1-06-7288/8 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-06-7288

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21 oktoober 2009.a Jõgeva kohtumaja Kohtunik Sekretär Liivi Loide

Viivi Kalme Kriminaalasja number 1-06-7288 Kriminaalasi Kohtutäitur Taive Peedosaare avaldus O.N-ile (end G.B) asenduskaristuse määramiseks Prokurör Liane Peets Süüdimõistetu O.N (end G.B)

isikukood xxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx RESOLUTSIOON

KarS § 70 lg 1, 2 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada O.N-ile (end G.B)

Tartu Maakohtu 05.06.2006.a otsusega kriminaalasjas 1-06-7288 mõistetud rahalise karistuse ärakandmata osa 16240 krooni, s.o 324 päevamäära, millele vastab 108 päeva vangistust, 216 (kakssada kuusteist) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata O.N-ile üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 5

(viis) kuud. KarS § 69 lg 4 alusel on O.N kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas –

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

2 (3) vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata O.N üldkasuliku töö sooritamise tähtajaks katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

G.B on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.06.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-06-7288 KarS § 424 järgi ning karistuseks on mõistetud rahaline karistus 400 päevamäära, s.o 20000 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel määrati rahaline karistus tasumisele ositi ja G.B kohustati tasuma igakuiselt 28. kuupäevaks rahalise karistuse katteks vähemalt

1700 krooni kuus alates 2006.a juunikuust kuni kogu mõistetud karistuse tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 12.06.2006.a.

28.09.2009.a esitas kohtutäitur Taive Peedosaar kohtule avalduse G.B-le asenduskaristuse määramiseks. Avalduse kohaselt on 02.07.2007.a võlgniku suhtes algatatud täitemenetlus Tartu Maakohtu 05.06.2006.a otsuse ja sissenõudja, kelleks on Eesti Vabariik, avalduse alusel. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 07.07.2007.a. Kohtutäituri andmetele vara võlgnikule ei kuulu või pole selle väärtus küllaldane, katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgniku konto SEB Pangas ja Swedbankis on blokeeritud ning 11.09.2007.a tehtud töötasu arestimise akt AS-le Duko-Ehitus. Trahvi on tasutud kokku

3760 krooni ja nõude jääk on 16240 krooni. Eeltoodu alusel kohtutäitur palub otsustada rahalise karistuse jäägi asendamise.

Kohtuistungil ajaks täitur täiendavaid andmeid võla tasumise kohta kohtule ei esitanud.

Kohtusse ilmus G.B , kes esitas kohtule tõendi selle kohta, et regionaalministri määrusega on 07.04.2009.a vahetatud tal perekonnanimi ja uueks nimeks on O.N. O.N selgitas, et on vahepealsel perioodil küll töötanud, kuid töötasust ei ole jätkunud trahvi tasumiseks. Alates 2008.a jaanuarist tal enam ametlikult tööd ei ole olnud, vaid teeb juhutöid ehitusel. Ka sealt saadav raha ei ole piisav, et rahalist karistust tasuda. O.N leidis, et tema maksetähtaega võiks veel pikendada, kuid oli nõus tegema vajadusel ka üldkasulikku tööd. Prokurör leidis, et O.N-ile mõistetud rahaline karistus tuleb asendada ja käesolevalt on võimalik see asendada 216 tunni üldkasuliku tööga, mille sooritamiseks määrata tähtaeg viis kuud.

Kohus leiab, et täituri esitatud avaldus asenduskaristuse määramiseks on põhjendatud. KarS §

70 lg 1 sätestab, et kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. O.N ei ole rahalist karistust täies ulatuses määratud ajal tasunud. Mõjuvat põhjust rahalise karistuse mittetasumiseks ei ole O.N esitada. Käesoleval ajal on küll raskusi töö leidmisega ja saadav töötasu on langenud, kuid rahalist karistust oleks O.N pidanud tasuma juba alates 2006.a keskelt, kui süüdimõistetu töötas ja enda väitel sai töötasu keskmiselt 10000 kr kuus. O.N ütlustest ja kohtuistungil esitatud tööraamatust nähtus, et ametlikult töötas kuni 2008.a jaanuarini. Peale selle on ta teinud juhutöid ehitusel kuni käesoleva ajani. Seega puudub mõjuv põhjus rahalise karistuse

3 (3)

mittetasumiseks ning see tuleb asendada. O.N andis nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks. Ka prokurör leidis, et nimetatud asenduskaristus oleks kohane. Kohus leiab, et käesoleval juhul on õigustatud rahalise karistuse asendamine üldkasuliku tööga. KarS § 70 lg

2 kohaselt vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Kohtutäituri andmetel on O.N tasumata 16240 krooni. Karistuse määramisel on arvestatud rahalise karistuse päevamääraks 50 krooni, seega on tasumata rahaline karistus 324 päevamäära, millele vastab 108 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel vastab ühele vangistuse päevale kaks tundi üldkasulikku tööd, seega tuleb O.N sooritada kokku 216 tundi üldkasulikku tööd. Kohus leiab, et prokuröri poolt pakutud viis kuud töö sooritamise tähtajaks on asjakohane, arvestades KarS § 69 lg 2 sätestatut ja tegemisele kuuluva töö kestust. Üldkasuliku töö tegemise perioodiks tuleb O.N KarS § 69 lg

4 alusel allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § 69, § 70, KrMS § 431 ja § 432 lg 1.

Kohtunik: