2-18-8495/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-8495

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu kahju tekitava tegevuse keelamise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 13. juuli 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (ik

XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad advokaadid

Tatjana Dobolina ja Kaimo Räppo

Kostja: YY (ik XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 13. juuli 2018 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad hageja kanda. Kindlaks-

määratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja, edaspidi ka „isa“) esitas 1. juunil 2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja,

edaspidi ka „vanaema“) vastu, milles palus:

(1) keelata kostjal tähtajatult mistahes tegevused, mis on suunatud CC ning BB (edaspidi

koos „lapsed“) suhte kahjustamisele;

2 (4)

(2) kohustada kostjat hoiduma mistahes tegevustest, mis on suunatud laste suhte

kahjustamisele;

(3) kohustama kostjat võtma maha hageja telefoninumbri blokeering ning võimaldama

lastel kasutada oma isaga suhtlemiseks kostja telefon ja teha sellega Skype

videokõnesid.

Hagiavalduse kohaselt sündisid lapsed hageja ja AA (edaspidi „ema“) abielust, mis lahutati

XX.XX.XXXX. Pärast abielu lahutamist leppisid vanemad kokku, et lapsed jäävad elama oma

senisesse elukohta XXX kinnistul ja vanemad hoolitsevad edaspidi ühiselt laste heaolu eest. Nii

elasid lapsed alates 17. augustist 2017 kuni 30. oktoobrini 2017 peamiselt isaga oma kodus

XXX talus, ema viibis lastega harva.

Isa läks 30. oktoobril 2017 tööreisile, kust saabus tagasi 11. novembril 2017. Vanemad olid

kokku leppinud, et isa töötamise ajal hoiavad lapsi ema ja lapsehoidja. Kui laste isa tööreisilt

tagasi jõudis, helistas ema ja teatas, et ta on kõik oma asjad pere kodust välja kolinud ega tule

tagasi. Ema keeldus isale avaldamast, kuhu ta lapsed viis. Tekkis olukord, kus isal oli võimalik

lastega koos olla umbes kuus ööpäeva kuus.

Probleemiks kujunes laste emapoolne vanaema (kostja), kes arvestades, et ema veedab tööl või

koolis kuus päeva nädalas, valvab lasi ja veedab nendega enamuse ajast (lapsed ei käi lasteaias

ega koolis). Kostja on lastega koos olles tahtlikult ära keelanud (blokeerinud) isa

telefoninumbri, mistõttu on isal kontakt lastega ära lõigatud. Lastel ei ole veel oma telefoni.

Kostja õigusvastase tegevuse tulemusena puudub laste isal ülevaade laste asukoha ja tervisliku

seisundi kohta. Samuti ei saa isa lastega rääkida.

Hageja on korduvalt pöördunud kostja ja ema poole palvega, et kostja võtaks hageja

telefoninumbri blokeeringu maha, kuid tema palvetele ei ole vastatud. Kostja käitub vastuolus

hageja õiguste ja huvidega ning kahjustab isa ja laste vahelisi suhteid.

Lisaks palus hageja kuulutada menetlus kinniseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 13. juuli 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast. Maakohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2 ja leidis,

et hageja ei ole esitanud kohtule hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Maakohtu hinnangul nõuab hageja sisuliselt lastega suhtluskorra kindlaksmääramist, kuid seda

valelt isikult, st laste ema asemel vanaemalt. Maakohus selgitas, et pigem tuleks hagejal esitada

avaldus laste ema vastu suhtluskorra kindlaksmääramiseks, mille raames saab kohus

asjassepuutuvale isikule panna mh kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab laste suhet

vanematega või raskendab laste kasvatamist. Maakohus juhtis tähelepanu, et hageja viitas hagi

õigusliku alusena võlaõigusseaduse §-le 1055, kuid samas on perekonnaseaduse (PKS) § 143

vastava olukorra erisäte. PKS § 143 lg 21 kohaselt lepivad vanemate lahuselu korral vanemad

kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja

lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 143 lg 4 sätestab sealjuures, et kohus võib

lapse huvides lubada kolmandal isikul lapsega suhelda või keelata tal lapsega suhtlemine või

seda piirata.

Maakohtu hinnangul teenib hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel

TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste

kuludega.

Menetluskulud jättis maakohus hageja enda kanda.

3 (4)

MÄÄRUSKAEBUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostja

kanda.

Esiteks leiab hageja, et määrus ei ole põhjendatud ja kuulub tühistamisele menetlusõiguse

normide olulise rikkumise tõttu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine hagi sisule hinnangu andmist. Kohtul on seejuures

kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Maakohus põhjendas hagi menetlusse võtmata

jätmist üksnes väitega, et hageja eesmärkide täitmine ei ole käesoleva tsiviilasja raames

võimalik. Kohus ei põhjendanud piisavalt, miks hageja õiguste rikkumisega kaasnenud

õigusvastase käitumise lõpetamise nõuet ja kohustamisnõuet ei ole võimalik esitada eraldi

menetluses. Samuti ei võimaldanud maakohus hagejal täiendavalt oma seisukohti põhjendada

ega teinud hagejale puuduste kõrvaldamise ettepanekut. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et

maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ennatlikult, kuivõrd hagis esile toodud asjaoludel

võib hagejal olla nõue kostja vastu.

Teiseks ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on hageja eesmärk saavutatav

hagita menetluses lahendatava lastega suhtlemise korra kindlaksmääramisel. Hageja esitas hagi

kahju tekitava tegevuse keelamise nõudes, tuginedes hagis toodud faktilistele asjaoludele.

Hagejal ei ole õiguslikult võimalik esitada nimetatud nõuet hagita menetluses. Seega on väär

kohtu seisukoht, et hageja õigused oleksid paremini kaitstud hagita menetluse raames.

Kolmandaks leiab hageja, et tema eesmärkide täitmine ei ole võimalik maakohtu poolt välja

pakutud hagita menetluses järgnevatel põhjustel:

-

hagita menetlus ei võimalda nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist;

-

hagi ese ei ole hagejaga suhtlemise korraldamine, vaid nõue kohustada kostjat austama

ja arvestama hageja õiguste ning kohustustega;

-

hagi ese ei ole vanema õiguste määramine ega suhtlemise korraldamine lastega, vaid

nõue õigusvastaselt käituva kostja vastu. Hageja nõudeõigus ei sõltu hagita menetluses

tehtavast lahendist ega sellest, kumma vanema kasuks lahend tehakse.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahen-

damiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 9. augustil 2018.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist.

6. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjusel, et

hageja ei esitanud kohtule hagi oma seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset. Samuti selgitas maakohus määruse p-s 4 hagejale, et

hageja nõuab sisuliselt hagiavalduses lastega suhtlemise kindlaksmääramist, kuid seda valelt

isikult, st laste ema asemel laste vanaemalt. Maakohus põhjendas oma seisukohti piisavalt ja

järgis viidatud alusel hagi menetlemisest keeldumisel rakendatavat kõrgendatud põhjendamis-

ja kaalumiskohustust (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16,

p 16). Maakohus ei pidanud andma hagejale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, sest

TsMS § 340¹ lg 1 kohaldub üksnes juhul, kui kohtusse esitataval avaldusel on kõrvaldatav

puudus. Käesoleval juhul keeldus maakohus hagi menetlemast põhjustel, mida ei oleks saanud

viidatud sätte alusel kõrvaldada. Kuigi hagiavalduses on ka teisi puudusi, siis ei pidanud

maakohus neid määruses käsitlema ega ka enne keelumist laskma kõrvaldada.

4 (4)

7. Hagiavaldusest ja määruskaebusest nähtub, et lapsed elavad koos emaga ja igapäevaselt

hoiab neid vanaema. PKS § 143 lg 1 kohaselt on vanemal õigus suhelda lapsega isiklikult ja

sama sätte teise lõike kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Lahus elavad vanemad, kes ei jõua kokkuleppele

lastega suhtlemise osas, saavad nõuda vaidluse lahendamist kohtus (PKS § 143 lg 21), mh võib

kohus panna kolmandale isikule kohustuse hoiduda tegevusest, mis kahjustab lapse suhet

vanematega või raskendab lapse kasvatamist (PKS § 143 lg 4). Seega leidis maakohus õigesti,

et kõnealune vaidlus tuleks lahendada suhtluskorra kindlaksmääramise menetluses, mitte

hagimenetluses. Kuigi vanemal võib olla võlaõiguslikke (sh lepinguväliseid) nõudeid

kolmandate isikute vastu erinevatel alustel, siis ei tähenda see, et neid saaks perekondlike suhete

korral panna maksma teisiti kui seaduses erinormiga ette nähtud hagita menetluse raames.

8. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et laste suhtlemiskorra menetluses ei ole tal

võimalik saavutada sama eesmärki, mida järgib käesolevas asjas esitatud hagi. Eelmises lõigus

ja ka vaidlustatud määruses viidatud PKS § 143 lg 4 annab selleks piisavad võimalused.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Kuna maa- ega ringkonnakohus ei ole pidanud vajalikuks küsida hagi kohta

kostja arvamust ega muul viisil kostjat menetlusse kaasata, siis puudub vajadus kulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

10. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm