2-15-8794/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. september 2018. a

Tsiviilasja number

2-15-8794

Tsiviilasi

Liina Karlsoni hagi Ene Limbergi vastu üürivõla,

kõrvalkulude ja viivise väljamõistmiseks

Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2018. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liina Karlsoni määruskaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Liina Karlson (isikukood

XXXX), esindaja Tanel Riivits

Vastustaja (kostja): Ene Limberg (isikukood XXXX),

esindaja advokaat Henn Koduvere

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

18. juuni 2018. a määrus muutmata.

2. Jätta

määruskaebuse

menetlemisel

kantud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

1. Liina Karlson (hageja) esitas Tartu Maakohtule Ene Limbergi (kostja) vastu hagi kinnisasja

ebaseaduslikust

valdusest

väljanõudmiseks

ning

üürivõla,

kõrvalkulude

ja

viivise

väljamõistmiseks. Hageja loobus maakohtu menetluses kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmise nõudest.

Tartu Maakohus jättis 5. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2017 otsusega Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuse

osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse.

Riigikohus tühistas 13. juuni 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2017 otsuse

osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus jättis menetluskulud hageja kanda.

MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus mõistis 18. juuni 2018 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu

summas 1942 eurot 85 senti, millele lisandub viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust

kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kostja menetluskulude nimekirjade (I kd, tl-d 187 - 188, II kd, tl-d 37 ja 65) kohaselt on kostja

kandnud maakohtus menetluskulusid summas 1641 eurot 60 senti, ringkonnakohtus 259 eurot 20

senti ja Riigikohtus 335 eurot 81 senti, kokku 2236 eurot 61 senti (koos käibemaksuga).

Maakohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega ega

keskmisest oluliselt mahukama menetlusega. Samas see, et hageja muutis menetluse kestel

erinevates menetlusdokumentides oma nõuete suurusi, muutis vaidluse tavapärasest

keerulisemaks.

Maakohus jäi oma 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud põhjenduste juurde kostja menetluskulude

suuruse kindlaksmääramisel ega korranud neid ning leidis, et kostja esindaja ajakulu on maakohtu

menetluses tehtud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 23,4 tunni ulatuses.

Kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingute osas on põhjendatud ja

vajalik 4,5 tunni ja Riigikohtu menetluses tehtud toimingute osas 5,83 tunni ulatuses. Kostja

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on esindajatasu summas 1942 eurot 85 senti (33,73×48),

millele lisandub käibemaks. Kuna menetluskulud jäid Riigikohtu otsusega hageja kanda, tuleb

kostja menetluskulud summas 1942 eurot 85 senti hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus

jäi 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud seisukoha juurde, et kuna hagi hind oli enne hageja osalist

nõudest loobumist suurem, on põhjendatud menetluskulu väljamõistmine lõplikku hagihinda

ületavas ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu ja teha uus määrus, millega jätta kõik

menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja jätta poolte menetluskulud poolte endi

kanda või vähendada olulises osas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulusid.

Määruskaebuse kohaselt on kostja kulud õigusteenusele osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud.

Kostja väidetavat ajakulu maakohtus tuleb vähendada vähemalt 10 tunni ja 45 minuti peale.

Põhjendatuks ei saa pidada kostja esindaja poolt esitatud 1,5 tunnist ajakulu apellatsioonkaebusega

ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks. Apellatsioonkaebuse puhul on sisulist teksti

kõigest 7,5 lehekülge. Menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist n-ö standarddokumendiga,

mille läbi töötamine ei tohiks vandeadvokaadil aega võtta rohkem kui 5 minutit. Vastusega

tutvumiseks ei saanud kostja lepingulisel esindajal kuluda aega kauem kui 25 minutit.

Põhjendamatu on ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (kostja väitel 3 tundi).

Tegemist on 2,5 lehekülje sisulise tekstiga, mis sisaldab hulgaliselt õiguskeelele omaseid

stampväljendeid. Usutav ajakulu ringkonnakohtus on kuni 2 tundi.

Hageja peab kostja esindaja ajakulu kassatsioonimenetluses osaliselt ülepaisutatuks ning

põhjendamatuks. Kostja väidetavat ajakulu kassatsioonimenetluses tuleb vähendada 3 tunnile ja

20 minutile.

Riigikohus kui ka maakohus on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu otsuse, mis tehti hageja

kasuks. Kui hageja võidab ühe astme, saab ligikaudse jaotuse kohaselt jätta vähemalt 1/3 ulatuses

kulud kostja kanda. Seega ei ole õige, et menetluskulude jaotamisel jäeti kõik kulud hageja kanda.

Kostja võttis hagi õigeks kohtumenetluse kestel, millega said kõik hageja nõuded rahuldatud.

Hageja leiab, et kui kostja oleks teinud hagejaga koostööd juba üürilepingu kehtivuse ajal, oleks

olnud võimalik kohtuvaidlust vältida. Seetõttu on ebaõiglane mõista hagejalt välja vastaspoole

menetluskulud. Kui kostja võtab hagi sisuliselt õigeks, on õigusriigi põhimõtetega vastuolus, et

kulud peab kandma hageja (TsMS § 168 lg 4 ja 5).

Maakohtu väide, et tegemist ei ole õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, ei vasta hageja

hinnangul tõele. Kui erinevad kohtuastmed teevad vastupidiseid otsuseid, tähendab, et tegemist on

õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigikohtus ei lahendanud asja mitte tavapärane 3-liikmeline

koosseis vaid 7-liikmeline erikoosseis. Järelikult oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega,

kus suurendati otsustajate ringi. Hageja leiab, et Riigikohtu otsus oli üllatuslik.

Hagejalt väljamõistetavad menetluskulude suurus ei või ületada käesoleva tsiviilasja hinda.

4. Kostja palus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata või jätta

määruskaebus rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud määruskaebuse peale kaebetähtaja möödumist.

Maakohtu määrus tehti hagejale ja tema esindajale nähtavaks 19. juunil 2018. TsMS § 3141 lg 2

alusel saab lugeda maakohtu määruse hagejale kättetoimetatuks 22. juunil 2018. Seega oli

määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 9. juuni 2018 ja 24. juulil 2018 esitatud

määruskaebus on esitatud tähtaega ületades.

Määruskaebuses ei ole märgitud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb

õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 2 p 1). Hageja

põhitaotlus on suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Antud asjas on menetluskulude jaotus

kindlaks määratud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Kuna Riigikohtu otsus ei ole edasikaevatav,

siis ei ole ka menetluskulude jaotus vaidlustatav.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski määruskaebuses esitatud väide

ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks.

Hageja on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole kostja viide tähtaja kulgemise

arvestamiseks TsMS § 314¹ alusel. Määrusega kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise

tähtaega reguleerivad TsMS § 661 lg-d 1 ja 2, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruskaebuse kätte 9. juulil 2018. Määruskaebus on

esitatud 24. juulil 2018, s.o tähtaegselt.

Hageja

on

vaidlustanud

maakohtu

määruse

menetluskulude

jaotamise

ja

rahalise

kindlaksmääramise osas. Hageja on seisukohal, et menetluskulude hageja kanda jätmine on

äärmiselt ebaõiglane, sest kostja oma käitumisega põhjustas menetluse.

6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsuses

kindlaks määratud menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178

lg 1). Kuna Riigikohtu otsust ei ole võimalik vaidlustada, siis jõustus Riigikohtu otsus 13. juunil

2018, millega määratati kindlaks menetluskulude jaotus ja hageja kohustus hüvitada

kohtumenetluses kantud kostja menetluskulud.

Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 162 lg-st 4,

mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane

või ebamõistlik. Hageja kohustus kanda menetluskulud käesolevas asjas on kindlaks määratud

Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Maakohtul puudus õigus muuta menetluskulude jaotust.

7. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda

vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused

nr 3-2-1-119-14 p 19, nr 3-2-1-77-14 p 12, nr 3-2-1-171-12 p 13). Menetluskulude vajalikkuse ja

põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise

kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise

poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja

töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või

sarnanevad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-43-10 p 14).

Maakohus on vaidlustatud määruses jäänud maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuses kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse juurde. Kuigi maakohus ei ole kaevatavas määruses korranud 5. jaanuari

2017

otsuses

toodud

põhjendusi

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramisel,

on

ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.

Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulude

summa ei tohi ületada käesoleva tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

arvestama peab asjaoluga, et hagi hind oli enne hageja poolt osaliselt nõudest loobumist suurem,

mistõttu on maakohus põhjendatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas

ulatuses kui oli hagi hind peale osaliselt nõudest loobumist.

8. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 23,4

tundi, ringkonnakohtus 4,5 tundi ja Riigikohtus 5,83 tundi. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ja

vajalik ajakulu maakohtus oli 10 tundi 45 minutit ja ringkonnakohtus 2 tundi ning Riigikohtus

3 tundi 20 minutit.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega näidatud

õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb tervikuna anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja

põhjendatusele. Hageja poolt esitatud nõudeid on menetlenud kolm kohtuastet. Ringkonnakohus

ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire kostja menetluskulude

kindlaksmääramisel. Maakohus on vähendanud kostja esindaja ajakulu maakohtus 28,5 tunnilt

23,4 tunnini, nõustunud kostja esindaja ajakuluga 4,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus ja 5,83 tunni

ulatuses Riigikohtus, kokku 33,73 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja

esindaja tasu 57 eurot 60 senti tunnis (koos käibemaksuga), kokku 1942 eurot 85 senti

(33,73×57,60; koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti

teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt

osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.

Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse

põhjendusi. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks

maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist

põhjalikult ja igakülgselt. Ka see, et Riigikohtu otsus oli hageja jaoks üllatuslik, ei ole maakohtu

määruse muutmise aluseks.

9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega

kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/