3-17-1992/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1992

Haldusasi

Floberg

Capital

OÜ

kaebus

Keskkonnainspektsiooni

01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebuse esitaja: Floberg Capital OÜ, esindajad adv Sandor

Elias ja Raul Sillandi

Vastustaja: Keskkonnainspektsioon, esindaja Väino Linde

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017

ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni p 1 osas, millega kohustati kaebajat:

„Likvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/ 14a

ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule

tähtajaks 31.12.2017.“. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista vastustajalt kaebajale välja põhjendatult kantud menetluskuludena 1380

eurot.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 29.10.2018. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates

või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg

3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnainspektsioon (KKI) tegi 31.08.20171 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas

Floberg Capital OÜ-d likvideerima 31. detsembriks 2017 Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2,

Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust

omavale isikule. Ühtlasi hoiatati Floberg Capital OÜ-d ettekirjutuse täitmata jätmise korral

sunniraha rakendamisega.

2. Floberg Capital OÜ esitas 02.10.2017 Tallinna Halduskohtusse kaebuse, milles nõuab

Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 tühistamist. Ühtlasi taotles

kaebaja esialgse õiguskaitse korras KKI 01.09.2017 ettekirjutuse nr 01001016 kehtivuse või

alternatiivselt täitmise peatamist.

3. Kohus korraldas käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks ja

võimalike kompromisside leidmiseks 13.10.2017 eelistungi (protokoll tl 59Tallinna

Halduskohtu 12.12.2017 määrusega otsustas kohus mh rahuldada kaebuse esitaja esialgse

õiguskaitse taotluse osaliselt ja peatada Keskkonnainspektsiooni 01.09.2017 ettekirjutuse nr

01001016 täitmise kuni Keskkonnaameti poolt jäätmeloa väljastamiseni/nõusoleku andmiseni

Sauna tn 4 kinnistul (ja vajadusel Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel nende

omanike kirjalike nõusolekute olemasolul) jäätmete (sh tehnilise süsiniku) ladustamiseks või

kuni 01.06.2018. Juhul, kui Keskkonnaamet kaebajale jäätmeluba/nõusolekut jäätmete

ladustamiseks ei väljasta, siis tuli vastavalt määrusele ettekirjutus täita hiljemalt 01.06.2018.

4. 01.02.2018 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. 02.07.2018 määrusega määras

kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ja määras menetlustähtajad.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

5. Kaebaja ei nõustu vaidlustatud KKI 31.08.20171 ettekirjutusega nr 01001016 ja palub selle

tühistada alljärgnevatel põhjustel.

5.1. Kaebaja selgitab, et Hansa Biodiesel OÜ (registrikood 11373326) tootis Kunda linnas,

Sauna tn 4 kinnistul keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pürolüüsiõli.

Keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel ladustas Hansa Biodiesel OÜ vanarehvidest

pürolüüsiõli tootmisega tekkinud jäätmetena Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12

ning täiendavalt Jaama tn 14 / 14a kinnistutel big-bag kottides tahma, vanarehvid ning

vanarehvidest pärit metallijäätmed.

5.2. Kaebaja selgitab, et ostis 05.08.2014 Hansa Biodiesel OÜ-lt vanarehvide ümbertöötlemise

seadmed ja Sauna tn 4 Kunda linnas asuva kinnistu.

Kaebaja märgib, et Sauna tn 4 kinnistut ja teisi vaidlustatud ettekirjutuses mainitud kinnistuid

kasutas eelnevalt ja ka kuni pankrotistumiseni oma toomisega seotud käitluskohana OÜ Hansa

Biodiesel, kes ladustas Big-Bag kottides tehnilise süsiniku (tahma), vanarehvide ning

vanarehvidest pärit metallijäätmeid ka kaebaja ostetud kinnistul. OÜ Hansa Biodiesel tegevus

lõpetati Viru Maakohtu 17.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 pankrotimenetluse

raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja ettevõte kustutati äriregistrist.

5.3. Kaebaja on seisukohal, et vanarehvide ja vanametalli puhul on tegemist jäätmetega, mis

ei ole tekkinud kaebaja tegevuse käigus ja kaebaja ei ole põhjustanud nimetatud jäätmetega

seonduvaid

probleeme.

Kaebaja

selgitab,

et

on

haldusmenetluse

käigus

Keskkonnainspektsioonile korduvalt rõhutanud, et jäätmete tekkimises ei ole kaebajal rolli ning

kaebaja omandas kinnistu, mitte jäätmed. Kaebaja toob välja, et ta palus haldusmenetluses

selgitust, millisel kujul vanarehve ja vanametalli võib utiliseerida. Kaebaja palus ka selgitada,

kes ja millistel tingimustel Hansa Biodiesel OÜ poolt tekitatud jäätmeprobleemi lahendab ning

kes seda tegevust finantseerib.

Kaebaja rõhutab, et ta on korduvalt palunud vastustajal selgitada, kas jäätmete likvideerimiseks

on võimalik kaasata riigi või KI rahalist kaasabi, kuna jäätmete tegelik tekitaja on likvideeritud

ja registrist kustutatud ning oleks äärmiselt ebaõiglane jätta jäätmete utiliseerimisega seotud

kulud kaebaja kanda, eriti arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jäätmete puhul

jäätmetekitajaks.

5.4. Seonduvalt tehnilise süsinikuga selgitas kaebaja, et tema arvates ei ole tegemist mitte

jäätmetega, vaid toorainega (sisuliselt kaubaga), mida saab kasutada erinevate toodete

valmistamiseks või kütusekomponendina. Kaebaja käsitluses ei ole tegemist jäätmetega. Kui

tõepoolest on kaebajale kuuluv kaup ladustatud teistele kinnistutele, siis kaebaja lubas selle

küsimusega tegeleda. Kaebaja toob välja, et tal on AS-ga Kunda Nordic Tsement (KNC)

toimunud ühine nõupidamine, kus arutati erinevaid koostöövõimalusi nii tehnilise süsiniku

kasutamiseks kütusena KNC tootmisprotsessis kui ka rehvide utiliseerimise võimalusi. Samuti

viitab kaebaja koostööle Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga tehnilise süsiniku

kasutamiseks ning et on TÜ-le saatnud testimiseks süsiniku näidise. TÜ tegeleb selle materjali

kasutusvõimaluste väljaselgitamisega ning seetõttu varem või hiljem laiab kaebaja sellele

kaubale kasutusvõimaluse ja saame selle realiseerida.

5.5. Kaebaja toob välja, et kui vanametalli – ja rehvide utiliseerimine ettekirjutuses antud

tähtajaks 31.12.2017 oli vähemalt teoreetiliselt võimalik, siis tehnilise süsiniku kasutuselevõtt

mitte. Tehnilisest süsinikust briketi tootmine AS-ile Kunda Nordic Tsement kütuseks võtab

aega kauem kui aasta lõpuni, kuna selleks on vaja süsinikku kõrgsurvel töödelda. Lisaks on

pulbrilisest süsinikust briketi tootmine nii väikeste koguste puhul kulukas ettevõtmine. Koostöö

Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga on pooleli, sh on Soome ja Rootsi teadlased asunud

materjaliga katseid tegema. Positiivsete tulemuste korral võiks tehnilisest süsinikust saada

tooraine Soome ja/või Rootsi kummitööstuses. Enne 31.12.2017 pole aga eeldatavasti

tagasisidet oodata ning seega ei ole võimalik ka materjali selleks ajaks realiseerida.

5.6. Kaebaja toob välja, et tehnilise süsiniku kasutuselevõtu ja likvideerimise tulude ja kulude

vahe on järgnev:

i) Kokku on tehnilist süsinikku ca 3000 kotti, ühes kotis on umbes 1 tonn süsinikku ehk süsiniku

kogumass on ca 3000 tonni. Isegi kasutamisel briketina oleks tehnilise süsiniku müügihind

Kuna Nordic Tsement AS-ile ca 30 eurot/tonn (+ km) ehk saadav kogutulu vähemalt 90 000

eurot (kasum küll kulude tõttu mõnevõrra väiksem). Pooleliolevate uuringute õnnestumisel

oleks tehnilist süsinikku võimalik võõrandada toorainena Soome/Rootsi kummitööstusele

veelgi kõrgema hinnaga (süsinikupulbri turuhind on kuni 1000 USD tonni kohta,1 samas oleneb

see aine kvaliteedist jne.

ii) Süsiniku utiliseerimine maksab hinnakirjajärgselt ca 60 eurot/tonn (+ km): tehnilise süsiniku

osas puudub erihinnakiri ehk Tallinna jäätmejaamas võetakse seda vastu ehitis- ja

lammutusjäätmena, mille hinnakirjajärgne vastuvõtuhind ongi 60 eurot/tonn (+km), millele

lisandub transpordikulu ca 5 eurot/tonn (+km). Kokku maksaks seega 3000 tonni tehnilise

süsiniku utiliseerimine vähemalt ca 180 000 eurot, millele lisanduks transpordikulu.

5.7. Kaebaja valduses on ka Hansa Biodiesel OÜ-le väljastatud tehnilise süsiniku ohutuskaart

(tl 20-22), millest ei ilmne, et süsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu oleks, kui järgitakse

käitlemisnõudeid – küll aga ei tohi seda otse loodusesse välja valada.

5.8. Kaebaja hinnangul on Keskkonnainspektsioon Ettekirjutuse tegemisel lähtunud vähemalt

osaliselt vääratest õiguslikest kaalutlustest ning jätnud arvestamata olulised asjaolud.

5.8.1. Kaebaja leiab, et ta pole vähemalt osaliselt ettekirjutuse õige adressaat, kuna ta pole täies

ulatuses avaliku korra eest vastutav isik ega jäätmevaldaja. Antud juhul ei ole jäätmete

tekkimine tingitud kaebaja omandatud kinnisasjast või seadmest, vaid Hansa Biodiesel OÜ

tegevusest ja toimingutest ehk käitumisest. Vanarehvid ja –metall tekkisid jäätmetena Hansa

Biodiesel OÜ tegevuse ja toimingute käigus.

Jäätmete tekkimine minevikus ei tulene ka kaebaja kinnisomandist ega seadmetest, kuna

jäätmed on juba enne võõrandamistehinguid tekkinud, sh naaberkinnisasjadele. Seega ei saa

antud juhul pidada ohuallikaks kinnisasja ega seadmeid. Asjaolu, et kaebaja omandas Hansa

Biodiesel OÜ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tähendada, et Hansa Biodiesel OÜ käitumisvastutus

jäätmetekitajana saaks kaebajale (õigusjärgluse korras) üle minna. Kaebaja nõustub, et talle on

üle läinud omandi endaga seotud õigused ja kohustused, kuivõrd omand on isiku täielik õiguslik

võim asja üle (AÕS § 68 lg 1), ent see ei saa tähendada eelmise omaniku mistahes muu

õigusliku positsiooni ülevõtmist. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane laiemalt kui

võõrandamistehingute ulatuses, järelikult viimase käitumisvastutus kaebajale üle ei läinud.

Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7

tähenduses. Kaebaja ei ole samadel põhjustel ka jäätmetekitaja JäätS § 10 mõttes.

5.8.2. Kaebaja on seisukohal, et ainuüksi jäätmevaldajaks olemine ei saa tähendada ühtlasi

KorS § 28 lg 1 mõttes avaliku korra eest vastutavaks isikuks olemist ja jäätmetekitaja

kohustuste üleminekut jäätmevaldajale. Kaebaja märgib, et isegi juhul, kui jäätmevaldaja oleks

avaliku korra eest vastutav isik, ei ole kaebaja antud juhul vähemalt osaliselt käsitletav

jäätmevaldajana.

JäätS § 9 kohaselt on jäätmevaldajaks jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku

omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Analoogne definitsioon tuleneb EL direktiivi

2008/98 artikli 3 punktist 6. AÕS § 33 lg 1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all

asi on.

Kaebaja rõhutab, et ta on üksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel asuvad

jäätmed ei paikne tema valduses. Asjaolu, et Hansa Biodiesel OÜ, mitte kaebaja tegevuse

tulemusena sattusid vanarehvid ja –metall kõrvalkinnistutele, ei tee kaebajat nende jäätmete

valdajaks ehk nende üle tegeliku võimu omajaks. Kaebaja rõhutab, et ta ostis Hansa Biodiesel

OÜ-lt Sauna tn 4 kinnistu ja seadmed. Kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ-lt ostnud

kõrvalkinnistutel asuvaid jäätmeid ega omandanud ei Hansa Biodiesel OÜ vastutust jäätmete

eest ega kuidagi ka tegelikku võimu naaberkinnistute ega neil olevate jäätmete üle.

Kaebaja kordab, et seadmete ja Sauna tn 4 kinnistu omandiõigusega koos ei ole saanud

kaebajale ei tehingu ega seaduse alusel üle tulla eelmise omaniku tegevusega seonduv vastutus.

Samuti kui ka Hansa Biodiesel OÜ-d oli mingi aja vältel võimalik käsitleda ka kõrvalkinnistutel

asuvate jäätmete jäätmevaldajana, ei saanud valdus kui tegelik võim ainuüksi kinnistu ja

tootmisseadmete võõrandamislepingutega kaebajale üle kanduda.

Seega, kaebaja ei ole antud juhul käsitletav (vähemalt täielikult) avaliku korra eest vastutava

isikuna, kellele sellist ettekirjutust saanuks adresseerida.

5.8.3. Kaebaja märgib, et on tõepoolest otsinud koostöös kõrvalkinnistute omanikega lahendusi

jäätmete utiliseerimiseks ning avaldanud Keskkonnainspektsioonile valmisolekut probleemiga

tegelemiseks, ent koostöövalmidus ei saa kaebajat panna tekkinud olukorra eest ainsana

vastutama. Kaebaja on oma kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgelt ka viidanud, et

soovib ka riigipoolset abi probleemiga, mida kaebaja ei ole tekitanud, tegelemiseks.

Eeltoodust olenemata on ebaõiglane jätta jäätmete käitlemisega seotud kulud ja vastutus

kaebaja kanda, arvestades asjaolu, et kaebaja ei olnud nimetatud jäätmete jäätmetekitajaks.

5.9. Kaebaja leiab, et tehniline süsinik ei ole käsitletav jäätmetena, vaid selle näol on tegu

toorainega ehk sisuliselt kaubaga, mida saab kasutada erinevate toodete valmistamiseks või

kütusekomponendina.

Kaebaja märgib, et JäätS § 2 lg 1 sätestab, et jäätmed on mis tahes vallasasi või kinnistatud

laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sarnase

definitsiooni annab direktiivi 2008/98 art 3 p 1. JäätS § 2 lg 2 täpsustab, et äraviskamine

tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või

kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või

keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kohtupraktikas on samuti viidatud, et

jäätme defineerimiseks tuleb lähtuda kitsalt JäätS § 2 lõikest 1, mitte muudest regulatsioonidest,

näiteks aine mõjust keskkonnale, turustamisreeglitest vms.

Kaebaja on selgitanud, et on alates haldusmenetluse alustamisest 14.06.2016 aktiivselt otsinud

tehnilise süsiniku realiseerimisvõimalusi tahkekütusena koostöös kohalike ja Ida-Virumaa

ettevõtjatega, sh näiteks AS-i Kurda Nordic Tsement tootmisprotsessis. Tahkekütusena

kasutuselevõtmine eeldab süsiniku briketeerimist, mis aga nõuab kõrgsurvel töötlemist, mis on

omakorda kallis ja ajamahukas ettevõtmine.

Kaebaja selgitab, et teeb hetkel koostööd Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudiga, et selgitada

välja materjali kasutusvõimalusi tooraine/kaubana. Kaebaja on veendunud, et leiab tehnilisele

süsinikule kasutus- ja realiseerimisvõimaluse kas odavama hinnaga briketina või kallima

hinnaga toorainena kummitööstuses ja nii majanduslikult kui keskkonnakaitseliselt on seetõttu

otstarbekas

tehniline

süsinik

realiseerida,

mitte

utiliseerida.

Kaebaja

on

ka

Keskkonnainspektsioonile korduvalt selgitanud, et tehniline süsinik ei ole jäätmed.

Seega kaebaja ei ole tehnilist süsinikku ära visanud ega kavatsenud seda teha. Kaebaja ei ole

tehnilist süsinikku kasutuselt kõrvaldanud ega loobunud selle kasutusele võtmisest ega hoidnud

seda kasutuseta: kasutusele võtmine on antud juhul nii tehniliselt võimalik kui ka

majanduslikest ja keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik, erinevalt tehnilise

süsiniku utiliseerimisest, mis oleks majanduslikult äärmiselt ebamõistlik.

Kui tehniline süsinik ei ole käsitletav jäätmetena, puudub kaebajal iseenesest ka kohustus

tehnilise süsiniku äraviskamiseks.

5.10. Keskkonnainspektsioon on kaebajale varasemalt väitnud, et Keskkonnainspektsiooni

arvates on tehnilise süsiniku näol tegemist jäätmetega, kuna Hansa Biodiesel OÜ on loobunud

selle kasutamisest või on hoidnud seda kasutuseta, kuivõrd selle kasutusele võtmine ei ole

tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik.

Keskkonnainspektsiooni käsitlus on kaebaja arvates ebaloogiline. Keskkonnainspektsioon peab

kaebajat tehnilise süsiniku valdajaks. Sauna tn 4 paikneva süsiniku puhul on see ka õigustatud.

Seega asjaolu, kas Hansa Biodiesel OÜ loobus või ei loobunud tehnilise süsiniku kasutamisest

või on hoidnud seda kasutuseta, ei oma antud juhul kaebaja arvates mingit tähendust.

Kaebaja on eespool selgitanud, et ei ole tehnilist süsinikku ära visanud ega ole seda kavatsenud

teha ning kaebaja on ka kirjavahetuses Keskkonnainspektsiooniga selgitanud, et ei pea tehnilist

süsinikku jäätmeteks.

Kaebaja toob välja ka, et Keskkonnainspektsioon ei ole oma ettekirjutuses põhistanud

õiguslikku või keskkonnakaitselist alust keskkonnale tõendatult ohutu tehnilise süsiniku

kiirkorras utiliseerimiseks olukorras, kus kaebaja on selle hoopis ladustanud peatseks

realiseerimiseks.

5.11. Ettekirjutus on kaalutlusvigadega ning ei arvesta olulisi asjaolusid. Ettekirjutuses antud

tähtaeg tehnilise süsiniku kiirkorras likvideerimiseks on ebareaalne ja ebaproportsionaalne,

tekitades

kaebajale

olulist

majanduslikku

kahju

vähemalt

ca

eurot.

Keskkonnainspektsioon pole karistusliku iseloomuga lühikese tähtaja määramisel arvestanud,

et antud juhul puudub keskkonnaoht ning kaebaja on alates haldusmenetluse algusest

intensiivselt teinud kõik probleemi kõrvaldamiseks ja see nõuab seoses uuringutega täiendavat

aega.

5.12. Kaebaja ei nõustu Keskkonnainspektsiooni käsitlusega, et jäätmete asumisega kinnistutel

kaasnev olukord kujutab endast keskkonnahäiringut ja ohtu keskkonnale.

JäätS § 18 sätestab, et keskkonnahäiring on arvulise normiga reguleerimata negatiivne

keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi, nagu jäätmetest

põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate kogunemine; aerosoolide

sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

Isegi kui kaebaja oleks antud juhul avaliku korra eest vastutav isik, puudub antud juhul

objektiivse hinnangu põhjal keskkonnaoht ehk olulise keskkonnahäiringu ehk olulise negatiivse

keskkonnamõju tekkimise piisav tõenäosus. Kaebaja on selgitanud, et on pärast toimunud

põlengut võtnud vajalikke meetmeid edasise keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid

ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks ehk on likvideerinud negatiivse

keskkonnamõju tagajärjed ja edasise negatiivse keskkonnamõju ohu minimeerinud. Kaebaja on

asunud Sauna tn 4 põlengu tagajärgi likvideerima ja põlenguala koristama. AS-le Kunda Mobil

kuuluvad Jaama tn 14/14a on põlengujääkidest koristatud ja seal ei ladustata enam tehnilist

süsinikku, millele on viidatud ka Ettekirjutuse p IV.

5.13. Kaebaja rõhutab, et tehnilise süsiniku ohutuskaardist ei ilmne, et käitlemisnõuete

järgmisel oleks süsinikupulbrist endast keskkonnale ohtu – seda ei tohi lihtsalt otse loodusesse

välja valada. Kaebaja märgib, et tehniline süsinik on antud juhul pakendatud ja ei kujutanud

endast Ettekirjutuse andmise ajal ega kujuta antud hetkel keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse

keskkonnamõju tekkimise piisavat tõenäosust. Keskkonnainspektsioon pole väitnud ja tõele ei

vasta, et Jaama tn 14/14a põleng tekkis tahma ladustamise tõttu. Keskkonnainspektsioon ei ole

Ettekirjutuses samuti selgitanud, kuidas tehniline süsinik, vanarehvid või –metall iseendast

keskkonnaohtu ehk olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimise piisavat tõenäosust reaalselt

kujutada saaks. Seega puudub antud juhul ülekaalukas põhjus tehnilise süsiniku ebarealistliku

ja kaebajale kahju tekitava likvideerimise tähtaja andmiseks ning Ettekirjutus on kaalutlusveaga

ja ebaproportsionaalne ning selle täitmine tähendaks kaebajale ebaproportsionaalselt suure

kahju tekkimist.

5.14. Kaebaja rõhutab täiendavalt, et on alates haldusmenetluse algusest intensiivselt teinud

kõik probleemi kõrvaldamiseks ehkki kaebaja polnud jäätmetekitajaks. Kaebaja on alates

haldusmenetluse algusest 14.06.2016 ehk ajahetkest, kui sai teada Hansa Biodiesel OÜ

tekitatud jäätmete ulatusest, teinud kõik tekkinud probleemi kõrvaldamiseks: kaebaja on teinud

koostööd kõrvalkinnistute omanikega, osaliselt tehnilist süsinikku juba likvideerinud, otsinud

võimalusi vanarehvide ja –metalli jäätmetena utiliseerimiseks ning tehnilise süsiniku kasutusele

võtmiseks.

Kaebaja on ka Keskkonnainspektsioonile selgitanud, et kõik nimetatud tegevused võtavad aega

ning mitte kaebajast tulenevalt ja ajafaktori mittearvestamine põhjustab talle olulist ja

ebaproportsionaalset kahju.

5.15. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud õigusabi eest summas 2760 eurot

ja tasutud riigilõivud summas 30 eurot ehk kokku 2790 eurot ning leiab et kõik menetluskulud

on olnud põhjendatud.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Vastustaja ei nõustu Floberg Capital OÜ kaebusega ja vaidleb sellele vastu järgmistel

põhjendustel:

6.1. Vastustaja leiab, et Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 määruses lahendati ära kaebaja poolt

kaebuses tõstatatud probleem ettekirjutuse adressaadi osas. Kaebaja on kohtumenetluse käigus

korduvalt rõhutanud oma huvi ka teistel kinnistutel asuva tehnilise süsiniku vastu ning lubas

esitada vajadusel teiste kinnistu omanike nõusolekud tehnilise süsiniku omandi ülemineku

kohta.

KKI märgib, et ta ei ole Floberg Capital OÜ-d käsitlenud jäätmetekitajana jäätmeseaduse

(JäätS) § 10 mõistes ei haldusmenetluse ega ka halduskohtumenetluse raames. Vastustaja on

leidnud, et Floberg Capital OÜ on tegelikku võimu asja (jäätmed) üle omav isik ja vastustaja

on käsitlenud kaebajat jäätmevaldajana. Jäätmevaldajal lasuvad seadusest tulenevad

kohustused käidelda tema kinnistul asuvad jäätmed seadusega kooskõlas.

Vastustaja märgib, et ka kaebaja ise viitab KorS § 15 lg-le 4, mille kohaselt langeb asja puhul

korrakaitse selle viimase omaniku ülesandeks. Käesoleval juhul oli Hansa Biodiesel OÜ

kinnistu endine omanik ja kinnisasja praegune omanik ehk kinnisasja viimane omanik on

Floberg Capital OÜ. Sellest tulenevalt on Floberg Capital OÜ isik, kellele on langenud asja

korrakaitse tagamise kohustus. Vastustaja on seisukohal, et kinnistu ostmisel oli kaebaja teadlik

sellest, mida ta ostab ning pidi arvestama kinnistu ostmisel kaasnevate kohustustega.

KKI arvates on praegusel juhul tegemist seisundivastutusega ehk oht või rikkumine on

põhjustatud asjast, mille üle isikul on õiguslik või faktiline võim. Varem oli asja üle nii õiguslik

kui ka faktiline võim Hansa Biodiesel OÜ-l, nagu kaebaja ka õigesti viitab, siis

seisundivastutuse puhul läheb vastutus ohtliku asja eest uuele omanikule üle koos asja omandi

üleminekuga (pärimine annaku järgi, ost jne). Antud juhul ongi aset leidnud olukord, kus Hansa

Biodiesel OÜ asja üle õiguslik ja faktiline võim läks üle uuele omanikule (Floberg Capital OÜ-

le) koos asja omandi üleminekuga (kinnistu ostmisega läks asja võim üle uuele omanikule).

Vastustaja toob välja, et ka KorS § 15 lg 5 näeb ette, et isikul, kellel on tegelik võim looma või

asja üle, on omanikuga solidaarselt korrakaitse ülesanne. KorS § 15 lg-st 5 tulenevalt on kaebaja

isik, kellel on tegelik võim asja üle ning kellel lasub siis Hansa Biodiesel OÜ-ga solidaarne

korrakaitse ülesanne. Seadusandja on vastava sätte puhul arvestanud sellega, et tegelikku võimu

teostaval isikul on võimalik kasutada asjast tulenevaid hüvesid, mis peaks tähendama ka asja

suhtes kõrgendatud vastutuse kandmist. (M. Laaring jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud

väljaanne. Sisekaitseakadeemia 2017, lk 60.) Floberg Capital OÜ on kahtlemata nii kinnistu

kui ka seadmete üle tegelikku võimu teostav isik, kellel on võimalik kasutada asjast tulenevaid

hüvesid, seega lasub tal kõrgendatud vastutuse kandmine. Asjast tulenevate hüvede all võib

käsitleda kaebaja enda poolt pakutud varianti – kasutada kinnistul olevat asja ehk tehnilist

süsinikku ning teha sellest tooraine, mis leiaks edaspidi kasutust nt Soome ja/või Rootsi

kummitööstuses.

Eespool toodust tulenevalt on KKI kokkuvõtvalt seisukohal, et kaebaja on avaliku korra eest

vastutav isik KorS § 15 lg 4, 5 või 7 tähenduses, kuid kaebaja ei ole jäätmetekitaja JäätS § 10

mõistes.

6.2. Vastustaja märgib, et Jäätmeseadus eristab erinevaid isikud nagu jäätmevaldaja (JäätS § 9)

ja jäätmetekitaja (JäätS § 10).

JäätS § 128 lg 1 kohaselt jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud saastusega

seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud saastuse

likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik (edaspidi saastaja).

Saastaja on siinkohal jäätmetekitaja.

JäätS § 128 lg 4 kohaselt juhul, kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete

keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja

saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt

viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve

asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse ettekirjutuse alusel

maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Käesoleval juhul on jäätmetekitaja

Hansa Biodiesel OÜ, jäätmevaldaja ja kinnistu omanik Floberg Capital OÜ.

KKI märgib, et kuna jäätmetekitaja Hansa Biodiesel OÜ on äriregistrist kustutatud, lasub

jäätmete likvideerimise kohustus omanikul ehk jäätmevaldajal, kelleks on Floberg Capital OÜ.

Sellest tulenevalt langeb kaebaja KorS § 28 lg 1 kohaldamisalasse, olles avaliku korra eest

vastutav isik, kellel lasub ohu kõrvaldamise kohustus.

6.3. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja väited, mis puudutavad muudel kinnistutel asuvaid

jäätmeid, said lahenduse Tallinna Halduskohtu 12.12.2017 määruses, mis puudutas

kompromissi. Vastustaja toob välja, et kaebaja on halduskohtumenetluse käigus selgitanud, et

süsiniku ladustamise osas on naabritega kokkulepe saavutatud. See tähendab vastustaja arvates

seda, et kaebaja tunnistab kõigil kinnistutel asuvate jäätmete (sh tehnilise süsiniku) omandit.

6.4. Vastustaja on seisukohal, et tehniline süsinik on käesoleva asja kontekstis käsitletav

jäätmetena ja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tulenevalt selle võimalikust majanduslikust

väärtusest on tegu tööstusliku toorainega.

Vastustaja märgib, et võttes aluseks JäätS § 2 lg 2, on Hansa Biodiesel OÜ loobunud tema

tööstusliku tegevuse tagajärjel (pürolüüsiga õli tootmine vanadest rehvidest) tekkinud tahma

ehk tehnilise süsiniku kasutusele võtmisest ja on seda hoidnud kasutuseta, kuivõrd selle

kasutusele

võtmine

ei

ole

olnud

tehniliselt

võimalik

ning

majanduslikest

või

keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. See tähendab, et ladestatud tahm ehk

tehniline süsinik on jäätmed ning selle käitlemisel tuleb järgida jäätmeseaduses sätestatud

nõudeid. Kui jäätmed on tekkinud, tuleb need käidelda vastavalt jäätmeseaduses ette nähtud

korrale, mida Floberg Capital OÜ seni teinud pole.

Vastustaja on seisukohal, et tulenevalt JäätS § 21 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need

on läbinud taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2008/98/EÜ artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja

JäätS § 21 lõikes 1 nimetatud tingimustega.

Samuti ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et kõnealune tahm ei ole jääde, kuna tegemist võib

olla väärtusliku toorainega. JäätS ning Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ

kehtestatud jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid ja asju. JäätS § 2 lg 1

kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud,

kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab

äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või

kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või

keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Vastustaja leiab, et otsustamisel, kas asi

on ära visatud või mitte, ei saa tugineda üksnes potentsiaalse jäätmevaldaja subjektiivsele

arvamusele. Vastasel juhul muutuks jäätmete definitsioon mõttetuks ning kogu jäätmealane

seadustik kaotaks igasuguse tähenduse.

Vastustaja

märgib,

et

Floberg

Capital

OÜ

poolne

koostöö

Tartu

Ülikooli

Tehnoloogiainstituudiga ja koostöö tulemusel tehtav järeldus võib kinnitada või lükata ümber

väite, et tehniline süsinik võib olla tooraine kummitööstuses, kuid tehnilise süsiniku staatust kui

sellist (et tegemist on jäätmetega) see ei muuda seni, kuni tehniline süsinik ei ole läbinud

taaskasutustoimingu, kaasaarvatud ringlusse võttu.

6.5. Selleks, et anda mõistele „ära viskama“ (discard) objektiivne sisu, tuleb lähtuda ka Euroopa

Kohtu senisest praktikast. Vastustaja toob välja, et Zanetti ühendatud kohtuasjas (C-207/88)

võttis kohus kindla seisukoha, et ka ained ja asjad, millel on majanduslik väärtus, võivad olla

ära visatud (discarded) ja seega jäätmed. Tombesi ühendatud kohtuasjas (C-304/94) kinnitas

kohus seda varasemat seiskohta. Mõlemas lahendis tõi kohus välja asjaolu, et kuivõrd direktiivi

kohaselt peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jäätmete taaskasutamist, sealhulgas

korduvat kasutamist, on täiesti võimalik, et jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega

aineid ja asju.

6.6. Vastustaja toob välja, et ka Riigikohus on jäätmete mõiste sisustamisel lähtunud Euroopa

Kohtu praktikast. Jäätmete mõiste sisustamisel on olulised valdajast lähtuvad objektiivsed ja

subjektiivsed asjaolud. Lugemaks vallasasja jäätmeks, on oluline arvestada nii seda, mida

valdaja vallasasjaga teeb, kui ka seda, mida ta kavatseb vallasasjaga teha. Kui valdaja on

vallasasja ära visanud (JäätS § 2 lg 1 esimene alternatiiv), tuleb vallasasja käsitada jäätmetena

ilma lisatingimusteta. Samuti on jäätmetega tegemist vallasasja puhul, mida valdaja kavatseb

ära visata (JäätS § 2 lg 1 teine alternatiiv). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16,

p 11)

Jäätmete mõiste sisustamisel ei ole vallasasja kasutuskõlblikkusel määravat tähtsust. Euroopa

Kohus on selgitanud, et jäätmete mõiste võib hõlmata ka kaubandusliku väärtusega aineid ja

esemeid, mida võib majanduslikult taaskasutada (12. detsembri 2013. a otsus liidetud

kohtuasjas nr C‑241/12 ja C‑242/12, p 50). Ka see, et asja on võimalik ilma töötlemata turustada

ja et asjal on sarnase tootega võrreldav turuväärtus, ei välista selle asja käsitamist jäätmena

(samas, p 49). (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-16, p 12).

Asja äraviskamise mõistlikkus on valdaja subjektiivne hinnang ja see võib erinevate isikute

puhul olla erinev. Samas aga võivad ka väärtuslikud ja kasutatavad äravisatud asjad nende

käitlemisnõuete rikkumisel põhjustada kasutamiskõlbmatute asjadega võrreldava ohu

keskkonnale. JäätS § 2 lg-s 2 sätestatud äraviskamise mõistet tuleb kolleegiumi hinnangul

tõlgendada seega selliselt, et asja kasutuselevõtmise tehnilist võimatust, majanduslikku ning

keskkonnakaitselist ebamõistlikkust (ehk kokkuvõtvalt kasutamisperspektiivi) on vallasasja

käsitamisel jäätmetena oluline hinnata üksnes siis, kui valdaja hoiab seda kasutuseta (kolmas

alternatiiv). Sellisel juhul võib olla keeruline välja selgitada, kuidas kavatseb valdaja asjaga

edasi toimida ja seetõttu on oluline arvestada ka asja kasutamise perspektiivi. Muudel juhtudel

(asja kasutuselt kõrvaldamisel või selle kasutusele võtmisest loobumisel) ei ole ainuüksi

kasutamisperspektiivist lähtumine põhjendatud, kuna kasutamiskõlblike äravisatud asjade

välistamine jäätmeseaduse kohaldamisalast ei ole kooskõlas jäätmeseaduse eesmärgiga vältida

jäätmetest tulenevat tervise- ja keskkonnaohtu (Riigikohtu 21.12.2016 otsus asjas nr 3-1-1-94-

16, p-d 13).

6.7. Vastustaja on ettekirjutusega määratud tähtaja osas seisukohal, et see ei ole ebareaalne ega

ebaproportsionaalne ja toob välja, et kompromissläbirääkimiste tulemusel pikendas kohus

(12.12.2017 määrusega) ettekirjutuse täitmise tähtaega sisuliselt kuni 01.06.2018.

Vastustaja peab siinkohal oluliseks, et kaebajale on selgitatud, et ta võib taotleda jäätmeluba

ning ladustada jäätmeid, pidades kinni teatud nõuetest. JäätS § 28 lg 1 kohaselt jäätmevaldaja

on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või

andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Säte sisaldab kahte alternatiivi,

milleks on 1) käidelda valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele ehk antud juhul

taotleda ja saada jäätmeluba ning käidelda/ladustada tehnilist süsinikku jäätmeloas sätestatud

tingimustele vastavalt või 2) anda jäätmed käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et haldusmenetluse jooksul on kaebajale korduvalt

selgitatud ettekirjutuse täitmise võimalusi, kuid ettekirjutuse tegemise hetkeks ei olnud kaebajal

Keskkonnaameti jäätmeluba ja kaebaja ei olnud asunud seda ka taotlema. KKI rõhutab, et ta ei

kohusta kaebajat mingil viisil tehnilist süsinikku utiliseerima, vaid selleks, et kaebaja tegevus

oleks seadusega kooskõlas tuleb taotleda vastav luba. Kui kaebaja ei soovi taotleda luba, siis

tuleb süsinik territooriumilt likvideerida, andes seda üle vastavat luba omavale isikule.

Ettekirjutuse nr 01001016 resolutsiooni punkti 1 kohaselt tuleb Floberg Capital OÜ-l

likvideerida ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule.

6.8. KKI jääb oma seisukoha juurde, et kinnistul ladustavate jäätmete puhul on tegemist

keskkonnahäiringuga ning põlengu tulemusel realiseerus ka keskkonnaoht. Praegusel juhul ei

saa enam rääkida tekkida võivast ohust, vaid juba tekkinud keskkonnahäiringust (kinnistul

toimunud põleng). Sõltumata toimunud põlengu põhjustest on see toimunud ja see on fakt.

6.9. Vastustaja ei nõustu kaebajaga, et tehnilise süsiniku likvideerimiseks puudub igasugune

nähtav avalik huvi.

Põhiseaduse § 53 sätestab, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda. Elu- ja

looduskeskkonna säästmise kohustus täidab eesmärki ära hoida keskkonnale kahju tekkimist ja

sellega ka inimeste elukeskkonna ja –kvaliteedi halvendamist. Selle põhikohustuse

adressaadiks on igaüks, st nii füüsilised kui juriidilised isikud

JäätS § 18 kohaselt on selle seaduse tähenduses keskkonnahäiring kas arvulise normiga

reguleerimata negatiivne keskkonnamõju või negatiivne keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist

normi, nagu jäätmetest põhjustatud hais, tolm või müra; lindude, näriliste või putukate

kogunemine; aerosoolide sisaldus õhus või jäätmete tuulega laialikandumine.

Vastustaja rõhutab, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuüksi sellest, et ohustava

tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või

keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema

realiseerunud. Seetõttu ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasus ka sellest, kas ja kuivõrd on tõendatud

jäätmekäitlusnõudeid eirava tegevuse tõttu keskkonnale või inimeste elule või tervisele kahju

tegelik tekkimine. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades võis

ohu realiseerumist mõistlikult prognoosida. Tehnilise süsiniku nõuetele mittevastava

ladustamise korral võib vastustaja arvates piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste

elule, tervisele, varale või keskkonnale. Eespool väljatoodust tulenevalt ning arvestades, et ohu

realiseerumist võib mõistlikult prognoosida, esines põhjendatud alus ettekirjutuse tegemiseks.

6.10. Vastustaja toob eraldi välja, et haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtus ka, et jäätmete

ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba

põhjustanud 2016. aasta augusti kuus põlengu, mis hõlmas ka lähedalasuva hoone süttimist ja

konstruktsioonide hävimist. Põlengu kustutustöödele reageeris Päästeamet. Lisaks on

tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jäätmetest saastunud sademevee imbumine pinnasesse

ja lähedal asuvasse Kunda jõkke. KKI objekti kontrollimise protokollidega nr. 1074168

(haldustoimiku lk 162-170) ja nr. 1074261 (haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jäätmete

ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee jõudmine Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust

keskkonda. Tulenevalt Veeseaduse § 38 lg-st 7 kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja ning nende

veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded. Keskkonnaministri 09.10.2002 määruse nr 58

„Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude

vee kvaliteedi- ja seirenõuded“ (edaspidi määrus nr 58) § 2 lg 2 p 6 kohaselt Kunda jõgi on

kantud lõheliste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekirja, mis on Euroopa Liidu tasandil

kaitse all. Seega keskkonnaoht on juba realiseerunud ning jäätmete kõrvaldamata jätmise korral

võib realiseeruda täiendav negatiivne keskkonnamõju nagu kahju inimese, looma- ja

taimeliikide isendite elule või tervisele või vee, pinnase või välisõhu kvaliteedile. Kogumis

tekitab kaebaja ettekirjutuse täitmata jätmine ebasooda mõju keskkonnale ohustades sh ka

lõheliste elupaigana kaitstud veekogu.

6.11. Vastustaja märgib, et õiguskirjanduses on leitud, et oluliseks avalikuks huviks on

kohtupraktikas peetud üldist avalikku huvi puhta ja täisväärtusliku elukeskkonna osas. Säästva

arengu seaduse (SäAS) § 3 lg 2 kohaselt omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise

vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja

rahvuslikku rikkust. SäAS § 3 lg 3 kohaselt looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja

loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse

põhinõuded. Viidatud sätetest tuleneb, et looduse kaitsmise vajadusest on põhjendatud

ettevõtlusega tegelemise vabaduse piiramine ning Floberg Capital OÜ peaks oma tegevuses

looduse kaitsmise vajadusega arvestama. Kui KKI oleks määranud ettekirjutuse täitmiseks

pikema tähtaja võivad keskkonnale tekkida pöördumatud ja raskemad tagajärjed kui kaebaja

majanduslikele huvidele.

6.12. KKI hinnangul on kaebuse lisas 8 esitatud tehnilise süsiniku ohutuskaart aegunud

dokumentaalne tõend (välja antud 24.03.2013). Ohutuskaardi lk 5 on aine omaduste

määramiseks sätestanud ülevaatuse kuupäeva, mida on ohutuskaardi taotleja ka ühekordselt

teinud. KKI hinnangul pole kaebuse lisas 8 esitatud ohutuskaardil esitatud andmed

kaasajastatud ning vastavuses ettekirjutusega määratud kinnistutel ladustatud tahma

omadustele. Lisaks on ladustatud jäätmed olnud pikaajaliselt avatud ilmastiku- ning muudele

välismõjudele enam kui kolme aasta vältel ning kaebaja pole täiendavalt teostanud ladustatud

jäätmete analüüsimist (sh ökotoksikoloogiliste omaduste määramist).

Vastustaja toob välja, et ohutuskaardil märgitud aine “Carbon Black” kohta on Euroopa

Kemikaali Agentuuri koduleheküljel avalikustatud informatsioon, mille kohaselt tegemist võib

olla kantserogeensete omadustega ainega, mille hoiustamistingimusteks on määratud ladustada

ainet ainult kuivas keskkonnas, eemal süüteallikatest ning tugevatest oksüdeerijatest. Lisaks on

hoiatatud aine sattumise eest kanalisatsiooni, pinnasesse, põhjavette või veekogudesse. See

kinnitab veelkord vastustaja seisukohta, et tehniline süsinik omab keskkonnaohtu.

6.13. Vastustaja palub jätta menetluskulud kaebaja kanda ja leiab, et kaebaja poolt koos

menetluskulude hüvitamise taotlusega esitatud tööaruannetest nähtub, et vastustaja on

ülehinnanud vajalikku ajakulu ning peab põhjendatuks aruandes toodud menetluskulude

hüvitamist seoses kaebuse koostamisega 01.10.2017 6 tunni osas kokku 1080 eurot (tl 120).

Muus osas palub vastustaja kohtul kaebuse rahuldamise korral ise hinnata ja välja mõista

vajalikud ja põhjendatud kulud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade, seletuste ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

7.1. Käesolevas asjas on tuvastatud järgmised faktilised asjaolud.

7.1.1. KKI tegi Floberg Capital OÜ-le 31.08.2017 ettekirjutuse nr 01001016, millega kohustas

Floberg Capital OÜ-d 31. detsembriks 2017 likvideerima Kunda linnas Sauna tn 4, Jaama tn 2,

Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust

omavale isikule. Ühtlasi hoiatati Floberg Capital OÜ-d ettekirjutuse täitmata jätmise korral

sunniraha rakendamisega (tl 15-18).

7.1.2. Asjas on tõendatud, et kaebajale Floberg Capital OÜ-le kuulus Kunda linnas Sauna tn 4

kinnistu alates 29.11.2012 (tl 101, või vt https://kinnistusraamat.rik.ee ), mitte alates

05.08.2014 nagu märgib kaebaja. Kohus märgib, et sai 26.09.2018 kaebajalt teabe, et nimetatud

kinnistu on võõrandatud ja uus omanik (OÜ Parkimismaja) on 25.09.2018 kantud

kinnistusraamatusse.

7.1.3. Kaebaja ostis Hansa Biodiesel OÜ-lt vanarehvide ümbertöötlemise seadmed 05.08.2014

(haldusmenetluse toimik lk 73-75p).

7.1.4. Vaidlust ei ole selles, et kinnistu aadressiga Kunda linn Jaama tn 2 kuulub AS-le Kunda

Nordic Tsement, kinnistud aadressiga Kunda linn Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kuuluvad

AS-le Kunda Mobil ( tl 102-105, või vt https://kinnistusraamat.rik.ee ).

7.1.5. Pooled ei vaidle selle üle, et Hansa Biodiesel OÜ tootis Kunda linnas Sauna tn 4 kinnistul

keskkonnakompleksloa nr KKL/317311 alusel vanarehvidest pürolüüsiõli. Viru Maakohtu

17.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-59673 on välja kuulutatud Hansa Biodiesel OÜ

pankrot ning keskkonnakompleksluba tunnistati Keskkonnaameti poolt 23.12.2015

korraldusega nr V 1-15/15/345 kehtetuks (tl 72-74p). Viru Maakohtu 17.05.2016 määrusega

tsiviilasjas nr 2-14-59673 lõpetati OÜ Hansa Biodiesel (registrikood 11373326)

pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist ja ettevõte kustutati

äriregistrist.

7.1.6. Kohus leiab, et vaidlust ei ole ka selles, et kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ

õigusjärglane. Vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud ega tõendanud vastupidist.

7.1.7. Asjas on tõendatud, et Keskkonnainspektsioon tuvastas järelevalve käigus endises Hansa

Biodiesel OÜ käitluskohas Sauna tn 4, Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a kinnistutel

nn. big-bag kottides tahma, vanarehvide ning vanarehvidest pärit metallijäätmete ladustamise

ja see on fikseeritud objekti kontrollimise protokollidega 10.03.2015, 04.03.2016, 15.06.2017

ja 29.08.2017 (haldusmenetluse toimik 1-13, 97-103p, 141-146, 183-196).

AS Kunda Nordic Tsement on haldusmenetluses avaldanud seisukoha, mille kohaselt on

jäätmed tema kinnistule ladustatud ilma tema nõusolekuta (haldusmenetluse toimik 114-116).

7.1.8. Asjas on tõendamist leidnud, et 31.08.2017 seisuga ei omanud kaebaja Keskkonnalubade

infosüsteemis teostatud päringu kohaselt jäätmete käitlemiseks õigust andvat jäätmeluba,

samuti ei astunud kaebaja haldusmenetluse käigus samme käitusloa taotlemiseks. (vt

https://eteenus.keskkonnaamet.ee/ )

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas ettekirjutus on õiguspärane olukorras, kus esiteks kaebaja on

üksnes kinnistu Sauna tn 4 omanik ja muudel kinnistutel paiknevad jäätmed ei asu kaebaja

valduses ning kaebajale ei ole üle läinud jäätmetekitaja Hansa Biodiesel OÜ kohustused –

kaebaja ei ole Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane. Samuti käib vaidlus selle üle, kas kinnistutel

paikneva tehnilise süsiniku näol on tegemist jäätme või toorainega (kaubaga). Viimaks

vaidlevad pooled ettekirjutuses antud tähtaja proportsionaalsuse üle.

9. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg-st 2, kui seadus ei sätesta

teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Sama sätte teise lause

kohaselt hindab kohus haldusakti ja toimingu õiguspärasust haldusakti andmise või toimingu

tegemise aja seisuga. Seega tuleb kohtul ettekirjutuse õiguspärasuse hindamisel lähtuda selle

andmise ajast ehk 31.08.2017.

10. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik

haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56

lg 2).

11. Vaidlustatud ettekirjutus on tehtud esiteks jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lg 1 alusel, mis

sätestab, et jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt

kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Teiseks

õiguslikuks aluseks on märgitud korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1, mille kohaselt ohu või

korrarikkumise korral on pädeval korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada

teda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui

isik ei täida kohustust hoiatuses määratud tähtaja jooksul.

Ettekirjutuses on täiendavalt tuginetud veel JäätS §-le 9, mis sätestab, et jäätmevaldaja on

jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on

jäätmed.

12. Kohus arvestades eelpool tuvastatud faktiliste asjaoludega nõustub kaebajaga ja leiab, et

kaebaja ei saa olla ettekirjutuse adressaadiks Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/14a

kinnistutel ladustatud jäätmete osas. Õige on kaebaja poolt välja toodu, et asjaolu, et kaebaja

omandas Hansa Biodiesel OÜ-lt kinnistu ja seadmed, ei saa tähendada, et Hansa Biodiesel OÜ

käitumisvastutus jäätmetekitajana saaks kaebajale (õigusjärgluse korras) üle minna. Kaebajale

on küll üle läinud kinnisomandiga seotud õigused ja kohustused (so Sauna tn 4 kinnistu osas),

kuivõrd omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1), aga see ei saa tähendada

eelmise omaniku mistahes muu õigusliku positsiooni (kaasa arvatud kõigi tema kohustuste)

automaatset ülevõtmist juhul, kui puudub õigusjärglus. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole

Hansa Biodiesel OÜ õigusjärglane laiemalt kui võõrandamistehingute ulatuses, järelikult

viimase käitumisvastutus kaebajale üle ei läinud (vt KorS seletuskiri lk 36-40).

Seega ei ole kaebaja antud juhul avaliku korra eest vastutav isik ei KorS § 15 lg 1, 4 ega 7

tähenduses kinnistute osas, mis ei kuulu kaebajale.

Kohus märgib, et samal põhjusel (õigusjärgluise puudumine) ja tulenevalt asjaolust, et kaebaja

ei ole tootmisseadeid pürolüüsiõli tootmiseks kasutanud ja jäätmeid tekitanud (selles osas ei ole

poolte vahel vaidlust), ei ole kaebaja ka jäätmetekitaja JäätS § 10 mõttes.

Küll aga leiab kohus nõustudes kaebaja positsiooniga, et kaebaja on jäätmevaldaja JäätS § 9

tähenduses Sauna tn 4 kinnistu osas. Haldusmenetluses ei ole tõendatud, et kaebaja oleks Hansa

Biodiesel OÜ-lt ostnud kõrvalkinnistutel asuvaid jäätmeid või omandanud Hansa Biodiesel OÜ

vastutust jäätmete eest ega kuidagi ka tegelikku võimu naaberkinnistute ega neil olevate

jäätmete üle. Samuti on kaebaja nii haldus- kui kohtumenetluses korduvalt väljendanud

seisukohta, et tema ei ole jäätmete omanik. Põhjendatud on kaebaja seisukoht ka selles, et

koostöövõimaluste otsimine ja valmidus aidata kaasa jäätmete utiliseerimisele ei tähenda seda,

et kaebaja suhtes saaks sellest tulenevalt kohaldada laiemat vastutust, kui seadus seda

võimaldab või et see tähendaks vaidlusaluste jäätmete omandiõiguse tunnistamist. Kohus leiab,

et tulenevalt JäätS § 28 lg 1 ja KorS § 28 lg 1 koosmõjus JäätS §-ga 9 oli kaebajale võimalik

teha ettekirjutus üksnes Sauna tn 4 kinnistu osas.

Eeltoodust tulenevalt on ettekirjutus selles osas, millega pandi kaebajale kohustus likvideerida

ka Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja 14/14a ladustatud jäätmed (siinkohal kõik ettekirjutuses mainitud

jäätmed), andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule, õigusvastane ning tuleb

tühistada.

13. Teiseks on poolte vahel vaidlus selles, kas tehniline süsinik on jääde või mitte.

Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ning leiab, et võttes aluseks JäätS § 2 lg 2 oli Hansa

Biodiesel OÜ loobunud tahma ehk tehnilise süsiniku kasutusele võtmisest või on seda hoidnud

kasutuseta, kuivõrd selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või

keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. See tähendab, et ladestatud tahm ehk

tehniline süsinik on jäätmed ning selle käitlemisel tuleb järgida jäätmeseaduses sätestatud

nõudeid.

Tulenevalt JäätS § 21 lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud

taaskasutamistoimingu ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ

artikli 6 lõikes 2 sätestatu alusel kehtestatud kriteeriumidele, mis töötatakse välja JäätS § 21

lõikes 1 nimetatud tingimustega.

Vaidlust ei ole selles, et ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud tehnilist süsinikku taaskasutatud.

Õige ei ole siinkohal kaebaja väide, et kõnealune tahm ei ole jääde ainuüksi sellepärast, et

tegemist võib olla väärtusliku toorainega. Vastustaja on põhjendatult toonud välja, et JäätS ning

Euroopa Liidu jäätmete raamdirektiivis 2008/98/EÜ kehtestatud jäätmete mõiste hõlmab ka

majandusliku väärtusega aineid ja asju. JäätS § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi

või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda

tegema. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt

kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele

võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest

tulenevalt mõistlik. On selge, et otsustamisel, kas asi on ära visatud (ingl k. discard) või mitte,

ei saa tugineda üksnes potentsiaalse jäätmevaldaja subjektiivsele arvamusele. Vastasel juhul

muutuks jäätmete definitsioon mõttetuks ning kogu jäätmealane seadustik kaotaks igasuguse

tähenduse. Selleks, et anda mõistele „ära viskama“ (discard) objektiivne sisu, tuleb lähtuda

Euroopa Kohtu senisest praktikast.

Zanetti ühendatud kaasuses (C-206/88 ja C-207/88) võttis kohus kindla seisukoha, et ka ained

ja asjad, millel on majanduslik väärtus, võivad olla ära visatud (discarded) ja seega jäätmed.

Tombesi ühendatud kohtuasjas (C-304/94, C-330/94, C-342/94 ja C-224/95) kinnitas kohus

varasemat seiskohta. Mõlemas lahendis tõi kohus välja asjaolu, et kuivõrd direktiivi kohaselt

peavad liikmesriigid edendama ning kontrollima jäätmete taaskasutamist, sealhulgas korduvat

kasutamist, on täiesti võimalik, et jäätmete mõiste hõlmab ka majandusliku väärtusega aineid

ja asju.

Antud juhul ei ole sisulist vaidlust selles, et Hansa Biodiesel OÜ loobus tahma ehk tehnilise

süsiniku kasutusele võtmisest ja hoidis seda ilma kasutuseta. Vaidlust ei ole ka selles, et

tehniline süsinik oli kasutuseta ettekirjutuse tegemise ajal. Asjaolu, et kaebaja kinnistu

omanikuna uurib erinevaid võimalusi sellel asuvate jäätmete, mille omanikuks ta väidetavalt ei

ole, tulevikus kasutusele võtuks ei muuda fakti, et tegemist on jäätmega. Ka jääde võib olla

tooraineks, kaubaks. Samas seni kuni ta seisab kasutuseta ega pole läbinud taaskasutusprotsessi

tuleb seda käsitleda jäätmena. Kohus märgib siinkohal, et kaebaja positsioon on tema kinnistul

asuvate jäätmete omandiõiguse küsimuses siinkohal veidi vastuoluline, kuid tekkinud

olukorras, kus keegi ei ole omandiõigust jäätmete osas tunnistanud ja nende senine omanik on

likvideeritud ning need asuvad kaebaja kinnistul (on tema valduses), ei saa sellist tegevust

õigusvastaseks pidada. Seda eriti arvesse võttes asjaolu, et tulenevalt seadusest on kaebajal

jäätmevaldajana kohustus tagada jäätmete käitlemine. Samamoodi ei saa pidada lubamatuks

seda, et kaebaja on aktiivne ka teiste isikute kinnistutel asuvate sarnaste jäätmete

kasutusvõimaluste (võimalik omandamine ja kasutamine) otsimisel.

Kohus märgib, et eelistungil tõi kaebaja ise välja, et selleks, et tehnilist süsinikku kasutada, on

vaja seda kas töödelda – näiteks leida sobiv sidusaine ning pressida see briketiks (mille järel on

võimalik kasutada seda kütmiseks) või töötada välja kõrgtehnoloogiline lahendus tehnilise

süsiniku kasutamiseks (milline uurimustöö on hetkel pooleli TTÜ-s ja mujal). Ka eeltoodu

kinnitab seda, et sellisel kujul nagu tehniline süsinik hetkel on ei ole see otse kasutatav ning

selle võimalik kasutamine majanduslikel eesmärkidel tulevikus on ebaselge, millest tulenevalt

tuleb seda käsitleda kui jäädet.

Järelikult on ettekirjutus tehnilise süsiniku suhtes osas, mis puudutab kaebaja kinnistul asuvat

tehnilise süsiniku ladustust ja käsitleb seda jäätmena, õiguspärane ja põhjendatud. Selles osas

jääb kaebus rahuldamata.

14. Nagu kohus eelpool tuvastas, siis ettekirjutus tehti 31.08.2017 ning ettekirjutuse täitmise

tähtajaks määrati 31.12.2017 ehk siis anti kaebajale aega ettekirjutuse täitmiseks kolm (3) kuud.

Kohus nõustub kaebajaga selles osas, et arvestades tehnilise süsiniku kogust (3000 t) ja

ettekirjutuse ulatust (kaebajat kohustati likvideerima jäätmed lisaks tema enda kinnistule ka

Jaama tn 2, 12 ja 14/14a kinnistutelt), siis oleks sellises ulatuses jäätmete likvideerimiseks antud

tähtaeg kohtu arvates vähemalt osaliselt ebaproportsionaalne. Samas tuleb siinkohal silmas

pidada, et ettekirjutus ei välistanud ka seda, et kaebaja taotleb endale jäätmekäitlusloa kasvõi

ainuüksi tehnilise süsiniku ladustamiseks. On ilmne, et kaebaja oleks seda teinud, kui ta

pidanuks seda majanduslikult väärtuslikuks tooraineks. Vaidlust ei ole, et ei haldusmenetluses

ega ka kohtumenetluse jooksul ei ole kaebaja esitanud pädevale riigiorganile isegi vastavat

taotlust.

Kohus leiab, et vaatamata eeltoodule, ei too ettekirjutuse osaline ebaproportsionaalsus antud

juhul kaasa ettekirjutuse täielikku tühistamist, kuivõrd vastustajal tuleks samasisuline haldusakt

kaebaja kinnistu aadressiga Sauna tn 4 suhtes uuesti välja anda (vt Riigikohtu 14.05.2002

lahend nr 3-3-1-25-02). Seejuures on kohus seisukohal, et arvestades seda, et kohus tühistas

ettekirjutuse osaliselt so kinnistute osas, mis kaebajale ei kuulu, siis üksnes kaebaja kinnistult

jäätmete likvideerimist kolme kuu jooksul ei saa pidada selgelt ebaproportsionaalseks ja

vajadusel oleks kaebaja saanud ettekirjutuse selles osas täitmise puhul saanud taotleda lisaaega.

Lisaks märgib kohus, et ta pikendas ettekirjutuse täitmise aega esialgse õiguskaitse korras

poolte kompromissiläbirääkimistel selgelt väljendatud nõusolekul kuni 01.06.2018 ehk

kaebajal tuli selle aja jooksul taotleda Keskkonnaametilt luba jäätmete ladustamiseks või asuda

ettekirjutust täitma. Keskkonnalubade registri väljavõtte kohaselt ei oma kaebaja jäätmeluba,

samuti ei ole kaebaja taotlenud esialgse õiguskaitse korras ettekirjutuse kehtivuse jätkuvat

peatamist, millest tulenevalt tuli tal ettekirjutus täita selle kaebaja poolt õiguspäraseks peetud

osas (oma kinnistul asuvate jäätmete osas) hiljemalt 01.06.2018. Kohus märgib siinkohal, et

kaebaja ei ole taotlenud pärast 01.06.2018 esialgse õiguskaitse pikendamist, mis näitab, et ta

leidis, et vähemalt selles osas oli ettekirjutus õiguspärane ja võttis vähemalt osaliselt enda kanda

riski võimalike uue olukorra õiguslike tagajärgede osas (võimalus, et vastustaja rakendab

kehtiva haldusakti täitmise tagamiseks selles ja seaduses ette nähtud meetmeid ka

kohtumenetluse ajal).

Kohus märgib, et vanade rehvide ja metallijäätmete osas on kaebaja ise nõustunud, et

ettekirjutuses

antud

tähtaeg

oli

vähemalt

teoreetiliselt

järgitav

ehk

ei

olnud

ebaproportsionaalne. Juhul, kui kaebajal oleks tekkinud ettenägematul asjaoludel selle

täitmisega raskused, oleks tal olnud võimalik esitada tähtaja pikendamiseks taotlus

haldusorganile.

15. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tegemist ei ole keskkonnahäiringuga JäätmS § 18

mõistes ja seetõttu on ettekirjutus ebaproportsionaalne.

Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et haldusmenetluses kogutud tõenditest nähtus, et

jäätmete ladustamine (big-bag kottidesse ladustatud tahm) Jaama tn 14/14a kinnistul on juba

põhjustanud 2016. aasta augusti kuus põlengu, mis hõlmas ka lähedalasuva hoone süttimist ja

konstruktsioonide hävimist. Lisaks on tuvastatud Jaama tn 14 / 14a ladustatud jäätmetest

saastunud sademevee imbumine pinnasesse ja lähedal asuvasse Kunda jõkke. KKI objekti

kontrollimise protokollidega nr 1074168 (haldustoimiku lk 162-170) ja nr 1074261

(haldustoimiku lk 171-178) on fikseeritud jäätmete ladustusalalt tahmaga saastunud sademevee

jõudmine Kunda jõe kaldal asuvast väljalasust keskkonda.

Õige on vastustaja poolt märgitu, et ettekirjutuse tegemiseks piisab juba ainuüksi sellest, et

ohustava tegevusega võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele,

varale või keskkonnale. Ettekirjutuse tegemine ei eelda, et nimetatud oht peab eelnevalt olema

realiseerunud. Ettekirjutuse tegemiseks esines piisav alus, kui asjaolusid arvestades võis ohu

realiseerumist mõistlikult prognoosida. Tehnilise süsiniku nõuetele mittevastava ladustamise

korral võib piisava tõenäosusega kaasneda oluline oht inimeste elule, tervisele, varale või

keskkonnale. Kohus märgib, et isegi kaebaja enda poolt kohtule esitatud tehnilise süsiniku

ohutuskaart näeb ette selle hoiustamise kuivas kohas. Käesoleval juhul on see nõue ilmselgelt

täitmata ja süsinik on ladustatud sisuliselt lageda taeva all. Juba ainuüksi see asjaolu näitab, et

ettekirjutuses sisalduv nõue järgida jäätmete hoiustamisel jäätmeseadust ja anda jäätmed üle

jäätmekäsitlusõigust omavale isikule, on vaieldamatult proportsionaalne.

Lisaks jagab kohus vastustaja seisukohata selles, et kaebaja kinnistult tuleb likvideerida ka seal

olevad ülejäänud jäätmed - vanarehvid ja metallijäätmed – kuna tegemist on samuti ohuga

keskkonnale.

16. Kokkuvõtvalt leiab kohus, ettekirjutus tuleb tühistada osaliselt so resolutsiooni p 1 osas,

millega kohustati kaebajat: „Likvideerida Kunda linnas Jaama tn 2, Jaama tn 12 ja Jaama tn 14/

14a ladustatud jäätmed, andes need üle selleks jäätmekäitlusõigust omavale isikule tähtajaks

31.12.2017.“ Muus osas jääb ettekirjutus kehtima.

Samas peab kohus mõistlikuks, kui vastustaja määrab tekkinud olukorras kaebajale või

asjaolude muutumisest tulenevalt uuele kinnistu omanikule (kui on selgitatud faktiliselt olulised

asjaolud) uue ettekirjutuse täitmise tähtaja või teeb uue ettekirjutuse Sauna tn 4, Kunda

kinnistu osas, et vältida uusi võimalikke vaidlusi olukorras, kus ettekirjutuse täitmise tähtaeg

on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks juba saabunud.

17. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval

juhul rahuldas kohus kaebuse osaliselt. Sellisel juhul tuleb kaebajale vastavalt HKMS § 108 lg

2 jagada menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus leiab, et käesoleval

juhul on kaebus rahuldatud sisuliselt pooles osas. Kaebaja on esitanud kohtule taotluse

menetluskulude hüvitamiseks kokku summas 2760 eurot. Kohus leiab, et arvestades käesoleva

haldusasja keerukust on kaebaja menetluskulud põhjendatud. Järelikult kuuluvad kaebajale

vastustajalt väljamõistmisele menetluskulud summas 1380 eurot.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik