Legislator Case Law & Legislation
3-18-1180/17 AI generated

3-18-1180/17 · Riigikohtu erikogu

Case Number 3-18-1180/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Vanglale kolm kahju hüvitamise võimaldanud õiget ravi. Taotluste kohaselt on ta meditsiiniosakonda oma puusa- ja jalavaludest

Legislator headnote

AI generated

3-18-1180/17 · Riigikohtu erikogu: Taotluste kohaselt on ta meditsiiniosakonda oma puusa- ja jalavaludest

Keywords

AI generated
health insurance voucher fee proof of legal aid vat fraud investigation visa nutrition claims traveller's cheque
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

R I I G I K O H U S

ERIKOGU

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3181180

Määruse kuupäev

18. september 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Jaak Luik, Ivo

Pilving ja Tambet Tampuu

Kohtuasi

Pädeva kohtu määramine X kahju hüvitamise kaebuses

Menetluse alus Riigikohtus

Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2018. a määrus haldusasjas

nr 3181180

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2188581 ja saata asi Harju

Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Vanglale kolm kahju hüvitamise

taotlust, milles nõudis hüvitist põhjusel, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole talle

võimaldanud õiget ravi. Taotluste kohaselt on ta meditsiiniosakonda oma puusa- ja jalavaludest

teavitanud, kuid talle ei anta ravi ega viida vajalikele uuringutele.

2. Tallinna Vangla jättis 28. mai 2018. a vastusega kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Vastuse

kohaselt on kaebaja saanud asjakohast ravi ning talle on tehtud vajalikud uuringud. Samuti on

kaebaja plaanilise magnetresonantstomograafia uuringu järjekorras. Kaebaja on ise korduvalt

ravimite võtmisest keeldunud. Vangla selgitas, et osutab tervishoiuteenust eraõiguslikus suhtes

tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel ning tema vastusega mittenõustumisel võib kaebaja

pöörduda maakohtusse.

3. Kaebaja esitas 1. juunil 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles nõudis hüvitist 6800 eurot, kuna

ta ei ole senimaani õiget ravi saanud. Samuti märkis ta, et soovib Tallinna Vangla 28. mai 2018. a

vastuse tühistamist. Ühtlasi taotles ta riigi õigusabi.

4. Harju Maakohus keeldus 11. juuni 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2188581 avaldust menetlusse

võtmast, leides, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses.

5. Kaebaja esitas 15. juunil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et maakohus ei

võtnud tema avaldust menetlusse, ning palus halduskohtul võtta tema nõue hüvitise saamiseks

menetlusse.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 24. juuli 2018. a määrusega kaebuse ning edastas asja Riigikohtu

tsiviil- ja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt

3-18-1180

puudutab kaebaja kahjunõue vanglas osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti. Tervishoiuteenuse

osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ning selline vaidlus tuleb

lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse

osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine.

ERIKOGU SEISUKOHT

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi

tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev

kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-

õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust

suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte

iseloom (vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 23. septembri 2003. a määrus

asjas nr 334103, p 8).

8. Erikogul tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja kahjunõude aluseks olevad väited puudutavad

tervishoiuteenuse osutamist lepingulises suhtes või vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lõike 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse

osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides

läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse

osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt

arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse

osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama

patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti.

10. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla

koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja

tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites

(15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3315310, p 9). Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline

erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 334111 ja

28. augusti 2012. a määrus asjas nr 334112).

11. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on viidatud õigusnormidele ja

kohtupraktikale tuginedes selgitanud, et kohustus osutada tervishoiuteenust piisava hoolega on

VÕS § 762 järgi hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega ning tervishoiuteenuse osutamisel vanglas

kujuneb vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Selline vaidlus lahendatakse

tsiviilkohtumenetluses maakohtus (vt 25. septembri 2017. a määrus asjas nr 3171076). Maakohtu

pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju

hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas

nr 3315310, p 9).

12. Kaebaja on tuginenud sellele, et kuigi ta on vangla meditsiiniosakonda oma

terviseprobleemidest (puusa- ja jalavalud) informeerinud, ei ole ta saanud asjakohast ravi ega ole

talle tehtud vajalikke uuringuid. Erikogu märkis käesoleva määruse punktis 11, et kohustus osutada

tervishoiuteenust piisava hoolega on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega. Erikogu märgib

lisaks, et vangistusseaduse § 52 lõike 2 järgi on ka ravi ja uuringute määramine vanglas arsti

erialane otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Viidatud sätte kohaselt on arst

2(3)

3-18-1180

kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate

võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

13. Seega on vaidlus võrsunud eraõigussuhtest ning kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada

TsMS § 1 alusel maakohtus. Erikogu märgib, et kuigi kaebaja nõuab ka Tallinna Vangla 28. mai

2018. a kahju hüvitamise taotluse kohta esitatud vastuse tühistamist, on praegusel juhul tegemist

eraõiguslikule nõudele esitatud vastusega, mida ei saa tühistada üheski menetluses.

14. Erikogu tühistab TsMS § 711 lõike 3 alusel Harju Maakohtu 11. juuni 2018. a määruse

tsiviilasjas nr 2188581 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule.

Maakohtul tuleb lahendada ka kaebaja riigi õigusabi taotlus.

Priit Pikamäe

Viive Ligi

Jaak Luik

Ivo Pilving

Tambet Tampuu

3(3)