3-18-1479/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1479 Määruse kuupäev

12. september 2018 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi S.O.i kaebus Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti vastu kahju hüvitamise nõudes (kohtuotsuse tegemisel koostöö arvestamata jätmine) Menetlusosalised Kaebaja S.O. Resolutsioon

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused

3. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

4. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud

1. S.O. esitas 19.07.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kahju tekitati kaebajale sellega, et kaebaja tegi koostööd KAPO-ga ja talle lubati, et seda arvestatakse kriminaalasja 1-16-1036 lahendamisel. Riigiprokuratuuri ja KAPO ametnikud ei teatanud sellest kohtule ja kohus ei saanud seda kohtuotsuse tegemisel arvestada.

2. Kaebaja palus määrata talle riigi õigusabi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest.

3. Kohtute infosüsteemi andmetel oli kaebaja süüdistatav kohtuasjas 1-16-1036, tal oli kaitsja. Kohtuasja menetlus on lõppenud, kohtuotsus jõustus lõplikult 01.12.2017.

Kohtu seisukoht

4. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). Selle seaduse § 1 lg 1 ütleb, et seadus sätestab menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja korra. Just sellise kahju hüvitamist kaebaja soovibki, kuna kaebuse kohaselt põhjustas kahju Riigiprokuratuuri ja Kaitsepolitseiameti tegevus kriminaalasja menetlemise käigus.

SKHS § 7 lg 1 näeb ette, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

SKHS jõustus 01.05.2015. SKHS § 23 lg 1 kohaselt esitatakse enne selle seaduse jõustumist alustatud, kuid veel lõpetamata süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks taotlus SKHS- s sätestatud alusel ja korras. Määruse punktis 3 toodud andmete põhjal ei olnud menetlus kaebaja suhtes 01.05.2015.a seisuga lõppenud.

5. Kriminaalmenetlus toimub kriminaalmenetluse seadustikus ette nähtud korras. Kaebajal oli õigus tuua kohtuasja arutamisel ise või kaitsja vahendusel välja tema kasuks rääkivaid asjaolusid. Kui kaebaja leidis, et maakohtus tema suhtes tehtud kohtuotsuses ei võetud arvesse kõiki tähtsust omavaid asjaolusid, siis oli kaebajal õigus esitada apellatsioonkaebus.

6. Kokkuvõttes tähendab eeltoodu, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

7. Halduskohus on kaebajale korduvalt selgitanud süüteomenetluses menetleja poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise korda: Tallinna Halduskohus tegi seda 04.12.2017.a määruses kohtuasjas 3-17-2625 ning Tartu Halduskohus 30.07.2018.a määruses kohtuasjas 3- 18-788. Seetõttu puudub vajadus selgitada kaebajale, kuhu vaidluse lahendamiseks pöörduda.

8. Kuna kaebajal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, siis jätab kohus kaebaja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

9. Kaebuse tagastamise tõttu ei lahenda kohus kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Karin Jõks kohtunik