2-15-8794/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedLiina Karlson (hageja) esitas Tartu Maakohtule Ene Limbergi (kostja) vastu hagi kinnisasja väljamõistmiseks. Hageja loobus maakohtu menetluses kinnisasja ebaseaduslikust valdusest
Legislator headnote
AI generated2-15-8794/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Hageja loobus maakohtu menetluses kinnisasja ebaseaduslikust valdusest
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 7. september 2018. a
Tsiviilasja number
2-15-8794
Tsiviilasi
Liina Karlsoni hagi Ene Limbergi vastu üürivõla,
kõrvalkulude ja viivise väljamõistmiseks
Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. juuni 2018. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Liina Karlsoni määruskaebus
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Liina Karlson (isikukood
XXXX), esindaja Tanel Riivits
Vastustaja (kostja): Ene Limberg (isikukood XXXX),
esindaja advokaat Henn Koduvere
RESOLUTSIOON
1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
18. juuni 2018. a määrus muutmata.
2. Jätta
määruskaebuse
menetlemisel
kantud
menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel
on
õigus
esitada
määruskaebus
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse
ärakirja kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1. Liina Karlson (hageja) esitas Tartu Maakohtule Ene Limbergi (kostja) vastu hagi kinnisasja
ebaseaduslikust
valdusest
väljanõudmiseks
ning
üürivõla,
kõrvalkulude
ja
viivise
väljamõistmiseks. Hageja loobus maakohtu menetluses kinnisasja ebaseaduslikust valdusest
väljanõudmise nõudest.
Tartu Maakohus jättis 5. jaanuari 2017 otsusega hagi rahuldamata.
Tartu Ringkonnakohus tühistas 9. novembri 2017 otsusega Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuse
osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse.
Riigikohus tühistas 13. juuni 2018 otsusega Tartu Ringkonnakohtu 9. novembri 2017 otsuse
osaliselt ja tegi tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus jättis menetluskulud hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
2. Tartu Maakohus mõistis 18. juuni 2018 määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu
summas 1942 eurot 85 senti, millele lisandub viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust
kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Kostja menetluskulude nimekirjade (I kd, tl-d 187 - 188, II kd, tl-d 37 ja 65) kohaselt on kostja
kandnud maakohtus menetluskulusid summas 1641 eurot 60 senti, ringkonnakohtus 259 eurot 20
senti ja Riigikohtus 335 eurot 81 senti, kokku 2236 eurot 61 senti (koos käibemaksuga).
Maakohtu hinnangul ei olnud tegemist õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega ega
keskmisest oluliselt mahukama menetlusega. Samas see, et hageja muutis menetluse kestel
erinevates menetlusdokumentides oma nõuete suurusi, muutis vaidluse tavapärasest
keerulisemaks.
Maakohus jäi oma 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud põhjenduste juurde kostja menetluskulude
suuruse kindlaksmääramisel ega korranud neid ning leidis, et kostja esindaja ajakulu on maakohtu
menetluses tehtud toimingute osas põhjendatud ja vajalik 23,4 tunni ulatuses.
Kostja esindaja ajakulu ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingute osas on põhjendatud ja
vajalik 4,5 tunni ja Riigikohtu menetluses tehtud toimingute osas 5,83 tunni ulatuses. Kostja
vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on esindajatasu summas 1942 eurot 85 senti (33,73×48),
millele lisandub käibemaks. Kuna menetluskulud jäid Riigikohtu otsusega hageja kanda, tuleb
kostja menetluskulud summas 1942 eurot 85 senti hagejalt kostja kasuks välja mõista. Maakohus
jäi 5. jaanuari 2017 otsuses esitatud seisukoha juurde, et kuna hagi hind oli enne hageja osalist
nõudest loobumist suurem, on põhjendatud menetluskulu väljamõistmine lõplikku hagihinda
ületavas ulatuses.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA SEISUKOHAD
3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus
mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu ja teha uus määrus, millega jätta kõik
menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja jätta poolte menetluskulud poolte endi
kanda või vähendada olulises osas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulusid.
Määruskaebuse kohaselt on kostja kulud õigusteenusele osaliselt põhjendamatud ja ebavajalikud.
Kostja väidetavat ajakulu maakohtus tuleb vähendada vähemalt 10 tunni ja 45 minuti peale.
