3-18-909/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-909

Haldusasi

R.R. kaebus Maksu- ja Tolliameti 05.02.2018 korralduse nr

13-7/00838-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – R.R., volitatud esindaja Vello Luik

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Rinat

Šaidulin

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.R. kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.10.2018 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-18-909

2(8)

ASJAOLUD JA SENINE MENETLUSKÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti (MTA) 05.02.2018 korraldusega nr 13-7/00838-2 kohustati R.R.

ilmuma isiklikult maksuhalduri ametiruumidesse 16.02.2018 kell 9.30 suuliste selgituste

andmiseks Ehitusturva OÜ majandustegevuse kohta tema juhatuse liikmeks olemise perioodil

ning Ehitusturva OÜ maksuvõla kujunemise ja juhatuse liikme tegevuse kohta.

Korralduse kohaselt on maksuhalduri menetluses Ehitusturva OÜ maksuvõlgade sisse-

nõudmine. Seisuga 05.02.2018 on Ehitusturva OÜ-l maksuvõlg kokku 207 922,22 eurot, sh

põhivõlg 154 939,58 eurot ja intressid 52 982,64 eurot. Maksuvõlg on kujunenud 16.05.2017

maksuotsusega nr 12.2-3/038555-9 täiendavalt tasumisele määratud perioodi mai 2016 -

september 2016 maksusummadest, perioodil mai 2017 - juuli 2017 deklareeritud, kuid tasumata

jäetud maksusummadest ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressist. Maksuvõlg on

tekkinud R.R. juhatuse liikmeks oleku ajal. MTA alustas 30.01.2018 R.R. kui Ehitusturva OÜ

endise juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille

käigus kogub teavet Ehitusturva OÜ maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise

kohustuse täitja kohta. Seega on põhjendatud pöördumine R.R. kui maksukohustuslase poole.

2. MTA pikendas R.R. taotluse alusel 05.02.2018 korralduse täitmise tähtaega kuni

09.03.2018 kell 9.30.

3. R.R. esitas 07.03.2018 vaide MTA 05.02.2018 korralduse peale. MTA jättis 05.04.2018

vaideotsusega nr 6-1/4034-2 vaide rahuldamata.

1) Vaidlustatud korralduse tühistamiseks ei ole alust. See on piisavalt põhjendatud, sisult selge

ja arusaadav, sellest nähtub millisel põhjusel ja millega seoses kohustati vaide esitajat ilmuma

suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde.

2) Korralduses esitatud teabe andmise kohustus on suunatud mitte pelgalt äriühingu maksu-

võla tekkimise väljaselgitamisele, vaid ka äriühingu (endise) seadusliku esindaja R. Rajasalu

tegevuse või tegevusetuse hindamisele maksuvõla tekkimisel ning võimaliku süü kindlaks-

tegemisele äriühingule maksuvõlgade tekitamisel.

3) Vaide esitaja seisukohad enese mittesüüstamise privileegi ja selle kaitseala ning vastava

kohtupraktika kohta ei ole korralduse õiguspärasuse kontrollimisel asjassepuutuvad. Maksu-

kohustuslasele korralduse koostamisel maksuhaldur ei tea ega peagi teadma, kas isikul, kellelt

teavet nõutakse, võib olla maksukorralduse seaduse (MKS) §-st 64 tulenev teabe ja dokumentide

esitamisest keeldumise õigus. Korralduses on maksuhaldur märkinud, et teabe andmisest ja

dokumentide esitamisest on korralduse adressaadil õigus keelduda üksnes MKS §-s 64 toodud

alustel ning eelnimetatud õiguse kasutamisest ja selle konkreetsetest alustest tuleb teavitada

korralduse koostajat enne kohustuse täitmise tähtpäeva. Juhul, kui isikul on MKS §-st 64

tulenev õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, ei

muuda see teabe andmise korraldust õigusvastaseks. Õigusvastane oleks üksnes sunniraha

rakendamine korralduse täitmata jätmise eest juhul, kui isik, kellelt teavet nõuti, on teabe

andmisest keeldunud õigustatult ning ta on sellest maksuhaldurit õigeaegselt teavitanud. Enese

mittesüüstamise privileegile tuginemiseks ei pea korraldusele esitama vaiet, vaid vastava aluse

olemasolust tuleb maksuhaldurit üksnes teavitada.

4) Tulenevalt MKS § 14 lg-st 2 ja § 15 lg-st 1 on maksukohustuslasel õigus pöörduda

selgituste saamiseks maksuhalduri poole. See aga ei tähenda, et enne vaidlustatud korralduse

andmist oleks maksuhaldur pidanud vaide esitajale selgitama Euroopa Liidu (EL) õigust,

Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) vastavat kohtupraktikat.

3-18-909

3(8)

5) Maksumenetluses kohaldub kaasaaitamiskohustus, mille täitmiseks peab maksukohustus-

lane teatama maksuhaldurile kõik temale teadaolevad asjaolud ja osalema aktiivselt nende

tõendite kogumises, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (MKS

§ 56 lg 1). Seejuures võib teabe andmiseks isikut kohustada haldusaktiga (MKS § 60 lg 2, § 62

lg 4) ning kohustuse täitmata jätmisel nõuda sunniraha tasumist (MKS §-d 67, 135). Kui

maksumaksjal puuduks kohustus esitada maksuhaldurile maksusumma õigsuse kontrollimiseks

vajalikke andmeid, oleks maksuhalduril väga raske saada teavet maksukohustuslase majandus-

tehingute kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. R.R. esitas 07.05.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 05.02.2018 korralduse

tühistamiseks.

1) Korraldusele oli lisatud eraldi failina maksukohustuslase õigused ja kohustused. See aga ei

taga menetlusosalise õiguste kaitset, kuna tegemist on menetlusosalise õiguste formaalse

selgitamisega. Menetlusosalise õiguste tagamiseks on vajalik vastavate õigusaktide sätete sisu

lahtimõtestamine, isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine mõningate

valikutega kaasneda võivatele negatiivsetele või koormavatele tagajärgedele, segaste

seadusesätete tähenduse selgitamine, sh tähelepanu juhtimine seadusesätete teistsuguse

tõlgendamise või kohaldamise võimalusele, EL õiguse kohaldamisega seonduvate asjaolude

selgitamine, maksundusega seonduva kohtupraktika tutvustamine. Kuna korraldusest ja

korraldusele lisatud tekstist ei selgu kaebaja õigused ja kohustused, on korraldus õigusvastane.

Kaebajale ei selgitatud tema õigusi sisuliselt ka vaidemenetluses.

2) Kaebaja esitas maksuhaldurile 16.04.2018 selgitustaotluse, kus palus, et maksuhaldur

kaebajale tema õigusi sisuliselt selgitaks. Maksuhaldur teatas 17.04.2018 otsusega, et

maksuhalduril ei ole kohustust selgitada EL-i õigust, EK ja EIK lahendeid; maksuhalduril ei ole

kohustust vastata küsimustele, mis maksuhalduri hinnangul ei ole asjassepuutuvad;

õigusmõistete osas on kaebajal endal piisavad teadmised ja seetõttu ei pea maksuhaldur

vajalikuks neid käsitleda; kaebajal on kaasaaitamiskohustus, küsimustele vastamisest

keeldumise korral peab kaebaja kontrollitavatele asjaoludele tuginedes põhistama, kuidas need

vastused võivad kaebajat süüstada; kaebaja ütluste kasutamise lubatavust võimalikus

süüteomenetluses hinnatakse alles konkreetses situatsioonis (st võimalikus süüteomenetluses).

Samuti ähvardas maksuhaldur, et kaebaja poolt õiguste selgitamise nõudmine on käsitletav

maksumenetluse takistamisena ja maksuhaldur võib kaebajat selle eest trahvida.

3) Suur osa EK ja EIK lahendeid ei ole eesti keeles kättesaadavad. Kaebaja saab aru, et

maksuhalduri kohustus ei ole EK ja EIK lahendeid tõlkida ja ilmselgelt puudub maksuhalduril

ka õigus ja pädevus neid lahendeid tõlkida. Samas on maksuhalduri näol tegemist riikliku

institutsiooniga ja kuna kaebaja suhtes on käimas haldusmenetlus, siis on loomulik, et kaebaja

esitab oma taotlused ja väited EL õiguse kättesaamiseks maksuhaldurile. Kui maksuhaldur

menetluse alustamisel ei pea vajalikuks menetlusosalisele selgitada, kuidas on menetlusosalisel

tagatud juurdepääs eestikeelsele EL õigusele, samuti ei ole selgitanud EK lahenditest tulenevat

õiguskäsitlust, siis on maksuhaldur jätnud tagamata maksukohustuslase õiguste tutvustamise.

4) Kaebaja suhtes käimasolev maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus.

Varasem EIK kohtupraktika on sõnaselgelt keelanud kriminaalõigusliku iseloomuga maksu-

menetluse korral teistkordse kohtumõistmise ja karistamise, Eesti Vabariigis (EV) viiakse aga

järjekindlalt paralleelmenetlusena läbi nii maksumenetlust kui ka kriminaalmenetlust ja tehakse

mõlemas menetluses vastuolus EIK juhistega ka karistava iseloomuga lahendid. Kaebaja on

3-18-909

4(8)

maksumenetluses võrdlemisi keerulises olukorras, kus ta peab ühelt poolt täitma kaasa-

aitamiskohustust, arvestades võimalusega saada korralduse täitmata jätmise eest karistatud

rahatrahviga ja saada kaasaaitamiskohustuse täitmata jätmise korral enda jaoks negatiivne

maksuotsus. Teisalt peab kaebaja hindama, kas tema majanduslikus ja maksualases käitumises

võib olla süüteokoosseis ja kas ta mitte ise maksumenetluses kaasaaitamiskohustuse täitmise

käigus ei tegele enese süüstamisega. EK otsuses liidetud kohtuasjades nr C-322/07 P, C-327/07

P ja C-338/07 P on öeldud, et igas menetluses, mis võib kaasa tuua karistuse määramise, eriti

trahvi või karistusmakse määramise, on kaitseõiguste tagamine ühenduse õiguse aluspõhimõte,

mida tuleb järgida ka haldusmenetluses. Seega peavad kaebajale olema tagatud kõik

kahtlustatavale/süüdistatavale sätestatud õigused, mh õigus kaitsjale. Lisaks kaitseõigusele

kehtib kriminaalõigusliku iseloomuga menetluse korral ka enese mittesüüstamise privileeg,

millest tulenevalt ei saa rääkida maksukohustuslase kaasaaitamiskohustusest ja selle

võimalikust rikkumisest.

5) Kaebaja on maksuhaldurile avaldanud, et soovib menetluses kastutada kaitsja abi. Kahjuks

ei ole maksuhaldur kaebaja taotlusele vastanud. Maksuhaldur ei ole kaebajale ka selgitanud, kas

käimasolev maksumenetlus on kriminaalõigusliku iseloomuga menetlus ja kas kaebajale

laienevad kahtlustatavale, süüdistatavale sätestatud õigused ja tagatised. Maksuhaldur ei ole

kaebajat teavitanud, kas käimasolevas menetluses sunni ähvardusel kogutavaid tõendeid

võidakse kasutada hilisemas võimalikus süüteomenetluses ja kuidas on välistatud, et

süüteomenetlejal puuduks juurdepääs maksumenetluses kogutud tõenditele.

6) Kokkuvõtvalt on maksuhaldur 05.02.2018 korraldusega jätnud selgitamata kaebaja õigused

ja kohustused. Korraldus on vastuolus EV põhiseaduse (PS) §-s 10 sätestatud demokraatliku

õigusriigi põhimõttega, PS §-s 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega ning MKS § 10 lg-ga 3

ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p-ga 5.

5. Maksu- ja Tolliamet palub 15.06.2018 vastuses jätta kaebus rahuldamata.

1) Vaieldav korraldus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud. Kaebuses on

korratud sisu poolest samu väiteid nagu 07.03.2018 vaides. Nendele on MTA vaideotsuses

põhjalikult vastanud. Vastustaja jääb vaideotsuses toodud seisukohtade juurde.

2) MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud enese mittesüüstamise õigus hõlmab võimalust keelduda

kaasaaitamiskohustuse täitmisest siis, kui teabe andmine või tõendite esitamine tähendab enda

või lähedase süüditunnistamist mõnes õigusrikkumises. Maksukohustuslane ei saa keelduda

kaasaaitamiskohustuse täitmisest viidates hüpoteetilisele süüteomenetlusele. Vastasel juhul

oleks maksuhalduril raske saada teavet maksukohustuslase majandustehingute ja teiste tähtsust

omavate asjaolude kohta.

3) Nõustuda ei saa seisukohaga, et maksumenetlus on karistusõigusliku iseloomuga. Maksu-

menetluse eesmärgiks on kontrollida maksumaksja maksuarvutuste õigsust, määrata tasumisele

kuuluv maksusumma või nõuda sisse maksuvõlg. Maksumenetluses määratakse tasumisele

kuuluv maks maksuseadustes toodud alustel ning võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevat

ühetaolise maksustamise printsiipi silmas pidades. Nii teenib maksumenetlus ka ebaausa

konkurentsi välistamise eesmärki. Maksumenetluses ei oma isiku süü tähendust. Maksusumma

määramine, sh maksusumma määramine hindamise teel ei ole karistus, vaid isikul riigi ees oleva

rahalise kohustuse tuvastamine ja selle tasumise nõude esitamine.

4) Kaebusest ei selgu, milliste EK lahendite tõlked soovib kaebaja saada ning kuidas need

lahendid on seotud vaidlusaluse korralduse täitmisega. Eesti keelde tõlkimata EK lahendid ei

riku kaebaja õigusi.

3-18-909

5(8)

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et R.R. kaebus MTA 05.02.2018 korralduse tühistamiseks ei kuulu

rahuldamisele.

7. Vaidluse põhisisuks käesolevas asjas on see, kas maksuhaldur on oma 05.02.2018

korralduses ja selle lisaks olevas dokumendis „Maksukohustuslase õigused ja kohustused

maksumenetluses“ tutvustanud / selgitanud kaebajale nõuetekohaselt / piisavalt tema õigusi ja

kohustusi ning kas sellise selgitamiskohustuse rikkumise korral võib vaidlusalune korraldus

kaebajalt teabe saamiseks olla õigusvastane.

8. Teabe nõudmist maksukohustuslaselt reguleerib MKS § 60. MKS § 60 lg 1 näeb ette, et

maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgita-

miseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet, kohustades

vajaduse korral maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri

poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et isiku

ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur MKS §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos

selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse, ning vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka

muudel teabe nõudmise juhtudel.

Praegusel juhul kohustas MTA oma 05.02.2018 korraldusega kaebajat ilmuma isiklikult

16.02.2018 kell 9.30 MTA ametiruumidesse (Lõõtsa 8a, Tallinn), et anda teavet ja selgitusi

Ehitusturva OÜ kohta ajal, mil ta oli juhatuse liige. Vaidlusaluses korralduses on täpsemalt

selgitatud, et maksuhaldur on alustanud Ehitusturva OÜ maksuvõlgade sissenõudmiseks endise

juhatuse liikme R.R. suhtes vastutusmenetluse, mille käigus kogub teavet Ehitusturva OÜ

maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla tasumise kohustuse täitja kohta. Korraldusest

nähtuvalt on Ehitusturva OÜ maksuvõlg tekkinud perioodil mai 2016 – september 2016, kui

R.R. oli Ehitusturva OÜ juhatuse liige. Seega on korraldust kohtu hinnangul piisavalt

põhjendatud ning korraldusega pandud kohustus on üheselt arusaadav.

9. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune MTA korraldus esitati kaebajale koos selle lisaga

„Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksumenetluses“, milles kaebajale selgitati

järgmisi õigusi ja kohustusi: õigus kasutada esindajat (MKS § 48), õigus esitada ametniku

taandamise taotlus (MKS § 49), õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest (MKS

§ 64), õigus taotleda eksperdi kaasamist menetlusse (MKS § 68 ja § 69), menetlustoimingu

läbiviimise koht (MKS § 49¹), ärakuulamisõigus ja selle erandid (MKS § 13), teabe saamise

õigus (MKS § 14 lg 3), õigus taotleda kohustuse täitmise tähtaja pikendamist (MKS § 50),

kaasaaitamiskohustus (MKS § 56), teabe esitamise kohustus (MKS § 60), asjade ja

dokumentide esitamise kohustus (MKS § 62), kohustus võimaldada isikusamasuse tuvastamist

(MKS § 72¹) ja kohustuste täitmata jätmise võimalikud tagajärjed.

Kohtu hinnangul on MTA selliselt toimides andnud kaebajale piisavalt teavet tema õiguste ja

kohustuste kohta maksumenetluses. Kohus selgitab, et MKS-is ei ole sätestatud kohustuslikku

õiguste ja kohustuste tutvustamise korda, küll aga näeb üldise maksuhalduri selgitamis-

kohustuse ette MKS § 14 lg 2, mille kohaselt selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksu-

kohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Samuti sätestab MKS § 60 lg 4, et

suuliste seletuste andmisel selgitab maksuhaldur vajaduse korral maksukohustuslasele

(veelkord) tema õigusi ja kohustusi. Seega juhul, kui maksukohustuslane vajab oma õiguste ja

kohustuste kohta maksumenetluses täiendavaid selgitusi, tuleb tal sellekohased küsimused

maksuhaldurile esitada enne korralduse täitmist ja/või korralduse täitmise ajal (suuliste

selgituste andmisel). Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks enne korralduse vaidlustamist

3-18-909

6(8)

pöördunud maksuhalduri poole täiendavate selgituste saamiseks ega ka seda, et kaebaja oleks

ilmunud MTA ametiruumidesse teavet ja suulisi selgitusi andma.

10. Ekslik on kaebaja väide selle kohta, et MTA peab selgitama talle tema õigusi ja kohustusi

kaebuses kirjeldatud viisil, s.o isiku nõustamine õigete valikute tegemisel, tähelepanu juhtimine

mõningate valikutega kaasneda võivatele negatiivsetele või koormavatele tagajärgedele,

tähelepanu juhtimine seadusesätete teistsuguse tõlgendamise või kohaldamise võimalusele,

maksundusega seotud kohtupraktika tutvustamine.

Kohtu arvates tuleb MKS § 14 lg-t 2 ja § 60 lg-t 4 mõista selliselt, et maksuhaldur annab

maksukohustuslasele ülevaate tema õigustest ja kohustustest, mis on seadusega ette nähtud ja

vajadusel vastab asjakohaseid sätteid puudutavatele küsimustele, mh teadaolevat kohtupraktikat

arvestades. Ükski õigusakt ega muu õiguse allikas ei sea maksuhaldurile ülesandeks tutvustada

maksukohustuslasele abstraktselt kohtupraktikat või võimaldada ligipääsu eesti keelde

tõlkimata EK ja EIK lahenditele. Kui isik soovib tutvuda maksukohustuslase õigusi puudutava

kohtupraktikaga, tuleb tal seda ise otsida või kasutada professionaalse õigusnõustaja abi.

Praegusel juhul on kaebajal juristist esindaja olemas, kes on MTA-le esitatud vaides ja kohtule

esitatud kaebuses mitmesugusele kohtupraktikale (sh EK ja EIK lahenditele) viidanud. Seega

on kaebajal oma esindaja kaudu olnud võimalus tutvuda asjakohase kohtupraktikaga.

Kaebaja ei ole seejuures esitanud ühtegi sisulist argumenti selle kohta, millise olulise teabe (mh

kohtupraktikat puudutava) on maksuhaldur jätnud selgitamiskohustuse raames esitamata.

Üldsõnalist väidet, et maksuhaldur on täitnud selgitamiskohustust ebapiisavalt, saab

kokkuvõttes esitada lõpmatult, sõltumata sellest, millises mahus selgitusi anda.

11. Nõustuda ei saa ka kaebaja väitega, et tema suhtes toimuva maksumenetluse näol on

tegemist kriminaalõigusliku iseloomuga menetlusega, mis tingib kriminaalmenetluse reeglite

rakendumise.

Maksumenetlus ei ole olemuslikult suunatud karistamisele ega ka koormava haldusakti

andmisele, vaid eelkõige veendumisele selles, et maksukohustuslane on täitnud maksukohustust

/ maksuseadustest tulenevaid kohustusi korrektselt (MKS § 10 lg 2 p 1). Maksukohustuslase

kaasaaitamiskohustus (MKS § 56 lg 1) teenib sama eesmärki. Maksuseaduste täitmist

kinnitavate tõendite puudumisel tuvastatakse maksumenetluses üldjuhul küll täiendav maksu-

kohustus, sh teatud juhtudel vastutus teise isiku maksukohustuse eest (MKS § 10 lg 2 p-d 2 ja

3, § 40). Sellest ei saa aga teha järeldust, et maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise

tõendamise vajadust ja kohustust saaks sisustada kriminaalõigusliku menetlusena. Karistus-

õiguslik vastutus saab kaasneda siiski maksuarvestuse nõuete rikkumisega, mitte korrektse

maksuarvestuse pidamisega ja sellekohase teabe esitamisega maksuhaldurile.

Seejuures näeb MKS § 64 lg 1 p 6 üheselt isikule ette võimaluse keelduda maksumenetluses

teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks enda või MKS § 64 lg 1 p-s 5

nimetatud isiku süüditunnistamist õigusrikkumises. Seega on maksumenetluses tagatud

kaasaaitamiskohustuse vältimise võimalus enese mittesüüstamise printsiibi kaudu, kuid seda

üksnes põhjendatud juhtudel. Kindlasti ei saa pidada MKS § 64 sisuks seda, et isik võiks maksu-

ja kriminaalõiguse kokkupuutepunktidele üldsõnaliselt viidates hoiduda maksuseaduste

täitmisest, s.o lõpptulemusena vabalt valida enda maksukohustuse suurust, ilma et maksu-

halduril oleks võimalik seda kontrollida.

Kohtupraktikas on selgitatud, et MKS § 64 lg 1 p-le 6 saab tugineda eelkõige juhul, kui

süüteomenetlus on alanud, st tehtud on esimene uurimis- või menetlustoiming ning menetluse

alustamiseks on olemas ajend ja alus ning puuduvad menetlust välistavad asjaolud.

Maksukohustuslane peab põhistama ohtu, et andmeid või tõendeid võidakse tema süüstamiseks

3-18-909

7(8)

kasutada. Üldine põhjendus, et maksukohustuslane ei saa välistada, et tema antud teavet

võidakse kasutada kunagi algatatava süüteomenetluse raames, ei ole teabe andmisest

keeldumiseks piisav. See viiks iseenesest olukorrani, kus isikul oleks õigus keelduda teabe

andmisest täiesti kontrollimatutel põhjustel (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.11.2011 otsus nr

3-10-3321, p 19). Riigikohus on küll leidnud, et isik võib tugineda MKS § 64 lg 1 p-le 6 ka

enne süüteomenetluse algust (Riigikohtu 01.06.2005 otsus nr 3-1-1-39-05, p-d 12-15), samas ei

ole Riigikohus oma lahendites kuidagi välistanud seda, et maksumaksja ei pea maksu-

menetluses põhjendama MKS § 64 lg 1 p-s 6 sätestatud õigusele tuginemist. Ka EIK praktikast

tuleneb, et enese mittesüüstamise privileegile saab tugineda siis, kui seos nõutava tõendi ja

käimasoleva või võimaliku süüteomenetluse vahel on tuvastatav ega ole pelgalt hüpoteetiline

(vt EIK 05.04.2012 otsus nr 11663/04, Chambaz vs. Šveits, EIK 08.04.2004 otsus nr 38544/97,

Weh vs. Austria).

Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kuigi vastastikune teabevahetus ei ole kriminaal- ja

maksumenetluses välistatud, tuleb maksumenetluses kogutud tõendeid kriminaalmenetluses

uurida ja hinnata kriminaalmenetlusliku tõendamise üldisi reegleid järgides (Riigikohtu

03.03.2011 määrus nr 3-4-1-15-10, p 27). Seega isegi juhul, kui kaasaaitamiskohustuse raames

on maksumenetluses teavet antud, ei tähenda see vastava tõendusteabe piiramatut lubatavust

kriminaalmenetluses.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et menetlusosaliste õigused ja kohustused EV maksu- ja süüteo-

menetluses (eelkõige haldusmenetluslik kaasaaitamiskohustus ja karistusõiguslik enese

mittesüüstamise privileeg) on piisavalt tasakaalustatud ning vastavuses kohtupraktikaga, sh EK

ja EIK praktikaga.

12. Kohus nõustub ühtlasi maksuhalduri seisukohaga, et kui isikul on MKS §-st 64 tulenev

õigus teabe ja dokumentide esitamisest keelduda ning ta sellele õigusele tugineb, siis ei muuda

see teabe nõudmise korraldust automaatselt õigusvastaseks. Maksude arvestamise ja tasumise

õigsuse kontrollimiseks (MKS § 10 lg 2 p-des 1-3 nimetatud ülesannete täitmiseks) vajalikku

teavet ei ole põhjendatud pidada kedagi eelduslikult süüstavaks, st teabe küsimisel maksuhaldur

üldreeglina ei tea ega peagi teadma, kas esineb alus ja soov vastava teabe andmisest

keeldumiseks. Kuivõrd MKS § 64 annab seejuures aluse teabe andmisest keelduda, siis ei saa

ainuüksi teabe küsimine ka isiku õigusi otseselt rikkuda.

13. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja pärast vaideotsuse saamist pöördunud 16.04.2018

maksuhalduri poole ja saanud enda õiguste ja kohustustega seonduvalt kohtu eeltoodud

põhjendustega kooskõlas olevad selgitused. Kohus märgib, et kaebaja poolt nende selgitustega

nõustumine ei ole korralduse kohustuslikkuse ega õiguspärase eelduseks.

Siinkohal tuleb ühtlasi märkida, et tulenevalt HKMS § 158 lg 2 ls-st 2 hindab kohus haldusakti

õiguspärasust selle andmise aja seisuga, st vastavalt haldusakti andmise ajal kehtinud

õiguslikule ja faktilisele olukorrale ega arvesta haldusakti andmise järgselt tekkinud asjaolusid

(vt ka Riigikohtu 27.02.2014 lahend nr 3-3-1-1-14, p 13). Seega kaebaja väited selle kohta, et

ka vaidemenetluses ning 16.04.2018 selgitustaotlusele saadud vastuses ei ole maksuhaldur

selgitanud kaebajale piisavalt tema õigusi ja kohustusi, ei ole vaidlusaluse korralduse

õiguspärasuse hindamise kontekstis otseselt asjassepuutuvad. Samuti väljuvad eelmainitud

kaebaja väited kaebuse piiridest (HKMS § 2 lg 3, § 41 lg 1 ls 2).

14. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et MTA 05.02.2018 korraldus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Seega jääb R.R. kaebus rahuldamata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

3-18-909

8(8)

tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik