2-18-2675/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-2675

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Kohtujurist

Beata Skitiba

Määruse tegemise aeg ja koht

12. september 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2675

Tsiviilasi

S R avaldus N Rle lähenemiskeelu kohaldamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: S R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx);

Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi

Robert Suir (Advokaadibüroo KPMG Law OÜ, e-post

robert.suir@kpmglaw.ee);

Puudutatud isik: N R (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post xxxx).

Menetlus liik

Kirjalik menetlus hagita asjas

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata S R avaldus N R vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks.

2. Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

3. Määrata kindlaks, et avaldajal ei tule puudutatud isikule menetluskulusid

hüvitada (puudutatud isikul menetluskulud puuduvad).

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-18-2675

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud

1. S R (avaldaja/ lühendamise huvides ka kui SR) esitas 19.02.2018 avalduse Harju Maakohtule

N Rle (puudutatud isik/lühendamise huvides ka kui MR) lähenemiskeelu kohaldamiseks.

2. Kohus jättis avalduse 20.02.2018 määrusega käiguta ja andis tähtaja avalduses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks. SR täpsustas avaldust 06.03.2018.

3. Harju Maakohus võttis avalduse 07.03.2018 määrusega menetlusse, kaasas puudutatud isiku

ja küsis avalduse osas seisukohta (t lk 53-54).

4. Avaldaja esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 07.03.2018, mille kohus jättis

09.03.2018 määrusega käiguta. Avaldaja täpsustas taotlust 16.03.2018. Kohus jättis 19.03.2018

määrusega taotluse rahuldamata (t lk 67).

5. Kohus kogus 04.04.2018 päringutega Xxxx ja Xxxx (t lk 68-69; 77-80) tsiviilasja

lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid.

6. Samuti nõudis kohus 04.04.2018 kirjaga seisukohta MR-lt, kes ei olnud kohtu määratud

tähtajaks avaldusele vastanud (t lk 70).

7. MR esitas avalduse osas seisukoha 07.04.2018 (t lk n73).

8. Avaldaja esitas MR seisukoha osas arvamuse 19.04.2018 (t lk 81-83).

9. Kohus määras 05.06.2018 kirjaga menetlusosalistele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks

(t lk 120). Seepeale esitas avaldaja täpsustatud avalduse 20.06.2018, millega muutis oma senise

avalduse sõnastust (t lk 121-122).

10. 20.06.2018 täpsustatud avalduses märkis avaldaja muuhulgas, et ei soovi olla kohtu poolt

täiendavalt ära kuulatud.

11. Seejärel andis kohus 05.07.2018 kirjaga MR-ile võimaluse täpsustatud avalduse osas

seisukoha võtmiseks kuni 16.08.2018 (t lk 179). Samaks kuupäevaks tuli esitada seisukohad ka

menetluskulude jaotuse osas.

12. Kohtu määratud tähtajaks menetlusosalised seisukohti ei esitanud.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

13. Avaldaja palub MR suhtes kohaldada 3-aastast lähenemiskeeldu järgmisel viisil:

 keelata MR-il viibida avaldaja rahvastikuregistris registreeritud elukohas;

 keelata MR-il läheneda avaldaja rahvastikuregistris registreeritud elukohale, mitte

lähemale kui 100 meetrit;

 avaldaja kohustub enda rahvastikuregistris registreeritud elukoha igakordsest

muudatusest teavitama kohut ja MR-i rahvastikuregistrijärgse elukoha muudatuse

registreerimisest 5 tööpäeva jooksul. Avaldaja kinnitusel on 20.06.2018 seisuga tema

elukoht järgmine: xxxx.

14. Avaldaja toob avalduses esile järgmisi asjaolusid:

15. 13.04.2017 tungis MR xxxx asuvas korteris kallale oma abikaasale SR-le, tõukas teda vastu

köögiakent ja seejärel lõi teda paremale poole näo piirkonda. Kui SR üritas taganeda, lükkas

MR avaldaja põrandale pikali ning lõi teda ühe korra rusikaga roiete piirkonda. MR põhjustas

SR-ile füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o rindkere- ja küünarkontusiooni, vasakule

2-18-2675

küünarnukile hematoomi. MR tungis 13.04.2017 kallale temaga lähisuhtes tol hetkel olnud SR-

le.

16. MR on kriminaalkorras karistatud tulirelvadega seotud paragrahvide järgi ning vägivaldsus

avaldaja suhtes annavad reaalset alust arvata, et avaldaja tervis võib olla uuesti ohustatud.

Kehalise väärkohtlemise faktilisest asjaolust, kuigi see leidis aset möödunud aastal, peab

piisama lähenemiskeelu kohaldamiseks käesolevas asjas (t lk 22-24).

Avaldaja tunneb iseäranis suurt hirmu MR ees pärast abielu lahutamist ja seoses ühisvara

jagamisega. MR vabanes vanglast märtsi alguses 2018.

17. Avaldaja ja MR lahutasid abielu xxxx notari juures. Pärast abielu lahutust ei ela avaldaja ja

MR ühises elukohas. Kõik xxxx asunud ja ühisvaraks olnud korteriomandit on ühisvara

jagamise lepinguga jagatud selliselt, et need on jäänud avaldaja ainuomandisse. Vastavalt

ühisvara jagamise lepingus kokku lepitule, on avaldaja kõik korteriomandid võõrandanud (t lk

81 pöördel).

18. Käesolevas asjas puuduvad andmed, et pooltevahelised pinged on niivõrd alanenud, et MR

suudab vältida avaldaja kahjustamist. Puudutatud isik on viibinud pikemat aega Xxxx ning tema

süüdistusakt annab aimu MR käitumisest.

19. MR tunnistas vastuses avaldusele enda agressiivsust ja vägivaldsust avaldaja suhtes, seda

veel raskendava asjaoluna ebakaines olekus. Avaldaja palub võtta arvesse seda, et MR on

käitunud ja võib ka edaspidi käituda agressiivselt avaldaja suhtes.

20. MR kirjutas vastuses avaldusele, et viibib ühe aasta elektroonilise valve all. Avaldaja palub

võtta arvesse seda, et elektrooniline valve ei takista puudutatud isikul läheneda avaldaja kodule.

Näiteks ei ole välistatud, et MR läheneb SR-le vastaval kokkuleppel kriminaalhooldajaga –

selle üle puudub avaldajal igasugune kontroll.

21. Lähenemiskeelu puhul ei oleks tegemist intensiivse meetmega, mis ülemäära riivaks MR-i

liikumisvabadust. Lähenemiskeeld on piiratud vaid avaldaja koduga ja selle ümbrusega, kus

avaldajal on õigus tunda end turvaliselt. See on ka olnud avaldaja poolt kohtusse pöördumise

ja avalduse esitamise eesmärk.

Puudutatud isiku seisukohad

22. Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.

23. MR tunnistab 07.04.2018 kohtule edastatud vastuses (t lk 73), et 2017 esines tema poolset

agressiivsust abikaasa suhtes, paaril korral kui ta oli ebakaines olekus. Kohe peale seda viibis

MR eeluurimisvanglas, kust vabanes süüdimõistva kohtuotsusega. Vabanemisest alates on MR

ühe aasta elektroonilise valve all. MR elab oma ema korteris, kust saab lahkuda vaid

kriminaalhooldaja loal, mida on eelnevalt taotlenud. Kogu tingimisi katseaja jooksul on tal

keelatud tarvitada alkoholi. Selle keelu rikkumisele järgneks vangla. Avaldajaga oli MR-iga

abielus 24 aastat ilma igasuguse vägivallata. Pooled lahutasid abielu avaldaja soovil

eeluurimisvanglas. Notari juures jagati ühisvara kokkuleppel. Selle vara hulka kuulub ka xxxx

korter, mille pooled võõrandasid. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, millisel eesmärgil on

avaldaja avalduse esitanud. Ta ei ole agressiivne inimene, üksikjuhtumid said teoks tema

raskeimal eluperioodil, kui püüdis alkoholist abi leida. Hetkel ei oleks ka soovi korral MR-il

võimalik kuidagi oma laste ema (avaldajat) kahjustada.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

24. Kohus, vaadanud läbi avalduse, puudutatud isiku vastuväited, uurinud asjas esitatud

tõendeid nende kogumis ning kuulanud menetlusosalised ära kirjalikult leiab, et avaldus tuleb

jätta rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus avaldaja kanda.

2-18-2675

25. Kohus märgib asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 alusel lihtsustatud

kujul.

26. Avaldaja palub kohaldada MR suhtes lähenemiskeeldu selliselt, et keelata MR-il viibida

avaldaja elukohas ja sellele läheneda ligemale kui 100 m. Kohus lahendab sellise avalduse

hagita menetluse sätete kohaselt vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 7 ja 55. peatükile.

27. TsMS § 475 lg-d 1, 5 ja 7 näevad ette, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Hagita menetluses võib

kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas

menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all (TsMS § 229 lg 2 viimane lause).

28. TsMS § 544 lg 1 sätestab, et kohus võib isiku eraelu või muu isikuõiguse kaitseks kohaldada

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 alusel lähenemiskeeldu või muid abinõusid. Abinõusid võib

rakendada tähtajaga kuni kolm aastat.

29. VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju

õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju

tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise,

tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu

hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme

kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

30. Avalduse asjaolude kohaselt on osundatud normi rakendusalasse kuuluvalt praegusel juhul

tegemist kehavigastuste tekitamise ja tervise kahjustamisega ning kohaldada soovitakse mitte

isikule lähenemise keelamist vaid elukohale lähenemise keelamist.

Kohtu hinnangul on vaatamata sellele, et avaldaja on sõnastanud oma nõude avaldaja elukohas

viibimise keelamisena ja avaldaja elukohale lähenemise keelamisena, tegemist ühe nõudega:

avaldaja elukohale lähenemise keelamise nõudega. Seda põhjusel, et elukohale lähenemise

keelamine hõlmab endas ka elukohas viibimise keelamist. Kohtu arvates ei saa elukohas viibida

ilma sellele eelnevalt lähenemata.

31. Vastavalt VÕS § 1055 lg-le 1 on lähenemiskeelu kehtestamise materiaalõiguslikuks aluseks

kas isikuõiguste rikkumisest tulenev kestev kahju tekitamine või sellega ähvardamine.

32. Avalduse aluseks on väide, et 13.04.2017 tungis MR temaga sellel hetkel lähisuhtes olnud

avaldajale kallale, põhjustas valu ja tervisekahjustusi, mille eest teda ka kriminaalkorras

karistati. Veel on avaldaja toonud välja, et 03.08.2017 oli MR agressiivselt meelestatud ka oma

ema suhtes (t lk 3 p 2.4).

33. Kohtule esitatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasjas nr 17230101706 (t lk 26jj) menetleti

MR suhtes kriminaalasja tulirelvade ja lakemoona ebaseadusliku käitlemise tunnustel ja ka selle

kohta, et MR viibides 13.04.2017 xxxx asuvas korteris tungis kallale oma abikaasale SR-ile,

tõugates teda vastu köögiakent, seejärel lüües teda paremale poole näo piirkonda. Kui

kannatanu üritas taganeda lükkas MR avaldaja põrandale pikali ning lõi teda ühe korra rusikaga

roiete piirkonda. Oma tegevusega põhjustas MR avaldajale füüsilist valu ja tervisekahjustusi –

rindkere- ja küünarkontusiooni, vasakule küünarnukile hematoomi (t lk 26 pöördel).

34. MR ise tunnistab oma 07.04.2018 vastuses kohtule, et 2017 esines tema poolset

agressiivsust abikaasa suhtes, paaril korral kui ta oli ebakaines olekus (t lk 73).

2-18-2675

35. Seega tuvastab kohus, et MR on ühel korral tekitanud avaldajale tervisekahjustusi. MR enda

väidete alusel tuvastab kohus, et MR on vähemalt ühel korral veel olnud avaldaja suhtes

agressiivne.

36. Harju Maakohus mõistis 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547 MR-i süüdi

13.04.2017 teos ja mõistis selle eest MR-ile karistuseks neli kuud vangistust [karistusseadustiku

§ 121 lg 2 p 2 (kehaline väärkohtlemine) alusel (t lk 8-pöördel ja 35 pöördel, tl 50)].

Kohtuotsusega tervikuna mõisteti MR-ile liitkaristuseks 4 a 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

Kohesele ärakandmisele alates 03.08.2017 mõisteti 7 kuud vangistust. Ülejäänud osa

karistusest (3 a 8 kuud 27 päeva) ei pöörata täitmisele juhul, kui MR ei pane 4 a ja 6 kuu pikkuse

katseaja jooksul toime uut kuritegu ning järgib talle kohtuotsusega pandud kontrollnõudeid.

Katseaja alguseks on 08.02.2018. Otsus jõustus 24.02.2018 (t lk 43).

37. Tulenevalt eeltoodust tuvastab kohus, et puudutatud isik on avaldaja suhtes pannud toime

isikuõiguste rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes.

38. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsuse ja 23.02.2018 määruse alusel (otsuses vigade

parandamine, t lk 50-52) tuvastab kohus ka seda, et alates 08.02.2018 järgneva 4 a ja 6 kuu

jooksul tuleb MR-il:

-

Elada kohtu määratud alalises elukohas xxxx;

-

Alluda kriminaalkoodaja kontrollile ja andma perioodiliselt aru oma tegevusest,

kohustuste täitmisest, viibimiskoha muutumisest jms;

-

Mitte tarvitada alkoholi.

Vastasel juhul pööratakse täitmisele vabadusekaotuslik karistus, mille kandmata osa on 3 a 8

kuud ja 27 päeva.

39. Avaldaja on väitnud, et tunneb hirmu ja ohtu pärast abielu lahutamist ja seoses ühisvara

jagamisega. Lisaks on avaldajal hirm, et sarnane käitumine kordub.

40. Menetluse kestel on selgunud, et SR ja MR on 16.03.2018 notari juures jaganud ühisvara (t

lk 46-49, 84-91). Avaldaja ei ole esile toonud, et ühisvara jagamise käigus oleks puudutatud

isik rikkunud avaldaja isikuõigusi või oleks ähvardanud avaldajat. Lisaks on avaldaja

tsiviilasjas nr 2-17-13568 (avaldaja hagi abielu lahutamiseks puudutatud isikuga) 02.11.2017

menetlusdokumendis (t lk 180) avaldanud, et MR oli arestimajas olles koheselt nõus abielu

lahutamisega. Abielu lahutati xxxx notari juuresolekul (avalduse lahutamiseks tõestas Tallinna

notar Kätlin Aun-Janisk 16.10.2017, vt ka Harju Maakohtu 06.12.2017 määrus tsiviilasjas nr

2-17-13568, t lk 181-182). Avaldaja ei ole esile toonud, et abielu lahutamise käigus oleks MR

avaldajat ähvardanud vms.

41. MR viibis alates 03.08.2017 kinnipidamisasutuses (kahtlustatavana kinni peetud

03.08.2018, t lk 7, 8, 29) kuni 02.03.2018 (tl 8 pöörd, 43, lk 79). Pärast vabanemist ei ole MR

avaldaja suhtes rikkumisi toime pannud. Xxxx on vastuseks kohtu järelepärimisele teatanud, et

MR-il ei olnud vanglas ega käitumiskontrolli ajal käitumisega probleeme ( t lk 79). MR on

täitnud käitumiskontrolli nõudeid korrektselt (t lk 79) ja asunud hüvitama Harju Maakohtu

08.02.2018 otsusega välja mõistetud kriminaalmenetluse kulusid (t lk 77).

Avaldaja ei ole toonud esile, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 oleks tema ja MR vahel

olnud sedalaadi suhtlust, mille pinnalt saaks järeldada MR-i soovi tekitada avaldajale kahju.

Avaldaja ei ole toonud esile rohkemaid episoode kehavigastuse tekitamisest, tervise

kahjustamisest, eraelu puutumatusest või muu isikuõiguste rikkumise kohta MR-i poolt.

MR on märkinud, et oli avaldajaga abielus 24 aastat ilma igasuguse vägivallata ning avaldaja

ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud.

2-18-2675

42. Seega tuvastab kohus, et pärast MR-i kinnipidamist 03.08.2017 ei ole ta avaldaja suhtes

mistahes viisil kahjustavat tegevust või käitumist üles näidanud. Ta on soostunud avaldaja

sooviga abielu lahutada ja ühisvara jagada. Ta pole avaldajaga kontakti otsinud ning on seni

talle kohtuotsusega määratud kontrollnõudeid ja kriminaalhooldusametniku juhiseid järginud.

43. Kuigi kohus on tuvastanud, et MR on varasemalt avaldaja suhtes pannud toime isikuõiguste

rikkumise VÕS § 1055 lg 1 mõistes, siis on kohus samaaegselt tuvastanud ka selle, et Harju

Maakohtu 08.02.2018 otsusega määratud karistus ja muud kriminaalõiguslikud instrumendid

on MR-i piisavalt mõjutanud hoiduma avaldajale kahju tekitavast käitumisest.

TsMS § 544 järgi ei saa kohus lähenemiskeelu abinõusid kohaldada ühelgi juhul pikema aja

jooksul kui 3 aastat. Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega MR-ile määratud katseaeg, mil

õiguskuuleka käitumise korral vabaduskaotuslikku karistust täitmisele ei pöörata, on 4a ja 6k.

Seega ulatub kriminaalõiguslik mõjutusvahend ajaliselt oluliselt kaugemale ning oleks

lähenemiskeelu tähtajaga hõlmatud.

Kaks sama eesmärki täitvat mõjutusvahendit oleksid seega ajaliselt kattuvad.

44. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 tehtud lahendis märkinud muuhulgas järgmist:

/…/ lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et

lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt

proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu

võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega

rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks

lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava

isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva

piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse

määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest.

45. Avaldusega ei soovita antud juhul lähenemiskeelu kohaldamist vaid liikumispiirangu

kohaldamist MR-i suhtes. Avaldaja palub kohtul keelata MR-il läheneda avaldaja elukohale

lähemale kui 100 m. Sellise piirangu eripäraks on tõik, et isikul keelatakse kindlaks määratud

piirkonnas viibimine sõltumata sellest, kas kaitstav isik selles piirkonnas viibib (vt ka RKTKm

tsiviilasjas nr 3-2-1-91-14 p 18). Selleks on avaldaja muuhulgas palunud, et kohus kohustaks

avaldajat teavitama kohut ja MR-i oma elukohast ja selle muutumisest.

46. Hinnates taotletud abinõu sobivust ja vajalikkust märgib kohus järgmist:

-

Kohus leiab, et Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-547

kohaldatud karistusmeetmed on piisavad, et sama otsusega määratud katseaja 4 aasta ja

6 kuu jooksul hoida ära MR-i võimalik õigusvastane käitumine. Eelduslikult jätkub

MR-i õiguskuulekas käitumine ka edaspidi.

-

Katseajaga kattuvale ajavahemikule määratud liikumispiirang ei täidaks enamat

eesmärki, kui on võimalik saavutada juba kehtiva Harju Maakohtu 08.02.2018 otsusega

kriminaalasjas.

-

Kohtu hinnangul on Harju Maakohtu 08.02.2018 otsus kriminaalasjas piisavalt tõhus

vahend avaldaja õiguste kaitseks.

-

Arvestades avaldaja soovi saavutada turvatunne oma elukohas, mis ei oleks ohustatud

MR-i käitumisest, on kohtule ja MR-ile oma igakordse elukoha teatamine pigem sellele

eesmärgile vastu töötav meede. Olukorras, kus avaldaja ja MR-i abielu on lahutatud ja

vara jagatud puudub MR-il vajadus teada, kus avaldaja elab ja avaldajal omakorda

vajadus MR-ile oma elukoha teavet jagada.

2-18-2675

47. Kuivõrd kohus leiab, et avaldaja taotletav eesmärk on saavutatud kriminaalasjas nr 2-18-

547 08.02.2018 tehtud (24.02.2018 jõustunud) Harju Maakohtu otsusega ning seega ei ole

taotletav liikumispiirang sobiv ega vajalik, siis ei ole alust avalduse rahuldamiseks.

48. Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata tõendid, millest ei selgu asja

lahendamisel tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid: t lk 102-119, 124-178. Tegemist on avaldaja

esitatud analüüsiva kirjandusega perevägivalla ja elektroonilise järelevalve kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

49. TsMS § 173 lg 1 kohaselt tuleb asja menetlenud kohtul märkida lahendis muuhulgas ka

menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel.

Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 162

lg 1 ja § 172 lg 2 alusel).

50. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis,

kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Asja materjalide kohaselt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud käesoleva asja

menetlemisel. Kohus määrab kindlaks, et puudutatud isikul menetluskulud puuduvad.

51. TsMS § 178 lg-d 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

52. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik vaid siis, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).

Kohtu selgitused

53. Kohus selgitab avaldajale, et asjaolude muutumise korral on avaldajal õigus uuesti

pöörduda kohtusse.

54. Kohus lahendab avaldust kirjalikus menetluses (TsMS § 477 lg 2 ja § 545).

55. TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

TsMS § 549 lg-d 1 ja 2 näevad ette, et lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu

rakendamise määruse või selle muutmise määruse peale võib esitada määruskaebuse täitmiseks

kohustatud isik. Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse

abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada

määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati.

Tulenevalt eeltoodust saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse vaid avaldaja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik