1-17-11668/118 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-11668 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 31. augusti 2018. a määrus, millega jäeti Magnus Saar (isikukood 39807032726) karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Magnus Saare kaitsja advokaat Andres Veski, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 31. augusti 2018. a määrus, millega Magnus Saar jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Sirje Must makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Magnus Saarele määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 30 (kolmkümmend) eurot, sh käibemaks 5 (viis) eurot.

4. Mõista Magnus Saarelt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 30 eurot.

5. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati M. Saar süüdi KarS § 215 lg 2 p-de 1 ja 2, § 263 lg 1 p 1, § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 ja § 121 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 kohaldamisega mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning M. Saarel jäi kanda 1 aasta 4 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust M. Saarele kriminaalasjas nr 1-15-6769 Tartu Maakohtu

7. septembri 2015. a otsusega karistuseks mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning kohus luges karistuse kandmise alguseks 1. septembri 2017. Karistusaeg lõppeb 27. märtsil 2020.

2. Viru Maakohtu 31. augusti 2018. a määrusega jäeti M. Saar vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.

2.1

M. Saarel on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning kinnipeetava iseloomustusest selgub, et elukoht on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. M. Saarel on olemas ka vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. E. AS personalispetsialist on esitanud garantiikirja selle kohta, et võtab M. Saare tööle elektroonikaseadmete koostaja ametikohale. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et M. Saar on tasunud kohtukulud täies ulatuses ning rahalised võlgnevused tal puuduvad. Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et vabaduses ootavad kinnipeetavat lähedased, kes on valmis teda toetama. Järelikult soodustavad M. Saare vabanemisjärgsed elutingimused tema vabastamist.

2.2 Kohus hindab positiivselt, et M. Saar on täitnud talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. M. Saar on vangistuses olnud hõivatud tööga, läbinud tõstukijuhi lühikursuse ja sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ning ta on kinnistanud sotsiaalprogrammides „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ õpitud teadmisi. Samuti on temaga läbi viidud tööhõiveteemalisi vestlusi ning talle on määratud psühhiaatriline ravi. M. Saar on alates 19. märtsist 2018 püsinud noortele suunatud motivatsioonisüsteemis.

2.3 Individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimine viitab, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et ta ei ole ennast karistuse kandmise ajal hästi ülal pidanud. M. Saarel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus korralduse eiramise eest. Kohus ei pea niivõrd oluliseks, kui tõsise rikkumisega tegemist oli, sest vabaduses tuleb M. Saarel pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei ole suutnud järgida vangla reegleid, siis ei saa kohus olla veendunud, et isiku käitumine vabaduses saab olema erinev ning ta suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täita.

2.4 Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et M. Saarel on kriminaalkorras karistatud sõpru. Kohus hindab positiivselt, et isik on huvitatud vabanemise korral kriminaalkorras karistatud isikutega suhted katkestama, kuid ei saa olla selles kindel. Lisaks nähtub iseloomustusest, et M. Saar on varasemalt pannud kuritegusid toime alkoholijoobes ning on käitunud alkoholijoobes korduvalt vägivaldselt, mistõttu võib kuritegude toimepanemist soodustada ka alkoholi tarvitamine. Kuritegude toimepanemist võib soodustada ka mõtlematu käitumine konfliktiolukorras ning soov saada teravaid elamusi.

2.5

M. Saare tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve alla oleks võimalik juhul, kui tema poolt uute kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele kohus hoolimata M. Saart positiivselt iseloomustavatest asjaoludest asuda ei saa. M. Saare näol on tegemist noore isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalset vanglakaristust kannab ta juba teist korda. Viru Maakohtu 9. septembri 2016. a määrusega anti M. Saarele võimalus kanda temale mõistetud reaalset vanglakaristust vabaduses ning kohus vabastas M. Saare talle Tartu Maakohtu 7. septembri 2015. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27. november 2017. M. Saare kriminaalhooldusele allutamine ei osutunud piisavaks, et välistada uute kuritegude toimepanemist, sest Tartu Maakohtu 30. jaanuari 2018. a otsusega tunnistati M. Saar süüdi uute kuritegude toimepanemises. Kuriteod pani M. Saar toime katseajal. Võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku (korduvkaristatus, uued kuriteod katseajal) ning kehtivat distsiplinaarkaristust, ei saa kohus olla kindel, et nüüdseks on M. Saar ennast piisavalt parandanud ning oma mõttemaailma õiguskuulekuse suunas korrigeerinud selliselt, et vabaduses ilma kuritegusid toime panemata hakkama saada.

3. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Saare kaitsja, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ja M. Saare vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

3.1 Kaitsja möönab, et M. Saart on ka varem kriminaalkorras karistatud ja ta kannab teist reaalset vanglakaristust, kuid sellele vaatamata leiab kaitsja, et kinnipeetavat oleks võimalik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastada. M. Saare iseloomustusest nähtub, et vangistuses viibitud aja jooksul on ta osalenud tööhõives, läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, temaga on läbi viidud vestlusi, ta on läbinud tõstukijuhi lühikursuse ning püsib noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Ka kohus leidis, et isikul on motivatsiooni ennast muuta. Samas leidis kohus, et kuna M. Saarel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, siis pole ta ennast vangistuse jooksul hästi ülal pidanud.

3.2 Eeldused ja võimalused M. Saare ennetähtaegseks vabastamiseks on olemas. M. Saar on oma vigu tunnistanud ning on motiveeritud elama seaduskuulekalt. Ta mõistab, et peab katkestama suhted talle negatiivset mõju avaldavate isikutega. Võttes arvesse M. Saart positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ei peaks üks distsiplinaarkaristus saama vabastamisküsimuse lahendamisel määravaks takistuseks. Seoses M. Saare kuriteo toimepanemisega katseajal leiab kaitsja, et oma noorusest tulenevalt ei adunud M. Saar nõudeid ja kohustusi, mis katseajaks on määratud, ega ka seda, millised tagajärjed rikkumistel võivad olla. Praeguseks ajaks on see arusaam temani jõudnud ja karistus on oma eesmärgi täitnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

4. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Saare vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.

5. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei leidu määruskaebuses asjaolusid, mis lükkaks maakohtu seisukoha ümber. Kaebuses on veel kord välja toodud M. Saart positiivselt iseloomustavad asjaolud (osalemine tööhõives, sotsiaalprogrammide ja tõstukijuhi lühikursuse läbimine ning noortele suunatud motivatsioonisüsteemis püsimine), millega kohus on kaalutlusotsustust tehes juba arvestanud. Veel on kaitsja leidnud, et kohus on omistanud M. Saare distsiplinaarkaristusele põhjendamatult suure kaalu ning see asjaolu ei tohiks saada vabastamisküsimuse lahendamisel määravaks. Kriminaalkolleegiumi hinnangul see nii ei olegi. Maakohus on tõepoolest võtnud arvesse, et M. Saart on vangistuse jooksul ühel korral korralduse eiramise eest distsiplinaarkorras karistatud. Kaitsja väide, et kohus on vaid sellele asjaolule tuginedes otsustanud süüdimõistetu vabastamata jätta, on aga ilmselge liialdus.

6. Maakohus tuvastas, et M. Saart on tema noorele eale vaatamata juba korduvalt kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Varasema vangistuse kandmisest vabastati

M. Saar tingimisi ennetähtaegselt. Süüdimõistetu aga ei õigustanud talle kohtu poolt üles näidatud usaldust ning pani katseajal toime uued kuriteod, mille eest ta kannab käesolevat karistust. Ka eelmise karistuse kandmisel läbis M. Saar sotsiaalprogrammi „Eluviistreening õigusrikkujatele“, õppis, töötas majandustöödel ning osales psühholoogi nõustamisel. Nendele positiivsetele sammudele vaatamata jätkas ta lühikest aega pärast vanglast vabanemist kuritegude toimepanemist. Seetõttu ei veena

M. Saare tegevused vangistuses kohut, et praegusel ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel mööduks katseaeg edukalt ning M. Saar ei paneks toime uusi õigusrikkumisi.

Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on küll head ning kõik eeldused seaduskuulekaks eluks olemas, ent kohtul puudub kindlus, et M. Saar oleks sel korral teinud oma mõtlemises vajalikud korrektuurid. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks vabastada teda vangistusest selleks esimese võimaluse avanemisel. Süüdimõistetul tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma positiivse käitumisega vanglas näidata, et ta on oma varasemaid vigu mõistnud ning soovib teha elus vajalikud muudatused.

7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

8. Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on koostanud määruskaebust 0,5 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 30 eurot (sh käibemaks

5 eurot). Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebuse mahtu ja sellele kulutatud aega ning tasumäärasid, kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s

1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 järgi M. Saare kanda.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas Maarika Kuusk Mati Kartau