Põhjendatuks ei saa pidada kostja esindaja poolt esitatud 1,5 tunnist ajakulu apellatsioonkaebusega
ja menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks. Apellatsioonkaebuse puhul on sisulist teksti
kõigest 7,5 lehekülge. Menetlusse võtmise määruse puhul on tegemist n-ö standarddokumendiga,
mille läbi töötamine ei tohiks vandeadvokaadil aega võtta rohkem kui 5 minutit. Vastusega
tutvumiseks ei saanud kostja lepingulisel esindajal kuluda aega kauem kui 25 minutit.
Põhjendamatu on ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks (kostja väitel 3 tundi).
Tegemist on 2,5 lehekülje sisulise tekstiga, mis sisaldab hulgaliselt õiguskeelele omaseid
stampväljendeid. Usutav ajakulu ringkonnakohtus on kuni 2 tundi.
Hageja peab kostja esindaja ajakulu kassatsioonimenetluses osaliselt ülepaisutatuks ning
põhjendamatuks. Kostja väidetavat ajakulu kassatsioonimenetluses tuleb vähendada 3 tunnile ja
20 minutile.
Riigikohus kui ka maakohus on jätnud tähelepanuta ringkonnakohtu otsuse, mis tehti hageja
kasuks. Kui hageja võidab ühe astme, saab ligikaudse jaotuse kohaselt jätta vähemalt 1/3 ulatuses
kulud kostja kanda. Seega ei ole õige, et menetluskulude jaotamisel jäeti kõik kulud hageja kanda.
Kostja võttis hagi õigeks kohtumenetluse kestel, millega said kõik hageja nõuded rahuldatud.
Hageja leiab, et kui kostja oleks teinud hagejaga koostööd juba üürilepingu kehtivuse ajal, oleks
olnud võimalik kohtuvaidlust vältida. Seetõttu on ebaõiglane mõista hagejalt välja vastaspoole
menetluskulud. Kui kostja võtab hagi sisuliselt õigeks, on õigusriigi põhimõtetega vastuolus, et
kulud peab kandma hageja (TsMS § 168 lg 4 ja 5).
Maakohtu väide, et tegemist ei ole õiguslikult keskmisest keerulisema vaidlusega, ei vasta hageja
hinnangul tõele. Kui erinevad kohtuastmed teevad vastupidiseid otsuseid, tähendab, et tegemist on
õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigikohtus ei lahendanud asja mitte tavapärane 3-liikmeline
koosseis vaid 7-liikmeline erikoosseis. Järelikult oli tegemist keskmisest keerukama vaidlusega,
kus suurendati otsustajate ringi. Hageja leiab, et Riigikohtu otsus oli üllatuslik.
Hagejalt väljamõistetavad menetluskulude suurus ei või ületada käesoleva tsiviilasja hinda.
4. Kostja palus jätta hageja määruskaebus menetlusse võtmata või läbi vaatamata või jätta
määruskaebus rahuldamata.
Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud määruskaebuse peale kaebetähtaja möödumist.
Maakohtu määrus tehti hagejale ja tema esindajale nähtavaks 19. juunil 2018. TsMS § 3141 lg 2
alusel saab lugeda maakohtu määruse hagejale kättetoimetatuks 22. juunil 2018. Seega oli
määruskaebuse esitamise tähtaja viimaseks päevaks 9. juuni 2018 ja 24. juulil 2018 esitatud
määruskaebus on esitatud tähtaega ületades.
Määruskaebuses ei ole märgitud faktilisi ja õiguslikke väiteid asjaolude kohta, millest tuleneb
õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lg 2 p 1). Hageja
põhitaotlus on suunatud menetluskulude jaotuse vaidlustamisele.
Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Antud asjas on menetluskulude jaotus
kindlaks määratud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Kuna Riigikohtu otsus ei ole edasikaevatav,
siis ei ole ka menetluskulude jaotus vaidlustatav.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
Maakohtu järeldused on kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Ükski määruskaebuses esitatud väide
ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks või muutmiseks.
Hageja on määruskaebuse esitanud tähtaegselt. Põhjendatud ei ole kostja viide tähtaja kulgemise
arvestamiseks TsMS § 314¹ alusel. Määrusega kindlaksmääratud menetluskulude vaidlustamise
tähtaega reguleerivad TsMS § 661 lg-d 1 ja 2, määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest. Hageja sai määruskaebuse kätte 9. juulil 2018. Määruskaebus on
esitatud 24. juulil 2018, s.o tähtaegselt.
Hageja
on
vaidlustanud
maakohtu
määruse
menetluskulude
jaotamise
ja
rahalise
kindlaksmääramise osas. Hageja on seisukohal, et menetluskulude hageja kanda jätmine on
äärmiselt ebaõiglane, sest kostja oma käitumisega põhjustas menetluse.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti lähtunud Riigikohtu 13. juuni 2018 otsuses
kindlaks määratud menetluskulude jaotusest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178
lg 1). Kuna Riigikohtu otsust ei ole võimalik vaidlustada, siis jõustus Riigikohtu otsus 13. juunil
2018, millega määratati kindlaks menetluskulude jaotus ja hageja kohustus hüvitada
kohtumenetluses kantud kostja menetluskulud.
Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud lähtuma TsMS § 162 lg-st 4,
mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole
kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane
või ebamõistlik. Hageja kohustus kanda menetluskulud käesolevas asjas on kindlaks määratud
Riigikohtu 13. juuni 2018 otsusega. Maakohtul puudus õigus muuta menetluskulude jaotust.
7. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse
ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda
vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsused
nr 3-2-1-119-14 p 19, nr 3-2-1-77-14 p 12, nr 3-2-1-171-12 p 13). Menetluskulude vajalikkuse ja
põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise
kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise
poole esindaja kulude või töömahuga. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja
töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või
sarnanevad (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus 3-2-1-43-10 p 14).
Maakohus on vaidlustatud määruses jäänud maakohtu 5. jaanuari 2017 otsuses kindlaksmääratud
menetluskulude suuruse juurde. Kuigi maakohus ei ole kaevatavas määruses korranud 5. jaanuari
2017
otsuses
toodud
põhjendusi
menetluskulude
rahaliseks
kindlaksmääramisel,
on
ringkonnakohus seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks.
Asjakohane ei ole hageja seisukoht, et hagejalt kostja kasuks väljamõistetav menetluskulude
summa ei tohi ületada käesoleva tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
arvestama peab asjaoluga, et hagi hind oli enne hageja poolt osaliselt nõudest loobumist suurem,
mistõttu on maakohus põhjendatult mõistnud hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas
ulatuses kui oli hagi hind peale osaliselt nõudest loobumist.
8. Maakohus luges kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks maakohtus 23,4
tundi, ringkonnakohtus 4,5 tundi ja Riigikohtus 5,83 tundi. Hageja leidis, et kostja põhjendatud ja
vajalik ajakulu maakohtus oli 10 tundi 45 minutit ja ringkonnakohtus 2 tundi ning Riigikohtus
3 tundi 20 minutit.
Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust hinnata minutilise täpsusega näidatud
õigusabiteenuse mahtu ja kestust, vaid tuleb tervikuna anda hinnang õigusabikulu vajalikkusele ja
põhjendatusele. Hageja poolt esitatud nõudeid on menetlenud kolm kohtuastet. Ringkonnakohus
ei tuvastanud, et maakohus oleks rikkunud diskretsioonipiire kostja menetluskulude
kindlaksmääramisel. Maakohus on vähendanud kostja esindaja ajakulu maakohtus 28,5 tunnilt
23,4 tunnini, nõustunud kostja esindaja ajakuluga 4,5 tunni ulatuses ringkonnakohtus ja 5,83 tunni
ulatuses Riigikohtus, kokku 33,73 tundi. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kostja
esindaja tasu 57 eurot 60 senti tunnis (koos käibemaksuga), kokku 1942 eurot 85 senti
(33,73×57,60; koos käibemaksuga). Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, samuti
teostatud menetlustoimingute hulka, jääb maakohtu hinnang kostja lepingulise esindaja poolt
osutatud õigusabi mahule kohtu kaalutlusõiguse piiridesse.
Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse
põhjendusi. Asjaolu, et hageja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda, nagu ei oleks
maakohus hinnanud ja analüüsinud kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist
põhjalikult ja igakülgselt. Ka see, et Riigikohtu otsus oli hageja jaoks üllatuslik, ei ole maakohtu
määruse muutmise aluseks.
9. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses esitatud
määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse menetlemisega
kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/