2-15-11915/33 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

6. september 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-11915

Hagi ese

Eve Raeste hagi Alari Oja vastu 30 000 euro

saamiseks

Tsiviilasja hind

30 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eve Raeste; isikukood XXX; elukoht XXX.

Hageja esindaja: advokaat Anne Nurmi (e-post

anne.nurmi@roedl.com)

Kostja Alari Oja; isikukood XXX, elukoht XXX.

Kostja esindajad Juta Oja (XXX) ja vandeadvokaat

Kalle-Kaspar Sepper (e-post menetlus@sirel.com)

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Eve Raeste hagi Alari Oja vastu 30 000 euro saamiseks.

2. Jätta menetluskulud Eve Raeste kanda. Mõista Eve Raestelt Alari Oja kasuks

välja menetluskulu 4300 eurot. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Tühistada 27. augusti 2015. a määrusega seatud hagi tagamise abinõud.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

2/4

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Eve Raeste (hageja) esitas 10. augustil 2015 Tartu Maakohtule Alari Oja (kostja) vastu

hagi 30 000 euro väljamõistmiseks. Hagi kohaselt sõlmis kostja vahetustehingu,

millega võõrandas poolte ühiseks eluasemeks olnud kinnisasja ning sai vastu

korteriomandi. Algselt olid pooled kokku leppinud, et korteriomandi omanikuks saab

hageja, kuid notariaalse lepingu sõlmimise päeval leppisid pooled kokku, et

korteriomand vormistatakse kostja omandisse ning selle vastu kindlustab kostja

hagejale eluaegse tasuta kasutusõiguse. Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX tasuta

kasutamise lepingu, millega kostja andis hagejale hageja eluajaks tasuta kasutusse

kostjale kuulunud korteriomandi. Kostja rikkus lepingut sellega, et müüs korteriomandi

XX.XX.XXXX, misjärel hageja pidi XX.XX.XXXX uue omaniku nõudel korteri

vabastama. Seetõttu ütles hageja XX.XX.XXXX pooltevahelise lepingu üles. Kostja on

hagejale lepingurikkumisega tekitanud kahju 30 000 eurot. Kahju seisneb tasus, mida

hageja peab maksma samaväärse korteriomandi eluaegse kasutamise eest.

2. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja väitel sõlmisid

pooled XX.XX.XXXX kostjale kuuluva korteriomandi hagejale tasuta kasutusse

andmise lepingu. Leping sõlmiti, kuna hagejal ei olnud pärast poolte ühiseks elukohaks

olnud kinnisasja müüki koheselt elamispinda. Leping ei olnud sõlmitud hageja

eluajaks, vaid tegemist

oli ajutise lahendusega. Kostja taganes lepingust

XX.XX.XXXX. Hageja kinnitas 15. oktoobril 2012 kirjalikult, et loobub tasuta

eluruumi kasutamise õigusest ja vabastab korteriomandi hiljemalt 2012. a lõpuks.

Pooled ei ole sõlminud XX.XX.XXXX eluaegse tasuta kasutamise lepingut. Isegi, kui

mingi lepinguprojekt koostati, ei olnud see notariaalselt tõestatud vormis.

KOHTU SEISUKOHT

3. Hageja on esitanud kostja vastu hagi tasuta kasutamise lepingu rikkumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks. Selle nõude rahuldamise esimeseks eelduseks on asjaolu, et pooled

on sõlminud tasuta kasutamise lepingu. Hageja väitel sõlmisid pooled XX.XX.XXXX

tasuta kasutamise lepingu, millega kostja andis hagejale hageja eluajaks korteriomandi

tasuta kasutamiseks. Kostja sellise lepingu sõlmimist eitab. Kostja väitel ei ole pooled

peale XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-s 4.7 toodud kokkuleppe mingeid

täiendavaid sellesisulisi kokkuleppeid sõlminud.

4. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et pooled sõlmisid

XX.XX.XXXX tasuta kasutamise lepingu, millega kostja andis korteriomandi hagejale

eluajaks tasuta kasutada. Hageja on sisuliselt selle väite tõendamiseks tuginenud

üksnes tunnistaja Allar Oja ütlustele. Kohtu hinnangul aga ei nähtu tunnistaja A. Oja

ütlustest nimetatud asjaolu. Esiteks märgib kohus, et A. Oja ütlused on ebaselged ja

vastuolulised. Tunnistaja andis detailseid ütlusi nii XX.XX.XXXX notariaalse

vahetuslepingu sõlmimise juures väidetavalt poolte sõlmitud kokkulepete kohta ning

hiljem korteriomandi müügiga seotud asjaolude kohta. Samas nähtub tunnistaja

ütlustest, et ta ise ei olnud ei notariaalse lepingu sõlmimise ega selle juures, kui

korteriomandit käidi müügiks pildistamas. Viimase kohta ütles tunnistaja, et tema

ütlused põhinevad hagejaga peetud jutuajamistel. Seega on kohtul kahtlus, et tunnistaja

ütlused ei põhine tema enda vahetul kogemusel, vaid hageja poolt tunnistajale räägitul.

Seetõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Samas isegi, kui pidada tunnistaja ütlusi

3/4

usaldusväärseks, ei nähtu nendest, et pooled oleksid sõlminud XX.XX.XXXX mingi

lepingu. Tunnistaja kinnitas küll, et pooltel oli suuline kokkulepe, mille kohaselt hageja

sai korteriomandi eluaegse tasuta kasutusõiguse, kuid tunnistaja ütluste kohaselt sõlmiti

see leping, siis kui oli maja müük ja kokkulepe sõlmiti notariaalse tehingu ajal.

