3-18-1744/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-18-1744 Määruse kuupäev ja koht 11.09.2018, Tartu Kohtunik Roby Koik Kohtuasi S-E. T kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

25 000 eurot seoses ravi mittevõimaldamisega Resolutsioon

1. Tagastada S-E. T kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärkidega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Muud selgitused Määrus edastada kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. S-E. T esitas 11.07.2018 Tartu Vangale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses ravi mittevõimaldamisega.

2. Tartu Vangla jättis 03.09.2018. a otsusega nr 1-13/138-2 S-E. T kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, leides, et tuvastatud asjaolud ei võimalda asuda seisukohale, et vangla meditsiiniosakond oleks tervishoiuteenuse osutamisel lepingut rikkunud või teinud ravivea.

3. S-E. T esitas 06.09.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palub Tartu Vanglalt välja mõista 25 000 euro suurune mittevaralise kahju hüvitis seoses ravi mittevõimaldamisega ja soovitud ravimite väljastamata jätmisega. Kaebuse kohaselt on kaebajal diagnoositud neuroloogiline psüühikahäire. Kaebaja väitel ei tagata talle vanglas selle ravi ning haigus süveneb. Kaebaja ei nõustu arsti seisukohaga, et ta ei kuulu nende isikute gruppi, kellele kompenseeritakse riigi poolt ATH ravi. Kaebaja väitel tuleb talle tagada, et vähemalt kord aastas hindaks psühhiaater tema seisundit ja otsustaks ravivajaduse üle. Kaebaja väitel esinevad tal tugevad haigussümptomid ning talle ei võimaldata ravi, mida ta vajab. Kaebusele on lisatud taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtu seisukoht

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 1 ette olukorra, kus vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

5. Riigikohtu erikogu 07.04.2011 määruse nr 3-3-4-1-11 p 9 kohaselt täidab vangla kinnipeetavaid ravides avalikku ülesannet. Avalikke ülesandeid võidakse teatud tingimustel täita ka eraõiguslikus vormis. Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Samale seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium 15.12.2010 otsuse nr 3-3-1-53-10 p-s 9, selgitades, et vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse tuvastab vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsusega eraõiguslikus suhtes, mitte haldusotsusega. Sama kinnitab Riigikohtu halduskolleegium ka 21.12.2010 kohtuotsuse nr 3-3-1-69-10 p-s 9.

6. Kaebaja nõuab kahju hüvitamist Tartu Vanglalt. Kohtu hinnangul ei ole ei ole praegusel juhul tegemist avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahjuga. Kaebaja väitel on talle tekitatud kahju ravi mittevõimaldamisega. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel käsitlenud Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja ning psühhiaatri seisukohti kaebaja soovitud ravi osas. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja arvates oleks talle vangla tekitanud mittevaralist kahju sellega, et vangla ei oleks talle võimaldanud ravi, mille arst on määranud. Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja rahul tervishoiuteenuse osutaja otsustusega talle määratud ravi osas. Seda kinnitavad ka kaebaja poolt kaebusele lisatud väljavõtted tema tervisekaardist, milles kaebaja on ära märkinud ravilood, mille käigus tehtud tervishoiuteenuse osutaja hinnanguga kaebaja ei nõustu.

7. Kuna tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise üle otsustatakse eraõiguslikus suhtes, lahendatakse tekkinud vaidlused tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Vanglas osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ja tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine on maakohtu pädevuses (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.02.2018. a määrus asjas nr 2-15-2894, p 13).

8. Eeltoodust tulenevalt kuulub S-E. T kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes maakohtu poole.

9. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse tähelepanuta.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas määruses kohtu algatusel kaebaja nime tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Roby Koik kohtunik