2-17-19449/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-19449

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Kohtuasi

OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri

Truutsi hagi aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii

vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21. juuni 2018 määrus hagi

läbivaatamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truutsi

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Dagenhart (pankrotis, registrikood

11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Toomas Vaher ja Neve

Uudelt

Kostja:

aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii

(registrikood

10214334), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Ants Mailend ja vandeadvokaadi abi

Triin Toom

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. Jätta Harju Maakohtu 21. juuni 2018 määruse resolutsioon muutmata, täiendades

määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud jätta OÜ Dagenhart (pankrotis)

pankrotihaldur Jüri Truutsi kanda.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

Asjaolud

a. OÜ Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 29.12.2017 Harju Maakohtule

hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii vastu võla 4 070 776,23 euro ja viivise

4 070 776,23 euro väljamõistmiseks.

b. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja 22.07.2009

prahilepingu ja 20.02.2014 prahilepingu lisa, mille alusel andis OÜ Dagenhart (pankrotis)

kostjale rendile parvlaeva Muhumaa. Vastavalt prahilepingule tuli kostjal maksta

prahitasuna 11 900 eurot päevas. Alates 01.03.2014 oli prahitasu 10 530 eurot päevas.

Kostja jättis prahilepingust tulenevad prahitasud osaliselt maksmata. OÜ-l Dagenhart

(pankrotis) on 31.12.2016 seisuga kostja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue

4 070 776,23 eurot, millele lisandub viivis.

c. Kostja esitas 09.04.2018 taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks, kuna kohus ei ole pädev

asja lahendama. Pooled sõlmisid 01.03.2017 Release Agreementi, millega kujundati

ümber omavahelised õigussuhted seoses varasemate lepingutega, sh 22.07.2009

prahilepinguga. Vastavalt kõnealuse lepingu punktile 2.2.(b) on hageja loobunud kõigist

oma võimalikest nõuetest kostja vastu, st ka nõuetest, mis võisid tuleneda 22.07.2009

prahilepingust (märkus: Release Agreementi p-s 1.1 on Sub-Bareboat Charter

definitsioonis ekslikult viidatud kuupäevale 12.06.2009, tegelikult on silmas peetud

hageja ja kostja vahel 22.07.2009 sõlmitud prahilepingut). Kuivõrd pooled on Release

Agreementiga omavahelised suhted ümber kujundanud, siis ka vaidluste lahendamist ja

kohalduvat õigust reguleerib Release Agreement. Release Agreementi p 5.2 kohaselt

alluvad kõik lepinguga seonduvad vaidlused Hamburgi kohtutele Saksamaal. Poolte

kokkuleppest tulenevalt ei ole Eesti kohus seega pädev asja menetlema. Ka prahilepingu

alusel ei ole maakohtul pädevust hagiavaldust lahendada, kuna lepingu p 35 kohaselt

lahendatakse vaidlused vahekohtumenetluses asukohaga Tallinnas ning seejuures

kohaldatakse üldtingimuste II p 30(c). Prahilepingu osaks olevate üldtingimuste II p

30(c) näeb ette Eesti Kaubandus-ja Tööstuskoja arbitraažiklausli. Kui jätta kõrvale

Release Agreement ja lähtuda nõude aluseks olevas prahilepingus kokku lepitud vaidluste

lahendamise korrast, tuleks Harju Maakohtul jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p

6 alusel, kuivõrd pooled on sõlminud vahekohtukokkuleppe.

4. Hageja leiab, et Release Agreementiga ei ole prahilepingut muudetud. Kostja hinnang, et

Release Agreementi p-ga 5.2 muudeti prahilepingu p 35 ja selle üldtingimuste p 35, mis

käsitleb vaidluste lahendamise korda, ei põhine Release Agrementi p 5.2 tegelikul tekstil,

mis ütleb ühemõtteliselt, et Hamburgi kohtud saavad lahendada Release Agreementist

endast tulenevaid võimalikke vaidlusi. Release Agreement ei muuda, täienda ega lõpeta

OÜ Dagenhart (pankrotis) ja kostja vahel sõlmitud prahilepingut. Hageja leiab, et kuivõrd

pankrotivõlgniku asemel on kohtumenetluse pooleks pankrotihaldur, ei ole pankrotihaldur

seotud võlgniku sõlmitud väidetava vahekohtukokkuleppega. Pankrotivaraga seotud

kohtuasju peab saama vaielda siseriiklikult ja üldkohtus. Vastasel korral ei oleks võimalik

pankrotimenetluse eesmärke saavutada (pankrotiseaduse (PankrS) § 2). Sama väljendavad

ka PankrS § 4 (kohtute pädevus ja kohtualluvus) ja § 106 lg 4 mõte (vaidlus nõude

tunnustamise üle) ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 98¹, mille kohaselt

võib pankrotivõlgnik esitada hagi, mis on seotud pankrotivaraga, muu hulgas

tagasivõitmise hagi, ka pankroti väljakuulutanud kohtusse. Selle vältimiseks, et

pankrotivaraga seotud hagid satuvad läbivaatamisele eri kohtutesse, ongi TsMS § 98¹

kehtestatud. Kui kohus peaks leidma, et Release Agreement on kohtualluvuse küsimuses

asjakohane, kohaldub eelöeldu ka selle dokumendi suhtes.

Maakohtu määrus

5. Maakohus rahuldas kostja vastuväite kohtu tegevusele, jättis hagi läbi vaatamata ja

menetluskulud hageja kanda.

6. Väär on hageja seisukoht, et asi kuulub lahendamisele Harju Maakohtus tulenevalt TsMS

§ 98¹ sätestatust. Kuna pooled on 22.07.2009 prahilepingu üldtingimustes leppinud kokku

vaidluste lahendamise vahekohtus ning lisaks Release Agreementi p-s 5.2 leppinud kokku,

et kõik lepinguga seonduvad vaidlused alluvad välisriigi kohtule, siis tulenevalt poolte

kokkuleppest puudub Harju Maakohtul pädevus antud asja lahendamiseks ning hagi tuleb

jätta läbi vaatamata TsMS § 423 p 13 alusel.

Määruskaebus

7. Hageja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti hagiavaldus läbi vaatamata

ja menetluskulud hageja kanda, saata asi Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks ning

jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kostja kanda.

8. Pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud pankrotivõlgniku sõlmitud

vahekohtukokkuleppe ega kohtualluvuse kokkuleppega. Kohus kohaldas ebaõigesti

PankrS § 35 lg 1 p 2 ja 54¹ lg-t 1. Pankrotihaldur teostab oma ametiülesandeid ja ei ole

mitte võlgniku esindajaks, vaid osaleb kohtumenetluses iseseisva poolena, kellel on

seaduse alusel eripädevus. See, et kohtumenetluse tulemusena tekkivate õiguste ja

kohustuste kandjaks on võlgnik, eelnevat ei muuda. PankrS §-s 2 sätestatud

pankrotimenetluse eesmärgi saavutamist ei toeta pankrotihalduri seotus kokkulepetega,

mis piiravad pankrotihalduri tegevusvabadust nõuete rahuldamisele suunatud

kohtuvaidluste pidamisel. Kostja vaidlustab kohtualluvuse eesmärgiga asja venitada.

9. Hagil on Harju Maakohtu kohtualluvus ka määruse 2015/848 ja TsMS § 98¹, järgi.

Maakohus kohaldas ebaõigesti määruse 2015/848 artiklit 6 ja TsMS § 98¹. Hagiavaldus on

suunatud pankrotimenetlusse rahaliste vahendite saamiseks, et oleks võimalik rahuldada

võlausaldajate nõudeid. Seega on tegemist hagiga, mis on otseselt ja tihedalt seotud

pankrotimenetlusega ning täidetud on Määruse 2015/848 artikli 6 lg-s 1 toodud eeldus,

mis võimaldab hagi menetleda Eesti kohtul. Hageja esitas Harju Maakohtule ka Release

Agreementi puudutava tagasivõitmise hagi (tsiviilasi nr 2-18-6359), mille liitmist antud

asjas esitatud hagiga on hageja taotlenud ning mille Harju Maakohtu kohtualluvus on

väljaspool kahtlust. Määruse 2015/848 artikli 6 lg 2 kohaselt on nimetatud tagasivõitmise

hagi kaudu Harju Maakohtul kui kostja asukoha maa territooriumi järgsel kohtul

kohtualluvus ka antud asjas esitatud hagi menetlemisel. Hagi, mille maakohus jättis

ekslikult läbi vaatamata, on otseselt ja lahutamatult seotud eelnimetatud tagasivõitmise

hagiga, mis on esitatud samale maakohtule. Release Agreementis sisalduvate kokkulepete

tagasivõitmisest sõltub otseselt kostja peamise vastuväite kehtivus.

10. Täidetud on ka TsMS § 981 lg-st 2 tulenev eeldus, et hagi peab olema seotud

pankrotivaraga. Võlgniku maksejõuetus on otseselt põhjustatud kostja vastu esitatud

nõude täitmata jätmisest kostja poolt.

Vastus määruskaebusele

11. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebemenetlusega seonduvad

kulud hageja kanda. Pooled sõlmisid kohtualluvuse kokkuleppe, millega allutasid vaidluse

lahendamise Saksa kohtule. Pankrotihalduri jaoks on kehtivad kõik võlgniku poolt tehtud

tehingud ja sõlmitud kokkulepped, muu hulgas kohtualluvuse ja vahekohtukokkulepped.

Pahatahtlikult ühingust välja viidud vara puhul on halduril õigus tagasivõitmise hagi

esitada pankroti väljakuulutanud kohtule. Seega ei muuda kohtualluvuse kokkulepete

siduvus lihtsamaks varade ühingust välja viimist. Hageja süüdistus, justkui püüaks kostja

kohtualluvuse vastuväite esitamisega menetlust pahataktlikult takistada, on põhjendamatu.

TsMS § 981 ega maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 6 ei saa muuta varasemalt poolte

vahel kokku lepitud kohtualluvust. Valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades võib

kõrvale kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest, mitte kokkuleppelisest kohtualluvusest

tulenevast erandlikust kohtualluvusest. Käesolevas asjas ei ole tegemist pankrotivaraga

seotud hagiga TsMS § 981 lg 2 mõttes. Hagi ei ole maksejõuetusmenetlusega tihedalt

seotud hagiks maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 lg 1 mõttes. TsMS § 981 ega

maksejõuetusmenetluse määrus ei saa anda alust käesoleva menetluse jätkamiseks ka

juhul, kui vaidluste lahendamise kord ei tuleneks Release Agreementist, vaid esialgsest

prahilepingust (vahekohtukokkulepe). Hageja poolt on hagi esitamine põhjendamatu

vähemalt niikaua, kuni kohus ei ole tagasivõitmise asjas hageja nõuet rahuldanud.

Menetluse edasine käik

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Määruse põhjendused

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657

lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

14. Vastuseks määruskaebusele ja täienduseks maakohtu põhjendustele märgib

ringkonnakohus järgmist.

15. Hageja leiab vääralt, et pankrotihaldur ei ole kohtumenetluse poolena seotud

pankrotivõlgniku sõlmitud vahekohtu ega kohtualluvuse kokkuleppega. Pankrotiseaduse

§ 54¹ lg 1 kohaselt osaleb pankrotihaldur pankrotimenetluses poolena võlgniku asemel

ning halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste ja kohustuste kandjaks on võlgnik.

Seega osaleb pankrotihaldur menetluses võlgniku õiguste ja kohustustega ning nende

õiguste ja kohustuste sisu ei saa muutuda vaid seetõttu, et võlgniku asemel osaleb

menetluses haldur.

16. Pankrotihalduri jaoks on siduvad nii pankrotivõlgniku poolt sõlmitud

vahekohtukokkulepped kui ka kohtualluvuskokkulepped. Pelgalt asjaolu, et menetluses

osaleb pankrotivõlgniku asemel pankrotihaldur, ei muuda võlgniku poolt varasemalt

sõlmitud kokkuleppeid kehtetuks – võlgniku õiguste sisu pankroti väljakuulutamise

tulemusena ei muutu.

17. Põhjendamatu on hageja seisukoht, et käesolevas asjas kohalduvad TsMS § 98¹ ja

maksejõuetusmenetluse määruse artikkel 6. Nimetatud sätted reguleerivad valikulist

kohtualluvust.

18. TsMS § 69 lg 3 kohaselt määratakse valikulise kohtualluvusega kohus, kuhu võib isiku

vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele

kohtualluvusele. Seega valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades on võimalik kõrvale

kalduda vaid üldise kohtualluvuse sätetest (TsMS 12. ptk). Kuna kohtualluvuskokkuleppe

näol ei ole tegemist üldise kohtualluvusega (TsMS § 104, mis reguleerib kohtualluvuse

kokkulepet, ei asetse üldist kohtualluvust reguleerivas TsMS 12. ptks), siis ei ole võimalik

sellest valikulise kohtualluvuse sätteid kohaldades kõrvale kalduda.

19. TsMS § 69 lg 4 kohaselt määratakse erandliku kohtualluvusega kohus, kuhu ainsana võib

tsiviilasja lahendamiseks pöörduda ning kohtualluvuse kokkuleppest valikulise

kohtualluvuse sätetele tuginedes kõrvale kalduda ei saa. Kuivõrd käesoleval juhul on ühe

võimalusena sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe (Hamburgi kohtud), siis ei ole võimalik

kohtualluvust TsMS § 98¹ ega maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 kohaselt määrata.

Kohtualluvuse kokkuleppe sõlmimisega on välistatud vaidluse allumine Harju

Maakohtule ja vaidlust on võimalik lahendada vaid kokkuleppes nimetatud kohtus.

20. Hageja nõude puhul ei ole tegemist pankrotivaraga seotud hagiga TsMS § 98¹ lg 2 mõttes,

kuivõrd vaidlus puudutab pankrotivõlgniku tehinguid enne pankroti väljakuulutamist.

Kuigi TsMS § 98¹ lg 2 eesmärgiks on koondada pankrotivaraga seonduvad vaidlused ühte

kohtusse, ei saa seda tõlgendada nii laialt, et pankrotivaraga seotud hagiks saaks lugeda

iga hagi, mille rahuldamine toob kaasa pankrotivara suuruse muutumise. Seda enam, et

TsMS § 98¹ lgs 2 on eraldi nimetatud tagasivõitmise hagi. Tagasivõitmisega saab

erandkorras kujundada tagantjärele ümber võlgniku maksejõuetuse eelseid õigussuhteid.

21. Maksejõuetusmenetluse määruse artikli 6 lg 1 kohaselt on pankroti väljakuulutanud kohtul

õigus menetleda maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagisid. Määruse põhjendus 35

selgitab, et sellisteks hagideks ei ole hagid, mis käsitlevad võlgniku poolt enne

maksejõuetusmenetluse algatamist sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

22. Hagi esitamiseks Eesti kohtusse ei anna alust ka maksejõuetusmenetluse määruse

artikkel 6 lg 2, mis reguleerib olukorda, kui pankrotihaldur soovib liita

maksejõuetusmenetlusega tihedalt seotud hagi teise hagiga, mis pankrotimenetlusega ei

seondu, mitte vastupidi (ka seda selgitatakse põhjenduses 35). Viidatud artikkel näeb ette,

et hagi esitamine on võimalik vaid selle riigi kohtule, millel on pädevus Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012 määruse (EL) nr 1215/2012 kohaselt. Selle

määruse artikli 25 järgi on hageja nõude lahendamiseks pädev vaid kohus, millele on

pooled vastavalt kohtualluvuskokkuleppele pädevuse andnud.

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei pidanud ega saanud üheselt otsustada, kas vaidlus

allub Hamburgi kohtutele Saksamaal (st välisriigi kohtule) või Eesti Kaubandus- ja

Tööstuskoja arbitraažikohtule (vahekohtule). Siiski on hagi läbi vaatamata jätmise

menetlusõiguslikud alused erinevad, mis tuleb käesolevas asjas esitada alternatiivsetena.

Kui lähtuda 01.03.2017 Release Agreementi p-st 5.2, siis puudub Eesti kohtutel pädevus

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ja hagi jääb läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13

alusel, millele viitas ka maakohus (vt ka Riigikohtu määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-179-14,

p 10). Kui aga lähtuda prahilepingu üldtingimuste II osa p-st 30(c), siis on hagi läbi

vaatamata jätmise aluseks TsMS § 423 lg 1 p 6 (pooled on sõlminud lepingu vaidluse

andmiseks vahekohtu lahendada).

24. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine toimub maakohtus

TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras, st pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm

Iko Nõmm

Ande Tänav