2-17-8244/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-8244

Tsiviilasi

J.E. hagi X. OÜ vastu töösuhte tuvastamiseks, töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

hüvitise

ja

puhkusetasu saamiseks ning tööandja poolt kohustuste

rikkumise, sh diskrimineerimise tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2398,77 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. detsembri 2017 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

X. OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

28. august 2018

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): X. OÜ (registrikood XXX), esindajad

Janne Kivistik ja Juri Sulin

Vastustaja (hageja): J.E. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 18. detsembri 2017. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X. OÜ

kanda. Jätta apellatsiooniastme menetluskulude rahaline

suurus

kindlaks

määramata

seoses

vastustajale

hüvitamisele kuuluvate kulude puudumisega.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. J.E. (hageja) esitas Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse X. OÜ (kostja) vastu.

Hageja palus tuvastada, et poolte vahel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017,

kostja töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetada tööleping töölepinguseaduse (TLS)

§ 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4117,5 eurot ja

puhkusehüvitis 746,18 eurot ning tuvastada, et kostja on rikkunud TLS § 28 lg 2 p-i 11 koostoimes

§ 91 lg 2 p-ga 1 (diskrimineerimine).

Avalduse kohaselt on avaldaja inglise keele õpetaja. Kostja tegi hagejale 26. juulil 2016 e-kirjaga

ettepaneku asuda õpetama inglise keelt. Hiljem tegi kostja ettepaneku asuda koolitama meeskonda,

arendama õppekavasid, looma internetipõhiseid õppimisvõimalusi ja laiendama turundust. Algselt

oli töötasuks kokku lepitud 10 eurot tunnis, alates 21. novembrist oli töötasu 15 eurot tunnis.

Hageja töötas keskmiselt 20 tundi nädalas. Poolte õigussuhe vastab töölepingu tunnustele.

Tööandja esindaja rikkus hageja isiklikke õigusi, koheldes hagejat ja tema perekonda

lugupidamatult ja häbistavalt ning sekkus lubamatult hageja eraellu. Ta tegi hagejale järjekindlalt

seksuaalse tähendusega ettepanekuid, süüdistas alusetult suhetes nooremate naiskolleegidega ning

ahistas pidevalt Facebooki kaudu ja e-kirjadega. 17. veebruaril 2017 saatis kostja hagejale e-kirja,

milles

teatati

töösuhte

lõpetamisest

hagejaga,

mida

saab

käsitleda

erakorralise

ülesütlemisavaldusena. Ülesütlemiseks alust ei olnud.

2. Kostja vaidles avaldusele vastu. Kostja leidis, et pooltel töösuhet ei olnud. Hagejal oli hoopis

õigussuhe MTÜ-ga X, kellega hagejal oli sõlmitud leping vabatahtliku töö tegemiseks. Kostja

juhatuse liige on ka MTÜ X juhatuse liige. Isegi kui lepingu pooleks oleks kostja, ei ole tegemist

töölepinguga. Vabatahtliku töö leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Isegi kui tegemist oleks

olnud töösuhtega, olnuks kostjal alus tööleping üles öelda. Hageja diskrimineerimisega seonduv

nõue on arusaamatu.

3. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon rahuldas 19. aprilli 2017 otsusega nr 4-1/612/17 hageja

avalduse osaliselt ja tuvastas, et pooltel oli töösuhe 27. juulist 2016 kuni 17. veebruarini 2017 ja

töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine. Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu

17. veebruarist 2017, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 1757,3

eurot ja puhkusehüvitise 641,47 eurot. Töövaidluskomisjon tuvastas, et kostja on hagejat kohelnud

diskrimineerivalt. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja nõude rahuldamata osas,

milles hageja palus kostjalt välja mõista hüvitised töövaidluskomisjoni väljamõistetust suuremas

summas.

4. Kostja esitas 25. mail 2017 Tartu Maakohtule avalduse, paludes kohtul töövaidlus läbi vaadata.

Lisaks töövaidluskomisjonis esitatud väidetele tõi kostja välja, et hageja jättis 17. novembril läbi

viimata keeleõppe loengu. Hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimunud MTÜ

jõulupeol, 16. veebruaril 2017 toimunud tööalasel koosviibimisel restoranis ning järgmisel päeval

kostja turundusspetsialistiga suheldes. Seetõttu oleks töösuhte olemasolu korral olnud TLS § 88 lg

1 p-des 3, 4 ja 6 toodud alused töölepingu ülesütlemiseks. Hagejale saadetud e-kirjades märgitud

töötasu oli mõeldud tegelikult tasaarvestamaks hageja Edinburghi reisi kulusid, mida kandis MTÜ.

5. 12. oktoobri 2017 menetlusdokumendis täpsustas hageja, et tema nõuded jäävad samaks

töövaidluskomisjonile esitatud nõuetega, arvestades töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamata osa.

Hageja ei soovi, et kohus tuvastaks diskrimineerimise osana seksuaalset ahistamist.

MAAKOHTU LAHEND

6. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt ning tuvastas, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe

27. juulist kuni 17. veebruarini 2017. Maakohus tuvastas, et kostja 17. veebruaril 2017 tehtud

töölepingu ülesütlemine on tühine. Maakohus lõpetas poolte töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

17. veebruarist 2017. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2398 eurot 77 senti (bruto) (sh

puhkusehüvitis 641 eurot 47 senti ja TLS § 109 lg 1 järgne hüvitis 1757 euro 30 senti).

Kohus leidis, et töövaidluskomisjonile ja kohtule esitatud e-kirjade, töövaidluskomisjonis ära

kuulatud tunnistaja K.S. ütlustega ja kohtule esitatud I.N. kirjalike ütlustega on tõendatud, et poolte

vahel oli töösuhe. E-kirjadest nähtub, et kogu õppetööga seonduv suhtlus hagejaga on toimunud

kostja nime alt. Teistsuguseks järelduseks ei anna alust ka hageja ja MTÜ X. (Maakohtu lahendis

ekslikult märgitud MTÜ X. ) allkirjastatud vabatahtliku töö leping (I kd, tl 57-59). Kõigist asjas

esitatud materjalidest nähtub, et suhtlus hagejaga on toimunud inglise keeles, kuna ta eesti keelt ei

oska. Seega on usutav hageja väide, et ta lepingust vähese eesti keele oskuse tõttu aru ei saanud.

Hageja töö vabatahtliku iseloomu lükkab ümber ka asjaolu, et kostja maksis hagejale töötamise

eest, mis nähtub poolte e-kirjadest (tvk tl 7-10) ning töövaidluskomisjonis ära kuulatud tunnistajate

K.S. ja H.E. ütlustest.

Kohus jättis tähelepanuta kostja 29. novembril 2017 esitatud taotlused tõendite kogumiseks, kuna

need on esitatud pärast kohtu antud tähtaja möödumist. Kostja ei ole suutnud ümber lükata eeldust,

et pooled olid sõlminud töölepingu. Vastupidiselt nähtub esitatud tõenditest, et pooltevahelises

suhtes oli töösuhtele omane alluvussuhe, kuivõrd hageja pidi tundide andmisel järgima kostja

juhiseid, mida anti edasi õppespetsialistide kaudu. See nähtub nii kostja juhatuse liikme

20. oktoobri 2016 e-kirjast (tvk tl 16), K.S. ütlustest kui ka H.S. ja I.N. kirjalikest seletustest.

Eeltoodule tuginedes tuvastas kohus, et poolte vahel oli töösuhe.

Kostja ütles töölepingu hagejaga üles 17. veebruari 2017 e-kirjaga (tvk tl 20). Töölepingu

ülesütlemisavaldus vastab seega TLS § 95 lg-s 1 sätestatud vorminõuetele. Ülesütlemisavalduses

ei ole küll ülesütlemist põhjendatud, kuid see ei too TLS § 95 lg 3 kohaselt kaasa ülesütlemise

tühisust.

Kostja tugines ülesütlemise alusena järgmistele kostja rikkumistele: hageja jättis ära 17. novembril

2016 (kostja on ilmselt ekslikult märkinud aastaks 2017) toimuma pidanud keeleõppe loengu,

hageja käitus ebaviisakalt 18. detsembril 2016 toimund jõulupeol ning 16. veebruaril 2017

restoranis toimunud tööalasel koosviibimisel ning käitus ebaviisakalt ja solvavalt 17. veebruaril

2017 kostja turundusspetsialisti I.N. ga. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kostja soovis

hagejaga töölepingut üles öelda TLS § 88 lg 1 alusel töötajast tuleneval mõjuval põhjusel.

I.N. kirjalike ütlustega (I kd, tl 50-52) on tõendatud, et hageja ei andnud 17. novembril 2016

keeletundi, mida ta töökohustusena andma pidi. Seda saab pidada töökohustuse rikkumiseks.

Samas ei ole mitte igasugune töökohustuse rikkumine töölepingu ülesütlemise aluseks. Praegusel

juhul ei ole kostja välja toonud, et hagejat oleks eelnevalt hoiatatud (TLS § 88 lg 3). Tegemist ei

ole kohtu hinnangul ka eriliselt raske rikkumisega, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma

hoiatamata. Lisaks ei ole kostja järginud TLS § 88 lg-t 4, mille kohaselt võib tööandja töölepingu

üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama. Väidetavast rikkumisest lepingu ülesütlemiseni möödus kolm kuud,

mis nimetatud rikkumise puhul ületab mõistliku aja.

Ülejäänud kostja poolt väidetavalt töölepingu ülesütlemise aluseks olevate asjaolude kohta

kinnitavad I. N seletused tema ja hageja konflikti 17. veebruaril 2017. Kohtu hinnangul ei andnud

ebaviisakas käitumine praegusel juhul alust töölepingu ülesütlemiseks. Ebaviisakus teiste töötajate

suhtes võiks olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks, kuid selleks peab see toimuma

korduvalt, häirima töötegemist ning töölepingu ülesütlemisele peab eelnema hoiatus. Nimetatud

asjaolusid praeguses asjas tõendatud ei ole. 2016. a jõulupeo kohta sisaldavad I. N ütlused üksnes

teistelt kuuldut ning 16. veebruari 2017 koosviibimise kohta ei sisaldu I. N ütlustes midagi. H.S.

kirjalikes ütlustes (I kd, tl 56) toodu ei seostu kuidagi kostja väidetud töölepingu ülesütlemise

aluseks olevate asjaoludega.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tõendanud asjaolude esinemist, mis andnuks alust hagejaga

tööleping erakorraliselt üles öelda. Seda kinnitavad ka hageja 31. augustil 2017 kohtule esitatud

tema ja kostja juhatuse liikme vahelisi Facebooki vestlused ja kostja juhatuse liikme pärast

töölepingu ülesütlemist hagejale saadetud e-kirjad, millest võib järeldada, et hagejaga töölepingu

ülesütlemine oli seotud tema ja kostja juhatuse liikme vaheliste isiklike suhetega. Seega on

kostjapoolne töölepingu ülesütlemine tühine. Kuna hageja taotles töölepingu lõpetamist, tuleb

tööleping TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetada alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral, st 17. veebruarist 2017.

Seoses töölepingu lõpetamisega TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1

kohaselt välja mõista hüvitis. Kohus leidis, et poolte 17. novembri 2016 e-kirjadega ning

11. septembri 2016 Facebooki vestlusega (tvk tl 7-11) on tõendatud, et kuni 17. novembrini 2016

oli hageja netotasuks kokku lepitud 10 eurot akadeemilise tunni eest ja pärast seda 15 eurot ning

hageja koormus oli keskmiselt 20 tundi nädalas. Sellest on lähtunud ka töövaidluskomisjon

hüvitiste suuruse arvutamisel. Kostja on küll kohtule esitatud avalduses sellele vastu vaielnud, kuid

ei ole esitanud omapoolset arvestust. Kohus leidis, et töövaidluskomisjoni otsuse p-s 37 toodud

arvutuskäik vastab Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009 määrusega kehtestatule, mistõttu luges kohus

tuvastatuks, et hageja keskmine kuutasu oli 1171,53 eurot. Töövaidluskomisjon on hageja kasuks

välja mõistnud hüvitise 1,5 keskmise kuutasu ulatuses. Kohus ei pidanud põhjendatuks hüvitist

veelgi vähendada ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas 1757,3 eurot.

Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka puhkusehüvitise kasutamata puhkuse eest. Arvestades

töösuhte kestust oli hagejal õigus 16,31 puhkusepäevale. Pooled ei ole välja toonud, et hageja oleks

puhkust kasutanud. Kohus luges hageja keskmiseks päevatasuks 39,33 eurot ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja puhkusehüvitise brutosummas 641,47 eurot.

Kokku mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja 2398,77 eurot.

Kohus jättis rahuldamata hageja esitatud tuvastusnõude tuvastamaks kostja poolne

lepingurikkumine, sh diskrimineerimine. Hageja väljatoodud asjaolud ei mahu ühegi võrdse

kohtlemise seaduses ja soolise võrdõiguslikkuse seaduses toodud diskrimineerimisjuhtumi alla, v.a

seksuaalne ahistamine. Hageja väljendas otsesõnu, et ei soovi tugineda seksuaalsele ahistamisele.

Seega tuleb hageja nõue diskrimineerimise tuvastamiseks jätta rahuldamata. Hageja ei ole välja

toonud, milles seisneb tema õiguslik huvi tuvastamaks, et kostja on oma kohustusi tööandjana

muus osas rikkunud. Selline õiguslik huvi ei ole kohtule ka muudest hageja esitatud seisukohtadest

äratuntav. Kohus jättis nimetatud nõude tuvastushuvi puudumise tõttu rahuldamata.

Kohus jättis hagi osalise rahuldamise tõttu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus

tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ning teha uus otsus, millega tuvastada hageja nõuete

alusetus ning jätta kõik hageja nõuded kostja vastu rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda.

Kostja hinnangul ei ole kohus õigesti hinnanud hageja esitatud tõendeid. Kostjal puudub hagejaga

õigussuhe ning hagejal oli võlaõiguslik leping sõlmitud MTÜ X. .

Hageja ja kostja vahel ei olnud töösuhet. Kostja enda soov oli olla maksimaalselt vaba oma

töövahendite, -aja ja –viisi valikul, st teha tööd kui käsundisaaja ning mitte kui töötaja. Kohus on

ühekülgselt hinnanud e-kirjavahetust poolte vahel. Tegemist oli vaid pakkumisega kompenseerida

vabatahtliku tööga seotud kulusid MTÜ X. poolt, mitte aga kostja poolt. Kostjal ja MTÜ X. l on

seaduslikuks esindajaks üks ja sama isik. Hageja ja MTÜ X. vahel oli käsundusleping, kuna

eesmärk oli reguleerida konkreetsete ülesannete täitmist, mille eest maksti ka tasu. Pelgalt teiste

töötajate ütluste pinnalt, kes töötasidki kostja juures töölepingu alusel, ei saa kindlaks teha, et ka

hagejal oli tööleping.

Isegi kui poolte vahel olnuks töösuhe, siis andnuks hageja käitumine muu hulgas põhjuse

töölepingu lõpetamiseks. Maakohus jättis hindamata hageja enda poolt toime pandud käitumise

kostja suhtes.

Kohus ei ole tuvastanud asjaolu, et kõik väljatrükid e-kirjavahetusest oleksid adekvaatsed, st

välistatud oleks nende kunstlik loomine. Väljatrükke ei saa käsitleda tõenditena, sest nende

usaldusväärsus ei ole piisav. Antud tsiviilasjas tuleks tõendeid hinnata kohtuistungit pidades.

8. Hageja (vastustaja) vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Hageja juhib tähelepanu, et kostja on

ise oma tegude ja sõnadega kinnitanud töösuhte olemasolu, s.o töö pakkumisega, töösuhte

lõpetamisega ja ka enda poolt esitatud tõenditega, millest nähtub, et hagejalt eeldati kooli töö- ja

õppekorralduse järgimist.

Hageja esitas Facebooki vestlused kuvatõmmistena, kuna sellisel viisil ei ole võimalik

materjalidega manipuleerida.

Tõendite esitamise/kogumise osas esimese astme kohtule etteheidete esitamine on otsitud

põhjendus.

RINGKONNAKOHTU LAHEND

9. Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.

Maakohtu otsus on igakülgselt seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS

§ 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu

hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.

10. Maakohus on ammendavalt käsitlenud küsimust pooltevahelise õigussuhte olemusest, jõudes

põhjendatult järeldusele, et tegemist oli töösuhtega (töölepinguga) koos kõigi sellele omaste

tunnustega. Apellatsioonkaebusest ei nähtu põhistusi (TsMS § 633 lg 3), mis annaksid alust

kahelda maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ja tõenditele antud hinnangute õigsuses.

Puudub alus heita maakohtule ette kohtuotsuse ebapiisavat põhjendamist, tõendite ebaõiget

hindamist või muid menetluslikke rikkumisi, samuti materiaalõigusnormi väära kohaldamist.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohtadega õigusnormide kohaldamisel ja tõendite hindamisel,

kuid ainuüksi see asjaolu ei tähenda, et maakohus oleks eksinud menetlusnormide või

materiaalõigusnormide sisustamisel.

11. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud etteheide, justkui oleks maakohus jätnud

hindamata hageja enda käitumise kostja kui tööandja suhtes. Maakohus on käsitlenud hageja

(töötaja) käitumist oma otsuse punktides 10 – 13, andes sellele oma hinnangu.

Nõustuda ei saa ka apellandi väidetega, nagu ei oleks e-kirjavahetuste või suhtlusportaalide

väljatrükid käsitatavad tsiviilkohtumenetluses tõenditena. Samuti ei tulnud maakohtul asuda omal

algatusel kontrollima, kas mingi osa väljatrükkidest võis olla võltsitud. Kostja ei esitanud

maakohtus elektroonilise suhtluse väljatrükkide osas võltsituse vastuväidet (TsMS § 277 lg 1),

märkides oma 20.11.2017. a menetlusdokumendis üksnes seda, et sotsiaalmeediaportaali

väljavõtetest ei nähtu, kas need on esitatud järjestikuse vestlusena või üksnes pisteliselt.

Hageja esitas väljatrükid maakohtule 31.08.2017. a (I kd tl 74-157), kostja lepinguline esindaja on

maakohtule vastanud 09.10.2017, et ei vaidle kirjavahetuse esitamisele inglise keeles, ilma seda

eesti keelde tõlkimata. Vaatamata märkimisväärsele lehekülgede arvule on tegemist põhiliselt

lühisõnumitega ning kogu materjaliga tutvumiseks ei pidanuks inglise keelt keskmisel tasemel

valdaval isikul kuluma enam kui 2 tundi. Seega ei ole alust maakohtule ette heita kostjale oma

seisukohtade avaldamiseks liiga lühikese tähtaja andmist.

12. Ehkki apellant (kostja) soovis asja läbivaatamist ringkonnakohtu istungil, ei ilmunud apellant

ringkonnakohtu 28. augusti 2018. a istungile, millest informeeris ringkonnakohut telefoni teel.

Kostja on ringkonnakohtule ka teatanud, et sisuliselt on pooled lahendanud vaidluse omavahelisel

kokkuleppel ning kostja on hageja pangakontole tasunud kolme osamaksega 2050 eurot. Seega

sisuliselt on kostja hageja nõude juba täitnud (maakohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks

välja brutosummana 2398,77 eurot, millelt tööandjal tuli kinni pidada seaduses ette nähtud maksud

ja maksed). Kirjalik kompromiss jäi pooltel sõlmimata, kuna kostja ei saanud hagejaga enam

kontakti.

13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb ringkonnakohtus kantud

menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna asja

materjalidest nähtuvalt ei kandnud vastustaja (hageja) apellatsiooniastmes menetluskulusid.

Vastustaja on apellatsioonkaebusele vastanud isiklikult, mistõttu saab eeldada, et ta ei kandnud

kulutusi õigusabile.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/