2-17-14507/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14507

Tsiviilasi

R&A Varad OÜ hagi OÜ Ramsi VK vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4962,12 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Ramsi VK apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. september 2018, Tartu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Osaühing Ramsi VK (registrikood

10357298), esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv

Vastustaja (hageja): R&A Varad OÜ (registrikood

10357298), esindaja Evelin Jõgar

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 19. veebruari 2018. a otsus

muutmata.

2. Jätta OÜ Ramsi VK apellatsioonkaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud

OÜ Ramsi VK kanda.

4. Määrata kindlaks R&A Varad OÜ apellatsiooniastmes

kantud menetluskulud summas 554,50 eurot.

5. Mõista OÜ-lt Ramsi VK välja R&A Varad OÜ kasuks

554,50 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude

katteks.

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. R&A Varad OÜ (hageja) esitas OÜ Ramsi VK (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja võlgnevus 4529,35 eurot, sh põhivõlg 3879,19 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 610,16 eurot ja VÕS § 1131 sätestatud võla sissenõudmiskulude hüvitis 40 eurot.

Hageja palus mõista kostjalt välja viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja

edasi protsendina põhinõudest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ning kohustada

kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 01.01.2014 haldamisteenuse üleandmise lepingu.

Lepinguga lepiti kokku tingimused, mille alusel andis kostja hagejale üle kostja poolt Ramsi

alevikus ja Päri külas asuvate kortermajade haldamise. Lepingu I peatüki kohaselt kohustus kostja

hagejale kommunaalteenuste arvestused ja haldusteenuse osutamisega seotud muud dokumendid

üle andma 21.10.2014. Seetõttu jäi lepingu allkirjastamise hetkel lepingu III peatükis summaliselt

fikseerimata üleandmisele kuuluv reservfondi summa.

Kostja esitas hagejale 21.10.2014 arvestused kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja reservfondi

vahendite kohta seisuga 20.10.2014 ning raamatupidamisteatise.

Raamatupidamise teatisest nähtuvalt oli reservfondi jäägiks 20.10.2014 seisuga 40 422,27 eurot,

mis kajastus kostja raamatupidamise kontol 203 900 „elanikkonna ettemaksed“. Nimetatud

summa ei sisaldanud käibemaksu, kuigi lepingu lisana 7 esitatud kapitaalremondi- ja reservfondi

arvestustest nähtuvalt koguti makseid elanikkonnalt koos käibemaksuga. Kogutud reservfondi

summa koos käibemaksuga oli 48 506,72 eurot (40 422,27 × 1,2).

Lepingu III peatükis leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja poolt kogutud kapitaalremondi- ja

reservfondi varasid hagejale rahas üle ei anta. Kummagi fondi suhtes lepiti kokku tasaarvestuse

kord. Kui kapitaalremondi fondi tasaarvestamine pidi toimuma teostatavate kapitaalremonditööde

teostamise arvetega, siis reservfondi tasaarvestus pidi toimuma kostja poolt soojusenergia

ostmisega hallatavatele kortermajadele. Arveldustes muudatuste tegemine pidi toimuma iga kuu

lõpus teatise alusel.

Hageja ja kostja teostasid vastavalt lepingu III peatükile reservfondi ja soojusenergia ostmisega

seotud tasaarveldused oktoobris 2014 ja novembris 2014. Tasaarvelduste kohta esitatud

dokumentidest nähtuvalt jäi 2014. a novembri lõpu seisuga kostja arvestuste kohaselt reservfondi

saldoks 19 395,93 eurot. Kostja ei kajastanud nimetatud summa hulgas käibemaksu osa, kuigi

makseid elanikkonnalt kogus kostja koos käibemaksuga.

Kuna kostja lõpetas tema poolt Ramsi ja Päri majade soojusenergiaga varustamiseks sõlmitud

soojusenergia ostulepingu 30.11.2014 seisuga ning alates 01.12.2014 sõlmis Ramsi ja Päri majade

soojusenergiaga varustamiseks lepingu hageja, siis ei olnud pooltel alates 01.12.2014 võimalik

ülejäänud reservfondi jäägi ülekandmine hagejale lepingu III peatüki kohaste tasaarvelduste teel.

Kuivõrd edasised tasaarveldused ei olnud võimalikud, kandis kostja reservfondi jäägi 19 395,93

euro ulatuses hagejale üle, tasudes hagejale 23.01.2015 10 000 eurot ja 02.03.2015 9395,93 eurot.

Kostja jättis hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19 eurot

(käibemaksuga reservfondi summa olnuks 19 395,93 × 1,2 = 23 275,12 eurot; seega käibemaksu

osa 23 275,12 – 19 395,93 = 3879,19 eurot).

Olukorras, kus kostja lõpetas elanikkonnale teenuse osutamise, ei olnud kostjal enam õiguslikku

alust ettemaksu enda käes hoidmiseks ning tal tekkis kohustus elanike poolt tehtud ettemaksed

tagastada. Kuna aga kostja poolt osutatud haldamisteenuse osutamise võttis 01.10.2014 sõlmitud

lepingu alusel üle hageja, siis pidi kostja elanike poolt tehtud ettemaksed üle andma hagejale kui

uuele haldamisteenuse osutajale.

Kostja tunnistas oma kohustust anda hagejale üle kogutud reservfondi summa, kuid pooltel on

erinev arusaamine sellest, kas üleandmisele kuulus reservfond koos käibemaksuga või ilma

käibemaksuta. Seetõttu on kostja kandnud hagejale üle reservfondi jäägi käibemaksuta summa

19 395,93 eurot ning jätnud hagejale üle kandmata reservfondi käibemaksu osa summas 3879,19

eurot. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, nagu oleks kostja poolte vahel sõlmitud lepingu

täielikult täitnud.

Vallavalitsuse sisekontrolöri kontrolli õiend ja maksuameti vastuskirjad kinnitavad hageja

seisukohta, et kostjal oli kohustus kanda hagejale reservfondi jääk ehk elanikkonnalt laekunud

ettemaksed üle tervikuna, st ka käibemaksu osas.

Tegemist ei ole nõudega ettevõtte osa üleandmise tehingult arvestatud käibemaksu tasumiseks.

Hageja ei saaks sellist nõuet ka esitada, kuna ettevõtte osa üleminek ei ole KMS § 4 lg 2 p 1

kohaselt käive, nagu kostja ka hagivastuses märgib. Seetõttu ei ole hageja 01.10.2014 tehingult

käibemaksu arvestanud ega selle tasumiseks kostjale arvet esitanud.

Hageja ei ole nõustunud reservfondi üleandmisega ilma reservfondi kuuluva käibemaksu osata.

01.10.2014 allkirjastatud lepingus reservfondi jääki ei fikseeritud, kuna eelneva kuu

kommunaalteenuste arvestus ei olnud veel valmis. Lepingu kohaselt pidi kostja vastavad

arvestused hagejale üle andma 21.10.2014. Nimetatud kuupäeval kostja poolt esitatud

raamatupidamisteatis on allkirjastatud üksnes kostja raamatupidaja poolt.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Vaidlust ei ole, et kostja andis 01.10.2014 lepinguga hagejale üle Ramsi aleviku kortermajadele

haldusteenuste osutamise. Koos haldusteenuste osutamise üleandmisega anti hagejale üle ka

lepingus märgitud dokumentatsioon ja lepingus märgitud reservfondi rahalised vahendid.

Lepinguga anti hagejale üle ka kostja ja korteriomanike vahelised lepingud koos neist tulenevate

õiguste ja kohustustega ning töötajatega sõlmitud lepingud. Sisuliselt oli tegemist äriseadustiku

mõtte kohaselt ettevõtte osa üleandmisega hagejale. Leping on kehtiv. Kostja on täitnud kõik

lepingu tingimused. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping ei näe ette, et kostja peaks tasuma

hagejale lisaks lepingus märgitud summadele veel käibemaksu.

Kostja poolt käibemaksu tasumise kohustus on ebaõige ega tulene käibemaksuseaduses (KMS).

KMS § 4 lg 2 p 1 kohaselt käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse

tähenduses.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingus on otseselt ette nähtud kostja poolt hagejale üleandmisele

kuuluvad rahalised vahendid. Samuti märkis kostja, et hageja ei ole esitanud kostjale mitte ühtegi

arvet, mille alusel saaks kostja tasuda hagejale käibemaksu ja küsida tasutud käibemaksu Maksu-

ja Tolliametilt tagasi.

Korteriomanikud tegid kehtinud korra järgi kostjale makseid koos käibemaksuga. Sellelt summalt

tasus kostja riigile saadud käibemaksu ja küsis riigilt käibemaksu tagasi peale seda, kui ta oli

tellinud laekunud summade arvel vastavaid kapitaalremondi-või reservfondist hooldustöid. Kostja

maksis kapitaalremondifondist elamute kapitaalremondi kulud ja andis reservfondi rahalised

vahendid hagejale üle ilma käibemaksuta eeldusel, et vastavate rahaliste vahendite arvel tellimuste

täitmise korral saab hageja riigilt käibemaksu tagasi, kuna kostja on laekunud summadelt riigile

käibemaksu tagasi maksnud. Hagi rahuldamisel hageja poolt taotletud viisil tähendaks see seda,

et hageja saaks antud summadelt topelt käibemaksu, s.o kostja poolt riigile tasutud käibemaksu ja

lisaks sellele veel ka reservfondi arvel tööde teostamisel riigilt tagasiküsitava käibemaksu. Seetõttu

leppisid pooled lepingu sõlmimisel kokku, et kostja poolt hagejale kantakse üle reservfondis

olevad rahalised vahendid ilma käibemaksuta.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3879,19 eurot,

viivise perioodi 13.10.2015-19.02.2018 eest summas 732,59 eurot ning võla sissenõudmiskulude

hüvitise summas 40 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt

alates 20.02.2018 põhinõude kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus määras, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos

väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega võrdsustub summaarselt põhinõudega.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 955 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras. Maakohus tunnistas kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks.

Kuna vaidlus on ainult käibemaksu ülekandmise osas, analüüsis kohus tõendeid, mis on seotud

käibemaksuga. Hageja on esitanud tõendina haldusteenuse üleandmise lepingu (tl 8-10), mille osas

III reservfondi summat märgitud ei ole. Kostja esitas sama lepingu (tl 78-80), kus on osas käsitsi

kirjutatud reservfondi summa 40 422,27 eurot. Mõlemad lepingud on allkirjastatud poolte

esindajate Maili Meisteri ja Reigo Rannu poolt.

Kohus leidis, et haldamisteenuse üleandmise lepinguga ei ole tõendatud, kas reservfondi summa

tuli üle kanda koos käibemaksuga või mitte. Hageja käes oleval lepingul puudub summa üldse,

kostja käes oleval lepingul on summa sisse kirjutatud käsitsi. Kostja esindaja väitis kohtuistungil,

et lähtuda tuleb originaallepingust ja selleks on kostja poolt esitatud leping. Kohus leidis, et selline

kostja esindaja väide on vastuolus sama lepingu p-ga 6.3, mille kohaselt leping on koostatud kahes

identses eksemplaris, millest üks kuulub peale allkirjastamist haldusteenuse üleandjale ja

haldamisteenuse vastuvõtjale. Lugeda kostja esitatud lepingut originaalsemaks lepinguks ei ole

mingit alust.

Lepingu järgi hakkas leping kehtima alates 01.10.2014, kapitaalremondi ja reservi arvestuses

koostatakse ja antakse üle 21.10.2014. Lepingu osas III on märgitud, et reservfondi arvelt (summas

…….) ostab kostja soojust üleantud kortermajadele niikaua kuni reservfondis vahendeid jätkub,

Kapitaalremondi fondi summa kasutamine toimub vastavalt kapitaalremonditööde teostamise

arvetele.

Kohus leidis, et viidatud lepingu III osas ei ole sätestatud, kuidas peaks toimuma ettemaksuna

kogutud raha ülekandmine, kas käibemaksuga või ilma. Ettemaksuna kogutud summade

ülekandmist haldusteenuse üleandmise leping ei sätesta. Seega ei ole põhjendatud viited lepingule,

kus nagu oleks kokku lepitud, et ettemaksu summa kantakse üle ilma käibemaksuta.

Kohus leidis, et antud juhul tuleb lähtuda tehingu sisust, olenemata sellest, kas varade, nõuete,

kohustuste üleminekut loetakse ettevõtte üleminekuks või mitte. Kostja poolt korteriomanikelt

kogutud ja uuele haldusfirmale üleantavad rahalised vahendid peavad sisaldama ka

käibemaksusummat. Kohus leidis, et ei ole vahet, kas ettemakstud raha tagastatakse selle maksjale

(korteriomanikele) või maksjatega kokkuleppel uuele haldusfirmale. Kui ettemakstud raha on

arvestatud käibemaksuga, siis ettemakstud raha tuleb üle kanda koos käibemaksuga. Kohus

nõustus selles osas Maksu- ja Tollimeti 24.03.2016 ja 16.12.2015 seisukohtadega.

Kohus nõustus, et tegemist ei ole käibega KMS § 4 mõttes. Käesoleval juhul on tegemist

ettemaksuna kogutud summaga, mida kostja ei kasutanud ära kortermajade haldamislepingu

lõppemise tõttu. Kuidas raamatupidamises selline ettemaksu tagastamise või uuele haldajale üle

andmine tehing vormistada, on Maksu-ja Tolliamet andnud vastava juhise.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja

jätta hageja kanda.

Maakohus küll teavitas menetlusosalisi, et kohtuistung salvestatakse, kuid kohus ei teavitanud, et

vande all antud poole seletusi ja tunnistajate ütlusi ei protokollita. Kohus oleks pidanud

menetlusosalisi teavitama, et tunnistajate ütlusi ei protokollita.

Kohus ei ole sisuliselt hinnanud kostja seadusliku esindaja vande all antud seletusi. Kohus ei ole

ilmselt täiendavalt üle kuulanud helisalvestisi kostja seadusliku esindaja Maili Meistri poolt antud

seletuste ja tunnistaja Eha Ploomi poolt antud ütluste osas, kust selgelt nähtuvad tähtsust omavad

asjaolud, mis ei kajastu kirjalikes dokumentides. Nii näiteks kajastub kostja seadusliku esindaja

Maili Meistri vande all antud seletuses lepingu poolte tegelik tahe, lepingule allakirjutamise aeg

ja viis ning muud olulised tähtsust omavad asjaolud, millest tulenevalt kõiki kogutud tõendeid

kogumis hinnates oleks tulnud hagiavaldus jätta rahuldamata.

Kohus ei ole pööranud oma otsuses tähelepanu asjaolule, et hageja tugineb oma võlanõudes

eelkõige hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingule, kus on ära märgitud lepingu ese ja hind.

Lepingus on sõnaselgelt ära märgitud kostja poolt hagejale üleandmisele kuuluvad rahalised

summad. Need summad ühtivad lepingu lisades märgitud summadega. Lepingu lisades on

sõnaselgelt märgitud, et lepingu hind on ilma käibemaksuta ja sellest tulenevalt kostja ei ole

kohustatud lepingus märgitud summale lisaks tasuma käibemaksu. Kostja leiab, et hageja oleks

pidanud tõendama, et poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud summadele tuli lisada käibemaks.

Kohus jättis alusetult tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud originaallepingu, millesse on

kirjutatud nii kapitaalremondifondi ja reservfondi summad. Kostja seaduslik esindaja seletas

vande all küllaldaselt ja arusaadavalt (see nähtub helisalvestisest), et esialgu trükitud lepingusse

jäi trükkimata reservfondi summa, kuna seda summat ei olnud 01.10.2014 veel teada.

Kostjale jääb arusaamatuks, et kui hageja asus seisukohale, et lepingus märgitud reservfondi

vahenditele (40 422,27 eurot) oleks tulnud lisada 20 % käibemaks, siis miks hageja ei ole nõudnud

kostjalt kapitaalremondi fondi summale (25 525,26 eurot) lisaks käibemaksu.

Kohus on alusetult jätnud tähelepanuta, et kostja on reservfondi laekunud summadelt riigile

käibemaksu tasunud ja reservfondi summad olid kostjal arvel ilma käibemaksuta. Kui kostja tegi

reservfondi arvel remonttöid, siis ta sai teostatud tööde maksumuse osas käibemaksu riigilt tagasi.

Kostja on tõendanud poolte kokkulepet, et rahalised vahendid antakse üle ilma käibemaksuta

(üleantavatele summadele käibemaksu ei lisata). See kajastub eelkõige kostja seadusliku esindaja

Maili Meistri vande all antud seletustes ja tunnistaja Eha Ploomi ütlustes. Samuti on kohus jätnud

tähelepanuta lepingu lisadeks olevad dokumendid, eelkõige aga lepingu lisa nr 7, hageja ja kostja

vahelised hilisemad tasaarvestused.

Kohus on jätnud tähelepanuta, asjaolu, et 01.10.2014 ei olnud veel selged reservfondi vahendite

jäägid.

Kohus on keskendanud põhitähelepanu hageja poolt kohtule esitatud lepingu tõestamata ärakirjale,

kus on märkimata reservfondi jääk, jättes seejuures tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud

originaallepingu. Kohus asus ekslikule seisukohale, et kuna hageja poolses lepingukoopias on

märkimata üleantav reservfondi summa, siis ta järeldas sellest, et kostja on kohustatud andma

reservfondi jäägi hagejale üle koos käibemaksuga. Selline kohtu loogika ei ühti lepingu lisas nr 7

märgituga ja hageja ning kostja vahel hiljem teostatud tasaarvestustega.

5. Hageja palub rahuldada kostja apellatsioonkaebus osaliselt ning muuta maakohtu otsuse

resolutsiooni punkti 6 ja sõnastada see uuesti järgnevalt: „Välja mõista OÜ-lt Ramsi VK R&A

Varad OÜ kasuks hageja kantud menetluskulu 1255 eurot (käibemaksuta)“. Samuti palub hageja

muuta maakohtu resolutsiooni punkti 8 ja sõnastada see uuesti järgnevalt: „Lõpetada

menetluskuludelt

viivise

arvestus,

kui

see

võrdsustub

väljamõistetud

ja

tasumata

menetluskuludega 1255 euroga“. Muus osas palub hageja jätta maakohtu otsuse muutmata.

Menetluskulud ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõustub kostjaga, et maakohtu otsus tuleks tühistada ka menetluskulude suuruse osas,

millega hageja menetluskulud jäid osaliselt kindlaks määramata ja kostjalt välja mõistmata.

Asjaolu, et istungil kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütlusi ei protokollitud, ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Kostja oleks pidanud ettenähtud ajal esitama kohtule taotluse

protokolli parandamiseks.

Samuti ei nõustu hageja kostjaga, et maakohus ei ole otsuses sisuliselt hinnanud kostja seadusliku

esindaja vande all antud seletusi ja tunnistaja Eha Ploomi ütlusi. Maakohus on nimetatud tõendeid

selgelt käsitlenud.

Kohus leidis, et kostja esitatud lepingu varianti ei saa pidada rohkem originaalseks, kui hageja

poolt esitatud lepingu varianti, millel puudus reservfondi summa. Kostja on maakohtus

tunnistanud, et leping allkirjastatigi nii.

Lepingus märgitud kapitaalremondi fondi summa kasutamine ja poolte vahel teostatud

tasaarvestused ei ole käesoleva vaidluse esemeks, mistõttu ei ole pooled esitanud ka nimetatuga

seonduvaid asjaolusid ega tõendeid.

Kapitaalremondi summa osas teostasid hageja ja kostja tasaarvestuse täies ulatuses. Hageja on

haginõude reservfondi summade üleandmiseks arvestanud samuti üksnes reservfondi jäägile

(s.o 19 395,93 eurot) vastava käibemaksu (s.o 3879,19 euro) ulatuses ehk ulatuses, mille osas jäi

kostja elanikkonnale teenus osutamata. Seega ei ole õige kõrvutada kapitaalremondifondi ja

reservfondi arveldusi.

Hageja on korduvalt selgitanud, et esitatud nõue ei ole seotud ettevõtte ülemineku kui tehingu

maksustamisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid

kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

7. Asja materjalidest nähtub ja ei ole vaidluse all, et 01.01.2014. a sõlmisid pooled

haldamisteenuste üleandmise lepingu, mida mõlemad pooled on käsitanud ka selliselt, et kostja

andis hagejale üle osa oma ettevõttest (majandustegevusest).

Seega ei ole sisuliselt vaidluse all ka see, et kostja pidi hagejale üle andma kogu vara ja

dokumentatsiooni, mis oli seotud lepinguga hõlmatud Ramsi alevikus ja Päri külas asuvatele

korterelamutele (elanikele) haldamisteenuste osutamisega.

Hageja nõue põhineb seisukohal, et kui lepingus määratud tähtaja 21.10.2014 seisuga oli

hallatavate korterelamute elanikelt kogutud makseid reservfondi summas 48 506,72 eurot, siis

selles summas tuli rahalised vahendid ka hagejale üle anda ning kostjal puudus alus arvestada

nimetatud summalt maha käibemaksu.

48 506,72 eurost teostati vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele 2014. a novembri lõpu seisuga

tasaarveldusi, millest tulenevalt jäi kostjal hagejale üle kanda veel 23 275,12 eurot. Jaanuaris ja

märtsis 2015 tegi kostja hagejale ülekanded kokku summas 19 395,93 eurot, s.o vähendades

summat 23 275,12 eurot käibemaksu (20 %) võrra.

Vaidlus seisnebki selles, kas kostjal oli alust arvestada elanikelt kogutud rahalistelt vahenditelt

maha käibemaksu summa ning jätta see hagejale kui uuele haldamisteenuste osutajale üle andmata,

või tuleb kostjal hagejale üle anda ka tema poolt kinni peetud käibemaksusumma.

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ning

tõlgendanud pooltevahelise lepingu sisu, mille tulemusena jõudis kohus järeldusele, et kostja poolt

korteriomanikelt kogutud rahalised vahendid tuleb uuele haldusteenuse osutajale (hagejale) üle

anda kogu summas, sh ka käibemaksusummat sisaldavana.

Ringkonnakohus nõustub muuhulgas maakohtuga, et käesoleva asja lahendamisel saab juhinduda

Maksu- ja Tolliameti 24.03.2016 ja 16.12.2015 seisukohtadest. Kuivõrd elanikelt koguti rahalisi

vahendeid reservfondi ette, ilma, et oleks veel kindlaks määratud selle raha eest soetatav kaup või

teenus, siis ei olnud alust ega vajadust arvestada kogutud rahasummadelt käibemaksu.

Ringkonnakohus leiab, et hallatavate korterelamute elanikel on õigus saada asjaomaseid teenuseid

kogu rahasumma väärtuses, mida nad on korterelamu haldaja poolt väljastatud arvete alusel

tasunud. Käibemaks lisandub üldjuhul teenuse või kauba hinnale selle aja seisuga, millal vastav

tehing aset leiab. Tarbija seisukohalt moodustab käibemaks osa hinnast. Seega puudus põhjendus

arvestada elanikelt kogutud reservfondi maksetelt maha käibemaksu enne, kui raha reaalselt

elanikele teenuste osutamiseks või vajalike kaupade soetamiseks kasutati. Selliselt tekib olukord,

kus hagejal on elanikele reservfondiga hõlmatud teenuste osutamiseks 20 % võrra vähem rahalisi

vahendeid, kui elanikud on ette tasunud, ning hageja poolt teenuste vahendamisel tuleb üldjuhul

omakorda tasuda käibemaksu.

9. Hagi rahuldamata jätmise aluseks ei ole apellandi (kostja) selgitused, mille kohaselt kostja ise

arvestas reservfondi laekunud summadelt käibemaksu ning tasus selle riigile juba ette. Niisuguse

praktika maksuõiguslik põhjendatus ei ole käesolevas asjas kinnitust leidnud.

Samuti ei ole kostja tõendanud oma väiteid pooltevahelise kokkuleppe kohta, mille kohaselt olid

pooled ühisel arusaamisel, et rahalised vahendid antakse üle ilma käibemaksuta, s.o kostja arvestab

käibemaksu summa (20 %) üleandmisele kuuluvatelt remondifondi ja reservfondi summadelt

maha.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu hinnanguga tõenditele ja märgib, et kostja

seadusliku esindaja Maili Meistri vande all antud seletused ning tunnistaja Eha Ploomi ütlused ei

võimalda asuda teistsugusele seisukohale. Viidatud isikute seletused ja ütlused kajastavad eeskätt

seda, kuidas kostja käibemaksu arvestas ning selle riigile tasumise korraldust mõistis. Seletused ja

ütlused ei võimalda aga lugeda tõendatuks hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkuleppe täpsemat

sisu.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus rikkunud praegusel juhul menetlusnormi, jättes

kohtuistungi digitaalses protokollis märkimata kostja seadusliku esindaja ja tunnistaja ütluste

põhisisu. See asjaolu iseenesest ei anna alust väitmaks, et kohus ei ole nende isikute ütlustega asja

lahendamisel arvestanud. Kostja ei ole ka ise apellatsioonkaebuses esile toonud ühti konkreetset

seletust ega väidet kohtuistungi salvestisest, mis konkreetselt kinnitanuks kostja väiteid

pooltevahelise kokkuleppe täpse sisu kohta ning mis pidanuksid viima maakohtu otsusega

võrreldes teistsugusele järeldusele.

10. Põhjendatud ei ole etteheide, nagu oleks maakohus jätnud alusetult tähelepanuta asjaolu, et

pootevahelise lepingu ja selle lisade järgi oli lepingu hind ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu

leiab, et hageja poolt nõutava rahasumma näol ei ole tegemist „lepingu hinnaga“, milline mõiste

on seostatav eelkõige VÕS §-ga 28. Nimetatud sätte kohaselt eeldatakse majandus- või

kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. See tähendab üldjuhul, et lepingu

järgi kohustub üks pool tegema mingi soorituse, teine pool aga maksma selle eest vastusooritusena

tasu. Praegusel juhul ei ole kumbki pooltest toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada,

et pooltevahelise lepingu järgi kuulus maksmisele tasu VÕS § 28 mõttes. Ettevõte anti üle tasuta.

Asjakohatud on eeltooduga seoses ka kostja viited sellele, et ettevõtte ülemineku puhul ei ole

tegemist käibemaksuga maksustatava tehinguga. Ka selles osas on maakohus teinud õiged

järeldused.

Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud väide, nagu oleks maakohus jätnud

tähelepanuta kostja poolt kohtule esitatud nn originaallepingu. Kohus on hageja ja kostja poolt

esitatud lepingu versioone võrrelnud otsuse p-des 10 ja 17 ning leidnud põhjendatult, et puudub

alus lugeda kostja esitatud lepingut originaalsemaks kui hageja esitatu, mis ei sisaldanud

üleandmisele kuuluva reservfondi konkreetset summat.

Kostja seisukohtade õigsust ei kinnita ka lisa nr 7 (tl 11-12), kus on tõepoolest märgitud nn lepingu

summa ilma käibemaksuta, kuid mida ei ole alust tõlgendada kui poolte kokkulepet (VÕS § 9)

selle kohta, et elanikelt kogutud summad antakse hagejale üle selliselt, et kostja arvestab neilt

eelnevalt maha käibemaksu.

Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheide, mille kohaselt ei vasta maakohtu poolt

väljamõistetud seadusjärgne viivis VÕS § 113 ja § 94 lg 1 sätetele. Ringkonnakohus leiab, et

maakohtu otsusest tulenev viivise arvestus vastab võlaõigusseaduse redaktsioonile, mis kehtis

maakohtu otsuse tegemise ajal.

11. Vastustaja

(hageja)

palus

apellatsioonkaebusele

esitatud

vastuses

rahuldada

apellatsioonkaebus osaliselt, s.o menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist puudutavas

osas, ning määrata asjas tehtava uue otsusega hageja menetluskulud kindlaks summas 1255 eurot

maakohtu määratud 955 euro asemel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik niisugust otsustust teha, kuivõrd maakohtu otsuse peale

on apellatsioonkaebuse esitanud üksnes kostja. Kostja palus teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

täielikult rahuldamata ning jätta kõik menetluskulud sellisel juhul hageja kanda. TsMS § 651 lg 1

ei võimalda ringkonnakohtul kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust osas,

milles maakohus jättis hageja menetluskulude taotluse osaliselt rahuldamata ning luges hageja

menetluskulud osaliselt ülepaisutatuks, kuna esitatud ei ole sellesisulist apellatsioonkaebust.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.

Vastustaja esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on vastustaja

kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid õigusabikulude näol summas 490 eurot, millele

lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisega seotud kulu. Ringkonnakohtu istung kestis

protokolli järgi 43 minutit, arvestades vastustaja esindaja tunnitasu 90 eurot on istungiga seotud

kulu 64,50 eurot. Apellant ei esitanud vastuväiteid vastustaja menetluskulude suurusele.

Ringkonnakohus leiab, et vastustaja apellatsiooniastme menetluskulud summas kokku 554,50

eurot on kooskõlas tsiviilasja keerukuse ja mahukusega ning põhjendatud on vastustaja

menetluskulud selles ulatuses ka rahaliselt kindlaks määrata.

Vastavalt taotletule määrab ringkonnakohus ühtlasi, et apellandil tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/