Legislator Case Law & Legislation
2-17-16683/38 AI generated

2-17-16683/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-17-16683/38
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

XX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise

Legislator headnote

AI generated

2-17-16683/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: XX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise

Keywords

AI generated
Kennedy Round knee injury obstacles to return unfit notwithstanding health condition technical barriers self-rehabilitation
AI generated
2-13-34021/31
xxx hagi kingitud eseme väljanõudmise ja kinnistusregistri kande muutmise nõudes xxx vastuhagi korteri kinkelepingust taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks
2-20-10818/191
27.07.2020 esitatud hagi kohaselt kuulus hagejale xxxx /nüüdne xxxx vallas, xxxx kinnistu, reg.
2-10-9271/9
xx.xx.xxxx.a. sõlmitud lepinguga kinkis Vaike Männapsoo xxxxxx vallas xxxxxx alevikus paikneva xxxxxxxxx kinnistu (registriosa nr.xxxxxxx) oma pojale Meelis Männapsoole. Sama lepinguga koormati kinnistu kinkija ja tema abikaasa kasuks tähtajatu isikliku kasutuse õigusega /t.l.8-10/. 2009.a. kevadest alates on Meelis Männapsoo oma eakatele vanematele teinud takistusi kinnistul paikneva elamu ja muude hoonete kasutamisel: 1) vanemate kasutuses olevast toast on väärtuslikud mööbliesemed ära müüdud või ära põletatud, 2) vanemate kasutuses olevast köögist on osa mööblit viidud kuuri, taburetid ära põletatud, gaasipliit välja visatud, presskann kadunud, 3) esiku seinakapp on ära lõhutud, külmik välja visatud, jalanõude kapp ära põletatud, 4) saunaruumides on kõik puitesemed välja lõhutud ja ära põletatud, mistõttu pesemisvõimalused puuduvad, 5) ära on võetud puurkaevust vee võtmise võimalus. Hagejad heidavad kostjatele ette ka elamu müügi kavatsust. Kuna tegemist on Vaike Männapsoo isa ehitatud majaga, seovad kinkijat sellega lapsepõlvemälestused. See oli ka põhjus, miks kinkelepingusse märgiti kinkija õigus kasutada elamut kuni oma surmani. Pärast kinke saamist sõlmis Meelis Männapsoo oma abikaasaga abieluvaralepingu, mille kohaselt sai xxxxxxxxx kinnistust xx.xx.xxxx.a. kostjate ühisvara /t.l.11/. Mõlemad kostjad olid teadlikud kinnistut koormavast tähtajatust tasuta kasutamise õigusest ning pidid võimaldama hagejatel seda õigust realiseerida. 31.01.2010.a. on hagejad teinud Meelis Männapsoole kinkelepingust taganemise avalduse VÕS §
2-06-37364/5
Resolutsioon Jätta A S hagi V H vastu 20.10.2004 A S ja V H vahel sõlmitud kinkelepingute lõppemise tunnustamiseks rahuldamata.
2-17-3731/17
Lõpetada XXX hagis XXXi vastu ühisvara jagamiseks menetlus ning kinnitada poolte kompromiss järgmiselt: 1.1.XXX ja XXX lõpetavad ühisomandi korteriomandile, st XXX asuva kinnistu (Tartu Maakohtu kinnistusregistriosakonna registriosa nr XXX) 648/118178 mõttelisele osale, millele vastab reaalosana korter nr XXX, üldpinnaga 64,8 m², väärtusega 79 120.00 (seitsekümmend üheksa tuhat ükssada kakskümmend eurot) nii, et korteriomand jääb XXX ainuomandisse. 1.2.XXX kohustub 20 päeva jooksul peale kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist tasuma XXXi arveldusarvele nr XXX Swedbank AS-is enamsaadud vara arvel rahalise hüvitise summas 17 500.00 (seitseteist tuhat viissada) eurot. 1.3.XXX ja XXX jätavad jagamata Luminor Bank AS-iga (endine Nordea Bank AB Eesti filiaal) sõlmitud laenulepingutest nr 0922011858400 ja 09220118584 tulenevad kohustused.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

I. Lõpetada kohtuasjas 2-17-16683 menetlus ning kinnitada alljärgnev kompromiss:

1. XX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel

võimalusel vähemalt 145 000 euro eest.

2. Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise

poolega

lepingu

sõlmimise

maakleriga,

müügikuulutuste

avaldamise,

müügipakkumiste tegemise ja müügihinna kujundamise ning kõik muud müügiga

seotud toimingud ja kulutused. Kumbki pool kohustub viivitamatult ja kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis informeerima teist poolt mistahes kinnistuga ja

selle müügiga seotud asjaoludest, sh ostuhuvilistest ja nende poolt antud tagasisidest.

Kõikidest kokkuleppes nimetamata kinnistuga seotud asjaoludest tuleb teist poolt

igakordselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada ning tegevused,

mis võivad vähimalgi määral mõjutada või olla seotud kokkuleppes nimetatud

asjaoludega, tuleb eelnevalt teise poolega kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis kooskõlastada.

3. Pärast müügiga seotud ja muude vajalike kulude mahaarvamist ja 08.03.2007

kinnisasja omandamisel võetud Sampo Panga laenujäägi (ca 45 000 eurot)

tagastamist jagatakse kinnistu müügihind pooleks, kummalegi poolele võrdne osa,

seejuures on pooled kokku leppinud, et:

3.1. müügi- ja muudeks vajalikeks kuludeks loetakse poolte poolt eelnevalt

kooskõlastatud maakleri tasu ning muud otseselt müügi korraldamisega seotud

kulud, nt müügikuulutuste avaldamise tasu, samuti müügilepingu sõlmimisega

seotud notari tasu ja riigilõiv ulatuses, milles see ei jää ostja kanda;

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-17-16683

Määruse tegemise aeg ja koht

04.09.2018, Tallinn

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Kohtuasi

XX

(X)

hagi

YY

vastu

kinkelepingust

taganemiseks ja kingitud eseme väljanõudmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

XX

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaat Andres Tamm

Kostja

YY

(ik

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Katrin Paulus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

3.2. kulude eelnevast kooskõlastamisest keeldumist peab pool viivitamata mõjuvalt

põhjendama, pakkudes välja alternatiivsed samaväärsed lahendused.

4. Kui kinnistut ei õnnestu müüa kolme (3) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava

määruse jõustumisest, üürivad pooled kinnistul asuva elamu välja, kooskõlastades

omavahel eelnevalt kõik üürilepinguga seotud tingimused. Kummalgi poolel on õigus

otsida üürnikku, tehes vastavalt punktis 2 nimetatud toiminguid. Toimingutega

seotud kulutused tuleb eelnevalt teise poolega kooskõlastada. Tehtud kulud

arvatakse maha üüritulust ning ülejäänud üüritulu jagatakse poolte vahel võrdselt.

Käesoleva kokkuleppe punkte 2, 3.1 ja 3.2 kohaldatakse vastavalt.

5. Pooled on kokku leppinud, et kuni kinnistu müügini kannab kõik kinnistuga seotud

kulud, sh tarbitud teenuste ja kinnistu ülalpidamisega seotud kulud XX välja arvatud

juhul, kui need kulud kannab üürnik. XX kohustub edastama kõik kuludokumendid

mõistliku aja jooksul informatsiooniks YY-le.

6. Juhul, kui pool soovib ise asuda kinnistule elama kuni selle müümiseni, kohustub ta

selle eelnevalt teise poolega kooskõlastama. Sellisel juhul kohustub kinnistul elav pool

tasuma teisele poolele kasutuseeliseid summas, mis moodustab 50% turuhinnale

vastavast üüritasust. Juhul, kui kinnistule asub elama YY, tasub punktis 5 nimetatud

kulutused tema.

7. Pooled on kokku leppinud, et YY-l ei ole kohustust viia kinnistule ja sellel asuvasse

elamusse tagasi asju, mis sealt käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga on ära

viidud. Üksnes kinnistu väljaüürimisel ning juhul, kui üürnik seda soovib, kohustub

YY viima elamusse elementaarsed elamiseks vajalikud mööbliesemed. Pärast

üürniku lahkumist on YY-l õigus viia üürniku jaoks toodud esemed kinnistult ära.

Kumbki pool kohustub mitte viima kinnistult ära mööblit ja sisustust, mis seal on

käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga. Juhul, kui kinnistu ostja ei soovi

kinnistul asuvaid esemeid, müüakse need ning saadud raha jagatakse poolte vahel

võrdselt.

8. XX ei kohustu hüvitama YY-le 2017. a kinnistuga seotud kulutustest (Eesti Energiaga

liitumiseks vajalike elektrotehniliste kontrolltoimingute kulud 240 eurot ja kinnistu

müügi korraldamisega seotud kulud 88,20 eurot) viiskümmend protsenti (50%), s.o

kokku 164,10 eurot.

9. Pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning nõudma

samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt.

10. Pool, kes ei täida käesolevas kokkuleppes toodud tingimusi, kohustub hüvitama

teisele poolele sellest tekkiva kahju seaduses sätestatu kohaselt.

11. Tsiviilasjade menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

12. Käesolev kompromiss ja tsiviilasjades esitatud materjalid on konfidentsiaalsed.

Kompromissi sõlmimise ja kohtumenetlustes esitatud materjalide sisu kohta võib

informatsiooni avalikustada vaid siis, kui selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigi

õigusaktidest. Pooled on kokku leppinud, et hoiduvad avalikult või muul viisil

kolmandatele isikutele avaldamast mistahes teavet poolte vahel vaidluse esemeks

olnud asjaolude kohta, sh tsiviilasjade nr 2-17-14046 ja 2-17-16683 kohta, samuti

muul viisil vastastikusest halvustamisest.

13. XX ja YY kinnitavad, et neil puuduvad asjades 2-17-14046 ja 2-17-16683 ning asjades

esile toodud asjaoludel mistahes edasised pretensioonid üksteise suhtes, v.a

kompromissis sätestatud osas.

II. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsus.

III. Tühistada 10.11.2017 Pärnu Maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja

vabastada YY-le kuuluv kinnisasi registriosa nr-ga XXXXXX XX kasuks seatud käsutamise

keelumärkest. Määruse täitmiseks punkti III osas tuleb pooltel pöörduda Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna poole.

IV. Rahuldada poolte taotlus piirata jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus

ja asendada jõustunud kohtumääruses XX ja YY nimed, isikukoodid ja aadressid ning

kinnistu andmed initsiaalide või tähemärkidega.

V. Jätta rahuldamata XX ja YY taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.

VI. Tagastada XX-le tsiviilasjas nr 2-17-16683 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 550 eurot.

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe kohaselt saab kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitada

ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).

Asjaolud

1. XX (hageja) esitas 08.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu kinnisasja registriosa

nr-ga XXXXXX kinkelepingust taganemiseks ja kingitud eseme väljanõudmiseks.

2. Maakohus tegi 25.05.2018 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, paludes see tühistada täies ulatuses

ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses.

4. Menetlusosalised esitasid 02.09.2018 ja 03.09.2018 ringkonnakohtule taotluse kompromissi

kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-16683 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel.

Ringkonnakohtu seisukoht

5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et poolte kompromiss tuleb

kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised

käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi

kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses

sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.

Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus

lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).

Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega.

Tühistada maakohtu 10.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu seoses asjas

menetluse lõpetamisega. Kohus selgitab, et määruse täitmiseks kirjeldatud osas, tuleb pooltel ise

pöörduda registripidaja poole (TsMS § 386 lg 4 ja § 387 lg 2).

Jätta rahuldamata poolte taotlus praeguse tsiviilasja kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 2

alusel kompromissi saavutamise eesmärgil, sest pooled on juba kompromissi saavutanud ning

muud TsMS § 38 lg-s 1 sätestatud alused menetluse kinniseks kuulutamiseks asjas puuduvad.

Samas rahuldada poolte taotlus jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks arvutivõrgus

TsMS § 462 lg 2 alusel, asendades poolte nimed, isikukoodid ja aadressid ning kinnistu andmed

initsiaalide või tähemärkidega.

Menetluspooled taotlesid kompromissi sõlmimisel tagastada pool tsiviilasjas nr 2-17-16683

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus

rahuldamisele.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on

kohtule esitatud kompromissis määruskaebuse esitamise õigust lühendanud ühe päevani määruse

kättesaamisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing