2-17-8614/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukhoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja

Indrek Parrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8614

Tsiviilasi

NLE Kinnisvara OÜ hagi AS-i Erel Group vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks ning kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.04.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS-i Erel Group apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

6982.26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastustaja NLE Kinnisvara OÜ (registrikood

10682696), lepinguline esindaja adv Henrik Kirsimäe

Kostja/apellant AS Erel Group (registrikood 10717532),

lepinguline esindaja Anto Variku

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.04.2018 otsus jätta muutmata, apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta apellandi kanda.

3. Hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja

lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja tähtajad

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Selgitused

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas

avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 01.06.2017 esitas hageja maakohtule hagi, milles peale 10.07.2017 nõude täpsustust ja

06.09.2017 nõude vähendamist palub kostjalt välja mõista: 1) üürivõlgnevuse

18 480.65 eurot; 2) kahjuhüvitise 6982.26 eurot; 3) viivise põhinõudelt seisuga

06.09.2017 1618.58 eurot ja alates 07.09.2017 kuni põhivõla täieliku tasumiseni

määraga 0,025% päevas tasumata summalt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

2. 04.07.2011 sõlmisid hageja üürileandjana ja Aureus SPV1 OÜ (rk 12016130)

üürnikuna järgmised tähtajalised üürilepingud: 1) Vene t 19-8, Tallinnas

korteriomandi kasutamiseks 04.07.2011–31.07.2017; 2) Vene t 19-9, Tallinnas

korteriomandi kasutamiseks 04.07.2011–31.07.2017; 3) Vene t 19-16, Tallinnas

korteriomandi kasutamiseks 04.07.2011–31.07.2017. 04.02.2013 ühinesid

ühinemislepingu alusel Aureus SPV1 OÜ (ühendatav ühing) ja kostja. 11.01.2016

tekkis kostjal üürnikuna võlgnevus, kuna maksis üüritasu vähem, kui oli lepingutes

kokku lepitud. Üürniku nimel laekus viimane osaline üürimakse 06.09.2016.

10.03.2017 esitas hageja kostjale teate üürilepingute erakorralise ülesütlemise kohta

alates 13.03.2017 koos nõudega tasuda sissenõutavaks muutunud võlgnevus 16 811.76

eurot ja anda üüripindade valdus üle.

3. Aureus SPV1 OÜ lepingulised kohustused on üldõigusjärgluse korras läinud üle

kostjale. Kostja ei ole hagejale üürimakseid tähtaegselt ega täies ulatuses tasunud.

Hagejal on tasumata üüri nõue kostja vastu perioodi 01.05.2016–13.03.2017 eest

18 480.65 eurot.

4. Hageja ütles kostjaga sõlmitud üürilepingu üles alates 13.03.2017 ning palus kostjal

üüripinna koheselt vabastada. Kostja seda ei teinud. Seega oli kostja alates 14.03.2017

üüripinna vabastamisega viivituses ja hagejal on võlaõigusseaduse (VÕS) § 335 alusel

õigus nõuda kostjalt üüripinna vabastamisega viivitatud aja eest kahjuhüvitist

suuruses, mis võrdub kokkulepitud üüriga või üüriga, mis on tavaline samasuguses

asukohas oleva samasuguse üüripinna puhul. Kostja andis korteriomandite valduse üle

30.06.2017. Kahjuhüvitis perioodi 14.03–30.06.2017 eest on 6982.26 eurot.

5. Hageja nõudis kostjalt ka viivise väljamõistmist. Viivise arvestus tasumata üürilt on

06.09.2017 seisuga 1618.58 eurot. Hageja palus välja mõista ka lisanduva viivise

alates 07.09.2017 põhivõlgnevuselt määraga 0,025% päevas kuni võlgnevuse

tasumiseni.

6. Kostja ei ole tõendanud, et soovis üürikorterite valdust juba 2016.a loovutada.

Üürilepingutest ega seadusest ei nähtu sellist õiguslikku alust – üürileping oli kuni

13.03.2017 kehtiv ja seega ei oleks kostja saanud valduse vastuvõtmist nõuda. Kostja

väide on ka vastuoluline, kuna kostja oli üürikorterid välja üürinud – need olid

kolmandate isikute kasutuses. Väär on kostja väide, et hageja ei ole pärast kostja

25.04.2017 teadet tundnud mingit huvi korterite valduse suhtes. Esiteks ei sisaldanud

mainitud kostja teates konkreetset valduse üleandmise aega, kohta ega viisi. Teiseks ei

olnud valduse üleandmise ettepanek täielik – see oli pigem tingimuslik ja

reservatsioonidega kompromissettepanek. Kolmandaks esitas hageja kostja

kompromissile vastuse ja teatas, et ei nõustu sellega. Antud kirjale kostja ei vastanud

ja avaldas valmisolekut korterite üleandmiseks alles juunikuu lõpus.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlustanud, et

hageja ja Aureus SPV 1 OÜ sõlmisid üürilepingud kolme korteriomandi üürimiseks

perioodil 04.11.2011–30.06.2012. Üüri suuruseks lepiti kõigi korteriomandite puhul

kokku 650 eurot kuus, mis sisaldas kõrvalkulusid. Aureus SPV1 OÜ lõpetati

ühinemise tulemusena ja kustutati äriregistrist 04.04.2013.

8. Hageja esitas 10.03.2017 kostjale teate üürilepingute erakorralise ülesütlemise kohta

alates 13.03.2017 koos nõudega tasuda selleks ajaks sissenõutavaks muutunud

võlgnevus 16 811.76 eurot ja anda üle üüripindade valdus. Kuna kostja enam

üürilepingu ülesütlemise ajaks Vene t 19-9 ja 19-16, Tallinnas korteriomandeid ei

kasutanud, oli ta need nõus koheselt 25.03.2017 hagejale üle andma. Vene t 19-8,

Tallinnas korteriomandi puhul tegi kostja hagejale ettepaneku, et kasutab seda kuni

30.06.2017, millega hageja nõustus. Kostja soovis Vene t 19-9 ja 19-16

korteriomandid hagejale tagastada juba 2016.a juunis nende halva seisukorra tõttu,

kuid hageja seadusliku esindajaga, kes on Suurbritannia kodanik ega viibi alaliselt

Eestis, oli võimatu kontakti saada. Hageja ei ilmutanud vaatamata kostja 25.03.2017

ettepanekule Vene t 19-9 ja 19-16 korterite valduse vastuvõtmiseks mingisugust huvi.

Esimese astme kohtu otsus

9. 02.04.2018 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hagejale välja

üürivõlgnevuse 18 480.65 eurot, 06.09.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise

1618.58 eurot, lisanduva viivise kuni põhivõla täieliku tasumiseni määraga 0,025%

päevas ning kahjuhüvitise 6982.26 eurot. Kohus jättis jõusse 09.06.2017 määrusega

kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega oli seatud kostjale kuuluvale

korteriomandile asukohaga Paldiski mnt 26a-13, Tallinnas hageja kasuks kohtulik

hüpoteek 27 382.66 eurot. Menetluskulud jäid kostja kanda ning kohus otsustas

määrata menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 177 lõikele 2.

10. Puudub vaidlus, et hageja kui üürileandja ja kostja õiguseellane kui üürnik sõlmisid

04.07.2011 kolm üürilepingut, millega hageja andis kostja õiguseellasele üürile kolm

korterit asukohaga Vene 19 Tallinnas (korterid nr 8, 9, 16). Nimetatud asjaolu on

tõendatud üürilepingutega (t lk 6–14). Igas üürilepingus kohustus kostja tasuma

hagejale igakuiselt üüri 650 eurot. Kostja jäi üürilepingust tulenevate kohustuste

täitmisel viivitusse alates 11.01.2016 ning hageja esitas 10.03.2017 kostjale

üürilepingute erakorralise ülesütlemise avalduse (t lk 30–32), milles teatas, et loeb

lepingud alates 13.03.2017 ülesöelduks ning palus korteriomandite valduse üle anda.

Kostja andis hagejale korteriomandite valduse üle 30.06.2017, mida tõendavad nii

kostja esindaja e-kiri (t lk 66) kui valduse üleandmise ja vastuvõtmise kinnistuskiri (t

lk 67–68).

11. Hageja üürinõude väljamõistmise aluseks saab olla VÕS § 271. Kohus viitas ka VÕS

§ 108 lõikele 1. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja õiguseellane leppisid 04.07.2011

sõlmitud üürilepingutes kokku, et kostja kohustub iga korteriomandi eest tasuma igas

kuus üüri 650 eurot. Hageja on avaldanud, et kostjal on 2016.a maikuu eest tasumata

üüri 50 eurot, alates 2016.a juunikuust kuni 2017.a veebruarikuuni iga kuu eest 1950

eurot, ning 2017.a märtsi 13 päeva eest 880.65 eurot. Kostja nimetatud võlgnevuse

perioode ega summasid ei vaidlustanud, mistõttu leidis kohus, et kostjal tuleb hagejale

VÕS § 271 alusel tasuda üürivõlgnevus 18 480.65 eurot.

12. Hageja palus kostjalt välja mõista ka viivise tasumata üürisummalt. Kohus viitas VÕS

§ 101 lõike 1 punktile 6 ja § 113 lõikele 1. Hageja nõudis viivist määras 0,025%

päevas, mille pooled on kokku leppinud lepingute punktis 3.1.6. Nõutav viivis on

06.09.2017 seisuga 1618.58 eurot ning kuna kostja ei ole hageja viivisearvestust ega

summat vaidlustanud, tuleb kostjalt viidatud sätete alusel hagejale välja mõista

06.09.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1618.58 eurot.

13. Hageja taotles täiendavalt kostjalt välja mõista üürivõlgnevuselt TsMS § 367 alusel

viivise, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud. Hageja täiendav

viivisenõue tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista viivis

põhivõlgnevuselt (18 480.65 eurolt) alates 07.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni määraga 0,025% päevas tasumata summalt.

14. Täiendavalt palus hageja kostjalt välja mõista kahjuhüvitise seoses perioodiga, millal

üürileping oli lõppenud, kuid kostja ei tagastanud korteriomandite valdust. Hageja

nõude aluseks saab olla VÕS § 335. Hageja esitas tõendina üürilepingu ülesütlemise

avalduse (t lk 30–32), millest ilmneb, et poolte vahel sõlmitud üürileping lõppes

13.03.2017. Seega pidi kostja korteriomandite valduse hagejale nimetatud kuupäeval

üle andma, kuid kostja seda ei teinud. Hageja on esitanud tõenditena kostja esindaja e-

kirja (t lk 66) ning valduse üleandmise ja vastuvõtmise kinnistuskirja (t lk 67–68),

millest ilmneb, et kõigi kolme korteriomandi valdus anti hagejale üle 30.06.2017.

15. Kostja esitas vastuväited, et hagejal ei ole õigust kahju hüvitamist nõuda, kuna kostja

avaldas juba 25.03.2017 e-kirjas, et on valmis kahe korteri valduse hagejale koheselt

üle andma ning kolmanda osas soovis üürilepingu pikendamist, millega hageja ka

nõustus. Kostja esindaja 25.03.2017 e-kirjast (t lk 33) nähtub, et kostja kinnitab, et

soovib Vene 19-9 ja 19-16 korteriomandite valduse üleandmist, kuid kirjast ei nähtu,

millal ja kuidas kostja valduse üleandmist soovib teostada. Olukorras, kus

korteriomandite valduse üleandmine oli kostja kohustus, pidi just kostja avaldama

konkreetse aja ja muud olulised asjaolud valduse üleandmiseks. Võttes arvesse, et

kostja seda ei teinud, puudus kohtul alus asuda seisukohale, et hageja kahju

hüvitamise nõue on alates 25.03.2017 kuupäevast põhjendamatu. Samuti nähtub

17.04.2017 e-kirjast (t lk 35), et hageja esindaja on palunud kostja esindajal

täpsustada, millal toimub korteriomandite valduse üleandmine, kuid kostja ei ole

esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hagejale vastanud ning avaldanud,

millal üleandmine toimub. Kohus on 21.08.2017 määruses (t lk 74–75) kostjale

selgitanud, et olukorras, kus kostja väidab, et soovis korteriomandite valdust juba

varasemalt hagejale üle anda, kuid see oli hagejast tulenevalt takistatud, peab kostja

oma väiteid tõendama, nt asjakohaste e-kirjadega. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole

kostja ühtegi tõendit esitanud. Seega asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt kahju hüvitamist alates üürilepingu lõppemisest, s.o 14.03.2017, kuni

korteriomandite valduse üleandmiseni, mis toimus 30.06.2017.

16. Hageja nõudis kahjuhüvitist 2017.a märtsis 18 päeva eest 1132.26 eurot ning aprilli-,

mai- ja juunikuu eest igas kuus 1950 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuskäigule

vastuväiteid esitanud. Hageja kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ning kostjalt

tuleb hagejale VÕS § 335 alusel välja mõista kahjuhüvitis 6982.26 eurot. Lähtuvalt

eeltoodust kuulub hagi tervikuna rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

17. 02.05.2018 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas,

milles temalt mõisteti välja kahjuhüvitis 6982.26 eurot ja jätta uue otsusega selles osas

hagi rahuldamata. Samuti vaidlustab kostja otsuse osas, milles kohaldati

menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 177 lõike 2 regulatsiooni ja palus

kohaldada TsMS § 176 lõike 1 regulatsiooni. Menetluskulud ringkonnakohtus palub

kostja jätta hageja kanda ning palub mõista välja kuludelt ka viivise.

18. Maakohtu otsus põhineb olulistel menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumistel.

Kostja teatas 25.03.2017 hagejale, et on valmis Vene t 19 korterite 9 ja 16 korterite

valduse hagejale üle andma. Hageja ei ilmutanud valduse vastuvõtmiseks mingisugust

huvi. Eelneva tõttu tuleb hageja VÕS § 335 alusel esitatud kahjunõue summas

6982.26 eurot jätta arvestamata alates 25.03.2017, kui kostja oli nõus andma üle kahe

korteriomandi valdused.

19. Kohus on otsuses jätnud menetluskulud kostja kanda viitega TsMS § 177 lõikele 2.

Käesolevas asjas toimus 06.03.2018 lõppistung. Kostja hinnangul on hageja kaotanud

võimaluse nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Nagu istungiprotokollist

nähtub, küsis kohus enne kohtuvaidluseid tulenevalt TsMS § 176 lõikest 1 pooltelt

menetluskulude nimekirja, mille kostja esitas, aga hageja jättis esitamata. Hageja ei

ole taotlenud ka menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ennistamist. Kohus

määras istungil tekkinud menetluskuludega seoses kulude nimekirja esitamiseks

tähtaja 3 tööpäeva kohtuistungi toimumisest alates ega andnud muid täiendavaid

tähtaegu menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja esitas menetluskulude

koosseisus õigusabi ajakuluna 0,45h kohtuistungil osalemise ja selleks

ettevalmistamise eest, millele kostja vastu ei vaidle. Ülejäänud menetluskulud, sh

riigilõiv, tuleb jätta tulenevalt TsMS § 176 lõikest 1 hagejalt välja mõistmata. Kuna

kohus nõudis selgelt menetluskulude nimekirja esitamist TsMS § 176 lõike 1 alusel, ei

saa kohus hilisemalt oma seisukohta muuta ega määrata menetluskulusid kindlaks

hoopis TsMS § 177 lõike 2 alusel.

Vastustaja seisukoht

20. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

21. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS

§ 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse õigsust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles kohus

mõistis temalt välja kahjuhüvitise 6982.26 eurot, ning menetluskulude TsMS § 177

lõike 2 alusel kindlaksmääramise osas. Ülejäänud osas ei ole maakohtu otsusele edasi

kaevatud. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, milles kohus mõistis kostjalt

hagejale välja üürivõlgnevuse 18 480.65 eurot ja viivise.

22. Kolleegium ei tuvastanud kontrollitavas osas maakohtu poolt menetlusõiguse normide

olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kolleegium

nõustub maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

Samuti võtab kolleegium kaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus

tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise

menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. TsMS § 657

lõike 1 punkti 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

23. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebuses on

üldsõnaliselt märgitud, et maakohtu otsus põhineb olulistel menetlus- ja

materiaalõiguse normide rikkumisel, kuid konkreetseid rikkumisi esiletoodud ei ole.

Seega on kaebus sisuliselt põhjendamata. Kaebuses kordab kostja üksnes varasemaid

väiteid, milliseid aga on maakohus asja lahendamisel arvestanud ja neile otsuses

vastanud. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses toonud esile mingeid asjaolusid ega

väiteid, mis annaks aluse maakohtust teistsugusele järeldusele jõudmiseks.

24. Maakohus on seoses hageja kahju hüvitamise nõudega asja materjalide põhjal õigesti

tuvastanud, et pooltevahelised üürilepingud lõppesid hagejapoolse ülesütlemisega

alates 13.03.2017 ning et kostja vabastas üüripinnad VÕS § 335 mõistes 30.06.2017.

Seega oli hagejal ajavahemiku 14.03.2017–30.06.2017 eest õigus nõuda VÕS § 335

alusel hüvitist. Kohus on analüüsinud ka kostja vastuväidet, et kostja oli valmis kahe

korteri valduse üle andma juba 25.03.2017. Kolleegium on seisukohal, et maakohus

leidis poolte esitatud tõendite kogumile tuginedes asjakohaselt, et olukorras, kus

korteriomandite valduse üleandmine on kostja kohustus, pidi kostja avaldama

konkreetse aja ja muud olulised asjaolud valduse üleandmiseks. Seejuures on kohus

hinnanud pooltevahelist e-kirjavahetust seoses korterite valduse vabastamisega (t lk

33–35). Kolleegium ei tuvastanud tõendite ebaõiget hindamist maakohtu poolt.

Viidatud e-kirjavahetusest nähtub selgelt, et hageja vastas kostja 25.03.2017 kirjale

17.04.2017 ja küsis mh, millal on oodata korterite üleandmist. Seega on väär kaebuse

väide, et hageja ei ilmutanud huvi valduse vastuvõtmiseks. Kostja ei esitanud

tõendeid, mille alusel saaks tuvastada, et kostja vastas hageja 17.04.2017 e-kirjale.

Lisaks on maakohus otsuses viidanud asjakohaselt oma 21.08.2017 määrusele (t lk

74–75), milles on kostjale selgitatud vastuväidete tõendamise vajadust. Kostja ühtegi

vastavasisulist tõendit ei esitanud.

25. Maakohtu otsustus määrata menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras ei ole TsMS-i järgi vaidlustatav. Seega jätab kolleegium vastavad

apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta. Kostja saab vastuväited menetluskuludele, sh

kulude nimekirja tähtaegsusega seonduvalt, esitada menetluskulude

kindlaksmääramise menetluse raames. Siiski märgib kolleegium selgituseks kostjale,

et Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-60-16 (punkt 13) tuleneb, et hoolimata TsMS § 176

lõikes 1 sätestatust on kõigi menetluskulude nimekirja esitamine ühes dokumendis

pärast viimast istungit kohtu määratud tähtpäevaks lubatud vaatamata sellele, et kehtiv

seadus näeb ette kulude nimekirja mitmeastmelise esitamise.

26. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171

lõike 1 alusel apellandi kanda. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lõike 1

kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi kaevates.

27. Kuna maakohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei

tee seda ka ringkonnakohus. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 määrab hüvitamisele

kuuluvate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks asja lahendanud maakohus

määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv

Indrek Parrest

Imbi Sidok-Toomsalu

/allkirjastatud /allkirjastatud /allkirjastatud

digitaalselt/ digitaalselt/ digitaalselt/