2-16-14112/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Legislator headnote
AI generated2-16-14112/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-14112
Tsiviilasi
XX avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse
täielikuks lõpetamiseks ja YY avaldus suhtluskorra
kindlaksmääramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Avaldaja (määruskaebuse esitaja, ema): XX (isikukood
XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov
Puudutatud isik I (isa): YY (isikukood XXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Jelena Beljakova
Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood
XXXXXXXXXXX) ja NN (isikukood
XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud
esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa
Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse
kaudu), esindaja Airi Vaaderpall
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus
rahuldamata.
2. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud
lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja
kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (6)
MENETLUSE KÄIK
XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos
edaspidi „vanemad“) on ühised lapsed AA (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II),
kes sündis XX.XX.XXXX, ja NN (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos
edaspidi „lapsed“), kes sündis XX.XX.XXXX. Lapsed elavad koos emaga Eestis, isa elab Vene
Föderatsioonis (edaspidi „Venemaa“).
Ema esitas 19. septembril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse
lõpetamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.
Avalduse kohaselt ei osale isa alates jaanuarist 2013 laste kasvatamises, kuna vahistati ja anti
välja Venemaale süüdistatuna pettuses, mis pandi toime 2008. aastal. Isa vabastati vanglast
ennetähtaegselt septembris 2016, kuid tal on Venemaalt väljasõidukeeld 1,5 aastat.
Isa vaidles avaldusele vastu ja leidis, et emale ei peaks jääma laste ainuhooldusõigus. Isa
soovib osaleda laste elus täismahus, ta soovib saada teavet laste elust, tervisest ja kasvatamisest.
Isa arvates tuleb lastega seotud olulised küsimused temaga läbi arutada ja tal peab olema
võimalik lastega suhelda. Vaatamata sellele, et isal puudub praegu võimalus isiklikult olla
Eestis ja võtta osa laste kasvatamisest, kavatseb ta peale väljasõidukeelu lõppu kolida Eestisse
ja olla koos lastega nii palju kui võimalik.
Isa esitas 30. oktoobril 2016 avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kuna isal
ei ole võimalik 2017. aasta lõpuni lahkuda Venemaalt, soovib ta seni lastega aega veeta
kevadisel koolivaheajal ühe nädala, talvevaheajal ühe nädala ja vähemalt ühe kuu suve jooksul
Venemaal. Ema või emapoolne vanaema, kes ka elab Peterburis, tooks lapsed isa juurde või
piirile, kuhu isa lastele vastu läheb. Kõik reisimisega seotud kulud kannab isa. Samuti palus isa
määrata aja, millal ta saab lastega suhelda skype’i vahendusel. See võiks olla vähemalt üks tund
nädala sees ja kokku 2–3 tundi nädalavahetusel.
Alates 1. jaanuarist 2018 kavatseb isa kolida Eestisse ja tihedalt siduda oma igapäevaelu
lastega. Lähtudes sellest palub ta määrata järgmine lastega veetmise aeg:
lapsed veedavad vähemalt kaks korda kuus nädalavahetustel aega isaga tema
elukohas. Isal on ka võimalus veeta lastega õhtuid nädala sees või ka muudel või
muudel aegadel, kui vanemad on selles eelnevalt kokku leppinud;
muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine vanem ette
vähemalt 3 päeva;
ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase ette-
teatamise tähtaja järgimine kohustuslik;
laste koolivaheaegadel on isal õigus lastega koos olla paaritutel aastatel kevadvaheajal
ning paarisaastatel sügisvaheajal, talvisel koolivaheajal üks nädal ja suvel üks kuu;
lastega kohtumiseks tuleb isa ema ja laste ühisesse elukohta lastele järgi ning viib
lapsed ka nende elukohta tagasi;
sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus
teise vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus
lastega arvestaks laste magamamineku aega;
isadepäeval on isal õigus olla lastega isa valitud kohas;
laste sünnipäevadel on isal õigus lastega kohtuda;
perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate
sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud;
vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad
ja arvestama, et puhkuste ajal saaksid lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos
puhkava lapsevanemaga. Samuti on lastel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal
3 (6)
pikemalt koos nii ema kui isa vanematega, kes samuti tagavad laste eemalviibimisel
suhtluse telefonitsi laste ema või isaga;
vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise
lähikondseid;
suhtluskorras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes
lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.
Eestkosteasutus toetas ema avaldust vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks
laste suhtes ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks emale. Kuna isal on Venemaalt
väljasõidukeeld, siis ta ei saa isikuhooldusõigust laste suhtes teostada. Teadaolevalt oli isa kinni
peetud pettuse eest eriti suures mahus, tema enda sõnade kohaselt on tal kohtuvaidlus pangaga,
seega ei ole alust arvata, et ta oleks usaldusväärne isik teostama laste varahooldusõigust.
Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-le 1 on isal võimalus taotleda hooldusõiguse
taastamist, kui ta on tulevikus suuteline seda faktiliselt teostama.
Laste esindaja leidis, et hooldusõiguse lõpetamine ja täielikult emale üleandmine ei ole laste
huvidega vastuolus, kuna ema tegeleb laste kasvatamisega ja muretseb laste heaolu pärast ning
on võimeline tagama lastele turvalise keskkonna.
MAAKOHTU MÄÄRUS
Maakohus rahuldas 22. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt
ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste
igakordse viibimiskoha Eestis, tervist ja õppeasutuste määramist puudutavate küsimuste
lahendamise osas üle emale (resolutsiooni p 2).
Samuti rahuldas maakohus isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra
(resolutsiooni p 4). Selles osas tegi maakohus mh järgmised otsustused:
kevadise (1 nädal) ja sügisese (1 nädal) koolivaheaja veedavad lapsed Venemaal isa
elukohas. Soovi korral viibivad lapsed mõlema vaheaja esimesel ööl Peterburis laste
vanaema elukohas (resolutsiooni p 4.1);
suvisest koolivaheajast kaks järjestikkust nädalat veedavad lapsed Venemaal isa
elukohas. Soovi korral viibivad lapsed vaheaja esimesel ööl Peterburis laste vanaema
elukohas (resolutsiooni p 4.2);
juhul, kui lapsed jäävad haigeks perioodil, mil nad viibivad isaga, teavitab isa
viivitamatult kirjalikult ema ja vajadusel viib lapsed nende vanaema juurde
(resolutsiooni p 4.3);
isa ei tohi lapsi Peterburist välja viia ilma ema kirjaliku nõusolekuta. Juhul, kui ema
keeldub nõusoleku andmisest, tuleb tal keeldumist motiveerida (resolutsiooni p 4.4).
Lisaks määras maakohus, et isa ja laste esimene kokkusaamine Venemaal toimub ema
juuresolekul; laste Peterburis viibimise täpsemad kuupäevad kooskõlastavad vanemad
kirjalikult üks kuu ette; ajal, kui lapsed viibivad isaga, on isal kohustus teavitada ema laste
viibimiskohast; kõik lastega seotud sõidukulud Venemaale katab isa; ema tagab võimaluse isal
suhelda lastega skype’i kaudu, lähtudes laste elukorraldusest kolmapäeviti ajavahemikul 19.30–
20.30 ja laupäeviti 15.00–17.00; laste haiguste tõttu ära jäänud kohtumiste suhtes teevad ema
ja isa kõik selleks, et kohtuda lastega esimesel võimalusel. Laste haiguste kohta, mis takistavad
laste suhtlemist isaga, esitab ema meditsiinilise tõendi elektroonilise posti kaudu; ema
informeerib ajal, mil lapsed viibivad temaga, isa laste terviseseisundist, õppimisest ja
viibimiskohast; vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lastega ka muul ajal, kui on määratud
suhtluskorras. Vanemad lepivad selles osas kokku kiirete sidevahendite kaudu (SMS, e-post,
viber, skype); vanemad suhtlevad omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti
teel või kirjalikult SMS-i kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda
vahetult ning vanematel on keelatud laste juuresolekul teineteist halvustada.
4 (6)
Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel laste suhtes lähtus maakohus (PKS) §-st 137.
Avaldusest, menetlusosaliste ütlustest ja tõenditest nähtuvalt elavad lapsed ema juures.
Igapäevaselt hoolitseb laste eest ja kasvatab neid ema. Koostöö vanemate vahel puudub. Ema
selgitas, et on siiani ainuisikuliselt võtnud vastu otsustused, mis puudutavad laste hooldusõigust.
Samas ei ole ema kooskõlastanud laste kasvatamist puudutavat isaga, tagantjärele ei ole isa
vastuväiteid esitanud. Kuna ema ei ole esile toonud vanemate vahelisi ületamatuid erimeelsusi,
siis puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Samas tuleb arvestada
asjaoluga, et isa viibib välisriigis, kust on tal väljasõidukeeld, mistõttu on põhjendatud
vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste igakordse viibimiskoha osas Eestis ning
tervist ja õppeasutuste määramist puudutavates küsimustes ning neis anda ainuhooldusõigus
üle laste emale.
Isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel tugines maakohus PKS § 123 lg-le 1 ja lähtus
eelkõige laste huvidest. Kohus märkis, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem
peab alati oma õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi
heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtluskorra.
Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
Ema palub määruskaebuses vaidlustatud määruse muutmist resolutsiooni p-de 2, 4.1, 4.2,
4.4, 4.5 osas, millega piirati ema otsustusõigust laste viibimiskoha osas Eesti territooriumiga ja
laiendati isa sama kohtumäärusega äravõetud hooldusõigust laste tervise küsimuses.
Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.
Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:
jättes vanematele ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas (v.a. Eesti
territooriumil), ei lahendanud kohus vaidlust sisuliselt. Emal ei ole võimalik ilma isa
nõusolekuta viia lapsi reisile või saata neid laagrisse, spordivõistlustele ja vanaema
juurde. Seega on igakordse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse
piiramine Eesti territooriumiga vastuolus laste huvidega;
määruse resolutsiooni p-d 4.1, 4.2, 4.5 ei ole ühiselt täidetavad, sest p-des 4.1 ja 4.2
nähakse ette laste viibimine isa elukohas, aga kui isa peaks muutma oma elukohta,
muutub p 4.5 mõttetuks. Kohus ei saa piirata isa elukoha valikut;
resolutsiooni p-d 4.4 ja 2 on samuti vastuolus. Vaatamata sellele, et p-ga 2 lõpetas
kohus ühise hooldusõiguse laste tervise osas ja andis emale ainuotsusõiguse,
võimaldab p 4.4 isal võtta vastu laste tervist puudutavaid otsuseid ajal, kui lapsed
viibivad tema juures. Ema palub selles osas maakohtu määratud suhtluskorda muuta
viisil, et laste Venemaal haigestumise korral tuleb isal lapsed igal juhul viia vanaema
juurde.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, laste esindajale ja
eestkosteasutusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
Isa, laste esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu.
Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna
Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11. juulil 2018.
5 (6)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse
väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus
rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS
§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-
osaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei
tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik
ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones
kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja
31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii
ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).
Seega on esimese astme kohtul nii suhtluskorra määramisel kui ka ühise hooldusõiguse
lõpetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes
juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme.
Käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme rikkunud isa
ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel ega hooldusõiguse vaidluse lahendamisel. Maakohus
hindas tõendeid nende kogumis ja võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi.
Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
Kohus võib piirata lapse viibimiskoha määramise õigust ja anda vanemate lahuselu korral
ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õigus vanemate ja lapse elukohariigi piires, et
säilitada teisele vanemale õigus otsustada lapse välisriiki elama asumise üle, kuna see puudutab
vahetult tema ja lapse õigust omavahel suhelda (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30).
Ema väljendas 10. aprilli 2017 kohtuistungil selgelt, et võimaluse korral (parem tööpakkumine)
asuks ta koos lastega elama mõnda teise riiki (I kd tl 147 pöördel). Ema sellise otsuse puhul
võib isal suure tõenäosusega kaduda kontakt lastega ja võimalus nende käekäiku mõjutada,
lapsed omakorda kaotavad võimaluse oma isaga suhelda. Seega on maakohus põhjendatult
rahuldanud ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks selliselt, et ema õigus laste igakordse
viibimiskoha määramisel on piiratud Eestiga.
Selliselt piiratud laste viibimiskoha määramise õigus ei takista lastel üksi või koos emaga
reisida, kui vanemad on selles küsimuses ühel meelel. Sellisel juhul reisivad lapsed vanemate
kokkuleppel, nagu ka siis, kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kohtuasja materjalidest ei
nähtu, et isaga poleks võimalik laste reisimist puudutavates küsimustes kokku leppida. Kui
vanematel on aga põhimõttelised erimeelsused laste lühiajaliste välisriigis viibimiste (reiside)
küsimuses, saab vanem taotleda kohtult selles küsimuses otsustusõigust.
Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et vaidlustatud määrus piirab isa elukoha valikut. Isa ei
ole avaldanud, et ta soovib oma elukohta Venemaal muuta. Isa on hoopis korduvalt väljendanud,
et soovib esimesel võimalusel tulla Eestisse elama, kus tal oleks paremad võimalused laste
eluga kursis olla ja nende eest hoolitseda. Vanemad võivad mõlemal juhul, st kui isa asub elama
Eestisse või soovib vahetada elukohta Venemaal, kohtu määratud suhtluskorda ise kokkuleppel
muuta või korrigeerida arvestades tekkinud olukorda. Vaidlustatud määrus seda ei takista.
Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus on laste ja isa suhtluskorra määramisel
arvestanud üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teada olnud asjaoludega, mis oli ka
ainuvõimalik. Hagita menetluses tehtavatele lahenditele ongi omane reguleerida vaidlusalust
õigussuhet kindla aja seisuga, TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise
muutumise korral varasemat määrust muuta.
6 (6)
Alusetu on ema seisukoht, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4.4 on vastuolus.
Resolutsiooni p-s 4.4 on ette nähtud, et isa peab laste haigestumise korral viivitamatult emale
teatama ja vajadusel viima lapsed nende vanaema juurde. Seega ei ole kuidagi takistatud emal
laste tervise küsimustes otsuseid teha ka sel ajal, kui lapsed viibivad isa juures. Pigem võib ema
soov, et lapsed viidaks igal juhul vanaema juurde, seada laste tervise ohtu, kui on vajalik kiire
meditsiiniline sekkumine. Lisaks on maakohus õigesti lähtunud just laste huvidest, sest isaga
koos olles vajavad lapsed terviseprobleemide korral esmast abi ning nende huvides ei ole
võimalik viivitus meditsiinilise abi saamisel.
Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või
muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega
ja lähtunud nii vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel kui ka isal lastega suhtluskorra
kindlaksmääramisel põhjendatult eelkõige laste huvidest.
Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras
määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1
esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude
jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab
kohus täna eraldi määrusega.
TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Mati Maksing
Gaida Kivinurm
Ulvi Loonurm