3-18-1374/10 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2018, Tartu Haldusasja number 3-18-1374 Haldusasi J.K. kaebus Tartu Vangla kohustamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus J.K. määruskaebus Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja – J.K. Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Võtta määruskaebus menetlusse.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse resolutsiooni punkt 2 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole ringkonnakohtu määrus edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.K. esitas 03.04.2018 Tartu Vanglale taotluse, milles taotles kambris öötule asukoha muutmist ja kambrisse lüliti lisamist, seoses öötule kahjuliku mõjuga tervisele.

2. Tartu Vangla jättis 19.04.2018. a otsusega taotluse rahuldamata põhjusel, et öövalgustus on vajalik korrektse järelevalve tagamiseks öisel ajal, selle asukoht on eesmärgipärane, meede ei kahjusta kinnipeetavate tervist ja on proportsionaalne.

3. J.K. esitas 17.05.2018 vaide. Tartu Vangla jättis 14.06.2018. a vaideotsusega nr 1- 11/141-2 vaide rahuldamata.

4. J.K. esitas 09.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis, et kohustataks Tartu Vanglat paigaldama kambris olev öölamp ukse kohale ja kambrisse lüliti. J.K. taotles kaebuses samuti kohustada vangla meditsiiniosakonda viima läbi kaebaja suhtes uuringud (seoses kaebaja melatoniini tasemega). Kaebaja leidis, et kambris põlev öölamp kahjustab tema tervist ning tal on melatoniini puudus. Kaebaja oli seisukohal, et vangla ei taga talle võimalust

8 tundi magada. Valgus paistab kaebajale öösel näkku ja öise valgustuse tõttu on tal palju psüühikaja terviseprobleeme. J.K. taotles kaebuses anda talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.

5. Tartu Halduskohus jättis 03.09.2018. a määrusega J.K. i riigi õigusabi taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1), tagastas kaebuse osaliselt, s. o kohustamisnõudes viia läbi uuringud (määruse resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata (määruse resolutsiooni p 3), andes J.K. ile riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks viis päeva 03.09.2018. a määruse resolutsiooni p 3 jõustumisest arvates.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja esitas 16.09.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse peale. Kaebaja taotleb määruse tühistamist, talle advokaadi andmist ja riigilõivu tasumisest vabastamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna vangla ega kohus tema kaebusi ei rahulda, siis tema ilma advokaadita hakkama ei saa. Kaebus on juriidiliselt keeruline ning kaebaja kroonilised haigused mõjutavad mälu ja arusaamist. Kaebaja soovib advokaati ja leiab, et asi on keeruline, kuid kaebus ei ole perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja ei ole nõus ka halduskohtu käsitlusega, et meditsiinilistes küsimustes tuleb pöörduda maakohtu poole. Kaebaja leiab, et vangla peab korraldama kinnipeetavatele uuringud (melatoniini osas). Kaebajal ei ole võimalik magada, valguse käes magamine on tervisele ohtlik. Kaebaja arvates ei tohiks temalt riigilõivu nõuda ning ta taotleb riigilõivust vabastamist kaebuse ja määruskaebuse esitamisel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

8. J.K. i esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse esitaja tahet selliselt, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse resolutsioonide p-de 1-3 tühistamist, kuna leiab, et temale tuleb anda riigi poolt advokaat, kaebus tuleb menetlusse võtta ka meditsiiniuuringute tegemise kohustamise nõudes ning kaebaja tuleb vabastada riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. Resolutsiooni p 4 osas ei ole halduskohtu määrus vaidlustatav.

9. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt 01.01.2018 jõustunud seadusemuudatusele ei võeta riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt haldusasjas määruskaebuse esitamisel enam riigilõivu.

Seega ei pea haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasuma. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebaja riigi õigusabi taotluse ja riigilõivust vabastamise taotluse. Halduskohus on samuti õigesti tagastanud pädevuse puudumise tõttu kaebuse Tartu Vangla meditsiiniosakonna kohustamise nõudes viia läbi uuringud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuse väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse seisukohaga, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Kaebaja eksib, kui leiab, et tema kaebused jäävad rahuldamata seetõttu, et neid pole koostanud advokaat. Käesolevas asjas on halduskohus vaidlustatud määruse p-s 5 märkinud, et kaebaja tahe ja eesmärk on selge. Kaebajale ei ole põhjendatud riigi õigusabi andmine, kuna ta saab ise oma õiguste eest seista ja end arusaadavaks teha. Halduskohus ei ole keeldunud kaebajale riigi õigusabi andmisest põhjusel, et esitatud kaebus on perspektiivitu. Määruskaebuse esitaja väide, justkui oleks kohus pidanud kaebust perspektiivikaks juhul, kui kaebajal oleks advokaat, on meelevaldne. Halduskohtule on olnud kaebaja tahe ja kaebuse eesmärk arusaadav. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidest, sh kohtueelses menetluses kaebaja poolt esitatud taotlustest ja vaietest nähtuvalt oskab kaebaja ennast väljendada, probleemidele tähelepanu juhtida, oma õiguste kaitseks vaideid ja kaebusi koostada ning veelgi enam, kohtueelses menetluses suudab kaebaja esitada ka eestikeelseid vaideid ja märgukirju vanglale. Seega on kaebaja ise võimeline kohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi andmata jätmine ei jäta tema õigusi kaitseta. Eeltoodule tuginedes on halduskohus õigesti jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel.

12. Halduskohus tagastas vaidlustatud määrusega õigesti kaebaja nõude, mis on suunatud selgelt vangla meditsiiniosakonnale meditsiiniliste uuringute tegemiseks ning leidnud kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga, et tervishoiuteenuse osutamine või sellest keeldumine otsustatakse eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse maakohtus (Riigikohtu määrused kohtuasjades nr 3-3-4-1-11, 3-3-4-1-12, 3-3-4-1-13). Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuses viidatud haldusasjades ei vaidlustatud vangla tervishoiutöötaja poolt osutatud meditsiinilisest abist keeldumist, ravikvaliteeti ega raviarsti otsust, vaid vangla keelduvat haldusotsust. Praegusel juhul peab kaebaja esitama vastava nõude vangla meditsiiniosakonnale (kui palju kaebaja peab melatoniini juurde saama vms). Selliste uuringute teostamine on selgelt tervishoiuteenuse osutamise küsimus, mida ei otsusta vangla administratsioon. Seega, kaebuses esitatud meditsiiniliste uuringute tegemiseks kohustamise nõude läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses, sest tegemist on eraõiguslikus suhtes tekkiva vaidlusega, mille lahendamine on maakohtu pädevuses. Halduskohus tagastas õigesti kohustamiskaebuse tervishoiuteenuse osutamisega seonduvas osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.

13. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja kavandatav menetluses osalemine ka muude kaebuse nõuete osas ei ole piisavate edulootustega ning kaebaja vabastamine riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ei ole seetõttu põhjendatud. Halduskohus jättis kaebaja riigilõivust vabastamata HKMS § 111 lg 1 alusel. Kuna halduskohtule esitatud kaebuses nõuti Tartu Vangla kohustamist paigaldada kambris olev öölamp ukse kohale ning lisada kambrisse lüliti, siis tuleb kaebajal tasuda riigilõiv summas

15 eurot RLS § 60 lg 1 kohaselt ning riigilõivuvabastuseks puudub alus. Määruskaebuse esitaja väide, et kaebus on esitatud tervikuna tema tervise kaitseks ning on seepärast riigilõivuvaba, ei ole õige. Riigilõivuseaduse kohaselt ei võeta riigilõivu üksnes tervisekahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel (RLS § 22 lg 1 p 12).

Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 03.09.2018. a määruse p-d 1-3 jäävad muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/