Tunnistaja ütluste kohaselt valduse üleandmisel enam mingeid täiendavaid

kokkuleppeid ei sõlmitud. Arvestades asjaolu, et notariaalne leping sõlmiti

XX.XX.XXXX ja lepingu p 4.1 kohaselt anti korteriomandi valdus üle hiljemalt 21.

juunil 2011, ei saanud seega tunnistaja viidatud kokkuleppe sõlmimine toimuda 11.

juulil. Kohtu hinnangul on võimalik, et tunnistaja mõtles enda ütlustes viidatud

kokkuleppe all notariaalse lepingu p-s 4.7 sisalduvat kokkulepet, kuivõrd selle

sõlmimise ajastus langeb kokku tunnistaja ütlustes öeldud kokkuleppe sõlmimise ajaga.

Tunnistaja ütluste ebaselgus kokkuleppe sisu osas võib olla tingitud asjaolust, et

tunnistaja enda ütluste kohaselt ise notariaalse lepingu sõlmimise juures ei olnud ning

sai enda poolt väljendatud info hiljem hagejalt. Tunnistaja tõi küll välja, et pärast

notariaalset tehingut toimunud vestlusel kinnitas kostja, et korter jääb hagejale

elamiseks tema eluea lõpuni. Kohtu hinnangul ei saa, aga oma (endise) XXX peetud

vestluses öeldud lausest järeldada kostja tahteavaldust lepingu sõlmimiseks ja sellega

seotud õiguslike tagajärgede kaasatoomiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 67 lg 1

mõttes. Seda eriti arvestades võetava kohustuse suurust tagada terveks hageja eluajaks

talle tasuta korteriomandi kasutamise võimalus. Sellele räägib vastu ka tunnistaja A.

Oja öeldu, et neil olid perekonnas kõik rahalised suhted selgelt paigas, mistõttu ei saa

pidada vestluses räägitut lepingu sõlmimiseks. Seega ei ole tõendatud hageja väide

eluaegse tasuta kasutamise lepingu sõlmimisest, mistõttu ei saanud kostja ka nimetatud

lepingust tulenevaid kohustusi rikkuda.

5. Pooled on välja toonud, et XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-s 4.7 sisaldus poolte

kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus tagama hagejale elamispinna selle

kasutamise eest tasu nõudmata. Samas ei ole selles kokku lepitud lepingu tähtajas.

Võlaõigusseaduse § 393 lg 3 kohaselt, kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see

ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja

nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Praegusel juhul ei nähtu

notariaalse lepingu p-st 4.7 eseme kasutustähtaega. Samuti ei ole kokkuleppes välja

toodud, mis eesmärgil kokkulepe sõlmiti. Seega võis kostja kokkuleppe igal ajal üles

öelda. Kostja on tuginenud sellele, et ta ütles lepingu XX.XX.XXXX. avaldusega üles.

Vastav avaldus on esitatud ka tõendina kohtule. Kuivõrd nagu eelnevalt märgitud võis

kostja lepingu igal ajal üles öelda ning selleks mingeid täiendavaid eeldusi vaja ei

olnud, siis ei ole oluline, kas avalduses toodud alused, millele kostja avalduses tugines

ka esinesid. Seega oli enne korteriomandi müüki XX.XX.XXXX ja hageja

väljakolimist XX.XX.XXXX ka kostja XX.XX.XXXX notariaalse lepingu p-st 4.7

tulenev kohustus lõppenud seoses lepingu ülesütlemisega. Seega ei saanud kostja

nimetatud kohustust rikkuda.

6. Eelnevast tulenevalt ei ole tuvastatud, et kostja oleks rikkunud korteriomandi müügiga

enda kohustusi hageja ees, mistõttu ei saa hageja kasutada kohustuse rikkumisest

tulenevaid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist. Seetõttu tuleb hagi jätta

rahuldamata.

7. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tühistab kohus asjas seatud hagi tagamise abinõud.

8. Kohus leiab, et TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta hagi rahuldamata

jätmise tõttu hageja kanda. Kostja on välja toonud, et tema menetluskuluks on

esindajakulu 5670 eurot. Esindaja tasu on arvestatud 33 tunni 45 minuti eest

4/4

tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kuulub

kostja poolt esindajatasu hüvitamisele põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades

asjas esitatud väidete ja tõendite mahtu ning vaidluse õiguslikku sisu, on kohtu

hinnangul kostja esindaja ajakulu ebamõistlikult suur. Enne 2. augusti 2016 koostatud

kostja seisukohta on ajakuluks 14 tundi 45 minutit, mis on kohtu hinnangul ilmselt

ebamõistlik, isegi arvestades vajadust eelnevalt asja materjalid tervikuna läbi töötada.

Samuti moodustab suure osa kuludest suhtlemine kliendiga ning seda ka ajal, mil

kohtule ei olnud vaja mingeid seisukohti esitada. Kohtu hinnangul olukorras, kus klient

soovib esindajaga tihedalt suhelda võib sellest küll tekkida kulusid, kuid vastaspool ei

peaks kandma seda tavapärasest tihedama suhtlusega kaasnevat kulude riski. Samuti ei

saa kohtu hinnangul pidada põhjendatuks sõiduaja hüvitamist õigusteenuse

tunnihinnaga. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik esindajakulu, mis tuleb hagejalt

välja mõista on 4300 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik