2-18-12278/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-18-12278

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2018.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-12278

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagiavaldus M.V. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

520,23 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479;

asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts, OÜ Julianuse

Õigusbüroo; asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-

post: jurist@julianus.ee

Kostja:

M.V.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt M.V.ilt (V.) hageja OÜ Aktiva Finants kasuks, AS LHV Eesti

ja M.V.i vahel 13.02.2016.a sõlmitud järelmaksuga müügilepingust nr 886677

tuleneva nõude alusel, 361,02 eurot, millest põhivõlgnevus 267,10 eurot, intress 18,34

eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot, viivis perioodil 30.07.2016.a kuni 15.08.2018.a 43,71

eurot, viivis perioodil 16.08.2018.a kuni 16.09.2018.a 1,87 eurot.

3. Välja mõista M.V.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis põhinõudelt (267,10

eurolt) alates 17.09.2018.a kuni põhinõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõikes

ettenähtud

ulatuses

(s.o

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2018 oli see

0,00%, millele lisandub 8% aastas).

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 28% ulatuses ja kostja kanda 72% ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt M.V.ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu

summas 234 eurot, s.o 72% menetluskuludelt summas 325 eurot, millest hagiavalduselt

tasutud riigilõiv 125 eurot, hageja esindaja kulu 200 eurot.

2-18-12278

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal M.V.il tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. juulit 2018 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et hageja hagiavaldus tuleb

osaliselt rahuldada.

Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1, kui kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega,

kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb

kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Pärnu maakohus võttis 21.08.2018.a menetlusse OÜ Aktiva Finants hagiavalduse M.V.i

vastu ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. M.V.ile toimetati hagiavaldus ja 21.08.2018.a kohtumäärus kätte

23.08.2018.a aadressil Kooli 30/2-5, Pärnu. Menetlusdokumentide kättesaamist kinnitas

M.V.i ema Veronika V.. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 alusel kui

menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale

kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale

vähemalt neljateistkümneaastasele isikule. Kohus loeb menetlusdokumendid M.V.ile

2-18-12278

kättetoimetatuks dokumentide kättetoimetamisega M.V.iga samas eluruumis elavale isikule,

s.o Veronika V.ile.

M.V. kohustus vastama hagiavaldusele hiljemalt 06.09.2018.a. Kostja hagiavaldusele

tähtaegselt ei vastanud. Hageja on 16.08.2018.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse

tegemist juhul kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et lepingu üldtingimuste punkti 4.6. kohaselt, kui kostja

ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub ostja tasuma tähtajaks tasumata

summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest..

Koos hagiavaldusega on hageja kohtule esitanud mh 13.02.2016.a järelmaksuga

müügilepingu koos üldtingimustega ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe.

Lepingu üldtingimuste p. 4.6 kohaselt viivisemääraks on eritingimustes sätestatud määr.

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punkt 3 kohaselt maksete hilinemisega

kaasneb krediidiandja õigus nõuda tarbijalt võlamenetlustasu hinnakirjas märgitud suuruses

ja viivist. Viivisemäär on võrdne lepingujärgse intressiga, kuid mitte väiksem kui Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohalduv intress +8% aastas. Hageja ja

kostja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes, milles oli kokku

lepitud kohalduvas intressimääras 29,90% aastas, s.o 0,08% päevas.

Kohtu hinnangul AS LHV Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu tingimused on

tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole

lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud

lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta

sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

2-18-12278

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,08% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 4 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,08/0,02=4).

Tulenevalt asjaolust, et AS LHV Eesti ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja viivise nõude, s.o mõistab välja

kostjalt seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 267,10 eurot, mis tuleneb AS LHV Eesti ja kostja vahel

13.02.2018.a järelmaksuga müügilepingust nr 886677 tulenevate kohustuste täitmata

jätmisest. Kostja kohustus laenusumma tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja on

võlausaldajale tasunud koguvõlgnevusest ainult 20,89 eurot. Kostja on maksegraafiku järgi

laenu tagastamata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS § 100

mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast

30.07.2016.a kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 15.08.2018.a. Kostja on põhinõude

tasumata jätmisega olnud viivituses 747 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda

kuni hagiavalduse esitamiseni kostjalt viiviste tasumist summas 43,71 eurot

(267,10*747*8%/365=43,71).

VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro.

2-18-12278

Käesolevas hagis on võlausaldaja põhinõue kostja vastu 267,10 eurot, s.o ei ole üle 1000

euro, mille alusel on hagejal võimalik nõuda sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

50 eurot. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus kostjalt nõuda VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot. Kui võlausaldaja nõue on kuni 500

euro, siis võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 4 kohaselt kui

kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus

ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri

seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude

hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui

sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad. Hageja ei ole kohtule esitanud

asjaolusid, mille alusel kohus saaks asuda seisukohale, et sissenõudmistoimingud on olnud

erakordselt

keerukad.

Eelnevast

tulenevalt

kohus

rahuldab

hageja

nõude

sissenõudmiskulude hüvitamiseks kogusummas 30 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 16.08.2018.a esitatud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja kohaselt

palub hageja kostjalt M.V.ilt välja mõista hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud

- tasutud riigilõiv 125 eurot ja esindaja kulud summas 320 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt

menetluskulude

suurust

kindlakstegeva

lahendi

jõustumisest

kuni

täitmiseni

menetluskuludelt viivise tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 125 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama OÜ Julianuse Õigusbüroo ning

hageja esindamise eest on OÜ Julianuse Õigusbüroo esitanud hagejale arve summas 320

eurot.

Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele

vastust ei esitanud, hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning

2-18-12278

kohtuistungit ei toimunud, siis ei ole 320 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud.

Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud.

Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning sellele lisatud tõendeid peab kohus põhjendatuks

hageja menetluskulusid õigusabile summas 200 eurot. Antud asjas on hageja poolt esitatud

hagiavaldus viiel lehel. Hagiavaldusele on lisatud tõendid, mis eelduslikult hageja esitas

lepingulisele esindajale. Lepingulisel esindajal ei olnud vajalik ise tõendeid otsida või

kolmandatelt isikutelt dokumente välja nõuda, et neid kohtule esitada. OÜ Julianuse

Õigusbüroo esitatud arvel nr 2573706 on teenuse nimetuseks „Esindustasu võlglase M.V.

kohtumenetluses“. Käesolevas menetluses on hagiavalduse ja hagimaterjalide kohtusse

esitamine lepingulise esindaja esimene ning ainus tegevus kohtumenetluses. Kohus leiab, et

5 leheküljelise hagiavalduse koostamise ning hagimaterjalide koondamine kohtusse

esitamiseks ei vasta nõutud õigusabi kuludele summas 320 eurot.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 16.08.2018.a, seega on menetlus kestnud

32 päeva, mida võib kohtupraktika järgi hinnata lühikeseks menetlusajaks. Kohtu hinnangul

nii hagiavalduse mahtu, sisu lihtsust, esitatud tõendite olemasolu ja menetluse kestvust

arvestades on mõistlik jätta kostja kanda 200 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 28 % ulatuses ja kostja kanda 72% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 100 eurot ning esindaja kulu 200 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude

jaotusest lähtudes määrab kohus kostjate poolt hagejale hüvitavate menetluskulude

rahaliseks suuruseks mõistab kostjatelt hageja kasuks välja 234 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik