2-15-118251/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-118251

Tsiviilasi

Osaühing S.A.Cito hagi Osaühing Äntu Mõis vastu

rendi võlgnevuse, viivise ja tasumata maamaksu

väljamõistmiseks

Osaühing Äntu Mõis vastuhagi Osaühing S.A. Cito

vastu põhivõla, sissenõutavaks muutunud viivise ja

tulevikus

sissenõutavaks

muutuva

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Osaühingu Äntu Mõis apellatsioonkaebuse hind 4787,67

eurot

Osaühingu S.A. Cito apellatsioonkaebuse hind 4226,45

eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Osaühingu Äntu Mõis apellatsioonkaebus

Osaühingu S.A.Cito apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Osaühing S.A.Cito (registrikood

10797175), esindaja advokaat Robert Sprengk

Vastustaja (kostja): Osaühing Äntu Mõis (registrikood

10516331), esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing S.A.Cito apellatsioonkaebus.

2. Jätta

rahuldamata

Osaühing

Äntu

Mõis

apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Viru Maakohtu 31. jaanuari 2018. a otsus

osaliselt osas, milles kohus rahuldas Osaühingu Äntu

Mõis vastuhagi.

4. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta täielikult

rahuldamata Osaühing Äntu Mõis vastuhagi Osaühing

S.A. Cito vastu kulutuste hüvitamiseks ja viiviste

väljamõistmiseks.

5. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohus

kantud

menetluskulud Osaühingu Äntu Mõis kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ S.A.Cito (hageja) esitas OÜ Äntu Mõis vastu hagi võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja

palus lõpliku nõudena mõista kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.01.2014 - 31.12.2014 eest

tasumata rendivõlgnevus summas 8173,33 eurot; põhivõlgnevuselt viivised järgmiselt: perioodi

15.02.2015 kuni 30.01.2017 eest summas 1170,42 eurot; alates 30.01.2017 kuni kohtuotsuse

tegemiseni määratud summana arvestusega 0,02% päevas, alates kohtuotsuse tegemisest

protsendina 0,02 % päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Samuti

palus hageja kostjalt välja mõista kostjalt hageja kasuks tasumata maamaks 129,16 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.05.2013 maarendilepingu, mille alusel andis

hageja kostjale kasutamiseks kinnistud kogupindalaga 75,58 hektarit. Kostja kohustus tasuma

hagejale renti 90 % ühtsest pindalatoetusest, kuid mitte vähem kui 90 eurot hektari kohta aastas.

Rent tuli tasuda hiljemalt jooksva aasta 30. detsembril. Lisaks rendile kohustus kostja tasuma

maamaksu.

Hageja esitas 02.12.2014 kostjale arve maarendi tasumiseks 2014. aasta eest 8173,33 eurot. Arve

tasumise tähtaeg oli 30.12.2014. Kostja arvet ei tasunud.

Hageja esitas kostjale 12.02.2014 arve maarendi tasumiseks 2013. aasta eest ja 2014. maamaksu

tasumiseks. Hageja tasus maamaksu 2014. a eest ise ja nõudis kostjalt selle hüvitamist summas

227,56 eurot. Arve tuli tasuda 17.02.2014. Kostja nimetatud summat ei tasunud.

Leping lõppes 10.05.2015. Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma lepingu ennetähtaegse

lõpetamise korral maaharimise kulud. Kostja on nimetatud kulude summat ja nende koosseisu

hagejale korduvalt erinevate omavahel vastuolus olevate kirjadega esitanud, kuid pole tõendanud

kulude tegelikku tekkimist, nende suurust ega seotud rendile antud kinnistutega.

Kostja kohustus lepingu kohaselt tasuma viiviseid 0,02 % päevas. Kostja viivitas kuni 10.05.2015

summa 8173,33 tasumisega 130 päeva, millelt arvestatud viivisesumma on 212 eurot. Alates

11.05.2015 kuni käesoleva ajani on kostja viivitanud 4923 euro tasumisega 158 päeva, viivise

suuruseks on 155 eurot.

Lepingu järgi pidi hageja tasuma lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral maaharimise kulud

(hageja arvestas nõudega kuni 3250 eurot), kuid praegusel juhul kostjal sellist nõuet hageja vastu

ei ole.

18.02.2014 määruse nr 10 „Ühtse pindalatoetuse saamise nõuded ning toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord“ § 7 kohaselt otsustab PRIA pindalatoetuse ühikmäära vastava aasta

24.novembriks. 24.11.2014 kinnitas PRIA 2014 aasta ühtse pindalatoetuse määraks 114,09 eurot

hektari kohta. Sellest tulenevalt oli rendi hinnaks 2014. aastal 102,68 eurot hektari kohta.

Arve nr 229, summas 8173,33 eurot tasumise tähtaeg oli 15.02.2015. Kostja kohustus tasumisega

viivitamise korral tasuma viiviseid 0,02% päevas. Seisuga 30.01.2017 on kostja viivitanud

tasumisega 716 päeva, mille eest on hageja arvestanud viiviseid kokku 1170,42 eurot.

Põllumaa katastriüksuse nr 90202:005:0139 maamaksu summa on 25,67 eurot; põllumaa

katastriüksuse nr 90202:005:0034 maamaksu summa on 55,25 eurot, põllumaa nimetusega

Lagendiku maamaksu summa on 418 krooni (26,71 eurot) ja põllumaa nimetusega Serva

maamaksu summa on 337 krooni (21,53 eurot). Rendilepingu punkt 3.2. kohaselt kohustus

maamaksu tasuma kostja. Kostja ei ole maamaksu tasunud, mistõttu võlgneb hagejale 129,16

eurot.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Hageja lõpetas poolte vahelise maarendilepingu ennetähtaegselt. Lepingu kohaselt kohustub

hageja tasuma lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral maaharimise kulud ning hageja on

hagiavalduses seda kohustust tunnistanud. Vaidlus on hageja poolt hüvitamisele kuuluvate

kulude suuruse osas.

Hageja nõue on osaliselt ebaselge. Hageja on esitanud rendivõlgnevuse kohta arve 8173,33 eurot.

Ühtse pindalatoetuse (ÜPT) suuruseks 2014. aastal oli 114,09 eurot. Tulenevalt rendilepingu

punktist 3.1 tuli kostjal 2014. aastal tasuda hagejale renti 102,68 eurot hektari kohta.

Rendilepingu esemeks olid kinnistud kogupindalaga 75,58 ha ning seda ületavas osas tuleb hagi

jätta rahuldamata.

Kostja vaidlustas viivise arvestuse. Renditasu 8173,33 eurot muutus sissenõutavaks 16.02.2015

ning kostja oli selle tasumisega viivituses kuni 10.05.2015, seega kokku 84 päeva. Seega võlgneb

kostja hagejale viiviseid summa 8173,33 maksmisega viivituses olemise eest summas 137,31

eurot.

Hageja ei ole tõendanud nõuetekohaselt maamaksu suurust. 2014. a maksuteate kohaselt on Koila

farmi katastriüksuse nr 90202:005:0034 suuruseks kokku 26,11 ha, mis on jagatud kaheks.

Hageja on maamaksu arvestamisel võtnud aluseks maatüki suurusega 23,28 ha ning nõudnud

kostjalt selle eest määratud maamaksu tasumist 55,25 eurot. Rendilepingus on katastriüksusel nr

90202:005:0034 asuva põllumassiivi pindalaks märgitud 19 ha ning maamaksu arvestamisel

tuleb lähtuda sellest.

2014. a maamaksu maksuteate kohaselt on Laiakivi katastriüksuse nr 90202:005:0139 suuruseks

kokku 62,8 ha, mis on samuti jagatud kaheks. Hageja on maamaksu summa väljatoomisel võtnud

aluseks maatüki suurusega 13,14 ha ning nõudnud kostjalt selle eest maamaksu 25,67 eurot.

Rendilepingus on katastriüksusel nr 90202:005:0139 asuva põllumassiivi pindalaks märgitud

12,16 ha ning maamaksu arvestamisel tuleb lähtuda sellest.

Seonduvalt Lagendiku ja Serva maaüksustega märkis kostja, et 2006. a maamaksu teatis ei tõenda

2014. a hagejalt nõutud maamaksu suurust.

3. Kostja esitas vastuhagi ning palus oma lõplikult sõnastatud nõudes mõista hagejalt kostja

kasuks välja põhivõlgnevus summas 8195,07 eurot, vastuhagi esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis ja viivis alates alates kohtuotsuse tegemisest protsendina põhinõudelt kuni

põhinõude täitmiseni.

3.1. Vastuhagi nõue tuleneb kostja poolt 2014. aastal maa harimiseks tehtud kuludest. Kostja

soovib järgmiste põllutööde hüvitamist: kündmine 65 ha - kündi ei lõpetatud, kuna põld oli

sedavõrd kehvas olukorras, st kivine, et rikkus tehnikat; randaalimine 75,58 ha; niitmise ja

hekseldamise teenus 4290,60 eurot, tasutud arve alusel. Põlluraamatutes kajastuvad kõik

kõnealustel kinnistutel tehtud põllutööd.

Kostja põhinõue koosneb maa harimist teostanud traktoristide Helari Egorsi ja Andrus Tiigivee

töötasudest summas 441 eurot, maa harimiseks kasutatud sõidukite kütusekulust summas

3427,47 eurot, maa harimiseks kasutatud sõidukite ja põllutööriistade amortisatsioonikulust

summas 627,69 eurot, maa harimise käigus purunenud traktori remondikulust summas 564,66

eurot ning maa kasutamiseks vajaliku hekseldamisteenuse ostmiseks kulunud summast 3575,25

eurot.

A. Tiigivee töötas oktoobris 2014. a rendilepinguga kostja kasutusse antud põldudel 10 päeva.

Ühe tööpäeva tasuks oli 22,54 eurot ning A. Tiigiveega seotud palgakuluks kostjale 225,40 eurot.

H. Egorsil oli tööpäevi 19, nendest 9 puhul oli ta seotud vaidlusaluste põldudega. H. Egorsi ühe

päeva töötasu oli 21,56 eurot ning palgakulu 215,60 eurot. Töö tegemist nimetatud mahus

kinnitavad tunnistaja A. Tiigivee ütlused.

Kuna lepingu objektiks olnud põllud asuvad kostja asukohast 60 km kaugusel, kaasnesid töötajate

põldudele minemisega igapäevaselt, s.o 10 päeva jooksul transpordikulud. Töötajate

transportimiseks kulus 120 liitrit kütust maksumusega kokku 96 eurot (120×0,8=96).

3.2. Traktorite John Deere 6920S ja John Deere 7230R kütusekulu kujuneb kolme erineva

kasutusviisi alusel:

1) Liiklemine maanteel. Kokku läbisid traktorid 360 km kiirusega 40 km/h. Seega viibis John

Deere 6920S maanteel 6 h ja John Deere 7230R 3 h. Traktori John Deere 6920 nominaalkiirusel

liiklemisel on kütusekuluks 29,6 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja

lahkumiseks 177,6 l kütust. Traktor John Deere 7230R nominaalkiirusel liiklemisel on

kütusekuluks 42,34 l tunnis, seega kulutas traktor põldudele jõudmiseks ja lahkumiseks 127,02 l

kütust. Kokku kulus 304,62 l kütust ning kulunud kütuse hinnaks oli 243,70 eurot

(304,62×0,8=243,7).

2) Kündmine. Kündmine toimus 65 hektaril ajakuluga 1 h hektari kohta. Künnitöid teostati

traktoriga John Deere 6920S 24,46 ha, traktoriga John Deere 7230R künti 40,54 hektarit (10

hektarit

jäi

kündmata).

Kütusekulu

traktorite

kohta

oli

vastavalt

724,02

liitrit

(29,6×24,46=724,02) ja 1716,46 liitrit (40,54×42,34=1716,46), kokku seega 2440,48 liitrit, kulu

summas 1952,38 eurot (2440,48×0,8=1952,38).

3) Randaalimine. Randaalimine toimus 75,43 hektaril, randaaliti keskmiselt 2,25 ha/tunnis.

Randaalimist teostati traktoriga John Deere 7230R ja selleks kulus 33,52 tundi. Kütusekuluks oli

1419,24 liitrit (33,52×42,34 =1419,24), kulu summas 1135,39 eurot (1419,24×0,8=1135,39).

Kokku on traktorite John Deere 6920S ja John Deere 7230R kütusele kulunud 3427,47 eurot.

Kütusekulu arvestamine jõuvõtuvõlli kaudu on tavapärane, kuna selle kaudu mõõdetakse

mootorite parameetreid. Tegemist on standardiseeritud näitajaga.

3.3. Maa harimiseks tehtud kuludena käsitles kostja ka mõlema traktori, ketaskooreli ja adra

amortisatsioonikulusid. Traktori John Deere 6920S väärtus oli selle soetamise hetkel 575 000

krooni ehk 36 749,20 eurot. Arvvestades amortisatsiooninormiks 10 % aastas on traktori John

Deere 6920S ühe aasta amortisatsioonikuluks 3674,92 eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks

141,34 eurot (3674,92÷52×2=141,34).

Traktori John Deere 7230R väärtuseks oli ostmise hetkel liisingulepingu andmetel 96 000 eurot.

Lugedes amortisatsiooninormiks 10 % aastas, on traktori John Deere 7230R ühe aasta

amortisatsioonikuluks 9600.- eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks 369,23 eurot

(9600÷52×2=369,23).

Kündmistöid teostati oktoobris 2014 adraga, mille väärtuseks soetamise hetkel oli 13 741 eurot.

Amortisatsiooninormiga 12,7% aastas on adra ühe aasta amortisatsioonikuluks 1745,11 eurot ja

kahe nädala amortisatsioonikuluks arvestuslikult 67,12 eurot (13 741×12,7÷100÷52×2=67,12).

Ketaskoorli väärtus ostu hetkel oli 6500 eurot, amortisatsiooninormiks 20 % aastas, seega on

ketaskoorli ühe aasta amortisatsioonikuluks 1300 eurot ja kahe nädala amortisatsioonikuluks 50

eurot (6500×0,2÷52×2=50).

3.4. Seoses lepingu esemeks olevate põldude äärmiselt madala kvaliteediga purunes traktor John

Deere 6920S ning selle parandamiseks tegi kostja kulutusi käibemaksuta summas 564,66 eurot.

Kostja luges ka selle kulutuse maa harimisega seotud kuluks.

3.5. Kostja on tellis OÜ-lt Mebelland niitmise-hekseldamise teenust ilma käibemaksuta summas

3575,25 eurot.

3.6. Seoses põhinõude täpsustamisega palus kostja välja mõista vastuhagi esitamise ajaks

sissenõutava viivise arvestatuna perioodi 19.08.2015-08.01.2016 eest summas 258,42 eurot.

Samuti palus kostja mõista hagejalt välja viivise põhinõudelt summas 8195,07 eurot alates

vastuhagi esitamisest.

3.7. Kostja sooviks oli kasvatada renditud põllumaadel teravilja (mitte rapsi ega heina), et saada

sööta kanadele, kuna kostja peamiseks tegevusalaks on kanamunade tootmine.

Kostja hinnangul on oluline ainuüksi see, et kostja soovis tegeleda mahepõllundusega. Seejuures

ei oma tähtsust, kas kostja soovis taotleda selleks toetust ning kas leping vastas

mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuetele.

4. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu ning palus jätta see vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Tõendamata kostja väited põldudel kündmise töödest 65 ha ulatuses ja randaalimise töödest

75,58 ha ulatuses. Põlluraamat on põllu valdaja enda poolt koostatav ühepoolne dokument ega

ole sellisena usaldusväärne.

4.2. Niitmine ja hekseldamine ei ole maa harimine. Tegemist võib olla maa hooldamisega või

saagi koristamisega. PRIA on selgelt eristanud maa harimise ja maa niitmise ning hekseldamise.

Sellega seotud kulud ei ole maa harimise kulud ja hagejal ei ole nende kandmise kohustust. Kostja

taotles PRIA-lt 2014. aastal põllumajandustoetust, mille saamise eelduseks oli põllumaa

hooldamine. Niitmise ja hekseldamise teostamine põllumaal võimaldas kostjal seega saada 2014.

aastal põllumajandustoetust.

Kostja väide, et hekseldamine oli maa harimise kompleksne võte koos randaalimise ja künniga,

ei ole kooskõlas kostja poolt esitatud tõenditega. Põlluraamatute järgi teostati niitmine 2014. a

juuli lõpus, kuid randaalimine ja künd 3 kuud hiljem, milliseks ajaks oli põllule kasvanud uus

hein. Seega ei saanud niitmine tagada kostja väidetavat eesmärki ehk paremat umbrohutõrjet ja

väetamist. Niitmise ja hekseldamise eesmärk oli põllu hooldamine ja toetuse saamise nõude

täitmine.

4.3. Kostja väide, et põldudel tehti töid eesmärgiga kasvatada rapsi, on tõendamata. Mahetootmist

lepingu sõlmimisel ei arutatud ja hageja sellest teadlik ei olnud.

4.4. Hageja vaidles vastu kostja väitele, et on põldude väidetava kündmise ajal suhelnud kostja

esindajatega, samuti väitele, et hageja esindaja käis iga päev põldude juures.

4.5. Kostja sai põldude eest PRIA-lt toetuse 2014. a perioodi kohta 22 100 eurot ehk 13 927 eurot

rohkem kui sama perioodi eest tasumisele kuuluv renditasu. Renditasu tasumise kohustus oli

lepingus ette nähtud arvestuse aluseks oleva aasta lõpuks, kuid kostja ettepanekul pikendati seda

järgmise aasta 15. veebruarini. Kostja ei tasunud vaatamata sellele rendivõlgnevust ja viivitas ka

pärast 15. veebruari veel 2 kuud ja 25 päeva.

Heina kasvatamine olnuks vastupidiselt kostja väidetule tulus. Kostja sai PRIA-lt toetusi 22 100

eurot aastas, pidi tasuma renti 8173,33 eurot aastas ning kandis niitmise kulusid 3575,25 eurot.

Seega ületasid heina kasvatamisega seotud tulud kulusid isegi lisanduvate kulude puhul.

4.6. Kostja poolt kulude hüvitamise nõue rendilepingu p 5.2. järgi ei ole kooskõlas hea usu

põhimõttega. Kostja põhjustas ise lepingu olulise rikkumise, mistõttu hageja lepingu üles ütles.

4.7. Kostja esitatud palgaarvestuse kulu töötajate kohta ei vasta tegelikkusele ja on vastuolus

muude tõenditega. H. Egorsi osas on arvestatud töötasu 9 päeva ja A. Tiigivee osas 10 päeva.

Samas kostja esitatud põlluraamatute järgi on töötaja Tiks teostanud 14.10.2014; 15.10.2014;

18.10.2014; 20.10.2014; 21.10.2014 randaalimise töid ning 25.10.2014; 26.10.2014 ja

30.10.2014 kündmise töid (8 päeva). Põlluraamatute järgi on teine töötaja – nimega Elari –

teostanud 14.10.2016; 16.10.2014 ja 31.10.2014 kündmise töid (3 päeva).

4.8. Traktorite randaalitud ja küntud pindade arvestus ja kütusekulu ei vasta tegelikkusele ja on

vastuolus muude tõenditega. Tunnistaja A. Tiigivee on andnud ütlusi selle kohta, et tema töötas

suurema traktoriga ja teine töötaja Helari töötas väiksema traktoriga (millel kogujõud väiksem).

Eelduslikult töötas Helari traktoriga John Deere 6920S. Arvestades, et tunnistaja ütluste kohaselt

ja põlluraamatute järgi töötaja Helari põlde ei randaalinud, on kostja esitatud andmed erinevate

traktoritega randaalitud ja küntud pindade kohta valed (31.01.2017 menetlusdokumendis on

läbivalt esitatud, et traktoriga 6920S ei randaalitud ning seda tehti traktoriga John Deere 7320R).

Sellest tulenevalt on valed andmed kütuse kulu kohta.

Kostja esitatud andmed traktorite kütusekulu kohta sõidul maanteel, kündmisel ja randaalimisel

on valed ja on vastuolus muude tõenditega. Kostja esitatud Nebraska OECD traktori testi ja DLG

testikeskuse andmed ei käsitle traktorite kütusekulu sõidul maanteel, kündmisel või

randaalimisel. Testid käsitlevad traktorite kütusekulu käitusvõlli (inglise keeles: „power take-

off“) töö juures. Termini „power take-off“ tõlkeks on „jõusiirdevõll“ või „käitusvõll“ ning see

tähendab (1) välist pöörlev võll jõu mehhaaniliseks ülekandeks jõumasinast teistesse

masinatesse; (2) väline lisaseadmeplokk veoautol, traktoril jms, mis lubab mootorijõudu kasutada

muude seadmete (nt pöörleva jõu põhimõttel töötavad järelveetavad niidukid) opereerimiseks.

Kuna ader ega randaal ei ole pöörlevad mehhanismid ja nende tööks rakendub ainult traktori

vedav jõud, siis nende tööks käitusvõlli ei kasutata. Seega ei saa kasutada testi andmeid traktori

kütusekulu osas ja need tuleks kõrvale jätta.

Hageja esitatud testide kohaselt on traktorite jõudlused oluliselt suuremad kui kostja poolt

esitatud. Samuti on erinevad kütusekulud. Hageja esitatud materjalide kohaselt on traktori John

Deere 6920S kütusekulu randaalimisel ja kündmisel oluliselt väiksem kui kostja esitatud andmed.

Kostja esitatud kütusekulud ei vasta ka tunnistaja ütlustele, mille järgi oli kütusekulu

randaalimisel ca 20 l tunnis ja kündmisel ca 25 l tunnis. Tunnistaja ütluste kohaselt oli väiksema

traktori kütusekulu võimsama traktori kütusekulust ca 5 l väiksem. Kostja ei ole seda täitnud oma

tõendamiskoormist kütusekulu osas, vaid esitanud erinevaid ja vastuolulisi andmeid kütusekulu

kohta.

4.8. Traktorite, ketaskooreli ja atrade amortisatsioonikulu ei saa olla maa harimise kulu.

Amortisatsioon on raamatupidamisalane termin ning see ei kajasta ega näita maa harimist.

4.9. Kostja kulu seoses niitmise ja hekseldamisega ei ole õige ja see on vastuolus muude

tõenditega. Kostja enda esitatud põlluraamatute kohaselt ei ole OÜ Mebelland põldudel niitmis-

hekseldamistöid teinud.

4.10. Traktori John Deere 6920S remondi kulu ei ole seotud maa harimisega. Samuti pole kostja

poolt lisatud remondi arve kontrollitav ega seostatav traktori John Deere 6920S remontimisega.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja rendivõlgnevuse

7759,64 eurot, perioodil 16.02.2015 kuni 27.08.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 299,52

eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 28.08.2015 0,02% päevas tasumata põhivõlgnevuselt kuni

põhivõlgnevuse täitmiseni, ning maamaksu katteks 80,92 eurot.

Maakohus jättis hagi rahuldamata rendivõlgnevuse 413,49 euro ning maamaksu 48,24 euro osas.

Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3800,65 eurot,

s.o niitmise kulu 3575,25 eurot, töötasu hüvitamise kulu 225,40 eurot, perioodil 19.08.2015 kuni

08.01.2016 sissenõutavaks muutunud viivise summas 119,85 eurot ning alates 09.01.2016 viivise

põhinõudelt (3800,65 eurolt) kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kohus jättis vastuhagi rahuldamata töötasu kulu hüvitamise 215,60 eurot, sõidukite kütusekulu

3427,47 eurot, amortisatsioonikulu 627,69 eurot ning remondikulu 564,66 eurot osas.

Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

5.1. Poolte vahel ei ole vaidlust, et nad sõlmisid 17.05.2013 maarendilepingu kinnistutele

kogupindalaga 75,58 ha, mille täpne koosseis on toodud lepingu punktis 2.1.1. Hageja lõpetas

lepingu ennetähtaegselt 10.05.2015.

Pooled vaidlevad hagejal tekkinud kahju suuruse ja kostja poolt kantud kulutuste suuruse üle.

5.2. Hageja esitas oma nõude tõendamiseks 17.05.2013 hageja ja kostja vahel sõlmitud

rendilepingu (I kd, tl 24-25), millega kostja võttis hagejalt rendile kinnistud kogupindalaga 75,58

ha, sh 90202:005:0034 põllumassiivi nr 65559527786, pindala 19 ha; 90202:005:0139

põllumassiivi nr 65759275833, pindala 5,46 ha ja põllumassiivi nr 65659295615 pindala 6,7 ha;

15401:001:0298 põllumassiivi nr 66059421760, pindala 19,42 ha; 15401:001:0290 põllumassiivi

nr 66059408834, pindala 25 ha. Leping pidi kehtima kuni 30.12.2016. Kostja kohustus tasuma

renti 90 % ÜPT toetusest, kuid mitte vähem kui 90 eurot hektari kohta aastas. Maamaksu

kohustus tasuma „rentija“.

Kohus leidis, et hageja nõue rendi eest on põhjendatud summas 7759,64 eurot (19 ha × 102,68

eurot + 5,46 ha × 102,68 eurot + 6,7 ha × 102,68 eurot + 19,42 ha × 102,68 eurot +25 ha × 102,68

eurot).

Kohus asus seisukohale, et hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele, kuid seda tuleb arvestada

põhivõlgnevuselt 7759,64 eurot. Hagiavalduse (maksekäsu kiirmenetluse avalduse) esitamise

seisuga oli viiviseid kokku 299,52 eurot. Samuti kuulub rahuldamisele hageja edasiulatuva

viivise nõue.

5.3. Hageja esitas kostja vastu tasumata maamaksu nõude summas 129,16 eurot. Põllumaa

katastriüksuse nr 90202:005:0139 maamaks on 25,67 eurot (II kd, tl 53); põllumaa katastriüksuse

nr 90202:005:0034 maamaks on 55,25 eurot (II kd, tl 55), põllumaa Lagendiku maamaks on 418

krooni (26,72 eurot) (II kd, tl 57) ja põllumaa Serva maamaks 337 krooni (21,54 eurot) (II kd,

tl 57).

Kohus märkis, et andmed Lagendiku ja Serva maamaksu kohta pärinevad aastast 2006. Seega on

Lagendiku ja Serva maamaks tõendamata ning hageja maamaksu hüvitamise nõue kuulub

rahuldamisele summas 80,92 eurot (25,67+55,25).

5.4. Kostja nõudis vastuhagis tema poolt kantud maa harimise kulude hüvitamist, kuna hageja

lõpetas lepingu ennetähtaegselt.

Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.2 kohaselt kohustub rendileandja tasuma maa harimise

kulud, kui lõpetab ennetähtaegselt rendilepingu. Puudub vaidlus, et hageja lõpetas lepingu

ennetähtaegselt. Seega on kostjal õigus nõuda maa harimise kulude hüvitamist.

Kostja koostas 11.08.2015 hagejale arve kündmise, randaalimise ja niitmise (hekseldamise) eest

summas 15 056,10 eurot (sh käibemaks) tasumise tähtajaga 18.08.2015 (I kd, tl 94). Kostja

hinnangul muutus tema nõue hageja vastu sissenõutavaks 19.08.2015. Maksu-ja Tolliamet on

vastuseks kohtunõudele teatanud, et kostja on deklareeris 2015. a augusti käibedeklaratsioonis

hagejale 11.08.2015 esitatud arve summas 15 056,10 eurot (I kd, tl 181-182).

Kohus leidis, et kostja nõue hageja vastu muutus sissenõutavaks 19.08.2015.

5.5. Kostja poolt maa harimiseks tehtud kuludena käsitles kostja H. Egorsile ja A. Tiigiveele

makstud töötasu kokku 441 eurot, s.o H. Egorsile üheksa tööpäeva eest summas 215,60 eurot ja

A. Tiigiveele makstud töötasu kümne tööpäeva eest 225,40 eurot.

Kuna kohus jättis põlluraamatud tõenditena kõrvale, käsitles kohus tööpäevade arvu tuvastamisel

muid tõendeid. Tunnistaja A. Tiigivee ütluste kohaselt kulus tal töö tegemiseks 10 päeva (II kd,

tl 6). H. Egorsi kohta ei mäletanud A. Tiigivee täpselt, millal H. Egors temaga koos põllul tööd

tegi või kas ta tuli samal päeval või hiljem. Seega puuduvad H. Egorsi töötatud päevade arvu

kohta tõendid, mistõttu ei ole kulu hüvitamise nõue selles ulatuses põhjendatud. Kohus luges

töötasu nõude põhjendatuks A. Tiigivee osas summas 225,40 eurot.

5.6. Kohus ei pidanud tõendatuks kostja kulusid töötajate transpordile seoses asjaoluga, et lepingu

objektiks olnud põllud asuvad kostja asukohast 60 km kaugusel. Kokku on traktorite

kütusekuluks kostja väitel 3587,80 eurot (viimases seisukohas 3427,47 eurot).

Kohus leidis, et nimetatud vaidlus puudutab eriteadmisi, mis kohtul puuduvad. Kohtul ei ole

võimalik poolte esitatud andmete põhjal kindlaks teha, kas töö tegemiseks ja põllule jõudmiseks

oli vajalik pöörlev jõud või vedav jõud või mõlemad ning milline on õige kütusekulu kõiki erisusi

arvestades. Kohtu hinnangul ei ole kostja põhistanud piisavalt kütuse nõude aluseks olevaid

asjaolusid ega tõendanud temal tekkinud kulu, mistõttu jättis kohus traktorite kütusekulu nõude

tõendamatuse tõttu rahuldamata.

5.7. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et maa harimiseks tehtud kuludena ei ole käsitatavad

kostja traktorite, ketaskoorli ja adra amortisatsioonikulud. Tegu on raamatupidamisalase

terminiga, mis ei kajasta ega näita maa harimist. Kohus märkis, et amortisatsioonikulu ei oleks

kostja enda kuluks lugenud juhul, kui leping oleks lõppenud tähtaegselt, kuna pooled ei leppinud

sellise kulu hüvitamises kokku. Kohus leidis, et see ei olnud ka poolte ühiseks tahteks lepingu

sõlmimisel. Seetõttu jättis kohus kostja nõude selles osas rahuldamata.

5.8. Kostja esitas nõude niitmisteenuse eest tasutud summa hüvitamiseks. Hageja leidis, et

niitmine ja hekseldamine ei ole maa harimine, esitades kohtule PRIA uudise selle kohta (I kd,

tl 118-121).

Kohus asus seisukohale, et 17.05.2013 sõlmitud lepingus ei saanud pooled arvestada maa

harimise mõiste sisustamisel PRIA 11.06.2015 uudises toodud loeteluga. Nimetatud loetelu ei

saaks ka ajalise sobivuse korral olla siduv poolte lepingu sisustamisel. Kohus leidis, et kuivõrd

pooled ei ole lepingus eraldi käsitlenud niitmise kulusid, oli poolte ühiseks tahteks lugeda maa

harimise kulude alla ka niitmise kulud. Lepingu punkt 5.2 mõtteks oli kohtu hinnangul katta

rentniku tehtavad mistahes kulutused juhul, kui rendileandja lepingu ennetähtaegselt lõpetab.

Ühtegi põhjust niitmise välistamiseks lepingust tuletada ei saa.

Kohus leidis, et kostja niitmise kulu hüvitamise nõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostja on

viimases seisukohas märkinud teenuse kulu suuruseks 3575,25, mis kuulus rahuldamisele.

5.9. Kostja väitel purunes seoses põldude madala kvaliteediga traktor John Deere 6920S ning

selle parandamiseks tegi kostja kulutusi summas 677,59 eurot (II kd, tl 35). Kohus leidis, et ei

ole tõendatud, et parandamise kulu tulenes sellest, et kõnealused põllud olid niisuguse

kvaliteediga, mis tingis masina purunemise. Seega on nõue kohtu hinnangul tõendamata.

5.10. Kohus märkis täiendavalt, et vastuhagi nõudeid on kostja enda viimases seisukohas

veelkord vähendanud. Kohus ei saa nõude piire ületada. Viiviste nõude osas on kohus

kontrollinud arvutuskäiku ning viiviste väljamõistmisel lähtunud välja mõistetud summadest ja

kokku lepitud määradest.

5.11. Kostja esitas oma esialgse nõude tõendamiseks OÜ Müüriku Farmer 22.09.2014

hinnapakkumise (I kd, tl 91), PÜ Põdrangu hinnapakkumise (I kd, tl 92) ning JK Otsa talu OÜ

20.09.2014 koostatud hinnapakkumise (I kd, tl 93) kündmise ja randaalimise teenuste

teostamiseks. Samas on kostja hiljem oma nõuet täpsustanud, esitades nõude tõendamiseks muud

dokumendid, mistõttu jättis kohus esitatud hinnapakkumised tähelepanuta.

Kostja esitas koopiad põlluraamatutest, kus on dokumenteeritud renditud põllumassiividel tehtud

tööd (I kd, tl 71-90). Hageja leidis, et põlluraamatud ei tõenda tööde tegemist, kuna tegemist on

ühepoolsete dokumentidega, mis ei ole kontrollitavad ilma paikvaatluseta, ja mis kajastavad

koostaja nägemust tehtud töödest. Kostja on ka ise möönnud, et põlluraamatud ei kajasta kõiki

andmeid õigesti ning tõendina tuleks eelistada näiteks tunnistaja ütlusi. Eeltoodust tulenevalt

jättis kohus ka põlluraamatud tõenditena arvestamata.

5.12. Kohus leidis, et PRIA vastus kohtunõudele (I kd, tl 186-191) tõendab asjaolusid, mis on

menetluses juba tuvastamist leidnud. Asjaolu, et kostjale on määratud toetusi, ei anna alust hageja

nõude rahuldamiseks suuremas ulatuses.

5.13. Maakohus otsustas nii hagi kui vastuhagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 163 lg 1).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

Hageja apellatsioonkaebus

6. Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada osas, milles mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 3800,65 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivis 119,85 eurot ja viivis põhinõudelt kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras. Hageja palub teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta kostja vastuhagi

täies ulatuses rahuldamata.

Hageja palub tühistada maakohtu otsus osas, milles jäeti poolte menetluskulud poolte endi kanda

ning teha uus otsus, millega jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebusega seotud

kulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja leiab, et kostja poolt OÜ-lt Mebelland tellitud hekseldamise teenus ei ole käsitletav maa

harimise kuludena poolte vahel sõlmitud rendilepingu mõistes. Kostja tellis hekseldamisteenuse

PRIA-lt toetuste saamise eesmärgil. Kui asuda vastupidisele seisukohale ja lugeda nimetatud

kulud maa harimise kuluks, siis tuleb ka arvestada, et kostja sai PRIA-lt aastas ca 22 000 eurot

toetust, ning kõik maa harimisega seotud kulud on PRIA poolt juba tasutud. Kuna vastuhagi

osaline rahuldamine hekseldamisteenuse kulude osas on põhjendamatu, siis on põhjendamatu ka

sellelt kulult arvestatud viivise välja mõistmine.

Kohus leidis, et hageja ei ole õigustatud nõudma renti 79,45 hektari eest, vaid 75,58 hektari eest,

mis oli rendilepingus kokku lepitud. Samas arvestas kohus, et kostja on tellinud

hekseldamisteenuseid 79,45 hektari osas ja rahuldas vastuhagi selles ulatuses. Kohtuotsus on

selles osas vastuoluline.

Maakohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda, rikkudes sellega

menetlusõiguse normi ning tuues sellega kaasa ebaõiglase ja ebaotstarbeka kulude jaotuse.

Praegune kulude jaotus ei täida kohtukulude jaotamise eesmärki. Kohtuotsuse resolutsioon on

kulude jaotamise osas ebaselge ning kulude jaotus on sisuliselt põhjendamata. Maakohus

pidanuks jätma kõik poolte menetluskulud kostja kanda.

7. Kostja (vastustaja I) palus jätta hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta

menetluskulud apellatsiooniastmes hageja kanda.

Kohus on otsuses põhjalikult käsitlenud, miks tuleb käsitleda hekseldamise kulusid maa harimise

kuludena. Hageja ei ole esitanud ühtegi mõistlikku väidet, mis seaks kohtu poolt esitatud

põhjenduse õigsuse kahtluse alla, mistõttu ei ole vastav väide asjakohane.

PRIA poolt kostjale makstud toetused ei puutu asjasse.

Kuna kohus tuvastas, et tegelik rendilepingu järgne põllumassiivide pindala oli 75,58 ha, on

hekseldamisteenust osutatud sama pindalaga põllumassiividel ning hekseldamisteenuse eest

tasutud summa selles osas ei muutu.

Kostja ei nõustu hageja etteheitega kohtule menetluskulude jaotamise osas. Nii hagi kui vastuhagi

rahuldati osaliselt ning seetõttu on kohus menetluskulude jaotamisel õigesti lähtunud TsMS § 163

lg-st 1.

Kostja apellatsioonkaebus

8. Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada osas, millega jäeti vastuhagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega rahuldada

kostja vastuhagi täiendavalt ka järgmiste kulude osas:

- H. Egorsi töötasu kulu hüvitamise nõudes summas 215,60 eurot;

- traktorite John Deere 6920S ja traktor John Deere 7230R kütusekulu nõudes summas 3427,47

eurot;

- sõiduki Ford Transit kütusekulu nõudes summa 96,00 eurot;

- traktori remondikulu hüvitamise nõudes summas 564,66 eurot;

- perioodi 19.08.2015-09.01.2016 eest sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 257,34

eurot;

- alates 09.01.2016 põhinõudelt summas 8104,38 seadusjärgses määras arvestatava viivise

nõudes.

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei saa ise otsust teha, palub kostja saata asi esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohus põhjendas töötasu kulu hüvitamise nõude summas 215,60 eurot rahuldamata jätmist

sellega, et põlluraamatud tuli jätta tõendina kõrvale ning tunnistaja A. Tiigivee ei mäletanud

H. Egorsi kohta täpselt, millal H. Egors temaga koos põllul tööd tegi või kas ta tuli samal päeval

või hiljem. Tunnistaja A. Tiigivee kinnitas, et H. Egors tegi samadel põldudel tööd vähemalt

üheksa päeva (tunnistaja Tiigivee selgitas, et järgmisel päeval pärast tööde algust oli H. Egors

kindlasti kohal ning et tuldi ja mindi igapäevaselt koos, seega saab H. Egorsi poolt töötatud

päevade arvuks olla ainult üheksa). Kohtu järeldus, et H. Egorsi puhul ei saa tunnistaja Tiigivee

ütlusi arvesse võtta, jääb mõistetamatuks. Kohus on vääralt hinnanud tõendeid ning see on toonud

kaasa ebaõige otsuse tegemise maakohtu poolt.

Sõiduki Ford Transiti kütusekulu osas ei ole kohus seda nõuet (summas 96 eurot) üldse

lahendanudki. Kui eeldada, et kohus jättis nõude rahuldamata, siis nimetatud nõude

lahendamiseks ei olnud kohtul vaja eriteadmisi ja selle kulu suuruse osas ei ole pooltel olnud ka

vaidlust.

Seonduvalt traktorite John Deere 6920S 6 h ja traktor John Deere 7230R kütusekuluga märgib

kostja järgmist. Kui kohus jõudis järeldusele, et esitatud tõendid ei ole piisavad oluliste asjaolude

tuvastamiseks, tulnuks teha kostjale, kes vastava nõude esitas, ettepanek esitada täiendavaid

tõendeid. Selle asemel tegi aga kohus üllatusliku otsuse. Samuti ei selgu kohtu otsusest, mille

tõttu kohus leidis, et kostja ei ole põhistanud piisaavalt kütuse nõude aluseks olevaid asjaolusid

ega tõendanud tekkinud kulu. Pooled olid esitanud piisavalt tõendeid selleks, et kohus saaks

otsuse teha. Kohtul tulnuks kütusekulu määrata oma siseveendumuse kohaselt (RKTKo

15.03.2017, 3-2-1-1-17, p 6).

Kohus jättis rahuldamata ka remondikulu nõude summas 564,66 eurot põhjendusega, et kostja ei

ole tõendanud, et parandamise kulu tulenes sellest, et kõnealused põllud olid kvaliteediga, mis

lõhkusid masina. Kohus on jätnud tähelepanuta tunnistaja A. Tiigivee ütlused. Tunnistaja

A. Tiigivee selgitas, et kõiki põlde ei küntud, kuna ei olnud mõtet tehnikat lõhkuda, põld oli

kivine ning väiksem traktor lagunes kündmise käigus ära.

Kuna kohus on ebaõiges suuruses rahuldanud kostja põhinõude, on ka viivisenõude suurus vale.

Kostja arvutuse kohaselt on sissenõutavaks muutunud viivisesummaks perioodi 19.08.2015-

09.01.2016 eest 257,34 eurot. Kostja jääb ka edasiulatuva viivise nõude juurde ning palub alates

09.01.2016 mõista Hagejalt välja viivise seadusjärgses määras põhisummalt 8104,38 eurot.

9. Hageja (vastustaja II) vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see

rahuldamata. Hageja peab maakohtu otsust kostja nõuete rahuldamata jätmise osas õigeks ja

põhjendatuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada

osas, milles kohus rahuldas vastuhagi ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3800,65 eurot ning

jooksvalt lisanduvad viivised.

Ringkonnakohus peab võimalikuks teha asjas ise uus otsus, millega jätta OÜ Äntu Mõis

vastuhagi täielikult rahuldamata.

Ringkonnakohus rahuldab OÜ S.A. Cito apellatsioonkaebuse ja jätab rahuldamata OÜ Äntu Mõis

apellatsioonkaebuse.

11. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Praegusel juhul on mõlemad pooled oma apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsust

üksnes vastuhagi rahuldamist puudutavas osas, lisaks ka menetluskulude jaotamist puudutavas

osas.

Maakohus rahuldas vastuhagi osaliselt. Hageja palub ringkonnakohtul teha asjas uue otsuse,

millega jätta vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Kostja (vastuhageja) seevastu palub

ringkonnakohtul rahuldada vastuhagi suuremas ulatuses kui seda tegi maakohus.

TsMS § 456 lg 1 järgi on maakohtu otsus seega jõustunud osas, milles kohus lahendas põhihagi.

Maakohtu otsusega rahuldati põhihagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt välja rendivõlgnevuse

põhisummaga 7759,64 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi eest 16.02.2015 –

27.08.2015 summas 299,52 eurot, edasiulatuva viivise alates 28.08.2015 ning maamaksu katteks

80,92 eurot. Kohus jättis põhihagi rahuldamata rendivõlgnevuse 413,69 euro nõudes ning

maamaksu 48,24 euro nõudes.

Ringkonnakohus ei kontrolli seega maakohtu otsuse seaduslikkust ega põhjendatust põhihagi

lahendamist puudutavas osas.

12. Vastuhagi on rajatud pooltevahelise maarendilepingu punktile 5.2, mille kohaselt tuli

rendileandjal (hagejal) tasuda rentnikule maa harimise kulud, juhul kui ta lõpetab ennetähtaegselt

rendilepingu.

Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas ja missuguses ulatuses tuleb

hagejal (rendileandjal) hüvitada kostjale (rentnikule) lepingu punktis 5.2 silmas peetud maa

harimise kulud.

Vastuhagi (lõplik versioon 05.12.2017. a menetlusdokumendis) kohaselt koosnesid kostja poolt

maa harimiseks tehtud ja rendileandja poolt hüvitamisele kuuluvad kulutused, kokku 8195,07

eurot ning viivised, järgnevast:

-

traktoristide H. Egorsi ja A. Tiigivee töötasud summas 441 eurot;

-

põllutöömasinate kütusekulud 3427,47 eurot;

-

põllutöömasinate amortisatsioonikulud summas 627,69 eurot;

-

traktori remondikulud 564,66 eurot;

-

hekseldamisteenuse kulud 3575,25 eurot

13. Maakohus leidis, et vastuhagi on põhjendatud kokku summas 3800,65 eurot (põhinõue),

millest moodustasid niitmise kulud 3575,25 eurot ja tööjõukulud 225,40 eurot.

Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole ka need kulud põhjendatud ning vastuhagi tuleks jätta

täies ulatuses rahuldamata.

Kostja (vastuhageja) on oma apellatsioonkaebuses palunud täiendavalt maakohtu otsusega tema

kasuks väljamõistetule rahuldada vastuhagi järgmiste summade osas: tööjõukulud (H. Egorsi

töötasu) 215,60 eurot; traktorite kütusekulu 3427,47 eurot, sõiduki Ford Transit kütusekulu 96

eurot, traktori remondikulu 564,66 eurot. Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja vastuhagi

põhinõude suuruseks kokku 8104,38 eurot (s.o 3575,25+225,40+215,60+3427,47+96+564,66).

Apellatsioonimenetluses ei ole maakohtu otsust seega vaidlustatud ka osas, milles maakohus

jättis rahuldamata vastuhagi nõude põllutöömasinate amortisatsioonikulude väljamõistmiseks

summas 627,69 eurot ning ka selles osas on maakohtu otsus jõustunud. Kõik ülejäänud vastuhagi

nõude komponendid on jätkuvalt vaidluse all.

14. Ringkonnakohus märgib esmalt, et asja lahendamisel on peamine vaidlus pooltevahelise

rendilepingu p 5.2 tõlgendamise üle ja ka kostja poolt vastuhagis väidetud kulutuste tõendatuse

üle. Nimetatud lepingupunkti järgi tuli rendileandjal (hagejal) tasuda rentnikule maa harimise

kulud, juhul kui ta lõpetab ennetähtaegselt rendilepingu.

Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest.

Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha,

tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada ka lepingupoolte käitumist enne

ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning vastaval tegevus- või kutsealal

mõistetele ja väljenditee tavaliselt antavat tähendust (VÕS § 29 lg 5 p 5). VÕS § 29 lg 6 kohaselt

tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis

tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

Maakohtu 14.04.2016. a eelistungil on protokolli kohaselt arutatud küsimust, kuidas mõista maa

harimise kulusid; mh on arutletud võimaluste üle küsida spetsialisti arvamust. Samuti on arutletud

selle üle, millisel viisil pidi rentnik rendilepingu esemeks olevaid põllumajanduslikke kinnistuid

kasutama. Lisaks on sisuliselt arutatud ka lepingu tõlgendamise küsimust. Kostja esindaja avaldas

seisukohta, et „tõenäoliselt on leping kuskilt internetist võetud ja nüüd juristid vaidlevad selle

sisu üle. Lepingule oleks võinud juures olla ka selgitused, kuidas pooled punkte tõlgendavad.“

Hageja esindaja on seepeale märkinud, et „kui leping on arusaamatu, siis võib-olla nad ei

mõelnudki midagi.“ Seega viitavad asja materjalid pigem sellele, et lepingu sisu osas selle

sõlmimise ajal pooltel ühine selgelt kujunenud arusaam puudus ja kõiki lepingu sätteid

põhjalikult läbi ei arutatud.

15. Hageja on tsiviilasja menetluses esitanud seisukoha, et kostja poolt kulude hüvitamise nõue

rendilepingu p 5.2 järgi ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. Kostja põhjustas ise lepingu olulise

rikkumise, mistõttu hageja lepingu üles ütles (hageja 30.01.2017 menetlusdokumendi p 18).

Hageja on esitanud vastuväited ka kostja käsitlusele, et lepingu ülesütlemine oli rendileandja enda

valik ning tal olnuks võimalik lepingu p 5.2 järgi kulutuste hüvitamise kohustuse teket vältida,

hoidudes lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest. Hageja väljendas seisukohta, et lepingu mõte ei

saanud olla see, et üks pool võtab maa rendile, renditasu ei maksta, ja siis ei saa rendileandja ka

lepingut lõpetada, kartes võimalikku kulude hüvitamist.

Seega on hageja kaudselt tuginenud selle, et lepingu punkti 5.2 tuleks tõlgendada selliselt, et see

ei kohalduks juhul, kui rendileandja ütleb rendilepingu üles rentnikust tulenevatel põhjustel, mh

näiteks rendi olulises ulatuses ja pikema aja vältel tasumata jätmise tõttu. Vastasel korral saaks

lepingut rikkunud ja renditasu olulisel määral maksmata jätnud rentnik põhjendamatu eelise.

Maakohus ei ole oma otsuses hageja väiteid hea usu põhimõtte vastase käitumise ja õiguste

kuritarvitamise kohta vähimalgi määral käsitlenud. Sellega on maakohus oluliselt rikkunud

menetlusnorme kohtuotsuse põhjendamisel.

16. Ringkonnakohus leiab, et lepingu punkti 5.2 tuleb tõlgendada mõistlikkuse põhimõttest

lähtuvalt. Tavapärasele arusaamale ei vasta tõlgendus, mille kohaselt lepingut rikkunud pool

säilitab oma rikkumisele vaatamata samasugused õigused ja õiguskaitsevahendid, nagu tal oleks

olnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täites. Mõistlikkuse põhimõtte kohaldamine

viib järelduseni, et lepingu punkt 5.2 kohaldub vaid juhul, kui rendileandja ütleb lepingu üles

temast endast tulenevatel vm rentnikust sõltumatutel põhjustel.

Ringkonnakohtu hinnangul toetavad eeltoodud tõlgendust ka võlaõigusseaduse sätted, mis

kohaldunuksid juhul, kui leping ei oleks sisaldanud punkti 5.2.

Rendilepingu seadusjärgne regulatsioon ei sisalda niisugust rentniku õigust hüvitisele, millele

kostja on soovinud tugineda. VÕS § 359 järgi ei ole rentnikul õigust nõuda kinnisasjale

korrapärase majandamise raames tehtud kulutuste ega ka rentniku enda tegevuskulude

hüvitamist. Mõistliku hüvitise nõudmise õigus tekiks rentnikul seaduse järgi juhul, kui

rendilepingu eseme (s.o kinnistute) väärtus oleks rendileandja nõusolekul tehtud parenduste või

muudatuste tõttu kestvalt oluliselt suurenenud. Muud kulutused peaks rendileandja VÕS § 359

lg 3 järgi hüvitama üksnes juhul, kui ta on selleks kohustatud käsundita asjaajamise sätete

kohaselt.

Samuti ei tulene kostjale nõudeõigust lepingu ülesütlemise üldsätetest. Ringkonnakohus märgib,

et rendilepingu lõppemist on pooled käsitlenud üldsõnaliselt kui „ennetähtaegset lõpetamist“.

Asja materjalide kohaselt oli lepingu lõpetamise põhjuseks rentniku poolne lepinguliste

kohustuste täitmata jätmine, s.o rendi tasumisega oluline viivitamine. Seega sai tegemist olla

rendilepingu kui kestvuslepingu erakorralise ülesütlemisega (VÕS § 196), millisel juhul ei ole

seaduses eraldi ette nähtud lepingu täitmise käigus üleantu tagastamist. Ka juhul, kui

erakorralisele ülesütlemisele kohalduks VÕS § 191 lg 2, siis piirduks rendileandja kohustus

esemele tehtud vajalike kulutuste hüvitamisega (vt TsÜS § 63 lg 1).

Asja materjalide põhjal puudub alus arvata, et rendilepingu sõlmimisel sooviti anda rentnikule

seadusest tulenevaga võrreldes oluliselt laiemad õigused hüvitise saamiseks, kui rendileandja

ütleb lepingu üles rentnikust tulenevatel põhjustel. Puuduvad andmed, et õiguskaitsevahendeid

käsitlevate lepingu punktide üle oleks peetud konkreetseid läbirääkimisi ning punktis 5.2

väljenduks poolte tegelik tahe. Muuhulgas sisaldub 2013. aastal sõlmitud lepingus (p 8.2) viide

EV Rendiseadusele, mis on kehtetu juba alates võlaõigusseaduse jõustumisest 2002. aastal. Ka

see asjaolu kinnitab kaudselt järeldust, et rendilepingu pooled suhtusid õiguskaitsevahendite

kokkuleppimisse pealiskaudselt.

17. VÕS § 6 lõikest 1 tuleneb õiguste kuritarvitamise keeld. VÕS § 6 lg 2 sätestab lisaks, et

võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. VÕS § 6 lg 2 üks funktsioon on mh piirata ebamõistliku

hüvitisenõude maksmapanekut, mitte vaidlustada nõude olemasolu.

See tähendab, et ka juhul, kui tõlgendada lepingut selliselt, et punkti 5.2 kohaselt tekkis

rendileandjal kulutuste hüvitamise kohustus ka siis, kui ülesütlemise põhjuseks oli rentniku

poolne oluline lepingurikkumine, võib vastava nõudeõiguse maksmapanek olla välistatud.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kostja poolt lepingu punktis 5.2 sätestatud nõude esitamine

on praegusel juhul hea usu põhimõttega vastuolus. Kostja ei ole eitanud, et rendileping öeldi üles

seetõttu, et kostja jättis tasumata kokkulepitud renditasu, viivitades sellega pikka aega. Hea usu

põhimõttest lähtuvalt oleks vastuvõetamatu, kui rendileandjal oleks rentniku poolse olulise

lepingurikkumise

korral

käesoleva

vaidluse

asjaoludel

sisuliselt

välistatud

õiguskaitsevahenditele tuginemine, s.o valik oleks kas jätkata lepingusuhtes kuni selle tähtaja

möödumiseni vaatamata sellele, et rentnik on pikka aega jätnud renditasu maksmata, või öelda

leping üles ning kohustuda sellega seoses hüvitama rentnikule viimase majandustegevusega

seotud kulud. Praegusel juhul olid nii põhihagi kui vastuhagi nõuded sisuliselt samas

suurusjärgus. Seega võinuks lepingu punkti 5.2 kohaldamine viia ka olukorrani, kus rendileandjal

jäänukski renditasu sisuliselt saamata, kuivõrd sama raha tulnuks maksta rentnikule lepingu

ennetähtaegse ülesütlemise hüvitiseks.

18. Lisaks väärib tähelepanu, et asja materjalide kohaselt on kostja saanud hagejalt renditud

põldude kasutamisega seoses PRIA toetusi aastas ligikaudu 22 000 eurot, mis juba iseenesest

katab maa harimisega seotud vajalikud kulutused. Sellele lisaks hagejalt kulutuste hüvitise

väljamõistmine oleks mõistlikult vastuvõetamatu.

Seega ei tulene ringkonnakohtu arvates lepingu punktist 5.2 kostjale kui endisele rentnikule

õigust nõuda hagejalt (rendileandjalt) maa harimisega seotud kulutuste hüvitamist.

Järelikult on kostja esitatud vastuhagi täielikult põhjendamata ning tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Sellest lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks asuda ka täiendavalt analüüsima vastuhagi

nõude erinevate koostisosade põhjendatust ja tõendatust. Ühtlasi puudub vajadus võtta seisukohta

kostja apellatsioonkaebuses toodud erinevate väidete paikapidavuse osas.

19. TsMS § 173 lg 3 alusel muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Maakohtu otsusega rahuldati hageja esitatud põhihagi põhinõue 95 % ulatuses ning

ringkonnakohus otsust selles osas ei muuda. Täielikult rahuldamata jääb kostja esitatud

vastuhagi.

Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks eristada asjas põhihagi ja vastuhagi lahendamisega seoses

kantud menetluskulusid, kuna nii põhihagi kui vastuhagi rajanesid ühel ja samal pooltevahelisel

lepingul ning eristamine osutuks kunstlikuks. Arvestades põhihagi rahuldamise ülekaalukat

ulatust leiab ringkonnakohus, et asjas kantud menetluskulud tule jätta täies ulatuses kostja kanda.

Kuna maakohus ei määranud oma määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, jättes

menetluskulud kummagi poole enda kanda, siis ei määra ka ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 174 lg 4 teises lauses sätestatuga kindlaks apellatsiooniastme menetluskulusid.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt määrab asja menetluskulud kindlaks maakohus määrusega pärast

tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud lahendi jõustumist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/