2-18-5151/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2018. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-5151

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagiavaldus E. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes

Tsiviilasja hind

2 264,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finants OÜ (reg.kood: 10746479);

Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts

Kostja: E. M. (IK xxx; elukoht: xxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagiavaldus E. M. vastu võlgnevuse

väljamõistmise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista E. M.lt Aktiva Finants OÜ kasuks välja kokku 1 697,27 eurot, so

põhivõlgnevus 1 404,93 eurot, intressid 196,18 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivised 96,16 eurot.

3. Mõista E. M.lt Aktiva Finants OÜ kasuks välja viivis alates 05.04.2018

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni

põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 404,93 eurot).

4. Jätta rahuldamata viivisenõue summas 454,75 eurot.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.2.

Välja mõista E. M.lt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulu 450

eurot.

5.3.

Jätta rahuldamata taotlus õigusabikulude summas 770 eurot

väljamõistmiseks.

5.4.

Tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni tuleb

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5.5.

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja

menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr SEB

Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Luminor

Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus võttis antud tsiviilasjas hagiavalduse menetlusse 11.04.2018 kohtumäärusega. Kohus

toimetas hagiavalduse koos tsiviilasja menetlusse võtmise kohtumäärusega kätte isiklikult

12.06.2018. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud, seega rahuldab kohus TsMS

§ 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses.

Hageja on arvestanud viivist määraga 45,23 % ja 46,14 % aastas, mis tulenes laenusaaja

laenutingimustest, mis on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438

lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus

kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenutingimuste järgne viivisemäär

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud

seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses

seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Seadusjärgne viivis (leping 31002221496) on summalt 826,78 eurot perioodil 26.05.2017 –

19.06.2017 4,53 eurot; summalt 776,78 eurot perioodil 20.06.2017 – 20.06.2017 0,17 eurot,

summalt 676,78 perioodil 21.06.2017- 25.07.2017 5,19 eurot, summalt 576,78 perioodil

26.07.2017 – 26.07.2017 0,13 eurot, summalt 476,78 eurot perioodil 27.07.2017 – 04.04.2018

26,33 eurot, so kokku 36,35 eurot.

Seadusjärgne viivis (leping Sr545007) on summalt 928,15 eurot perioodil 15.06.2017 –

04.04.2018 59,81 eurot.

Kohus mõistab E. M.lt Aktiva Finants OÜ kasuks välja kokku 1 697,27 eurot, so

põhivõlgnevus 1 404,93 eurot, intressid 196,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised

96,16 eurot ja viivise alates 05.04.2018 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kuni põhinõude täitmiseni (kuid mitte rohkem kui 1 404,93 eurot). Kohus jätab

rahuldamata viivisenõude summas 454,75 eurot.

TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud

vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 1

kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg

2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1

kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et asja menetlemisega kaasnenud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 970 eurot. Kohus leiab, et

õigusabikulud on mõistlikud summas 200 eurot ja mõistab kostjalt välja seega kulud kokku

summas 450 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt

hagita menetluse sätteid. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik