2-16-17477/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedEemalda apellatsioonkaebus toimikust pärast käesoleva lahendi jõustumist. kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
Legislator headnote
AI generated2-16-17477/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
Full text
Tsiviilasi nr 2-16-17477
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
Tsiviilasi nr 2-16-17477
Määruse tegemise aeg ja koht
12.09.2018.a, Tallinn
Kohtukoosseis
Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav
Kohtuasi
AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin
Kruppi hagi DirectCom OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsus
Kaebuse / taotluse esitaja ja
kaebuse / taotluse liik
DirectCom OÜ apellatsioonkaebus ja menetlusabi
taotlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja (vastustaja): AS MiniCredit (pankrotis,
registrikood 11551909) pankrotihaldur Martin Krupp,
tehinguline esindaja Kerli Kaasik
Kostja (apellant): DirectCom OÜ (registrikood
12558948), tehinguline esindaja vandeadvokaat Denis
Polman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1. Keelduda menetlusse võtmast DirectCom OÜ apellatsioonkaebust Harju
Maakohtu 16.02.2018.a otsuse peale.
2. Jätta DirectCom OÜ menetlusabi taotlus rahuldamata.
3. Eemalda apellatsioonkaebus toimikust pärast käesoleva lahendi jõustumist.
4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud DirectCom OÜ kanda ning mitte mõista
apellatsioonimenetluse kulusid DirectCom OÜ-lt välja.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja
kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid
teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline
võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta
seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega
kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta
menetlusabi taotleb.
Asjaolud ja määruse põhjendused
1.
16.07.2018.a saabus Tallinna Ringkonnakohtusse DirectCom OÜ apellatsioonkaebus
Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsuse peale.
1(3)
Tsiviilasi nr 2-16-17477
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu
menetlusse võtmata.
3. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
§ 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või
sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsMS § 62 lg 2
kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja
viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.
4. Asja materjalidest nähtuvalt on DirectCom OÜ-le vaidlustatud kohtuotsus toimetatud
kätte avalikult TsMS § 317 lg 11 alusel (tl 50). Nimetatud sätte kohaselt võib juriidilisest
isikust menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline
kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud
kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Käesoleval juhul nähtub toimikust, et kohus
on üritanud toimetada kohtuotsust kätte elektrooniliselt, saates kohtuotsuse nii äriregistris
registreeritud (tl 38) kui ka eelmise juhatuse liikme poolt nimetatud (tl 41) e-posti aadressile
info@directcom.ee, kuhu saatmisel on kohtule tulnud teade, et sinna e-posti aadressile ei
õnnestunud e-kirja kohale toimetada (tl 47). Muid e-posti aadresse äriregistris ei olnud
registreeritud (äriregistris automaatselt genereeritud ametlikud e-posti aadressid on äriühingul
suunamata, mis tähendab, et nendele e-posti aadressidele pole võimalik saata e-kirju, tl 45).
Muid eposti aadresse ega telefoninumbreid kohus TsMS § 3111 alusel ei tuvastanud. Kohtule
edastatud e-posti aadress oli seotud eelmise juhatuse liikmega (tema isiklik e-post), kust
eelmine juhatuse liige teavitas, et tal pole õigust dokumente vastu võtta (tl 41). Registri
infosüsteemides ega muudes riigi andmekogudes ei ole registreeritud muid e-posti aadresse
ega telefoninumbreid. Samuti ei olnud adressaadi juhatuse liige Eesti rahvastikuregistri objekt
ning tal polnud Eesti isikukoodi, mis tähendab, et ka TsMS § 3111 lg 1 punktides 3 ja 4
nimetatud võimalust ei saanud kohus kasutada. Muid arvutivõrgus leitud telefoninumbreid
ega eposti aadresse kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei andnud juriidilisele isikule
elektrooniline kättetoimetamine tulemust. Toimikust nähtub, et kohus üritas kostjale
toimetada kohtuotsust kätte ka tähitult äriregistris registreeritud postiaadressil tööpäeval kl
11.40 (tl 43), kuid see tagastati postiasutuse poolt kohtule selgitusega, et firma ei asu enam
sellel aadressil. Seega olid kõik avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 lg 11 kohaselt
täidetud, kuna ei elektrooniline ega tähitult kättetoimetamine ei andnud tulemust.
5. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et otsuse avalik kättetoimetamine fiktsioonina
kaitseb vastaspoolt, andes talle õigusrahu olukorras, kus vastaspool hoidub kõrvale otsuse
kättesaamisest või ei ole võimalik teda kätte saada muudel põhjustel. Samuti on ka seaduses
ettenähtud menetlustähtajad seatud õigusrahu ja vastaspoole huvide kaitseks. Käesoleval juhul
on maakohus täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded dokumendi kättetoimetamiseks.
Sellises olukorras kannab kättetoimetamise ja tähtaegade kulgemise ja möödumise riski pool,
kes ei täida enda seadusest tulenevat kohustust uuendada enda kontaktandmeid äriregistris
(ÄS § 33 lg 7) ning teavitada sellest ka kohut (TsMS § 200 lg 4). Täiendavalt märgib
ringkonnakohus, et käesoleval juhul nähtub äriregistrist, et kostja juhatuse liikmete
vahetamine toimus 22.12.2017.a, mis tähendab, et pärast juhatuse vahetust oli kostjal piisavalt
aega kontaktandmete muutumisest kohtu teavitamiseks. Kostja esindaja on pöördunud kohtu
poole alles 27.06.2018.a teatega õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimisest.
Apellatsioonkaebuses toodud väide, et kostja juhatuse liige palus korduvalt lisada end
2(3)
Tsiviilasi nr 2-16-17477
etoimikusse, kuid tulutult, on üldsõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et pärast otsuse
kättetoimetamist avalikult hakkas kostjat esindama lepinguline esindaja, kellele omakorda
toimetati otsus uuesti kätte, ei mõjuta varasema kättetoimetamise kehtivust. Samuti ei mõjuta
tähtaja kulgema hakkamist asjaolu, et kättetoimetamist tõendavad dokumendid (tähitud kirja
väljastusteade ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avalikustatud teade) on jäänud
etoimikusse lisamata, arvestades et pabertoimikus on kättetoimetamist tõendavad dokumendid
olemas ning seega on kättetoimetamine kontrollitav. Ekslikult eelmisele juhatuse liikmele
kättetoimetamine ei mõjuta samuti hilisema kättetoimetamise kehtivust.
6. TsMS § 317 lg 5 esimese lause ja avalikustatud teate kohaselt loeti dokument avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema
10.04.2018.a (tl 50-51). Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 10.05.2018.a kell 24.00.
Ringkonnakohtule laekus apellandi kaebus 16.07.2018.a. Seega on kaebus esitatud pärast
TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Kostja ei ole esitanud menetlustähtaja ennistamise
taotlust ega ka asjaolusid, mis annaks alust apellatsioonitähtaega ennistada. Süsteemi kuvatud
otsuse jõustumisaeg 2018.a mais ei saanud mõjutada kostjat arvama ega eksitada, et
apellatsioonitähtaeg ei ole möödunud. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu ka, et
kostja või tema esindaja oleks palunud kohtul selgitada kättetoimetamise alust või uurinud
kättetoimetamise tõendite kohta, mistõttu ei saanud ka kättetoimetamise dokumentide
etoimikust puudumine olla alus kostjal või tema esindajal arvata, et otsust ei ole varasemalt ja
nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud, arvestades, et ka e-toimik kuvas jõustumisajana
2018.a mai.
7. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-iga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus
eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.
8. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, tuleb jätta
rahuldamata ka menetlusabi taotlus (TsMS § 181 lg 1 p 2).
9. Elektrooniliselt esitatud apellatsioonkaebust ei tagasta kohus apellandile, kuid
eemaldab selle toimikust määruse jõustumisel (TsMS § 638 lg 4).
10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.
TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub
avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta
apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast
ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud
apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, ei
mõista ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja.
Kaija Kaijanen
Kaupo Paal
Ande Tänav
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
3(3)