3-17-2241/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2241

Haldusasi

XX kaebus töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele

vastavuse

hindamiskomisjoni

25.09.2017

otsuse,

Sotsiaalministeeriumi 29.09.2017 teatise nr 1.6-9/3732-

1 ning tervise- ja tööministri 21.12.2017 käskkirja nr

111-T

õigusvastasuse

tuvastamiseks

ning

Sotsiaalministeeriumilt 69 300 euro suuruse hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Sotsiaalministeerium, esindajad Ebe

Sarapuu ja Monika Koks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 03.05.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.09.2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.05.2018 otsus

muutmata.

2. Tagastada XX-le (ik XXXXXXXXXXX) apellatsioonkaebuselt 28.05.2018 tasutud

riigilõiv 15 (viisteist) eurot ning kanda see arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXX (AS

SEB Pank).

3. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26.10.2018.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

3-17-2241

2(11)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Töövaidluskomisjoni (TVK) juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjon tunnistas

25.09.2017 otsusega XX ametikohale esitatud nõuetele mittevastavaks. XX esitas otsuse peale

vaide, mille Sotsiaalministeerium jättis 10.11.2017 vaideotsusega nr 1.6-9/4090-1 rahuldamata.

2. Sotsiaalministeerium teavitas XX 29.09.2017 teatisega nr 1.6-9/3732-1 sellest, et viimane

osutus hindamise tulemusel TVK juhatajale esitatavatele nõuetele mittevastavaks ning

vabastatakse ametist alates 01.01.2018.

3. Tervise- ja tööminister vabastas XX 21.12.2017 käskkirjaga nr 111-T teenistusest

individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 352 lg 3 alusel ning otsustas maksta

talle hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses. Käskkirja kohaselt hinnati seoses 01.01.2018

jõustuva töövaidluse lahendamise seadusega (TvLS), mis kehtestab muu hulgas uued nõuded

TVK juhataja ametikohale, ITVS § 352 lg 1 alusel enne 2018. aasta 1. jaanuari ametikohale

nimetatud TVK juhatajate, sh XX vastavust ametikohale esitatud nõuetele. ITVS § 355 alusel

koosnes hindamine vestlusest ja kaasuse lahendamisest. Hindamistulemused kinnitas

hindamiskomisjon 25.09.2017 toimunud koosolekul. Koosoleku protokollist nähtub, et kõik

viis komisjoni liiget hindasid XX vestluse arvestatuks. Kaasuse hindasid kõik viis komisjoni

liiget mittearvestatuks, andes kaasuse lahendile 10 maksimumpunktist vastavalt 0, 0, 0, 0 ja 0

punkti. Hääletamisel hääletasid kõik viis komisjoni liiget hindamise tulemuseks

„mittearvestatud“. Komisjon otsustas ühehäälselt, et XX ei vasta TVK juhataja ametikohale

esitatud nõuetele.

4. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebused TVK juhataja nõuetele vastavuse

hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse tühistamiseks (asi nr 3-17-2686), Sotsiaalministeeriumi

29.09.2017 teatise nr 1.6-9/3732-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Sotsiaalministeeriumilt

69 300 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks (asi nr 3-17-2241) ning tervise- ja tööministri

21.12.2017 käskkirja nr 111-T õigusvastasuse tuvastamiseks (asi nr 3-18-189). Halduskohus

liitis asjad ühte menetlusse. Kaebuste põhjendused olid järgmised.

1)

Ametis olnud TVK juhatajate vastavust ametikohale tuli hinnata alles kolmeaastase

perioodi möödumisel TvLS jõustumisest arvates. ITVS § 352 on põhiseadusega vastuolus ja

tuleb jätta kaebuse lahendamisel kohaldamata. Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vaheline

aeg oli ebapiisav, millega on rikutud vacatio legis’e põhimõtet. Kuna hindamistulemused

mõjutasid kaebaja ametikohale jäämist ja olid ministrile siduvad, siis nende ebaõigsuse tõttu on

õigusvastane ka teenistusest vabastamise otsus.

2)

01.01.2018 kehtima hakanud TvLS § 7 lg 2 ei sätesta TVK juhatajatele uusi nõudeid

võrreldes varasemaga. Kaebaja läbis enne ametisse asumist avaliku konkursi, mille käigus

hinnati tema vastavust nõuetele. Kaebaja nimetati ametisse määramata ajaks ning tema

3-17-2241

3(11)

kompetentsi hinnati kord aastas peetavatel arenguvestlustel. Kaebajale ei tehtud etteheiteid selle

kohta, et ta ei vasta TVK juhatajale esitatavatele nõuetele.

3)

ITVS rakendussätted reguleerisid hindamisprotseduuri vaid osaliselt. Kaebajat ei

teavitatud mõistliku aja jooksul hindamise korrast. Sellega rikuti hindamisprotseduuri

läbipaistvust ja kontrollitavust. Tingimusi ei saanud välja lugeda ka hindamislehtedelt.

Komisjon ei kinnitanud dokumendi vormi, mille põhjal tuli lahendada kaasus. Kinnitamata

hindamiskriteeriumide järgi ei oleks tohtinud hindamist korraldada. Kaebajale jäi hindamiseks

valmistumiseks ebamõistlikult lühike aeg, arvestades, et ettevalmistusaeg langes puhkuste

perioodile ning kaasuse hindamislehed saadeti hinnatavatele alles seitse päeva enne kaasuse

lahendamist.

4)

Kutses on märgitud, et TVK juhatajaid oodatakse uuele nõuetele vastavuse hindamisele.

ITVS § 352 lg 1 ei sätesta, millistele nõuetele vastavust kontrollitakse. Kui hinnati TVK

juhatajate vastavust kehtivatele nõuetele, siis võiks olla tegemist ametnike atesteerimisega, kuid

selline toiming ei olnud TVK juhatajatele seaduses ette nähtud. Kuivõrd kaasus tuli lahendada

ITVS alusel, mis kaotab kehtivuse alates 01.01.2018, ei saanud hindamistulemused näidata, kas

senisel TVK juhatajal on teadmised 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS-i kohta. Seega puudus

vajadus ametis olevate TVK juhatajate hindamiseks enne 01.01.2018 ning rakendussätteid

ITVS-s hindamise läbiviimise kohta tuleb lugeda ebavõrdseks kohtlemiseks uute ametisse

võetavate TVK juhatajatega võrreldes.

5)

Kaasuse keerulisust (diskrimineerimisvaidlus, mida esineb suhteliselt harva) arvestades

oli selle lahendamiseks ja kvaliteetse lahendi koostamiseks antud kolm tundi ebamõistlikult

lühike aeg. Seda kinnitab mh asjaolu, et seitsmest lahendajast kolmel oli kaasus mittearvestatud.

Ajanappuse tõttu jäi kaebajal otsuse resolutsioon kirja panemata, kuid põhjendavast osast

nähtub selgelt, milline otsus tehti. Hindamiskomisjon kehtestas hindamislehtedel kaasuse

lahendusele täiendavad kriteeriumid, mis olid subjektiivsed ja sõltusid komisjoni liikme enda

teadmiste ja kogemuste tasemest. Seadusega on vastuolus tingimus, et kui ühe osa tulemuseks

hinnatakse 0 punkti, loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Ebaõige hindamiskriteeriumi

tõttu sai kaebaja kaasuse tulemuseks alla 70% maksimumpunktidest. Vestlusel hinnati

juhuvaliku alusel 10 kaebaja tehtud otsust ja leiti, et need vastavad nõuetele.

6)

Kuigi ITVS rakendussätted lõid teenistussuhte lõpetamiseks eraldi aluse, esines kaebaja

vabastamisel koondamissituatsioon (avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 90). Kaebaja

ametikohalt vabastamisel tuli talle seega pakkuda teist tööd ja vastustajal oleks ka olnud seda

pakkuda. Õigusvastase teenistusest vabastamise tõttu tuleb kaebajale maksta hüvitist. Kaebaja

palk oli 1500 eurot kuus ning alates 01.01.2018 pidi see suurenema kuni 2300 euroni kuus.

Tõenäoliselt oleks kaebaja töötanud kolm aastat kuni seaduses ettenähtud hindamiseni ja selle

aja jooksul oleks ta teeninud 82 800 eurot (2300 × 36 kuud). Arvestades sellest summast maha

teenistusest vabastamisel saadavad hüvitised, jääb hüvitise summaks 69 300 eurot.

5. Sotsiaalministeerium vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Enne 01.01.2018 ametikohale nimetatud TVK juhatajate vastavuse hindamine hiljemalt

30.09.2017 on põhiseaduspärane. Vacatio legis’e põhimõtet ei ole rikutud, sest hinnatavad ei

pidanud end ette valmistama töövaidluse lahendamiseks 01.01.2018 jõustuvate normide järgi.

Tööõiguse ja töövaidluse menetlemise tundmist hinnati vaid kehtivate seaduste alusel, mida on

TVK juhatajad nii enne kui ka pärast hindamist oma töös igapäevaselt rakendanud. Enne

01.01.2018 ITVS alusel ametisse nimetatud ja alates 01.01.2018 töövaidluse lahendamise

seaduse alusel ametisse nimetatud TVK juhatajad ei ole võrreldavad grupid.

2) Kuna muudatus ei olnud ootamatu ega väga suuremahuline, jäi ettevalmistamiseks piisav

aeg. Kaasusega hinnati seniste TVK juhatajate tööõiguse ja töövaidluse menetluse tundmist

3-17-2241

4(11)

ning seetõttu tuli selle lahendamisel lähtuda ITVS-st. ITVS § 355 lg-t 1 tuleb tõlgendada

selliselt, et hinnatakse kehtiva tööõiguse ja kehtiva töövaidluste lahendamise menetlusnormide

tundmist. ITVS rakendussätted ega hindamiskomisjoni töökord ei näinud ette midagi sellist,

mis oleks eeldanud TVK juhataja poolt aeganõudvat ettevalmistust hindamiseks.

3) Tulenevalt TVK juhataja pädevuse laiendamisest ja vajadusest luua eeldused otsuste

kvaliteedi parandamiseks, tõstetakse TvLS regulatsiooniga TVK juhataja kvalifikatsiooni

nõudeid. TvLS kehtestab TVK juhatajatele võrreldes varasemaga uued nõuded. TvLS-ga

laiendatakse juhataja pädevust ning suurendatakse tema kaalutlus- ja otsustusõigust. Samuti

lisanduvad TVK juhataja pädevuste hulka töövaidlusasja läbivaatamine ainuisikuliselt lepitus-

ja kirjalikus menetluses. Seega ei saa eeldada, et kõik senised ITVS alusel ametisse nimetatud

TVK juhatajad kvalifitseeruvad automaatselt uutele nõuetele. Seetõttu nähti ITVS

rakendussätetega ette seniste TVK juhatajate hindamine vastavalt uutele nõuetele ning

hindamisprotseduur.

4) 06.09.2017 edastas hindamiskomisjoni esimees XX-le kutse TVK juhataja nõuetele

vastavuse hindamisele. Kutsele lisati ministri 05.09.2017 käskkiri, kaasuse hindamisleht,

vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm. Seadus ei kohustanud edastama hinnatavatele

hindamislehti, kuid need edastati hindamiskomisjoni algatusel, et hinnatavad näeksid, et neilt

ei oodata hindamisel uusi teadmisi või oskusi, ning juhtida tähelepanu sellele, et otsus peab

sisaldama kõiki seaduses sätestatud otsuse osasid ja mida iga osa puhul hinnatakse. Kaasuse

lahendamine toimus 14.09.2017. Seega jäi kutse edastamise ja kaasuse lahendamise vahele

seitse päeva, mida seaduse kohaselt on peetud piisavaks ajaks, et lisamaterjalidega tutvuda.

5) ITVS § 357 lg-s 2 sätestatu põhjal oli kaebajale teada, et hindamise edukaks läbimiseks tuli

tal saada nii kaasuse lahendamisel kui ka vestlusel vähemalt 70% võimalikust. Hindamislehtede

päises oli esimese lausena märgitud, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse

kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Selline hindamiskriteerium on põhjendatud, arvestades, et

mistahes osa puudumisel otsusest ei vasta see seaduse nõuetele ega saa otsusena jõustuda.

Hindamiskomisjon sätestas oma töökorras, et kaasuse lahenduse puhul hinnatakse selle

vastavust ITVS-s otsuse kohta sätestatud nõuetele. Hinnatavatele saadetud kaasuse

hindamislehel oli märgitud, et otsus peab sisaldama kõiki ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud

kohustuslikke osi: sissejuhatus, kirjeldav osa, põhjendused ja resolutsioon. Enne kaasuse

lahendamist tutvustas kaasuse lahendamist läbi viinud hindamiskomisjoni esimees kaasuse

juhendit. Kaasuse lahendamise ettevalmistamiseks antud aeg oli piisav. Kaebaja pidi olema

valmis lahendama igasuguseid kaebusi, mis puudutavad töötaja ja tööandja vahel tekkinud

töövaidlusi. Hindamise edukalt läbinud TVK juhatajad said kolme tunni jooksul kaasuse

lahendatud selliselt, et otsus sisaldas kõiki ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud kohustuslikke osi,

kirjeldav osa oli neil selge, ladus ja struktureeritud, põhjendus põhjalik ja veenev ning

resolutsioon tugines põhjendustele.

6) Hindamislehtedelt selgub, et kaebaja peamised vead kaasuse lahendamisel olid järgmised:

otsuses puudub resolutsioon, kirjeldav osa on raskesti mõistetav ja/või struktureerimata ning

põhjenduses esineb puudusi. XX sai kaasuse lahendamisel kõigilt hindajatelt alla 7 punkti (0–6

punkti). Kaebaja töö oleks komisjonilt saanud hinnangu „mittearvestatud“ ka juhul, kui poleks

olnud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui ühe

osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti. Komisjoni hinded kaebaja tööle oleks olnud järgmised: 5

punkti, 3 punkti, 3 punkti, 6 punkti, 6 punkti. Ka vestlusel juhiti tähelepanu sellele, et XX

varasemates otsustes ei ole selgelt eristatavad kõik otsuse osad.

7) Koondamisolukorda ei olnud ja seega ei pea kohaldama ATS koondamist puudutavat

normistikku. Seadusandja eesmärgiks oli sätestada alus (ITVS § 352 lg 3) teenistusest

3-17-2241

5(11)

vabastatavatele TVK juhatajatele ühe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise maksmiseks ning

õiguse andmiseks saada kindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja

korras. 69 300 euro suurune hüvitise nõue on põhjendamatult suur, arvestades, et kaebaja palk

oli 1500 eurot kuus.

6. Tallinna Halduskohus jättis 03.05.2018 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Määramata ajaks ametisse nimetamine ei olnud ametikoha profiili (juhiamet) arvestades

põhjendatud ja varem või hiljem pidi selle ümber vaatama. Juhiametid on Eestis juba pikka

aega täidetud määratud ajaks (tavaliselt 5-aastaseks perioodiks) konkursi korras. Seetõttu ei

saanud kaebajal olla ka tõsikindlat õigustatud ootust, et ta saab jääda pensionile siirdumiseni

TVK juhatajaks. Asjaolu, et kaebaja kompetentsi hinnati iga-aastastel arenguvestlustel, ei

tähenda, et kaebaja korduv hindamine oleks põhiseadusega vastuolus. Kaebaja suhtes ei ole

rikutud võrdse kohtlemise printsiipi ega võimalust eneseteostusele. Kõikidel kuni 31.12.2017

TVK juhataja ametis olnud inimestel tuli uuesti läbida hindamine. Kõigil TVK juhatajatel olid

võrdsed võimalused läbida hindamine edukalt. Nt pidid ka kohtus ametis olnud konsultandid

kohtute seaduse § 1251 jõustumisel kandideerima avalikul konkursil kohtujuristi ametikohale,

mille tööülesanded sarnanesid konsultandi tööülesannetele. Seega pole ITVS § 352 vastuolus

põhiseadusega.

2)

Vacatio legis´e põhimõtet ei ole rikutud. Kaebajal oli ITVS §-de 352–359 jõustumisest

(14.07.2017) alates aega enam kui üks kuu, et end hindamiseks ette valmistada. See oli piisav

aeg, arvestades, et kaebajalt ei nõutud 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS tundmist ja kaasuse

lahendamine ei eeldanud tema senises igapäevatöös rakendatavast erinevaid uusi teadmisi.

3)

ITVS § 353 lg 1 kohaselt korraldab hindamise ministri moodustatud viieliikmeline

hindamiskomisjon. Teisi kriteeriume hindamiskomisjonile seadus ei sätestanud. ITVS § 354 lg

1 järgi määrab hindamiskomisjon oma töökorra. Lisaks töökorrale kinnitati ka hindamislehed.

Töökorra § 5 lg 2 järgi hinnatakse kaasuse lahenduse puhul selle vastavust ITVS-s otsuse kohta

sätestatud nõuetele. ITVS § 22 lg 4 järgi koosneb otsus sissejuhatusest, kirjeldavast osast,

komisjoni põhjendusest ja resolutsioonist. Arvestades, et ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud kõigi

nõuete täitmata jätmisel ei ole otsus jälgitav ega täidetav, oli põhjendatud sätestada

hindamiskriteeriumina tingimus, mille kohaselt on kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui

lahendusest puudub vähemalt üks otsuse osa. Kaebajale edastati kutse TVK juhataja uutele

nõuetele vastavuse hindamisele, millele olid lisatud ministri 05.09.2017 käskkiri, kaasuse

hindamisleht, vestluse hindamisleht ja kinnituse vorm, seitse päeva enne kirjaliku vooru

toimumist ehk seaduses ettenähtud ajaks.

4)

Kaasuse lahendamiseks antud aeg ei olnud ebamõistlikult lühike. Hindamiskomisjoni

poolt kinnitatud kaasus pidi hindajatele näitama, kas hinnatav on võimeline tulema toime aja

jooksul ka keerulisema kaasusega. Kaebajal tuli lahendada kaasus üksnes tööõiguse valdkonnas

töövaidluse lahendamise menetlust järgides (ITVS § 355 lg 5). Kaasuse lahendamisel kohaldas

kaebaja töölepingu seadust (TLS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust.

5)

ITVS § 352 alusel tehtav otsustus on haldusmenetluse seaduse § 4 lg-st 1 tulenev

kaalutlusotsus, kus hindamiskomisjonil oli valikudiskretsioon tunnistada hindamisel osalenud

TVK juhatajad ametikohale vastavaks. Avalikus teenistuses ametniku teenistusülesannetega

toimetuleku üle otsustamisel on administratsioonil ulatuslik hindamisruum. Kohus saab

kontrollida, kas ametiasutus on ametniku töötulemuste ja ametikohale vastavuse hindamisel

järginud kehtestatud menetlusreegleid ja kriteeriume ning kas kaalutlusõigust on kasutatud

kooskõlas selleks volituse andnud normi eesmärgiga (Riigikohtu 08.05.2001 otsus nr 3-3-1-27-

01, p 5).

3-17-2241

6(11)

6)

Tähtsust ei oma see, milliseks kujunesid hindamiskomisjoni määratud maksimumpunktid

soorituse eest. Igal juhul pidi sooritus moodustama vähemalt 70% hindamiskomisjoni poolt

ülesande kohta kinnitatud maksimumpunktidest. Kaebaja ei täitnud kaasuse lahendamisel kõiki

ITVS § 22 lg-s 4 sätestatud otsuse kohustuslikke nõudeid. Kuna töös puudus resolutsioon, sai

kaebaja kaasuse ühe osa tulemuseks 0 punkti, millest tulenevalt loeti kogu kaasuse tulemuseks

0 punkti. Kuna kaebaja ei saanud kaasuse eest üheltki komisjoni liikmelt üle 6 punkti, ei oleks

kaebaja läbinud kirjalikku vooru positiivse tulemusega ka juhul, kui resolutsiooni puudumine

poleks toonud kaasa kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Kohtul on võimalik komisjoni liikme

antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on

selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Praegusel juhul

sellist olukorda ei esine, sest kaebaja tulemus jäi igal juhul alla ITVS § 357 lg-s 2 sätestatud

määra.

7)

Kaebaja vabastati ametist ministri 21.12.2017 käskkirjaga ITVS § 352 lg 3 alusel. Kuna

ATS § 90 lg-s 1 sätestatud aluseid ei esinenud, ei olnud tegemist koondamisolukorraga. Ka

TvLS § 7 lg 6 sätestab, et nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral vabastatakse TVK

juhataja ametikohalt avaliku ATS § 95 alusel. Seega ei olnud vastustaja kohustatud pakkuma

kaebajale teist ametikohta. ITVS § 352 lg 5 järgi kohaldatakse ITVS § 352 lg-s 3 nimetatud

isikule ATS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Nimetatud sätted näevad küll ette hüvitise

koondamisel, kuid ITVS § 352 lg 5 on vabastatud TVK juhatajat soodustava iseloomuga, kuna

viimasel säilib õigus kindlustushüvitisele töötuskindlustuse seaduses ettenähtud tingimustel ja

korras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. XX palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada ning tunnistada õigusvastaseks hindamiskomisjoni 25.09.2017 otsuse p

2, Sotsiaalministeeriumi 29.09.2017 teatis ning tervise- ja tööministri 21.12.2017 käskkiri ning

mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 17 030,83 eurot.

1)

ITVS §-d 352–358 on põhiseadusevastased ning halduskohus oleks pidanud jätma need

kohaldamata. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud TvLS-s puudusid uued nõuded TVK

juhatajale, millele vastavust pidanuks hindama. Lisaks ITVS § 11 lg-s 3 sätestatud kõrgema

juriidilise hariduse nõudele pidi TVK juhataja vastama ATS-s toodud nõuetele. ITVS-s ja

TvLS-s on TVK juhatajale kehtestatud sama haridusnõue, mõlemad seadused näevad ette

samad nõuded TVK juhataja võimetele, isikuomadustele ja kõlbelistele omadustele ning

kehtestavad sarnaselt nõude tööõiguse ja töövaidluse menetluse läbiviimise tundmisele. Seega

polnud tähtajatult ametisse nimetatud TVK juhatajate hindamine enne TvLS-s sätestatud

kolmeaastase perioodi möödumist eesmärgipärane, põhjendatud ega vajalik. Nõuete kattuvuse

tõttu on enne 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajad ja alates 01.01.2018 ametis olevad TVK

juhatajad võrreldavad isikute grupid, keda on ebavõrdselt koheldud. Halduskohtu poolt

võrdlusena toodud näide kohtujuristi kohta on asjakohatu. Kohtujuristi ametikoha puhul oli

tegemist uue ametikohaga.

2)

04.07.2017 avaldatud ITVS rakendussätetes oli hindamiskord reguleeritud vaid osaliselt,

mis ei olnud piisav selleks, et hindamiseks kohaselt valmistuda. Täpsemat korda ja

hindamiskriteeriume tutvustati kaebajale alles 06.09.2017 ja 13.09.2017 ning hindamine toimus

14.09.2017 (kaasuse lahendamine) ja 15.09.2017 (vestlus). Sellega rikuti vacatio legis`e

põhimõtet.

3)

Hindamiskomisjon määratud koosseisus ei olnud pädev hindama TVK juhataja vastavust

ametikohale esitatud nõuetele. Halduskohus leidis ekslikult, et hindamiskomisjoni liikmed ei

3-17-2241

7(11)

pidanud olema töövaidluste lahendamisega kokkupuutes olevate valdkondade eksperdid. ES on

lõpetanud Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise/avaliku halduse erialal. KE on lõpetanud Tartu

Ülikooli avaliku õiguse instituudi, mille õppekavas ei ole eraõigust. ES ega KE magistritööd ei

ole otseselt seotud eraõigusega. Pole teada, millisel õppesuunal õppis MT Tartu Ülikooli

magistriõppes.

4)

Hindamiskomisjon hindas kaebaja koostatud kaasuse lahendust formaalselt ning kaasuse

hindamistulemus on ilmselges vastuolus vestluse hindamistulemusega. Vestluse käigus hinnati

kaebaja võimed ning tööõiguse ja töövaidluse menetluse tundmine vastavaks TvLS § 7 lg 2 p-

dele 2 ja 3. Vestlusel hinnatud valik kaebaja viimase kolme aasta jooksul vormistatud

lahenditest loeti nõuetele vastavaks. Kaasuse lahendus ei näita, et kaebaja teadmistes tööõiguse

ja töövaidluse menetluse kohta esineks puudusi. Seda kinnitab ka asjaolu, et kui kaebaja osales

2017. aasta lõpus avalikul konkursil uute TVK juhatajate leidmiseks, sai tema näidiskaasuse

lahendus positiivse hinnangu. Kaebaja pole oma igapäevatöös kunagi jätnud sisustamata otsuse

resolutsiooni ega jätnud motivatsiooni poolikuks. Kaasuse lahendamisel oli nende

puudujääkide põhjuseks ebamõistlik ajapiirang. Kolm tundi ei olnud ilmselgelt piisav keeruka

diskrimineerimisvaidluse asjas otsuse tegemiseks. Näiteks kohtunikueksamil on kaasuse

lahendamiseks aega viis tundi. Igapäevatöös tutvub kaebaja töövaidluse asjaoludega korduvalt

ilma ajalise piiranguta ning lisaks temale kirjutavad otsusele alla kaks teist TVK koossisu liiget.

5)

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja poleks kirjalikku vooru läbinud ka juhul,

kui poleks olnud hindamiskriteeriumi, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0

punkti, kui ühe osa tulemus on 0 punkti. See hindamiskriteerium välistab täielikult

kaalutlusõiguse teostamise. Kaalutlusõiguse õiguspäraseks teostamiseks pidanuks tööd

hindama tervikdokumendina. Kuna resolutsiooni puudumise tõttu oli tulemus juba ette teada,

puudus komisjoni liikmetel motivatsioon muude töö osade hindamiseks.

6)

Vastustaja ei edastanud kaebajale kogu hindamise korralduslikku külge puudutavat infot

õigeaegselt, rikkudes sellega hindamise korda. Kaebaja esitas hindamiskomisjoni esimehe e-

postile hindamise korralduslikku külge täpsustavad küsimused, kuid sai neile vastuse alles

13.09.2017. Siis selgus kaebajale, et kaasuse lahendamisel saab paberkandjal kasutada vaid

töölepingu seadust ning dokumendimalle ei saa kasutada. See info tulnuks kaebajale edastada

vähemalt seitse päeva enne hindamise toimumist. Dokumendimalli kasutamise võimaldamise

küsimust arutas komisjon alles 12.09.2017, kuid ei võtnud malli mittevõimaldamise kohta vastu

häälteenamusega otsust.

8. Sotsiaalministeerium vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja jääb kõigi halduskohtus esitatud vastuväidete juurde

ning nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub

alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu

vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks

apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. 01.01.2018 jõustunud TvLS § 7 lg 4 näeb ette, et kord kolme aasta jooksul korraldatakse

TVK juhataja ametikohale sobivuse hindamine. Seoses TvLS jõustumisega kehtestati ITVS-s

üleminekusätted (§-d 352–359), millega nähti ette TVK juhatajate ametikohale esitatud nõuetele

vastavuse hindamine 2017. aasta 30. septembriks. Hindamise korraldamine riivab ametisolevate

TVK juhatajate õiguspärast ootust ning õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta

3-17-2241

8(11)

(PS § 29). PS §-s 29 sätestatud põhiõiguse piirang peab olema demokraatlikus ühiskonnas

vajalik ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust (PS § 11), s.o piirang peab

olema proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Praegusel juhul on riivel olemas legitiimne

eesmärk – hindamine oli vajalik, kuna TVK juhatajale kehtestati uue seadusega senisest

kõrgemad kvalifikatsiooninõuded, et parandada TVK otsuste kvaliteeti ning laiendada TVK

juhataja pädevust (nt kirjaliku menetluse ja lepitusmenetluse toimetamine ainuisikuliselt). Riive

vähendamiseks kehtestati seaduse jõustumise ajana pikem periood (töövaidluse lahendamise

seaduse (407 SE) eelnõu seletuskiri, lk 7).

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et varasema korra järgi olid TVK juhatajale esitatavad

nõuded sisuliselt samad, mis TvLS-s. ITVS § 11 lg 3 teise lause kohaselt määrati TVK

juhatajaks isik, kellel on kõrgem juriidiline haridus. TvLS § 7 lg 2 p 1 kehtestab ITVS-ga

võrreldes kõrgema haridusnõude – riiklikult tunnustatud magistrikraad õiguse õppesuunal või

sellele vastav kvalifikatsioon. TvLS § 7 lg 2 p-de 2–4 kohaselt võib TVK juhatajaks nimetada

isiku, kes tunneb tööõigust ja töövaidluse menetluse läbiviimist, on ametikohale vajalike

võimete ja isiksuseomadustega ning kõrgete kõlbeliste omadustega. Lisaks ei tohi TVK

juhatajaks nimetatav isik olla süüdi mõistetud kuriteo toimepanemises, olla tagandatud

kohtuniku, notari või kohtutäituri ametikohalt või advokatuurist välja heidetud (TvLS § 7 lg 2

p-d 5–7). TVK juhatajale TvLS-s esitatavate kvalifikatsiooninõuete osas võeti eeskuju

riigihangete vaidlustuskomisjoni liikmetele esitatavatest nõuetest ning kohtute seaduse §-s 47

sätestatust, arvestades töövaidluskomisjoni juhataja ameti erisusi kohtuniku eluaegselt antavast

ametikohast (töövaidluse lahendamise seaduse (407 SE) eelnõu seletuskiri, lk 6). Kuna ITVS

§ 11 lg 4 kohaselt oli TVK juhataja Tööinspektsiooni ametnik, pidi ta täiendavalt vastama ATS

nõuetele (millele peab TVK juhataja vastama ka kehtiva õiguse alusel). ITVS ja ATS

koostoimes ei kehtestanud TVK juhatajale TvLS § 7 lg 2 p-des 2–7 sätestatuga analoogseid

nõudeid ning need ei ole nimetatud õigusaktidest ka otseselt tuletatavad. Õige ei ole kaebaja

väide, et vastavust ametikohale, sh võimeid ja isiksuseomadusi ning kõrgeid kõlbelisi omadusi

hinnati iga-aastaste arenguvestluste käigus. ATS § 30 lg 1 kohaselt hinnatakse ametnikuga

peetava arengu- ja hindamisvestluse käigus ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja

koolitusvajadust ning räägitakse läbi järgmise perioodi eesmärgid, samuti annab ametnik juhile

tagasisidet juhtimise kohta. Seega erineb arengu- ja hindamisvestluse sisu ja eesmärk

ametikohale

vastavuse

hindamisest.

On

vähetõenäoline,

et

varasemalt

toimunud

arenguvestlustel hinnati kaebaja vastavust TvLS-s TVK juhatajale esitatud nõuetele, ning isegi

kui seda oleks tehtud, siis arenguvestluste tulemused ei saanud kujutada endast siduvat

seisukohta ametikohale esitatud nõuetele vastavuse kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul on TvLS-s kehtestatud uued nõuded TVK juhatajale põhjendatud ja

mõistlikud. Uutele nõuetele vastavuse väljaselgitamiseks hindamise korraldamist ei saa pidada

ebavajalikuks ega enne TvLS jõustumist ametisse nimetatud TVK juhatajate õiguspärase ootuse

ebaproportsionaalseks riiveks. Ametis olnud TVK juhatajad said hindamise läbimisel

võimaluse ametisse jääda, mis oli nende jaoks kindlasti soodsam ja õiguspärast ootust vähem

riivav kui avaliku konkursi läbimine. Enne 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajad ja pärast

seda kuupäeva avaliku konkursi tulemusel ametisse nimetatud TVK juhatajad ei ole võrreldavad

grupid. Kaebajat saab võrrelda vaid 01.01.2018 ametis olnud TVK juhatajatega, kellel kõigil

oli võrdne võimalus osaleda ITVS alusel korraldatud hindamises.

Seoses kaebaja väitega, et halduskohtu toodud näide kohtujuristide ametikoha loomisest ja

täitmisest ei ole praeguses vaidluses asjakohane, märgib ringkonnakohus, et hinnang

halduskohtu toodud näite asjakohasusele ei mõjuta halduskohtu otsuse õiguspärasust.

Halduskohus ei väitnud, et enne TvLS jõustumist ametis olnud TVK juhatajate olukord oleks

olnud täpselt samasugune kohtus töötanud konsultantidega, kelle ametikoht kaotati ja asendati

kohtujuristidega. Halduskohus soovis toodud näitega illustreerida oma üldistavat seisukohta, et

3-17-2241

9(11)

ametikoha ümberkujundamine võib õigustada määramata ajaks ametisse nimetatud ametniku

õiguste riivet ametist vabastamise näol.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vacatio legis`e põhimõtet ei ole rikutud. ITVS

§-d 352–359 avaldati Riigi Teatajas 04.07.2017 ning need sätted jõustusid 14.07.2017. Seega jäi

rakendussätete avaldamise ja hindamise toimumise vahele enam kui kaks kuud. ITVS § 355

sätestas, et hindamine koosneb vestlusest ja kaasuse lahendamisest (lg 1); kaasus koostatakse

tööõiguse valdkonnas (lg 5) ning selle lahendamisel võib kasutada kommenteerimata õigusakte

ja Riigi Teatajat (lg 7 teine lause). Arvestades, et kaasuse lahendamine seisnes lahendi

kirjutamises, mis on TVK juhatajate põhitööks, ning see tuli koostada samas õigusvaldkonnas,

millega TVK juhatajad igapäevatöös kokku puutusid, võib kahte kuud pidada

ettevalmistamiseks piisavaks ajaks. ITVS rakendussätted sisaldasid piisavalt informatsiooni

hindamise kohta. Hindamise täpsemad tingimused selgusid küll hiljem, kuid tegemist ei olnud

selliste tingimustega, mis oleksid võinud oluliselt mõjutada hindamiseks ettevalmistamist.

12. Kaebaja väitel ei võtnud hindamiskomisjon vastu ITVS § 354 lg 4 nõuetele vastavat otsust

selle kohta, et kaasuse lahendamisel ei võimaldata kasutada dokumendimalli. Kaebaja sai sellest

ning üksnes TLS paberkandjal kasutamise võimalusest enda väitel teada alles 13.09.2017

vastusest tema 11.09.2017 kirjale ning sellega rikuti kaebaja arvates hindamiseks kehtestatud

korda. ITVS § 355 lg 2 teise lause kohaselt tehakse hindamise kuupäev, kellaaeg ja koht TVK

juhatajale teatavaks vähemalt seitse päeva enne hindamist. Vaidlust pole selles, et need

tingimused tehti kaebajale teatavaks õigeaegselt. Kaebaja 11.09.2017 kirjas küsitud täpsustused

ei puudutanud sedavõrd olulisi hindamist puudutavaid asjaolusid, et kaebaja oleks tingimata

pidanud neist teada saama ITVS § 355 lg 2 teises lauses sätestatud tähtajaks. Ringkonnakohus

märgib lisaks, et kaebaja väidetest ei selgu, kuidas mõjutasid vastustaja 13.09.2017 kirjast

selgunud täpsemad tingimused kirjaliku vooru tulemust. Kaebajale pidid arvestades tema

pikaajalist töökogemust TVK juhatajana olema väga hästi teada TVK otsuse kohustuslikud osad

ja selles esitatavad andmed ning nende sisestamine ei saanud olla väga ajamahukas töö. TLS

kui kaasuse lahendamiseks kõige olulisema õigusakti kasutamise võimaldamine paberkandjal

oli pigem komisjoni poolne vastutulek, kuivõrd tagatud oli ka juurdepääs elektroonilisele Riigi

Teatajale. Seetõttu ei nähtu ringkonnakohtule, et dokumendimalli ja muude seaduste peale TLS

paberkandjal kasutamise mittevõimaldamine ning nendest asjaoludest teadasaamine vahetult

enne hindamist oleks võinud mõjutada ettevalmistumist kaasuse lahendamiseks ning kaebaja

koostatud lahendusele antud hinnangut.

13. Tervise- ja tööministri 05.09.2017 käskkirjaga nr 91 (II kd, tl 86-87) moodustati

viieliikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuulusid ITVS § 353 lg-s 2 nimetatud liikmed. Kaebaja

leiab, et hindamiskomisjon ministri määratud koosseisus ei olnud pädev hindama TVK juhataja

vastavust ametikohale esitatud nõuetele, kuna pole tõendatud, et kolm komisjoni liiget (ES, KE

ja MT) oleks omandanud magistrikraadi eraõiguse õppesuunal. Ringkonnakohus märgib, et

ITVS ega muu õigusakt ei sätesta hindamiskomisjoni liikmetele konkreetseid haridusnõudeid.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et ES-l, KE-l ja MT-l on magistrikraad ehk vähemalt sama kõrge

haridustase, kui peab TvLS § 7 lg 2 p 1 järgi olema TVK juhatajal. Tervise- ja tööminister on

eelduslikult kinnitanud hindamiskomisjoni liikmeteks isikud, kelle teadmised ja kogemused

võimaldavad neil hinnata TVK juhatajate vastavust ametikohale esitatud nõuetele. ES, KE ja

MT ametipositsioone arvestades – halduskohtu 02.04.2018 määruses tuvastatu kohaselt

vastavalt Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna osakonnajuhataja asetäitja, Tööinspektsiooni

õigustalituse peajurist ja Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik – ei ole põhjust

nende pädevuses kahelda. Selle põhjal, millisele õigusharule üks või teine komisjoni liige

ülikooliõpingutel keskendus või mis oli tema magistritöö teema, ei saa teha järeldust tema

võime kohta hinnata kaebaja teadmisi ja oskusi.

3-17-2241

10(11)

14. Ringkonnakohtu arvates ei olnud kolm tundi seaduse nõuetele vastava lahendi koostamiseks

ilmselgelt ebapiisav. Kaebaja pidi kaasust lahendades ajapiiranguga arvestama ning planeerima

oma aega selliselt, et ta jõuaks lahendi lõpuni vormistada ja panna kirja kõik otsuse

kohustuslikud osad. Vaidluse materjalid (I kd, tl 36-41) ei olnud mahukad ning nendega

tutvumine ei nõudnud suurt ajakulu. Kaebaja väide vaidluse erilisest keerukusest ei ole

põhjendatud: avaldaja esitatud neljast nõudest kolm tuginesid TLS-le ning üks (hüvitis töötaja

diskrimineerimisel) tulenes võrdse kohtlemise seadusest. Kogenud TVK juhatajana pidi kaebaja

tundma ka võrdse kohtlemise seadust ning selle kohaldamine lisaks TLS-le ei saanud muuta

kaasuse lahendamist märkimisväärselt keerukamaks. TVK juhataja nõuetele vastavuse

hindamisel kaasuse lahendamine ei ole samastatav kohtunikueksamiga, mille lahendamiseks

antakse viis tundi. Kui TVK juhataja hindamisel kontrolliti vaid tööõiguse valdkonna tundmist

ning kaasuse lahendamiseks pidi eelkõige tundma TLS-i ja ITVS-i ning vähesel määral teisi

õigusakte, siis kohtunikueksami tegijalt eeldatakse palju ulatuslikumaid teadmisi nii materiaal-

kui ka menetlusõigusest ning lisaks kohtupraktikast. Samuti on toimiku materjalid, mille põhjal

tuleb kohtunikueksami tegijal otsus koostada, tavaliselt oluliselt mahukamad kui materjal

(kokku 10 leheküljel), millega pidi tutvuma kaebaja. Neli TVK juhatajat seitsmest said kaasuse

arvestatud, mis näitab, et kolme tunniga oli võimalik koostada nõuetekohane otsus. Töövaidluse

lahendamise seaduse eelnõu seletuskirjas (lk 7) toodud statistika TVK juhataja töökoormuse

kohta – 2015. aastal keskmiselt 336 töövaidlusasja ühe TVK juhataja kohta – näitab, et ka

igapäevatöö käigus ei jää ühe lahendi koostamiseks oluliselt rohkem aega kui mõned tunnid.

15. ITVS § 354 lg 1 esimese lause kohaselt määrab hindamiskomisjon oma töökorra.

Toimikust nähtub, et hindamiskomisjoni elektrooniliselt 06.09.2017 peetud koosolekul võeti

poolthäälte enamusega vastu hindamiskomisjoni töökord ning hindamislehed (I kd, tl 26-30).

Hindamislehtedele pidid komisjoni liikmed märkima punktid eraldi iga töö osa kohta. Kaasuse

hindamislehel oli sätestatud tingimus, et kui ühe osa tulemuseks hinnatakse 0 punkti, loetakse

kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti. Arvestades, et töökorra § 5 p 2 kohaselt hinnati kaasuse

lahenduse puhul selle vastavust ITVS-s otsuse kohta sätestatud nõuetele, ei ole põhjust pidada

seda hindamiskriteeriumi ebamõistlikuks. Seetõttu on asjakohatu kaebaja viide sellele, et

kaasuse põhjal vormistatud otsus ei olnud erinevalt tavapärastest TVK lahenditest

täitedokumendiks.

Kuna komisjoni liikmetel oli hindepunktide andmisel ulatuslik kaalutlusruum, on kohtulik

kontroll hindamisotsuste üle piiratud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud

hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on

selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12, p 18). Kuna kaebaja

koostatud lahendis (I kd, tl 48-50) puudus resolutsioon ning ka hindamiskomisjoni liikmete

poolt kaebaja töö eri osadele antud punktid kokku ei andnud 7 punkti (s.o 70% võimalikust,

nagu näeb ette ITVS § 357 lg 2 kolmas lause), loeti kaasus mittearvestatuks (I kd, tl 51-55p).

Halduskohus on seega õigesti leidnud, et kaasus oleks kaebajal loetud mittearvestatuks ka ilma

tingimuseta, mille kohaselt loetakse kogu kaasuse tulemuseks 0 punkti, kui ühe osa tulemuseks

on 0 punkti. Alusetu on kaebaja seisukoht, et selle tingimuse tõttu oli kaalutlusõiguse teostamine

välistatud ning komisjoni liikmed polnud motiveeritud kaebaja tööd õiglaselt hindama.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et komisjoni liikmete antud punktid oleks vastuolus ITVS-s ja

hindamiskomisjoni töökorras sätestatud hindamiskriteeriumidega. Kaasuse lahendusele

hinnangu andmine on paratamatult teatud määral subjektiivne, kuid seda kompenseerib

hindamiskomisjoni kollegiaalsus. Kõik komisjoni liikmed leidsid kaebaja töös olulisi

puudujääke ning sellele vastavalt panid nad ka hinded. Lisaks resolutsiooni puudumisele on

kaebaja kirjutatud otsuse põhjendused jäänud poolikuks ning põhjendavast osast ei selgu

üheselt, milline oleks olnud otsuse resolutsioon, kui kaebaja oleks selle sõnastanud. Kuna

3-17-2241

11(11)

komisjoni liikmed ei teadnud, kelle tööd nad hindavad, ei ole põhjust arvata, et kaebaja tööd

hinnati teiste TVK juhatajate töödega võrreldes rangemalt. Seega pole alust väita, et kaasus

oleks põhjendamatult loetud mittearvestatuks.

16. Vaidlust pole selles, et vestlus loeti kaebajal arvestatuks. Kaebaja näeb kaasuse ja vestluse

tulemustes vastuolu – kaebaja arvates ei saa asuda seisukohale, et ta ei vasta ametikohale

esitatavatele nõuetele, kui vestlusel leiti tema juhuvalikul hinnatud tööd olevat nõuetele

vastavad. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. ITVS § 357 lg 2 esimesest lausest

tulenevalt hinnatakse vestlust ja kaasuse lahendust eraldi ning ITVS § 358 lg 1 kohaselt loetakse

hinnatav ametikohale esitatud nõuetele vastavaks, kui vestlus ja kaasuse lahendus on arvestatud.

Kui seadusandja oleks pidanud ametikohale esitatavatele nõuetele vastavuse hindamiseks

piisavaks üksnes vestlust, poleks ta näinud ette lisaks sellele ka kaasuse lahendamist. Kaasuse

lahendamise eesmärk oli selgitada välja, kas TVK komisjoni juhataja on piisavalt võimekas, et

jätkata ametis TvLS jõustumisel, mis näeb TVK juhatajale ette varasemast suurema pädevuse

ja vastutuse. Kui ITVS kehtimise ajal tegutses TVK reeglina kolmeliikmelises koosseisus

(ITVS § 10 lg 2, § 11 lg 2), v.a juhul, kui pool, kelle vastu nõue esitati, tunnustas seda täies

ulatuses (ITVS § 11 lg 21), siis TvLS näeb täiendavalt ette TVK juhatajale võimaluse menetleda

rahalisi nõudeid, mille kogusumma ei ületa 6400 eurot, ainuisikuliselt kirjalikus menetluses

(TvLS § 40). Kaasuse lahendamisel pidi kaebaja näitama, et ta on võimeline iseseisvalt, ilma

kaasistujate abile lootmata koostama nõuetele vastava TVK otsuse. Kaebaja koostatud lahend

ei olnud piisavalt heatasemeline, et hindamiskomisjoni selles veenda. Asjaolu, et hiljem

avalikul konkursil TVK juhataja ametikohale kandideerimisel loeti selle raames kaebaja

koostatud kaasuse lahendus arvestatuks, ei saa mõjutada ITVS alusel toimunud hindamise

tulemusi.

17. Kõiki TVK juhatajaid hinnati 2017. aasta septembris samade kriteeriumide alusel ning

ringkonnakohus pole tuvastanud, et hindamisel oleks rikutud seaduses sätestatud või komisjoni

enda kinnitatud töökorda sellisel määral, mis võinuks mõjutada hindamise tulemusi. Vastustaja

otsus tunnistada kaebaja ametikohale esitatavatele nõuetele mittevastavaks on eelneva põhjal

õiguspärane. Kaebaja veendumus, et hindamine ja varasemad arenguvestlused näitasid tema

vastavust ametikohale esitatud nõuetele, ei väära seda järeldust. Kuna kaebaja tunnistati

nõuetele mittevastavaks, oli õiguspärane tema ametist vabastamine ITVS § 352 lg 3 alusel ning

seetõttu ei ole alust kaebajale ka taotletud hüvitist välja mõista.

18. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot (maksekorraldus – II kd, tl 133). Kuna

kaebuse esitamine oli riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 1 alusel riigilõivuvaba, oli kaebaja

RLS § 60 lg 7 kohaselt ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud.

Ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele (HKMS § 104 lg 5 p 1).

Ringkonnakohus tagastab riigilõivu kaebaja kontole nr XXXXXXXXXXXXXX (AS SEB

Pank)

19. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule esitanud

menetluskulude nimekirja ega kuludokumente (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)