2-18-3107/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-3107

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

HEa Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

11.september 2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3107

Tsiviilasi

Tallinna kohtutäituri E Ve avaldus võlgniku E Mi

õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur E V (büroo asukoht xx

10114 Tallinn, e-post xxx), seaduslik esindaja kohtutäituri

abi V K (e-post xxx);

Puudutatud isik I (võlgnik): E M (isikukood xxx,

elukoht xxx, e-post xxx);

Puudutatud

isik

II

(sissenõudja

täiteasjas

022/2017/2716): M Ma (isikukood xxx, elukoht xxx);

Puudutatud isik III (sissenõudja 022/2017/2717): M

Ma (isikukood xxx, elukoht xxx);

Puudutatud isikute II ja III ühine seaduslik esindaja

(lapsevanem): T T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post

xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus hagita asjas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada avaldus.

2. Peatada võlgniku E Mi (isikukood xxx) mootorsõiduki juhtimisõiguse (juhiluba nr

xxx - kehtivuse lõpp 07.11.2018) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus loetakse

peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.

3. Keelata E Mile mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.

4. Määrata käesoleva määruse täitmise korraks, et käesoleva kohtumääruse

jõustumisel on võlgnik E M kohustatud viie tööpäeva jooksul määruse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiload Maanteeametile.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud võlgniku E Mi kanda.

5.2.

Määrata kindlaks, et avaldajal ja sissenõudjatel menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale, võlgnikule ja sissenõudjale.

2-18-3107

7. Harju Maakohtu tsiviilkantseleil edastada käesolev määrus selle jõustumisel

Maanteeametile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust

ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Kohtu täiendavad selgitused võlgnikule (TMS § 1775 lg 1)

Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa

andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui:

1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise;

2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on

täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane;

4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

Menetluse käik

1. Tallinna kohtutäituri E V (avaldaja/kohtutäitur) esitas 27.02.2018 Harju Maakohtule

avalduse võlgniku E Mi (võlgnik) õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks.

2. Harju Maakohtu 28.02.2018 määrusega võeti avalduse menetlusse, kaasati puudutatud isikud

(võlgnik, sissenõudjad ja sissenõudjate seaduslik esindaja) ja küsiti avalduse osas seisukohta.

3. Sissenõudjad said tsiviilasja materjalid kätte 02.03.2018 e-kirjaga.

4. Võlgnik teatas 12.04.2018 telefoni teel, et on kohtu 02.03.2018 e-kirja, millega kohus edastas

võlgnikule tsiviilasja materjalid, kätte saanud.

5. Kohus määras 09.05.2018 kirjaga menetlusosalistele täiendava tähtaja seisukohtade,

taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormist. Kohtu

kirjale vastas avaldaja 21.05.2018.

6. Võlgnik ei ole kohtule oma seisukohti esitanud.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

7. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nr 022/2017/2716 ja 022/2017/2717.

Täitemenetluse algatamise aluseks on Harju Maakohtu 13.12.2016 lahend tsiviilasjas nr 2-16-

16377 (täitedokument) ja sissenõudjate täitmisavaldus.

Harju Maakohtu 13.12.2016 kohtumääruse nr 2-16-16377 alusel on võlgnik kohustatud tasuma

sissenõudjate kasuks elatist alates 01.10.2016 kuni sissenõudjate täisealiseks saamiseni.

Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik

korrapäraselt täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust.

2-18-3107

8. Nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2716 on järgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni

2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 542,40 eurot.

9. Nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2717 on järgmine: perioodil oktoober 2016 kuni juuni

2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 531,78 eurot.

10. Täitmisteade on võlgnikule loetud kätte toimetatuks 09.06.2017 sissenõudjate seadusliku

esindaja poolt kohtutäiturile teavitatud elukoha aadressil xxx. Seda on oma elukoha aadressina

kinnitanud ka võlgnik: kullerile 06.06.2017, kell 12.27. Täitmisteates märgitud nõude

vabatahtlik täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid

rahasummasid vabatahtlikult tasunud.

11. 08.01.2018 esitas sissenõudjate seaduslik esindaja kohtutäiturile avalduse, milles andis

nõusoleku hoiatuse tegemiseks õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning nõusoleku

avalduse esitamiseks kohtule.

12. Täitemenetluse raames on kohtutäitur tuvastanud, et võlgnik omab B kategooria

juhtimisõigust kehtivusega kuni 07.11.2018. Teisi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1772 lg-

s 1 nimetatud õigusi ja lube kohtutäitur ei ole tuvastanud.

13. Kohtutäitur hoiatas võlgnikku 09.01.2018 ja hoiatus loeti võlgnikule kättetoimetatuks

väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel 26.02.2018. 09.01.2018 edastati hoiatus

täiendavalt ka võlgniku e-posti aadressile xxx, kuid kättesaamist ei ole võlgnik kinnitanud.

Kohtutäitur märgib, et hoiatus edastati lisaks 16.01.2018 lihtkirjana elukoha aadressile xxx ja

kättetoimetamise teisel katsel 23.01.2018 kell 13.20 jäeti hoiatus postkasti.

14. Kohtutäitur kinnitab, et võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates

täitnud vähemalt ühte TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluse raames on

kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude rahuldamiseks

puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse raames rakendatud

abinõud ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni.

15. Kohtutäitur on seisukohal, et võlgniku juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ning sunniks

võlgniku tasuma korrapäraselt igakuist elatist. Kohtutäitur tugineb oma seisukoha esitamisel

seaduseandja seletuskirjale, mille kohaselt ei ole võlgniku õiguste peatamise või õiguste

andmise keelamise kui võlgniku suhtes kasutatava meetme eesmärk võlgniku karistada elatise

tasumata jätmise eest vaid pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist tasuma

või esitama mõjuva põhjenduse, miks ta seda teha ei saa.

16. 18.05.2018 esitas sissenõudjate esindaja kohtutäiturile e-kirja, milles teavitas, et võlgnik

kasutab igapäevaselt valget xxx sõiduautot. Kohtutäituril ei ole alust kahelda sissenõudjate

esindaja teabe usaldusväärsuses. Sõiduauto kasutamine vajab rahalisi vahendeid, kuid eelkõige

on vanemal kohustus ja õiguse hoolitseda oma lapse eest ja teda kasvatada. Kohtutäitur märgib,

et peale avalduse esitamist ei ole võlgnik kohtutäituri ametialasele arveldusarvele tasumisi

teostanud ning võlgnik ei ole kohtutäiturile esitanud omapoolseid põhjendusi elatise

mittetasumise kohta. Seadus näeb võlgnikule ette õiguse vastavalt kohtutäiturile ja kohtule

põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, kuid võlgnik ei ole esitanud

ühtegi põhjendust, miks õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane.

17. Võttes aluseks sissenõudjate seadusliku esindaja 08.01.2018 nõusoleku, taotleb kohtutäitur

kohtult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist ja nende andmise keelamist.

Võlgniku seisukoht

18. Võlgnik ei ole avalduse osas seisukohta esitanud.

2-18-3107

Sissenõudja seisukoht

19. Sissenõudja ei ole avalduse osas otseselt sisukohta esitanud, kuid tema avaldustest kohtule

ja kohtutäiturile ilmneb, et sissenõudja toetab täituri avaldus – ta on andnud selle esitamiseks

ka nõusoleku.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse, tsiviilasja materjalid ja kohtu poolt kogutud

tõendid ning avaldaja täiendavad selgitused leiab, et avaldus tuleb rahuldada.

21. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ja TMS § 1774 lg 1 alusel vaatab

kohus esitatud avalduse läbi hagita menetluses.

22. Vastavalt TsMS § 477 lg-tele 1, 5 ja 7 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus ei ole seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse

tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab

kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

Kohaldatavad normid

23. TMS § 1773 lg 1 p 1 sätestab, et kohtutäitur esitab kohtule avalduse võlgniku TMS § 1772

lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning võlgnikule nende andmise

keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud

vähemalt ühte TMS § 1771 lõikes 1 nimetatud tingimust.

24. TsMS § 1771 lg 1 näeb ette, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu

jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda

võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS §

1772 lõikes 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse,

kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist

tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga

maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud

õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema

ülalpeetavate toimetulekut.

25. TMS § 1772 lg-d 1-3 näevad ette, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks

algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril

ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja

kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult

peatada järgmised õigused ja järgmiste lubade kehtivuse: 1) jahipidamisõigus; 2)

mootorsõiduki juhtimisõigus; 3) relvaluba ja relvasoetamisluba; 4) väikelaeva ja jeti

juhtimisõigus; 5) kalastuskaart. Kui kohus peatab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku

õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise

sama kohtumäärusega. Kohus võib korraga peatada mitu sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

õigust ja luba ning keelata nende andmise. Õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende

andmise keelamisel võtab kohus arvesse TMS § 1774 lõikes 2 sätestatut.

26. TMS § 1774 lg 2 sätestab, et kohus ei peata võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist,

kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt TMS § 1773 lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist: 1)

asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga

elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise; 3)

2-18-3107

põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata

jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

27. TMS § 1772 lg 2 näeb ette, et kui kohus peatab sama paragrahvi lõike 1 alusel võlgniku

õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või mõlema andmise

sama kohtumäärusega.

Kohtu põhjendused

28. Seega, kui võlgnik ei ole 3 kuu jooksul täitemenetluses võlga tasunud kasvõi ühe kuu elatise

suuruses ega esitanud täiturile mõjuvat põhjust, miks ta pole seda teinud või kui võlgniku

esitatud põhjus on ebapiisav, siis on täituril õigus kohtult taotleda võlgniku õiguste piiramist,

muuhulgas juhtimisõiguse peatamist. Seejuures on täitur võlgnikku eelnevalt hoiatanud ning ka

seejärel ei ole võlgnik asunud oma kohustusi täitma.

Avaldaja Tallinna kohtutäitur E Ve kirjeldatud asjaolude järgi täpselt selline olukord on antud

juhul tekkinud.

29. Avaldaja palub peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimise õigus ja keelata selle andmine.

30. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud materjalide alusel tuvastab kohus alljärgneva:

-

Täitmisavaldused (t lk 5-6 ja t lk 68-73) on esitatud selliselt, et sissenõudja M Ma soovib

sundtäita elatise nõuet ajavahemiku 01.10.2016-01.06.2017 eest s. o 8 kuu eest kokku

summas 1 940 eurot (s.o 3 kuu eest 2016 aastal 3x235 eurot ja 5 kuu eest 2017 aastal

5x247 eurot). Sama perioodi ja summa osas palub elatise nõuet sundtäita ka sissenõudja

M Ma.

-

Täitmisteated on võlgnikule toimetatud kätte 09.06.2017 (lk 10 pöördel ja lk 65).

-

Võlgnik ei ole igakuist elatist ega elatise võlgnevust tasunud alates 01.10.2016 (lk 5-6;

12 ja lk 74). Sissenõudjate seadusliku esindaja 10.09.2018 selgituste kohaselt ei ole

võlgnik maksnud elatist alates 01.10.2016 kuni käesoleva ajani ning võlgnevus kokku

kahe ülalpeetava osas on 12 000 eurot.

-

Elatis on võlgnikult sissenõudjate kasuks välja mõistetud Harju Maakohtu 13.12.2016

otsusega tsiviilasjas nr 2-16-16377 (lk 7-8). Kohus märgib, et kohtuotsusega välja

mõistetud elatis on oluliselt suurem, kui on nõue, mille sissenõudjad on sundtäitmisele

pööranud. Nimelt on kohus välja mõistnud elatise M Ma kasuks alates 01.10.2016

summas 295 eurot, mis muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärale ning moodustab ½ sellest koefitsiendiga 135%. M Male välja mõistetud

elatis alates 01.10.2016 on 281 eurot, edaspidi arvestusega 142% seadusega kehtestatud

elatise miinimummäärast.

-

Avalduse esitamise seisuga on nõude sisu täitemenetluses 022/2017/2716 perioodil

oktoober 2016 kuni juuni 2017 sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas

2 542,40 eurot (koos täituri tasuga 530,40 eurot ja täitmenetluse alustamise tasuga 72

eurot; t lk 11) ning täitemenetluses 022/2017/2717 perioodil oktoober 2016 kuni juuni

2017 on sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 2 531,78 eurot (täituri

avaldus, t lk 2 pöördel, eraldi võlgnevuse arvestust ei ole täitur esitanud, kuid võlgnik

pole sellele ka vastu vaielnud).

-

Sissenõudja on 08.01.2018 esitanud täiturile avalduse juhilubade peatamiseks (lk 12).

-

TMS § 1771 ettenähtud hoiatuse võlgnikule selle kohta, et tema suhtes võidakse

rakendada mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist, on täitur võlgnikule kätte

2-18-3107

toimetanud 09.01.2018 e-kirja teel (t lk 13-14) ja 25.02.2018 avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (t lk 16).

-

Kohus on võlgnikuga telefoni teel vestelnud nii 04.04.2018 kui ka 12.04.2018, kuid

võlgnik ei ole avaldusele ega kohtu pöördumistele vastanud.

31. Seega kohus tuvastab, et TMS § 1771 ja § 1772 eeldused on täidetud.

32. TMS § 1771 lg 1 p 3 ja § 1774 lg 2 p 3 näevad võlgnikule ette õiguse kohtutäiturile ja kohtule

põhjendada, miks õiguse piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane. Selleks on võlgnikul samade

sätete järgi eelkõige kaks võimalust: põhjendada, et tal oli elatise tasumata jätmiseks mõjuv

põhjus või et õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut (vt

RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p 17).

33. Seega peab kohus järgmisena tuvastama, kas võlgniku õiguste piiramine oleks tema suhtes

ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse

peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate

toimetulekut. Mõjuva põhjuse olemasolu tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu

elatise maksmise kohustuse täitmisele kaasaaitamiseks (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071, p

18.1).

34. 09.05.2018 kirjaga (t lk 33) selgitas kohus võlgnikule, et TsMS § 230 lg 1 esimese lause

kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt TsMS § 477 lg-le 1 kohaldub

viidatu põhimõte ka hagita menetluses. Seega tuli menetlusosalistel oma väidete tõendamiseks

esitada asjakohased tõendid.

Käesoleva menetluse raames ei ole võlgnik kohtule ühtegi selgitust ega tõendit esitanud.

35. Hagita menetluses TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 alusel kehtiv uurimispõhimõte ei võta

menetlusosalistelt ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust.

Õiguse piiramise menetluses tuleb lõppastmes võlgnikul tõendada selle põhjuse olemasolu, mis

peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (RKTKm tsiviilasjas nr 2-16-14071 p 17.2).

Kohtul puudub võimalus hinnata, kas võlgnikul esineb mõjuv põhjus elatise mittemaksmiseks

või kuidas see mõjutab tema toimetulekut, sest selle kohta saab kohtule infot anda ainult võlgnik

ise. Kui võlgnik ei pea vajalikuks selgitusi anda, siis loeb kohus, et elatise mittemaksmiseks

mõjuv põhjus puudub.

Täitur on oma 21.05.2018 seisukohas kohtule kinnitanud, et võlgnik pole pidanud vajalikuks

ka täiturile selgitusi anda, miks kohtuotsus on täitmata ja elatis 2 aasta jooksul maksmata (vt ka

t lk 50).

36. Kohus arvestab sellega, et sissenõudjate esindaja on 18.05.2018 teatanud täiturile, et tema

teada kasutab võlgnik valget sõiduautot xxx (vt t lk 51).

Kohus on tuvastanud, et võlgnikule kuulub sõiduauto xxx, ehitusaasta xxx (t lk 60) ja võlgnik

on xxx ainuosanik ja juhataja (lk 58). Lisaks omab võlgnik sõiduauto xxx kasutusõigust

(ehitusaasta 2014, lk 61). Sama sõiduauto kasutusõigus on ka xxx OÜ-l. Kuna xxx omanikuks

on xxx (t lk 61 pöördel), siis peavad võlgnikul olema vahendid auto liisingmaksete tasumiseks

ning muude auto kasutamisega seotud kulude (nt kütus) kandmiseks. xxx OÜ osade omamine

viitab sellele, et võlgnik kas tegeleb või vähemalt on tegelenud ettevõtlusega.

Kohus arvestab ka sellega, et võlausaldajate esindaja selgituste kohaselt (t lk 74), elab võlgnik

majas, sõidab ringi kalli autoga ja tegutseb finantsalal.

2-18-3107

Seega pole kohtu arvates usutav, et võlgnikul pole rahalisi vahendeid oma kohustuse täitmiseks.

Kohtule pole teada ka tervisest vms tingitud asjaolusid, mis võiksid takistada oma alaealiste

laste ülalpidamiskohustuse täitmist.

Asja materjalidest nähtub, et võlgnikul puudub kinnisvara, töökoht ja kontodel rahalisi

vahendeid (lk 20, 21, 38,45, 47, 55).

Kohtu hinnangul nähtub võlgniku elulaadist, et need asjaolud ei takista võlgniku keskmisest

kulukamat eluviisi. Võlgnikul puudub küll kinnisvara, kuid ta elab eramajas, võlgnikul puudub

küll töökoht ja raha kontol, kuid see ei takista teda kasutamast kulukat sõiduautot (avalikult

kättesaadava internetilehe autod24.ee andmetel on sellise sõiduki hind kasutatuna vahemikus

25-50 000 eurot).

Sissetuleku puudumine ei saa seega võlgnikku takistada elatise maksmisel.

Muid (mõjuvaid) asjaolusid oma kohustuste täitmata jätmise põhjendamiseks ei ole võlgnik

kohtu ette toonud.

37. Riigikohus on 20.12.2017 määruses tsiviilasjas nr 2-17-4751 p-s 19 toonud esile järgmist:

/…/ elatise võlgnikud võib lähtuvalt nende majanduslikust olukorrast jagada kahte rühma:

võlgnikud, kellel ka tegelikult puudub sissetulek ning muu vara, mille arvel saaks elatisnõuet

täita, ja võlgnikud, kellel on vahendeid elatise maksmiseks, kuid kellel õnnestub oma vara

kohtutäituri eest varjata. Teise rühma kuuluvad võlgnikud teenivad oma sissetuleku, töötades

ümbrikupalga eest, või peavad ise mingit laadi registreerimata ettevõtlust. Nende puhul ei anna

tulemust tüüpilised täitemenetluse sissenõudmise meetmed, nagu pangakonto ja töötasu

arestimine. Kolleegiumi hinnangul võib sellest mõista, et TMS § 1772 meetme eesmärgina on

nähtud ennekõike nende võlgnike distsiplineerimist ja innustamist elatist maksma, kellel oleks

vahendeid oma elatisekohustust täita, kuid kes ei soovi seda teha mingil muul põhjusel kui

vahendite nappus.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist just sellise olukorraga, kus võlgnikul küll on

vahendid elatise maksmiseks, kuid ta ei soovi oma kohustust täita.

Seega on TMS § 1772 kohane meede võlgniku distsiplineerimiseks ja elatise kohustuse

täitmisele kallutamiseks.

38. Võlgnik ei ole toonud esile ühtegi asjaolu ega esitanud tõendeid selle kohta, et õiguste

piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane ja et tal esines mõjuv põhjus elatise tasumata jätmiseks.

Kohus ei tuvasta asjaolusid, mis välistaksid võlgnikul asuda tööle. Kuna võlgnikul on sõiduauto

kasutamise võimalus, mille ülalpidamisega kaasnevad kulud, siis ei ole kohtu hinnangul usutav,

et võlgnikul puudub üldse sissetulek. Kohus asub seisukohale, et võlgnik on terve ja töövõimEe

isik, kellel on võimalik leida sissetulekut mh teha vajadusel elus ümberkorraldusi sissetuleku

leidmiseks. Äriregistri väljavõtete kohaselt on võlgnik ettevõttes juhatuse liike ja ainuosanik.

Seega on võlgnik võimEe juhtima ettevõtet ja ei leia tõendamist asjaolu, et võlgnikul on

takistusi sissetuleku leidmiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et käesoleval juhul avaldaja

taotletud meetmed on kohased kallutamaks võlgnikku tasuma igakuist elatist. Taotletud

meetmed distsiplineerivad võlgnikku elatise tasumisel.

39. Võlgnikule on väljastatud juhiluba (lk 15 + uus tõend) nr xxx (kehtivuse lõpp 07.11.2018)

ja seega täituri avaldus mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kuulub rahuldamisele.

40. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja

loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel TMS § 1775 sätestatud alustel.

2-18-3107

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

41. TsMS § 173 lg 1 alusel tuleb kohtul menetlust lõpetavas lahendis otsustada muuhulgas ka

menetluskulude jaotuse üle menetlusosaliste vahel.

42. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

või tõendi.

Kuivõrd kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud võlgniku kanda (TsMS

§ 162 lg 1).

43. Kohus määrab TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks, et avaldajal ja sissenõudjatel

menetluskulud puuduvad.

Kohtu täiendavad selgitused

44. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 125 ja § 132 lg 1 järgi 3 500 eurot.

45. Kohus toimetab avaldajale ja kohtutäiturile kätte määruse, mis lõpetab võlgniku õiguse või

loa kehtivuse peatatuse ja temale õiguse või loa andmise keelamise. Kohtumääruses märgitud

õiguse või loa kehtivuse peatamise ja õiguse või loa andmise keelamise lõpetamisega seotud

toimingute tegemiseks toimetab kohus asjaomasele asutusele kätte jõustumismärkega määruse

(TMS § 1775 lg-d 2-3).

46. Liiklusseaduse §127 sätestab, et kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva

jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

47. TsMS § 478 lg 4 näeb ette, et hagita menetluses tehtav määrus hakkab kehtima ja kuulub

täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele,

kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib

määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast asjast, kuid mitte

hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Tehingu tegemiseks nõusoleku või

heakskiidu andnud või isiku tahteavalduse asendanud määrus kuulub täitmisele alates

jõustumisest. Kohus määrab, et käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

HEa Luksepp

kohtunik