Legislator Case Law & Legislation
2-16-14112/88 AI generated

2-16-14112/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-14112/88
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Legislator headnote

AI generated

2-16-14112/88 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Keywords

AI generated
relocation of child residence expulsion of family members deportation despite health issues unreasonableness of expulsion risk of emigration asylum of Turkish family
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14112

Tsiviilasi

XX avaldus laste suhtes ühise hooldusõiguse

täielikuks lõpetamiseks ja YY avaldus suhtluskorra

kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (määruskaebuse esitaja, ema): XX (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Danil Lipatov

Puudutatud isik I (isa): YY (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jelena Beljakova

Puudutatud isikud II ja III (lapsed): AA (isikukood

XXXXXXXXXXX) ja NN (isikukood

XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Natalja Santaševa

Eestkosteasutus: Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsuse

kaudu), esindaja Airi Vaaderpall

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 22. mai 2018 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud

lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

XX-l (ema, kohtumenetluses avaldaja) ja YY-l (isa, kohtumenetluses puudutatud isik I, koos

edaspidi „vanemad“) on ühised lapsed AA (vanem laps, kohtumenetluses puudutatud isik II),

kes sündis XX.XX.XXXX, ja NN (noorem laps, kohtumenetluses puudutatud isik III, koos

edaspidi „lapsed“), kes sündis XX.XX.XXXX. Lapsed elavad koos emaga Eestis, isa elab Vene

Föderatsioonis (edaspidi „Venemaa“).

Ema esitas 19. septembril 2016 maakohtule avalduse vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks laste suhtes ja temale ainuhooldusõiguse üleandmiseks.

Avalduse kohaselt ei osale isa alates jaanuarist 2013 laste kasvatamises, kuna vahistati ja anti

välja Venemaale süüdistatuna pettuses, mis pandi toime 2008. aastal. Isa vabastati vanglast

ennetähtaegselt septembris 2016, kuid tal on Venemaalt väljasõidukeeld 1,5 aastat.

Isa vaidles avaldusele vastu ja leidis, et emale ei peaks jääma laste ainuhooldusõigus. Isa

soovib osaleda laste elus täismahus, ta soovib saada teavet laste elust, tervisest ja kasvatamisest.

Isa arvates tuleb lastega seotud olulised küsimused temaga läbi arutada ja tal peab olema

võimalik lastega suhelda. Vaatamata sellele, et isal puudub praegu võimalus isiklikult olla

Eestis ja võtta osa laste kasvatamisest, kavatseb ta peale väljasõidukeelu lõppu kolida Eestisse

ja olla koos lastega nii palju kui võimalik.

Isa esitas 30. oktoobril 2016 avalduse lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks. Kuna isal

ei ole võimalik 2017. aasta lõpuni lahkuda Venemaalt, soovib ta seni lastega aega veeta

kevadisel koolivaheajal ühe nädala, talvevaheajal ühe nädala ja vähemalt ühe kuu suve jooksul

Venemaal. Ema või emapoolne vanaema, kes ka elab Peterburis, tooks lapsed isa juurde või

piirile, kuhu isa lastele vastu läheb. Kõik reisimisega seotud kulud kannab isa. Samuti palus isa

määrata aja, millal ta saab lastega suhelda skype’i vahendusel. See võiks olla vähemalt üks tund

nädala sees ja kokku 2–3 tundi nädalavahetusel.

Alates 1. jaanuarist 2018 kavatseb isa kolida Eestisse ja tihedalt siduda oma igapäevaelu

lastega. Lähtudes sellest palub ta määrata järgmine lastega veetmise aeg:

 lapsed veedavad vähemalt kaks korda kuus nädalavahetustel aega isaga tema

elukohas. Isal on ka võimalus veeta lastega õhtuid nädala sees või ka muudel või

muudel aegadel, kui vanemad on selles eelnevalt kokku leppinud;

 muutustest lastega kokkusaamise aegades ja graafikus teavitab teine vanem ette

vähemalt 3 päeva;

 ettenägematute olukordade, sh haigestumiste puhul, ei ole kolmepäevase ette-

teatamise tähtaja järgimine kohustuslik;

 laste koolivaheaegadel on isal õigus lastega koos olla paaritutel aastatel kevadvaheajal

ning paarisaastatel sügisvaheajal, talvisel koolivaheajal üks nädal ja suvel üks kuu;

 lastega kohtumiseks tuleb isa ema ja laste ühisesse elukohta lastele järgi ning viib

lapsed ka nende elukohta tagasi;

 sõltumata sellest, kumma vanema juures lapsed parasjagu viibivad, on lastel õigus

teise vanemaga suhelda telefoni teel. Vanem peab arvestama, et telefonisuhtlus

lastega arvestaks laste magamamineku aega;

 isadepäeval on isal õigus olla lastega isa valitud kohas;

 laste sünnipäevadel on isal õigus lastega kohtuda;

 perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, isadepäev, emadepäev, vanavanemate

sünnipäevad) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega tähtpäev on seotud;

 vanemad kohustuvad teineteisele võimalikult varakult teatama üksteise puhkuseajad

ja arvestama, et puhkuste ajal saaksid lapsed vähemalt nädal aega järjest veeta koos

puhkava lapsevanemaga. Samuti on lastel õigus olla vanavanemate puhkuse ajal

3 (6)

pikemalt koos nii ema kui isa vanematega, kes samuti tagavad laste eemalviibimisel

suhtluse telefonitsi laste ema või isaga;

 vanemad kohustuvad laste juuresolekul mitte halvustama teineteist või üksteise

lähikondseid;

 suhtluskorras nimetamata jäänud lastega suhtlemist puudutavates küsimustes

lähtuvad vanemad mõistlikkuse põhimõttest, arvestades laste parimaid huve.

Eestkosteasutus toetas ema avaldust vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks

laste suhtes ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks emale. Kuna isal on Venemaalt

väljasõidukeeld, siis ta ei saa isikuhooldusõigust laste suhtes teostada. Teadaolevalt oli isa kinni

peetud pettuse eest eriti suures mahus, tema enda sõnade kohaselt on tal kohtuvaidlus pangaga,

seega ei ole alust arvata, et ta oleks usaldusväärne isik teostama laste varahooldusõigust.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 138 lg-le 1 on isal võimalus taotleda hooldusõiguse

taastamist, kui ta on tulevikus suuteline seda faktiliselt teostama.

Laste esindaja leidis, et hooldusõiguse lõpetamine ja täielikult emale üleandmine ei ole laste

huvidega vastuolus, kuna ema tegeleb laste kasvatamisega ja muretseb laste heaolu pärast ning

on võimeline tagama lastele turvalise keskkonna.

MAAKOHTU MÄÄRUS

Maakohus rahuldas 22. mai 2018 määrusega (vaidlustatud määrus) ema avalduse osaliselt

ning lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes osaliselt ja andis hooldusõiguse laste

igakordse viibimiskoha Eestis, tervist ja õppeasutuste määramist puudutavate küsimuste

lahendamise osas üle emale (resolutsiooni p 2).

Samuti rahuldas maakohus isa avalduse osaliselt ning määras kindlaks isa ja laste suhtluskorra

(resolutsiooni p 4). Selles osas tegi maakohus mh järgmised otsustused:

 kevadise (1 nädal) ja sügisese (1 nädal) koolivaheaja veedavad lapsed Venemaal isa

elukohas. Soovi korral viibivad lapsed mõlema vaheaja esimesel ööl Peterburis laste

vanaema elukohas (resolutsiooni p 4.1);

 suvisest koolivaheajast kaks järjestikkust nädalat veedavad lapsed Venemaal isa

elukohas. Soovi korral viibivad lapsed vaheaja esimesel ööl Peterburis laste vanaema

elukohas (resolutsiooni p 4.2);

 juhul, kui lapsed jäävad haigeks perioodil, mil nad viibivad isaga, teavitab isa

viivitamatult kirjalikult ema ja vajadusel viib lapsed nende vanaema juurde

(resolutsiooni p 4.3);

 isa ei tohi lapsi Peterburist välja viia ilma ema kirjaliku nõusolekuta. Juhul, kui ema

keeldub nõusoleku andmisest, tuleb tal keeldumist motiveerida (resolutsiooni p 4.4).

Lisaks määras maakohus, et isa ja laste esimene kokkusaamine Venemaal toimub ema

juuresolekul; laste Peterburis viibimise täpsemad kuupäevad kooskõlastavad vanemad

kirjalikult üks kuu ette; ajal, kui lapsed viibivad isaga, on isal kohustus teavitada ema laste

viibimiskohast; kõik lastega seotud sõidukulud Venemaale katab isa; ema tagab võimaluse isal

suhelda lastega skype’i kaudu, lähtudes laste elukorraldusest kolmapäeviti ajavahemikul 19.30–

20.30 ja laupäeviti 15.00–17.00; laste haiguste tõttu ära jäänud kohtumiste suhtes teevad ema

ja isa kõik selleks, et kohtuda lastega esimesel võimalusel. Laste haiguste kohta, mis takistavad

laste suhtlemist isaga, esitab ema meditsiinilise tõendi elektroonilise posti kaudu; ema

informeerib ajal, mil lapsed viibivad temaga, isa laste terviseseisundist, õppimisest ja

viibimiskohast; vanemate kokkuleppel võib isa kohtuda lastega ka muul ajal, kui on määratud

suhtluskorras. Vanemad lepivad selles osas kokku kiirete sidevahendite kaudu (SMS, e-post,

viber, skype); vanemad suhtlevad omavahel lastega suhtlemist puudutavates küsimustes e-posti

teel või kirjalikult SMS-i kaudu, vanemate kokkuleppel võib omavaheline suhtlemine toimuda

vahetult ning vanematel on keelatud laste juuresolekul teineteist halvustada.

4 (6)

Vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel laste suhtes lähtus maakohus (PKS) §-st 137.

Avaldusest, menetlusosaliste ütlustest ja tõenditest nähtuvalt elavad lapsed ema juures.

Igapäevaselt hoolitseb laste eest ja kasvatab neid ema. Koostöö vanemate vahel puudub. Ema

selgitas, et on siiani ainuisikuliselt võtnud vastu otsustused, mis puudutavad laste hooldusõigust.

Samas ei ole ema kooskõlastanud laste kasvatamist puudutavat isaga, tagantjärele ei ole isa

vastuväiteid esitanud. Kuna ema ei ole esile toonud vanemate vahelisi ületamatuid erimeelsusi,

siis puudub alus vanemate ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks. Samas tuleb arvestada

asjaoluga, et isa viibib välisriigis, kust on tal väljasõidukeeld, mistõttu on põhjendatud

vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine laste igakordse viibimiskoha osas Eestis ning

tervist ja õppeasutuste määramist puudutavates küsimustes ning neis anda ainuhooldusõigus

üle laste emale.

Isa ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel tugines maakohus PKS § 123 lg-le 1 ja lähtus

eelkõige laste huvidest. Kohus märkis, et suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem

peab alati oma õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi

heas usus ka ilma selleta, et kohus määraks kindlaks veelgi detailsema suhtluskorra.

Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS

Ema palub määruskaebuses vaidlustatud määruse muutmist resolutsiooni p-de 2, 4.1, 4.2,

4.4, 4.5 osas, millega piirati ema otsustusõigust laste viibimiskoha osas Eesti territooriumiga ja

laiendati isa sama kohtumäärusega äravõetud hooldusõigust laste tervise küsimuses.

Menetluskulud palub ema jätta menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

 jättes vanematele ühise hooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas (v.a. Eesti

territooriumil), ei lahendanud kohus vaidlust sisuliselt. Emal ei ole võimalik ilma isa

nõusolekuta viia lapsi reisile või saata neid laagrisse, spordivõistlustele ja vanaema

juurde. Seega on igakordse viibimiskoha määramise osas ainuhooldusõiguse

piiramine Eesti territooriumiga vastuolus laste huvidega;

 määruse resolutsiooni p-d 4.1, 4.2, 4.5 ei ole ühiselt täidetavad, sest p-des 4.1 ja 4.2

nähakse ette laste viibimine isa elukohas, aga kui isa peaks muutma oma elukohta,

muutub p 4.5 mõttetuks. Kohus ei saa piirata isa elukoha valikut;

 resolutsiooni p-d 4.4 ja 2 on samuti vastuolus. Vaatamata sellele, et p-ga 2 lõpetas

kohus ühise hooldusõiguse laste tervise osas ja andis emale ainuotsusõiguse,

võimaldab p 4.4 isal võtta vastu laste tervist puudutavaid otsuseid ajal, kui lapsed

viibivad tema juures. Ema palub selles osas maakohtu määratud suhtluskorda muuta

viisil, et laste Venemaal haigestumise korral tuleb isal lapsed igal juhul viia vanaema

juurde.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis isale, laste esindajale ja

eestkosteasutusele tähtaja määruskaebusele vastamiseks.

Isa, laste esindaja ja eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 11. juulil 2018.

5 (6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks ega muutmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS

§-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.

Vastavalt TsMS § 477 lg-le 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlus-

osaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei

tulene teisiti (Riigikohtu 14. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-16, p 14 teine lõik

ja seal viidatud varasem praktika). Hagita menetluses kohaldab kohus esmajoones

kaalutlusõigust (Riigikohtu 1. juuni 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-11, p 11 teine lõik, ja

31. mai 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19 teine lõik; hagita perekonnaasja kohta nii

ka 12. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik).

Seega on esimese astme kohtul nii suhtluskorra määramisel kui ka ühise hooldusõiguse

lõpetamisel ulatuslik diskretsiooniõigus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes

juhul, kui selle teostamisel on ületatud kaalumispiire või oluliselt rikutud menetlusnorme.

Käesolevas asjas ei ole maakohus diskretsiooni piire ületanud ega menetlusnorme rikkunud isa

ja laste suhtluskorra kindlaksmääramisel ega hooldusõiguse vaidluse lahendamisel. Maakohus

hindas tõendeid nende kogumis ja võttis arvesse ka eestkosteasutuse ja laste esindaja arvamusi.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Kohus võib piirata lapse viibimiskoha määramise õigust ja anda vanemate lahuselu korral

ühele vanemale lapse viibimiskoha määramise õigus vanemate ja lapse elukohariigi piires, et

säilitada teisele vanemale õigus otsustada lapse välisriiki elama asumise üle, kuna see puudutab

vahetult tema ja lapse õigust omavahel suhelda (vt Riigikohtu 12. veebruari 2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30).

Ema väljendas 10. aprilli 2017 kohtuistungil selgelt, et võimaluse korral (parem tööpakkumine)

asuks ta koos lastega elama mõnda teise riiki (I kd tl 147 pöördel). Ema sellise otsuse puhul

võib isal suure tõenäosusega kaduda kontakt lastega ja võimalus nende käekäiku mõjutada,

lapsed omakorda kaotavad võimaluse oma isaga suhelda. Seega on maakohus põhjendatult

rahuldanud ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks selliselt, et ema õigus laste igakordse

viibimiskoha määramisel on piiratud Eestiga.

Selliselt piiratud laste viibimiskoha määramise õigus ei takista lastel üksi või koos emaga

reisida, kui vanemad on selles küsimuses ühel meelel. Sellisel juhul reisivad lapsed vanemate

kokkuleppel, nagu ka siis, kui vanematel on ühine hooldusõigus. Kohtuasja materjalidest ei

nähtu, et isaga poleks võimalik laste reisimist puudutavates küsimustes kokku leppida. Kui

vanematel on aga põhimõttelised erimeelsused laste lühiajaliste välisriigis viibimiste (reiside)

küsimuses, saab vanem taotleda kohtult selles küsimuses otsustusõigust.

Põhjendatud ei ole ema seisukoht, et vaidlustatud määrus piirab isa elukoha valikut. Isa ei

ole avaldanud, et ta soovib oma elukohta Venemaal muuta. Isa on hoopis korduvalt väljendanud,

et soovib esimesel võimalusel tulla Eestisse elama, kus tal oleks paremad võimalused laste

eluga kursis olla ja nende eest hoolitseda. Vanemad võivad mõlemal juhul, st kui isa asub elama

Eestisse või soovib vahetada elukohta Venemaal, kohtu määratud suhtluskorda ise kokkuleppel

muuta või korrigeerida arvestades tekkinud olukorda. Vaidlustatud määrus seda ei takista.

Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et maakohus on laste ja isa suhtluskorra määramisel

arvestanud üksnes kohtulahendi tegemise aja seisuga teada olnud asjaoludega, mis oli ka

ainuvõimalik. Hagita menetluses tehtavatele lahenditele ongi omane reguleerida vaidlusalust

õigussuhet kindla aja seisuga, TsMS § 480 lg 1 teine lause võimaldab kohtul asjaolude olulise

muutumise korral varasemat määrust muuta.

6 (6)

Alusetu on ema seisukoht, et vaidlustatud määruse resolutsiooni p-d 2 ja 4.4 on vastuolus.

Resolutsiooni p-s 4.4 on ette nähtud, et isa peab laste haigestumise korral viivitamatult emale

teatama ja vajadusel viima lapsed nende vanaema juurde. Seega ei ole kuidagi takistatud emal

laste tervise küsimustes otsuseid teha ka sel ajal, kui lapsed viibivad isa juures. Pigem võib ema

soov, et lapsed viidaks igal juhul vanaema juurde, seada laste tervise ohtu, kui on vajalik kiire

meditsiiniline sekkumine. Lisaks on maakohus õigesti lähtunud just laste huvidest, sest isaga

koos olles vajavad lapsed terviseprobleemide korral esmast abi ning nende huvides ei ole

võimalik viivitus meditsiinilise abi saamisel.

Eeltoodust tulenevalt ei anna ema väited alust vaidlustatud määruse tühistamiseks või

muutmiseks. Maakohus on piisavas ulatuses arvestanud asjaomaste isikute õigustatud huvidega

ja lähtunud nii vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisel kui ka isal lastega suhtluskorra

kindlaksmääramisel põhjendatult eelkõige laste huvidest.

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1

esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt kulude

jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Laste esindaja tasutaotluse lahendab

kohus täna eraldi määrusega.

TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm