Legislator Case Law & Legislation
2-17-9793/15 AI generated

2-17-9793/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-9793/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu 09.03.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta Puudutatud isikul ei ole määruskaebuse menetluses menetluskulusid tekkinud.

Legislator headnote

AI generated

Art. 56 alusel, Art. 50 järgi, Art. 51 lg, Art. 52 ja, Art. 54 järgi; 2-17-9793/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Harju Maakohtu 09.03.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta Puudutatud isikul ei ole määruskaebuse menetluses menetluskulusid tekkinud.

Keywords

AI generated
bank credit balance bank charges bank account information people's bank monitoring of bank accounts banking law

Cited Legislation

AI generated
Art. 56 alusel
Art. 50 järgi
Art. 51 lg
Art. 52 ja
Art. 54 järgi
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Indrek Soots, Indrek Parrest

Määruse tegemise aeg ja koht

03.10.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-9793

Tsiviilasi

Piiratud vastutusega osaühingu „Volgogradi

Söödatehas“

taotlus Volgogradi oblasti

arbitraažikohtu 31.05.2013 otsuse kohtuasjas

A12-30464/2012 tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks ja OÜ Everwelle võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.03.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Everwelle määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja: Piiratud vastutusega osaühing

„Volgogradi

Söödatehas“

(registrikood

1023402643956; asukoht: Donetskaja 14,

Volgograd 400131, Venemaa Föderatsioon),

esindaja pankrotihaldur Vladimir Beljakov

Puudutatud isik: OÜ Everwelle (registrikood

10885347, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline isiku esindaja Indrek Nuut

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 09.03.2018 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

4. Puudutatud isikul ei ole määruskaebuse menetluses menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Selgitused

Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Vene Föderatsiooni Justiitsministeerium on esitanud Harju Maakohtule Eesti

Justiitsministeeriumi kaudu 26.06.2017 taotluse Volgogradi oblasti arbitraažikohtu

31.05.2013 otsuse kohtuasjas nr A12-30464/2012 tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isiku arvamuse kohaselt

on otsuse täitmine välistatud, kuna otsus on aegunud. Vastavalt Vene Föderatsiooni

seadusandlusele aegub otsuse täitmine 3 aasta möödumisel. Nagu nähtub lisatud

materjalidest, on viimane otsus antud asjas tehtud 15.04.2014, kuid käesolev avaldus

on kohtule esitatud 26.06.2017. Puudutatud isiku arvates saab aegumisele tugineda

juba otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses.

Esimese astme kohtu määrus

3. Harju Maakohtu 09.03.2018 määrusega tunnustati ja tunnistati täidetavaks Eesti

Vabariigis Vene Föderatsiooni Volgogradi oblasti arbitraažikohtu 31.05.2013 otsus

kohtuasjas A12-30464/2012.

4. Antud juhul ei ole kohtu hinnangul esitatud asjaolusid, mis võimaldaks kohtul

keelduda esitatud kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisele lubamisest. Kohtule

esitatud avaldus ja selle lisad vastavad Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingule

õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (Eesti-Vene

õigusabileping) art 52 nõuetele ning puuduvad alused keelduda otsuse tunnustamisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 või õigusabilepingu art 56 alusel.

5. Kohus leiab, et puudutatud isiku poolt osundatud väidetav aegumine ei ole selliseks

aluseks, mis võimaldaks keelduda otsuse tunnustamisest. Tegemist ei ole avalikku

korda rikkuva asjaoluga, kuna aegumise kohaldamise taotlemine on võlgniku õigus,

kuid see ei muuda otsust kehtetuks ning see ei rikuks Eesti Vabariigis kehtivaid

põhimõtteid.

6. Seega asus kohus seisukohale, et kohtule esitatud avaldus tuleb rahuldada ning

otsust tuleb tunnustada ning see täidetavaks tunnistada.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta avaldaja

taotlus aegumise tõttu rahuldamata.

8. Avaldaja esitatud nõudele ja selle täitmise eeldustele kohaldatakse Venemaa õigust.

Vastavalt Vene Föderatsiooni vahekohtumenetluse seadustiku paragrahvile 321 võib

vahekohtu otsuse esitada täitmiseks kolme aasta jooksul (allikas:

https://rospravosudie.com/law/Статья_321_АПК_РФ). Vastavalt lisatud materjalidele

on asjas tehtud kolm lahendit ning viimane neist 15.04.2014 (Arbitraaži

kassatsioonkohtu määrus kohtuasjas nr A12-30464/2012). Nähtuvalt

Justiitsministeeriumi kirjast on kohtuotsuse tunnustamise dokumendid jõudnud Harju

Maakohtusse alles 26.06.2017. Seega on ületatud kolmeaastane otsuse täitmiseks

esitamise tähtaeg.

9. Kaebaja hinnangul on päritoluriigis täitmiseks aegunud lahendi täidetavaks

tunnustamine Eestis vastuolus rahvusvahelise eraõiguse põhimõtetega, mis ühtlasi on

osa Eesti õiguskorra aluspõhimõtetest ning kohaldub ka TsMS § 620 lg 1 p 1.

Tunnustamise vaidlustamisel tugineb võlgnik aegumisele ning kohus ei saa tema

sellekohast avaldust tähelepanuta jätta. Aegumise argument ei ole ka selline, mida

võlgnik oleks saanud või pidanud vahekohtus esitama, selle argumendi saabki võlgnik

alles praegu esmaselt esitada.

10. Antud juhul on kohus pannud kaebaja olukorda, kus ta peaks esitama hagi

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuigi kaebaja leiab, et aegumisele võiks

tugineda juba tunnustamismenetluses. Menetlusökonoomika seisukohalt oleks nii

otstarbekam. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik

saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades,

st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise

tunnistada lubamatuks.

11. Aegumise kui õigusliku konstruktsiooni aluseks on arusaam, et olemasolevad nõuded,

mida ei ole pikema aja jooksul maksma pandud, peavad õigusrahu ja õiguskindluse

tagamise huvides taanduma. See on üks õiguse aluspõhimõtteid, mille eiramine on

vastuolus Eesti õiguskorra aluspõhimõtetega.

12. Kaebaja leiab, et vahekohtu otsus ei kuulu tunnustamisele aegumise tõttu ning

selgesõnaliselt palub oma aegumise vastuväidet, mis tugineb nõudele kohaldataval

õigusel, arvestada. TsMS-s sätestatud välisriigi kohtulahendi mittetunnustamise aluste

loetelu ei ole ammendav. Kaebaja leiab, et aegumisele peab olema võimalik tugineda

juba lahendi täidetavaks tunnistamise menetluses ning selleks ei pea algatama

sundtäitmise lubamatuse hagimenetlust, mis on koormav nii riigile kui pooltele.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

14. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga

21 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab

osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

15. Käesoleval juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle

juurde kuuluvast 03.10.2001 protokollist (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-17, p 10.2).

Maakohus on lisaks ebaõigesti lähtunud TsMS §-st 620. Ringkonnakohus märgib, et

eeltoodud säte reguleerib selliste kohtulahendite tunnustamist, mis ei lange mh ühegi

Eesti Vabriigi suhtes siduva välislepingu kohaldamisalasse (vt V. Kõve.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. Lk 933).

16. Õigusabilepingu art 50 järgi koosmõjus 03.10.2001 protokolliga tunnustavad ja

täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid

tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu art 51 lg 1 järgi

läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid

taotlus ise esitatakse art 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse.

Õigusabilepingu art 52 ja 03.10.2001 protokolli järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse

kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei

tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti

lepingupoole territooriumil, 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud

protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja

nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse. Praeguses asjas nähtub

toimikumaterjalidest, et avaldaja oli esitanud kõik vajalikud dokumendid koos

tõlgetega. Ka puudutatud isik ei ole välja toonud, et eeltoodud eeldused ei oleks olnud

täidetud. Seega olid kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed

eeldused täidetud.

17. Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene

õigusabilepingu art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või

täitmise loa andmisest keelduda 1) kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei

võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel

ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) kui sama õigusvaidluse osas samade poolte

vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba

varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud

menetlust selles asjas; 3) kui vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus

mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle

territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse.

Toimiku materjalidest tulenevalt eeltoodud asjaolusid ei esine ja ka puudutatud isik ei

ole vastavaid asjaolusid esile toonud. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltooduga

ammendavalt sätestatud kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise

keeldumise eeldused. Käesoleva menetluse mõtteks ei ole lisaks kontrollida aegumise

vastuväidet, kui seda ei ole õigusabilepingu art-s 56 ette nähtud.

18. Õigusabilepingu art 54 järgi reguleeritakse täitmise korda selle lepingupoole

seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega, kuivõrd kohtuotsus

pööratakse täitmisele kohtutäituri poolt ja TMS alusel, siis saab puudutatud isik

esitada aegumise vastuväite täitemenetluses. Kuivõrd käesolevas asjas ei saa

kohaldada TsMS § 620, siis on asjakohatu ka kaebaja väide, et ta saab aegumisele

tugineda tulenevalt TsMS § 620 lg 1 p-st 1.

19. Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest

tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole

avaldajal määruskaebemenetluses menetluskulusid tekkinud, seega ei määra

ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm

Indrek Soots

Indrek Parrest