2-18-10993/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-10993

Tsiviilasi

Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu hagi osaühingu

Südalinna Kinnisvarahaldus vastu kohustuse lõppemise

tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

15 667,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu (registrikood

80522014), lepinguline esindaja Erik Niinemaa

Kostja osaühing Südalinna Kinnisvarahaldus (registrikood

11050774), lepinguline esindaja Hannes Kink

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu nõue 4490,57 eurot osaühingu

Südalinna Kinnisvarahaldus vastu lõppenuks tasaarvestusega.

3. Välja mõista osaühingult Südalinna Kinnisvarahaldus Tallinn, Mähe tee 25a // 25b

korteriühistu kasuks võlgnevus 11 176,90 eurot.

4. Jätta rahuldamata osaühingu Südalinna Kinnisvarahaldus taotlus võlgnevuse ositi

tasumiseks.

5. Menetluskulud jätta osaühingu Südalinna Kinnisvarahaldus kanda.

6. Määrata kindlaks Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu maakohtus hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus ja mõista osaühingult Südalinna Kinnisvarahaldus

Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu kasuks välja menetluskulud 1000 eurot.

7. Jätta rahuldamata Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu taotlus maakohtus

hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 1025 euro ulatuses.

8. Käesolev kohtuotsus on punkti 3 osas tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (28.09.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja maakohtu põhjendused

1. Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu (hageja) esitas 20.07.2018 maakohtule hagi osaühingu

Südalinna Kinnisvarahaldus (kostja) vastu kohustuse lõppemise tuvastamiseks ja võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. 21.09.2018 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja võtab hagi õigeks,

tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Lisaks palub kostja kohtul TsMS § 445 lg

1 alusel määrata otsuse täitmise viisiks nõude ositi tasumine kostja poolt igakuise summana 1000

eurot kalendrikuus kuni nõude täieliku tasumiseni.

3. 27.09.2018 menetlusdokumendis andis hageja teada, et ei ole nõus kostja poolse taotlusega tasuda

nõue ositi, s.o 1000 eurot kalendrikuus.

4. TsMS § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude

õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule

avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.

Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Kostja oli kuni 17.05.2018 Tallinn, Mähe tee 25a // 25b korteriühistu valitseja. Korteriühistu valis

uue valitseja, kellele kostja jättis kogutud remondifondi jäägi üle andmata. Remondifondi jääk on

21.06.2018 seisuga 15 667,47 eurot, millest hageja arvestab maha elamute võlgnevuse kostja ees

summas 1485,72 eurot ja viimase elamute kommunaalteenuste arve summas 3004,85 eurot. Seega

nõuab hageja kostjalt 11 176,90 euro väljamõistmist.

5. Kostja palub kohtul määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et kostja tasub hagejale

võlgnevuse igakuiste maksetega 1000 eurot kalendrikuus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi

tagamise abinõuga.

Hageja ei nõustu otsuse täitmise korra määramisega kostja poolt taotletud viisil. Kohus on

seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Kostja ei

ole oma taotluses välja toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks vaja määrata

kindlaks otsuse täitmise viis. Kohus selgitab, et TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra ja

viisi kindlaksmääramine on kohtu diskretsiooniotsus ning kohus peab seejuures arvestama ka

hageja kui sissenõudja õigustatud huve. Hageja on kohtuväliselt nõudnud võlgnevuse tasumist

ning nõude olemasolu, sissenõutavuse ja suuruse üle vaidlus puudub.

Menetluskulud

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1).

Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1).

Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on esitanud

kohtuväliselt kostjale nõude (tl 17). Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest

ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

7. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv kokku 800 eurot (hagi esitamisel tasutud 700 eurot ja hagi

tagamise taotluste esitamisel tasutud 2 x 50 eurot) ja lepingulise esindaja kulud 1225 eurot (tl 84

ja selle pöördel) Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 mõttes.

8. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on esitanud 20.07.2018 ja 13.08.2018 hagi tagamise

taotlused ning tasus taotluste esitamisel riigilõivu kokku 100 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd

mõlemad taotlused jäid rahuldamata, siis ei ole põhjendatud ka tasutud riigilõivu kostja kanda

jätmine.

9. Kohus analüüsib hageja lepingulise esindaja kulusid (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 kohaselt

kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud

ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või

muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust esindamisele kulunud aja ja ühe tööühiku suhtes. Varem on Riigikohtu kolleegium

pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu lahendid nr

3-2-1-92-13; nr 3-2-1-93-13; nr 3-2-1-115-13; nr 3-2-1-145-13).

10. Hageja esindaja tunnihinnaks on 100 eurot käibemaksuta. Kohus nõustub tunnitasu

suurusega. Hageja ei taotle menetluskulude välja mõistmist koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg

10).

11. Kohus, hinnates menetlusdokumentide sisu ja menetluse keerukust, loeb põhjendatuks

lepingulise esindaja ajakuluks 3 tundi (materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 2

tundi; hageja 27.09.2018 seisukoha koostamine ja sellega seotud toimingud 1 tund).

Kohus ei pea põhjendatuks hagi tagamise taotlustega seotud ajakulu. Nimetatud taotlused jäid

rahuldamata ning seetõttu ei ole põhjendatud toimingutele kulunud ajakulu kostja kanda jätmine.

Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud 13.08.2018 esitatud hagiavalduse puuduste

kõrvaldamise ajakulu. Kohus leiab, et arvestada tuleb ajakuluga, mis kulub hagiavalduse

koostamiseks ning täiendav ajakulu hagiavalduses sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks ei ole

põhjendatud.

Seega on hageja esindajate kulu põhjendatud 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 100 eurot arvestades

tähendab see 300 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik