2-15-9824/93 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

28. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-9824

Tsiviilasi

J K hagi S G vastu korteriomandi tagasiandmise

nõudes

Tsiviilasja hind

75 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

J

K

(isikukood

xxx,

surnud

xxx),

üldõigusjärglane J K (isikukood xxx, elukoht xxx),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel

Kostja S G (isikukood xxx), tehinguline esindaja

vandeadvokaat Nigul Saar

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S G avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2. Määrata kindlaks S G menetluskulude rahaline suurus summas 3 696 eurot.

Välja mõista J K menetluskulud S G kasuks summas 3 696 eurot.

3. Kohustada J K tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 696 eurot)

käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud ulatuses.

4. Jätta menetlusabikulu 2 250 eurot J K kanda. Vabastada J K menetlusabikulu

(riigilõiv kokku summas 2 250 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.

5. Lõpetada J K riigi õigusabi osutamine ja jätta riigi õigusabi tasu suuruses 1 056

eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

alates.

ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses oli J K hagi S G vastu korteriomandi tagasiandmise nõudes.

Harju Maakohtu 11.01.2018 otsusega jättis kohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

J K kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.04.2018 otsusega Harju Maakohtu 11.01.2018

otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning apellatsiooniastme menetluskulud

jätta hageja J K kanda. Riigikohus jättis 29.08.2018 määrusega J K üldõigusjärglase J K

2(5)

kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja tagastas esitajale läbivaatamatult. Tallinna

Ringkonnakohtu 27.04.2018 otsus jõustus seega 29.08.2018.

Kostja menetluskulude nimekirja järgi on kostja menetluskulud maakohtus 20,8 tunni eest 4

014 eurot (II kd, tl 111-112, tl 114 pöördel) ja ringkonnakohtus 12,5 tunni eest 2 250 eurot

(II kd, tl 166).

Hageja on esitanud maakohtus vastuväite kostja menetluskulude nimekirjale, mille kohaselt

on kostja esindaja ajakulu toimingutele tema kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust

arvestades põhjendamatu ja ülepaisutatud. Hageja hinnangul oleksid kostja õigusabikulud

põhjendatud 12,4 h ulatuses ja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot/tund (koos

käibemaksuga).

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma

või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus,

lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud

teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. TsMS § 209 lg 2 kohaselt on

üldõigusjärglasele

kohustuslikud

kõik

enne

tema

menetlusse

astumist

tehtud

menetlustoimingud samal määral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema õiguseelnejale.

Hageja J K suri 08.03.2018, s.o käesoleva menetluse ajal ja kohtule nähtuvalt on

kassatsioonkaebuse esitanud hageja üldõigusjärglane J K . Kohtule on 28.05.2018 esitatud

koos kassatsioonkaebusega pärimistunnistuse, mille kohaselt on J K J K ainus pärija.

Riigikohus on avaldanud seisukoha, et tulenevalt TsMS § 353 lg-test 1, 3 ja 4 läheb menetlus

üldõigusjärglasele sisuliselt tervikuna üle, st menetlust võib jätkata ka siis, kui

üldõigusjärglane menetlusse astumise avaldust TsMS § 209 lg 1 alusel ei esita või menetluses

osalemisega ei nõustu (RKTKo 3-2-1-113-11, p 50).

Kohus selgitab, et olukorras, kus menetlusosaline sureb menetluse ajal, on menetlusosalise

üldõigusjärglasel TsMS § 209 lg 1 alusel kohustus menetlusse astuda ja kohus peab asendama

menetluse poole üldõigusjärglasega. Üldõigusjärgluse olemusest tuleneb, et kui

üldõigusjärgluse

toimumine

toob

kaasa

senise

menetluse

poole

asendamise

üldõigusjärglasega, läheb talle üle ka menetluskulude kandmise kohustus, sh ulatuses, milles

need on tekkinud seoses tema õiguseellase tegevusega (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017, § 209, lk 1120). Eeltoodust tulenevalt tuleb

menetluskulude rahalise kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas lahend teha juba hageja

üldõigusjärglase J K suhtes.

TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus ei määranud menetluskulusid kindlaks

kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS

§ 174 lg 1).

Käesoleva tsiviilasja menetluskulud on kohus jätnud hageja kanda, mistõttu tuleb kindlaks

määrata üksnes kostja S G kantud menetluskulude rahaline suurus. Kostja S G menetluskulud

hõlmavad kokku õigusabikulusid summas 6 264 eurot.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et

põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

3(5)

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-

16).

Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus,

et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma

käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-65-13, p 16). Kostja esindaja selgitas, et kuna kostja on

füüsiline isik ja ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada, siis taotleb kostja

kulude väljamõistmist koos käibemaksuga.

Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot/tund (km-ga) ja kokku 33,3 tundi.

Järgnevalt analüüsib kohus kostja taotlust lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

kostja näidatud kirjete kaupa, hinnates lühidalt kostja õigusabikulude põhjendatust ja

vajalikkust.

Menetluskulud maakohtus

1) 28.07.2017 kohtuasja materjalide analüüs 5 h – toimingu põhjendatud ning vajalik

ajakulu kokku on 3,5 h, sh arvestades hageja nõuet, hagiavalduse sisu ja lisatud tõendeid.

2) 31.07.2017 Riigikohtu praktika analüüs tahteavalduse esitamise ja kinkest taganemise

asjades 1,4 h – põhjendamatu ajakulu, kuivõrd kohtupraktika üle vaatamine on hõlmatud

juba esindaja tunnitasus.

3) 01.08.2017 hagile vastuse koostamine 6 h – toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu

kokku on 4,5 h, sh arvestades hagiavalduse ja kostja vastuse sisu ning mahtu ja lisatud

tõendeid ning asjaolu, et esindaja on juba 28.07.2017 tutvunud hagiga ja seda

analüüsinud.

4) 07.08.2017 suhtlemine KÜ H juhatuse liikmetega korteri seisukorrast, kliendiga

nõupidamine korteri valduse teemal 1 h – põhjendamatu ajakulu, kuna kohtutoimikust

ega menetluskulude nimekirjast ei nähtu toimingu vajalikkus ja sisu.

5) 15.08.2017 kliendinõupidamine büroos 0,6 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning

ajakulu.

6) 30.08.2017 istungiks ettevalmistus, suhtlemine hageja advokaadiga, hageja ettepaneku

analüüs 1 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

7) 31.08.2017 eelistung 0,3 h – istung kestis 10:00 kuni 10:21, seega põhjendatud ja vajalik

ajakulu.

8) 02.10.2017 istungiks ettevalmistus 0,2 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu.

9) 03.10.2017 kohtuistung 0,3 h – istung kestis 11:00 kuni 11:27, seega põhjendatud ja

vajalik ajakulu.

10) 01.11.2017 hageja uue taotluse analüüs ja sellele vastamine 1,5 h – põhjendatud ja vajalik

toiming ning ajakulu.

11) 24.11.2017 hageja taotlust lahendava kohtumääruse analüüs ja kliendiga nõupidamine

0,5 h – põhjendatud ja vajalik toiming ning ajakulu.

12) 04.12.2017 istungiks ettevalmistus, menetlusliku olukorra analüüs 0,5 h – põhjendatud ja

vajalik toiming ning ajakulu.

13) 05.12.2017 kohtuistung 2,5 h – istung kestis 09:00 kuni 11:26, seega põhjendatud ja

vajalik ajakulu.

14) 13.12.2017 kohtuvaidluse ettevalmistus ja teeside koostamine 1,5 h – põhjendatud ja

vajalik toiming ning ajakulu.

4(5)

Menetluskulud ringkonnakohtus

15) 09.03.2018 maakohtu otsusele esitatud kaebuse analüüs ja kaebeväidete kaardistamine

4,5 h – põhjendatud ja vajalikud toimingud ning ajakulu.

16) 16.03.2018 vastuse koostamine hageja kaebusele 8 h – toimingu põhjendatud ning vajalik

ajakulu kokku on 5 h, sh arvestades vastuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et kostja esindaja

on apellatsioonkaebust juba varasemalt 4,5 h analüüsinud.

Kostja osutatud õigusabi tunnitasu määr oli 180 eurot tunnis (km-ga). Riigikohtu senises

praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või

-maksuta (vt nt RKTKm 3-2-1-115-14 p 14; RKTKm 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja

menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt

(RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Kohus leiab, et arvestades menetluse keerukust ja mahukust

on kostja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud maksimaalselt summas 140 eurot/tund

(koos käibemaksuga).

Seega on kostja esimese astme menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud

3 696 eurot (koos käibemaksuga) (26,4 x 140).

Kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks kokku 3 696 eurot. Tulenevalt eeltoodust

tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 3 696 eurot. Vastavalt TsMS

§ 177 lg 4 ja kostja esitatud taotlusest, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates

käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Kohus andis 09.07.2015 määrusega J K menetlusabi ja vabastas ta nii hagiavalduselt kui ka

hagi tagamise taotluselt riigilõivu tasumisest kokku summas 1 150 eurot, samuti jätkas kohus

07.03.2018 määrusega menetlusabi andmist ning vabastas J K apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu summas 1 100 euro tasumisest.

TsMS § 190 lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud

täies ulatuses ka siis, kui ta on kohtukulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud

menetlusabi kohtukulude tasumiseks. TsMS 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel

ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu

määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise

kohustusest. Kohus on menetluse käigus J K majanduslikku seisundit hinnates mitmel korral

leidnud, et tema majanduslik seisund annab aluse temale riigipoolse menetlusabi andmiseks.

J K kohustused on läinud üle tema õigusjärglasele J K. Kohus leiab, et arvestades käesoleva

tsiviilasja asjaolusid ja hageja asendamist, oleks menetlusabikulude J K kanda jätmine

ebaõiglane. Kohus asub seisukohale, et J K tuleb vabastada menetluskulude (riigilõiv kokku

summas 2 250 eurot) riigituludesse tasumise kohustusest.

J K on tsiviilasjas nr 2-14-58716 12.01.2015 määrusega antud riigi õigusabi õigusdokumendi

koostamiseks ja isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta

hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 17 lg 4 kohaselt võib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus

riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal riigi õigusabi

seaduses ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad riigi õigusabi seaduses

ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste

äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmise. Kohus leiab, et kuna taotleja J K

on surnud ja tsiviilasja nr 2-15-9824 menetlus on lõppenud jõustunud lahendiga, siis on riigi

õigusabi andmise alused käesoleval juhul ära langenud ja taotlejale tuleb riigi õigusabi

andmine lõpetada. RÕS § 17 lg 6 kohaselt vabaneb riigi õigusabi andmise lõpetamise korral

riigi õigusabi osutanud advokaat õigusabi andmise kohustusest.

5(5)

29.08.2018 jõustusid Harju Maakohtu 11.01.2018 otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu

27.04.2018 otsus, millega jäeti kõik menetluskulud hageja kanda. RÕS § 22 lg 7 alusel

määras Harju Maakohus 16.03.2016 määrusega kindlaks riigi õigusabi tasu maakohtus

osutatud õigusabi eest kokku 480 eurot ja 06.02.2018 määrusega summas 168 eurot koos

käibemaksuga. Tallinna Ringkonnakohus määras 27.04.2018 määrusega kindlaks

apellatsioonkaebuse menetlemisel riigi õigusabi tasu suuruse 408 eurot. Arvestades J K

õigusjärglase J K majanduslikku seisundit kassatsioonimenetluses esitatud menetlusabi

taotluse kohaselt ja asjaolu, et kohus on andnud J K riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja kulud, siis J K riigi õigusabi tasu ja kulude väljamõistmine oleks ebaõiglane.

Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 190 lg 7 tuleb riigi õigusabi tasu ja kulud kokku summas

1 056 eurot jätta riigi kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik