2-17-15839/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-17-15839

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

14.september 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX hagi Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG

EST vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot + 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XX (sündinud xx xx xxxx, elukoht x xxxxxxx

xxxxxx, xxxx xxxxxxx xxxx, xxx xxxxxxxxx, e-post

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja E.K. (e-post xxx)

Kostjad:

1. Pärnu kohtutäitur Rocki Albert (asukoht Uus 1-1,

80011 Pärnu, e-post info@albert.ee);

2. osaühing EMG EST (registrikood 10216557, asukoht

Xxxxxxxx xxx xx, 80030 Pärnu, e-post info@emgest.ee);

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (e-

post: menetlus@tamar.ee)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus poolte nõusolekul (TsMS § 403 lg 1)

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XX hagi kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG EST vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

2. Menetluskulud jätta täies ulatuses kanda XX kanda.

3. Määrata osaühingu EMG EST põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 960

eurot (ei sisalda käibemaksu).

4. Mõista XXlt osaühingu EMG EST kasuks menetluskulude katteks välja 960 eurot.

5. Väljamõistetud menetluskulu tasumata osalt on XX kohustatud tasuma osaühingule EMG

EST viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

Tsiviilasi nr 2-17-15839

2 (17)

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

XX esitas 23.10.2017 Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG Est vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja palub tunnistada TMS § 223 lg 1 alusel kehtetuks kinnisasjade Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x

ja Xxxxxxxx xxx xx (kinnisturaamatu registriosa nr-d xxxxxxx ja xxxxxxx) enampakkumised,

mis Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti poolt on enampakkumise 03.10.2017 aktide kohaselt

korraldatud täiteasja nr 176/2016/80 menetlemisel. Samuti taotleb hageja TMS § 223 lg 2 p 2

alusel kaasomandite lõpetamise menetluse jätkamist.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt kanti XX 29.11.2012 kinnistusraamatusse tema isale

CC-le kuulunud 1/2 mõttelise osa kinnisasjadest asukohaga Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x

(registriosa nr xxxxxxx) ja Xxxxxxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) omanikuna.

10.05.2013 esitas kinnisasjade teine 1/2 mõttelise osa omanik, OÜ EMG EST, Pärnu Maakohtule

hagiavalduse kaasomandi lõpetamiseks (tsiviilasi nr x-xx-xxxxxx). Selles

tsiviilasjas

Pärnu

Maakohus xx xx xxxx osaotsusega rahuldas XX vastuhagi alternatiivse nõude OÜ EMG EST

poolt algatatud kinnisasjade Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x ja Xxxxxxxx xxx xx kaasomandi

lõpetamise menetluses ning otsustas, et kinnistud müüakse kaasomanike vahelisel

enampakkumisel. Osaotsus jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2015 kohtuotsusega, millega

jäeti OÜ EMG EST apellatsioonkaebus rahuldamata.

15.01.2016.a esitas OÜ EMG EST Pärnu kohtutäiturile Rocki Albertile täitmisavalduse

täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx osaotsus

tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx. 18.07.2016 toimus kohtutäituri büroos kaasomanikele kuuluva vara

arestimine, kusjuures kaasomanikud on eelnevalt saavutanud kokkuleppe kinnisasjade

enampakkumise alghinna suhtes: võttes aluseks tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtueksperdi poolt

antud hinnangu lepiti vastavalt Xxxxxxxx xxx x alghinnaks 11 000 € ja Xxxxxxxx xxx xx

alghinnaks 190 000 €. XX esindaja vaidles koheselt kinnisasjade temale kuuluva 1/2 mõttelise

osa arestimise vastu ja vaidlustas arestimise ka kohtus, leides, et arestimine rikub XX õigusi ning

piisaks eelmärkest kinnistusraamatus. Kohus ei rahuldanud XX kaebust kohtutäituri otsusele

kinnisasjade arestimise kohta.

07.09.2016 (hagiavalduses on aastanumbriks ilmselt ekslikult märgitud 2017) kuulutas

kohtutäitur välja kinnisasjade elektroonilise enampakkumise. XX vaidlustas 07.09.2016

väljakuulutatud enampakkumise selle korraldamise tingimuste tõttu. Täitemenetlus peatati Pärnu

Maakohtu poolt. Kohtutäitur, Pärnu Maakohus ega Tallinna Ringkonnakohus ei rahulda XX

taotlust seoses enampakkumise tingimustega.

Riigikohtu 09.06.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 3-2-1-61-17 XX kaebus rahuldatakse.

03.07.2017 kohtutäitur taastas täitemenetluse. 07.07.2017 teatas XX kohtutäiturile, et soovib ise

ja vahetult osaleda enampakkumisel ning et teda Eestis esindanud isikutel ei ole volitust esindada

teda vahetult enampakkumise pakkumiste tegemisel. 22.08.2017 kohtutäitur teatas, et on XX

taotluse seoses enampakkumise korraldamise tingimustega (peamine nõue – suuline

enampakkumine) läbi vaadanud ja jätab selle rahuldamata.

01.09.2017 esitas XX kaebuse kohtutäituri 22.08.2017 otsuse peale, taotles täitemenetluse

peatamist ning kohtu osaotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist TMS § 25 lg 1

kohaselt. Ühtlasi teatas XX, et tema algselt septembri lõpuks kavandatud tulek Xxxxxxse lükkub

1 kuni 1,5 kuud edasi, sh perekondlikel põhjustel. Seega teatab XX kohtutäiturile enne

enampakkumise väljakuulutamist, et septembri lõpus ta veel Xxxxxxse ei jõua.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

3 (17)

08.09.2017 kuulutas kohtutäitur välja Xxxxxxxx xxx x ja Xxxxxxxx xxx xx kinnisasjade

elektroonilise enampakkumise; enampakkumisel osalemiseks registreerimine lõppes 22.09.2017

ja enampakkumine 29.09.2017.

19.09.2017 muudeti enampakkumise tingimusi. Teate enampakkumise kohta sai XX esindaja

Xxxxxx, J. K., kätte 11.09.2017; XXle, kes oli ise soovinud vahetult enampakkumisel osaleda ja

sellest ka kohtutäiturit 07.07.2017 informeerinud, teadet ei saadetud. Seetõttu sai XX

enampakkumise väljakuulutamisest teada 13.09.2017.

14.09.2017 toimus XX 01.09.2017 esitatud kaebuse suuline läbivaatamine kohtutäituri juures.

Kohtutäitur jäi oma seniste seisukohtade juurde.

18.09.2017 esitas XX kohtutäiturile kaebuse väljakuulutatud elektroonilise enampakkumise

tühistamiseks, sest temal puudub tehniline võimalus enampakkumisel osaleda; pealegi on

enampakkumine välja kuulutatud 1 min pikeneva lõpuga ja Xxxxxxxxxxst pakkumiste tegemine

oleks selle aja jooksul võimatu.

19.09.2017 muutis kohtutäitur väljakuulutatud enampakkumise tingimusi ja asendas 1.min

pikeneva lõpu 30 min pikeneva lõpuga. Ühtegi teist tingimust ei muudetud. Ka seda teadet ei

edastatud otse XXle, vaid tema esindajale Xxxxxx. XX sai muudatusest enampakkumise

tingimustes teada 21.09.2017 ja esitas kohtutäiturile interneti teel küsimused; samal päeval saatis

kohtutäitur

XXle

ingliskeelse

Kohtutäiturite

ja

pankrotihaldurite

e-oksjonikeskkonna

kasutusjuhendi, mis tervikuna kohale ei jõuagi.

25.09.2017 otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata XX 01.09.2017 esitatud kaebuse

(vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmise taotlus). 26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule

kaebuse kohtutäituri toimingu peale, sh TMS § 25 lg 1 rakendamise küsimuses (tsiviilasi nr x-

xx-xxxxx).

03.10.2017 teatas kohtutäitur toimunud enampakkumisest, millel osalenud OÜ EMG EST

omandas kinnistud enampakkumise alghinnaga, ning esitas elektroonilise enampakkumise aktid.

11.10.2017 Pärnu Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx jättis kõik XX taotlused

rahuldamata (XX 01.09.2017 kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta). Kohtumääruse peale

edasikaebamine võimalik kuni 26.10.2017.

12.10.2017 otsusega kohtutäitur rahuldas osaliselt XX 18.09.2017 kaebuse: kohtutäitur muutis

tagantjärele enampakkumise pikeneva lõpu intervalli 1 minutilt 30-le minutile; ülejäänud osas

jäeti kaebus rahuldamata. Kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine võimalik kuni 23.10.2017.

Selle üle, kas Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsuse kohaselt läbiviidud kaasomandi lõpetamise

menetlus oli õige ja õiglane, ning kas võidi rikkuda enampakkumise olulisi tingimusi, saab

käesoleval juhul otsustada eelkõige enampakkumise tulemuse alusel. Enampakkumise

tulemuseks on see, et 03.10.2017 koostatud „Enampakkumise aktide“ kohaselt omandas

kinnistud alghinnaga OÜ EMG EST ja XX enampakkumisel ei osalenudki, sisuliselt

enampakkumist ei toimunudki. XX ei osalenud enampakkumisel, kuna perekondlike olude tõttu,

millest ta oli kohtutäiturile ka teatanud, osutus tema Xxxxxxse tulek kavandatud ajal võimatuks

(taotles korduvalt enampakkumise edasilükkamist), aga XX mitteosalemise põhjuseks oli ka see,

et kohtutäitur oli algselt otsustanud korraldada elektroonilise avaliku enampakkumise, kus

enampakkumise pikeneva lõpu intervalliks oli määratud 1 minut. Sellise intervalli korral ei olnud

XXl isegi mitte teoreetilist võimalust Xxxxxxxxxxst konkureerivate pakkumiste tegemiseks.

Hagiavalduses ja 14.12.2017 kirjaliku arvamusega täiendatud põhjendustel XX leiab, et

enampakkumine on kehtetu järgmistel põhjustel:

1) Kaasomandi lõpetamine ja kaasomanikevaheline enampakkumine on üldisemas laiemas

mõttes muidugi avalik protsess, sest see toimub kohtu ja kohtutäituri vahendusel, kes täidavad

avalikke ülesandeid – kes riigi, kes oma nimel. Samas, kui kaasomand lõpetamise otsus tehakse

kohtus ja seda tehakse otsusega AÕS § 77 lõikest 2 lähtudes, ning kui kohtu poolt on otsustatud,

et kaasomand lõpetatakse „kaasomanikevahelise enampakkumisega“, siis sellega ei ole kohtu

poolt otsustatud „avaliku enampakkumise“ korraldamist AÕS § 77 lg 2 mõttes.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

4 (17)

Kui kohus on otsustanud kaasomandi lõpetamise viisi üle, siis kohtuotsuse „ümbertegemine“ –

ühe kaasomandi lõpetamise viisi asendamine teisega, ei ole kohtutäituri pädevuses.

2) Kuna Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas on võimalik korraldada ainult

avalikke enampakkumisi (keskkond on ülesse ehitatudki sissenõude menetluseks TMS 2.osa

kohaselt), siis saab seda keskkonda kaasomanike vaheliseks enampakkumiseks kasutada ainult

siis, kui kaasomanikud selles kokku lepivad. Sellist kokkulepet antud juhul ei ole ja seega oli

kohtutäitur kohustatud korraldama kas suulise või kirjaliku enampakkumise, selleks oli ja on tal

ka täielik seaduslik alus ja võimalus.

3) Käsitletavate enampakkumiste kõige olulisemaks sisuliseks menetluslikuks rikkumisteks,

mille tõttu tuleb enampakkumine tunnistada kehtetuks, on kohtutäituri poolt enampakkumiste

tingimuste, eelkõige hageja suhtes olulise tingimuse muutmine - pikeneva lõpuga oksjoni

intervalli muutmine 1 minutilt 30-le minutile 19.09.2017, s.o 10 päeva pärast enampakkumise

väljakuulutamist, kui hageja sai muutmisest teada 1 päev enne enampakkumisele registreerimise

tähtaja lõppu.

Hageja elukohaks on Xxxxxxxxxx ja tal ei olnud seetõttu järelejäänud aja jooksul võimalik

ennast enampakkumisel osalejaks registreerida ning enampakkumisel osaleda.

4) Korraldatud kinnisasjade oksjonid kuuluvad tühistamisele ka seetõttu, et nende korraldamisel

on rikutud Eesti Vavariigi Põhiseaduses sätestatud omandi puutumatust (§ 32), millest erandid

saavad olla sätestatud ainult seadusega. Seega on tegemist Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni 1. protokolli artikli 1 kohaselt käsitletava rikkumisega, samuti artikli 41 (Õiglane

hüvitus) rikkumisega.

5) kohtutäitur on täiteasjas nr 176/2016/80 rikkunud seaduses sätestatud menetlustähtaegu e-

oksjoni korraldamisel. Kohtutäituri viidatud 22.08.2017 teate punkti 3 on kohtutäitur teatanud

enampakkumise lõpuaja 22.09.2017. Enampakkumine on Ametlikes Teadaannetes ja kohtutäituri

vastava teatega kaasomanikele tegelikult välja kuulutatud 08.09.2017. Teate kohaselt algas

registreerimine enampakkumisele samal päeval, 08.09.2017, ja kestis kuni 22.09.2017. Seega jäi

enampakkumise teate avaldamisest 08.09.2017 kuni enampakkumise alguseni 23.09.2017 TMS §

153 lg-s 2 sätestatud kohustusliku 20 päeva asemel 15 päeva. Kohustusliku minimaalse

ajavahemiku rikkumine on enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks. Hageja leiab, et

kohtutäitur on lühendanud menetuse osalistele registreerimiseks määratud ajavahemikku

teadlikult, eesmärgiga muuta XXl osalemine enampakkumisel keerulisemaks.

Kuivõrd ei ole olemas seadust, mis vahetult annaks võimaluse jätta XX selliselt korraldatud

enampakkumise tulemusel ilma oma omandist (tuginedes seejuures ainult suvalistele

analoogiatele teiste seadustega), siis tuleb enampakkumised, mis olid korraldatud Pärnu

kohtutäituri poolt täiteasjas nr. 176/2016/80, tunnistada kehtetuks ja täitemenetlust jätkata.

Hageja palub tunnistada enampakkumised kehtetuks ja kaasomandite lõpetamise menetluse

jätkamist.

KOSTJA I, PÄRNU KOHTUTÄITUR ROCKI ALBERTI, VASTUS

Kohtutäitur hagi ei tunnista. Kohtutäitur selgitab, et 07.08.2017 esitas kaasomanik XX

kohtutäiturile taotluse, millega palus kohtutäituril: 1) anda menetlusosalistele vabatahtlik nõude

täitmise tähtaeg; 2) määrata enampakkumise viisiks suuline enampakkumine; 3) määrata

kaasomanikevahelise enampakkumise toimumise kuupäev käesoleva aasta septembrikuu

viimastel päevadel; 4) määrata ostuhinna tasumise tähtajaks 1 kuu arvates enampakkumise

lõppemisest.

17.08.2017 edastas kaasomanik EMG EST OÜ kohtutäituri palvel oma seisukoha XX esitatud

taotluse osas. EMG EST OÜ kaasomanikuna ei nõustunud vabatahtliku täitmise tähtaja

määramisega ning soovis, et kohtutäitur täitetoimingutega edasi läheks. Enampakkumise viisi

osas jättis EMG EST OÜ otsustamise kohtutäituri kanda. Ostuhinna tasumise osas oli EMG EST

OÜ kaasomanik XX esitatud taotlusega nõus.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

5 (17)

22.08.2017 koostas kohtutäitur vastuse kaasomanik XX esitatud taotlusele, kus märkis, et on

teadlik ja nõustub taotleja väitega, et tegemist ei ole avaliku enampakkumisega, vaid

kaasomanike vahelise enampakkumisega. Kohtutäitur on selgitanud, et enampakkumisel saavad

osaleda ja pakkumisi teha ainult XX ja EMG EST OÜ vastavalt kas ise või läbi oma volitatud

isiku.

Kohtutäitur jäi oma seisukoha juurde, et enampakkumise viisiks on elektrooniline

enampakkumine ning XX taotlust arvestades määras enampakkumise toimumise ajaks

29.09.2017.

Kohtutäitur juhib tähelepanu, et enampakkumise viisi osas esitas kaasomanik XX kohtutäiturile

kaebuse juba 27.07.2016. Enampakkumise toimumise viisi osas on oma seisukoha võtnud

Riigikohus, lahendis 3-2-1-61-17, kus Riigikohus sedastas, et kohtutäituril oli õigus kuulutada

välja elektrooniline enampakkumine.

TMS § 78 lg‑test 1 ja 2 ning §‑st 137 tulenevalt toimub kinnisasja enampakkumine

täitemenetluses üldjuhul elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada juhul, kui

elektrooniline enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Lähtudes

TMS § 78 ning § 127 määras kohtutäitur enampakkumise viisiks elektroonilise vormi.

Kuna Riigikohus kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama, koostas kohtutäitur

03.07.2017 kohtutäituri kaebuse otsuse, otsus jõustus 22.07.2017. Nimetatud kaebuse otsuses on

kohtutäitur otsustanud järgmist: Lähtudes TMS § 78 lg-test 1 ja 2 ning §-st 137 on

enampakkumise

korraldamise

viisiks

elektrooniline

enampakkumine.

Elektroonilise

enampakkumise viisi õiguslikkust käesolevas täitemenetluses on kinnitanud ka Riigikohus oma

lahendi nr 3-2-1-61-17 p-s 12.2. Kohtutäitur möönab, et olukorras, kus kaasomanikud jõuavad

enampakkumise korraldamise viisi osas kokkuleppe ning soovivad enampakkumise viisiks

suulist enampakkumist, korraldab kohtutäitur menetlusosalistele sellekohase avalduse alusel

suulise enampakkumise.

Kohtutäituri 22.08.2017 koostatud vastuse peale esitas XX kaebuse. Kohtutäitur vaatas kaebuse

läbi osaliselt ning koostas 25.09.2017. otsuse, millega jättis kaebuse läbi vaadatud osas

rahuldamata. Kohtutäitur jättis rahuldamata kaebaja taotluse määrata pärast ca 2 aastat kestnud

menetlust pooltele täitedokumendi täitmiseks vabatahtlik täitmise tähtaeg. Kohtutäituri kaebuse

otsuse peale esitas XX kaebuse Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohus jättis 11.10.2017

määrusega (tsiviilasi x-xx-xxxxx) esitatud kaebuse rahuldamata, määrus jõustus 27.10.2017.

Vastavalt kohtutäituri 22.08.2017 koostatud vastusele kuulutas kohtutäitur 08.09.2017 välja

enampakkumise

arestitud

kinnisasjadele

kohtutäiturite

ja

pankrotihaldurite

ametlikus

oksjonikeskkonnas aadressil www.oksjonikeskkond.ee ning määras kindlaks enampakkumise

korra ning tingimused. Enampakkumise toimumise päevaks määras kohtutäitur 29.09.2017.

18.09.2017 esitas XX kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebusega taotles XX taaskord

vabatahtliku täitmise tähtaja määramist, välja kuulutatud enampakkumiste tühistamist ning

menetluse peatamist kuni enampakkumise tingimuste vastavusse viimiseni seadusega.

Kohtutäitur võttis kaebuse menetlusse ning määras kaebuse läbivaatamise ajaks 02.10.2017.

XX esitatud kaebuse punktis 4.2. juhtis kaebaja kohtutäituri tähelepanu asjaolule, et kohtutäituri

poolt määratud enampakkumise intervall (1 minut) ei ole piisav olukorras, kus üks pakkujatest

teeb oma pakkumise Xxxxxxxxxxst.

Täitemenetluse seadustiku § 881 lg 5 kohaselt on enampakkumise pikenemise intervall 1 - 60

minutit.

Kohtutäitur pidas kaebuse punktis 4.2. väljatoodut põhjendatuks. Lähtudes asjaolust, et XX ei

osale enampakkumisel Eesti riigist, vaid Xxxxxxxxxxst, on pooltele võrdsete tingimuste

tagamiseks põhjendatud määrata enampakkumise intervall tavapärasest pikemaks, 30 minutit.

Seeläbi saavad osapooled pakkumist tehes olla kindlad, et nende poolt tehtud pakkumine on

hoolimata ajavahest teisele poolele nähtav ning enampakkumise võidab parima pakkumise

teinud kaasomanik.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

6 (17)

19.09.2017 menetlusosalistele edastatud kaebuse läbivaatamise teates kohtutäitur teatas, et

muudab kaebuse punktis 4.2. põhjendustest tulenevalt enampakkumise intervalli ning määrab

intervalliks 30 minutit.

Kaebuse läbivaatamine toimus 02.10.2017. Kohtutäitur rahuldas esitatud kaebuse osaliselt

12.10.2017 otsusega. Kaebuse otsus jõustus 29.10.2017.

26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

(täitemenetluse peatamine tagatiseta). Pärnu Maakohus jättis 29.09.2017 määrusega tsiviilasjas

x-xx-xxxxx esitatud taotluse rahuldamata.

21.09.2017 esitas XX kohtutäiturile avalduse enampakkumise edasilükkamiseks kahe kuu võrra.

Avalduse kohaselt peab XX viibima 29. kohtus Xxxxxxxxxxs,, mille tõendamiseks edastas XX

kohtutäiturile ka kohtukutse. Lisaks kohtus viibimise kohustusele peab XX viibima

Xxxxxxxxxxs seoses perekondlike asjaoludega.

21.09.2017 edastas kohtutäitur XX-le enampakkumisel osalemiseks oksjonikeskkonna

ingliskeelse juhendi .pdf formaadis. Sealjuures juhiti XX tähelepanu, et enampakkumise juhend

on kättesaadav ka aadressil https://www.oksjonikeskus.ee/.

Kohtutäitur vastas esitatud avaldusele 25.09.2017. Kohtutäitur selgitas avaldajale, et on

enampakkumise edasilükkamise osas menetlusosalistele oma seisukoha avaldanud (kohtutäituri

22.08.2017 kaebuse otsus) ning märkis täiendavalt, et enampakkumise edasilükkamine on

käesolevas menetluses võimalik kas poolte kokkuleppel või kohtu sellekohase kohtulahendi

alusel. Vastuse koostamise seisuga kohtutäituril alust enampakkumise edasilükkamiseks ei

olnud.

Kohtutäitur selgitas täiendavalt XXle, et ka 21.09.2017 esitatud avalduses välja toodud asjaolud

(kohtuistung,

perekondlikud

põhjused),

ei anna

kohtutäiturile

alust

enampakkumise

edasilükkamiseks. Edastatud kohtukutse on adresseeritud YY-le . Edastatud kutse põhjal ei saa

kohtutäitur järeldada, et XX on kohustatud ilmuma kohtusse 29.09.2017 ning et tema

enampakkumisel osalemine ei ole sellest tulenevalt võimalik.

Samuti ei takista pöördumises märgitud perekondlikud põhjused XX osalemist enampakkumisel

Xxxxxxxxxxst. XX edastatud kirjas märgib, et peab viibima Xxxxxxxxxxs, kuna tema poeg käis

xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tütar sünnitas äsja. Need asjaolud ei ole aluseks enampakkumise

edasilükkamiseks, samuti ei takista teha pakkumist Xxxxxxxxxxst. Enampakkumisel pakkumise

tegemiseks ei ole vajalik Eestis viibimine.

Täiendavalt selgitas kohtutäitur XXle enampakkumise toimumise korda.

Asjakohane ei ole XX väide, et ta sai enampakkumise väljakuulutamisest teada 13.09.2017. XX

on end käesolevas täitemenetluses volitanud esindama esindaja J.K.. Kohtutäitur on kõik

dokumendid edastanud XXle tema esindaja kaudu. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §

319 lg-le 1 loetakse menetlusdokument saajale kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud

tema poolt selleks volitatud isikule.

Täiendavalt edastas XX 17.07.2017 kohtutäiturile teate, et soovib osaleda enampakkumisel

isiklikult ning palus edasised täpsustused kohtutäituril teha esindaja J.K.’e kaudu. Selliselt on

kohtutäitur menetluses ka toiminud.

Eeltoodust tulenevalt on alusetu hageja väide, et kohtutäituri poolt on teade enampakkumise

toimumise kohta talle kätte toimetatud alles 13.09.2017. Kohtutäitur määras enampakkumise

toimumise kuupäeva juba 22.08.2017, mille peale esitas XX ka kaebuse. Enampakkumise

väljakuulutamise teated on edastatud XX esindajale J.K.-le enampakkumise väljakuulutamise

päeval 08.09.2017.

Kohtutäitur ei ole rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Asjaolu, et kaasomanik XX jätab

enampakkumisel osalemistaotluse tegemata ning pakkumise tegemata, ei ole tingitud kohtutäituri

tegevusest. Kohtutäitur ei saa sundida menetlusosalisi enampakkumisel osalema ning pakkumist

tegema. Asjaolu, et enampakkumisel müüdi vara alghinnaga ei saa samuti olla enampakkumise

tühistamise aluseks, sellekohane väide ei põhine seadusel.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

7 (17)

Kohtutäitur oli omalt poolt taganud mõlemale kaasomanikule võrdse võimaluse registreerida end

enampakkumisele ning teha omapoolne pakkumine. Sealjuures rõhutab kohtutäitur, et

enampakkumisele registreerimiseks ning pakkumise tegemiseks ei pea viibima kaasomanik

Eestis. Enampakkumisele saab registreerida ning pakkumise teha ka Xxxxxxxxxxst.

Kuulutades enampakkumine välja kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonnas, märkis

kohtutäitur kuulutuses korduvalt, et tegemist on kaasomanikevahelise enampakkumisega, kuhu

kolmandad isikud registreeruda ei saa. Väljakuulutatud enampakkumisele said end registreerida

üksnes kaasomanikud. Eeltoodust tulenevalt oli täidetud täitedokumendi resolutsioonis märgitu,

väljakuulutatud enampakkumine sai toimuda vaid kaasomanike vahel. Asjaolu, et tehniliselt ei

saa

kohtutäitur

kuulutusest

kustutada

märget

“avalik

enampakkumine,”

ei

muuda

enampakkumist tavapäraseks enampakkumiseks täitemenetluses, kus enampakkumisele saavad

registreerida kõik huvilised, kes soovivad vara omandada.

Hoolimata asjaolust, et kohtutäituri kontrolli alla jääb, milline isik lubatakse enampakkumisele

ning milline mitte, peab enampakkumisel osaleda sooviv kaasomanik registreerimise taotluse

esitama ise. Taotlust kaasomanik XX enampakkumisel osalemiseks ei esitanud.

XX on juba varasemalt kohtutäiturile esitanud kaebuse seoses kinnisvarale keelumärgete

seadmisega. Kohtutäitur 15.08.2016 koostatud kaebuse otsusega jättis kaebuse rahuldamata. XX

esitas kohtutäituri otsuse peale kaebuse Pärnu Maakohtusse (tsiviilasi 2-16-12882). Pärnu

Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis kaebuse rahuldamata,

maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus ei võtnud esitatud kaebust menetlusse, lõpplahend

on jõustunud ning keelumärked on seatud kaasomanike varale õiguspäraselt.

Ostuhinna tasumise korda on kohtutäitur pooltele selgitanud enampakkumise teadetes, mis on

XX esindajale, J.K.-le , kätte toimetatud 11.09.2017. Enampakkumiste teadetes oli märgitud

järgmine:

„Enampakkumist

reguleerivad

õigusnormid

ja

korraldaja

selgitused

on

menetlusosalistele

leitavad

oksjonikeskkonnas,

mille

püsilink

on

https://www.oksjonikeskus.ee/oksjon/view/?okid=34011.“

Selgitustes

seisnes

muuhulgas

järgmine: 1) Kohtutäitur jätab kaasomanikevahelisel enampakkumisel kohaldamata TMS § 93

lg-s 21 sätestatu. Kaasomanikevahelise elektroonilise enampakkumise võitja peab tasuma

ostuhinna 30 päeva jooksul enampakkumise lõppemisest alates; 2) Enampakkumise võitja on

kohustatud kogu ostuhinnast tasuma kohtutäituri kontole 1∕2 ostuhinnast, ehk võitja ei ole

kohustatud kohtutäiturile tasuma talle kuuluva kaasomandi osa (1∕2) ostusummat (ostusummale

lisandub kohtutäituri tasu, mis tuleb võitjal samuti tasuda). Kohtutäitur on eeltoodust tulenevalt

menetlusosalistele selgitanud, milline on ostuhinna tasumise kord. Sellekohane selgitus oli

fikseeritud enampakkumise tingimustes.

Väljaandes Ametlikud Teadaanded ei saa kohtutäitur muuta ostuhinna tasumise korra osas

märgitut. Sellekohane viide tuleb teatesse automaatselt, kohtutäitur saab täita vaid lüngad

menetlusosaliste, vara ning enampakkumise toimumise kuupäeva osas.

Tulenevalt oksjonikeskkonna tehnilisest korraldusest avaldatakse ametlik teadaanne automaatselt

enampakkumise oksjonikeskkonnas väljakuulutamise korral. Segaduse vältimiseks edastas

kohtutäitur menetlusosalistele täiendava teate enampakkumise väljakuulutamise kohta, kus

selgitas enampakkumise toimumise ning ostuhinna tasumise korda.

Lähtudes eeltoodust ei ole kohtutäitur rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi. Kohtutäitur

rahuldas XX taotluse, määrata enampakkumise toimumise ajaks septembrikuu viimased

kuupäevad ning teatas enampakkumise toimumise kuupäevast (29.09.2017) menetlusosalisi juba

22.08.2017.

Enampakkumise intervall on kohtutäituri poolt muudetud, et tagada poolte võrdne võimalus

enampakkumisel osalemiseks, ka juhul kui üks osapooltest teeb pakkumise Xxxxxxxxxxst. Kõik

enampakkumist puudutavad dokumendid on menetlusosalistele tähtaegselt kätte toimetatud.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

8 (17)

Kohtutäituril puudus seaduslik alus enampakkumise edasilükkamiseks, kaasomanik EMG EST

OÜ ei nõustunud enampakkumise edasilükkamisega kaheks kuuks. TMS § 44 kohaselt võib

kohtutäitur täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või kohtu vastava lahendi alusel.

Samuti kohus ei peatanud XX taotluse alusel menetlust ning seega oli kohtutäitur kohustatud

enampakkumise läbi viima. Vastavalt enampakkumise tulemusele koostas kohtutäitur

enampakkumise aktid.

Kohtutäitur palub jätta rahuldamata XX taotluse tunnistada kehtetuks enampakkumise aktid

täiteasjas 176/2016/80 ning jätta menetluskulud XX kanda.

KOSTJA II, OÜ EMG EST, VASTUS

OÜ EMG EST ei tunnista esitatud hagi ja vaidleb täielikult hagile vastu.

Kostja II on seisukohal, et enampakkumise tulemus on seaduslik ja ainuõige olukorras, kus

enampakkumisel osaleb vaid üks kaasomanik. Hageja eksitab kohut, kui väidab, et

kaasomanikud leppisid alghinnas kokku teadmises, et asjade tegelik väärtus on kõrgem.

Kaasomanikud üldse pole omavahel alghinnas kokku leppinud, vaid on kohtutäiturile teatanud,

milline võiks alghind olla. Asjade enampakkumise alghind oli vastavalt kohtumenetluses tehtud

eksperthinnangule asjade turuväärtus, mis ei ole asjade eripära arvestades aastatega oluliselt

muutunud. Seda ei kinnita ka hageja osundamine kostja II poolt 2006. aastal omandatud ½

mõttelise osa ostuhinnale, sest xxxx. aastal kinnisvara turu ja majanduse arengu olukord erines

praegusest olulisel määral.

Kui hageja oleks ennast enampakkumisele registreerinud, siis oleks tal olnud võimalus ostuhinda

mõjutada. Kostja II arvates enampakkumisele registreerimiseks osalejatel takistusi polnud.

Hageja soovis ise enampakkumisel osaleda. Vahepeal vaidles ta üksikute tingimuste üle, mis ei

olnud seotud enampakkumisele registreerimisega. Registreerumiseks oli aega alates 08.09.2017

kuni 22.09.2017, s.o 15 päeva. Isegi kui hageja sel ajal üritas enampakkumise tingimusi

vaidlustada või enampakkumist edasi lükata, ei takistanud vaidlustamine enampakkumisele

registreerimist.

Nõustuda ei saa hageja selgitustega, et kui ta sai tingimuste muutmisest (intervalli osas) teada

21.09.2017, ei oleks hageja jõudnud Eestisse 22.09.2017. Hageja soovis osaleda elektroonilisel

enampakkumisel Eestis, milleks ta oleks pidanud tulema Eestisse hiljemalt 29.09.2017, s.o

hiljemalt enampakkumise lõpus. Enampakkumisele registreerimiseks ei olnud hagejal vaja

Eestisse jõuda, seda oleks võinud ta teha Xxxxxxxxxxst hiljemalt 22.09.2017 või siis Eestis

esindaja kaudu. Tähtsust ei oma asjaolu, et intervalli pikkuse muutmisest sai hageja teada mõni

päev enne registreerimise lõppu. Et hageja sai teada tingimuse muutmisest 21.09.2017, ei muuda

asjaolu, et hageja esindaja J.K. sai tingimuse muutmisest teada juba 19.09.2017, mille tõttu

loetakse teade hageja poolt kättesaaduks siiski 19.09.2017. mil registreerimise lõpuni oli veel

kolm päeva.

Enamgi veel – hagejal olid täitemenetluses Eestis esindajad olemas, kelle kaudu oleks võinud

end muretult õigeaegselt registreerida. 07.07.2017 kirjas kostjale I on hageja kostjale I teatanud,

et soovib vahetult osaleda enampakkumisel ning et teda Eestis esindanud isikutel Annika

Murulaiul ja J.K-l ei ole volitust esindada teda kaasomanikevahelisel enampakkumisel –

omandada temale vara. Hageja aga ei piiranud nimetatud esindajate õigust teda

enampakkumisele registreerida; piiratud on vaid õigus teha enampakkumisel pakkumisi, mida

hageja soovis teha isiklikult. Hagiavalduse lisas 1 on veel 03.10.2014 välja antud tähtajatu

volikiri E.K.-le , mh hageja esindamiseks ka täitemenetluses. E.K. volitusi täitemenetluses ei ole

hageja piiranud.

Kui hageja tema jaoks mõjuvatel põhjustel ei saanud tulla Eestisse, et osaleda enampakkumisel,

siis jäi tema riskiks, et ta ei soovinud esindajate abi ja lootis kohtutäituri tegevuse edukale

vaidlustamisele.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

9 (17)

Hagiavalduse kohaselt väljakuulutatud enampakkumise tingimus, mida kohtutäituri poolt

enampakkumise 08.09.2017.a. väljakuulutamise järel 19.09.2017.a. muudeti, oli hageja jaoks

oluline ja otsustav tingimus ning enampakkumine oleks võinud vähemalt uuesti välja kuulutama.

Hageja ei ole tõendanud, et Xxxxxxxxxxs olles ei oleks ta saanud nii lühikese intervalliga

osaleda. Kostja arvates ei ole antud juhul tegemist enampakkumise tingimuse sellise

muutmisega, mis oleks takistanud hagejal enampakkumisel osalemist juhul, kui hageja oleks

ennast õigeaegselt enampakkumisele registreerinud. Nimetatud tingimuse vaidlustamine ei

takistanud hagejat enampakkumisele registreerimast. Kuna hageja seda aga ei teinud, ei riku

tema õigusi täitemenetluses enampakkumise läbiviimise tingimus. Tingimus oli muudetud ja

muudatus avaldatud 19.09.2017. Tingimus oli muudetud hagejale soodsaks ning seda oli

võimalik kasutada. Ka Pärnu Maakohus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on seda õigesti

selgitanud:“…Olles hiljem (igal juhul pärast enampakkumise väljakuulutamist) teada saanud, et

avaldaja ei saa Eestisse tulla, pikendas kohtutäitur enampakkumise viimast sammu 30 minutile,

arvestades avaldaja eemalviibimist, kuid soovi isiklikult enampakkumisel osaleda. Kuigi

avaldaja kaebus nendele asjaoludele ei saa tugineda (tegemist on eraldi kaebusega kohtutäituri

tegevusele, mis avalduse kohaselt pidi läbi vaadatama 02.10.2017), on eelnevast selgelt näha, et

kohtutäitur on üritanud maksimaalselt arvestada ka avaldaja huvidega, lähtudes ka põhimõttest

juba üle 1,5 aasta veninud täitemenetlus lõpuks läbi viia.“

Kostja II nõustub Pärnu Maakohtu seisukohaga tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx, kus leitakse, et kuna

üks kaasomanik on avaldanud, et tema mingile kokkuleppele ei lähe, siis ei ole TMS § 25 lg 1

täitmine kohtutäiturile enam kohustuslik. Kohtumäärus on jõustunud ja tegemist on

dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 lg 2 mõttes. Vaidlusaluse täitemenetluse alguses oli aeg

vabatahtlikuks täitmiseks antud, kuid pooled ei ole omavahel kokkuleppele jõudnud ja kostja II

soovis täitemenetluse jätkamist. Ka täitemenetluse uuendamisest möödunud mitme kuu jooksul

hageja pole kostjaga II ühendust võtnud, et üritada kaasomand lõpetada vabatahtlikult.

Vaidlust ei ole selles, et täitedokumendi alusel pidi kaasomandi lõpetamine toimuma asjade

müügiga kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja II arvates ei ole kostja I välja

kuulutanud ega läbi viinud avaliku enampakkumist. Kostja I selgituse kohaselt kohtutäiturite ja

pankrotihaldurite e-oksjonikeskkonnas on võimalik korraldada ainult avalikke enampakkumisi

(selline on tehniline lahendus). Samas avaldatud kuulutustes on selgelt lisainfona märgitud, et

tegemist on kaasomanikevahelise enampakkumisega ning enampakkumisele registreerida ja

pakkuda saavad üksnes kaasomanikud. Teadaanne tervikuna ei olnud eksitav ning tegelikult ei

ole enampakkumisel osalenud isikud, kes ei olnud müüdavate asjade kaasomanikud. Kostja I ei

ole samastanud avalikku ja kaasomanikevahelist enampakkumist, on vaid rakendanud avaliku

enampakkumise

reegleid

kaasomanikevahelisele

enampakkumisele.

Kuigi

avaliku

enampakkumise reeglid on TMS-s selgelt kirjas ja kaasomanikevahelise enampakkumise erisusi

seadus eraldi ei sätesta, ei tähenda see seda, et kostja I ei saanud kaasomanikevahelise

enamapakkumise korraldamisel rakendama avaliku enampakkumise normistikku. Hagis ei ole

esile toodud avaliku enampakkumise tingimusi/reegleid, mis ei kõlba kaasomanikevaheliseks

enampakkumiseks. Kostja II arvates erinevus on siin vaid selles, et piiratud on osalejate ring

(üksnes kaasomanikud).

Kostja II sellega ei nõustu hageja arvamusega, et tegemist oli olukorraga kus elektroonilist

enampakkumist ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel korraldada ning tulnuks valida suulise või

kirjaliku enampakkumise vahel. Kohtutäitur sai välja kuulutada kaasomanikevahelise

enampakkumise, sest teadaanne oma sisult nendele tingimustele vastas ja ühes kohas märgitud

sõna „avalik“ kedagi ei eksitanud.

Kostjale II jääb arusaamatuks hageja etteheide kostjale I, justkui tekkinud n.ö tühimikus (seaduse

sätte puudumisel) pidi kostja I andma menetluse osalistele aega täitedokumendi tõlgendamise üle

vaidluse puhul tuvastushagi esitamiseks TsMS § 368 lg 2 kohaselt. Kohtuotsus

täitedokumendina on selge ja mõistetav (lõpetada kaasomand) ning vaidlus selle tõlgendamise

üle puudub. Tuvastushagi esitamise õigus ei sõltu kohtutäiturist, TMS ei näe ette kohtutäituri

Tsiviilasi nr 2-17-15839

10 (17)

kohustust anda selleks aega. Iga täitemenetluse osaline võib igal ajal vajadusel sellise hagi

esitada, hageja ei ole peaaegu kahe aasta jooksul kohtutele tuvastushagi esitanud ja seetõttu ei

olnud ka siit takistusi enampakkumise korraldamiseks.

Vara arestimise teema hagiavalduses on asjakohatu, sest arestimise üle vaidlust enam ei ole;

lisaks see ei ole enampakkumise korraldamise osa. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-61-17 punkt 13

kohaselt oli vara arestimine asjakohane, samuti ka kinnistu käsutamise keelamiseks keelumärke

seadmine.

Kostjale II jäävad arusaamatuks ka hageja etteheited kohtutäiturile seoses laenude ja

hüpoteekidega (hagi punkt 15). Hageja selgitab, et tegi kohtutäiturile ettepaneku keelata

kaasomanikul, kelle mõttelisele osale on seatud hüpoteek, laenusumma muutmine peale

laenujäägi suurusest teatamist – selle suurendamine. Kohtutäitur on leidnud, et temal selleks

volitusi pole. Samas hagiavaldusest ei nähtu, et see kuidagi mõjutas toimunud enampakkumist

või milles seisneb hageja õiguste rikkumine. Kinnistutele uus hüpoteek tekkis alles pärast

enampakkumist, kui kostja II võttis laenu kaasomandi osa eest maksmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Poolte nõusolekul kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus 15.06.2018 määrusega määras pooltele tähtaja

avalduste ja dokumentide esitamiseks ning teatas kohtulahendi avalikult teatavakstegemise aja.

2. Tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas

esitatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

3. Kohus tuvastas, et asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle:

- hageja ja kostja II, osaühing EMG EST, on Xxxxxx, Xxxxxxxx xxx x (registriosa nr xxxxxxx)

ja Xxxxxxxx xxx xx (registriosa nr xxxxxxx) kinnisasjade kaasomanikud, kummalegi kuulub ½

mõttelist osa.

- Pärnu Maakohtu 11.06.2015 osaotsusega tsiviilasjas nr 2-13-22151 rahuldati XX vastuhagi

kaasomandi lõpetamiseks kinnistute kaasomanike vahelise enampakkumise korraldamisega.

Osaotsus jõustus 06.01.2016.

- 15.01.2016 kohtutäitur alustas osaotsuse täitmiseks teise kaasomaniku, OÜ EMG EST,

avalduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 176/2016/80).

- 18.07.2016 toimus kohtutäituri büroos kaasomanikele kuuluva vara arestimine, vara alghinnaks

määrati kaasomanike poolt tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kohtueksperdi poolt antud hinnangu alusel

kokku lepitud hind – Xxxxxxxx xxx x kinnistu hinnaks 11 000 eurot ja Xxxxxxxx xxx xx

hinnaks 190 000 eurot.

- XX ( esindaja kaudu) vaidlustas kinnisasjade temale kuuluva ½ mõttelise osa arestimise, leides,

et piisab eelmärkest kinnistusraamatus, kuid kaebust kohtutäituri arestiotsuse peale kohus ei

rahuldanud.

- 07.09.2016 kuulutas kohtutäitur välja kinnisasjade elektroonilise enampakkumise.

- 12.09.2016 XX esitas kohtutäiturile kaebuse, milles palus muuta enampakkumise tingimusi,

tagada hagejale võimalus võrdsetel alustel osaleda kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning

peatada täitemenetlus kuni menetlusosaliste huvidele vastava enampakkumise korra

väljatöötamiseni. Kohtutäitur jättis 26.09.2016 otsusega kaebuse rahuldamata. XX esitas

kohtutäituri otsuse peale kaebuse kohtule (tsiviilasi x-xx-xxxx). Pärnu Maakohtu 16.10.2016 ja

Tallinna Ringkonnakohtu 27.01.2017 määrused, millega jäeti rahuldamata XX kaebus

kohtutäitur Rocki Alberti 26.10.2016 otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80 ja kaebus maakohtu

otsuse peale, tühistati Riigikohtu tsiviilkolleegium 09.06.2017 otsusega tsiviilasjas nr 3-2-1-61-

17. Riigikohus tühistas kohtutäituri 26.09.2016 otsuse ja kohustas kohtutäiturit kaebust uuesti

läbi vaatama.

- 03.07.2017 kohtutäitur taastas menetluse täiteasjas nr 176/2016/80.

- 07.07.2017 teatas XX kohtutäiturile (I kd, lk 15), et soovib isiklikult vahetult osaleda

enampakkumisel, tema poolt Annika Murulaid’ile ja J.K.’ele välja antud volikirjad ei sisalda

Tsiviilasi nr 2-17-15839

11 (17)

volitust esindada XXt kaasomanikevahelisel enampakkumisel ega omandada hagejale vara.

Samuti hageja teatas kohtutäiturile, et saabub Eestisse septembri teises pooles, siis saab mh

korraldada ka kaasomanikevahelise enampakkumise.

- 22.08.2017 kohtutäitur teatas (I kd, lk 16-17), et jätab rahuldamata XX taotluse seoses

enampakkumise korraldamise tingimustega (peamine nõue – suuline enampakkumine). Sama

teate kohaselt kohtutäitur ei rahuldanud taotlust määrata tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks ning

määras enampakkumise lõpuajaks 29.09.2017 ning ostuhinna tasumiseks 1 kuu enampakkumise

lõppemisest arvates.

- 01.09.2017 XX esitas kohtutäiturile avalduse täitemenetlusega ühinemiseks (I kd, lk 18) ja

kaebuse kohtutäituri 22.08.2017 teate peale, milles taotles menetluse peatamist ning kohtu

osaotsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaja andmist TMS § 25 lg 1 kohaselt. Ühtlasi XX teatas,

et tema tulek Xxxxxxse lükkub 1 – 1,5 kuud edasi.

- 08.09.2017 kuulutas kohtutäitur välja Xxxxxxxx xxx x ja 11 kinnisasjade elektroonilise

enampakkumise,

enampakkumisel

osalemiseks

registreerumine

lõppes

22.09.2017

ja

enampakkumine 29.09.2017.

- 14.09.2017 XX 01.09.2017 kaebuse läbivaatamisel kohtutäitur teatab, jääb oma seisukohtade

juurde. Otsuse kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata jätmise kohta vormistas

kohtutäitur 25.09.2017 (I kd, lk 40 - 45).

- 18.09.2017 esitas XX kohtutäiturile kaebuse (kaebusel kuupäev 17.09.2017) (I kd, lk 31 – 36),

milles taotleb väljakuulutatud elektroonilise enampakkumise tühistamist, sest tal puudub

tehniline võimalus enampakkumisel osaleda ning väljakuulutatud 1 minutilise pikeneva lõpuga

on Xxxxxxxxxxst pakkumiste tegemine võimatu.

- 19.09.2017 teatega kaebuse kohta (I kd, lk 37) kohtutäitur teatas, et XX 18.09.2017 esitatud

kaebuse läbivaatamine toimub 02.10.2017 kohtutäituri büroos. Ühtlasi kohtutäitur teatas, et kuna

enampakkumine toimub enne kaebuse läbivaatamist, muudab kohtutäitur kaebuse põhjenduste

alusel enampakkumise intervalli ning määrab intervalliks 30 minutit. Vastavalt muudetakse ka

väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 08.09.2017 avaldatud täitemenetluses kinnisasja

enampakkumise teadet. Kirjaliku otsuse hageja 18.09.2017 kaebuse kohta vormistab kohtutäitur

12.10.2017 (I kd, lk 77 – 84).

- 26.09.2017 esitas XX Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 22.08.2018 otsuse peale (mille

kohta hageja esitas kohtutäiturile kaebuse 01.09.2017 ja kohtutäitur lahendas kaebuse

25.09.2017 otsusega) (tsiviilasi x-xx-xxxxx). Pärnu Maakohus 11.10.2017 määrusega jättis kõik

XX taotlused (rahuldamata. Kohtumäärus jõustus edasi kaebamata 27.10.2017.

- 03.10.2017 edastas kohtutäitur hagejale teate enampakkumise toimumisest ning et sellel

ainsana osalenud OÜ EMG EST omandas kinnistud alghinnaga.

- 12.10.2017 otsuses hageja 18.09.2017 kaebuse (milles hageja taotleb 08.09.2017 elektroonilise

enampakkumise korraldamise otsuse tühistamist, täitemenetluse peatamist kuni enampakkumise

tingimuste seadusega vastavusse viimiseni ning anda kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega

2 kuud) kohta kohtutäitur rahuldab kaebuse osaliselt - pakkumiste intervalli osas, märkides, et

19.09.2017 on teostatud muudatus enampakkumise tingimustes, intervalliks määratud 30 minutit.

Ülejäänud osas jätab kohtutäitur XX kaebuse rahuldamata. XX kohtutäituri 12.10.2017 otsust

täitemenetluse seadustiku § 218 lg 1 korras kohtule esitatud kaebusega ei vaidlustanud, kuid

esitas 23.10.2017 Pärnu Maakohtule hagi kohtutäitur Rocki Alberti ja OÜ EMG EST vastu

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

- Kinnistusraamatu andmetel on kohtutäituri avalduse ja 03.10.2017 enampakkumise akti alusel

26.10.2017 Xxxxxxxx xxx x kinnistu registriosa II jakku ja 27.10.2017 Xxxxxxxx xxx xx

registriosa II jakku omanikuna sisse kantud osaühing EMG EST.

4. Hageja XX taotleb enampakkumise kehtetuks tunnistamist kokkuvõtlikult järgmistel

põhjendustel:

- kohtutäitur on rikkunud täitedokumendist tulenevaid olulisi nõudeid, mis eelkõige tulenevad

põhiseadusest ja asjaõigusseadusest, mitte täitemenetluse seadustikust;

Tsiviilasi nr 2-17-15839

12 (17)

- kaasomanikevahelise enampakkumise asemel on kohtutäitur välja kuulutanud avaliku

enampakkumise;

- Puudus kaasomanike vaheline kokkulepe kasutada enampakkumise korraldamiseks

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite e- oksjonikeskkonda;

- enampakkumise läbiviimisel kõige olulisemaks menetluslikuks rikkumiseks peab hageja

kohtutäituri poolt enampakkumise tingimuste muutmist, eelkõige pikeneva lõpuga oksjoni

intervalli 1 minutilt 30 minutile muutmist 19.09.2017, s.o 10 päeva pärast enampakkumise

väljakuulutamist; hageja sai muutmisest teada 1 päev enne enampakkumisele registreerimise

tähtaja lõppu, hageja elukoht on Xxxxxxxxxxs ning seetõttu ei olnud tal võimalik järelejäänud

aja jooksul ennast enampakkumisel osalejaks registreerida; enampakkumise korraldamine ei

olnud kooskõlas hea usu põhimõtetega ega heade kommetega, on vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § -

ga 86;

- oksjoni korraldamisel on rikutud Eesti Vabariigi põhiseaduses sätestatud omandi puutumatust

(§ 32), mis on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni 1. protokolli artikli 1 kohaselt

käsitletav rikkumine, samuti artikli 41 (õiglane hüvitis) rikkumine.

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt hageja arvates ei olnud kaasomandi lõpetamine

kaasomanikevahelisel enampakkumisel õiglane, sest hageja perekondlikel põhjustel määratud

ajal Eestisse tulla ei saanud, enampakkumisel ei osalenud ning sisuliselt enampakkumist ei

toimunud. Teine kaasomanik, kostja OÜ EMG EST, omandas kinnistud alghinnaga, sellega

rikuti omandi puutumatust, sest hageja ei saanud oma omandist ilmajäämise eest õiglast hüvitist.

5. XX enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõue kordab varem kohtutäituri kaebustes ja

kohtumenetlustes esitatud argumente, mille osas on kohus juba seisukoha võtnud. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et hagi esitamisel pooleli olnud menetlused käsitlevad samuti hagis

olulisi täitemenetluse seaduslikkuse küsimusi, kuid hageja ei näe neil vaidlustel enam

perspektiivi (enampakkumine on juba toimunud); hageja loobub Pärnu Maakohtu 11.10.2017.a

kohtumääruse vaidlustamisest tsiviilasjas x-xx-xxxxx ja kohtutäitur Rocki Alberti 12.10.2017

otsuse edasisest vaidlustamisest. Hageja märgib samuti, et ei nõustu nende otsustuste

põhjendustega ja leiab, et need põhjendused saavad nagunii hinnangu käesolevas

hagimenetluses.

6. 27.10.2017 jõustus Pärnu Maakohtu 11.10.2017 kohtumäärus tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx,

millega jäeti rahuldamata XX 26.09.2017 kaebus Pärnu kohtutäitur Rocki Alberti 22.08.2017

otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80 ja taotlus sama täitemenetluse peatamiseks kaheks kuuks.

Kohus on nimetatud tsiviilasja määruses analüüsinud kaebuse aluseks olnud hageja väiteid, et

kohtutäitur on enampakkumise korraldamisel lähtunud jäigalt sissenõude menetluse sätetest,

teinud hageja suhtes äärmiselt ebaõiglasi otsuseid, kohtutäitur on iseseisvalt andnud

täitedokumendile täiendavat sisu, XXle ei ole võimaldatud suulist enampakkumist, on keeldutud

andmast informatsiooni seoses teise kaasomaniku hüpoteekidega, XXle ei ole tagatud võrdseid

võimalusi täitemenetluses ning ei ole arvestatud XX taotlusi ja teateid, sh seda, et XX ei ole

29.09.2017 Eestis ning tulla.

Samuti on jõustunud kohtutäituri 12.10.2017 otsus hageja 18.09.2017 kaebuse kohta, milles

hageja taotles elektroonilise enampakkumise tühistamist, kuna temal puudub tehniline võimalus

enampakkumisel osaleda, samuti ei võimaldavat välja kuulutatud 1 minutilise pikeneva lõpuga

enampakkumine hagejal Xxxxxxxxxxs pakkumisi teha. Kohtutäitur 12.10.2017 otsusega

rahuldas hageja kaebuse osaliselt, pakkumiste intervalli osas. Kuigi kohtutäituri otsus on

vormistatud pärast enampakkumise lõppemist ja OÜ EMG Est parimaks pakkujaks tunnistamist,

oli kohtutäitur tegelikkuses juba 19.09.2017 teatanud, et pikendab pakkumiste intervalli 30

minutile. Ka hageja ise toob hagiavalduses esile, et sai muudatusest teada 21.09.2017.

7. Maakohtu 11.10.2017 kohtumäärusest nähtuvalt on kohtutäituri 22.08.2017 otsuse peale

01.09.2017 esitatud kaebuse aluseks hageja toonud välja asjaolu, et kohtutäitur ei ole TMS § 25

lg 1 kohaselt kokkuleppeks konkreetset tähtaega kaasomanikele määranud; pärast Riigikohtu

09.06.2017 lahendit 22.06.2017 täitemenetluse uuendamisel tekkis enampakkumise läbiviimisel

Tsiviilasi nr 2-17-15839

13 (17)

täiesti uus olukord, sest Riigikohus rahuldas hageja taotluse kaasomaniku mõttelisele osale

seatud hüpoteegi käsitlemisel ning siis alles selgusid tingimused, mida kaasomanikud said

kokkuleppimisel arvestada. Hageja hinnangul tähendas vabatahtlik täitmine seda, et pooled

lahendavad enampakkumise läbiviimise väljaspool kohtutäituri menetlust.

Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-61-17 (XX kaebus Pärnu kohtutäituri Rocki Alberti 26.09.2016

otsuse peale täiteasjas nr 176/2016/80) analüüsinud, kas ja millisel määral on kohtutäituri

vahendusel

kaasomandi

lõpetamiseks

toimuva

kaasomanikevahelise

enampakkumise

korraldamisel kohaldatavad TMS-i (eelkõige TMS-i II osa) sätted. Riigikohus asus seisukohale,

et TMS-i II osa sätteid tuleb ka kaasomandi lõpetamiseks kaasomanikevahelise enampakkumise

korraldamisel kohaldada kaasomandi lõpetamise kohtulahendi eripära arvestades. Riigikohus

märgib (viidatud lahendi p 12.2. ja 13): “Pärnu Maakohtu 11. juuni 2015 osaotsuses tsiviilasjas

nr x-xx-xxxxx pole enampakkumise korraldajat ega tingimusi TsMS § 445 lg 1 alusel kindlaks

määratud. Seega oli sissenõudja õigustatud nõudma kaasomandi lõpetamise kohta tehtud

kohtulahendi täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 78 lg-test 1 ja 2

ning §-st 137

tulenevalt

toimub

kinnisasja

enampakkumine

täitemenetluses

üldjuhul

elektrooniliselt ning suulise enampakkumise võib korraldada juhul, kui elektrooniline

enampakkumine ei ole kohtutäiturist sõltumatutel põhjustel võimalik. Kolleegiumi hinnangul ei

võimalda avaldaja väited järeldada, et elektroonilise enampakkumise korraldamine ei ole

praegusel juhul võimalik. Kohtud on õigesti leidnud, et avaldajal on võimalik osaleda

elektroonilisel enampakkumisel esindaja kaudu, ning kohtute tuvastatud asjaoludel on avaldaja

esindaja enampakkumisele ka registreeritud. Seega võis kohtutäitur kolleegiumi hinnangul

korraldada elektroonilise enampakkumise.

Kolleegium lisab obiter dictum'i korras, et kaasomanike kokkuleppel on võimalik kaasomandi

lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmine ka täitemenetluse väliselt, st eraõiguslikul alusel

(AÕS § 641, § 74 lg 1, § 119 lg 1, § 120 lg 1). Seda on võimalik teha ka pärast täitmisteate

teisele kaasomanikule kättetoimetamist vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul (TMS §-d 24 ja 25)

(vt ka Riigikohtu 26. aprilli 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3). Sellisel juhul on

kaasomanikel endil võimalik otsustada enampakkumise korraldamise vormi ja tingimuste üle.

Samuti märgib kolleegium õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil, et juhul kui kaasomandi

lõpetamise kohta tehtud kohtulahendi täitmiseks toimub täitemenetlus, tuleb kohtutäituril

kaasomandis olev asi arestida, kinnisasja arestimiseks tuleb täituril mh lasta kanda

kinnistusraamatusse

kinnistu

käsutamise

keelumärge.

Asja

arestimine

on

vajalik

kaasomandiosade edasise käsutamise takistamiseks ja kohtutäituri tasu tagamiseks (TMS §-d 54,

142) (vt ka Riigikohtu ülalviidatud lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 36.3).“

8. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 teise lause kohaselt pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 3 lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras

kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Sama paragrahvi kolmas

lõige sätestab, et seaduses ettenähtud juhul peab isik olema enne kohtusse pöördumist läbinud

kohtueelse menetluse. Enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks kohustuslikku

kohtueelset menetlust kehtestatud ei ole. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt

võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks muu

hulgas põhjusel, et rikuti enampakkumise olulisi tingimusi.

TsMS § 457 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 järgi kohaldatakse otsuse kohta sätestatut ka määrusele, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Kohtu hinnangul on küsitav, kas olukorras, kus

hageja otsustas kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise kohtulahendit

mitte vaidlustada, ning on jätnud vaidlustamata kohtutäituri uue otsuse enampakkumise

läbiviimise korralduse peale esitatud kaebuse kohta, on hagejal õigus nõuda enampakkumise

Tsiviilasi nr 2-17-15839

14 (17)

kehtetuks tunnistamist, tuginedes eelmises kohtuasjas ja/või kohtutäiturile esitatud kaebuse

aluseks olevatele puudustele ja minetustele kohtutäituri poolt enampakkumise läbiviimisel.

Seetõttu kohus jätab tähelepanuta hageja väited, et kohtutäitur ei ole täitemenetluse uuendamise

järel määranud tähtaega vabatahtlikuks täitmiseks, samuti hageja vastuväited elektroonilise

enampakkumise kohta.

9. Kaasomandis oleva asja enampakkumisel müümiseks saab alustada vaid ühe täitemenetluse

ning sellises menetluses on kumbki kaasomanik samal ajal nii sissenõudja kui ka võlgnik.

Kohtutäitur on täiteasjas nr 176/2016/80 algatanud täitemenetluse küll OÜ EMG EST avalduse

alusel, XX kohtutäiturile esitanud avalduse täitemenetlusega ühinemiseks. Hageja leiab, et

enampakkumise tingimuste rikkumise olulisus ja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks alust

andev ebaõiglus hageja suhtes saab ja tuleb kindlaks teha enampakkumise tulemuse alusel.

Kohus leiab, et hageja põhiseaduslikke õigusi ei ole enampakkumise läbiviimisel rikutud ja

enampakkumise tulemust ei saa hageja suhtes ebaõiglaseks lugeda.

10. Esmalt kohus märgib, et enampakkumisest teatamise vormistuslik külg ei ole

enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks selles asjas. Elektroonilises väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldatavate teadete sisestamiseks on andmete automaatse töödeldavuse

tagamiseks loodud eeltäidetud, ühtlustatud vormid. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise

teates sisaldub eeltäidetud tekstis, mida kohtutäitur muuta ei saa, viide avalikule

enampakkumisele. Samas on kohtutäitur täiteasjas nr 176/2016/80 avaldatud enampakkumise

teates täiendava info lahtris läbiva suurtähelise tekstiga rõhutanud, et tegemist on

kaasomanikevahelise enampakkumisega ning enampakkumisele registreeruda ja pakkumisel

osaleda saavad üksnes kaasomanikud. Kohtutäitur ei ole läbi viinud avalikku enampakkumist.

11. Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate avaldamise eesmärk on võimalikult laiale

huviliste ringile pakkumisest teada anda. Kaasomanikevaheline enampakkumine toimub ainult

kaasomanike vahel ning seega ei ole enampakkumise kuulutuse avaldamisega võimalik

saavutada enampakkumisest suuremat osavõttu. Enampakkumisel müüdava asja omanikule ei

ole vaja müüdavat asja Avalike Teadaannete kaudu kirjeldada (TMS § 84 lg 1 p 2) ega teatada

asjaga tutvumise aega ja kohta (TMS § 84 lg 1 p 4). Sisuliselt on kõik kaasomanikud

täitemenetluses samaaegselt nii võlgniku kui sissenõudja rollis. TMS § 84 lg 1 punktides 1, 3, 5

ja 9 nimetatud andmed, mis kohustuslikult peavad enampakkumise kuulutuses sisalduma, on

võimalik kaasomanikele edastada otse või nende esindaja kaudu. Seega kohtu hinnangul ei ole

kaasomanikevahelise enampakkumise kohta kuulutuse avaldamise eesmärk kaasomanike

informeerimine, vaid enampakkumise toimumise kohta tuleb teade Ametlikes Teadaannetes

avaldada eelkõige selleks, et enampakkumisest saaksid teada kolmandad isikud, kellel on

õigused müüdavale asjale või enampakkumist takistavaid õigusi (TMS § 84 lg 1 punktid 6 ja 7).

12. Hagejale oli tagatud võimalus enampakkumisel osaleda, enampakkumisel osalemine on

kaasomanike vaba tahe. Kohus leiab, et XX ja OÜ EMG EST vahel kaasomandi lõpetamiseks

kohtumenetluse ja täitemenetluse asjaolusid arvestades ei saa enampakkumise läbiviimise

rikkumiseks lugeda asjaolu, et kohtutäituri poolt enampakkumise väljakuulutamise teade avaldati

08.09.2017 ning seega ei olnud täidetud TMS § 153 lg-s 2 sätestatud nõue, et enamapakkumise

kuulutuse avaldamise ja enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema

vähemalt 20 päeva, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole

enampakkumise väljakuulutamisel 5 päeva lühem aeg käsitatav enampakkumise sellise

rikkumisena, mis annaks alust enampakkumine kehtetuks tunnistada. Kinnisasja enampakkumise

kohta TMS §-s 84 sätestatud enampakkumise nõuetele lisaks TMS §-s 153 täiendavate nõuete

kehtestamisel on seadusandja eesmärgiks suurendada enampakkumisel huviliste hulka.

Täitedokumendiks olev 11.06.2015 osaotsus jõustus 05.01.2016 ning enampakkumise

läbiviimiseks alustati täitemenetlust 15.01.2016. Hagejal on hiljemalt täitemenetluses kinnistute

arestimisest ja hinna määramisest 18.07.2016 olnud aega kaaluda, kas ta soovib enampakkumisel

osaleda. Seega ei saanud hageja õigusi kohtu hinnangul rikkuda see, et enampakkumise

väljakuulutamise ja enampakkumise toimumise vahele jäi nõutavast 5 päeva lühem aeg.

Tsiviilasi nr 2-17-15839

15 (17)

13. Hageja õigusi ei riiva kohtu hinnangul ka see, et kohtutäitur pärast enampakkumise

väljakuulutamist muutis 19.09.2017 enampakkumise pikenemise intervalli ühelt minutilt 30

minutile. Kohtutäitur arvestas hageja kaebust, et väljakuulutatud 1-minutiline pikenev lõpuaeg ei

võimalda hagejal Xxxxxxxxxxst pakkumisi teha. Hageja esindaja J. K. sai muudatusest teada

19.09.2017, hageja 21.09.2017 kell 10:21 e-kirjast (I kd, lk 204) kohtutäiturile nähtub, et hageja

ise oli samuti kirja saatmise ajaks muudatusest teadlik ehk enampakkumisele registreerumiseks

jäi veel rohkem kui ööpäev. Seega ei ole õige hagiavalduses märgitu, et hageja sai temale soodsa

muudatuse tegemisest teada alles 12.10.2017 otsusest, mil ta ei saanud soodustust enam

kasutada. Ilmselt ekslik on hageja käsitlus enampakkumise tingimuste väljakuulutamisest kui

haldusakti andmisest, mis haldusmenetluse seadustiku § 63 lg 2 p 5 kohaselt on tühine

(hagiavalduses ilmselt ekslikult viidatud täitemenetluse seadustikule, milles viidatud õigusnorm

puudub). Kohtutäituri ametitegevuse aluseid reguleeriva kohtutäituri seaduse § 1 lg 2 teise lause

kohaselt ei kohaldata täitemenetlusele haldusmenetluse seadust.

14. Eeltoodust tulenevalt hageja oli 21.09.2017 teadlik, et pakkumiste intervall on 30 minutit.

Hageja väide, et tal ei olnud võimalik tähtaegselt (22.09.2017) enampakkumisele registreeruda,

on põhjendamatu ja paljasõnaline. Enampakkumisele registreerumiseks ei pidanud hageja

viibima isiklikult Eestis. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et hageja on 07.07.2017 kirjaga

piiranud oma esindajate J.K. ja Annika Murulaiu volitusi kaasomanikevahelisel enampakkumisel

osalemise ja hagejale vara omandamise osas, kuid ei ole piiranud nende õigust hageja nimel

teateid vastu võtta ega hageja enampakkumisel osalejaks registreerida. Seetõttu ei oma asja

lahendamisel tähtsust hagiavalduses esitatud väide, et enampakkumise väljakuulutamise teadet

hagejale ei saadetud, kuigi ta oli kohtutäiturile teatanud soovist isiklikult enampakkumisest osa

võtta, ning et hageja sai enampakkumise väljakuulutamisest teada 13.09.2017. Samuti ei ole

hageja üldse piiranud E.K. volitusi – 03.10.2014 volikirjaga on hageja volitanud E.K. algatama

ja ajama enda tsiviilasju kõigis kohtutes ja kõigi isikute ees, sh täitemenetluses, muu hulgas on

E.K.-l õigus sõlmida hageja nimel kokkuleppeid, võtta vastu väljamõistetud vara ja raha.

15. Hageja 21.09.2017 e-kirjast kohtutäiturile palub oksjoni aega taaskord kahe kuu võrra edasi

lükata, kuigi kohtutäitur on enampakkumise lõppemise 29.septembrile määranud just hageja

07.07.2017 teate alusel, mille kohaselt hageja tuleb Eestisse septembri teises pooles.

21.09.2017 e-kirjas hageja põhjendab septembris Eestisse tulemata jätmist sellega, et 29.09.2017

peab ta olema Xxxxxxxxxxs kohtus koos oma abikaasaga, teiseks takistuseks on perekondlikud

põhjused – tema poeg peab minema xxxxxxxxxxxxxxxxx järgsele kontrollile ja tütar paar

nädalat tagasi sünnitas. Õige on kohtutäituri osundus, et 29.09.2017 kohtukutse on adresseeritud

hageja abikaasale, see ei tõenda, et hageja peab kohtusse minema. Samuti ei ole hageja täisealiste

laste terviseprobleemid sellised, mis takistaksid hagejal ajutiselt Eestisse sõita. Lisaks sai hageja

tütre eesootava sünnituse ja sellele järgneva võimaliku abivajadusega arvestada juba 07.07.2017

teate saatmise ajal.

Kohtutäiturile 01.09.2017 esitatud kaebuses (I kd, lk 21) kohtutäituri 22.08.2017 otsuse peale

hageja esindaja märgib aga, et „XXl oli kava tulla Eestisse k.a. septembrikuu lõpul, millest oli

kohtutäiturit ka informeeritud. Kuna XX taotlusi seoses enampakkumise läbiviimise korraga ei

ole arvestatud ja nendega ei nõustu ka kaasomanik, siis lükkub edasi ka kavandatud saabumine

Eestisse. Ühtlasi on edasilükkamine tingitud ka XX isiklikest perekondlikest põhjustest.“ Sellest

järeldub, et isiklikud põhjused olid teisejärgulised, peamine põhjus, miks XX Eestisse ei tulnud,

oli see, et tema nõudmisi ei täidetud. Kohus leiab, et hageja esitab kaebusi ja hagisid mitte

niivõrd oma õiguste kaitseks, kui eesmärgiga venitada ja takistada kaasomandi lõpetamise otsuse

täitmist.

16. Hageja 21.09.2017 e-kirjast nähtub samuti, et hageja esindaja J. K. on kohtutäiturilt saadud

infot jooksvalt edastanud hagejale. Elektroonilisel enampakkumisel osalemiseks ei pidanud

hageja isiklikult Eestisse tulema. Hageja põhjendab enampakkumise ajal isiklikult kohal oleku

soovi sellega, et ta ei saa aru keerulisest eesti õiguskeelest, kuid mõistab suulist kõnet, ning

isiklikult Xxxxxx viibides saaks ta oksjoni ajal tekkivate küsimustega isiklikult pöörduda

Tsiviilasi nr 2-17-15839

16 (17)

kohtutäituri või J.K. poole, et toimuvast aru saada. Hageja e-kirjast nähtub samuti, et teda paneb

muretsema üksinda oksjonil osalemise ajal inimliku kontakti puudumine, teadmatus, kelle poole

ta saaks siis küsimustega pöörduda ja kas ta saaks vastused enne, kui pakkumise tegemise aeg

ümber saab, seetõttu hageja usub, et peab oksjonil isiklikult kohal olema. Hageja märgib, et ei

ole väga osav arvuti kasutamises, samuti ei taha äriotsuseid teha teiselt poolt maakera; ta ei saa

ka täpselt aru, kuidas enampakkumise protsess toimub.

Kohtutäitur peab täitemenetluses arvestama mõlema kaasomaniku huvidega. Teine kaasomanik

enampakkumise korduva edasilükkamisega nõus ei olnud. Puuduliku arvutikasutamise oskuse

puhul oleks hageja tõenäoliselt ka Eestis tegelikult teinud pakkumisi esindaja abil. Kui isik ise ka

kohtutäituri edastatud ingliskeelse juhendi alusel ei ole väidetavalt suuteline protsessist aru

saama ega selles osalema, siis on võimalik kasutada volitatud esindaja abi. Hagejal oli võimalus

teha enampakkumisel pakkumisi esindajate kaudu, seda enam, et kaasomandi lõpetamise

vaidluses ja sellele järgnenud täitemenetluses on hagejal olnud ühed ja samad esindajad. Ka

07.07.2017 eestikeelne teade kohtutäiturile on ilmselgelt koostanud sama esindaja, kes on

vormistanud kaebused ja hagiavalduse ning võib üksnes oletada, et täitemenetluse uuendamise

järel esindajate volituste piiramine kannab samuti eelkõige täitemenetluse venitamise eesmärki.

Esindaja kaudu enampakkumisel osalemine ei nõudnuks hagejalt ka n.ö käigu pealt äriliste

otsuste tegemist – enampakkumise alghind, pakkumiste samm ja enda majanduslikud

võimalused olid hagejale teada, hagejal oli võimalik anda esindajatele selged korraldused, millise

summani võib üle pakkuda. Esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud hagejal tegelikult ka takistust

oksjoni ajaks Eestisse tulemiseks.

17. Hageja ei ole jäänud kaotanud oma omandit ilma õiglase hüvitiseta. Teise kaasomaniku poolt

enampakkumisel kinnistute omandamine alghinnaga ei riiva hageja õigusi hagiavalduses

märgitud viisil. Kohtulahendi täitmiseks täitemenetluses korraldatav enampakkumine, ka

kaasomanikevaheline, on avalik-õigusliku tähendusega, kuid see tähendab seda, et kui

kaasomanikud ei ole omavahelises enampakkumises täitemenetluse väliselt kokku leppinud, viib

täitemenetluse läbi kohtutäitur ühe kaasomaniku taotluse alusel; kinnistute võõrandamiseks ei

sõlmita lepinguid, vaid omand läheb üle enampakkumisel parima pakkumise teinud

kaasomanikule kohtutäituri koostatud enampakkumise akti alusel. Tegemist ei ole

sundvõõrandamisega avaliku võimu poolt ega põhiseaduse § 32 rikkumisega. Riigikohus on oma

lahendites leidnud, et täitemenetluse avalik-õiguslik iseloom ei välista enampakkumisel õiglase

hüvitise saamist. Näiteks Riigikohtu tsiviilkolleegium 28.10.2009 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-

110-09 on märgitud: „Kaasomandi lõpetamine on sätestatud AÕS §-des 76 ja 77 ning Riigikohtu

praktikale tuginedes on neid sätteid võimalik kohaldada nii, et kaasomanikule, kes kaotab

omandi, tagatakse õiglane hüvitis (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. oktoobri 2005. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 16). Õiglane hüvitis on omandit kaotavale kaasomanikule

võimalik tagada ka siis, kui kaasomandi lõpetamisel müüakse asi kaasomanikevahelisel

enampakkumisel, täitemenetluse seadustiku alusel.“

18. See, et enampakkumisel kõrgeimaks pakkumiseks kujunenud hind hagejat ei rahulda, ei

tähenda, et hind oleks ebaõiglane. Asja praegust turuväärtust ei saa tuletada 11 aastat tagasi OÜ

EMG EST kinnistu kaasomandi osa omandamise tehingu hinna järgi. Kohus juhib tähelepanu, et

2006 - 2007.aastal oli kinnisvarabuumi kõrghetk, 2008.aasta kevadsuvel Eestisse jõudnud

üleilmse majanduskriisi tingimustes kinnisvara hinnad oluliselt langesid.

Hageja ei saa õiglase hüvitisena eeldada asja omandist ilma jäämise aegsest turuväärtusest

kõrgemat hinda.

Arusaamatu on hageja seisukoht, et kinnisasja arestimisaktis määratud hind ei ole õiglane, sest

pooled teadsid, et sellest alles algavad pakkumised. TMS § 82 lg 1 kohaselt on asja alghind

enampakkumisel hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. TMS § 74 lg-te 5

ja 6 kohaselt juhul, kui hinna määrab täitur, lähtub ta asja harilikust väärtusest või laseb asja

hinnata eksperdil. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt eseme väärtuseks

loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik

Tsiviilasi nr 2-17-15839

17 (17)

väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Praeguses asjas ei ole vaidlust, et

kinnistute arestimisakti märgitud hinnad on määratud TMS § 74 lg 3 kohaselt kaasomanike

kokkuleppel. Hageja ise kannab riski, kui on kaasomanikuga kokku leppinud asja turuväärtusest

madalama hinna.

Eeltoodud põhjendustel kohus jätab hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

19. Menetluskulude jaotus.

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas kohtulahendis menetluskulude jaotuse

poolte vahel ning vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS §

138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja

nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

20. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

21. Kostja I menetluskulude hüvitamist ei taotle. Kostja II, OÜ EMG EST palub hagejalt välja

mõista menetluskulud summas 960 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja ei ole kostja II

menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid esitanud.

Kostja II menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud kuludokumentide kohaselt on kostja II

menetluskuluks lepingulise esindaja kulud kokku 8 tunni vältel osutatud õigusabi eest (tsiviilasja

2-17-15839 materjalidega tutvumine 1 tund, vastuse koostamine hagile 3 tundi, kostja I

27.11.2017 vastusega ja hageja 14.12.2017 arvamusega tutvumine ning 01.08.2018 seisukoha

koostamine 4 tundi), tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitab, et kulud on

kantud seoses selle tsiviilasjaga. Kulude hüvitamist taotleb kostja ilma käibemaksuta, kuna

kostja II on käibemaksukohustuslane ja saab käibemaksu tagasi.

Kohus leiab, et tsiviilasja ning kostja II esindaja koostatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu

arvestades on kulud põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab kostja II kulude suuruseks 960

eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt ja vastavalt hageja taotlusele kohus märgib otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik