätted ka ehitusloa taotlemise menetluses.

3-16-2515

6(13)

Kui lugeda õigeks vastustaja ja kohtu käsitus, et ühe ehitusloa andmine välistab teiste ehitusloa

taotluste rahuldamise, oleks vastustaja pidanud kaebajad kolmanda isiku taotluse menetlusse

kaasama ja nad ära kuulama. Kaebajad olid korraldust nr 231 puudutavas menetluses

kolmandad isikud HMS § 11 lg 1 p 3 tähenduses ning ühtlasi ka puudutatud isikud EhS § 41 lg

7 p 2 mõttes. Vastustaja isegi ei kaalunud kaebajate menetlusse kaasamist, jättes kasutamata

EhS § 42 lg 7 p-st 2 tuleneva kaalutlusõiguse. Riik ei ole tänaseni andnud ühelegi isikule üle

Tootsi tuulepargi kinnistu omandi- ega kasutusõigust. Samas kui kaebajad omandaksid

kavandataval enampakkumisel tuulepargi maakasutusõiguse, välistaks kolmandale isikule

väljastatud ehitusluba kaebajatele ehitusloa andmise. Kohus pole kaalutlusõiguse teostamist

sisuliselt kontrollinud.

Vastustaja oleks pidanud kaebajatele andma võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Ka

ehitisregistri kasutusjuhend näeb sõnaselgelt ette olukorra, kus menetleja on ehitusloa taotluse

märkuste lahendamiseks tagasi saatnud ning sellisel juhul saab taotleja sisestada märkuste

lahendused. Kaebajate taotluses esinevad puudused olid vormilised ja need oleks saanud

kõrvaldada. Kaebajad esitasid vallale kõik vajalikud dokumendid 06.12.2016. Halduskohus

jättis tähelepanuta asjaolu, et vastustaja pole võtnud seisukohta kaebajate esitatud

projekteerimistingimuste taotluse kohta. Vastustaja tegevusetuse tõttu ei saanud kaebajad aru,

et nad peaksid esimesel võimalusel ehitusloa taotluse esitama.

3)

Vastustaja on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Ehkki Eesti Energia AS esitas

ehitusloa taotluse neli päeva enne kaebajaid, kooskõlastasid Lennuamet, Kaitseministeerium

ning Politsei- ja Piirivalveamet selle alles 14.11.2016. Seega ei olnud 04.11.2016, mil kaebajad

esitasid oma esmakordse taotluse, kolmandal isikul mingit eelist kaebajate ees. Riigikohtu

seisukoha järgi peab avaliku ressursi kasutusse andmine toimuma menetluses, mis võimaldab

võrdsetel alustel osaleda kõigil põhjendatud nõuetele vastavatel isikutel (15.12.2005 otsus nr

3-3-1-59-05, p 17). Võrdse kohtlemise tagamiseks oleks vastustaja pidanud kõrvale kalduma

taotluse esitamise järjekorrast ning jagama piiratud ressursi kaasavas menetluses, milles oleks

pidanud välja selgitama ka kinnistu omaniku seisukoha.

4)

Kohus mõistis AS-lt Raisner kolmanda isiku menetluskulude katteks põhjendamatult

suure summa. Halduskohus ei hinnanud, kas taotluses nimetatud toimingud ja nendele

kulutatud aeg on põhjendatud ning jättis eristamata, millise kaebaja kaebuse ja taotlustega

konkreetne toiming seondub. AS-lt Raisner pole õiglane välja mõista kolmanda isiku

menetluskulusid, mis on seotud AS Eesti Elekter esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele ja

määruskaebusele vastamisele. Põhjendatud ei ole kaebajalt kolmanda isiku kasuks suurema

summa väljamõistmine kui 877,5 eurot (6,75 tundi × 130 eurot/tund).

19. AS Eesti Elekter palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus ei ole põhjendanud, mis ta ei nõustu kaebaja seisukohaga haldusmenetluse

seaduse kohaldamisest. Ehitusseadustiku seletuskirjast nähtuvalt oli seadusandja tahe, et

ehitusloa taotluse menetlemisel kohaldataks haldusmenetluse põhimõtteid, sealhulgas puuduste

kõrvaldamise võimaldamine. Et kaebaja taotluses esinevad puudused olid kõrvaldatavad, oleks

vastustaja pidanud HMS § 15 lg-st 2 tulenevalt andma kaebajale võimaluse puudused

kõrvaldada.

2)

Vastustaja oli EhS § 42 lg-st 6 tulenevalt kohustatud kaasama ehitusloa menetlusse

kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi. Vastustaja põhjendas ehitusloa andmisest keeldumist

kinnistu omaniku huvide kahjustamisega, samas pole välja selgitatud, kas Eesti Vabariigil oleks

olnud vastuväiteid täiendava ehitusloa väljastamisele. Arvestades, et korraldused nr 231 ja nr

3-16-2515

7(13)

235 anti samal päeval, oli taotluste menetlemine samas staadiumis. Jääb arusaamatuks, millistel

kaalutlustel eelistas vastustaja Eesti Energia AS taotlust kaebaja omale.

3)

Vastustaja 06.01.2017 otsuses tehtud viide EhS § 44 p-le 1 ei ole asjakohane, kuna

vastustaja ei keeldunud ehitusloa väljastamisest, vaid jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata.

Lisaks sellele vastas kaebaja ehitusloa taotlus nii kehtestatud detailplaneeringule kui ka

projekteerimistingimustele. Olukorras, kus pole teada, kes saab tuulepargi maa-ala omanikuks,

oleks vastustaja pidanud kas kõigile taotlejatele loa väljastama või jätma ehitusloa üldse

väljastamata, kuni selgub, kellest saab tuulepargi arendaja. Praegusel juhul on vastustaja

andnud riigiettevõttele lubamatu konkurentsieelise eraettevõtjate ees.

4)

Kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur.

20. Põhja-Pärnumaa vald vaidleb apellatsioonkaebustele vastu ning palub jätta need

rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebajatele ehituslubade andmisest keeldumise aluseks olid eelkõige taotlustes esinenud

puudused (EhS § 44 p-d 1 ja 2), mitte niivõrd asjaolu, et samale objektile oli juba ehitusluba

väljastatud. Ehitusseadustik annab ammendava loetelu isikutest, kes tuleb ehitusloa menetlusse

kaasata. EhS § 42 lg 7 kohaselt esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ehitusloa

eelnõu, kuna üksnes see saab puudutada menetlusse kaasatavate isikute õigusi ja huve. Teiste

õigusi ei saa puudutada eelnõu, mille kohaselt ehitusloa andmisest keeldutakse. Kuna kaebajate

taotlustele

lisatud

ehitusprojektid

ei

vastanud

õigusaktis

esitatud

nõuetele

ja

projekteerimistingimustele, siis ei saa asjaolu, et kinnisasja omanik jäi menetlusse kaasamata,

rikkuda kaebajate huve ja õigusi. Korraldus nr 231 ei saanud rikkuda kaebajate õigusi, vaid

nende ehitusloa taotluste kohta tegi vastustaja eraldi otsused. Seetõttu ei pidanud vastustaja

kaebajaid Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse kaasama.

21. Eesti Energia AS palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata.

1)

Halduskohus ei eksinud EhS §-de 42 ja 44 tõlgendamisel ja kohaldamisel. Vastustaja tõi

korraldustes nr 234 ja nr 235 välja mitmed puudused, mille esinemise faktile ei ole kaebajad

vastu vaielnud. Seega leidis halduskohus õigesti, et esinesid EhS § 44 p-dest 1 ja 2 tulenevad

alused kaebajate taotluste rahuldamata jätmiseks. Samas oleks vastustaja otsused olnud

õiguspärased ka juhul, kui vastustaja oleks kaebajate taotluste alusel ehituslubade

väljastamisest keeldunud põhjusel, et Eesti Energia AS-le juba oli sama objekti ehitamiseks

väljastatud ehitusluba. Sellisel juhul oleks saanud ehitusloa andmisest keelduda EhS § 44 p 4

alusel, kuna kaebajatele ehituslubade väljastamine oleks ülemääraselt kahjustanud kinnistu

omaniku õigusi. Planeering näeb kinnistule ette ühe tuulepargi rajamise ning seega ei saa anda

ehitusõigust suurema arvu tuulikute püstitamiseks.

2)

Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja ei pidanud kaebajatele HMS § 15 lg 2 alusel

andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks. Ehitusseadustikus on ehitusloa menetlus

ammendavalt reguleeritud ja haldusmenetluse seadus sellele täiendavalt ei kohaldu. Isegi kui

HMS § 15 lg 2 kohalduks, ei oleks vastustaja sellegipoolest pidanud määrama kaebajatele

tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna nende taotlustes esinevad puudused olid valdavalt

sisulised, mitte vormilised.

3)

Vastustaja ei pidanud kaebajaid Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse kaasama

ega neid ära kuulama. Kaebajate õigust võrdsele kohtlemisele pole rikutud.

4)

Kolmanda isiku menetluskulud ei olnud põhjendamatult suured. Halduskohus jättis osa

kolmanda isiku kuludest (18.06.2018 menetlusdokumendi koostamise kulu 1787,50 eurot)

kaebajatelt välja mõistmata.

3-16-2515

8(13)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

22. Ringkonnakohus lahendab esmalt apellatsioonkaebused (I), seejärel jagab esimese

kohtuastme (II) ja apellatsiooniastme menetluskulud (III).

I

23. Vaidlust pole selles, et kaebajate esitatud ehitusloa taotlustes esinesid mitmed puudused.

Kaebajate arvates oleks vastustaja pidanud neile HMS § 15 lg 2 alusel määrama tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Halduskohus asus vastustaja ja kolmanda isikuga nõustudes seisukohale, et

EhS §-d 40–42 reguleerivad ehitusloa menetlemist ammendavalt ning HMS § 15 ei kohaldu.

EhS § 2 lg 4 järgi kohaldatakse ehitusseadustikus ettenähtud haldusmenetlusele

haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades ehitusseadustiku erisusi. Ehitusseadustiku 4. ptk 2.

jaos pole sätestatud, mida peab pädev asutus tegema juhul, kui registrile esitatud ehitusloa

taotlus on puudustega. Ringkonnakohus ei näe põhjust, miks ei peaks HMS § 15 ehitusloa

taotluse menetluses kohalduma. Ehitusseadustik ei välista selgesõnaliselt nimetatud sätte

kohaldamist ning seda ei saa tuletada ka ehitusloa menetluse eripärast. Halduskohtu tõlgenduse

järgi oleks normistik ebamõistlikult jäik ning vastuolus haldusõiguse üldpõhimõtetega.

Halduskohtu seisukoha ekslikkust kinnitab ka ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjas (lk 80)

märgitu, et kuna praktikas on tekkinud arusaamatusi selle tõttu, et ehitusseadustikus

reguleeritud menetlusi ei osata siduda halduse üldpõhimõtetega, oleks õigusselguse huvides

mõttekas ehitusluba käsitlev osa seaduses üles ehitada haldusmenetluse seadusest lähtudes. Ka

näiteks juhul, kui kooskõlastajad või arvamuse avaldajad esitavad märkusi (EhS § 42 lg 8),

mille tulemusel tuleb ehitusloa taotlust või sellega seonduvaid dokumente muuta, peab

haldusorgan andma taotlejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

24. Õige on kolmanda isiku tähelepanek, et HMS § 15 lg-s 2 peetakse silmas eelkõige vormilisi

puudusi. See järeldub juba kõnealuse sätte sõnastusest („kui isik jätab koos taotlusega esitamata

nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi“). Ühtlasi toetab seda

tõlgendust nii kohtupraktika (Riigikohtu 20.06.2013 määrus nr 3-3-1-34-13, p 9 ja 07.06.2018

otsus nr 3-16-586, p 16) kui ka õiguskirjandus (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat.

Tallinn, Juura, 2004, lk 136). Kõrvaldatavate vormiliste puuduste esinemise korral on

haldusorganil kohustus anda taotlejale võimalus nende kõrvaldamiseks. Samas ei välista HMS

ega EhS ka muude, sisuliste puuduste korral nende kõrvaldamiseks tähtaja määramist, kui

puuduste kõrvaldamine on võimalik ja otstarbekas, arvestades haldusmenetluse üldisi

põhimõtteid. Puuduste kõrvaldamiseks võimaluse andmine on sellisel juhul haldusorgani

kaalutlusotsus (vt ka ehitusseadustiku seletuskiri, lk 86).

25. Korralduses nr 234 (I kd, tl 23–23p) on vastustaja toonud muu hulgas välja, et ehitusprojekti

koostanud ja selle allkirjastanud isikutel puudub majandustegevuse registris registreering

projekteerimise kohta. Korralduses nr 235 (I kd, tl 21–21p) on vastustaja märkinud, et ta ei saa

olla veendunud ehitusprojekti koostanud projekteerija pädevuses. Lisaks on vastustaja

korraldustes nr 234 ja nr 235 nimetanud ka muid projektides esinevaid puudusi, mis eeldavad

kas täiendavate dokumentide esitamist (sealhulgas nõuetekohane geoloogiline uuring) või

projekti mõningast täiendamist või muutmist. Projekteerija pädevuse (eeldatavat) puudumist ei

saa ringkonnakohtu hinnangul pidada pelgalt vormiliseks puuduseks. Pädevaks saab lugeda

isikut, kellel on töö eripärale vastav kvalifikatsioon. Isik ei või anda eksitavat teavet oma

kvalifikatsiooni kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub kvalifikatsioon (EhS § 23 lg 2).

Arvestada tuleb sellega, et ehitusloa andmisel kontrollitakse ehitusprojekti formaalselt. Kui

haldusorganil on põhjust kahelda ehitusprojekti koostanud isiku asjatundlikkuses, ei saa ta olla

veendunud ehitusprojekti vastavuses õigusaktidest tulenevatele nõuetele (EhS § 42 lg 1).

3-16-2515

9(13)

EhS § 44 p 2 kohaselt on ehitusprojekti koostajal vastava pädevuse puudumine ehitusloa

andmisest keeldumise aluseks. Ehkki EhS §-i 44 grammatiliselt tõlgendades võiks asuda

seisukohale, et selles on loetletud imperatiivsed tagastamise alused („pädev asutus keeldub

ehitusloa andmisest“), siis ehitusseadustiku eelnõu seletuskirjast (lk 86–87) ning

kohtupraktikast (vt Riigikohtu 24.11.2017 otsuse nr 3-17-1398 p-d 16–17, milles käsitletakse

EhS §-ga 44 analoogse sõnastusega EhS §-i 55) järeldub, et EhS §-i 44 tuleb tõlgendada

kaalutlusõigust andvana, kusjuures kaalutlusruum sõltub konkreetsest tagastamise alusest. EhS

§ 44 p 2 puhul on ringkonnakohtu arvates haldusorgani kaalutlusruum võrdlemisi kitsas – kui

ehitusprojekti koostajal on tuvastatud töö eripärale vastava kvalifikatsiooni puudumine, ei saa

eeldada tema koostatud ehitusprojekti nõuetele vastavust ja selle alusel ehitusluba väljastada.

EhS § 44 p 2 kohaldamisel tuleb samas arvestada ka HMS §-s 15 sätestatut. Proportsionaalseks

ei saa pidada ehitusloa väljastamisest automaatset keeldumist, ilma et haldusorgan oleks

juhtinud taotleja tähelepanu projekteerija pädevuse küsitavusele ning andnud võimaluse

puuduste kõrvaldamiseks.

Praeguses asjas ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud võimalust anda kaebajatele tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja oleks pidanud hindama, kas ja kuidas on võimalik

ehitusprojektide puudused kõrvaldada. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on oluline

diskretsiooniviga (vt nt Riigikohtu 02.04.2014 otsus nr 3-3-1-72-13, p 21). Kohus ei saa

haldusakti õiguspärasust kontrollides teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158

lg 3 kolmas lause). Ringkonnakohus ei näe alust asuda seisukohale, et kaebajate taotletud

ehituslubade väljastamisest oleks tulnud igal juhul keelduda. AS Eesti Elekter taotluse juurde

kuuluva ehitusprojekti koostajal AO-l oli küll projekteerija pädevus, kuid majandustegevuse

registris toodud tegevuste loetelu järgi ei pruugi ta olla kvalifitseeritud tuulegeneraatoreid

projekteerima. Selle väljaselgitamiseks oleks vastustaja saanud nõuda täiendavaid dokumente

AO pädevuse (töö eripärale vastava kvalifikatsiooni) tõendamiseks või näiteks ehitusprojekti

ekspertiisi. XX puhul on vastustaja välja toonud projekteerija pädevuse puudumise. Ka selle

puuduse kõrvaldamine on põhimõtteliselt võimalik – ja mitte tingimata väga aeganõudval viisil.

Näiteks on võimalik kaasata projekti koostamisse pädev isik, kes täiendab ja muudab

olemasolevat projekti vastavalt vajadusele ning kinnitab oma allkirjaga selle nõuetele vastavust.

26. Vastustaja on kaebajatele ehituslubade andmisest keeldumise alusena lisaks EhS § 44 p-le

2 viidanud ka EhS § 44 p-le 1, mis annab aluse ehitusloa andmisest keeldumiseks, kui

kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele

avalik-õiguslikele kitsendustele. EhS § 12 lg 2 kohaselt peab ehitatav ehitis, asjakohasel juhul

ka ehitamine, olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga.

Samasisuline nõue kehtib ka ehitusprojektile (EhS § 42 lg 1). Vastustaja on seisukohal, et kuna

ehitusõigus on eelneva loa andmisega realiseeritud, ei vasta kaebajate kavandatavad ehitised

planeeringule kui ehitamisele esitatavale nõudele. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline

tõlgendus kooskõlas seaduse mõttega.

Riigikohus on ehitusseaduse kehtivuse ajal selgitanud, et ehitusluba on seotud kinnisasjaga,

määrates kindlaks nõuded kinnistul ehitiste püstitamiseks. Kinnisasjale konkreetse ehitise

püstitamiseks kehtestatud nõuded ei saa sõltuda ehitusloa taotluse esitaja isikust või

püstitatavate ehitiste omanikust (01.10.2008 otsus nr 3-3-1-51-08, p 9). Seda põhimõtet ei ole

ehitusseadustiku kehtestamisega muudetud. See nähtub nii ehitusseadustiku eelnõu

seletuskirjast (lk 73) kui ka majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruse nr 67 „Teatiste,

ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“

lisast 14, mille järgi märgitakse ehitusloal muu hulgas ehitise koha-aadress, kuid mitte taotleja

ega kinnisasja omaniku andmeid. Kui ehitusloa taotlejaks ei ole kinnisasja omanik, sõltub

ehitusloa realiseerimine taotleja ja omaniku vahelistest õigussuhetest. Asja materjalidest ei

3-16-2515

10(13)

nähtu, et kaebajad või kolmas isik oleks omandanud tuulepargi aluse kinnistu või neile oleks

antud selle kinnistu kasutusõigus. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus pole teada, kes saab

asuda ehitusõigust realiseerima, ei ole õige väljastada ehitusluba ainult esimesele taotlejale,

välistades teistel võimaluse saada luba oma ehitusprojekti järgi ehitamiseks. Selle asemel on

võimalik järgnevad load väljastada kõrvaltingimusega (HMS § 53). EhS § 42 lg 3 p 2 kohaselt

võib ehitusloa kõrvaltingimusena muu hulgas sätestada ehitusloa muutmise võimaluse seoses

samale kinnisasjale antud mitme ehitusloa kehtivusega. Praegusel juhul on vastustajal võimalik

kehtestada kõrvaltingimus, millega siduda ehitusloa muutmine (või kehtetuks tunnistamine)

näiteks kinnistu omanikuga maakasutusõigust puudutava kokkuleppe sõlmimisega või samal

objektil teise ehitusloa realiseerimisega. Haldusaktis selle muutmise või kehtetuks tunnistamise

võimaluse reserveerimisel (HMS § 53 lg 1 p 4) ei rakendu HMS §-des 64–70 sätestatud

piirangud.

27. Kuna kaebajate taotluste rahuldamata jätmine EhS § 44 p-de 1 ja 2 alusel oli õigusvastane,

tuleb korraldused nr 234 ja nr 235 tühistada. Vastustaja tagastas XX ja AS Eesti Elekter

korduvad ehitusloa taotlused vastavalt 04.01.2017 ja 06.01.2017 kirjadega läbivaatamatult EhS

§ 41 alusel. Kuna tegemist on menetlust lõpetavate toimingutega, millega keeldutakse edasisest

menetlusest (HMS § 14 lg 6 p 2 ja lg 7), ei saa ringkonnakohus neid kirju tühistada (Riigikohtu

11.03.2004 otsus nr 3-3-1-8-04, p 13), vaid saab üksnes tuvastada nende õigusvastasuse.

Ringkonnakohtu hinnangul hõlmavad nii XX ja AS Raisner kui ka AS Eesti Elekter kaebuste

eesmärgid korduva ehitusloa taotluse läbi vaatamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist, mis on

vajalik eelkõige õigusselguse huvides, mitte niivõrd kaebuse eesmärgi saavutamise seisukohast.

Ringkonnakohus kohustab vastustajat vaatama kaebajate ehitusloa taotlused uuesti läbi.

Vastustajal tuleb kaebajate ehitusloa taotluste uuel läbivaatamisel arvestada ka XX ja AS

Raisner 06.12.2016 ning AS Eesti Elekter 15.12.2016 taotlustes esitatud andmete ja neile lisatud

dokumentidega.

28. Korraldus nr 231 on õiguspärane ning kaebajate väited ei anna alust selle tühistamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja ei pidanud kaebajaid Eesti Energia AS esitatud ehitusloa

taotluse menetlusse kaasama. Kaebajad ei olnud tuulepargi aluse maa omanikud, nende kasuks

ei olnud sellel kinnisasjal seatud piiratud asjaõigust ning kaebajad pole ka väitnud, et neile

kuuluks mõni kinnistu kavandatava tuulepargi vahetus läheduses. Ehitusloa taotluse esitamine

ei muutnud kaebajaid isikuteks, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada (EhS

§ 42 lg 7 p 2) ega kolmandateks isikuteks HMS § 11 lg 1 p 3 mõttes. Kinnisasja omaniku

kaasamine või kaasamata jätmine Eesti Energia AS ehitusloa taotluse menetlusse ei saanud

mõjutada kaebajate õigusi. Ringkonnakohus märgib, et Eesti Vabariik osales menetluses

Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu, kes andis ehitusloa menetluses kooskõlastuse.

Olukorras, kus kaebajate suhtes tehtud otsused kuuluvad tühistamisele, ei saa võrdse kohtlemise

põhimõtte rikkumiseks pidada pelgalt seda, et erinevalt Eesti Energia AS-le väljastatud

ehitusloast tuleb kaebajatele ehitusload väljastada kõrvaltingimusega – eeldusel, et taotlused on

nõuetekohased ja ehituslubade väljastamine on võimalik. Kui vastustaja oleks tegutsenud

kaebajate soovitud viisil, s.o jätnud kolmanda isiku taotluse menetlemise seisma, kuni kaebajad

kõrvaldavad oma taotlustes puudused ja esitavad kolmanda isiku taotluse suhtes arvamuse,

oleks see seadnud ohtu EhS § 42 lg-s 5 sätestatud 30-päevase tähtaja järgimise ning kahjustanud

põhjendamatult kolmanda isiku õigusi. Ehitusõiguse andmisega vastustaja ei võõranda ega anna

kasutusse avalikku vara, mistõttu on asjakohatu AS Raisner ja XX apellatsioonkaebuses toodud

viide Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-59-05. Tuulepargi aluse maa omandamine või kasutusse

andmine otsustatakse teises menetluses.

29. Eelneva põhjal tuleb apellatsioonkaebused rahuldada osas, mis puudutab kaebajate

ehitusloa taotluste kohta tehtud otsuseid. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ning

teeb asjas uue otsuse, millega tühistab korraldused nr 234 ja nr 235, tunnistab õigusvastaseks

3-16-2515

11(13)

kaebajate ehitusloa taotluste läbi vaatamata jätmist puudutavad 04.01.2017 ja 06.01.2017 kirjad

ning kohustab vastustajat vaatama kaebajate ehitusloa taotlused uuesti läbi. Muus osas, s.o

korraldusega nr 231 Eesti Energia AS-le väljastatud ehitusluba puudutavas osas jäävad

kaebused rahuldamata.

II

30. HKMS 109 lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit

või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. HKMS

§ 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt

kaebuse rahuldamisega. Kaebuste rahuldamise ulatuse määramisel selles kontekstis loeb

ringkonnakohus 04.01.2017 ja 06.01.2017 kirjade õigusvastasuse tuvastamise kaetuks

kohustamisnõudega, kuna viimane on primaarne nõue. Seega saab kaebused lugeda rahuldatuks

2/3 ulatuses.

AS Raisner ja XX menetluskulud

31. AS Raisner ja XX taotlesid halduskohtus 8410 euro suuruse menetluskulu, sealhulgas

riigilõivud 150 eurot, hüvitamist (ilma käibemaksuta). Õigusabikulud kandis AS Raisner.

Ringkonnakohus märgib, et AS Raisner ja XX tasusid 07.12.2016 kaebuse esitamisel kumbki

30 eurot riigilõivu seoses sellega, et kaebuses vaidlustati nii Vändra valla kui ka Eesti Vabariigi

tegevust. HKMS § 104 lg 1 teise lause kohaselt tasutakse kaebuses mitme nõude esitamisel

riigilõivu lähtudes nõudest, mille esitamisel on ette nähtud suurim riigilõiv. Sellest sättest

lähtuvalt tuli kummalgi kaebajal tasuda kaebuse esitamisel 15 eurot riigilõivu. Enamtasutud

riigilõiv – kokku 30 eurot – tuleb kaebajatele HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tagastada.

Arvestades, et AS Raisner ja XX esialgse õiguskaitse taotlus ja halduskohtu 09.12.2016

määrusele esitatud määruskaebus jäid rahuldamata, ei ole põhjendatud mõista vastustajalt välja

esialgse õiguskaitsega seotud menetluskulusid. Esialgsele õiguskaitsele ja sellega seotud

määruskaebemenetlusele kulus kaebajate esindajatel hinnanguliselt 14 töötundi, millele vastab

140 euro suuruse tunnitasu juures 1960 eurot. Sellele lisandub esialgselt õiguskaitselt ja

määruskaebuselt tasutud riigilõiv kokku 60 eurot. Samuti jäävad HKMS § 108 lg 7 alusel AS

Raisner enda kanda Vabariigi Valitsuse tegevuse vaidlustamisega (keelamiskaebus) seotud

õigusabikulud, kuna kaebajad loobusid vastavast nõudest. Keelamiskaebusega seotud kulu on

arvestuslikult 3 tundi.

Kaebajate esindajatel kulus esimese kohtuastme menetluses osalemisele kokku 59 tundi. Ka

pärast eelnevalt nimetatud mahaarvamiste tegemist on AS Raisner esimese astme

menetluskulud ringkonnakohtu hinnangul ülepaisutatud. Näiteks nähtub menetluskulude

koondnimekirjast (I kd, tl 219), et esindaja(d) on kulutanud halduskohtu 28.03.2018

kohtunõudele vastamiseks kokku 5 tundi, samas kui kohtule 12.04.2018 esitatud vastuses on

kaebajad kohtule lakooniliselt teatanud, et kaebus on jätkuvalt aktuaalne ning nad nõustuvad

asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Sellise vastuse koostamisele ei saanud esindajal

kuluda enam kui 15 minutit. Lisaks on ka kaebuste ja muude menetlusdokumentide

koostamisele kulutatud aeg ülemäärane, arvestades muu hulgas seda, et mõlemad kaebused

(esitatud 07.12.2016 ja 02.02.2017) käsitlevad samu probleeme. Ringkonnakohus loeb

põhjendatud ajakuluks kokku 30 tundi, mis teeb 140 euro suuruse tunnitasu juures 4200 eurot.

Koos kaebuste esitamisel tasutud riigilõivuga on kaebajate esimese kohtuastme põhjendatud

menetluskulud 4260 eurot. Liidetud kaebuste rahuldamise ulatust (2/3) arvestades tuleb sellest

vastustajalt AS Raisner kasuks välja mõista 2820 eurot ja XX kasuks 20 eurot.

AS Eesti Elekter menetluskulud

3-16-2515

12(13)

32. AS Eesti Elekter taotles halduskohtus kokku 4281 euro suuruse menetluskulu, sealhulgas

riigilõivud 75 eurot, hüvitamist (koos käibemaksuga). AS Eesti Elekter esindajal kulus esimese

kohtuastme menetluses osalemisele kokku 27,25 tundi. Ka AS Eesti Elekter puhul ei ole

põhjendatud vastustajalt välja mõista esialgse õiguskaitse taotluste ja sellega seotud

määruskaebuste kulusid (sealhulgas riigilõivud kokku 60 eurot), kuna need jäid rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse taotluste ja nendest võrsunud määruskaebemenetlustega seotud ajakuluks

saab lugeda hinnanguliselt 10,75 tundi. Ülejäänud osas – 16,5 tundi – on AS Eesti Elekter

esindaja ajakulu põhjendatud. 130 euro suuruse tunnitasu juures teeb see 2145 eurot. Seega on

AS Eesti Elekter esimese kohtuastme põhjendatud menetluskulud koos riigilõivu (15 eurot) ja

käibemaksuga (429 eurot) kokku 2589 eurot. Liidetud kaebuste rahuldamise ulatust (2/3)

arvestades tuleb sellest vastustajalt AS Eesti Elekter kasuks välja mõista 1726 eurot.

Eesti Energia AS menetluskulud

33. Halduskohus mõistis AS-lt Raisner ja AS-lt Eesti Elekter kummaltki kolmanda isiku

menetluskulude katteks välja 2275 eurot ehk kokku 4550 eurot, mida kolmas isik oli

halduskohtu määratud tähtajaks esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud. Väljamõistetud

kulude hulgast on välja jäetud kolmanda isiku täiendavate seisukohtade esitamisega kaasnevad

menetluskulud (1787,50 eurot). Kaebajate arvates on kolmanda isiku esimese kohtuastme

menetluskulu põhjendamatult suur ning AS Raisner leiab täiendavalt, et halduskohus ei

eristanud, millised kolmanda isiku kulud on seotud tema ja XX esitatud kaebuste ja taotlustega

ning millised AS Eesti Elekter esitatud kaebuste ja taotlustega.

34. Nii AS Raisner ja XX kui ka AS Eesti Elekter kaebused sisaldasid esialgse õiguskaitse

taotlust, millele esitasid vastuse Eesti Energia AS oma töötajad. Ka esialgse õiguskaitse

rahuldamata jätmise määrustele esitatud määruskaebustele vastas AS Eesti Elekter ilma

advokaadi abita. Seejärel esitas AS Eesti Elekter 26.01.2017 täiendava esialgse õiguskaitse

taotluse ning sellele vastas Eesti Energia AS nimel juba advokaat, kes vastas ka

määruskaebusele. Ringkonnakohus leiab, et koosseisuliste juristide olemasolu ei välista Eesti

Energia AS kasuks menetluskulude väljamõistmist, kuna võib eeldada, et Eesti Energia AS

koosseisulised juristid ei tegele igapäevatöö raames ehitusõiguslike kohtuvaidlustega, mistõttu

on kolmandal isikul vajadus välise õigusabi kasutamiseks praeguses vaidluses olemas.

35. Eesti Energia AS esindaja poolt 28.05.2018 halduskohtule esitatud menetluskulude

taotlusest nähtuvalt kulus esindajal AS Eesti Elekter esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks

5,5 tundi (mis teeb 130 euro suuruse tunnihinna juures 715 eurot), kaebustele vastamiseks 9,75

tundi (1267,5 eurot) ning määruskaebusele vastamiseks 2,5 tundi (325 eurot). AS Raisner ja

XX kaebustele vastamiseks kulus esindajal 14,5 tundi (1885 eurot). Lisaks esitas kolmas isik

kaebuste liitmise taotluse (1,5 tundi – 195 eurot) ning suhtles kohtuga ja esitas menetlustähtaja

pikendamise taotluse (1,25 tundi – 162,5 eurot).

XX selgitas halduskohtule, et tema kui AS-i Raisner esindaja ehitusloa taotlemisel osaleb

menetluses kaebajana protsessuaalse selguse huvides, kuna vastustaja käsitas korralduse nr 234

ja 04.01.2017 kirja adressaadina ka XX. AS Raisner ja XX kaebustega seotud õigusabikulud

kandis AS Raisner. Halduskohus jättis seetõttu kaebajatelt kolmanda isiku kasuks

menetluskulude väljamõistmisel XX kõrvale. Menetlusosalised ei ole selles osas halduskohtu

otsust vaidlustanud. Ringkonnakohus arvestab seda nii esimese kui ka teise kohtuastme

menetluskulude jagamisel.

Õige on AS Raisner tähelepanek, et AS Eesti Elekter täiendava esialgse õiguskaitse taotlusega

seotud menetluskulu väljamõistmine AS-ilt Raisner on põhjendamatu. Samuti nõustub

ringkonnakohus kaebajatega, et kolmanda isiku esimese kohtuastme menetluskulu ei ole täies

ulatuses põhjendatud, mistõttu tuleb seda HKMS § 109 lg 6 alusel vähendada.

3-16-2515

13(13)

Ringkonnakohus arvestab, et kaebuste väited on põhiosas sarnased ning toimiku materjalide

hulgas on palju korduvaid dokumente. Menetlusosalised vaidlevad peamiselt õigusküsimuste

üle ning vaidlus ei ole eriliselt keerukas ega ka mahukas. Seetõttu loeb ringkonnakohus

kaebustele vastuste koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 16 tundi, s.o kummagi vastuse

koostamiseks 8 tundi (8 tundi × 130 eurot/tund = 1040 eurot). Lisaks vähendab ringkonnakohus

AS Eesti Elekter poolt 26.01.2017 esitatud esialgse õiguskaitse taotlusele vastamiseks kulutatud

aega 3 tunnile (3 tundi × 130 eurot/tund = 390 eurot). Kuna tegemist oli korduva taotlusega,

millele Eesti Energia AS juristid olid juba vastanud, oli advokaadil võimalik tugineda

varasemale vastusele ning lisaks ka haldus- ja ringkonnakohtu määrustele. Muus osas ei näe

ringkonnakohus põhjust kolmanda isiku esimese kohtuastme menetluskulusid vähendada.

Kõigi kaebajatega seotud kuludeks saab lugeda 357,50 (195+162,50) eurot.

Seega tuleb kolmanda isiku AS Raisner ja XX kaebustega seotud kuludeks lugeda 1218,75

(1040+178,75) eurot ning AS Eesti Elekter kaebustega seotud kuludeks 1933,75

(1040+390+325+178,75) eurot. Vastavalt HKMS § 108 lg-tele 2 ja 8 tuleb kaebajatelt kolmanda

isiku kasuks välja mõista 1/3 tema vastava kaebajaga seotud menetluskuludest, s.o AS-lt

Raisner 406,25 eurot ja AS-lt Eesti Elekter 644,58 eurot.

III

36. Apellatsiooniastmes taotleb AS Raisner 1485 euro suuruse menetluskulu hüvitamist (sh 15

eurot riigilõiv ja õigusabikulu 1470 eurot – 10,5 tundi tunnihinnaga 140 eurot) ning XX 15 euro

suuruse riigilõivu hüvitamist. AS Eesti Elekter taotleb 1419 euro suuruse menetluskulu

hüvitamist (sh 15 eurot riigilõiv ja õigusabikulu 1040 eurot – 9 tundi tunnihinnaga 130 eurot,

millele lisandub käibemaks). Eesti Energia AS taotleb 2134,17 euro suuruse menetluskulu

hüvitamist (16 tundi 25 min tunnihinnaga 130 eurot). AS Raisner ja Eesti Energia AS taotlevad

menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Vastustaja ei ole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud.

Arvestades, et kaebajad on apellatsiooniastmes jäänud suuresti samade väidete juurde, mis

halduskohtule esitatud kaebustes ning apellatsioonkaebuste väited on sarnased, ei pea

ringkonnakohus apellatsioonkaebuste koostamisel ega neile vastamisel põhjendatuks suuremat

ajakulu kui 8 tundi. AS Raisner põhjendatud menetluskulu koos riigilõivuga on seega 1135

eurot ((8×140)+15), XX-l 15 eurot, AS-l Eesti Elekter koos riigilõivu ja käibemaksuga 1263

eurot (1040+208+15) ning Eesti Energia AS-l 1040 eurot.

Vastavalt apellatsioonkaebuste rahuldamise ulatusele (2/3) tuleb vastustajalt AS Raisner

menetluskulude katteks välja mõista 756,67 eurot, XX kasuks 10 eurot ja AS Eesti Elekter

kasuks 842 eurot. Kaebajatelt omakorda tuleb Eesti Energia AS menetluskulude katteks välja

mõista 1/3 tema apellatsiooniastme menetluskuludest, s.o 346,67 eurot selliselt, et AS-lt Raisner

ja AS Eesti Elekter tuleb kummalki välja mõista 173,33 eurot. Muus osas jäävad

menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)