2-18-10330/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedhüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 10.07.2018 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saadeti tsiviilasi 2-18-10330 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
Legislator headnote
AI generated2-18-10330/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 10.07.2018 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ning saadeti tsiviilasi 2-18-10330 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Kohtujurist
Merily Mets
Määruse tegemise aeg ja koht
11.09.2018.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-10330
Tsiviilasi
V Fi hagiavaldus Julianus Inkasso OÜ vastu
mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: V F (isikukood xxx,
esindajad
elukoht xxx)
Kostja: Julianus Inkasso OÜ (registrikood
xxx, registrijärgne asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmata jätmine
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata V Fi hagiavaldus Julianus Inkasso OÜ vastu
mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
3. Kohtumäärus toimetada kätte hagejale.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15
päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse
tegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
V F esitas 05.07.2018 Viru Maakohtule hagi Julianus Inkasso OÜ vastu mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes. Viru Maakohtu 10.07.2018 kohtumäärusega keelduti hagiavalduse menetlusse
võtmisest ning saadeti tsiviilasi 2-18-10330 kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.
Harju Maakohus jättis hagiavalduse 14.08.2018 kohtumäärusega käiguta. Kohus leidis, et hagiavaldus
on esitatud võõrkeelsena, hagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ning
kohtule jääb ebaselgeks, mida hageja soovib. Hagejale määrati tähtaeg eestikeelse hagiavalduse
esitamiseks.
Hageja esitas 24.08.2018 kohtule hagiavalduse tõlke eesti keelde. Kohus jättis 29.08.2018
kohtumäärusega hagiavalduse teistkordselt käiguta ning määras hagejale tähtaja hagiavalduses
esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Hageja esitas 07.09.2018 hagiavalduse täpsustused.
Kohtumääruse põhjendused
TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 371 lg 1 p 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse,
kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse
vorminõudeid. TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses
esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel võib kohus jätta hagi menetlusse
võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,
millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik
saavutada.
Hageja on esitanud hagiavalduse Julianus Inkasso OÜ vastu. Kohtule esitatud hagiavalduse pinnalt
saab kohus järeldada, et hageja soovib kostja vastu esitada mittevaralise kahju nõude.
TsMS § 363 lg 1 kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele:
hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus); tõendid,
mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga
tõendada soovitakse; kas hageja on nõus kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist
kohtuistungil; hagihind. Kohus jättis 29.08.2018 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta. Kohus
selgitas hagejale, et hageja nõue peab olema selgelt välja toodud ja hageja nõude aluseks olevad
asjaolud peavad olema seostatud asjas esitatud tõenditega. Kohus leidis, et hagiavaldusest ei selgu,
milles seisneb hagejale tekitatud mittevaraline (moraalne) kahju (millest tulenevalt on see tekkinud) ja
miks soovib hageja just summas 3 000 eurot moraalse kahju väljamõistmist. Kohus selgitas hagejale, et
mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb hagejal selgelt välja tuua ning tõendada
mittevaralise kahju aluseks olevaid asjaolusid ning hagejal tuleb tõendada neid asjaolusid, mille
esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kohtule jäi ebaselgeks, milliseid
rikkumisi või millist tegevust hageja kostjale ette heidab ning milline kahju (tervisekahjustus) on
hagejale tekkinud. Kohus kohustas hagejat hagiavalduses selgelt välja tuua, kuidas hageja põhjendab,
seostab ja tõendab kostjapoolse kohustuse rikkumist/kostja tegevust, rikkumise/tegevuse tagajärjel
hagejale tekkinud kahju ja põhjuslikku seost rikkumise/tegevuse ja kahju vahel. Kohus selgitas, et
hagejal tuleb selgelt välja tuua, millist liiki rikkumist, mis põhjusel ja ajendil hageja kostjale ette heidab ja
et vastav rikkumine on põhjuslikus seoses hagejal tekkinud (moraalse/mittevaralise) kahjuga. Lisaks
eeltoodule määras kohus hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks, kuna asja materjalidest ei nähtu, et
hageja oleks avalduse esitamisel riigilõivu tasunud. Hageja esitas 07.09.2018 kohtule
menetlusdokumendi, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja nimetatud menetlusdokumendis kõrvaldanud
hagiavalduses esinevaid puuduseid, mis on välja toodud Harju Maakohtu 29.08.2018 kohtumääruses.
Kohtule jääb ebaselgeks hageja nõue ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Lisaks ei ole hageja
esitanud kohtule riigilõivu laekumist kontrollida võimaldavaid andmeid ning kohus ei ole ise Kohtute
Infosüsteemist tuvastanud, et hageja oleks hagiavalduselt nõutud summas riigilõivu tasunud. Seetõttu
asub kohus seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9,
10 alusel.
Lisaks eeltoodule ja hinnates hageja esitatud nõude väljavaateid, asub kohus seisukohale, et antud
juhul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavalduse pinnalt ei ole antud
juhul võimalik kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitist välja mõista ja selle menetlemine tekitaks üksnes
menetlusosalistele kulusid. Kohtu hinnangul ei ole kostjal võimalik hagiavaldusest aru saada, millise
kohustuse rikkumist talle ette heidetakse ja sellise hagi menetlemine ei oleks kooskõlas
menetlusökonoomia põhimõttega.
Arvestades eeltoodut ning tsiviilasja materjale, leiab kohus, et hagiavalduse menetlusse võtmisest
keeldumine oleks põhjendatud ka TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle perspektiivituse tõttu, kuivõrd
esitatud hagiga ei ole võimalik saavutada hageja poolt taotletavat eesmärki.
Tulenevalt TsMS §-st 372 lg 4, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab kohus
hagiavalduse koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Vastavalt
TsMS § 372 lg 6 kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega,
loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
TsMS § 168 lg 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid
ei ole.
/allkirjastatud digitaalselt/
Iris Kangur-Gontšarov
kohtunik