2-17-10423/20 · Riigikohtu üldkogu

R I I G I K O H U S

ÜLDKOGU

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

21710423

Otsuse kuupäev

2. oktoober 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Peeter Jerofejev, Henn Jõks,

Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull, Villu

Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri

Põld, Paavo Randma, Peeter Roosma ja Malle Seppik

Kohtuasi

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi mittetulundusühingute

ja sihtasutuste registrist kustutamine (registriasi nr M10048540)

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2017. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Puudutatud isik Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi

(registrikood 80123937), esindaja juhatuse liige Elle Allkivi

Riigikogu

Õiguskantsler

Justiitsminister

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

Asja läbivaatamise kuupäev

29. mai 2018

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks justiitsministri 19. detsembri 2012. a

määrusega nr 60 kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra“ § 26 lg 1 ja § 34 lg 12 osas,

milles muul viisil kui elektrooniliselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ aruandluskeskkonna kaudu esitatud mittetulundusühingu

majandusaasta aruande esitamisel ei teavitata aruande esitajat vajadusest esitada aruanne

nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata eraldi taotluseta ka

aruannet.

2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 15. augusti 2017. a määrus tsiviilasjas nr 21710423 ja

Tartu Maakohtu 20. aprilli 2017. a kandemäärus Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrist kustutamise kohta (registriasi nr M10048540).

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Tagastada Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubile määruskaebuselt tasutud kautsjon.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-17-10423

1. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 22. märtsil 2016 määruse, millega andis

mittetulundusühingule (MTÜ) Tallinna Vanalinna Soroptimistide Klubi (klubi) kuuekuulise tähtaja

arvates määruse tegemisest selleks, et klubi esitaks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit

(register) pidavale kohtule (registripidaja) 2012., 2013. ja 2014. a majandusaasta aruanded.

Määruse põhjenduste järgi, kui klubi ei esita eelnimetatud tähtaja jooksul registripidajale aruandeid

või mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada, võib registripidaja avaldada väljaandes

Ametlikud Teadaanded (AT) teate aruannete esitamata jätmise kohta ja kutsuda klubi võlausaldajaid

üles teatama nõuetest klubi vastu ning taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist koos hoiatusega,

et vastasel juhul võidakse klubi kustutada registrist likvideerimismenetluseta.

2. Teate majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta ja klubi registrist kustutamise hoiatuse

avaldas registripidaja AT-s 27. septembril 2016.

3. Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi tegi 20. aprillil 2017 määruse, millega otsustas

kustutada klubi registrist ning teha registrikaardile kustutamiskande.

Määruse põhjenduste kohaselt ei olnud klubi kuue kuu jooksul hoiatuse tegemisest esitanud

registripidajale nõutavaid majandusaasta aruandeid ega teatanud ka mõjuvat põhjust, mis takistab tal

aruandeid esitada. Maksu- ja Tolliamet (MTA) on klubi registrist kustutamisega nõustunud.

4. Klubi esitas 2. mail 2017 määruskaebuse, milles palus teda registrist mitte kustutada.

Klubi märkis, et ei esitanud majandusaasta aruandeid, kuna eelmised juhatuse liikmed jätsid

aruanded koostamata. Praegune juhatus valiti 2016. Klubi lubas esitada aruanded registripidajale

hiljemalt 15. mail 2017.

5. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse 3. mai 2017. a määrusega käiguta ja andis klubile aega

30 päeva määruse tegemisest 2016. a majandusaasta aruande esitamiseks või põhistatud tähtaja

pikendamise taotluse esitamiseks.

Määruskaebust kohtunikuabi ega Harju Maakohtu kohtunik aga ei rahuldanud, edastades selle

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

6. Tallinna Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2017. a määrusega määruskaebuse rahuldamata,

kandemääruse muutmata ja menetluskulud klubi kanda.

Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on klubil esitamata 2012., 2013. ja 2014. a

majandusaasta aruanded. Vaatamata hoiatusele ei esitanud ta registripidajale puuduolevaid

aruandeid ega teatanud mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruandeid esitada. Juhatuse liikmete

vahetumine ei ole mõjuv põhjus. Määruskaebuses on klubi taotlenud aruannete esitamise tähtaja

pikendamist, kuid ei ole ka taotletud ajaks ühtki aruannet esitanud. Kuna määruskaebuse

lahendamise ajaks ei ole nõutud aruandeid esitatud, on klubi väited aruandluse korrastamise kohta

paljasõnalised. Seega on kohtunikuabi määrus põhjendatud.

7. Klubi palus Riigikohtule esitatud määruskaebuses teda registrist mitte kustutada.

Klubi väitel koostas ta puuduolevad majandusaasta aruanded ja saatis need 4. mail 2017 tähitud

postiga Tartu Maakohtu registriosakonna aadressile (Pikk 32, Rakvere). 12. mail 2017 saatis klubi

samal viisil registriosakonnale ka 2016. a majandusaasta aruande.

2(20)

2-17-10423

8. Riigikohtus asja lahendanud kolmeliikmeline kohtukoosseis andis asja 10. jaanuari 2018. a

määrusega lahendamiseks üle tsiviilkolleegiumi kogu koosseisule.

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS

9. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseis leidis 4. aprilli 2018. a määruses, et asja lahendamine

tuleb üle anda Riigikohtu üldkogule, kuna kolleegiumil oli tekkinud kahtlus mitme sätte

põhiseadusele vastavuses.

9.1. Esiteks, põhiseaduse (PS) § 48 lgtega 1 ja 4 võib vastuolus olla teatud MTÜ-de kohustus

koostada majandusaasta aruanne. Täpsemalt kahtles tsiviilkolleegium selles, kas põhiseadusega on

kooskõlas mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 1 koostoimes raamatupidamise seaduse

(RPS) § 2 lgga 2 ning § 14 lgga 1 osas, milles need sätted näevad ette, et MTÜ, kes ei tegutse

avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab igal aastal koostama majandusaasta aruande,

ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja ühingu MTÜS § 361 lgtes 1 ja 2

sätestatud tingimustel ning lgs 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et ühingu tegevust saaks

taastada.

9.2. Teiseks, PS §ga 40, § 45 lgga 1 ning § 48 lgtega 1 ja 4 võib vastuolus olla majandusaasta

aruande avalikustamise nõue. Täpsemalt võib põhiseadusvastane olla MTÜS § 36 lg 5 osas, millega

see säte näeb ette, et MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab

majandusaasta aruanded avalikustama, esitades kinnitatud aruande registripidajale kuue kuu jooksul

arvates majandusaasta lõppemisest, ja selle kohustuse täitmata jätmise korral võib registripidaja

ühingu MTÜS § 361 lgtes 1 ja 2 sätestatud tingimustel ning lgs 3 sätestatud alusel registrist

kustutada, ilma et ühingu tegevust saaks taastada.

9.3. Kolmandaks, PS § 48 lgtega 1 ja 4 võib vastuolus olla kohustus esitada majandusaasta aruanne

elektrooniliselt ehk konkreetsemalt MTÜS § 78 lg 3 koostoimes justiitsministri 28. detsembri

2005. a määrusega nr 59 kinnitatud „Kohtule dokumentide esitamise korra“ (dokumentide esitamise

kord) § 2 lgga 2, § 10 lg 1 pga 2 ja §ga 12 ning justiitsministri 19. detsembri 2012. a määrusega

nr 60 kinnitatud „Kohtu registriosakonna kodukorra“ (kodukord) § 26 lgga 1, mis näevad ette, et

MTÜ, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega, peab esitama kinnitatud

majandusaasta aruande registripidajale üksnes veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu või

notari vahendusel ja aruande muul viisil esitamisel loetakse, et ühing ei ole oma aruande esitamise

kohustust täitnud, mistõttu registripidaja võib ühingu MTÜS § 361 lgtes 1 ja 2 sätestatud tingimustel

ning lgs 3 sätestatud alusel registrist kustutada, ilma et selle tegevust saaks taastada.

9.4. Neljandaks tõstatas kolleegium küsimuse ka selle kohta, kas kohtunikuabi pädevus otsustada

MTÜ registrist kustutamine (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 1 ja MTÜS § 361

lg 3) on kooskõlas PS § 48 lgga 4 ja § 146 esimese lausega.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

10. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et vaidlusalused sätted on põhiseadusega kooskõlas.

10.1. Kohtunikuabi pädevus teha kustutamismäärus on põhiseaduspärane põhjustel, mis Riigikohtu

tsiviilkolleegium on esitanud asja üldkogule andmise määruses. Lisaks on kustutamismäärus

vaidlustatav määruskaebe korras kõigis kohtuastmeis.

3(20)

2-17-10423

Majandusaasta aruande koostamise ja registrile esitamise ning nende kohustuste täitmata jätmise

eest MTÜ registrist kustutamise eesmärk on MTÜde majandustegevuse kohta kontrollitud ja

usaldusväärse teabe olemasolu nende liikmete, võimalike lepingupartnerite ja riigi jaoks

(mh vältimaks eraldi dokumentatsiooni koostamist projektitoetuste taotlemisel), samuti rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamine vastavalt rahapesuvastase töökonna (Financial Actions Task

Force) soovitusele nr 8.

Kohustused ei riiva ülemäära ühinemisvabadust. Kui osadel MTÜdel ei oleks kohustust koostada

majandusaasta aruanne ja esitada see registrile, ei oleks võimalik kindlaks teha, kas neil ka

tegelikult ei ole majandustegevust või on aruanne jäetud esitamata majandustegevuse varjamiseks.

Aruande registrile esitamise eelduseks on, et liikmed kiidavad selle heaks, mis tagab liikmetele

ülevaate ühingu tegevusest. Majandustegevuse puudumisel on võimalik esitada nullaruanne, mis ei

ole keeruline, koormav ega kulukas. Lisaks elektroonilisel kujul esitamisele ettevõtjaportaali kaudu

on võimalik aruanne esitada ka notarile elektrooniliselt või paberil. Notari tasu ei ole ülemäära

kõrge. Aruande elektroonilisel esitamisel pakutakse kasutajatuge. Registrist kustutamine ei ole

automaatne järelm ühe aruande esitamata jätmisele, vaid sellele eelneb pikk menetlus, mille käigus

on MTÜ-l korduvalt võimalus aruanne esitada ja vältida registrist kustutamist.

10.2. Põhiseaduskomisjonile edastas oma arvamuse ka Riigikogu õiguskomisjon. Lisaks eespool

esitatule märkis õiguskomisjon, et ühetaoline aruandluskohustus tagab MTÜ-de võrdse kohtlemise

ja õigusselguse. Selle kaotamine suurendab riigi halduskoormust. Kui isikud on valinud MTÜ kui

juriidilise isiku vormis tegutsemise ja kasutavad sellega kaasnevaid eeliseid, tuleb arvestada ka

aruandluskohustusega.

11. Õiguskantsler leidis kohtunikuabi pädevuse kohta, et kuna MTÜ-de lõpetamine on võrreldes

teiste ühingutega PS § 48 lg 4 kohaselt rangemalt kaitstud, võib MTÜ registrist kustutamise otsuse

teha üksnes kohtunik. Kohtunikuabi võib selle otsuse alusel teha kustutamise kohta tehnilise kande

registrisse. Seda arvestades tuleb TsMS § 595 lg 2 p 6 koostoimes PS § 48 lgga 4 tõlgendada nii, et

ka MTÜ registrist kustutamise määruse tegemise pädevuse peab kohtunikuabi üle andma

kohtunikule.

Kohustus koostada korra aastas majandusaasta aruanne ja esitada see registrile teenib kõigi MTÜde

usaldusväärsuse kontrollimise eesmärki ja on selleks proportsionaalne lahendus. Usaldusväärsuse

kontroll on oluline nii MTÜ enda liikmete jaoks kui ka kolmandatele isikutele, nagu võimalikud

tehingupartnerid. Aruandluskohustuse kaotamine osale MTÜdele tekitaks riigile suuremat

halduskoormust, kui kõigile ühetaoliselt kohalduv kohustus. Aruande koostamine on jõukohane,

selleks pakub riik vajalikku tuge. Kui juriidilise isiku vormis tegutsemisega kaasnev asjaajamine ei

ole jõukohane või meelepärane, võivad inimesed ühinemisvabaduse kasutamiseks moodustada

seltsingu või tegutseda vabade kokkulepete alusel. Aruannete avalikustamine ei riiva oluliselt

ühinemisvabadust, kuna selle käigus on võimalik vältida isikuandmete avalikustamist. Registrist

kustutamisele eelneb menetlus ja lõplik otsus tehakse kaalutlusõiguse alusel (sh kontrollides

aruannete esitamist takistanud põhjuseid). Kustutamismääruse õiguspärasust saab kontrollida seda

kohtus vaidlustades.

Aruande elektroonilise esitamise kohustust tuleb tõlgendada koostoimes PS §ga 14. Paberil esitatud

aruandeid peab olema võimalik erandkorras vastu võtta MTÜS § 78 lg 21 alusel või teha nende

põhjal registripidaja initsiatiivil MTÜS § 82 analoogia alusel ise toiming ehk need üle kontrollida ja

avalikustada. Kui sellist tõlgendust ei peeta võimalikuks, on elektroonilise esitamise kohustus

põhiseadusega vastuolus.

4(20)

2-17-10423

12. Justiitsminister on seisukohal, et vaidlusalused õigusnormid on põhiseadusega kooskõlas.

12.1. Majandusaasta aruande esitamise ja avalikustamise peamine eesmärk ei ole statistiliste

andmete kogumine, vaid teabe andmine MTÜ majandusliku seisu ning rahaliste vahendite

kasutamise kohta, tagades nii MTÜ varade kasutuse läbipaistvuse. Muuhulgas aitab see tõkestada

rahapesu ja terrorismi rahastamist ja on kooskõlas rahvusvaheliste soovitustega. Avalikustatud

aruanne annab MTÜ võimalikele lepingupartneritele ning võlausaldajatele teavet MTÜ

finantssuutlikkusest ja usaldusväärsusest ning võimaldab MTÜ-del toetuste saamisel või projektides

osalemisel vältida oma tegevuse kohta eraldi dokumentatsiooni loomist. Aruanne annab ka MTÜ

liikmetele võimaluse hinnata MTÜ juhatuse tegevust.

Nimetatud eesmärkide järgmine on põhjendatud ka majandustegevuseta MTÜ puhul, sest ka selline

MTÜ võib võtta rahalisi kohustusi ühiste huvide teostamiseks või saada tulu väljaspool

majandustegevust, samuti on vajalik tagada MTÜ vara säilimine.

Aruande elektroonilise esitamise eesmärk on vähendada registripidaja koormust aruannete

läbivaatamisel ning parandada esitatavate aruannete kvaliteeti.

12.2. Meede on proportsionaalsuse mõttes sobiv, sest soodustab oma eesmärkide saavutamist.

12.3. Meede on ka vajalik, sest rahapesu tõkestamiseks ning majanduskeskkonna läbipaistvuse

suurendamiseks ei ole seni suudetud leida lihtsamat lahendust kui aruande avalikustamise kohustus.

Kui majandustegevuseta MTÜ-l puuduks aruandluskohustus, ei oleks võimalik kindlaks teha,

millised MTÜ-d tegutsevad majandustegevuseta ning millised MTÜ-d jätavad aruande esitamata

pahatahtlikult. Suureneks ka halduskoormus, sest vajalik oleks luua kontrollisüsteem aruande

esitamata jätnud MTÜ-de ning nende raha kasutamise üle. Võrreldes üksnes raamatupidamise

kohustusega ja pistelise kontrolliga, motiveerib iga-aastane aruande esitamine ja avalikustamine

MTÜ-sid oma raamatupidamist ka tegelikult nõuetekohaselt korraldama.

Aruannete esitamine paberkandjal või e-kirjaga nõuaks võrreldes üleslaadimisega elektroonilisse

aruandluskeskkonda täiendavat menetlusressurssi ning pikendaks nende läbivaatamise aega.

12.4. Meede on mõõdukas, sest MTÜ-dele aruande koostamisest ja esitamisest tekkiv lisakoormus

on minimaalne. Sõltumata aruannete esitamise kohustusest on MTÜ-l kohustus korraldada oma

raamatupidamist ning aruanne tugineb raamatupidamise andmetele. MTÜ-l, millel puudub

majandustegevus ja mis ei tee varalisi tehinguid, on ettevõtjaportaali kaudu võimalik esitada

nn nullaruanne, mille esitamine on lihtne ja kasutajasõbralik. Aruannete elektroonilise esitamise

kohustus ei tekita MTÜ-le olulist lisakoormust, sest aruanded koostatakse tänapäeval niigi

elektroonilises vormis.

MTÜ-del ei ole kohustust avalikustada aruandes oma arvamusi või veendumusi enam, kui need on

juba põhikirjaga avalikustatud. Aruandes antakse ülevaade ainult nendest tegevustest ning

asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja

majandustegevuse hindamisel. Registripidamises on südametunnistuse- ja usuvabaduse kaitse

olulisel kohal ning seetõttu ei säilitata avalikus toimikus aruandega saadavaid andmeid usulise

ühenduse liikmeskonna kohta.

MTÜ kustutamine registrist ei ole aruande koostamise ja esitamise kohustuse täitmata jätmise

ebaproportsionaalne tagajärg, sest tegemist on viimase abinõuga, mida on võimalik rakendada

üksnes juhul, kui MTÜ ei ole täitnud aruande esitamise kohustust pooleteise aasta jooksul

5(20)

2-17-10423

majandusaasta lõppemisest. Mõjuva põhjuse esitamisel registripidajale on aruande esitamise

tähtaega võimalik pikendada. Poolteist aastat on MTÜ jaoks mõistlik aeg oma tegevuse MTÜS-i

nõuetega kooskõlla viimiseks. Registripraktika kohaselt kohaldatakse registrist kustutamist üksnes

selliste MTÜ-de puhul, mis on jätnud oma aruanded esitamata mitme majandusaasta jooksul.

13. Klubi märkis, et ta ei ole pädev avaldama arvamust vaidlusaluste sätete põhiseadusele vastavuse

küsimuses. Kohustuse kohta esitada aruanne elektrooniliselt märkis klubi siiski, et registripidaja

oleks võinud teda teavitada, et paberil saadetud aruandeid vastu ei võeta. Siis oleks klubi saanud

teada, et aruanded tuleb esitada elektrooniliselt.

VAIDLUSALUSED SÄTTED

14. Majandusaasta aruande koostamise kohustus tuleneb:

1) MTÜS § 36 lgst 1: „Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande

raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Majandusaasta aruanne kiidetakse heaks ja

vormistatakse vastavalt raamatupidamise seaduse §s 25 sätestatule.“

Koostoimes

2) RPS § 2 lgga 2: „Raamatupidamiskohustuslaseks on [---] iga Eestis registreeritud era- või

avalik-õiguslik juriidiline isik [---].“

3) RPS § 14 lgga 1: „Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta

koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja

tegevusaruandest.“

15. Majandusaasta registripidajale esitamise kohustus, millega kaasneb avalikustamine, tuleneb:

1) MTÜS § 36 lg 5 esimesest lausest: „Juhatus esitab registrile kinnitatud majandusaasta aruande

koos andmetega aruandeaasta põhitegevusala kohta äriseadustiku § 4 lõike 6 alusel kehtestatud

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori kohaselt kuue kuu jooksul arvates majandusaasta

lõppemisest.“.

Koostoimes

2) MTÜS § 85 lg 2 esimese lausega: “Avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mille

mittetulundusühing on registripidajale seaduse kohaselt esitanud.“

3) MTÜS § 77 lg 1 teise lausega: „Igaühel on õigus tutvuda avaliku toimikuga ning saada

registrikaardist ja avalikus toimikus olevast dokumendist ärakirju.“

4) MTÜS § 77 lg 3 esimese lausega: „Registriandmete ja toimikutega on võimalik tutvuda

notaribüroos või vastava veebilehe kaudu.“

16. Majandusaasta aruande elektrooniliselt esitamise kohustus koos muul viisil aruande esitamise

keeluga tuleneb:

1) MTÜS § 78 lgst 3: „Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid esitatakse

registrile elektrooniliselt äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel valdkonna eest vastutava

ministri määrusega kehtestatud korras.“

Koostoimes

2) äriseadustiku (ÄS) § 67 lg 4 pga 1: „Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega

kehtestada:

1) arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja

esitamise tehniliste tingimuste kohta;“

3) dokumentide esitamise korra § 2 lgga 2: “ Kui käesoleva määruse kohaselt tuleb dokument

esitada veebilehe või teatud infosüsteemi kaudu, on keelatud seda esitada e-posti teel.“;

4) dokumentide esitamise korra § 10 lg 1 pga 2: „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu esitatakse kohtule:

6(20)

2-17-10423

[---]

2) majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid – digitaalse isikutuvastusega“;

5) dokumentide esitamise korra § 12 lgga 1: „Majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad

dokumendid esitatakse majandusaasta aruande elektroonilise koostamise ja esitamise keskkonnas

(edaspidi aruandluskeskkond). Aruandluskeskkond asub käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud

veebilehel.“

6) kodukorra § 26 lgga 1: „Dokumente vastu võttev teenistuja on kohustatud vastu võtma kõik

asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad

dokumendid. Keeldumise kohta määrust ei vormistata.“

7) kodukorra § 34 lgtega 1 ja 12 nende koostoimes:

„(1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri, korteriühistute registri või

kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandemääruse

tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata. […]

(12) Lõikes 1 nimetamata juhtudel tagastatakse paberdokumendid nende esitajale vaid siis, kui

dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud. Paberdokumendid tagastatakse

lihtpostiga esitaja aadressil. Dokumendid, mille tagastamist ei nõuta, hävitatakse ühe kuu

möödudes nende esitamisest arvates.“

17. MTÜ registrist kustutamist majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu reguleerib

MTÜS § 361:

„§ 361. Majandusaasta aruande esitamata jätmine

(1) Kui mittetulundusühing ei ole registripidajale seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates

kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet, kohustab registripidaja teda registrist

kustutamise hoiatusel esitama majandusaasta aruande määratud tähtaja jooksul, mis peab olema

vähemalt kuus kuud.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hoiatust ei allkirjastata digitaalselt, vaid sellele

lisatakse Tartu Maakohtu registriosakonna digitaalne tempel.

(2) Kui mittetulundusühing ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud

majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab

tal aruannet esitada, võib registripidaja avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda

mittetulundusühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest mittetulundusühingu vastu ja

taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos

hoiatusega, et vastasel korral võidakse mittetulundusühing registrist kustutada

likvideerimismenetluseta.

(3) Kui mittetulundusühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue

kuu jooksul ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud

registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, ning mittetulundusühingu

võlausaldajad ei ole taotlenud mittetulundusühingu likvideerimist, võib registripidaja

mittetulundusühingu registrist kustutada, järgides käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatut.

(4) Kohtumäärus

mittetulundusühingu

registrist

kustutamiseks

jõustub

määruse

mittetulundusühingule kättetoimetamisest. Mittetulundusühingul on õigus 30 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates esitada sellele määruskaebus. Mittetulundusühingu registrist

kustutamise kannet ei tehta enne, kui on möödunud kohtumääruse või kandemääruse

vaidlustamiseks ettenähtud tähtaeg või vaidlustamise korral on kohtumenetlus lõppenud.

Käesolevas lõikes ettenähtud juhul ei kohaldata tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 teises lauses

sätestatut.

(5) Kui mittetulundusühingu võlausaldaja või mittetulundusühing esitab käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul mittetulundusühingu likvideerimise

taotluse, otsustab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise.

7(20)

2-17-10423

(6) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et mittetulundusühingul oli vara ja

vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.

Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast mittetulundusühingu registrist

kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise

taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt.“

18. Pädevuse teha määrus MTÜ registrist kustutamise kohta majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu annab kohtunikuabile TsMS § 595 lg 1 koostoimes MTÜS § 361 lgga 3. TsMS § 595

lg 1 sätestab: „Kohtu peetavasse registrisse teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid,

sealhulgas trahvimääruseid, kohtunik või kohtunikuabi.“

ÜLDKOGU SEISUKOHT

19. Riigikohtu üldkogu käsitleb esmalt asja lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid ja hindab

klubi registrist kustutamiseni viinud normide asjassepuutuvust (I), seejärel nende normide

põhiseadusele vastavust (II) ja viimaks lahendab määruskaebuse (III).

I. Sätete asjassepuutuvus ja olulised asjaolud

(A)

Üldiselt

20. Üldkogu peab lahendama klubi kaebuse, milles vaidlustatakse tema registrist kustutamist

registripidaja algatusel põhjusel, et klubi ei esitanud registripidajale õigel ajal majandusaasta

aruandeid.

21. Kaebuse lahendamiseks tuleb esmalt hinnata kohtunikuabi pädevust otsustada klubi registrist

kustutamine. Edasi tuleb analüüsida, kas põhiseaduspärased on reeglid, mis nõuavad MTÜ-lt

majandusaasta aruande koostamist ja registripidajale esitamist ning näevad sanktsioonina kohustuste

rikkumise eest ette MTÜ registrist kustutamise. Seejärel tuleb hinnata registrist kustutamise

menetluskorra järgimist ja vastavate sätete põhiseaduspärasust.

Kui kohtunikuabi pädevus osutuks põhiseadusvastaseks, tuleks kohtumäärused tühistada ja saata asi

pädevale kohtunikule otsustamiseks. Kui kohustus koostada majandusaasta aruanne osutuks

põhiseadusvastaseks, tuleks määrused tühistada ja kaebajat ei kustutataks registrist. Kui

põhiseadusvastaseks osutuks kohustus esitada majandusaasta aruanne registrile, tuleks samuti

määrused tühistada ja kaebaja registrist kustutamine oleks välistatud. Kui aga põhiseadusvastaseks

osutuks kohustus esitada aruanne registrile elektrooniliselt, tuleks määrused samuti tühistada ja

kaebaja kustutamine registrist oleks praeguses menetluses välistatud.

(B)

Kohtunikuabi pädevus asi lahendada

22. Vaidlustatud maakohtu määruse klubi registrist kustutamise kohta on teinud kohtunikuabi, mitte

kohtunik.

TsMS § 221 lg 1 kohaselt võib tsiviilasja seaduses sätestatud juhul kohtuniku asemel lahendada

kohtunikuabi. Kohtuniku ja kohtunikuabi pädevuse jaotuse registriasjades sätestab TsMS § 595.

Selle esimese lõike järgi teeb kandeid ja registri pidamise alaseid määrusi kohtunik või

kohtunikuabi. TsMS § 595 lg 2 p 5 kohaselt on kohtunikuabi kohustatud andma asja üle

8(20)

2-17-10423

kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine, likvideerimise läbiviimine või

likvideerijate määramine.

Seega oli kohtunikuabi seaduse järgi pädev kustutamismäärust tegema, kui registrist kustutamist

mitte lugeda sundlõpetamiseks TsMS § 595 lg 2 p 5 mõttes.

23. Seaduses eristatakse eraõigusliku juriidilise isiku sundlõpetamist ja registrist kustutamist.

23.1. MTÜ sundlõpetamise alused on sätestatud MTÜS § 40 lgs 1 ja tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 40 lgs 1 ning need ei hõlma majandusaasta aruande esitamata jätmist. MTÜ

registrist kustutamine on ette nähtud MTÜS § 361 lgs 3 majandusaasta aruande esitamata jätmise

eraldi tagajärjena.

23.2. Registrist kustutamise eristamine sundlõpetamisest tuleneb ka MTÜS § 361 lgst 5, mille järgi

tuleb juhul, kui registrist kustutamise hoiatuse avaldamise järel esitatakse MTÜ likvideerimise

taotlus, algatada sundlõpetamine, mitte aga MTÜ-d registrist kustutada.

23.3. Sundlõpetamine erineb registrist kustutamisest ka sisuliselt. Sundlõpetamisega kaasneb ühingu

likvideerimismenetlus, kohustuste täitmine ning vara jaotamine ja selle lõpus registrist kustutamine

(vt mh MTÜS § 42 lg 1, TsÜS § 41 lg 1 esimene lause). Sundlõpetamist reguleerib eraldi

TsMS § 629. Registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmisel on sisuliselt vaid

tehniline toiming (lähemalt vt otsuse p 37).

23.4. Registrist kustutamist ja sundlõpetamist eristatakse sarnaselt äriühingute puhul äriseadustikus,

mh ÄS §des 59 ja 60. Lisaks kehtivad ÄS § 59 lgd 5 ja 6 sundlõpetamist puudutavas osas

MTÜS § 76 järgi ka MTÜ-de suhtes.

23.5. Üldkogu arvates on eelneva põhjal TsMS § 595 lg 2 ps 5 silmas peetud seaduses

sundlõpetamisena reguleeritud menetlust. Kohtunikuabi pidanuks andma asja kohtunikule üle vaid

siis, kus tulnuks korraldada ka likvideerimismenetlus.

MTÜ registrist kustutamise määruse võis seega teha kohtunikuabi.

24. Regulatsiooni põhiseaduspärasust hindab üldkogu allpool. Konkreetselt hindab üldkogu, kas

kohtunikuabi võib teha MTÜS § 361 lgs 3 sätestatud määruse. Selleks tuleb hinnata TsMS § 595

lg 1 põhiseaduspärasust koostoimes MTÜS § 361 lgga 3.

(C)

Majandusaasta aruande koostamine ja esitamine

25. Kui põhiseaduse vastane oleks regulatsioon, mis nõuab klubilt majandusaasta aruande

koostamist, tähendaks see ühtlasi, et põhiseaduse vastane oleks ka regulatsioon, mis nõuab

majandusaasta aruande registripidajale esitamist ja mis võimaldab selle esitamata jätmisel MTÜ

registrist kustutada.

Seetõttu tuleb esmalt analüüsida MTÜS § 36 lg 1 (koostoimes RPS § 2 lgga 2 ning § 14 lgga 1)

põhiseaduspärasust, kuna just need sätted näevad ette, et MTÜ peab igal aastal koostama

majandusaasta aruande.

9(20)

2-17-10423

Üldkogu hindab regulatsiooni põhiseaduspärasust üksnes osas, milles see puudutab klubile sarnaseid

MTÜ-sid, st MTÜ-sid, mis ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka

eritüübilised isikuühendused (mh usulised ühendused, ametiühingud, erakonnad, relvi valdavad või

sõjaväelised ühendused), kelle tegevus on ka põhiseaduse järgi riigi täiendava kaitse ja kontrolli all

(vt mh PS § 29 lg 5, § 40 lg 2, § 48 lg 2).

26. Kui majandusaasta aruande koostamise nõuet sätestavad normid on põhiseaduspärased, tuleb

hinnata MTÜS § 36 lg 5 esimese lause põhiseaduspärasust, mille järgi peab MTÜ kinnitatud

majandusaasta aruande esitama registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta

lõppemisest. Seejuures tuleb analüüsida ka MTÜS § 77 lg 1 teist lauset ja lg 3 esimest lauset ning

§ 85 lg 2 esimest lauset, kuna nende koostoimes tuleneb majandusaasta aruande registripidajale

esitamisest lisaks igaühe õigus aruandega tutvuda. Üldkogu hindab ka selle regulatsiooni

põhiseaduspärasust üksnes osas, milles see puudutab klubile sarnaseid MTÜ-sid, st MTÜ-sid, mis ei

tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused (vt

otsuse p 25).

27. Kui põhiseaduspärane on nii majandusaasta aruande koostamise kui ka registripidajale esitamise

kohustus, tuleb hinnata, kas põhiseaduspärane on õigusaktidega nõutud menetluskord majandusaasta

aruande esitamiseks. Täpsemalt tuleb kontrollida, kas põhiseaduspärane on regulatsioon, mille järgi

võib MTÜ esitada majandusaasta aruande üksnes elektrooniliselt aruandluskeskkonnas (veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ vahendusel) või notari vahendusel ning paberil registripidajale

esitatud majandusaasta aruannet vastu ei võeta ja eraldi avalduseta (vt ps 54.2 ja 55.2) ka ei

tagastata. Selline regulatsioon tuleneb koostoimes MTÜS § 78 lgst 3, ÄS § 67 lg 4 pst 1,

dokumentide esitamise korra § 2 lgst 2, § 10 lg 1 pst 2 ja § 12 lgst 1 ning kodukorra § 26 lgst 1 ja

§ 34 lgst 12. Üldkogu ei näe menetluskorda puudutava regulatsiooni puhul vajadust eristada

normikontrolli tähenduses klubiga sarnaseid MTÜ-sid ja hindab regulatsiooni kõigi MTÜ-de suhtes.

Üldkogu ei nõustu õiguskantsleri tõlgendusega, et MTÜS § 78 lgt 21 saaks kohaldada ka

MTÜS § 78 lgle 3 või et analoogia alusel saaks kohaldada MTÜS § 82 selliselt, et paberil esitatud

majandusaasta aruande saaks siiski lugeda samuti esitatuks. Paberil esitatud aruande esitatuks

lugemine on MTÜS § 78 lg 3, dokumentide esitamise korra ja kodukorra eelviidatud sätete järgi

eriregulatsioonina nende koostoimes selgelt välistatud. Üldnorme paberdokumentide vastuvõtmise

kohta ei saa kohaldada aruande elektroonilist esitamist nõudvate erinormide asemel. Regulatsiooni

põhiseaduspärasust hindab üldkogu allpool.

28. Üldkogu hinnangul oli klubil eelneva põhjal kehtiva õiguse järgi kohustus majandusaasta

aruanded koostada ja registripidajale esitada. Vaidluse all ei ole, et klubi ettenähtud aruandeid enne

menetluse alustamist ei koostanud ega ka registripidajale ei esitanud.

Klubi väitel koostas ja saatis ta nõutavad majandusaasta aruanded pärast kohtunikuabi määruse

tegemist registrist kustutamise kohta 4. mail ja 12. mail 2017 tähitud postiga Tartu Maakohtu

registriosakonna aadressile (Pikk 32, Rakvere), esitades Riigikohtule ka puuduolevad 2012., 2013.

ja 2014. a majandusaasta aruanded ja tähitud kirjade kviitungid nende saatmise kohta (tl 26–54).

Üldkogul puudub alus neis andmetes kahelda ning seetõttu saab asja lahendades lähtuda sellest, et

registriosakond paberil esitatud majandusaasta aruandeid vastu ei võtnud ega ka tagastanud (ja

tõenäoliselt hävitas need kodukorra § 34 lgst 12 lähtudes).

(D)

Klubi registrist kustutamise tingimused

10(20)

2-17-10423

29. Kui klubil olid majandusaasta aruanded koostamata ja esitamata ning nende koostamist ja

esitamist nõudev regulatsioon on põhiseaduspärane, tuleb hinnata, kas klubi registrist kustutamisel

on järgitud ettenähtud menetluskorda ja kas see menetluskord on põhiseadusega kooskõlas.

Üldkogu leidis eespool, et klubi registrist kustutamise võis kehtiva seaduse järgi otsustada

kohtunikuabi, kuid pidas vajalikuks kontrollida regulatsiooni põhiseaduspärasust (otsuse pd 23

ja 24).

30. Üldkogu hinnangul on MTÜS §st 361 tulenevat klubi registrist kustutamise korda järgitud.

30.1. Klubil olid majandusaasta aruanded esitamata pikemat aega, kui on ette nähtud MTÜS § 361

lg 1 järgi, ning registripidaja võis seetõttu kohustada klubi 22. märtsil 2016 registrist kustutamise

hoiatusel majandusaasta aruandeid esitama.

30.2. Klubi ei esitanud aruandeid ka registripidaja määratud tähtaja (kuus kuud määruse tegemisest)

jooksul ega esitanud sama tähtaja jooksul ka põhjendusi, miks ta aruandeid ei esita.

Üldkogu märgib, et MTÜS § 361 lg 1 järgse miinimumtähtaja (vähemalt kuus kuud) arvutamisel

tuleb arvestada ka TsMS § 478 lg 4 esimest lauset, mille järgi hagita menetluse määrus hakkab

kehtima ja kuulub täitmisele alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus

on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. MTÜS § 361 lg 1 ei näe ette, et tähtaega tuleks arvutada

teisiti.

Kuigi registripidaja on määranud aruande esitamiseks seaduses sätestatuga võrreldes lühema tähtaja,

ei mõjuta see siiski asja lahendamist. 22. märtsi 2016. a hoiatusele järgnes MTÜS § 361 lg 2 järgne

AT-s teate avaldamine 27. septembril 2016, st eeldatavasti hiljem kui kuus kuud määruse

teatavakstegemisest. Klubi ei ole väitnud, et ta ei ole hoiatust (tl 4) kätte saanud või et kättesaamise

ja AT-s teate avaldamise vahele jäi liiga lühike aeg. Alles 2. mail 2017 esitas klubi määruskaebuses

põhjendused, et aruannete esitamine on viibinud juhatuse vahetuse tõttu (tl 16). Aruanded saatis

klubi enda väitel aga alles 4. mail 2017, s.o pärast registrist kustutamise määruse saamist (tl 24).

30.3. Teade majandusaasta aruannete esitamata jätmise kohta, üleskutse võlausaldajatele ja klubi

registrist kustutamise hoiatus on avaldatud AT-s 27. septembril 2016, nagu näeb ette MTÜS § 361

lg 2.

Üldkogu märgib, et toimikus ei ole andmeid AT-s teate avaldamise kohta, samuti ei ole teate

avaldamisele viidatud ei kohtunikuabi registrist kustutamise määruses ega ringkonnakohtu

määruses, olgugi et MTÜS § 361 lg 3 järgi on MTÜ registrist kustutamine seotud just sellest teatest

kuue kuu möödumisega. Registripidaja kustutamismäärusest saab järeldada, et kuuekuulist tähtaega

on arvestatud hoopis registripidaja hoiatuse tegemisest, mitte teate AT-s avaldamisest.

See ei mõjuta samuti asja lahendamist. AT on Riigikohtule edastanud väljavõtte nõuetekohasest

teatest. Teade on lisaks avaldatud ka registri infosüsteemi andmetel. Klubi ei ole teate avaldamist ka

kahtluse alla seadnud.

30.4. 27. septembril 2016 AT-s teate avaldamise järel tegi registripidaja kustutamismääruse

20. aprillil 2017, s.o pärast kuue kuu möödumist teate avaldamisest, nagu näeb ette MTÜS § 361

lg 3. Selle tähtaja jooksul ei esitanud klubi registripidajale nõutud aruandeid ega põhjendust nende

esitamata jätmise kohta, samuti ei ole andmeid, et klubi võlausaldajad oleksid taotlenud klubi

11(20)

2-17-10423

likvideerimist. Registripidaja kustutamismääruse järgi on MTA andnud nõusoleku klubi registrist

kustutamiseks, nagu see on ette nähtud MTÜS § 53 lgs 3.

Seega oli registripidajal õigus klubi registrist kustutamise määrus teha.

II. Põhiseaduspärasus

(A)

Kohtunikuabi pädevus teha kustutamismäärus

31. Üldkogu leidis eespool (vt otsuse p 23), et kohtunikuabil oli tulenevalt TsMS § 595 lgst 1 ja

MTÜS § 361 lgst 3 (nende koostoimes) pädevus teha klubi registrist kustutamise määrus.

32. Põhiseaduse erinevad sätted näevad ette, et kohus täidab erinevaid funktsioone. Keskse

tähendusega on siinkohal PS § 146, mille esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus.

Mitmed muud põhiseaduse sätted näevad aga ette, et kohus täidab ka teisi ülesandeid. Muu hulgas

näeb PS § 48 lg 4 ette, et ainult kohus võib õiguserikkumise eest ühingu, liidu või erakonna

tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.

33. Üldkogu on varem leidnud, et kohtus saab õigust mõista PS § 146 esimese lause tähenduses

üksnes kohtunik PS §de 147, 150 ja 153 mõttes (vt Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus

kohtuasjas nr 3412913, pd 44.4–44.6; Riigikohtu üldkogu 26. juuni 2014. a määrus asjas

nr 32115313, p 57). Menetluskulude kindlaksmääramise menetlust on seejuures peetud

õigusemõistmiseks ja üldkogu on asunud seisukohale, et kohtunikuabi ega kohtujurist ei või teha

menetluskulude kindlaksmääramise määrust.

34. Kuna registrimenetlus on seaduse mõttes kohtumenetlus, tekib küsimus, kas eraõigusliku

juriidilise isiku registrist kustutamist tuleb pidada õigusemõistmiseks PS § 146 esimese lause

tähenduses, mis on kohtu ainupädevuses. Seda koostoimes PS § 48 lgga 4, mis sätestab, et ainult

kohus võib õigusrikkumise eest ühingu, liidu või erakonna tegevuse lõpetada või peatada, samuti

teda trahvida.

Kui tegu on kohtu ainupädevuses oleva küsimusega, tuleb võtta seisukoht ka selle kohta, kas

vaidlustatud määruse võis põhiseadusest tulenevalt teha üksnes kohtunik.

35. Üldkogu arvates ei ole registrimenetlus siiski vähemalt üldjuhul õigusemõistmiseks PS § 146

esimese lause mõttes. Registrimenetluses ei lahendata õigusvaidlusi poolte vahel ja registriasjade

kohtus hagita menetluses lahendamine on eelkõige otstarbekusel põhinev seadusandja otsustus,

tagamaks registrikannete ja -menetluse usaldusväärsus ja autoriteet ning menetluse tõhusus ja kiirus.

Sellest tulenevalt ei teki PS § 146 esimese lause kontekstis ka küsimust, kas registrimenetluses

peaks lahendeid tegema üksnes kohtunik või võib lahendite tegemise delegeerida ka kohtunikuabile.

36. Küll on eraõiguslike juriidiliste isikute registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata

jätmise tõttu üldkogu arvates PS § 48 lg 4 kaitsealas, mis näeb eraldi ette kohtu reservatsiooni.

Üldkogu leiab, et PS § 48 lgt 4 tuleb tõlgendada koostoimes PS § 146 esimese lausega, millest

tulenevalt peab kohtunik lahendama üksnes sellised PS § 48 lg 4 järgsed asjad, mis on ühtlasi

hinnatavad õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause mõttes.

12(20)

2-17-10423

Hinnates kohtujuristi pädevust määrata kindlaks menetluskulusid, on üldkogu märkinud, et kui

menetluskulude kindlaksmääramine oleks korraldatud selliselt, et tegu oleks vaid tehnilise ja

arvutusliku toiminguga, ei pruugiks menetluskulude kindlaksmääramine olla käsitatav ülesandena,

mida võiks täita vaid kohtunik (Riigikohtu üldkogu 4. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas

nr 3412913, p 48).

37. Üldkogu hinnangul on vaidlustatud registrist kustutamise määruse tegemise õiguse

kohtunikuabile delegeerimine põhiseaduspärane. Seda põhjusel, et MTÜ registrist kustutamine

MTÜS § 361 lg 3 alusel ei ole toiming, mis on hinnatav õigusemõistmisena PS § 146 esimese lause

mõttes. Seetõttu võis selle teha kohtuniku asemel kohtuametnikuks olev kohtunikuabi.

37.1. MTÜ registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei eelda üldkogu

arvates õigusemõistmist ja kohtunikuabi üksnes kontrollib seaduses selgelt sätestatud asjaolude

olemasolu või puudumist.

Olukorras, kus MTÜ on jätnud majandusaasta aruande seaduses sätestatud ajaks esitamata, näeb

MTÜS § 361 ette kindlad registripidaja toimingud. Esmalt peab majandusaasta aruande esitamiseks

seaduses ettenähtud tähtajast olema möödunud kuus kuud. Seega kontrollib kohtunikuabi esmalt,

kas aruanne on esitatud ja kui ei ole, siis ka seda, kas vastav tähtaeg on möödunud. Seejärel tuleb

MTÜ-le anda täiendav tähtaeg puuduolevate aruannete esitamiseks koos hoiatusega, et kui ühing

registripidaja antud tähtaja jooksul puuduolevaid aruandeid ei esita, võidakse ta registrist kustutada

(MTÜS § 361 lg 1). Kui MTÜ ei esita aruandeid ka talle antud täiendava tähtaja jooksul ega esita

või põhista mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitada, avaldab registripidaja AT-s teate

(sh üleskutse võlausaldajatele ja hoiatuse registrist kustutamise kohta) (MTÜS § 361 lg 2). Kui ükski

võlausaldaja oma nõuet ei esita ja ka aruandeid ei ole ikka veel esitatud või nende esitamata jätmist

põhjendatud, võidakse ühing likvideerimismenetluseta registrist kustutada (MTÜS § 361 lg 3).

37.2. Kõik eeltoodud toimingud on tehnilised ega eelda sisuliste õiguslike hinnangute andmist.

Kustutamismäärust tehes kontrollib kohtunikuabi seaduses sätestatud asjaolude esinemist: kas

majandusaasta aruanne oli tähtaegu ületades esitamata, kas ühingut hoiatati kustutamise eest, kas

ühing on hoiatuse kätte saanud, kas kustutamise kohta on avaldatud teadaanne, kas on järgitud

menetlustähtaegu ja kas kustutamismääruse tegemise ajal puuduvad kustutamist välistavad asjaolud,

mh kas MTÜ on esitanud aruande või selle esitamist takistava mõjuva põhjuse või on ühingu

võlausaldajad taotlenud ühingu likvideerimist.

Kuigi kohtunikuabil on MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 lg 3 järgi kaalutlusõigus, on see

üldkogu arvates piiratud hinnanguga, kas kustutamismääruse tegemise ajaks on nõutav aruanne

esitatud või mitte või vähemasti mõjuval põhjusel taotletud täiendavat aega selle esitamiseks (vt ka

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32115312, p 10). Piiratud

kaalutlusõigus ei muuda ühingu registrist kustutamist veel õigusemõistmiseks.

37.3. Üldkogu märgib, et eelnev ei tähenda, et registrimenetluses ei ole üldse õigusemõistmise

toiminguid, mida on PS § 48 lgst 4 ja § 146 esimesest lausest tulenevalt pädev tegema üksnes

kohtunik. Muu hulgas võib selleks olla nii sundlõpetamine sisulistel põhjustel kaalutlusõiguse alusel

(st mitte üksnes formaalse tehnilise toiminguna) kui ka trahvimine.

38. Eelneva põhjal oli kohtunikuabil õigus otsustada klubi registrist kustutamine. Sellise pädevuse

andmine kohtunikuabile on kooskõlas põhiseadusega.

(B)

13(20)

2-17-10423

MTÜ registrist kustutamise menetlus

39. Üldkogu arvates on põhiseaduspärane ka MTÜ majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu

registrist kustutamise menetluskord. Tagatud on õigus korraldusele ja menetlusele ja menetlus ei ole

üleliia koormav. Seega on järgitud mh PS §dest 13–15 tulenevaid põhiõigusi.

MTÜ registrist kustutamisel MTÜS § 361 järgi peab registripidaja esmalt ootama kuus kuud

majandusaasta aruande esitamise aja möödumisest, misjärel saadetakse MTÜ-le meeldetuletus ja

antakse täiendav vähemalt kuuekuuline tähtaeg aruande esitamiseks. Alles selle möödumise järel

avaldatakse kustutamishoiatus AT-s, millest enne kustutamist peab samuti olema möödas kuus kuud.

MTÜS § 361 lg 4 järgi on MTÜ-l õigus registrist kustutamise määrus määruskaebusega 30 päeva

jooksul kättetoimetamisest vaidlustada, kusjuures MTÜ-d ei kustutata registrist enne kaebetähtaja

möödumist või kaebuse lahendamist. MTÜS § 361 lg 6 näeb erandina ette registripidaja võimaluse

otsustada MTÜ likvideerimine ka pärast registrist kustutamist, kui ilmneb, et MTÜ-l oli vara või

vajalikud on likvideerimisabinõud.

Sellest nähtub, et menetluses on tagatud MTÜ-le nii teavitamine selle algusest, piisavad tähtajad

puuduse kõrvaldamiseks (aruande esitamiseks), samuti kaebeõigus.

40. Registrist kustutamise kui tagajärje (sh selle menetluse) proportsionaalsust hinnatakse allpool ka

majandusaasta aruande koostamise ja esitamise reeglite põhiseaduspärasuse kontrollimisel.

(C)

MTÜ kohustus koostada ja kinnitada majandusaasta aruanne

41. MTÜS § 36 lgst 1 koostoimes RPS § 2 lgga 2 ning § 14 lgga 1 tuleneb igale MTÜ-le kohustus

koostada ja kinnitada igal aastal majandusaasta aruanne. Seaduses ei ole sätestatud sellest

kohustusest erisusi ei MTÜ liigi, tegevuse, suuruse ega muude tunnuste järgi, st tegu on üldkehtiva

kohustusega.

42. Majandusaasta aruanne koosneb RPS § 14 lg 1 järgi raamatupidamise aastaaruandest ja

tegevusaruandest, mis seega tuleb MTÜ-l koostada igal aastal. Lisaks peab MTÜ liikmete

üldkoosolek aruande MTÜS § 19 lg 1 p 5 järgi kinnitama.

Majandusaasta aruande kohustuslikud andmed on sätestatud RPS §des 15–24. Olulisima sisulise

nõudena näeb RPS § 15 lg 1 ette, et raamatupidamise aastaaruande koostamise ja avaldamise

eesmärk on anda aruande kasutajale, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsteadmised,

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta asjakohast ning

tõepäraselt esitatud informatsiooni, mida aruande kasutaja saaks oma majandusotsuste tegemisel

kasutada. RPS § 15 lg 2 järgi koosneb raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss,

kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest.

Tegevusaruandes antakse RPS § 24 lg 1 esimese lause järgi ülevaade raamatupidamiskohustuslase

tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi ja

majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest

arengusuundadest.

43. Kohustus koostada majandusaasta aruanne riivab PS § 48 lgst 1 tulenevat tegutsemisvabadust,

mis on ühinemisvabaduse üks osa.

14(20)

2-17-10423

44. Kohustuse negatiivne mõju tegutsemisvabadusele seisneb esmajoones vajaduses kulutada

aruande koostamisele aega ja raha (nt raamatupidajale makstav tasu, samuti majandusaasta aruande

kinnitamiseks vajaliku koosoleku korraldamise kulud). Lisaks välistab see ka võimaluse, et MTÜ

liikmed lepiksid kokku aruandluse teistsuguse viisi või intervalli.

45. Majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise eesmärk on üldkogu arvates esmalt tagada

MTÜ liikmetele võimalus kontrollida juhatuse tegevust ja veenduda ühingu majanduslikus seisus.

Teisisõnu kaitstakse selle kaudu nende ühinemisvabadust. Ka kolmandate isikute (võimalikud

võlausaldajad, tehingupartnerid) võimalus kontrollida MTÜ usaldusväärsust registris avaldatud

aruannete kaudu ei oleks mõeldav, kui aruannet ei oleks enne koostatud.

Riigi seisukohast vaadatuna saab aruande koostamise ja kinnitamise ning registripidajale esitamise

eesmärk olla tagada MTÜ vara kasutamise läbipaistvus (jälgitavus ja kontrollitavus), et muu hulgas

tõkestada rahapesu ja terrorismi ning vältida poliitiliste kampaaniate varjatud rahastamist.

Samuti on majandusaasta aruande koostamise ja kinnitamise ning registripidajale esitamise eesmärk

tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus, mittetulundussektori majandustegevuse

läbipaistvus ja usaldusväärsus. See tähendab muu hulgas soovi tagada registris vaid tegelikult

tegutsevate MTÜ-de kajastamine ja ka statistiliste andmete kogumine mittetulundussektori kohta.

Üldkogu arvates on need eesmärgid legitiimsed.

46. Üldkogu leiab, et majandusaasta aruande koostamise kohustuse panemine MTÜ-dele, kes ei

tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega ole ka eritüübilised isikuühendused, on

proportsionaalne ühinemisvabaduse piirang.

46.1. Ebamugavused, mis aruande koostamise kohustus MTÜ-dele kaasa toob, on üldkogu arvates

tasakaalus kasuga, mida selle kohustuse täitmisest saavad ühingu liikmed, võimalikud võlausaldajad

ja lepingupartnerid ning riik.

Eesmärgid on asjakohased ka erahuvides tegutsevate

majandustegevuseta ühingute puhul. Majandustegevuse puudumisel on ikkagi oluline tagada vara

säilimine ja kontroll selle üle. Ka püsiva majandustegevuseta ühing saab võtta rahalisi kohustusi või

saada tulu väljaspool majandustegevust. Terrorismi rahastamist ja rahapesu tõkestavate asutuste

jaoks on MTÜ-de koostatud aruanded kahtluste kerkimisel üheks taustakontrolli võimaldavaks

allikaks.

46.2. Ühetaolise aruandluskohustuse kehtestamine kõigile MTÜ-dele hoiab ära erisuste

rakendamisega riigile kaasneva suurema halduskoormuse ja väldib segadust. Kuigi iseenesest ei

oleks ülearu keeruline eristada ühinguid, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele

majandustegevusega, ühingutest, kes tegutsevad avalikes huvides või tegelevad

majandustegevusega, ei tähenda ainuüksi sellise eristuse puudumine veel regulatsiooni põhiseaduse

vastasust.

Küll aga märgib üldkogu, et riik võiks sarnaselt äriühingute jaoks kehtivate normidega siiski

kaaluda erineva raamatupidamise reeglistiku kehtestamist ka eri suuruse ja tegevuse ulatuse ning

iseloomuga MTÜ-de jaoks.

46.3. Riivet ei saa pidada intensiivseks (kaasnevaid ebamugavusi ülemäärasteks). Aruande

koostamine on jõukohane vähemalt minimaalsete raamatupidamisoskustega isikule. See on

kohustusliku raamatupidamise jätkuks. Asjassepuutuvatel väikestel majandustegevuseta MTÜ-del

on võimalik täita need osad aruandest, mis nende puhul on asjakohased, ehk esitada minimaalse

15(20)

2-17-10423

sisuga või ka nn nullaruanne, nagu seda on võimalik teha ka sarnases seisus äriühingutel.

Koostamiseks on enne sanktsioneerimist piisavalt aega (kuus kuud, praktikas kauemgi).

46.4. Kui MTÜ vormiga kaasnev aruandluskohustus käib üle jõu või ei meeldi, on võimalik

tegutseda muus vormis, kas seltsinguna või muu kokkuleppe alusel. Ka seltsingu raames on

võimalik korraldada vara omandamine, tehingute tegemine ja õiguskaitse kohtus, olgugi mõnevõrra

komplitseeritumalt kui juriidilise isiku puhul. Riik on oma PS § 48 lgst 1 tuleneva positiivse

kohustuse täitnud ehk loonud piisavad ja mitmekesised võimalused ühinemisvabaduse kasutamiseks

ega takista vormivaba ühinemisvabaduse kasutamist. Igal isikul on võimalus valida nende seast

endale meelepärane, arvestades kasutada olevat raha, aega, teadmisi ja kogemusi.

46.5. Aruande koostamata jätmisel ei ole registrist kustutamine automaatne tagajärg, ühing

kustutatakse registrist alles pärast pikka menetlust (vt otsuse p 39). Kustutamismenetlust alustatakse

registripraktikas teadaolevalt tihti alles pärast mitme aasta kohta aruande esitamata jätmist.

Menetluse käigus on MTÜ-l korduvalt võimalik paluda tähtaja pikendamist või lõpetada menetlus

aruande esitamisega. Kustutamismäärust on MTÜ-l mõistlik võimalus kohtus vaidlustada.

Kohtumenetluse ajal aruande esitamisel loetakse kohustus täidetuks ja ühingut ei kustutata registrist.

(D)

MTÜ kohustus esitada majandusaasta aruanne registripidajale

47. MTÜS § 36 lg 5 esimese lause järgi peab MTÜ kinnitatud majandusaasta aruande esitama

registripidajale kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning MTÜS § 77 lg 1 teisest

lausest ja lg 3 esimesest lausest ning § 85 lg 2 esimesest lausest nende koostoimes tuleneb aruande

registripidajale esitamisest ka igaühe õigus aruandega tutvuda.

48. Ka MTÜ kohustus esitada registripidajale majandusaasta aruanne, mis avalikustatakse, riivab

PS § 48 lgs 1 sätestatud ühinemisvabaduse üheks osaks olevat ühingu tegutsemisvabadust. Lisaks

ühingule kindlal viisil tegutsemise kohustuse panemisele ja kulude tekitamisele riivab

ühinemisvabadust ka aruandes ühingu kohta esitatud andmete teatavakssaamine registripidajale ja

avalikkusele.

49. Majandusaasta aruande registripidajale esitamise ja avalikustamise nõude eesmärgid on üldkogu

arvates põhimõtteliselt samad aruande koostamisega, v.a eesmärk tagada MTÜ liikmetele võimalus

saada teavet MTÜ tegevuse kohta (vt otsuse p 45). Sellega tagatakse kolmandatele isikutele

võimalus saada ühingu tegevuse kohta vajalikku teavet. Samuti täidab see eesmärki tagada MTÜ

vara kasutamise läbipaistvus (jälgitavus ja kontrollitavus), et tõkestada rahapesu ja terrorismi ning

vältida poliitiliste kampaaniate varjatud rahastamist. Lisaks on majandusaasta aruande

registripidajale esitamise eesmärk tagada registriandmete asjakohasus ja korrastatus,

mittetulundussektori tegevuse üldine majanduslik läbipaistvus ja usaldusväärsus.

Üldkogu hinnangul on need eesmärgid ka aruande registripidajale esitamise kohustuse suhtes

legitiimsed.

50. Samadel põhjustel, miks üldkogu luges proportsionaalseks majandusaasta aruande koostamise

kohustuse panemise MTÜ-dele, kes ei tegutse avalikes huvides ega tegele majandustegevusega ega

ole ka eritüübilised isikuühendused, loeb üldkogu proportsionaalseks ka sellistele MTÜ-dele

kohustuse panemise aruanded registripidajale esitada, koos nende avalikustamisega (vt otsuse p 46).

Riivet ei saa pidada intensiivseks (kaasnevaid ebamugavusi ülemäärasteks).

16(20)

2-17-10423

50.1. Esitamiskohustuse kaudu saavutatakse aruande teatavaks saamine registripidajale ja teistele

pädevatele riigiorganitele ning luuakse eeldused järelevalve tegemiseks. Samuti tagab see regulaarse

teabe laekumise selle kohta, millised ühingud tegutsevad, ja võimaldab mittetegutsevad ühingud

registrist kustutada. Esitamiskohustus aitab vältida toetuste taotlemisel või projektides osalemisel

igakordset dokumentatsiooni koostamist.

50.2. Aruande avalikustamise eesmärgiks võib pidada mittetulundussektori üldise majandusliku

läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tagamist, see annab ühingute võimalikele lepingupartneritele,

võlausaldajatele, ühinguga liituda soovijatele jm isikutele infot MTÜ majandusliku seisundi ja

tegevussuundade kohta.

50.3. Esitamiskohustuse panemine ühetaoliselt kõigile MTÜ-dele võimaldab paremini vältida

ühingu tegevuse varjamist ja lihtsustab järelevalvet (järelevalve ökonoomia ja efektiivsus) ning

võimaldab nii riigil kui ka avalikkusel saada ülevaate MTÜ-de olukorrast tervikuna.

50.4. Aruande esitamine on jõukohane. Registrist kustutamise menetlus on pikaajaline ning selle

raames on võimalik korduvalt puuduolevad aruanded esitada.

Koostatud aruande elektroonilise kanali kaudu esitamise toiming on ühingule suhteliselt

vähekoormav ega tekita olulist aja- või rahakulu. Aruandes on kohustus esitada valdavalt üksnes

andmeid, mis kajastavad ühingu majanduslikku ja finantsseisundit (RPS § 15 lg 1, § 24 lg 1).

Samuti ei pea aruannetes esitama muud ühingu tundlikku siseinfot (v.a kui see on otseselt seotud

ühingu majandusseisundiga). Aruande esitamise ja avalikustamise kõrval ei ole muud ühingute

jaoks vähem koormavat, kuid ühingute tegevuse läbipaistvuse tagamiseks ja järelevalve tegemiseks

selgelt sama efektiivset alternatiivi.

(E)

Majandusaasta aruande registripidajale esitamise kord

51. MTÜ peab esitama majandusaasta aruande registripidajale üksnes elektrooniliselt infosüsteemi

(veebilehe https://ettevotjaportaal.rik.ee/) või notari vahendusel ja muul viisil esitatud aruannet

vastu ei võeta. Selline regulatsioon tuleneb koostoimes MTÜS § 78 lgst 3, ÄS § 67 lg 4 pst 1,

dokumentide esitamise korra § 2 lgst 2, § 10 lg 1 pst 2 ja § 12 lgst 1 ning kodukorra § 26 lgst 1 ja

§ 34 lgst 12.

52. Kohustus esitada majandusaasta aruanne elektrooniliselt veebilehe vahendusel

aruandluskeskkonnas või notari kaudu riivab PS § 48 lgs 1 sätestatud ühinemisvabaduse üheks

osaks olevat ühingu tegutsemisvabadust.

53. Sellise piiratud viisil aruande esitamise võimaldamise eesmärk on lihtsustada

aruandluskorraldust, parandada aruannete kvaliteeti ja kättesaadavust ning hoida kokku

registripidaja kulusid, mis kaasnevad paberaruannete digiteerimisega.

Üldkogu hinnangul on eesmärgid legitiimsed.

54. Seaduse tasandil tuleneb majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustus MTÜS § 78

lgst 3. Seaduses ei nähta ette muid aruande esitamise võimalusi ega nähta ette, mis viisil aruande

elektrooniline esitamine täpsemalt peab toimuma. Samuti ei tulene seadusest, kuidas toimib

registripidaja muul viisil esitatud aruannetega. Neid küsimusi on täpsustatud dokumentide esitamise

korras ja kodukorras.

17(20)

2-17-10423

54.1. Dokumentide esitamise korra § 10 lg 1 p 2 järgi tuleb majandusaasta aruanne ja sellega koos

esitatavad dokumendid esitada kohtule Registrite ja Infosüsteemide Keskuse veebilehe

https://ettevotjaportaal.rik.ee/ kaudu. Sama korra § 12 lg 1 järgi esitatakse majandusaasta aruanne ja

sellega koos esitatavad dokumendid majandusaasta aruande elektroonilise koostamise ja esitamise

keskkonnas (aruandluskeskkond), mis asub viidatud veebilehel. Kui dokument tuleb korra järgi

esitada veebilehe või teatud infosüsteemi kaudu, on korra § 2 lg 2 järgi keelatud seda esitada e-posti

teel. Majandusaasta aruande elektroonilise esitamise kohustust kinnitab ka dokumentide esitamise

korra § 28 lg 1, mis lubab aruandeid paberil esitada või postiga saata aruandeperioodi kohta, mis

algas enne 2009. a 1. jaanuari.

54.2. Kodukorra § 26 lg 1 järgi on dokumente vastu võttev teenistuja kohustatud vastu võtma kõik

asjakohased dokumendid, välja arvatud majandusaasta aruanne ja sellega koos esitatavad

dokumendid ning keeldumise kohta määrust ei vormistata. Kodukorra § 34 lgst 12 järeldub, et

registripidajale esitatud paberdokumendid tagastatakse nende esitajale (lihtpostiga) vaid siis, kui

dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud, vastasel juhul aga hävitatakse ühe kuu

möödudes nende esitamisest arvates.

54.3. Dokumentide esitamise korra § 125 lg 1 järgi võib majandusaasta aruande ja sellega koos

esitatavad dokumendid esitada kohtule ka notari kaudu. Notarile võib dokumendid selle korra § 125

lg 2 järgi esitada elektrooniliselt PDF-vormingus või paberkandjal. Notar omakorda esitab aruande

koos võimalike lisadokumentidega selle korra § 125 lg 5 järgi kohtule (elektrooniliselt)

aruandluskeskkonnas. Ka notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 6 kohaselt on üheks notari ametitoiminguks

juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule.

55. Üldkogu hinnangul on asjassepuutuvad dokumentide esitamise korra ja kodukorra sätted

formaalselt põhiseaduspärased. Need on kehtestatud kehtivate volitusnormide alusel ja volituse piire

ei ole ületatud. Esimese ja teise astme kohtute tegevuse korraldamine on Vabariigi Valitsuse seaduse

§ 59 lg 1 järgi Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Samas märgib üldkogu, et sama kohustust

reguleerivate ja hulgale eriteadmisteta inimestele täitmiseks kohustuslike normide paiknemine eri

õigusaktides eri kohtades ja nendes sisalduvad viited raskendavad kogu regulatsiooni mõistmist ja

nende paremaks rakendamiseks oleks mõistlik regulatsiooni lihtsustada ja ühtlustada.

55.1. Dokumentide esitamise kord on selle preambuli järgi kehtestatud muu hulgas ÄS § 67 lg 4 p 1

alusel. ÄS § 67 lg 4 p 1 järgi võib valdkonna eest vastutav minister oma määrusega kehtestada

arvutiandmetöötluseks vajalikud nõuded registripidajale esitatavate dokumentide vormi ja esitamise

tehniliste tingimuste kohta. Sellele volitusnormile viitab omakorda MTÜS § 78 lg 3, mille järgi

esitatakse aruanne ja sellega koos esitatavad dokumendid registrile elektrooniliselt ÄS § 67 lg 4 p 1

alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras.

Justiitsminister võis volitusnormidest tulenevalt määrusega kitsendada seadusest tulenevat aruannete

elektroonilise esitamise kohustust kohustusega esitada aruanne kindla veebilehe ja

aruandluskeskkonna kaudu ja välistada nende esitamine e-posti teel. Samuti võis minister näha ette

võimaluse esitada aruanne notarile ka muus vormis (sh paberil), kes omakorda esitab selle

registripidajale nõuetekohases vormis.

55.2. Kodukorra kehtestamiseks on üldine volitusnorm kohtute seaduse (KS) § 42 lg 1 kolmas lause,

mille järgi maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ja maa-, haldus- ja ringkonnakohtu

kantselei kodukorra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Volitusnormi piirab KS § 42 lg 3,

mille järgi ei või kodukord sisaldada kohtumenetluse korda puudutavaid sätteid.

18(20)

2-17-10423

Üldkogu arvates ei ole kodukorra § 26 lg 1 (millest järeldub, et paberil esitatud majandusaasta

aruannet ei pea registriosakond vastu võtma) ja § 34 lg 12 (millest järeldub, et paberdokumendid

tagastatakse nende esitajale vaid siis, kui dokumentide esitaja on selleks kirjalikult soovi avaldanud,

vastasel juhul aga hävitatakse) vastuolus delegatsiooninormiga. Kuigi oleks korrektsem, kui

nimetatud normid paikneksid kohtule dokumentide esitamise korras, ei ole ainuüksi see aluseks

nende põhiseaduse vastaseks lugemiseks. Kuna ka seadusest endast tuleneb selgelt majandusaasta

aruande elektroonilise esitamise kohustus, ei saaks nimetatud normide puudumisel ometigi asuda

seisukohale, et tegelikult võib aruandeid esitada ka paberil.

56. Kuigi aruannete elektrooniliselt esitamise võimaluse ettenägemine lihtsustab ja kiirendab

asjaajamist ning tõenäoliselt hoiab kokku ka kulusid, peab üldkogu kaaluma ka negatiivseid

tagajärgi, mis kaasnevad sellega, kui aruannet ei ole lubatud esitada muul viisil kui üksnes

elektrooniliselt aruandluskeskkonna või notari kaudu.

57. Regulatsioon, millega välistatakse majandusaasta aruande esitamine registripidajale nii paberil

kui ka e-posti vahendusel, on iseenesest sobiv täitmaks legitiimseid eesmärke tagamaks ühtne,

läbipaistev ja kiire aruandluskeskkond.

58. Samuti on regulatsioon, mis välistab muul viisil kui aruandluskeskkonnas elektrooniliselt või

notari kaudu majandusaasta aruannete esitamise, vajalik, sest vähemkoormavate abinõudega ühtset

aruandluskeskkonda tagada ei oleks võimalik.

59. Küll leiab üldkogu, et regulatsioon, mis välistab muul viisil kui aruandluskeskkonnas

elektrooniliselt või notari kaudu majandusaasta aruannete esitamisel MTÜ teavitamise, et aruanne ei

ole esitatud nõuetekohases vormis ning mis ei taga aruande nõuekohases vormis esitamiseks

(puuduse kõrvaldamiseks) tähtaja määramist, ei ole mõõdukas. Selline regulatsioon koormab

PS § 48 lg 1 järgset ühinemisvabadust ebaproportsionaalselt.

59.1. Üldkogu ei näe iseenesest probleemi selles, et üldiselt on kehtestatud aruannete elektroonilise

esitamise kohustus. See lihtsustab ja tõhustab käivet ning muudab aruandluse võrreldavamaks ja

läbipaistvamaks. Samuti võib lähtuda sellest, et eraõigusliku juriidilise isiku nimel tegutsevad isikud

peaksid tänapäeval olema võimelised üldjuhul riigiga elektrooniliselt suhtlema.

59.2. Üldkogu ei näe probleemi ka selles, et regulatsioon ei jäta registripidajale kaalutlusõigust võtta

vastu väljaspool aruandluskeskkonda (ettenähtud veebilehe kaudu) elektrooniliselt (e-kirjaga) või

paberkandjal esitatud aruanne.

59.3. Üldkogu näeb aga probleemi selles, et seadus ei näe ette, et MTÜ-le tuleb teatada, et aruanne,

mille ta esitas e-posti teel või paberil, ei ole nõuetekohane, samuti selles, et ei määrata tähtaega

aruande nõuetekohaseks esitamiseks ning sellist aruannet ka (eraldi taotluseta) ei tagastata. Aruande

heauskselt esitanud isik ei tea, kas tema aruanne võeti vastu, ja võib puudusest teada saada alles

registrist kustutamise hoiatuse saamisel. Seega ei anta võimalust puudus kõrvaldada, nagu see on

üldiselt ette nähtud tsiviilkohtumenetluses (TsMS § 3401) ja mis on üldiselt omane õiglasele

menetlusele. Seda eriti olukorras, kus aruande esitamata jäetuks lugemisele võib järgneda MTÜ

kustutamine registrist või trahvimine.

59.4. Ühinemisvabaduse riivet ei muuda proportsionaalseks see, et MTÜ registrist kustutamise

menetlus on pikaajaline ja selle käigus on võimalik veel puuduolevad aruanded esitada (vt otsuse

p 39). Kokkuvõttes võib see ikkagi viia MTÜ registrist kustutamiseni. Menetlus võib tekitada MTÜ-

19(20)

2-17-10423

le ka tarbetuid kulutusi, kui registripidajal oleks lihtsam nt paberil esitatud aruanne digiteerida ja

infosüsteemi sisestada.

60. Eelneva põhjal tunnistab üldkogu põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kodukorra § 26 lg 1 ja § 34

lg 12 osas, milles isikut, kes on MTÜ majandusaasta aruande esitanud muul viisil kui elektrooniliselt

aruandluskeskkonna (ettenähtud veebilehe) kaudu, ei teavitata vajadusest esitada aruanne

nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata (eraldi taotluseta) ka aruannet.

III. Määruskaebuse lahendamine

61. Kuna üldkogu tunnistas eespool põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks kodukorra § 26 lg 1 ja § 34

lg 12 osas, milles muul viisil kui elektrooniliselt aruandluskeskkonna (ettenähtud veebilehe) kaudu

esitatud MTÜ majandusaasta aruande esitamisel ei teavitata aruande esitajat vajadusest esitada

aruanne nõuetekohases vormis ega määrata talle selleks tähtaega ega tagastata (eraldi taotluseta) ka

aruannet (vt otsuse p 60), tähendab see, et registripidaja saab TsMS §le 3401 tuginedes määrata

MTÜ-le tähtaja esitatud aruande vormipuuduse kõrvaldamiseks.

62. Sellest tulenevalt olid klubi registrist kustutamise menetluse algatamise eeldused küll täidetud,

kuid kohtumenetluse ajal kõrvaldas klubi osaliselt puudused (esitas nõutavad aruanded, kuid mitte

ettenähtud vormis). Nende põhjenduseta vastuvõtmisest keeldumiseks alust ei olnud, vaid tulnuks

määrata tähtaeg nõuetekohases vormis aruannete esitamiseks. Seega on klubi registrist kustutamine

praeguseks alusetu. Maakohtu kohtunikuabi ja ringkonnakohtu määrused tuleb tühistada ning

Riigikohtule esitatud määruskaebus rahuldada.

Üldkogul ei ole põhjust saata asja eraldi tagasi uueks menetluseks. Kohtunikuabi tegi määruse omal

algatusel järelevalvemenetluses, mitte avalduse lahendamiseks. Kohtunikuabil on õigus asja edasi

menetleda, andes klubile tähtaja aruannete esitamiseks nõuetekohases vormis.

63. Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb klubile määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149

lg 4 esimese lause alusel tagastada.

64. Klubi võib määruskaebuse rahuldamise tõttu taotleda ringkonnakohtule esitatud

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel.

Priit Pikamäe, Peeter Jerofejev, Henn Jõks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Lea Kivi, Ants Kull,

Villu Kõve, Saale Laos, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, Jüri Põld, Paavo Randma, Peeter

Roosma, Malle Seppik

20(20)