Legislator Case Law & Legislation
2-16-17477/63 AI generated

2-16-17477/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-16-17477/63
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Eemalda apellatsioonkaebus toimikust pärast käesoleva lahendi jõustumist. kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

Legislator headnote

AI generated

2-16-17477/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-16-17477

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi nr 2-16-17477

Määruse tegemise aeg ja koht

12.09.2018.a, Tallinn

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Kaupo Paal, Ande Tänav

Kohtuasi

AS-i MiniCredit (pankrotis) pankrotihalduri Martin

Kruppi hagi DirectCom OÜ vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsus

Kaebuse / taotluse esitaja ja

kaebuse / taotluse liik

DirectCom OÜ apellatsioonkaebus ja menetlusabi

taotlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): AS MiniCredit (pankrotis,

registrikood 11551909) pankrotihaldur Martin Krupp,

tehinguline esindaja Kerli Kaasik

Kostja (apellant): DirectCom OÜ (registrikood

12558948), tehinguline esindaja vandeadvokaat Denis

Polman

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Keelduda menetlusse võtmast DirectCom OÜ apellatsioonkaebust Harju

Maakohtu 16.02.2018.a otsuse peale.

2. Jätta DirectCom OÜ menetlusabi taotlus rahuldamata.

3. Eemalda apellatsioonkaebus toimikust pärast käesoleva lahendi jõustumist.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud DirectCom OÜ kanda ning mitte mõista

apellatsioonimenetluse kulusid DirectCom OÜ-lt välja.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline

võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja määruse põhjendused

1.

16.07.2018.a saabus Tallinna Ringkonnakohtusse DirectCom OÜ apellatsioonkaebus

Harju Maakohtu 16.02.2018.a otsuse peale.

1(3)

Tsiviilasi nr 2-16-17477

2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega, leiab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 638 lg 1 alusel, et kaebus tuleb jätta Tallinna Ringkonnakohtu

menetlusse võtmata.

3. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest. TsMS § 62 lg 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)

§ 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või

sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsMS § 62 lg 2

kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja

viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

4. Asja materjalidest nähtuvalt on DirectCom OÜ-le vaidlustatud kohtuotsus toimetatud

kätte avalikult TsMS § 317 lg 11 alusel (tl 50). Nimetatud sätte kohaselt võib juriidilisest

isikust menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui elektrooniline

kättetoimetamine ja juriidilise isiku kohta peetavasse registrisse kantud postiaadressil tähitud

kirjaga kättetoimetamine ei ole tulemust andnud. Käesoleval juhul nähtub toimikust, et kohus

on üritanud toimetada kohtuotsust kätte elektrooniliselt, saates kohtuotsuse nii äriregistris

registreeritud (tl 38) kui ka eelmise juhatuse liikme poolt nimetatud (tl 41) e-posti aadressile

info@directcom.ee, kuhu saatmisel on kohtule tulnud teade, et sinna e-posti aadressile ei

õnnestunud e-kirja kohale toimetada (tl 47). Muid e-posti aadresse äriregistris ei olnud

registreeritud (äriregistris automaatselt genereeritud ametlikud e-posti aadressid on äriühingul

suunamata, mis tähendab, et nendele e-posti aadressidele pole võimalik saata e-kirju, tl 45).

Muid eposti aadresse ega telefoninumbreid kohus TsMS § 3111 alusel ei tuvastanud. Kohtule

edastatud e-posti aadress oli seotud eelmise juhatuse liikmega (tema isiklik e-post), kust

eelmine juhatuse liige teavitas, et tal pole õigust dokumente vastu võtta (tl 41). Registri

infosüsteemides ega muudes riigi andmekogudes ei ole registreeritud muid e-posti aadresse

ega telefoninumbreid. Samuti ei olnud adressaadi juhatuse liige Eesti rahvastikuregistri objekt

ning tal polnud Eesti isikukoodi, mis tähendab, et ka TsMS § 3111 lg 1 punktides 3 ja 4

nimetatud võimalust ei saanud kohus kasutada. Muid arvutivõrgus leitud telefoninumbreid

ega eposti aadresse kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt ei andnud juriidilisele isikule

elektrooniline kättetoimetamine tulemust. Toimikust nähtub, et kohus üritas kostjale

toimetada kohtuotsust kätte ka tähitult äriregistris registreeritud postiaadressil tööpäeval kl

11.40 (tl 43), kuid see tagastati postiasutuse poolt kohtule selgitusega, et firma ei asu enam

sellel aadressil. Seega olid kõik avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 lg 11 kohaselt

täidetud, kuna ei elektrooniline ega tähitult kättetoimetamine ei andnud tulemust.

5. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et otsuse avalik kättetoimetamine fiktsioonina

kaitseb vastaspoolt, andes talle õigusrahu olukorras, kus vastaspool hoidub kõrvale otsuse

kättesaamisest või ei ole võimalik teda kätte saada muudel põhjustel. Samuti on ka seaduses

ettenähtud menetlustähtajad seatud õigusrahu ja vastaspoole huvide kaitseks. Käesoleval juhul

on maakohus täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded dokumendi kättetoimetamiseks.

Sellises olukorras kannab kättetoimetamise ja tähtaegade kulgemise ja möödumise riski pool,

kes ei täida enda seadusest tulenevat kohustust uuendada enda kontaktandmeid äriregistris

(ÄS § 33 lg 7) ning teavitada sellest ka kohut (TsMS § 200 lg 4). Täiendavalt märgib

ringkonnakohus, et käesoleval juhul nähtub äriregistrist, et kostja juhatuse liikmete

vahetamine toimus 22.12.2017.a, mis tähendab, et pärast juhatuse vahetust oli kostjal piisavalt

aega kontaktandmete muutumisest kohtu teavitamiseks. Kostja esindaja on pöördunud kohtu

poole alles 27.06.2018.a teatega õigusteenuse osutamise lepingu sõlmimisest.

Apellatsioonkaebuses toodud väide, et kostja juhatuse liige palus korduvalt lisada end

2(3)

Tsiviilasi nr 2-16-17477

etoimikusse, kuid tulutult, on üldsõnaline ja tõendamata. Asjaolu, et pärast otsuse

kättetoimetamist avalikult hakkas kostjat esindama lepinguline esindaja, kellele omakorda

toimetati otsus uuesti kätte, ei mõjuta varasema kättetoimetamise kehtivust. Samuti ei mõjuta

tähtaja kulgema hakkamist asjaolu, et kättetoimetamist tõendavad dokumendid (tähitud kirja

väljastusteade ja väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avalikustatud teade) on jäänud

etoimikusse lisamata, arvestades et pabertoimikus on kättetoimetamist tõendavad dokumendid

olemas ning seega on kättetoimetamine kontrollitav. Ekslikult eelmisele juhatuse liikmele

kättetoimetamine ei mõjuta samuti hilisema kättetoimetamise kehtivust.

6. TsMS § 317 lg 5 esimese lause ja avalikustatud teate kohaselt loeti dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Eeltoodud sätetest tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema

10.04.2018.a (tl 50-51). Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 10.05.2018.a kell 24.00.

Ringkonnakohtule laekus apellandi kaebus 16.07.2018.a. Seega on kaebus esitatud pärast

TsMS § 632 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Kostja ei ole esitanud menetlustähtaja ennistamise

taotlust ega ka asjaolusid, mis annaks alust apellatsioonitähtaega ennistada. Süsteemi kuvatud

otsuse jõustumisaeg 2018.a mais ei saanud mõjutada kostjat arvama ega eksitada, et

apellatsioonitähtaeg ei ole möödunud. Toimikust ega kohtute infosüsteemist ei nähtu ka, et

kostja või tema esindaja oleks palunud kohtul selgitada kättetoimetamise alust või uurinud

kättetoimetamise tõendite kohta, mistõttu ei saanud ka kättetoimetamise dokumentide

etoimikust puudumine olla alus kostjal või tema esindajal arvata, et otsust ei ole varasemalt ja

nõuetekohaselt kostjale kätte toimetatud, arvestades, et ka e-toimik kuvas jõustumisajana

2018.a mai.

7. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p-iga 2 ja § 638 lg-ga 4 keeldub ringkonnakohus

eeltoodud põhjendustel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast.

8. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, tuleb jätta

rahuldamata ka menetlusabi taotlus (TsMS § 181 lg 1 p 2).

9. Elektrooniliselt esitatud apellatsioonkaebust ei tagasta kohus apellandile, kuid

eemaldab selle toimikust määruse jõustumisel (TsMS § 638 lg 4).

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub

avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta

apellandi kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast

ning ei edastatud apellatsioonkaebust vastustajale vastamiseks ning vastustajal ei saanud

apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, ei

mõista ringkonnakohus apellandilt vastustaja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja.

Kaija Kaijanen

Kaupo Paal

Ande Tänav

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)