2-18-1644/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja

koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajadAsja

läbivaatamine

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Dina Sõritsa

07. september 2018 Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-1644

A K hagi O K vastu abielu lahutamise nõudes

3 500 eurot

Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx);

Kostja: O K (isikukood xxx, elukoht xxx)

03.04.2018; 27.04.2018

Uuendada tsiviilasja 2-18-1644 menetluse peatamise tähtaja möödumise tõttu.

Hagiavaldus rahuldada.

3. Lahutada A K (isikukood xxx) ja O K (isikukood xxx)

abielu,

mis on

registreeritud

15.03.2001

Tallinna

Perekonnaseisuametis ja mille kohta on tehtud kanne nr 329.

4. Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud

1. A K (hageja) esitas 01.02.2018 Harju Maakohtule hagi O K (kostja) vastu abielu

lahutamise nõudes.

KOHTUOTSUS

RESOLUTSIOON

1. 2.

2. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 15.03.2001 Tallinna Perekonnaseisuametis.

Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna kostja ei nõustu abielu kokkuleppel lahutama.

Abielulised suhted lõppesid umbes 2007.a. Pooled elavad eraldi korterites,

3. Kostja 03.04.2018 toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kohus kuulas kostja ära 13.04.2018,

mille käigus avaldas kostja, et ei soovi abielu lahutada, kuna on kiriklikult laulatatud.

Abielulisi suhteid saab taastada, leppimine on võimalik. Kostja soovib menetluse peatamist

kuueks kuuks.

4. 27.04.2018 toimunud kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise nõude juurde ja selgitas, et

pärast eraldi elama asumist on nad kostjaga sõbrad, mitte mees ja naine. Hageja nõustus

menetluse peatamiseni kuni septembrini. Kostja avaldas kohtuistungil, et on kategooriliselt

abielu lahutamise vastu. Ta peab leppimist võimalikuks ja palub menetluse peatada.

5. Kohus selgitas istungil, et peatab menetluse kuni 03.09.2018. Nimetatud kuupäevaks tuleb

hagejal kohtule teatada, kas abielu jätkub ja ta loobub hagist või soovib hageja abielu

lahutada. Kohus selgitas, et kui hageja hagist ei loobu, teeb kohus 07.09.2018 otsuse. Kohus

peatas asja menetluse eeltoodud tingimustel 27.04.2018 määrusega.

6. Hageja teatas kohtule soovist abielu lahutada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 361 lg 1 kohaselt uuendab kohus peatunud või

peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olevad asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks TsMS §

361 lg 3 tulenevalt uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega. TsMS § 361 lg 4 järgi

jätkub uuendatud menetluse sealt, kus see pooleli jäi.

8. Kohus peatas menetluse kuni 03.09.2018 ja käesolevaks ajaks on menetluse peatamise

tähtaeg möödunud. Seega uuendab kohus asja menetluse. Hageja on kohtule teatanud soovist

abielu lahutamiseks, mistõttu uuendab kohus käesolevaga asja menetluse ja jätkab menetlust

staadiumis, kus see pooleli jäi, so teeb asjas lahendi.

9. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

10. Kohus kuulas tulenevalt TsMS § 346 lg-st 2 pooled 27.04.2018 kohtus isiklikult ära. Hageja

jäi abielu lahutamise nõude juurde. Kostja lahutusega ei nõustunud. Poolte leppimine ei

õnnestunud ka menetluse peatamise ajal.

11. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud

piisavalt välja selgitatud.

12. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1

kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud.

Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et

abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui

abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab

tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest

tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

13. Hageja sõnul on abielulised suhted lõppenud 2007. aastal. Kostja sõnul on abikaasad elanud

eraldi korterites vähemalt 5-6 aastat. Eeltoodust tulenevalt, arvestades abikaasade elamist

eraldi, saab vastavalt PKS § 67 lg-le 2 eeldada abieluliste suhete lõppemist. Hageja on

kohtuistungil ja menetluse peatamise tähtaja lõppedes kinnitanud, et soovib abielu lahutada.

Poolte kooselu on lõppenud ja hageja ei soovi seda taastada. Kohus leiab, et abielu

taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Leppimist ei toimunud ka

pooltele selleks määratud aja jooksul.

14. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte

kooselu taastamine ei ole võimalik. Seega tuleb poolte abielu lahutada.

15. PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus

jõustub.

16. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kAb hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa

kohtunik