2-17-16683/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedXX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise
Legislator headnote
AI generated2-17-16683/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: XX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
RESOLUTSIOON
I. Lõpetada kohtuasjas 2-17-16683 menetlus ning kinnitada alljärgnev kompromiss:
1. XX ja YY müüvad kinnisasja registriosa nr-ga XXXXXX aadressil XXX esimesel
võimalusel vähemalt 145 000 euro eest.
2. Mõlemal poolel on õigus korraldada kinnistu müüki, kooskõlastades eelnevalt teise
poolega
lepingu
sõlmimise
maakleriga,
müügikuulutuste
avaldamise,
müügipakkumiste tegemise ja müügihinna kujundamise ning kõik muud müügiga
seotud toimingud ja kulutused. Kumbki pool kohustub viivitamatult ja kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis informeerima teist poolt mistahes kinnistuga ja
selle müügiga seotud asjaoludest, sh ostuhuvilistest ja nende poolt antud tagasisidest.
Kõikidest kokkuleppes nimetamata kinnistuga seotud asjaoludest tuleb teist poolt
igakordselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada ning tegevused,
mis võivad vähimalgi määral mõjutada või olla seotud kokkuleppes nimetatud
asjaoludega, tuleb eelnevalt teise poolega kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis kooskõlastada.
3. Pärast müügiga seotud ja muude vajalike kulude mahaarvamist ja 08.03.2007
kinnisasja omandamisel võetud Sampo Panga laenujäägi (ca 45 000 eurot)
tagastamist jagatakse kinnistu müügihind pooleks, kummalegi poolele võrdne osa,
seejuures on pooled kokku leppinud, et:
3.1. müügi- ja muudeks vajalikeks kuludeks loetakse poolte poolt eelnevalt
kooskõlastatud maakleri tasu ning muud otseselt müügi korraldamisega seotud
kulud, nt müügikuulutuste avaldamise tasu, samuti müügilepingu sõlmimisega
seotud notari tasu ja riigilõiv ulatuses, milles see ei jää ostja kanda;
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number
2-17-16683
Määruse tegemise aeg ja koht
04.09.2018, Tallinn
Kohtukoosseis
Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing
Kohtuasi
XX
(X)
hagi
YY
vastu
kinkelepingust
taganemiseks ja kingitud eseme väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja
XX
(ik
XXXXXXXXXXX),
esindaja
vandeadvokaat Andres Tamm
Kostja
YY
(ik
XXXXXXXXXXX),
esindaja
vandeadvokaadi abi Katrin Paulus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
3.2. kulude eelnevast kooskõlastamisest keeldumist peab pool viivitamata mõjuvalt
põhjendama, pakkudes välja alternatiivsed samaväärsed lahendused.
4. Kui kinnistut ei õnnestu müüa kolme (3) kuu jooksul arvates kompromissi kinnitava
määruse jõustumisest, üürivad pooled kinnistul asuva elamu välja, kooskõlastades
omavahel eelnevalt kõik üürilepinguga seotud tingimused. Kummalgi poolel on õigus
otsida üürnikku, tehes vastavalt punktis 2 nimetatud toiminguid. Toimingutega
seotud kulutused tuleb eelnevalt teise poolega kooskõlastada. Tehtud kulud
arvatakse maha üüritulust ning ülejäänud üüritulu jagatakse poolte vahel võrdselt.
Käesoleva kokkuleppe punkte 2, 3.1 ja 3.2 kohaldatakse vastavalt.
5. Pooled on kokku leppinud, et kuni kinnistu müügini kannab kõik kinnistuga seotud
kulud, sh tarbitud teenuste ja kinnistu ülalpidamisega seotud kulud XX välja arvatud
juhul, kui need kulud kannab üürnik. XX kohustub edastama kõik kuludokumendid
mõistliku aja jooksul informatsiooniks YY-le.
6. Juhul, kui pool soovib ise asuda kinnistule elama kuni selle müümiseni, kohustub ta
selle eelnevalt teise poolega kooskõlastama. Sellisel juhul kohustub kinnistul elav pool
tasuma teisele poolele kasutuseeliseid summas, mis moodustab 50% turuhinnale
vastavast üüritasust. Juhul, kui kinnistule asub elama YY, tasub punktis 5 nimetatud
kulutused tema.
7. Pooled on kokku leppinud, et YY-l ei ole kohustust viia kinnistule ja sellel asuvasse
elamusse tagasi asju, mis sealt käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga on ära
viidud. Üksnes kinnistu väljaüürimisel ning juhul, kui üürnik seda soovib, kohustub
YY viima elamusse elementaarsed elamiseks vajalikud mööbliesemed. Pärast
üürniku lahkumist on YY-l õigus viia üürniku jaoks toodud esemed kinnistult ära.
Kumbki pool kohustub mitte viima kinnistult ära mööblit ja sisustust, mis seal on
käesoleva kokkuleppe allkirjastamise seisuga. Juhul, kui kinnistu ostja ei soovi
kinnistul asuvaid esemeid, müüakse need ning saadud raha jagatakse poolte vahel
võrdselt.
8. XX ei kohustu hüvitama YY-le 2017. a kinnistuga seotud kulutustest (Eesti Energiaga
liitumiseks vajalike elektrotehniliste kontrolltoimingute kulud 240 eurot ja kinnistu
müügi korraldamisega seotud kulud 88,20 eurot) viiskümmend protsenti (50%), s.o
kokku 164,10 eurot.
9. Pooled kohustuvad käituma teineteise suhtes heas usus ja lugupidavalt ning nõudma
samasugust käitumist teise poole suhtes ka oma lähedastelt.
10. Pool, kes ei täida käesolevas kokkuleppes toodud tingimusi, kohustub hüvitama
teisele poolele sellest tekkiva kahju seaduses sätestatu kohaselt.
11. Tsiviilasjade menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
12. Käesolev kompromiss ja tsiviilasjades esitatud materjalid on konfidentsiaalsed.
Kompromissi sõlmimise ja kohtumenetlustes esitatud materjalide sisu kohta võib
informatsiooni avalikustada vaid siis, kui selline kohustus tuleneb Eesti Vabariigi
õigusaktidest. Pooled on kokku leppinud, et hoiduvad avalikult või muul viisil
kolmandatele isikutele avaldamast mistahes teavet poolte vahel vaidluse esemeks
olnud asjaolude kohta, sh tsiviilasjade nr 2-17-14046 ja 2-17-16683 kohta, samuti
muul viisil vastastikusest halvustamisest.
13. XX ja YY kinnitavad, et neil puuduvad asjades 2-17-14046 ja 2-17-16683 ning asjades
esile toodud asjaoludel mistahes edasised pretensioonid üksteise suhtes, v.a
kompromissis sätestatud osas.
II. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.05.2018 otsus.
III. Tühistada 10.11.2017 Pärnu Maakohtu määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ja
vabastada YY-le kuuluv kinnisasi registriosa nr-ga XXXXXX XX kasuks seatud käsutamise
keelumärkest. Määruse täitmiseks punkti III osas tuleb pooltel pöörduda Tartu Maakohtu
kinnistusosakonna poole.
IV. Rahuldada poolte taotlus piirata jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus
ja asendada jõustunud kohtumääruses XX ja YY nimed, isikukoodid ja aadressid ning
kinnistu andmed initsiaalide või tähemärkidega.
V. Jätta rahuldamata XX ja YY taotlus menetluse kinniseks kuulutamiseks.
VI. Tagastada XX-le tsiviilasjas nr 2-17-16683 apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud
riigilõivust pool, s.o 550 eurot.
Edasikaebamise kord
Poolte kokkuleppe kohaselt saab kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitada
ühe päeva jooksul alates määruse kättesaamisest (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4).
Asjaolud
1. XX (hageja) esitas 08.11.2017 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu kinnisasja registriosa
nr-ga XXXXXX kinkelepingust taganemiseks ja kingitud eseme väljanõudmiseks.
2. Maakohus tegi 25.05.2018 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja
kanda.
3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale, paludes see tühistada täies ulatuses
ja teha uus lahend, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebus on ringkonnakohtu menetluses.
4. Menetlusosalised esitasid 02.09.2018 ja 03.09.2018 ringkonnakohtule taotluse kompromissi
kinnitamiseks ja tsiviilasjas nr 2-17-16683 menetluse lõpetamiseks käesoleva määruse
resolutsioonis märgitud tingimustel.
Ringkonnakohtu seisukoht
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et poolte kompromiss tuleb
kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 kohaselt võivad menetlusosalised
käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi
kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses
sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine.
Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus
lõpetamisele (TsMS § 645 lg 1).
Pooled avaldasid, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest
tagajärgedest, sh TsMS § 432 sisust, mille kohaselt on menetluse lõpetamisel kompromissiga
samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel
kohtuotsusega.
Tühistada maakohtu 10.11.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu seoses asjas
menetluse lõpetamisega. Kohus selgitab, et määruse täitmiseks kirjeldatud osas, tuleb pooltel ise
pöörduda registripidaja poole (TsMS § 386 lg 4 ja § 387 lg 2).
Jätta rahuldamata poolte taotlus praeguse tsiviilasja kinniseks kuulutamiseks TsMS § 38 lg 2
alusel kompromissi saavutamise eesmärgil, sest pooled on juba kompromissi saavutanud ning
muud TsMS § 38 lg-s 1 sätestatud alused menetluse kinniseks kuulutamiseks asjas puuduvad.
Samas rahuldada poolte taotlus jõustunud kohtulahendi avalikustamise piiramiseks arvutivõrgus
TsMS § 462 lg 2 alusel, asendades poolte nimed, isikukoodid ja aadressid ning kinnistu andmed
initsiaalide või tähemärkidega.
Menetluspooled taotlesid kompromissi sõlmimisel tagastada pool tsiviilasjas nr 2-17-16683
apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub taotlus
rahuldamisele.
TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega
hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on
kohtule esitatud kompromissis määruskaebuse esitamise õigust lühendanud ühe päevani määruse
kättesaamisest alates.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm
Margo Klaar
Mati Maksing