1-15-11032/287 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2018, Tartu

Kriminaalasja number

1-15-11032

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Juhan Sarv, Tiit Lõhmus

Kriminaalasi

X.X. i, Kadi Viitkini ja Erki Anioti süüdistuses KarS §

25 lg 1, 2 – § 210 lg 2 järgi ning Eero Mikenbergi

süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja Põlvas) 28. detsembri

2017. a otsus

Kohtuistungi toimumise aeg

3. mai 2018

Kohtuistungisekretär

Kertu Kuusik

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Süüdistatav X.X. i kaitsja vandeadvokaat Kaspar Lind,

apellatsioon;

Süüdistatav Kadi Viitkini kaitsja vandeadvokaat Cardo

Soosaar, apellatsioon;

Süüdistatav Erki Anioti kaitsja vandeadvokaat Cardo

Soosaar, apellatsioon;

Süüdistatav Eero Mikenberg ja tema kaitsja

vandeadvokaat Rainer Objartel, apellatsioon;

Ringkonnaprokurör Margus Lellep, apellatsioon.

Süüdistatav

X.X.

isikukood xxxxxxxxx;

elukoht XXX;

varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Vandeadvokaat Kaspar Lind

Süüdistatav

Kadi Viitkin

isikukood 48304026524;

elukoht XXX;

varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Vandeadvokaat Cardo Soosaar

Süüdistatav

Erki Aniott

isikukood 37805246512;

elukoht XXX;

varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Vandeadvokaat Cardo Soosaar

Süüdistatav

Asenduskaitsja

Eero Mikenberg

isikukood 37311062724;

elukoht XXX;

varem kriminaal – ja väärteokorras karistamata;

tõkendit kohaldatud ei ole.

Advokaat Valli Murde

Ringkonnaprokurör

Margus Lellep

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 28. detsembri 2017. a otsus osaliselt, see on:

1.1.

Kadi Viitkini süüdimõistmises ja karistamises KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2

järgi Setu Veis OÜ teises ja neljandas episoodis, temalt sundraha väljamõistmises

ning valitud kaitsja tasu 6123,06 eurot tema enda kanda jätmises.

1.2.

Erki Anioti süüdimõistmises ja karistamises KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2

järgi Veskivilly OÜ teises episoodis, temalt sundraha väljamõistmises ning

valitud kaitsja tasu 9032,08 eurot tema enda kanda jätmises.

1.3.

X.X. ile ja Eero Mikenbergile mõistetud karistustest mõlemal kohe

ärakandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

Mõista Kadi Viitkin KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi õigeks.

2.2.

Mõista Erki Aniott KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi õigeks.

2.3.

Mõista Eesti Vabariigilt Kadi Viitkini kasuks välja 6123,06 eurot

maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

2.4.

Mõista Eesti Vabariigilt Erki Anioti kasuks välja 9032,08 eurot

maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

2.5.

Jätta nii X.X. ile kui ka Eero Mikenbergile mõistetud vangistus KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel täielikult tingimisi 4 aastase katseajaga kohaldamata.

3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

4. Eero Mikenbergi taotlus talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

jätta rahuldamata.

5. Kadi Viitkini ja Erki Anioti kaitsja apellatsioonid rahuldada täies ulatuses, X.X.

i kaitsja ning Eero Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt,

prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.

6. Tartu Ringkonnakohtu 8. juuni 2018. a määrusega Advokaadibüroole Objartel

& Partnerid Eero Mikenbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi

eest määratud tasu kogusummas 1932 eurot jätta riigi kanda.

7. Mõista Eesti Vabariigilt X.X. i kasuks välja 4680 eurot apellatsioonimenetluses

valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

8. Mõista Eesti Vabariigilt Kadi Viitkini kasuks välja 2613 eurot

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

9. Mõista Eesti Vabariigilt Erki Anioti kasuks välja 2613 eurot

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu 5. septembril 2018 ja samast

kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva

jooksul alates 6. septembrist 2018.

Asjaolud ja menetluse käik

Süüdistus

1. Lõuna Ringprokuratuur esitas 31.12.2015 Tartu Maakohtule süüdistusakti, mille alusel anti

X.X. , Kadi Viitkin ja Erki Aniott süüdistuses KarS § 25 lg 1 ja 2 – § 210 lg 2 järgi ning Eero

Mikenberg süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi 14.03.2016 kohtu alla.

2. Prokuratuur muutis kohtumenetluse käigus süüdistust, andes muudetud süüdistusakti kohtule

üle 12.10.2017, s.o enne asja kohtuliku uurimise lõpuleviimist. Menetlusosalised tutvusid

muudetud süüdistusega ning pidasid võimalikuks kriminaalasja kohtuliku uurimise lõpule

viia.

3. Süüdistuse sisu on kokkuvõtlikult järgmine.

4. X.X. AS Ekso ainuaktsionärina, s.o ÄS § 1 lg 1 mõistes ettevõtjana, ostis 2008. a mitme

põllumajandusettevõtte kõik või enamus osadest AS Ekso omandisse (OÜ Ekso Agro ja OÜ

Ekso Farm), millised äriühingud (AS Ekso, OÜ Ekso Agro, OÜ Ekso Farm, edaspidi

nimetatud kontserniks) moodustasid kontserni ÄS § 6 mõttes. Lisaks asutas X.X. 24.07.2009

OÜ Ekso Calves Trading (ainuosanik ja juhatuse liige X.X. ). Antud kontserni tegevuse

eesmärgiks oli põllumajanduslik või põllumajandust toetav tegevus, mille kaudu soovis X.X.

suurendada oma vara väärtust. Tegevuste arendamiseks ja eesmärgi saavutamiseks oli

muuhulgas plaan taotleda maksimaalselt toetusi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametilt (edaspidi PRIA). Kuna paljude PRIA meetmete puhul ei vastanud aga Kontserni

kuuluvad ettevõtted meetme tingimustele või oli toetuse saamiseks vaja rohkem hindepunkte,

töötas X.X. koostöös E. Mikenbergiga välja mitmed ebaseaduslikud skeemid toetuste

saamiseks, kuhu kaasati tervikuna või konkreetse pettuse etapi läbiviimiseks erinevaid isikuid,

kes olid teadlikud, et neid on kaasatud ebaseaduslikku tegevusse. Sellise tegevuse

lahutamatuks osaks sai ka mitme äriühingu ülevõtmine (praegu ärinimedega OÜ-d Setu Veis,

Megarunner ja Veskivilly). Nende nimelt hakati taotlema toetusi isiklikuks hüvanguks ja

milliste äriühingute ainuosanikud ja juhatuse liikmed olid X.X. i kontrolli all olevad isikud

(lähikondsed, tuttavad, äripartnerid).

5. E. Mikenberg pani koos X.X. i, E. Anioti ja K. Viitkiniga toime tegevusi, mille eesmärgiks oli

petta PRIA-lt välja erinevaid toetusi. E. Mikenberg omas varasemaid pikaajalisi kogemusi

PRIA-st toetuste taotlemises, mistõttu oli tema ülesandeks isiklikult või läbi X.X. i anda

juhiseid äriühingute vastavusse viimiseks eesmärgiga saada PRIA-lt investeeringutoetuseid.

E. Mikenbergi roll seisnes erinevate pettusega seotud võltsitud dokumentide koostamises ning

taotlemisega seotud muu asjaajamise koordineerimises, sealhulgas PRIA kontrolli ja

järelevalvemenetlusega seotud asjaoludes. Samuti nõustas E. Mikenberg X.X. it pettuse teel

toetuste saamises. Lisaks pani ta koos M.R. i ja L.R. ga toime lõpuleviidud soodustuskelmuse,

mille organisaatoriks ja kasusaajaks oli tema.

6. K. Viitkin, olles X.X. i abikaasa, pani koos viimase, E. Mikenbergi ja E. Aniotiga toime

tegevusi, mille eesmärgiks oli petta PRIA-st välja erinevaid toetusi. K. Viitkini ülesandeks oli

olla erinevates pettusega seotud ettevõtetes juhatuse liige ja osanik ning sellest tulenevalt

koostas ja allkirjastas ta erinevaid pettusega seotud dokumente, mis olid võltsitud ja milles

kajastuvad andmed ei vastanud tegelikkusele.

7. E. Aniott, olles X.X. iga seotud nii perekondlikult kui tööalaselt, pani koos viimase, K.

Viitkini ja E. Mikenbergiga toime tegevusi, mille eesmärgiks oli plaan petta PRIA-st välja

erinevaid toetusi. E. Anioti ülesandeks oli olla pettusega seotud ettevõttes juhatuse liige ja

osanik ning sellest tulenevalt koostada ja allkirjastada erinevaid pettusega seotud dokumente,

mis olid võltsitud ja milles kajastuvad andmed ei vastanud tegelikkusele.

Maakohtu otsuse resolutiivosa kokkuvõte

8. Tartu Maakohtu 28.12.2017 otsusega tunnistati X.X. süüdi KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi

ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 6 kuud, millest kuulus KarS § 73 lg-te 1-3 alusel

kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 4 kuud vangistust,

ei pööratud täitmisele tingimusel, et X.X. ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

9. E. Mikenberg mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud neljandas episoodis õigeks. Ülejäänud osas

tunnistati E. Mikenberg KarS § 210 lg 2 järgi süüdi ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja

10 kuud, millest kuulus KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kohe ärakandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud karistust, s.o 3 aastat ja 8 kuud vangistust, ei pööratud täitmisele tingimusel, et E.

Mikenberg ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. E.

Mikenbergilt mõisteti konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232,44 eurot.

10. K. Viitkin mõisteti OÜ-ga Setu Veis seotud esimeses ja kolmandas episoodis, OÜ-ga

Veskivilly seotud teises episoodis ja OÜ-ga Megarunner seotud episoodis õigeks. K. Viitkin

tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Setu Veis seotud teises ja neljandas

episoodis ning teda karistati rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot.

11. Kriminaalmenetlus E. Anioti süüdistuses KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly

esimeses episoodis lõpetati KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. E. Aniott

tunnistati KarS §-de 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi süüdi OÜ-ga Veskivilly seotud teises episoodis

ning teda karistati rahalise karistusega 100 päevamäära, s.o 2 700 eurot.

Apellatsioonide taotluslik osa

12. X.X. i kaitsja vandeadvokaat K. Lind taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja X.X. i

õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotletakse maakohtu otsuse tühistamist X.X. ile mõistetud

karistuse osas ning kergema karistuse mõistmist. Ühtlasi taotletakse X.X. i õigusabikulude

riigi kanda jätmist.

13. K. Viitkini kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas,

millega mõisteti K. Viitkin süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Setu Veis teises ja

neljandas episoodis ning karistati rahalise karistusega 640 eurot, samuti osas, millega mõisteti

K. Viitkinilt välja sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 6123,06 eurot K. Viitkini

kanda. Tühistatud osas taotletakse uue kohtuotsuse tegemist, millega mõista K. Viitkin talle

esitatud süüdistustes täielikult õigeks või lõpetada K. Viitkini suhtes menetlus OÜ Setu Veis

teises episoodis KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel seoses aegumisega. Ühtlasi taotletakse K. Viitkini

õigusabi kulude riigi kanda jätmist.

14. E. Anioti kaitsja vandeadvokaat C. Soosaar taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, millega

mõisteti E. Aniott süüdi KarS §-de 25 lg 2 - 210 lg 2 järgi OÜ Veskivilly teises episoodis ning

karistati rahalise karistusega 2700 eurot, samuti osas, millega mõisteti E. Aniotilt välja

sundraha 705 eurot ja jäeti valitud kaitsja tasu 9032,08 eurot E. Anioti kanda. Tühistatud osas

taotletakse uue otsuse tegemist, millega mõista E. Aniott talle esitatud süüdistuses õigeks.

Ühtlasi taotletakse tema õigusabikulude riigi kanda jätmist.

15. E. Mikenberg ja tema kaitsja vandeadvokaat R. Objartel taotlevad:

-

maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenberg tunnistati süüdi OÜ Setu Veis

I-III episoodis, OÜ Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ

Gateway episoodis ning teda karistati vangistusega 3 aastat ja 10 kuud, millest kuulus

KarS § 73 lg-te 1-3 alusel kohesele ära kandmisele 2 kuud vangistust. Samuti

taotletakse maakohtu otsuse tühistamist osas, millega E. Mikenbergilt mõisteti

konfiskeerimise asendamiseks välja 18 232 eurot 44 senti.

-

Tühistatud osas taotletakse E. Mikenbergi põhiõiguste riive tuvastamist seoses

ebamõistliku menetlusajaga ja menetluse lõpetamist menetluse mõistliku aja

möödumise tõttu KrMS § 2742 lg 1 alusel.

-

Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei rahulda eelmist taotlust, taotletakse

kriminaalmenetluse lõpetamist kuritegude aegumistähtaja möödumise tõttu.

-

Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda taotlust kriminaalmenetluse lõpetamiseks seoses

mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või kuritegude aegumise tõttu, taotletakse uue

otsuse tegemist, millega mõista E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodis, OÜ

Megarunner episoodis, OÜ Veskivilly I-II episoodis ja OÜ Gateway episoodis õigeks.

Samuti taotletakse õigeksmõistmise korral konfiskeerimise asendamise ja

menetluskulude väljamõistmise tühistamist.

-

Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevates punktides toodud taotlusi, palutakse

alternatiivselt kriminaalasja saatmist apelleeritud osas maakohtule uueks arutamiseks.

-

Juhul kui ringkonnakohus ei rahulda eelnevaid taotlusi, taotletakse maakohtu otsuse

tühistamist E. Mikenbergile mõistetud karistuse osas ning E. Mikenbergi karistamist

rahalise karistusega sanktsiooni piires. Vangistusega karistamise korral taotletakse

mõistetud vangistuse kergendamist ning mõistetud vangistuse täies ulatuses KarS § 73

alusel täitmisele pööramata jätmist.

-

Veel taotletakse E. Mikenbergi õigeksmõistmise korral või kriminaalmenetluse

lõpetamisel mõistliku menetlusaja möödumise tõttu talle välja mõista varalise – ja

mittevaralise kahju hüvitis 6225 eurot, s.o statistikaameti poolt avaldatud

brutokuupalga ulatuses iga viivitatud aasta eest perioodil 08.08.2012 – 06.10.2017. a,

s.o ca 5,5 aastat (arvestades muuhulgas vara arestimist üle kahe aasta ja tõkendi

elukohast lahkumise keelu talumisest tulenevaid piiranguid ja menetlusest tulenevaid

hingelisi üleelamisi).

-

Alternatiivselt taotletakse E. Mikenbergile mittevaralise kahju ja varalise kahju

hüvitamiseks õiglast hüvitist ringkonnakohtu äranägemisel.

16. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka prokurör M. Lellep, kes taotleb E. Mikenbergi

süüdimõistmist KarS §-de 22 p 3 - 25 lg 2 – 210 lg 2 järgi OÜ-ga Setu Veis seotud IV

episoodis. Prokurör palub jätta süüdistatavale mõistetud karistuse muutmata ja riigi õigusabi

kulud E. Mikenbergi kanda. Prokurör taotleb ka E. Anioti süüdimõistmist KarS §-de 25 lg 2 –

210 lg 2 järgi Veskivilly I episoodis ja talle 250 päevamäära suuruse rahalise karistuse

mõistmist. E. Anioti keskmine päevamäär 2009 a. seisuga oli 27 eurot, seega taotleb prokurör

talle karistuseks rahalist karistust summas 6735 eurot. Samuti taotleb prokurör E. Anioti riigi

õigusabi kulude süüdistatava kanda jätmist. Veel taotleb prokurör K. Viitkini

süüditunnistamist KarS §-de 25 lg-te 1 ja 2 – 210 lg 2 järgi Veskivilly II episoodis ja

karistamist ühe aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata

täielikult täitmisele, kui K. Viitkin ei pane ühe aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku

kuritegu.

Menetlus ringkonnakohtus

17. Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohtu otsus on 291 lk pikk ja apellatsioonide maht on

peaaegu 100 lk, siis käesolevas otsuses ei ole korratud kõiki maakohtu käsitlusi ja järeldusi,

vaid on tehtud kokkuvõtlikud väljavõtted ilma konkreetsete tõendite paiknemisele viitamata

(need viited nähtuvad maakohtu otsusest). Kohtuotsuste ühetaolise jälgitavuse tagamiseks

ringkonnakohtu otsus oma ülesehituselt järgib maakohtu otsuse struktuuri.

18. Kõigepealt on toodud süüdistused episoodide kaupa, maakohtu põhjendused ja järeldused, siis

neid süüdistusi puudutavad apellatsioonid ja ringkonnakohtu järeldused. Seejärel on käsitletud

võimalikku aegumist, mõistliku menetlusaja küsimust, karistusi, konfiskeerimise asendamist

ja SKHS-i sätete kohaldamist ning neis küsimustes esitatud apellatsioone. Lõpuks on toodud

apellatsioonide lahendamise tulemus ja menetluskulude hüvitamine.

19. Ringkonnakohtu istungil kõik apellandid jäid oma apellatsioonide juurde. E. Mikenbergi

taotlused helisalvestiste suhtes infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramiseks ning e-

kirjavahetuse suhtes infotehnoloogiaekspertiisi määramiseks jäeti rahuldamata. Tõendite

täiendavat uurimist ei toimunud. E. Mikenbergi taotlus käsitleda e-kirjavahetust, mida tal

maakohtus viimases sõnas ei võimaldatud küllaldaselt teha, sai rahuldatud ringkonnakohtus

kohtuvaidlustes. Ringkonnakohus käesolevas otsuses KrMS § 15 lg 2 p 2 alusel tugineb

tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis apellatsioonimenetluses avaldati.

X.X. ile, K. Viitkinile ja E. Mikenbergile esitatud süüdistus

OÜ-ga Setu Veis seotud I episood

20. X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg esitasid 15.11.2010 PRIA Põlva büroos volitatud

esindaja B.J. e kaudu OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr 1.4.2 (põllumajandusministri

23.08.2010 määrus nr 87) raames loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos

lisadega, milles taotleti 499 979,48 euro suurust toetust Sika veiselauda rekonstrueerimiseks,

lüpsikoja ehituseks ning tehnoloogiliste seadmete ostmiseks, kuid millise avalduse ja selle

lisadega esitati PRIA-le teadlikult valeandmeid. Nimelt ei oleks X.X. ile kuuluv OÜ Ekso

Agro saanud toetust taotleda, kuna Kontserni kuuluv OÜ Ekso Farm taotles juba ise sama

meetme raames ja ajal Vapa laudakompleksile toetust summas 7 822 999 krooni. Seega ei

saanud MAK meetme nr 1.4.2 alusel kontserni kuuluv taotleja esitada programmiperioodil

kontserni kohta rohkem kui 7 823 300 krooni suurust investeeringutaotlust.

21. Toetuse saamiseks taotles X.X. koos E. Mikenbergi ja K. Viitkiniga Sika veiselauda jaoks

toetust kontserni mittekuuluva ja reaalset majandustegevust mitteomava äriühingu OÜ Setu

Veis nimelt. Selleks võõrandati tegelikkuses E. Mikenbergile kuuluv OÜ Setu Veis K.

Viitkinile, misläbi sai K. Viitkin ka OÜ Setu Veis juhatuse liikmeks. Selleks, et X.X. il oleks

võimalik läbi OÜ Setu Veis Sika veiselauda jaoks toetust taotleda, pidi investeeringuobjekt ja

selle alune maa olema taotleja omandis, mistõttu müüdi OÜ-le Ekso Agro kuuluv Sika lauda

kinnistu summas 965 000 krooni OÜ-le Setu Veis (tehingupoolteks olid X.X. ja K. Viitkin).

Kuna OÜ-l Setu Veis taolised rahalised vahendid puudusid, andis AS Ekso OÜ-le Setu Veis

näiliku laenutehingu alusel kinnistu ostusumma ulatuses laenu. Pärast laekumist AS Ekso

kontolt OÜ Setu Veis kontole kanti see samal päeval OÜ Ekso Agro kontole edasi. Sealt kanti

see omakorda samal päeval tagasi AS Ekso arvele.

22. Muuhulgas oli MAK meetme nr 1.4.2 alusel taotluse saamiseks vajalik, et

põllumajandussaaduste – ja toodete müügitulu moodustaks taotluse esitamise aastale vahetult

eelnenud majandusaastal vähemalt 50 % ettevõtja kogu müügitulust. Kuna OÜ-l Setu Veis

müügitulu puudus, moodustati 2010. a arve nr 1 kuupäevaga 04.12.2009 summas 196 000

krooni ja arve nr 2 kuupäevaga 20.12.2009 summas 44 000 krooni, milledest nähtuvalt oleks

OÜ Setu Veis justkui müünud omatoodetud heina, kuigi tegelikkuses ei ole OÜ Setu Veis

arvetel näidatud heina kunagi tootnud ega müünud. Arve tellija oli X.X. , faktiline koostaja E.

Mikenberg ja allkirjastaja L.T. e. Seejärel koostati E. Mikenbergi korraldusel OÜ Setu Veis

2009 a. majandusaruanne, milles kajastati tehingute alusel tekkinud müügitulu seoses heina

müügiga. Lisaks koostati E. Mikenbergi, X.X. i ja K. Viitkini koostöös 2010 novembris uus

OÜ Setu Veis majandusaasta aruanne, milles oli võrreldes varasemaga muudetud äriühingu

majandusandmeid selliselt, et need vastaksid toetuse taotlemiseks vajalikele tingimustele.

Seeläbi kinnitati veelkord äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandes

arvete 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud näilikku müügitulu.

23. Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks

võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. X.X. ja K. Viitkin ning E. Mikenberg leppisid

kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks

kasutas X.X. OÜ UPA Building (juhatuse liige M.A. ) nime ja andmeid, mille tegevjuhiks ja

osanikuks oli tema tuttav A.T. . Hinnapakkumised koostas E. Mikenberg koostöös B.J. ega,

kes sai korraldused oma tööandjalt X.X. ilt. Juurde koostatud kaks näilikku kõrgema hinnaga

konkureerivat pakkumist võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida odavaima

pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu. X.X. i, A.T. i ja M.A. u positiivse investeeringutoetuse

määramise otsuse korral pidi OÜ UPA Buildingu asemel ehitustegevust korraldama X.X. AS

Esko kaudu, mis oleks võimaldanud tal hoida investeeringu elluviimist ja kulutusi kontrolli

all.

24. Viimaks sai MAK meetme 1.4.2 alusel toetust taotleda vaid looma – või linnukasvatusega

tegelev ettevõte. Kuna OÜ Setu Veis ei täitnud ka sedagi nõuet, siis vormistasid süüdistatavad

investeeringutaotluse menetlemise käigus viis OÜ-le Ekso Agro kuuluvat veist

põllumajandusloomade registris ümber OÜ Setu Veis nimele. Tegelikkuses jäid loomad edasi

OÜ Ekso Agro omandisse.

25. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA

peadirektori 06.04.2011 käskkirjaga nr 13-6/628 ei määratud OÜ-le Setu Veis toetust seoses

sellega, et rahuldamisele kuulusid taotlused, millised olid hindepunktide põhjal

paremusjärjestuses eespool.

Maakohtu järeldused

26. OÜ SMS Market osa omandamine toimus vahetult enne OÜ Setu Veis investeeringutoetuse

avalduse PRIA-le esitamist. Maakohtu hinnangul kandis äriühingu osa ost K. Viitkini nimele

ja viimase nimetamine juhatuse liikmeks eesmärki varjata X.X. i seotust antud äriühinguga

(maakohtu otsuse lk 34-36)

27. Investeeringutaotluste esitamisega kaasnenud erinevate isikute tolleaegse suhtluse kohta on

kriminaalasja materjalide hulgas tõenditena arvukad E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste

29.11.2016 vaatlusprotokolli juurde kuuluvad e-kirjad ja nende manuste väljatrükid. Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri 16.08.2016 läbiotsimismääruse alusel teostati E. Mikenbergi elukohas

ja MTÜ-s Eesti Tööküsimuste Keskus (XXX ) läbiotsimine. Läbiotsimise käigus võeti

muuhulgas ära E. Mikenbergi sülearvuti

Apple MacBook Pro

seerianumbriga

CO2KT1MRFFT1 ja sülearvuti Apple seerianumbriga W883314VYJZ, mille kohta koostati

vaatlusprotokoll. Juba 08.12.2016 kohtuistungil tõstatasid kaitsjad vaidluse nimetatud

vaatlusprotokolli koos lisadega tõenditena lubatavuse üle. Maakohus leidis, et 29.11.2016

vaatlusprotokoll koos lisadega on lubatav tõend vaatamata asjaolule, et e-kirjad on leitud

teises kriminaalasjas toimetatud läbiotsimise käigus. Kohtupraktikas on omaks võetud

põhimõte, et ühe kuriteokahtluse uurimiseks toimetatud läbiotsimise käigus leitud tõend on

üldjuhul kasutatav teise kuriteo tõendamiseks (RKKKo nr 3-1-1-93-15, p-d 59-62).

Maakohtul puudub alus asuda seisukohale, et kriminaalasjas nr 15278001680 läbiotsimist

toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides just

nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid. Ühtlasi leidis maakohus, et

vaidlusaluse e-kirjavahetuse toimumise ajal, s.o 2012 a. ei olnud jurist M. Leis süüdistatavate

K. Viitkini, X.X. i ja E. Anioti kaitsjaks KrMS § 42 lg 1 p 1 tähenduses, kuna kahtlustused on

esitatud alles 2014. a sügisel. E-kirjavahetus on toimunud kaks aastat varem ja siis ei olnud

süüdistatavad isegi teadlikud käimasolevast kriminaalmenetlusest (maakohtu otsuse lk 36-38).

28. Määruse nr 87 § 2 lg 1 kohaselt saab toetust taotleda veise-, sea-, lamba-, kitse-, hobuse- või

linnukasvatusega tegelev ettevõtja. Maakohtule esitatud tõenditest nähtub, et

investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis tegelikult ei olnud,

vaid nende põllumajandusloomade registrisse kandmine on korraldatud hiljem. 29.12.2010

taotlusest põllumajandusloomade registrile nähtub, et viis looma on liikunud OÜ-lt Ekso Agro

OÜ-le Setu Veis, kusjuures loomakasvatushoone nr EE 10818 on jäänud samaks. Taotlusele

on endise loomapidaja esindajana märgitud E. Aniott ja uue loomapidaja esindajana K.

Viitkin. Maakohtu hinnangul on tunnistaja P.L. ütlustele tuginedes tõendamist leidnud, et

loomade üleminek oli näilik ning tegelikkuses olid loomad siiski OÜ Ekso Agro omandis -

loomi talitasid endiselt OÜ Ekso Agro töötajad ning loomade söötmine ja piimatoodang oli

ühine OÜ Ekso Agro loomadega. Kuigi E. Anioti ütlustest tuleneb, et OÜ Setu Veis ostis

loomad, puuduvad asjas igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks loomade eest tasunud.

Samuti puuduvad igasugused tõendid, et OÜ Setu Veis oleks tasunud OÜ-le Ekso Agro

mingeid kulusid seoses loomade hooldamisega. Nagu nähtub OÜ Setu Veis 2010

majandusaasta aruandest, on äriühing oma müügituluna näidanud üksnes söödakultuuride ja

heintaimede kasvatusest saadud tulu. Igasugune loomakasvatusest saadud tulu on puudunud.

X.X. i ja E. Mikenbergi seotusele loomade põllumajandusloomade registris

ümbervormistamisele viitab E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade

hulgas olev E. Mikenbergi 31.12.2010 e-kiri B.J. ele (maakohtu otsuse lk 55-56).

29. OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avalduses kinnitanud, et tema 2009 a. müügitulu oli

240 000 krooni, mis saadi tervikuna heina müügist. Selleks esitati PRIA-le 04.12.2009 arve nr

1 ja 20.12.2009 arve nr 2 kogusummas 240 000 krooni. Viidatud müügitulu summas 240 000

krooni on märgitud nii OÜ SMS Market 11.08.2008 –31.12.2009 majandusaasta aruandes,

mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse liige L.T. e 06.10.2010 kui ka OÜ Setu Veis

11.08.2008 – 31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on digitaalselt allkirjastanud juhatuse

liige K. Viitkin 11.11.2010. OÜ SMS Market osa kuulus kuni 2010 a. sügiseni OÜ-le

Gateway (mis kuulus E. Mikenbergile) ning juhatuse liikmeks oli L.T. e, seega teavad OÜ

SMS Market 2009 a. tegevuse ja müügituluga seonduvat just nimetatud isikud.

30. Tunnistaja L.T. e keeldus 05.10.2016 kohtuistungil ütluste andmisest põhjusel, et on olnud

asjas kahtlustatavaks ja ütlused võivad teda ennast süüstada. Maakohtu hinnangul on L.T. el

olnud alus ütluste andmisest keelduda KrMS § 71 lg 2 p 1 alusel. Kriminaalasja materjalide

hulgas on tunnistaja L.T. e kohtueelse menetluse käigus antud ütlused, s.o kahtlustatavana

ülekuulamise 19.09.2014 ja 22.04.2014 protokollid koos lisadega (XVIII kd, tl 50-77), mille

kohus KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võttis. Kuna L.T. e keeldus ütluste

andmisest, siis süüdistatavad ja nende kaitsjad kohtuistungil teda küsitleda ei saanud. Seetõttu

tuleb L.T. e ütluste tõendina kasutamisel arvestada KrMS §-s 15 lg 3 sätestatuga, millest

tulenevalt üksnes või valdavas ulatuses tema ütlustele tugineda ei saa. Kuid maakohtu arvates

asjaolude osas, mille kohta on ütlusi andnud L.T. e, on võimalik järeldusi teha peale tema

ütluste ka muude tõendite alusel.

31. L.T. e on andnud ütlusi, et 2009 a. lõpu poole palus E. Mikenberg tal allkirjastada kaks tema

poolt koostatud heinamüügi arvet. Arvete koostamist L.T. e ei kinnitanud. 2010 a. pöördus E.

Mikenberg L.T. e poole majandusaasta aruande kinnitamiseks. 2012 a. soovis E. Mikenberg,

et L.T. e tuleks PRIA vastu esitatud kaebuse asjas halduskohtusse tunnistajaks 2009 – 2010 a.

toimunud majandustegevuse osas. E. Mikenberg ja M. Leis soovisid, et L.T. e kinnitaks, et

2010 a. on ettevõte tegelenud põllumajandusega, s.o heina niitmisega Tartumaal.

32. Tunnistaja P.L. 24.11.2016 ütluste kohaselt töötas ta 2010 a. OÜ-s Leges Consult

raamatupidajana ja osutas raamatupidamisteenust muuhulgas OÜ-le SMS Market. E.

Mikenberg tõi paberid büroosse, soovides OÜ SMS Market 2009 a. majandusaasta aruande

koostamist. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse väljatrükist nähtub, et OÜ Setu Veis

majandusaasta aruannet alustas 24.08.2010 P.L. ning aruande esitas 06.10.2010 L.T. e. P.L.

alustas aruannet uuesti 05.11.2010 ning aruande esitas 11.11.2010 K. Viitkin. 06.10.2010 ja

11.11.2011 esitatud aruannete võrdlemisel selgub, et hilisemalt koostatud aruandes on

muudetud müügitulu EMTAK koodi. Esimeses aruandes on see 01291, s.o muude

mitmeaastaste taimede kasvatus ja 70221, s.o äri- ja muu juhtimisalane teenus. Hilisemas

aruandes 01199, s.o söödakultuuride ja heintaimekasvatus.

33. E. Mikenberg on kinnitanud, et tema teada tegeles OÜ SMS Market (hilisem OÜ Setu Veis)

heina kasvatamisega E. Mikenergile kuuluval Aava kinnistul, mille ta oli äriühingule andnud

tasuta kasutamiseks. Samas 20.04.2009 maarendilepingu kohaselt andis E. Mikenberg Aava

maaüksuse pindalaga 19,1 ha rendile kuni 30.10.2013 OÜ-le Meiledor.

34. Tunnistaja L.T. e väitel sai ta 2010 a. teadlikuks OÜ SMS Market omaniku poolt 2009 a.

suvel tehtud korraldusest tegeleda heina müügiga. L.T. e kinnitusel ta sellisest korraldusest

varem teadlik ei olnud. Kriminaalasja materjalide hulgas on tõendina OÜ SMS Market

ainuosaniku 12.06.2009 otsus, mille kohaselt ainuosanik OÜ Gateway juhatuse liige E.

Mikenberg on otsustanud muuhulgas alustada põllumajandus tootmistegevusega, milleks

võtta rendile heinamaid ja toota 2009 – 2010 müügiks heina. Muuhulgas on märgitud, et

juhatuse liikmel L.T. el tuleb korraldada heina niitmine, kogumine ja pakendamine

ainuosaniku OÜ Gateway ja E. Mikenbergi poolt eraldatud vahenditest. E. Mikenberg

kinnitas 09.03.2017 kohtuistungil, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009 otsus on

kirjalikult vormistatud 20.02.2012 seoses kohtuvaidlusega. Seega tõendavad nii tunnistaja

L.T. e kui ka süüdistatava E. Mikenbergi ütlused, et OÜ SMS Market ainuosaniku 12.06.2009

otsus on koostatud selles märgitud ajast mitu aastat hiljem. Seega ei tõenda dokument E.

Mikenbergi väidet, et ta oli L.T. ele 2009 a. andnud korralduse hakata heina tootma.

35. Muuhulgas on E. Mikenberg Tartu Halduskohtus 28.11.2012 tunnistajana üle kuulamisel

avaldanud, et aastatel 2008-2010 kasutas OÜ Setu Veis E. Mikenbergi Aava kinnistut, millelt

niidetud hein kuulus maa kasutajale.

36. Asjatundja R. Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt on Eesti kliimas heina

võimalik toota alates maikuu lõpust kuni augustini. Ühelt heinamaalt ühel hooajal kaks korda

kuiva heina tegemise asjatundja välistas. L.T. e sai OÜ SMS Market juhatuse liikmeks 2008

a. lõpus ning asjatundja ütluste kohaselt kuiva heina siis enam toota ei saanud. Seega ei ole

eluliselt usutav, et L.T. e tegeles 2008 a. Aava kinnistul kuiva heina tootmiseks.

37. Muuhulgas tuvastas maakohus, et 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2 alusel ei ole

OÜ-le SMS Market reaalselt tasutud. OÜ SMS Market bilansist koos kasumiaruandega

perioodidel 01.01-11.10.2010 ja 11.08.2008-31.12.2009 nähtub, et väljatrüki tegemise hetkel

on kassasse laekunud 240 000 krooni ning kassas on kokku 281 720 krooni. Ka OÜ SMS

Market osa võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa summas 281 720 krooni on

ostjale üle antud, samas on ebaselge, kes kellele kassa üleüldse edasi andis. Maakohtu arvates,

kuna OÜ SMS Market tegevust juhtis E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et kassa oli tema

käes, mis omakorda tekitab kahtlusi, kas kassa üleüldse eksisteeris. Kuna OÜ SMS Market

müüdi hinnaga 12 000 krooni, kuigi kassas oli väidetavalt 281 720 krooni, siis viitab see

asjaolule, et tegelikkuses lepingus märgitud vara ei eksisteerinud. Samuti, pärast osa

võõrandamist K. Viitkinile, tuli OÜ Setu Veis tegevust finantseerida erinevate laenudega.

Olukorras kus kassas on väidetavalt 281 720 krooni, on ebaloogiline laenu võtmine tunduvalt

väiksemate väljaminekute jaoks.

38. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et heina tegelikkuses ei toodetud ega müüdud ning arvete

koostamise eesmärgiks oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest.

39. Hinnapakkumised seoses lauda rekonstrueerimise, lüpsikoja ehituse, lauda tehnoloogiliste

seadmete ja lüpsikoja tehnoloogiliste seadmetega võitis OÜ UPA Building, kelle juhatuse

liige kuni 2012 a. oli A.T. . 2010 a. küsis X.X. temalt luba OÜ UPA Building nime

kasutamiseks hinnapakkumiste tegemisel, milleks A.T. nõusoleku andis. Ise A.T.

hinnapakkumist teinud ei ole. OÜ UPA Building juhatuse liige on M.A. , kes ei ole samuti

mingisugust hinnapakkumist äriühingu nimelt teinud. Samuti kinnitab OÜ Kental Ehitus

endine juhatuse liige, et tema OÜ Kental Ehitus nimelt hinnapakkumist ei teinud. OÜ-s Krona

Teetööd 2010 a. juhatajana töötanud T. Raig kinnitab, et äriühing hinnapakkumist OÜ-le Setu

Veis teinud ei ole.

40. Kuna hinnapakkumised on viidatud äriühingute poolt PRIA-le esitanud OÜ Setu Veis, on

alust arvata, et hinnapakkumised koostas keegi OÜ-s Setu Veis investeeringutaotlustega

tegelenud isik. Kuigi E. Mikenberg eitab kategooriliselt enda seost hinnapakkumistes

näidatud andmete kujunemisega, on see väide ümber lükatud E. Mikenbergi ja B.J. e vahelise

e-kirjavahetusega. Nimelt on vaatlusprotokolli lisade hulgas E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline

e-kirjavahetus, kus on arutletud OÜ Setu Veis hinnapakkumistega seonduvat. Viimasest

nähtub, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena, kusjuures

just E. Mikenbergi antud näpunäidete alusel.

41. 10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide „X.X. ile“ annab alust arvata, et pakkumistega oli

seotud ka X.X. . Viimase seotust tegelikkusele mittevastavate pakkumiste tegemisega

kinnitavad otseselt tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba

pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed.

42. Kuna PRIA peadirektori 06.04.2011 käskkirja alusel jäeti OÜ Setu Veis investeeringutaotlus

rahuldamata, siis esitas OÜ Setu Veis esindaja B.J. vaide, paludes muuta hindepunktide arvu

5 võrra suuremaks ja määrata investeeringutoetus. Vaides on ebaõigeks peetud PRIA poolt 0

punkti andmist põhivara tulemuslikkuse eest. Vaide esitamisega hoidis taotleja PRIA-t

jätkuvalt eksituses selles, nagu vastaks OÜ Setu Veis kõigile investeeringutoetuse saamise

nõuetele. Nagu kohus eespool tuvastas, siis tegelikult OÜ Setu Veis kõigile toetuse saamiseks

vajalikele nõuetele ei vastanud. Vaide esitamise eesmärgiks oli jätkuvalt saavutada toetuse

väljamaksmine OÜ-le Setu Veis. Seetõttu leiab maakohus, et vaide esitamisega jätkasid OÜ

Setu Veis nimel tegutsevad isikud pettuse teel investeeringutoetuse saamise plaani elluviimist.

Kuigi vaide on esitanud B.J. , on ta jätkuvalt tegutsenud K. Viitkini volituse alusel.

43. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et valeandmete esitamisega on seotud X.X. ja E. Mikenberg.

Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel, ta oli

teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest ja taotlejal

loomade puudumisest. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid

sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist. E. Mikenberg on ise vahetult

osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises.

X.X. it OÜ Setu Veis I episoodis puudutav apellatsioon

44. X.X. i kaitsja märgib, et maakohtu hinnangul on loomade üleminek olnud näilik (maakohtu

otsuse lk 56-57). Kaitsja leiab, et kuna loomad on vallasasjad, siis on piisav poolte kokkulepe

ja asja üleandmine, mis enamasti toimub deklaratiivselt (registreerides selle informatiivses

registris või andes sellest kolmandatele isikutele teada) või kaudselt (võtmete üleandmine).

Sõltumata sellest, kas see toimub tasu eest või tasuta, kui pooled on kokku leppinud omandi

üleminekus, siis ei saa seda ka teisiti hinnata. PRIA-le teavituse tegemine kinnitab vaid poolte

taolist tahet ning ükski osapool ei ole eitanud ka omandi üleminekut. Seega on maakohus

vääralt kohaldanud tsiviilõiguse põhimõtteid ja eiranud AÕS § 36 lg 2 sätestatut.

45. Maakohus on tuginenud L.T. e kui tunnistaja ütlustele, samal ajal avaldades KrMS § 291 lg 1

p 2 alusel tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (maakohtu otsuse lk

69). Kaitsja on seisukohal, et viidatud normi sõnastusest tulenevalt ei saa sel alusel isiku

ütluseid avaldada, samuti on tunnistaja ja kahtlustatava staatus ning õigused oluliselt erinevad.

46. Maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis on antud halduskohtumenetluses

tunnistajana (maakohtu otsuse lk 65). Jääb arusaamatuks, mis alusel on vastavad ütlused

avaldatud ja mis tõendi liigiga on tegemist. Kaitsja leiab, et kuna tegemist ei ole

dokumentaalse tõendiga, siis on ilma seadusliku aluseta avaldatud teises kohtumenetluses

antud ütlused, mida kaitsja hinnangul kriminaalmenetluse seadustik ei võimalda.

47. Maakohus on sidunud X.X. i ja müügitulu puudumise sellega, et kuna tõenäoliselt kassas raha

ei olnud, pidi X.X. olema teadlik ka müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal

puudus igasugune (ka abikaasa kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega (maakohtu otsuse lk

69). Kaitsja hinnangul ei tähenda ebamäärane alus kahtlemiseks seda, et isikul kindlasti tekkis

alus kahtluseks. Seejuures on keeruline ette kujutada, kuidas saanuks isik täiendavalt

kontrollida, kas äriühing on varasemalt perioodidel heina müügiga vms tegelenud.

48. X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused on tõlgendatud süüdistatava

kahjuks (maakohtu otsuse lk 72). Maakohtu argumentatsioon tugineb sellele, et ühe

pakkumise läbi justkui pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA

Building andmeid ning kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X.

olema ka sellest pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega, millele aga

kohtuotsust rajada ei saa.

49. Antud episoodi juures rõhutab kaitsja ka seda, et esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei

saanud piisavalt hindepunkte. Maakohus on leidnud, et seetõttu ei saa rääkida ka kõlbmatust

süüteokatsest, sest tegemist oli ikkagi soodustusrelevantsete andmetega ning

kriminaalõiguslikult ei oma tähendust, millistel motiividel taotlus rahuldamata jäeti

(maakohtu otsuse lk 255). Kaitsja on seisukohal, et tegemist peab olema

soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutavad soodustuse saamise küsimust positiivselt

ning mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust

kahelda soodustuse andmises. Antud juhul ei olnud tegemist isegi süüteo katsega (KarS § 25

lg 1), sest sõltumata sellest, kas ja millised andmed esitati, toetuse saamiseks need ei

kvalifitseerunud. Süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat hüve, kuna

haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka rääkida

sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks mõjutanud

otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.

50. Ühtlasi vaidlustab kaitsja antud episoodi juures kohtumenetluse käigus prokuröri poolt

esitatud tõendeid, mida süüdistusaktis nimetatud ei ole. Tegemist on kaassüüdistatava E.

Mikenbergi kodus teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimisel saadud tõenditega (e-

kirjavahetus). Maakohus on pidanud neid lubatavateks, v.a kirjavahetust M. Leisiga.

51. Kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas läbiotsimist toimetades tegutses menetleja

läbiotsimismääruse eesmärgist hälbival viisil, s.t otsides kriminaalmenetluse esemega

mitteseotud esemeid. Läbiotsimise ajal oli selgelt teada, et E. Mikenbergi suhtes on käimas

teine kriminaalasi ning arvuti andmekandja äravõtmine ning vaatlus perioodist, mis erineb

oluliselt läbiotsimise põhjustanud kahtlustuse sündmusi (2015. a äriregistrile esitatud andmete

kohta otsiti tõendeid, kuid käesolevas asjas olevad tõendid on alates aastast 2010) viitab

selgelt sellele, et otsiti olulisemalt suuremat hulka andmeid. Lisaks on tähelepanuväärne, et

läbiotsimine on toimunud vahetult enne KrMS-i sätete muutmist (muudatused jõustusid

01.09.2016), mis muutnuks läbiotsimise õiguslikke aluseid ja oleks välistanud läbiotsimise E.

Mikenbergi suhtes esitatud kahtlustuse puhul (kahtlustuses nimetatud süüteod ei ole

nimetatud KrMS § 1262 lg 2 kataloogis, millele viitab KrMS § 91 lg 3). Kuigi KrMS § 3 lg 2

sätestab menetlusnormide ajalise kehtivuse põhimõtte, siis kaitsja arvates viitab nädal enne

seaduse muutumist teostatud toiming soovile vältida jõustuvat regulatsiooni.

52. Tähelepanuväärsed on ka kriminaalasja nr 15278001680 vaatlusprotokollides märgitud

andmed. Esiteks nähtub mõlemast 27.09.2016 koostatud protokollist, et vaadeldav objekt asus

pakendis 0010235, kuigi vaadeldud on kahte eraldi arvutit/andmekandjat. Kui vaadata

24.08.2016 läbiotsimisprotokolli, siis nähtub, et E. Mikenbergi juures läbiotsimisel on ära

võetud kaks arvutit ning need on pandud kahte eraldi pakendisse, millest ühe number on

001235 ja teise number 001236. Kui pidada seda vormistamisel tehtud puuduseks, siis

kõnekam on asjaolu, et ühest arvutist on leitud konkreetse asjaga seotud failid (Apple

MacBook Pro S/N CO2KT1MRFFT1).

53. Teisest arvutist (Apple S/N W883314VYJC2) selliseid leide ei ole (mille puhul ka

läbiotsimise käigus on E. Mikenberg viidanud, et see on tema vana arvuti ja ta kasutas seda

juba varasemalt). Kuidas sai tegemist olla juhuleiuga, kui varasemate e-kirjade läbilugemine

sai olla ainult eesmärgipärane ja teadlik tegutsemine sellises olukorras, et leida tõendeid just

teise kriminaalasja kohta (mis sel hetkel oli juba kohtumenetluses). Juhuleiuga oleks kaitsja

hinnangul tegemist siis, kui perioodid kattuksid ning otsitud perioodi kirjade lugemisel leitaks

ka teise kuriteo tõendamiseseme asjaolude kohta kirjad.

54. Seoses eeltooduga ringkonnakohus märgib, et sarnaselt X.X. i kaitsjale paluvad ka E.

Mikenberg ja tema kaitsja ringkonnakohtul hinnata, kas menetleja on tegutsenud määruses

toodud läbiotsimise eesmärgist lähtudes või on olnud läbiotsimisel mingi muu eesmärk.

55. Seejuures E. Mikenberg ja tema kaitsja on seisukohal, et teises kriminaalasjas kogutud tõend

ei ole lubatav tõend ja e-kirjavahetust käsitlev 26.11.2016 vaatlusprotokoll koos lisadega tuleb

tõendikogumist tervikuna kõrvale jätta. Juhul kui ringkonnakohus sarnaselt maakohtule

tunnistab e-kirjad lubatavaks tõendiks, siis leiab kaitsja, et kirjavahetusest ei nähtu muud, kui

seda, et E. Mikenberg tegi vastavalt taotlejate ja OÜ Gateway vahel sõlmitud

töövõtulepingutele tööd – osutas nõustamisteenust, selgitas suhtluse osapooltele erinevate

meetmete ministri määruse nõudeid, kriteeriume, mis on vägagi spetsiifilised, suhtles taotleja

seaduslike ja volitatud esindajatega ning igas võimalikus kirjavahetuses leida midagi

kriminaalset on siiski ülepaisutatud. Maakohus ei ole vestluseid analüüsinud terviklikuna,

vaid käsitlenud neid kontekstist väljarebituna, moonutades vestluse tegelikku sisu. Seetõttu

palutakse ringkonnakohtul e-kirjavahetust käsitlev vaatlusprotokoll tunnistada lubamatuks

tõendiks ja jätta see tõendikogumist tervikuna kõrvale.

56. Seoses e-kirjavahetusega apelleerib E. Mikenberg, et ta ei saanud maakohtus viimases sõnas

käsitleda kõiki temale olulisi momente. KrMS § 303 lg 2 kohaselt süüdistatava viimase sõna

kestus ei ole piiratud. Kohus ei tohi viimast sõna katkestada, kui süüdistatav ei käsitle

kriminaalmenetluse väliseid asjaolusid. Maakohus, ajapuudusele viidates, palus süüdistataval

olla viimases sõnas kokkuvõtlik. Sellest tulenevalt jäi E. Mikenbergil rõhutamata e-

kirjavahetust käsitlevad olulised momendid, mistõttu soovib ta neid asjaolusid selgitada/ütlusi

anda ringkonnakohtus. Seetõttu taotleb E. Mikenberg ringkonnakohtus suulist menetlust.

OÜ-ga Setu Veis seotud II episood

57. Süüdistatavad esitasid 22.12.2010 PRIA Põlva büroos OÜ Setu Veis nimelt MAK meetme nr

1.4.1 alusel investeeringutoetuse avalduse, milles taotleti toetust summas 431 400 krooni (27

571,48 eurot) vaaluti Claaser Liner ja kaaruti Kuhn GF 10601 TO soetamiseks. Nimelt ei

oleks süüdistatavad ka seda toetust saanud kontserni kuuluva ettevõtte OÜ Ekso Agro nimel

taotleda, kuna see oleks vastuolus MAK meetmega nr 1.4.1, mille alusel ei tohtinud kontserni

keskmine töötajate arv olla üle kümne. Selleks otsustasid süüdistatavad investeeringutoetust

taotleda OÜ Setu Veis nimelt.

58. Kuna käesoleva toetuse taotlemist valmistati ette koos MAK meetme 1.4.2 alusel taotletava

Sika laudakompleksiga rekonstrueerimise toetuse taotlemisega, siis oma tegevuses tugineti

valdavalt samadele eeltingimustele, mis olid pettuse toimepanemise eesmärgil loodud selleks,

et vastata MAK meetme nr 1.4.1 tingimustele. MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda

ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste müügist või nende töötlemisel

saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaastal suurem kui 37 552 krooni (2 400 eurot). Selleks kasutati näilikke arveid

justkui oleks OÜ Setu Veis müünud omatoodetud heina, mida viidatud äriühing ei ole

tegelikkuses kunagi tootnud ega müünud.

59. Taotlemiseks kasutasid süüdistatavad jällegi OÜ Setu Veis 2009 a. majandusaasta aruandeid,

misläbi kinnitati arvete nr 1 ja 2 alusel heina müügist tekkinud müügitulu.

60. Lisaks oli nõutav ka seegi, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks oleks

võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et

hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab AS Ekso.

Selleks võeti juurde kaks konkureerivat hinnapakkumist, millest AS Ekso tegi võitmiseks

vajaliku, s.o madalaima pakkumise. Seeläbi eirati MAK meetme nr 1.4.1 nõudeid, kuna AS

Ekso (kelle omanik ja juhatuse liige oli X.X. ) ei oleks saanud olla pakkujaks, kuna taotleja ja

hinnapakkuja ei tohi omada osalust, aktsiaid või olla juhtorgani liige üksteise äriühingutes.

61. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA

ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise, mistõttu toetuse määramise käskkiri PRIA

peadirektori 23.12.2011 käskkirjaga nr 13-6/2968 tühistati ning toetus jäeti välja maksmata.

Maakohtu järeldused

62. Investeeringutaotluse esitamise ajal oli OÜ Setu Veis juhatuse liige K. Viitkin, kes

13.10.2010 volikirja alusel volitas B.J. t esindama OÜ-d Setu Veis kõigis firmaga seotud

tehingutes. Kohtus uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et ka antud investeeringutoetuse

taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja

E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi.

63. Nagu eespool tuvastatud, ei vasta 2009 a. majandusaasta aruandes põllumajandussaaduste

müügist saadud tulu tegelikkusele ja selline müügitulu tegelikult puudub. Samas omandas OÜ

Setu Veis 2010 a. sügisel loomakasvatushoone (Sika lauda), mida tegelikkuses kasutama ei

hakatud. Seega ei ole OÜ Setu Veis põllumajandusettevõtja ning maakohtu hinnangul on

toetuse taotlemisel esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta.

64. Nagu maakohus eespool leidis, oli OÜ SMS Market 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve

nr 2 koostamise eesmärgiks luua väärmulje tehingute (heina müük) toimumisest. Arvetel

kajastatud tehingud olid näilikuid tehingud, mistõttu oli ka müügitulu näilik. Eeltoodu

eesmärgiks oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas

investeeringutoetuse asjas kehtestatud nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg-le 1

p 1. OÜ SMS Market arved on allkirjastanud L.T. e ja nende koostaja või vähemalt

koostamise korraldaja on E. Mikenberg. X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu

tegelikkusele vastavuses, mistõttu leiab maakohus, et investeeringutoetuse taotlemisel

müügitulu kohta valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel. Küll aga ei ole tõendatud K.

Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete

esitamisega.

65. PRIA-le esitati kaaruti ja vaaluti soetamiseks kolm hinnapakkumist AS-lt Tatoli

(hinnapakkumise koostas K.N. ), AS Eesti Konekesko (hinnapakkumise koostas L.A. ) ja AS

Ekso Agro (hinnapakkumise koostaja M.P. ). Hinnapakkumise võitis AS Ekso.

66. E. Mikenbergi ja B.J. e e-kirjavahetus tõendab, et hinnapakkumistega tegelesid E. Mikenberg

ja B.J. . X.X. i ütlused tõendavad, et pakkumistega omas kokkupuudet ka tema ise.

67. Tunnistajate L.A. i, K.N. i ja M.P. ütlused tõendavad, et hinnapakkumised on teinud neil

märgitud isikud. Kuna kõikidel pakkumistel nende koostajana märgitud isikud on pakkumiste

tegemist kinnitanud, saab öelda, et pakkumised ja neil märgitud hinnad vastavad

tegelikkusele. B.J. e ja E. Mikenbergi 17-21.12.2010 e-kirjavahetuses on küll juttu olnud

hindadest, kuid selliste hindadega (400 000 ja 319 000) pakkumisi tegelikult asjas ei ole.

68. Vaatamata sellele ei ole taotleja siiski ettenähtud kolme hinnapakkumise nõuet täitnud.

Määruse nr 89 § 7 lg 8 kohaselt taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või

juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku. Seda asjaolu, et taotleja ja hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või

juhtorgani liige ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise (äriühingu) juhatusse

või nõukokku, on OÜ Setu Veis investeeringutoetuse avalduses sõnaselgelt kinnitatud. X.X.

on AS Ekso ainuaktsionär ning juhatuse liige. Samuti on X.X. ka OÜ Setu Veis osa

ühisomanik ja ning OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse

nr 89 §-st 7 lg 8 ei oleks tohtinud AS Ekso antud investeeringutoetuse taotlemise asjas üldse

pakkujaks olla ja teda ei saanud ka valida parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 nr § 7 lg 8

nõude rikkumise tõttu ei ole asjas nõutavat kolme hinnapakkumist.

69. Eeltoodust pidid X.X. ja E. Mikenberg olema teadlikud. K. Viitkin osales investeeringu

elluviimises ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just AS-lt

Ekso soetatud tehnikaga seoses. Selliselt käitudes kiitis K. Viitkin heaks varasemalt (küll

tema vahetu osavõtuta toimunud) nõuetele mittevastava hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on

seotud nii AS-ga Ekso kui ka OÜ-ga Setu Veis, ei saanud K. Viitkinile kui X.X. i abikaasale

olla teadmata. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab öelda, et

nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud ka K. Viitkini nõusolekul.

70. Kuigi kohtule esitatud taotlustoimiku viitenumbriga 141010652330 dokumentatsiooni hulgas

puudub PRIA vastavasisuline otsus OÜ-le Setu Veis toetuse määramise kohta, võimaldavad

edasist menetluse kulgu käsitlevad tõendid ning PRIA peadirektori asetäitja 23.12.2011

toetuse välja maksmata jätmise otsuse nr 13-6/2968 sisu siiski lugeda tõendatuks, et toetus

antud asjas määrati. 23.12.2011 otsusega nr 13-6/2968 on tunnistatud kehtetuks PRIA

peadirektori 04.05.2011 käskkiri nr 13/6/814, millega määrati taotlejale toetust 27571 eurot.

Ka on PRIA taotlustoimikus oleva dokumentatsiooniga tõendatud, et peale toetuse määramist

asus taotleja investeeringut ka tegelikult ellu viima.

71. 21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud mikropõllumajandusettevõtte arendamise

investeeringutoetuse kuludeklaratsiooni, millest nähtub, et OÜ Setu Veis on taotlusega seoses

teinud osalise investeeringu summas 39 500 eurot. Kuludeklaratsioonis on taotleja esindajana

ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin. 16.06.2011 ostu-müügi lepingu nr 201108865 kohaselt

müüja AS Ekso (mida esindab J.S. ) müüb ja ostja AS Nordea Finance Estonia (mida esindab

V. Lillemägi) ostab ja annab liisinguvõtjale OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin)

liisingulepingu nr 201108865 alusel kasutada vaaluti Claas Liner 3500.

72. 21.06.2011 on OÜ Setu Veis esitanud kuludeklaratsiooni investeeringuks tehtud kulutuste

deklareerimise kohta, mille kohaselt OÜ Setu Veis on taotlusega seoses teinud osalise

investeeringu summas 15 019,24 eurot. Kuludeklaratsiooni on allkirjastanud K. Viitkin.

Liisingulepingust nähtuvalt omandas AS Nordea Finance Estonia müüjalt AS Ekso (mida

esindab J.S. ) kaaruti Kuhn GF 10601 TO maksumusega 15 019,24 eurot (ilma käibemaksuta)

ning andis selle liisinguvõtja OÜ Setu Veis (mida esindab K. Viitkin) valdusesse ja kasutusse

vastavalt lepingu tingimustele.

73. Samade liisinguobjektide osas on OÜ Setu Veis uued kuludeklaratsioonid esitanud

27.06.2011. PRIA on seoses korduvate kuludeklaratsioonide esitamisega teinud OÜ-le Setu

Veis järelepärimise, kuna 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioone ei annulleeritud. OÜ Setu

Veis esindaja B.J. esitas 08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse 21.06.2011

kuludeklaratsioonide osas.

74. Kuludeklaratsioonid koos lisadega, samuti tunnistaja J.S. e ütlused tõendavad, et OÜ Setu

Veis asus peale toetuse määramist investeeringut ka tegelikult ellu viima, soetades AS-st Ekso

investeeringutoetuse taotluses näidatud vaaluti Claas Liner. Kuna AS Ekso ei oleks tohtinud

antud investeeringutoetuse asjas üheks pakkujaks üldse olla, siis taotledes

põllumajandustehnika AS-st Ekso soetamisega seotud kulude hüvitamiseks toetuse

väljamaksmist, on taotleja PRIA-t hoidnud jätkuvalt eksituses, et toetuse saamiseks vajalikud

nõuded on täidetud.

75. Investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuteks on X.X. ja K. Viitkin. OÜ-d Setu Veis

korraldas ja juhtis X.X. . Kuna OÜ Setu Veis eesmärgiks oli määratud toetuse reaalne

väljamaksmine, pidi X.X. ile teada olema, milliseid toiminguid selleks on vajalik teha, sh

esitada kuludeklaratsiooni ühes kulusid tõendavate dokumentidega. OÜ Setu Veis pidi tegema

ka reaalseid kulutusi liisingumaksete näol, milleks oli vaja korraldada küllaldaste rahaliste

vahendite olemasolu. Nagu kohus eespool tuvastas, toimus OÜ Setu Veis tegevuse

finantseerimine laenude abil, millest osa andis AS Ekso ja osa X.X. ise. OÜ Setu Veis

arvelduskonto nr 10220085516017 väljatrükist nähtuvalt oli see nii ka käesolevate

investeeringuobjektide liisingumaksete tasumise ajal.

76. Kuna PRIA peadirektori 23.12.2011 otsusega jäeti toetus välja maksmata, esitas OÜ Setu

Veis juhatuse liige K. Viitkin viidatud otsuse peale 25.01.2012 vaide, millega omas

kokkupuudet ka E. Mikenberg. Vaidemenetluses osalemine viitab maakohtu arvates asjaolule

et E. Mikenbergi ülesanded taotleja nõustamisel ulatusid teatud juhtudel ka PRIA toetust

määrava või mittemäärava otsuse järgsesse etappi.

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

77. Seonduvalt esimese episoodiga on kohus ka teises episoodis leidnud, et OÜ Setu Veis ei

hakanud lauta kasutama, s.t ei soetanud loomi. Siinkohal jääb kaitsja eelnevalt esimeses

episoodis esitatud väidete juurde.

78. Samuti, mis puudutab X.X. i võimalikku teadlikkust (maakohtu otsuse lk 81), siis jääb kaitsja

eelnevalt eelmises episoodis väljendatud seisukoha juurde.

79. Kuna AS Ekso tegi hinnapakkumise, siis on maakohtu hinnangul rikutud MAK meetme nr

1.4.1 nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue (maakohtu otsus lk 84).

Ühegi pakkumise puhul ei ole tuvastatud sellega manipuleerimist (s.t et pakkumine oleks

võltsitud või et hind ei vastaks tegelikkusele) ning et AS Ekso pakkumine oleks olnud

objektiivselt kõige odavam. Samuti puudus AS-l Ekso määruse nr 89 § 7 lg 8 mõistes õiguslik

seos OÜ-ga Setu Veis. Maakohus on leidnud, et nõuetekohast hinnapakkumiste võtmist läbi ei

viidud ning et AS Ekso ei oleks tohtinud üldse pakkuja olla, mistõttu ei saanud teda valida ka

parimaks pakkujaks. Maakohus on siinkohal lähtunud sellest, et tegemist on abikaasadega.

Süüdistuse kohaselt seisnes nõuete rikkumine selles, et X.X. oli OÜ Setu Veis omanik ning

sisuline juht varjatud kujul. Süüdistus ei ole konkreetses episoodis viidanud sellele, et

määruse nõuet on rikutud põhjusel, et tegemist on abikaasadega. Selles osas on maakohus

kaitsja hinnangul väljunud süüdistusest. Lisaks ei nõustu kaitsja sellega, et X.X. sai ennast

sellisel viisil varjata. X.X. ja K. Viitkin on abikaasad ning seda asjaolu on võimalik lihtsalt

kontrollida (vt selle kohta kaitsja apellatsiooni p 2.1.7 alapunkt a põhjendusi).

K. Viitkini kaitsja apellatsioon

80. Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et B.J. ele volituse andmine seostab K. Viitkinit

22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega. K. Viitkin andis

OÜ Setu Veis juhatuse liikmena 13.10.2010 volikirjaga B.J. ele volituse esindada OÜ-d Setu

Veis kõigis firmaga teostavates tehingutes. B.J. ele antud volikirjas ei ole viidet selle kohta, et

volitus on antud PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks. Tegemist on üldvolikirjaga, mille

alusel oli B.J. el õigus teha OÜ Setu Veis nimel kõiki tehinguid. X.X. i 21.03.2017

kohtuistungil antud ütluste kohaselt tegeles OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega

tema. Investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud. Kui oli vaja mingit

allkirja, võttis X.X. dokumendid koju kaasa ja palus abikaasal allkirjastada. Seega ei saa B.J.

ele volikirja andmisest järeldada, et K. Viitkin oli seotud OÜ Setu Veis nimel PRIA-lt

investeeringutoetuse taotlemisega.

81. Maakohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega

ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused

kinnitavad, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku

dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud.

82. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna

ilma K. Viitkinita poleks saanud teha toiminguid, mille puhul oli vajalik OÜ Setu Veis

juhatuse liikme osalus. Selline maakohtu järeldus on vastuolus maakohtu poolt varem

tuvastatuga, et K. Viitkin OÜ Setu Veis tegevust ise vahetult igapäevaselt ei korraldanud ega

juhtinud. Maakohus tuvastas, et OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis tegelikult X.X. .

Asjaolusid, et OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega tegeles K. Viitkini

lapsehoolduspuhkusel oleku ajal X.X. ja toetuste taotlemiseks vajaliku asjaajamisega volituse

alusel B.J. , kinnitas X.X. ka 19.09.2017 kohtuistungil. Tunnistaja B.J. e 13.12.2016

kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta K. Viitkiniga ei suhelnud. Käesolevas asjas läbiviidud

käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri

võltsitud. Näiteks ei ole 25.11.2011 P.V. le antud volikirjal olev K. Viitkini allkiri kirjutatud

viimase poolt. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste

taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks

vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini

osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei

hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse

kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija

tunnustele.

83. Õige ei ole kohtu järeldus, et kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab

asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K.

Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K. Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le

kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda

varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise

heakskiitmisena. Maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku

müügitulu tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega. Samuti on maakohus

leidnud, et uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste

kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin 9.02.2017 kohtuistungil, tutvudes

21.06.2011 kuludeklaratsioonidega, kinnitas, et on neile alla kirjutanud, kuid

kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu

ja K. Viitkini, X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud

toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega

ei olnud K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso

hinnapakkumine ei vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud

asjaolu ei teadnud, ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele

mittevastava hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise

läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul.

84. Apellant on seisukohal, et K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le

kuludeklaratsioonide esitamine ei vasta KarS § 210 lg 2 materiaalsele koosseisule, kuna

taotleja on need kuludeklaratsioonid hiljem annulleerinud. OÜ Setu Veis esindaja B.J. esitas

08.08.2011 PRIA-le annulleerimisavalduse, mille alusel on K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis

nimel 21.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid annulleeritud. Apellant ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et kuigi K. Viitkini esialgselt esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA

ametniku korraldusel seoses nende vormistamisel tekkinud segadustega annulleeritud ja

lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu

elluviimise protsessis. Kuna PRIA ei ole K. Viitkini esitatud ja hiljem annulleeritud

kuludeklaratsioone OÜ-le Setu Veis toetuse määramisel arvesse võtnud, ei pannud K. Viitkin

nende kuludeklaratsioonidega PRIA-le esitamisega toime pettust KarS § 210 lg 2 mõttes

(tegemist ei ole soodustusrelevantsete andmetega). Seega luges kohus põhjendamatult K.

Viitkini investeeringutoetuse elluviimisega seotud isikuks.

OÜ-ga Setu Veis seotud III episood

85. Kuivõrd süüdistatavatel ei õnnestunud MAK meetme 1.4.2 raames esitatud taotluse alusel

toetust saada, siis eesmärgiga oma pettuslik plaan lõpule viia, esitas X.X. i, K. Viitkini ja E.

Mikenbergi poolt volitatud L.L. 30.09.2011 PRIA Jõgeva büroos OÜ Setu Veis nimelt

loomakasvatusehitiste investeeringutoetuste avalduse koos lisadega, milles taotleti toetust

summas 493 514,41 eurot Sika veiselaudaga seotud ehitustöödeks. Ka siinkohal kasutati ära

juba varem toetuse taotlemiseks pettuse teel loodud eeltingimusi selleks, et kvalifitseeruda

toetuse saajaks, s.o toetust taotleti OÜ Setu Veis nimel eesmärgiga varjata asjaolu, et toetust

taotletakse tegelikkuses Ekso kontsernile kuuluvale varale ja taotlejaks on nende ettevõtete

üle valitsevat mõju omav X.X. .

86. MAK meetme 1.4.1 alusel sai toetust taotleda üksnes ettevõte, kelle omatoodetud

põllumajandussaaduste müügitulu ja omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemisel saadud

põllumajandustoodete müügitulu kas koos või eraldi moodustab taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt 50% ettevõtja kogu müügitulust. OÜ-l Setu Veis

puudus nimetatud müügitulu ka 2010. a, mistõttu koostasid süüdistatavad müügitulu jaoks

näilikke arveid, milleks olid: arve nr 2010-1 kuupäevaga 16.10.2010 summas 90 000 krooni;

arve nr 2010-2 kuupäevaga 25.10.2010 summas 72 000 krooni ja arve nr 2010-3 kuupäevaga

01.11.2010 summas 72 000 krooni. Lisaks koostati enne taotluse esitamist, milline tehing

kajastati ka OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes, veel täiendavalt arve nr 2010-4

kuupäevaga 01.11.2010 summas 737 000 krooni. Tegelikult pole OÜ Setu Veis arvetel

näidatud heina ega silo vastavas koguses maksumusega 971 000 krooni tootnud ega müünud.

Näiliku müügitulu olemasolu summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja

E. Mikenbergiga 30.06.2011 äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta

aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIA-le taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.

87. Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitusmaksumuse väljaselgitamiseks peab

võtma vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Süüdistatavad leppisid kokku, et hinnapakkumiste

küsimist sisuliselt läbi ei viida, vaid need koostatakse ise. Selleks kasutas X.X. OÜ UPA

Building nime ja andmeid. Ülejäänud kaks hinnapakkumist olid näilikud ning OÜ UPA

Building hinnapakkumisest kõrgemad ja võimaldasid investeeringu elluviijaks välja valida

odavaima pakkumise teinud OÜ UPA Buildingu.

88. Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA

ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA

peadirektori 21.02.2012 otsusega nr 13-6/408 jäeti taotlus rahuldamata.

Maakohtu järeldused

89. Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et ka käesoleva investeeringutoetuse

taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja

E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. OÜ Setu Veis juhatuse

liige K. Viitkin volitas 30.09.2011 L.L. i allkirjastama ja esitama PRIA-le

investeeringutoetuse taotluse dokumente. E. Mikenberg kinnitas 07.03.2017 ja 09.03.2017

kohtuistungil, et taotluse ettevalmistamine toimus OÜ-te Setu Veis ja Gateway vahel sõlmitud

töövõtulepingu alusel. Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingus toodut koos

arve ja OÜ Setu Veis arvelduskonto nr 10220085516017 andmeid, saab maakohtu arvates

asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis osutas E. Mikenberg OÜ-le

Setu Veis tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-le Gateway.

90. Ka antud episoodi puhul eksitas taotleja PRIA-t tegutsemisvaldkonna osas, rikkudes määruse

nr 87 § 2 lg 1 nõudeid. OÜ Setu Veis nimele oli põllumajandusloomade registris 2010 a.

lõpus registreeritud viis looma, kuid maakohus leidis, et loomad tegelikult OÜ-le Setu Veis

üle ei läinud.

91. OÜ Setu Veis on investeeringutoetuse avaldusele lisatud andmetes kinnitanud, et

põllumajandussaaduste müügitulu oli 2010 a. 971 000 krooni, mis on saadud söödakultuuride

ja heinataimede kasvatusest.

92. PRIA kogus OÜ Setu Veis taotlusega seotud kontrollide käigus andmeid ja tõendeid

muuhulgas ka OÜ Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta. Kontrollakt nr 11746 koos lisakontrolli

kontroll-lehega 154956 tõendavad, et R.P. teostas OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr

141010652330 seonduvalt 25.11.2011 lisakontrollina dokumendikontrolli. Vastuseks

25.11.2011 kontrollaktile on OÜ Setu Veis raamatupidaja P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P. ile

saatnud allkirjastamata OÜ Setu Veis juhatuse liikme K. Viitkini vastuse ja H.V. u

27.11.2011 kinnituskirja. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas

on E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kiri P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega, mis

sisaldab täpselt samasugust teksti ja manust, nagu see on olnud P.V. 28.11.2011 e-kirjas R.P.

ile saadetu. See annab alust järelduseks, et OÜ Setu Veis taotluse viitenumbriga nr

141010652330 lisakontrollis esitatud andmed pärinesid E. Mikenbergilt.

93. R.P. on lisakontrolli käigus oma kontrollakti muuhulgas kandnud asjaolu, et eelkontrollis

taotleja poolt esitatud arvete 2010-1, 2010-2, 2010-3 sisu erineb raamatupidamises olevatest

arvetest (silo/hein, ja kogused). Nimelt esitas eelkontrollis taotleja esindaja B.J. OÜ Setu

Veis 16.10.2010 arve 2010-1 (150 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 90 000 krooni),

OÜ Setu Veis 25.10.2010 arve 2010-2 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile summas 72 000

krooni) ja OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-3 (120 tonni silo müügi kohta X.X. ile

summas 72 000 krooni). Ka OÜ Setu Veis raamatupidaja R.P. on kinnitanud, et silomüügi

arved esitati talle oktoobris-novembris ning heinaarveid ei ole talle esitatud.

94. Juba asjaolu, et arvel 2010-1, arvel 2010-2 ja arvel 2010-3 näidatud kaup on erinevates arve

variantides erinev (algselt silo, hiljem hein) äratab kahtlust arve õiguses. X.X. on kinnitanud,

et tema ostis heina. Samas algselt on olemas olnud silo arved. X.X. on müüdud kauba

erinevust selgitades viidanud asjaolule, et midagi tootmisprotsessis muutus. Samale asjaolule

(silo tootmine ei õnnestunud ja silo toomiseks planeeritud hein müüdi heinana) on viidatud ka

P.V. 28.11.2011 PRIA-le esitatud e-kirjas (mis pärines E. Mikenbergilt). Asjatundja R.

Viiralti 15.11.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt silo kuivaks heinaks muutuda ei saa.

On olemas küll võimalus, et kuivast heinast tekib silo. Asjatundja ütlused lükkavad ümber

versiooni, et kaup arvel muutus tootmisprotsessis toimunud muudatuste tõttu.

95. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on P.V. 20.06.2011 e-

kirjad E. Mikenbergile, mille manuseks on OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruande

erinevad variandid. Esimeses on müügituluna märgitud 740 000 krooni, sh müügitulu Eestist

234 000 krooni ja Lätist 506 000 krooni ning P.V. on palunud E. Mikenbergil aruande üle

vaadata. Teise e-kirja manuseks olevas aruandes on müügituluna märgitud 971 000 krooni, sh

müügitulu Eestist 234 000 krooni ja Lätist 737 000 krooni. Viimased on ka andmed, mis on

kantud 30.11.2011 K. Viitkini allkirjastatud majandusaasta aruandesse.

96. Mis puudutab OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-4 alusel heina müümist Lätis asuvale

äriühingule SIA Ekso Latvia (juhatuse esimees X.X. ), siis tunnistaja R.P. (OÜ Setu Veis

raamatupidaja) kinnitusel tema OÜ Setu Veis 01.11.2010 arvet 2010-4 SIA-le Ekso Latvia

näinud ei ole. See annab alust järeldada, et arve on koostatud hiljem. Samuti viitab sellele OÜ

Setu Veis 2010 novembrikuu käibedeklaratsiooni parandamine ja algselt arve puudumine

selle adressaadiks oleva SIA Ekso Latvia raamatupidamisdokumentide hulgast.

97. Maakohus on juba varem tuvastanud (OÜ Setu Veis I episood), et OÜ SMS Market ei tootnud

2009 a. heina, kuna ei ole tõendatud selleks vajalik maakasutus ja isikud, kes sellega

tegelesid. Samuti on vastuolulised andmed selle kohta, kus hein toodeti.

98. Ei ole usutav, et Oü Setu Veis tootis 2010 a. heina Sika kinnistu territooriumil, kuna sellel

kinnistul on rohumaad üksnes 1,6 ha. OÜ Setu Veis raamatupidamisdokumentide hulgas on

01.01.2011 maarendilepingu koopia,mille kohaselt annab OÜ Ekso Agro OÜ-le Setu Veis

rendile Põlvamaal asuva Metsaveere üksuse suurusega 5,10 ha kuni 01.05.2017. Isegi kui

eeldada, et rendileping on kehtiv, ei tõendaks see OÜ Setu Veis maakasutust 2010 a., kuna

leping kannab 01.01.2011 kuupäeva. Samuti isegi kui OÜ Setu Veis oleks Metsaveere

kinnistut kasutanud juba 2010 a. sügisest, ei saaks arvetel märgitud hein sealt pärineda, kuna

kuiva heina sel hooajal enam toota ei saanud. E. Mikenberg on viidanud heina tootmisele

endale kuuluval Aava kinnistul. Samas, nagu kohus eespool tuvastas, oli suurem osa Aava

kinnistu põllumajanduslikul eesmärgil kasutatavast maast juba 2009 a. rendile antud hoopis

teisele äriühingule ja vaba pinda 2010 a. oli ainult 2,5 ha.

99. Asjaolus, et OÜ Setu Veis tegelikult 2010 a. on tootnud ja müünud 971 tonni heina, äratab

kahtlust ka igasuguste sellega seotud kulude puudumine OÜ Setu Veis raamatupidamist

puudutavas dokumentatsioonis. Ei ole eluliselt usutav, et 971 tonni heina tootmine oleks

võimalik igasuguste kuludeta.

100.

Maakohtu arvates ei ole tõendatud, et OÜ-le Setu Veis oleks kõnealuste arvete alusel ka

tasutud, kuna OÜ Setu Veis pangakonto väljatrükist ega muudest

raamatupidamisdokumentidest tasumist ei nähtu.

101.

Süüdistuse kohaselt koostasid OÜ Setu Veis arved X.X. , K. Viitkin ja E. Mikenberg.

Nagu maakohus tuvastas, on OÜ Setu Veis müügitulu aluseks olevaid arveid olnud kahes

variandis, s.t siloarved ja heinaarved, kusjuures esmased olid kolm siloarvet. Tunnistaja P.V.

kinnitusel koostas ühe variandi OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvest 2010-1, 25.10.2010 arvest

2010-2 ja 01.11.2010 arvest 2010-3 tema. Nendeks olid heina arved. Ka on P.V. kinnitanud,

et koostas arved X.X. i korraldusel. Tunnistaja R.P. ei ole küll otseselt kinnitanud, et

siloarved oleks tema koostanud, kuid ta on arvetel ära tundnud oma kanded. R.P. ütluste

kohaselt tõi raamatupidamiseks vajalikke dokumente temale X.X. . X.X. on õigeks võtnud

asjaolu, et andmeid arvete koostamiseks võis raamatupidajatele anda tema. Hinnates kogumis

X.X. i ja tunnistajate P.V. ning R.P. ütluseid, saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et

OÜ Setu Veis 16.10.2010 arve 2010-1, 25.10.2010 arve 2010-2, 01.11.2010 arve 2010-3

koostamisega on puutumuses olnud X.X. ja seda vähemalt arvete koostamiseks korralduse

andmise näol. Kumbki raamatupidajast tunnistaja ei ole kinnitanud, et nad oleksid koostanud

OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 2010-4. Kuigi algselt on P.V. öelnud, et sai arve E.

Mikenbergilt, ei ole ta selle väite juurde siiski jäänud. Kuna OÜ Setu Veis igapäevast tegevust

korraldas X.X. , on alust asuda seisukohale, et ka OÜ Setu Veis 01.11.2010 arve 20104 liikus

raamatupidamisse X.X. i vahendusel. OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli

X.X. ile kindlasti teada asjaolu, et arvetel näidatu ei vasta tegelikkusele ja OÜ-l Setu Veis

2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus.

102.

OÜ Setu Veis ei saanud heina toota enam 2010 a. sügisel, vaid see pidi olema toimunud

enne OÜ SMS Market osa võõrandamist K. Viitkinile. Seega pidi asjaolu, kas 2010 a. on 971

tonni heina toodetud või mitte, teada olema sama äriühinguga seotud isikutele, sh E.

Mikenbergile. OÜ SMS Market seotud isikuna oli E. Mikenbergile teada, et heina ei ole

toodetud ja tegelikult OÜ-l Setu Veis 2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu

puudub. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E.

Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos manusega annab E.

Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles

teadlik, et heina tegelikult sellisel viisil ei toodetud. Selles e-kirjas toodut on taotleja

kasutanudki taotluse viitenumbriga nr 141010652330 lisakontrolli käigus oma müügitulu

tekkimise selgitamiseks. E. Mikenbergi poolt tegelikkusele mittevastavate juhiste andmine

osutab E. Mikenbergi seotusele OÜ Setu Veis müügitulu kohta ebaõigete andmete

esitamisega.

103.

Sika veiselauda ja lüpsikoja rekonstrueerimise ja tehnoloogiliste seadmete soetamise

kohta esitasid väidetavalt hinnapakkumised OÜ Kental ehitus, OÜ Krona Teetööd ja OÜ UPA

Building. Hinnapakkumise võitis OÜ UPA Building.

104.

Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta kuni 2012 a. OÜ

UPA Building juhatuse liige. Tema tegeles ehitustega ja teine juhatuse liige arvetega. 2010 a.

küsis X.X. luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutamiseks, mida A.T. lubas.

Tema ise hinnapakkumisi teinud ei ole ja OÜ UPA Building 05.09.2011 hinnapakkumisel

tema allkirja ei ole. Ka OÜ Krona Teetööd ja OÜ Kental esindajad eitavad hinnapakkumiste

tegemist. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada, kes hinnapakkumised koostas, kuid

X.X. i seotusele vähemalt ühe tegelikkusele mittevastava pakkumise tegemisega kinnitavad

ka käesoleval juhul tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli X.X. küsinud temalt luba

pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmed. Nagu maakohus tuvastas, üks antud asjas

kasutatud pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu

koostatud ei olnud. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on

muuhulgas X.X. i 28.09.2011 e-kiri E. Mikenbergile, milles X.X. edastab OÜ Kental Ehitus

hinnapakkumise. Eeltoodu tõendab, et ka OÜ Kental Ehitus hinnapakkumine on asjasse

tulnud X.X. i vahendusel. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste tegelikusele

mittevastavus oli teada ka E. Mikenbergile.

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

105.

Kuigi X.X. it võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see

alust seostada teda toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega. Maakohus on seejuures

selgitanud välja isikud, kes tegelesid toetuse taotlusega (maakohtu otsuse lk 95-96).

106.

Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt

esitatud väiteid.

107.

Maakohus leiab, et puuduvad tõendid, mis viitaks varasema episoodiga sarnastele

asjaoludele (s.t et hinnapakkumised koostasid E. Mikenberg ja B.J. ). Samas on maakohus

tuvastanud X.X. i seotuse ning tugineb selles osas tunnistaja A.T. i ütlustele (maakohtu otsuse

lk 111). Maakohus leiab, et X.X. il oli seotus ühe pakkumise tegemisega, mis kaitsja

hinnangul on ebapiisav. Asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks ei anna

alust automaatselt järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud.

Seejuures A.T. oli varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav (nagu ka L.T. e, M.M. ja

M.A. ), kelle ütlustele järelduste rajamisel peab arvestama nende isikute erilise staatusega.

108.

X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid sellest ei nähtu, kes

tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad andmed pakkumisse

kandis. Praktikas pööratakse enamasti tähelepanu faili meta-andmetele, mille alusel on

tuvastatav, kes tegelikult on konkreetse faili koostanud, seda muutnud jne.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid seoses OÜ Setu Veis episoodidega I-III

109.

Vaidlustatakse E. Mikenbergi süüdimõistmist OÜ-ga Setu Veis seotud episoodides I-III.

E. Mikenbergile esitatud süüdistus ei ole selge ega konkreetne ning sellest ei nähtu, mida

konkreetselt talle ette heidetakse. Maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke

juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised

andmed neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud

E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le

valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide

koostamiseks.

110.

E. Mikenberg on selgitanud, et OÜ Getway läbi E. Mikenbergi isiku osutas OÜ-le Setu

Veis esimeses kolmes episoodis töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad

taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E.

Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik

dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud.

111.

Põhjendamatu on E. Mikenbergile ette heita erinevate kokkulepete sõlmimist X.X. ja K.

Viitkiniga selleks, et taotleda PRIA-lt vastavate meetmete raames toetust (millise firma nimel

millise meetme raames toetust taotleda). X.X. ja B.J. on kinnitanud, et B.J. el oli üldvolitus

taotleja nimel tegutsemiseks, mistõttu ei ole tõendatud, et E. Mikenberg andis B.J. ele juhiseid

ebaseaduslikuks tegutsemiseks.

112.

Süüdistuses toodud väide, et OÜ Setu Veis oli nn riiulifirma, ei vasta tegelikkusele.

Käesolevas menetluses on leidnud usaldusväärselt tõendamist, et OÜ Setu Veis tegeles

loomapidamise ja põllumajandustegevusega. OÜ Setu Veis oli reaalne ja tegutsev ettevõte. Ei

ole keelatud, et OÜ Setu Veis majandusaasta aruannet mingil ajaperioodil muudeti. Kui see

osutub vajalikuks, tuleb esitada uus parandatud aruanne. E. Mikenberg ei saanud OÜ Setu

Veis majandusaasta aastaaruannet muuta, seda said teha üksnes firma juhatuse liikmed või

nende poolt volitatud esindaja. X.X. selgitas kohtus, miks majandusaasta aruannet muudeti.

113.

E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis müügitulu-omatoodangu kujunemise

asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi arvetega. E. Mikenberg ei tea, kuidas

heinamüügi arved tekkisid, kes need koostas või kuidas need ettevõtte raamatupidamisse

tekkisid. Kuigi E. Mikenberg võis aastal 2009 raamatupidaja P.L. le viia OÜ Setu Veis

raamatupidamisdokumendid, ei ole tuvastatud, et E. Mikenberg viis talle ka heinamüügi

arved.

114.

Kriminaalasja materjalide hulgas on OÜ Gateway osanike otsus, millest nähtub, et OÜ

Setu Veis pidi hakkama tootma heina ja silo. Otsust pidi täitma OÜ Setu Veis juhatus, s.t L.T.

e. Heinamüügi arved on olemas kriminaalasja materjalides (kajastavad n.ö müügitulu),

mistõttu tuleb eeldada, et heina toodeti ja müüdi. E. Mikenberg andis ütlusi, et tema teadis, et

heina toodetakse, aga tema ei pidanud seda kontrollima, samuti seda, kes väljastas

heinamüügi arveid. Seega ei ole tõendamist leidnud, et heina ei toodetud ega müüdud. L.T. e

keeldus kohtus enese mitte-süüstamise eesmärgil ütluste andmisest. L.T. e ütlusi

menetlusosalised ristküsitlusel seega kontrollida ei saanud (vt ka RKKKo nr 3-1-1-1-15).

Kuivõrd heinatootmise asjaoludes on tõendiallikateks E. Mikenbergi ja L.T. e ütlused, siis ei

saa L.T. e ütlustele tugineda ning need tuleb tõendikogumist jätta kõrvale, kuivõrd ütlused ei

ole usaldusväärsed ega kontrollitavad. Lisaks L.T. e ütlustele on võimalik E. Mikenbergi

ütlusi kõrvutada muude tõenditega. Tõendatud on see, et E. Mikenbergil oli olemas

Jõgevamaal Aava kinnistu, kus muuhulgas kasvab suurel maa-alal looduslikult hein ca 19 ha.

Sealt on heina E. Mikenbergi sõnul niidetud.

115.

Maakohus on leidnud, et OÜ Setu Veis ei ole tegelikkuses heina tootnud, kuna ta ei ole

selleks teinud dokumentaalselt tõendatud kulutusi, mida oleks kajastatud ettevõtte

raamatupidamises. Tuginedes tulumaksuseaduse § 32 lg-le 1 ei ole seadusandja pannud

ettevõtjale kohustust kulusid tuludest maha arvata, vaid on andnud selleks loa. Seega ei ole

seadusega vastuolus olukord, kus heina niitmiseks tehtud kulutused ei kajastu ettevõtte

raamatupidamises ning firma omanik või osanik jätab tekkinud kulud enda kanda.

116.

Kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg oleks koostanud fiktiivseid

heinamüügi arveid või teinud tegevusi, mis ei vasta kehtivale seadusele ja mis ei seondu tema

ülesannete ega pädevusega. Eelviidatust tulenevalt puudub alus väita, et tehinguid ei

toimunud. Ühtlasi puudusid OÜ-l Gateway ja E. Mikenbergil volitused OÜ Setu Veis nimel ja

huvides tegutseda ning E. Mikenberg ei saanud müügitulu osas äriregistrile andmeid esitada.

See oli OÜ Setu Veis juhatuse – L.T. e ja K. Viitkini – ülesanne, kes kinnitas aastaaruande ja

esitas selle äriregistrile. Seega ei ole tõendatud, et müügitulu oli fiktiivne ja et E. Mikenberg

koostas näilikud heinamüügi arveid.

117.

Samuti puudub alus E. Mikenbergile ette heita hinnapakkumiste kohta kokkulepete

sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid erinevatele

ettevõtjatele ei teinud. E. Mikenberg ei ole A.T. i (sh ei oma puutumust OÜ-ga UPA

Building) ega teiste hinnapakkujatega suhelnud ega tunnegi neid isikuid. Sealjuures ei tunne

E. Mikenberg ka M.A. ut. Hoopis B.J. on kohtus kinnitanud, et tema tegeles

hinnapakkumistega eesmärgiga saavutada optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Alusetu on

etteheide, et E. Mikenbergil oleks olnud mingi seos B.J. e tegevuse suunamisel ja juhtimisel,

kuna B.J. oli OÜ Setu Veis volitatud esindaja ning sai oma ülesanded konkreetse äriühingu

juhatuselt. Taotlejapoolseid vigu toetuse taotlemisel ei saa ette heita E. Mikenergile, kuna tal

puudus väljamakse saamiseks igasugune huvi. E. Mikenbergile maksti positiivse taotluse

rahuldamisotsuse eest töövõtulepingus kokkulepitus tasu. Kokkuvõtvalt ei ole tõendatud E.

Mikenbergi osalus kokkulepete sõlmimisel kolmandate osapooltega.

118.

Samuti tuvastas maakohus seoses OÜ Setu Veis II episoodiga, et hinnapakkumised on

teinud neil märgitud isikud. Seega ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumistega

manipuleeriti, mistõttu tulnuks E. Mikenberg selles osas õigeks mõista. Seoses OÜ Setu Veis

III episoodiga tuvastas maakohus, et isikuid, kes hinnapakkumised koostasid, ei ole võimalik

tuvastada. Maakohus E. Mikenbergi hinnapakkumistega ei seosta, mistõttu tulnuks selle

süüdistuse väite osas maakohtul seisukoht võtta ning E. Mikenberg õigeks mõista.

119.

K. Viitkini, E. Mikenbergi ja X.X. i kokkuleppe kohaselt võõrandati OÜ Setu Veis

11.10.2010 K. Viitkinile. Maakohtu järeldused eelviidatu tuvastamisel ei vasta faktilistele

asjaoludele. Maakohus on siinkohal jätnud tähelepanuta, et OÜ Setu Veis osa müüs K.

Viitkinile OÜ Gateway juhatuse liige M.R. , kes müüja esindajana müügilepingu notariaalselt

kinnitas (see nähtub osa võõrandamise lepingust). Lepingust nähtub muuhulgas seegi, et

notari juures viibis M.R. ning et sularahakassa anti üle omandajale. Seega sai kassa

üleandjaks olla üksnes M.R. , kuna E. Mikenberg tehingu tegemise juures ei viibinud.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Setu Veis sularahakassa oleks kunagi E.

Mikenbergile üle antud, mistõttu ei saanud E. Mikenberg seda ka ise kellelegi edasi anda.

120.

Eeltoodu alusel palutakse E. Mikenberg OÜ Setu Veis I-III episoodides õigeks mõista.

Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ Setu Veis episoode I-III puudutavate

apellatsioonidega

121.

OÜ Setu Veis I-III episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, II episoodi lisaks neile

ka K. Viitkin. Kõik nad taotlevad õigeksmõistmist. Ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin tuleb

II episoodis õigeks mõista. Alust X.X. i ja E. Mikenbergi õigeksmõistmiseks I-III episoodis ei

ole. Vastuseks taotlustele ringkonnakohus märgib järgmist.

122.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et loomade üleminek oli näilik ning

tegelikult investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud.

123.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab faktiliselt tuvastatud asjaoludele.

Vastavad tõendid ja nende analüüs on toodud maakohtu otsuse lk 54-57. Eeltoodust nähtub, et

toimus üksnes loomade registris ümbervormistamine ja loomade ühelt loomapidajalt teisele

ülemineku tehingut kinnitavad tõendid puuduvad. Seega investeeringutoetuse avalduse

esitamise ajal ühtegi veist OÜ-l Setu Veis ei olnud ning sellega taotleja eksitas PRIA-t oma

tegutsemisvaldkonna kohta ja esitas valeandmeid määruse nr 87 § 2 lg 1 kohta

tegutsemisvaldkonna osas.

124.

X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus avaldas KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel

tunnistaja L.T. e kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused ja kasutas neid

tõendina.

125.

Kohtuistungi protokollist nähtub, et tunnistaja L.T. e keeldus ütluste andmisest, kuna ta

oli varem samas asjas kahtlustatav, kuid KrMS § 202 alusel tema suhtes 22.09.2015

kriminaalmenetlus lõpetati (22. kd lk 41 pöördel- 42 pöördel ja 57). Prokurör palus L.T. e

varem antud ütlused KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tõendina vastu võtta ja see taotlus rahuldati

(23. kd lk 99 pöördel-101).

126.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et L.T. e kahtlustatavana ülekuulamise

protokollide puhul on täidetud KrMS § 291 lg 3 p-des 1-3 loetletud tingimused ning

usaldusväärse tõendina saab arvestada, et L.T. e allkirjastas SMS Market OÜ 04.12.2009 ja

20.12.2009 arved nr 1 ja 2 ning kinnitas aastaaruande. Kuna heina tegelikult ei toodetud ega

müüdud, oli nimetatud arvete koostamise eesmärk luua väärmulje tehingute toimumisest ja

seega müügitulu oli näilik. Selle näitamise eesmärk oli tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu

Veis vastab määruse nr 87 §2 lg 1 nõuetele (maakohtu otsuse lk 60-61, 63-64 ja 66-69).

127.

X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohus on tuginenud E. Mikenbergi ütlustele, mis

on antud halduskohtumenetluses tunnistajana.

128.

Ringkonnakohus seoses eeltoodud väitega märgib, et maakohus on viidanud haldusasja nr

3-12-1063 kohtuistungi protokollis fikseeritud E. Mikenbergi ütlustele (maakohtu otsuse lk

65). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtumenetluses koostatud kohtuistungi protokoll ei ole

käsitatav kohtuistungi protokollina KrMS § 63 lg 1 mõttes. Osutatud sättes peetakse

kohtuistungi protokolli all silmas üksnes menetletavas kriminaalasjas toimunud kohtuistungi

protokolli. Halduskohtumenetlusest pärinev kohtuistungi protokoll võib olla käsitatav muu

dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Samas peab juhul, kui selline kohtuistungi

protokoll kajastab ütlusi, silmas pidama, et tunnistaja ütluste vahendlikule uurimisele seab

seadus olulisi piiranguid. Tunnistaja ütlused, mis on talletatud tunnistaja ülekuulamise

protokollis või ka dokumendis, tuleb üldjuhul tõendina kõrvale jätta, kui tunnistajat ennast on

võimalik tõendamiseseme asjaolude kohta ristküsitleda kohtuistungil (RKKKo 3-1-1-67-10 p

11). Ringkonnakohus märgib, et E. Mikenbergi ristküsitleti kohtuistungil ja viide

halduskohtumenetlusele tehti tema ütluste usaldusväärsuse kontrolliks seoses heina tootmist

käsitlevate tõenditega.

129.

X.X. i kaitsja ei ole nõus sellega, et maakohtu arvates pidi X.X. olema teadlik ka

müügitulu puudumisest varasematel perioodidel, kui tal puudus igasugune (ka abikaasa

kaudu) kokkupuude äriühingu tegevusega.

130.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber X.X. i väite, et ta SMS

Market 2009 majandusaasta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Tuvastatud on, et

X.X. kinnitas K. Viitkini eest 11.11.2010 Setu Veis 2009 majandusaasta aruande ja sellega

kiitis heaks tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu. SMS Market OÜ majanduslik

olukord pidi äriühingu osa omandamise ajal olema X.X. ile teada. Tema väitel võidi kassa

talle üle anda ja seal pidanuks olema raha, mida seal aga ei olnud, nagu maakohus tuvastas.

Eeltoodu alusel oli X.X. il piisavalt alust kahelda majandusaasta aruandes näidatud müügitulu

tegelikkusele vastavuses, mistõttu müügitulu kohta ebaõigete andmete esitamine on toimunud

X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 69).

131.

X.X. i kaitsja leiab, et X.X. it on seostatud hinnapakkumisega viisil, kus kõik kahtlused

on tõlgendatud süüdistatava kahjuks. Maakohus tugineb sellele, et ühe pakkumisega justkui

pidi X.X. olema kursis, kuna A.T. i sõnul ta lubas kasutada OÜ UPA Building andmeid ning

kuna üks pakkuja oligi OÜ UPA Building, siis järelikult pidi X.X. olema ka sellest

pakkumisest teadlik. Kaitsja arvates on tegemist oletusega.

132.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus põhjendatult lükkas ümber

X.X. i väite, et ta pole seotud hinnapakkumiste koostamisega. X.X. i seotust tegelikkusele

mittevastavate pakkumiste tegemisega kinnitavad tunnistaja A.T. i ütlused, mille kohaselt oli

X.X. küsinud temalt luba pakkumistel kasutada OÜ UPA Building andmeid. Nagu maakohus

tuvastas, üks pakkumistest oligi OÜ UPA Building oma, mis aga tegelikult selle äriühingu

koostatud ei olnud. A.T. i ütlustest tulenevalt andmed selle pakkuja kohta pidid asjasse tulema

X.X. i vahendusel. Seega vähemalt ühe hinnapakkumise puhul X.X. teadis, et see ei vasta

tegelikkusele. Lisaks eeltoodule 10.11.2010 B.J. e e-kirjas tehtud viide X.X. ile annab ka alust

arvata, et X.X. oli pakkumistega seotud. Eeltoodu alusel maakohus luges tõendatuks, et X.X.

oli seotud hinnapakkumiste läbiviimata jätmisega (maakohtu otsuse lk 72).

133.

X.X. i kaitsja leiab, et OÜ Setu Veis I episood (samuti OÜ Veskivilly I episood) ei

jõudnudki katsestaadiumisse, sest esitatud taotlus ei kvalifitseerunud, kuna ei saanud piisavalt

hindepunkte. Kaitsja arvates süüdistatavate tegevus ei ohustanud KarS §-ga 210 kaitstavat

hüve, kuna haldusorgani jaoks ei omanud esitatud andmed mingit tähendust. Seega ei saa ka

rääkida sellest, et PRIA oleks valeandmete esitamise tõttu eksituses ning et see oleks

mõjutanud otsuse tegemist. Sellest tulenevalt ei saa rääkida süüteo katsest.

134.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selle väitega ei nõustu.

135.

Maakohus on käsitlenud küsimust, kas tegemist on üldse kuriteo katsega. Seejuures

arvestati, et OÜ-de Setu Veis I episoodi ja Veskivilly I episoodi puhul ei rahuldanud PRIA

taotlust piisavate hindepunktide saamata jäämise tõttu, ülejäänud juhtudel jäeti toetus välja

maksmata, kuna PRIA avastas valeandmete esitamise. Maakohus leidis, et süüteo

toimepanemine on kõigil neil juhtudel jäänud lõpule viimata süüdistatavatest mitteolenenud

põhjustel (maakohtu otsuse lk 254).

136.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda

PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamine. Kuna valeandmeid esitati

esmalt kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega, algas süüteo

toimepanemine nende avalduste esitamisest. Esitatud andmed olid iseenesest asjakohased ja

toetuse taotlemiseks vajalikud. Nende esitamise eesmärk oli oli kinnitada taotlejate

tingimustele vastavust ja saavutada toetuse väljamaksmine. Süüteo toimepanemisena on

vaadeldavad kõik toetuse saamisele suunatud teod, olenemata millises toetuse taotlemise

etapis neid toime pannakse. Taotlused võeti PRIA poolt kui tingimustele vastavad menetlusse.

Seega ei saa rääkida kõlbmatust süüteokatsest KarS § 26 lg 1 mõttes isegi nendel juhtudel, mil

PRIA jättis toetuse üldse määramata (OÜ-de Setu Veis I episood ja Veskivilly I episood), sest

ka neil juhtudel oli tegemist soodustusrelevantsete andmetega. Süüdistatavad tegid kõik

endast oleneva, et veenda PRIA-t taotleja vastavuses esitatud nõuetele. Millistel motiividel

taotlus rahuldamata jäeti, ei oma kriminaalõiguslikult tähendust, vaid näitab, et toimepandud

tegu jäi katsestaadiumisse (maakohtu otsuse lk 255).

137.

X.X. i kaitsja leiab, et kohtuotsuse üheks keskseks tõendiks olev E. Mikenbergi kodus

teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus saadud e- kirjavahetus on lubamatu

tõend ja sellele tugineda ei saa.

138.

Samal seisukohal on ka E. Mikenberg ja tema kaitsja.

139.

Ringkonnakohus leiab, et teise kriminaalasja raames toimunud läbiotsimise käigus

saadud e- kirjavahetus on lubatud tõend. Tegemist on juhuleiuga, mille all mõistetakse uuele

kuriteole osutavat teavet, mille kohta riigi pädevatel asutustel enne menetlustoimingu

tegemisele asumist teave puudus ja millest tulenevalt ei saanud objektiivsetel põhjustel sellise

kuriteo toime pannud isik või selle kuriteo kvalifikatsioon olla hõlmatud ka üksiku

menetlustoimingu tegemise eeldusena väljastatud loast. Kriminaalasja materjal ei võimalda

sedastada, et läbiotsimist toimetades tegutses menetleja läbiotsimismääruse eesmärgist

hälbival viisil, s.t otsides just nimelt kriminaalmenetluse esemega mitteseotud esemeid.

Seetõttu on vaidlustatud läbiotsimise tulemusena saadud e- kirjavahetus lubatud tõend. Seda

kinnitab ka vastav kohtupraktika (RKKKo nr 3-1-1-28-14 p-d 17.1-17.2, 3-1-1-93-15 p-d 59-

62).

140.

Maakohus on põhjalikult käsitlenud selle tõendi lubatavuse küsimust ja näidanud, miks e-

kirjavahetusele saab toetuda (maakohtu otsuse lk 36-38). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neile midagi lisada.

141.

X.X. i kaitsja märgib seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et jääb I episoodis

toodud väidete juurde, mis puudutavad loomade soetamist ja Sika lauda kasutamist ning X.X.

i võimalikku teadlikkust näilikust müügitulust.

142.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis omandas 2010. a

sügisel loomakasvatushoonena Sika lauda, kuid tegelikult seda ise kasutama ei hakanud ning

seetõttu puudub alus OÜ-d Setu Veis pidada põllumajandusettevõtjaks. Toetuse taotlemisel on

seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna kohta (maakohtu otsuse lk 78).

143.

Samuti maakohus tuvastas õigesti, et X.X. il oli piisavalt alust kahelda müügitulu

tegelikkusele vastavuses, mistõttu investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta

valeandmete esitamine toimus X.X. i teadmisel (maakohtu otsuse lk 81).

144.

X.X. i kaitsja leiab seoses hinnapakkumistega, et EKSO AS pakkumine oli kõige odavam

ja seega oli ta parim pakkuja. Kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et rikuti MAK meetme nr 1.4.1

nõudeid, kuna täidetud ei ole kolme hinnapakkumise nõue.

145.

Ringkonnakohus selle väitega nõus ei ole ja leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et X.X.

on EKSO AS ainuaktsionär ning juhatuse liige, ta on ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning

OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega tulenevalt määruse nr 89 §-st 7 lg 8

EKSO AS antud investeeringutoetuse taotlemise asjas ei oleks üldse tohtinud pakkujaks olla

ja teda ei saanud valida ka parimaks pakkujaks. Määruse nr 89 § 7 lg 8 nõude rikkumise tõttu

ei ole tegelikult olemas olnud nõutavat 3 hinnapakkumist (maakohtu otsuse lk 83-85).

146.

K. Viitkini kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis II episoodi vaidlustamisega, et õige ei ole

maakohtu järeldus, mille kohaselt 13.10.2010 B.J. ele antud volikiri seostab K. Viitkinit

22.12.2010 PRIA-le esitatud avalduses investeeringutoetuse taotlemisega ning K. Viitkin on

ise vahetult seotud valeandmete (hinnapakkumised) esitamisega PRIA-le. Kaitsja ei nõustu

sellega, et K. Viitkin osales OÜ Setu Veis juhtimises, kuna ilma temata poleks saanud teha

toiminguid, kus oli vajalik OÜ Setu Veis juhatuse liikme osalus.

147.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldused K. Viitkini süü tuvastatuse kohta ei vasta

uuritud tõenditele. Maakohtu arvates tõendab tema süüd see, et K. Viitkin oli taotluse

esitamise ajal OÜ Setu Veis juhatuse liige ja ilma temata poleks saanud teha toiminguid, kus

oli vajalik tema kui juhatuse liikme osalus. Nii andis ta 13.10.2010 volikirja B.J. ele, mille

alusel sai PRIA-le esitada investeeringutoetuse taotlemise avalduse ja hiljem allkirjastas

investeeringu elluviimist tõendavaid dokumente, samuti oli ta seotud hinnapakkumistega

(maakohtu otsuse lk 75 ja 77 ning 85).

148.

Samas aga K. Viitkini süüdistusega seoses on maakohus tuvastanud, et

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid

X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E.

abi. B.J. kinnitas, et volituse sai küll K. Viitkinilt, kuid temaga ei suhelnud ning vajaduse

korral suhtles X.X. iga. X.X. i ütluste kohaselt tegeles Setu Veis OÜ igapäevase

majandustegevusega tema ning investeeringutoetuste taotlemisega K. Viitkin kursis ei olnud.

Kui oli vaja mingit allkirja, võttis ta dokumendid koju kaasa ja palus K. Viitkinil need

allkirjastada (maakohtu otsuse lk 76-77).

149.

Samuti maakohus tuvastas, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu

tekitamisega ja selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega (maakohtu otsuse lk 81).

150.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu kinnitab kaitsja väidet, et K. Viitkin ei tegelenud

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega ega teadnud

nende sisu vastavust tegelikkusele, seega ei olnud seotud valeandmete esitamisega PRIA-le.

Selliseks teoks ei saa ka lugeda 13.09.2010 B.J. ele antud volikirja, sest tegemist on

üldvolikirjaga. K. Viitkin allkirjastas selle oma abikaasa palvel ning pole tõendeid, mis

kinnitaks, et seda tehes oleks K. Viitkin olnud teadlik, et B.J. esitab selle alusel PRIA-le

valeandmeid sisaldava investeeringutoetuse taotluse.

151.

Seoses tunnistaja L.A. i ütlustega maakohus leidis, et need ei tõenda usaldusväärselt, et

Konekesko Eesti AS hinnapakkumise võtmisega oli seotud K. Viitkin. Sellest tulenevalt pole

tõendatud, et K. Viitkin oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete

muutmisega (maakohtu otsuse lk 84-85).

152.

Vaatamata eeltoodud järeldusele maakohus leidis, et kuna K. Viitkin osales investeeringu

elluviimisel ja esitas PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus välja maksta toetuse just EKSO

AS-lt soetatud tehnikaga seoses, siis selliselt käitudes ta kiitis heaks varasemalt (küll tema

vahetu osavõtuta toimunud) määruse nr 89 § 7 lg 1 ja 8 nõuetele mittevastava

hinnapakkumise. Asjaolu, et X.X. on seotud nii EKSO AS-ga kui Setu Veis OÜ-ga, ei saanud

K. Viitkinile teadmata olla. Kuna K. Viitkin on hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab

asuda seisukohale, et nõuetekohase hinnapakkumise läbi viimata jätmine on toimunud K.

Viitkini nõusolekul. Investeeringuks tehtud kulutuste deklareerimiseks on 21.06.2011 ja

27.06.2011 esitatud kuludeklaratsioonid, mille allkirjastas K. Viitkin. B.J. 08.08.2011 palus

annulleerida 21.06.2011 deklaratsioonid. Maakohus leidis, et kuigi K. Viitkini esialgselt

esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem PRIA ametniku korraldusel annulleeritud ja lõplikud

esitas B.J. , ei kõrvalda see K. Viitkini osalust investeeringu elluviimisel. Seda põhjusel, et K.

Viitkini roll juhatuse liikmena oli allkirjastada Setu Veis OÜ-ga seotud dokumente. Tema

enda ütlused kogumis eksperdiarvamuse, ostu-müügi ja liisingulepingute, vara vastuvõtmise

aktidega tõendavad, et K. Viitkin allkirjastas ka rida investeeringutoetuse väljamaksmiseks

vajalikke dokumente. Seega on ta neid dokumente näinud ja sisuga tuttav ning pidi aru saama,

et ta osaleb Setu Veis OÜ nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Selliste

dokumentide allkirjastamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et tema toetuse taotlemisest

midagi ei tea (maakohtu otsuse lk 85-91).

153.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu eeltoodud järeldusega, et kuna K. Viitkin on

hinnapakkumise hiljem heaks kiitnud, saab asuda seisukohale, et nõuetekohase

hinnapakkumise läbiviimata jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Asjaolu, et K.

Viitkin esitas pärast toetuse määramist PRIA-le kuludeklaratsiooni, milles palus OÜ-le Setu

Veis määratud toetuse välja maksta, ei saa lugeda varasemalt ilma K. Viitkini osavõtuta

toimunud nõuetele mittevastava hinnapakkumise heakskiitmisena. Seejuures on oluline, et

maakohus on leidnud, et ei ole tõendatud K. Viitkini seotus näiliku müügitulu tekitamisega ja

selle kohta PRIA-le valeandmete esitamisega ning uuritud tõenditest ei nähtu, et K. Viitkin

oleks seotud olnud hinnapakkumiste kogumise ja nendes andmete muutmisega. K. Viitkin

maakohtus kinnitas, et on 21.06.2011 kuludeklaratsioonidele alla kirjutanud, kuid

kuludeklaratsioone koostanud ja numbreid sinna kirjutanud ei ole. Maakohtu poolt tuvastatu

ja X.X. i, B.J. e ja E. Mikenbergi ütlused osutavad sellele, et K. Viitkin ei olnud toetuste

taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis ega koostanud kuludeklaratsioone. Seega ei olnud

K. Viitkin kuludeklaratsioone allkirjastades teadlik sellest, et AS Ekso hinnapakkumine ei

vasta investeeringutoetuse taotlemise nõuetele. Kuna K. Viitkin nimetatud asjaolu ei teadnud,

ei saa lugeda tema poolt PRIA-le kuludeklaratsiooni esitamist nõuetele mittevastava

hinnapakkumise heakskiitmiseks ega lugeda, et nõuetekohase hinnapakkumise läbiviimata

jätmine on toimunud K. Viitkini nõusolekul. Oluline on ka see, et K. Viitkini esialgselt

esitatud kuludeklaratsioonid on hiljem annulleeritud ja neid ei võetud toetuse määramisel

arvesse. Seega ei saa K. Viitkinit lugeda investeeringutoetuse esitamise ja elluviimisega

seotud isikuks ei kaastäideviijana ega ka kaasaaitajana (viimase kohta vt käesoleva otsuse p

246). Ta tuleb Setu Veis OÜ teises episoodis tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

154.

Seda järeldust ei lükka ümber maakohtu tõdemus, et K. Viitkini roll juhatuse liikmena oli

allkirjastada OÜ Setu Veis dokumente. Neid paberkandjal allkirjastades nägi ta dokumentide

sisu ja pidi seega aru saama, et osaleb OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise

menetluses (maakohtu otsuse lk 90-91). Ringkonnakohus veelkord märgib, et süüdistus

seisneb soodustuskelmuse toimepanemises ning subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu

tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt

kaudse tahtlusega. Antud asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks K. Viitkinil sellise tahtluse

esinemist. Asjaolu, et ta on X.X. i abikaasa ning olles erinevates pettustega seotud ettevõtetes

juhatuse liige ja osanik ning allkirjastas ja esitas dokumente, iseenesest ei tõenda, et ta oli

teadlik dokumentide võltsitusest ja eesmärgist nende abil toetusi välja petta. Süüdistuse

väidet, et K. Viitkin pidi aru saama, et osaleb kelmuse toimepanemises, ei kinnita ükski

maakohtus uuritud tõend. Ringkonnakohus leiab, et kaudselt kinnitab K. Viitkini kui pettusest

mitteteadliku isiku rolli ka prokuröri süüdistuskõne, mille kohaselt K. Viitkin oli lihtsalt

äriühingu variisik, sest kogu tegevust juhtis ja korraldas X.X. . Prokurör märgib, et K. Viitkini

määramine OÜ Setu Veis juhiks ja omanikuks kandis seda eesmärki, et ühest küljest oleks

abikaasa kaudu taotlemisega seotud tegevus jätkuvalt X.X. i kontrolli ja juhtimise all ning

teisest küljest oli see vajalik, et luua PRIA-le väärmulje justkui X.X. ei omaks

Konkurentsiseaduse § 2 lg 4 mõttes valitsevat mõju OÜ Setu Veis üle. K. Viitkin ei teadnud

põllumajandusest midagi ja ei ole X.X. iga vastavaid plaane arutanud. K. Viitkin mingeid

otsuseid seoses OÜ-ga Setu Veis ei teinud, tegelik juht oli X.X. (25. kd lk 166 ja 180).

155.

X.X. i kaitsja leiab seoses OÜ Setu Veis III episoodi vaidlustamisega, et kuigi X.X. it

võib seostada OÜ Setu Veis igapäevase majandustegevusega, ei anna see alust seostada teda

toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega, sest maakohus on selgitanud välja isikud, kes

tegelesid toetuse taotlusega.

156.

Ringkonnakohus leiab, et X.X. on seotud toetuse taotlemisel valeandmete esitamisega.

Maakohus tuvastas, et selles episoodis investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku

dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E. Mikenberg, kes

kasutas omakorda konsulent L.L. i abi. Äriühingu faktiline juhtimine seostab X.X. it ka

käesoleva investeeringutoetuse taotlemisega. E. Mikenberg osutas tasulist nõustamisteenust ja

selleks pidi tal olema kokkulepe kellegagi OÜ-ga Setu Veis seotud isikutest. Antud juhul sai

selleks olla X.X. kui OÜ tegevust korraldanud ja juhtinud isik, sest K. Viitkini roll oli ainult

OÜ-ga seotud dokumentide allkirjastamine, kuid antud episoodis on tema allkirjad võltsitud

ning see välistab tema osaluse (maakohtu otsuse lk 94-96).

157.

Kaitsja leiab ka selles episoodis, et OÜ-l Setu Veis olid loomad ja ei korda eelnevalt

esitatud väiteid.

158.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas õigesti, et OÜ Setu Veis nimel oli 2010. a

lõpus põllumajandusloomade registris registreeritud 5 looma, kuid loomad tegelikult OÜ-le

üle ei läinud. Toetuse taotlemisel on seega esitatud valeandmeid taotleja tegutsemisvaldkonna

kohta (maakohtu otsuse lk 96).

159.

Kaitsja arvates asjaolu, et A.T. on andnud loa pakkumiste koostamiseks, ei anna alust

järeldada, et just X.X. on OÜ UPA Building nimel pakkumise koostanud. Seejuures A.T. oli

varasemalt samas kriminaalasjas kahtlustatav, kelle ütlustele järelduste rajamisel peab

arvestama erilise staatusega.

160.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et tunnistaja A.T. i ütlustest nähtuvalt

tema ise hinnapakkumist teinud ei ole, kuid ta andis selleks loa X.X. ile (maakohtu otsuse lk

110).

161.

Kaitsja märgib, et kuigi X.X. on edastanud 28.09.2011 e-kirja teel hinnapakkumise, kuid

sellest ei nähtu, kes tegelikult vastava hinnapakkumise koostas ning kes tegelikult vastavad

andmed pakkumisse kandis.

162.

Ringkonnakohus leiab, et see e-kiri viitab X.X. i seotusele hinnapakkumistega ja nõustub

maakohtuga, et X.X. i 28.09.2011 e-kirjast E. Mikenbergile nähtub, et sellega on edastatud

Kental Ehitus OÜ hinnapakkumine. Seega nimetatud pakkumine on asjasse tulnud X.X. i

vahendusel. Maakohus tuvastas, et tegelikult nimetatud OÜ hinnapakkumist ei teinud.

Asjaolu, et see hinnapakkumine on olnud X.X. i valduses, viitab temale kui tegelikkusele

mittevastavate hinnapakkumistega vahetult kokku puutunud isikule. Seega X.X. oli teadlik, et

nõuetekohast hinnapakkumist pole läbi viidud (maakohtu otsuse lk 112).

163.

Ringkonnakohus alljärgnevalt käsitleb E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioone seoses

OÜ Setu Veis episoodidega I-III.

164.

Apellatsioonides leitakse, et maakohus ei ole tuvastanud, missuguseid ebaseaduslikke

juhiseid E. Mikenberg on andnud ning missuguseid võltsitud dokumente ta koostas ja millised

andmeid neis ei vasta tegelikkusele. OÜ Setu Veis episoodides I-III ei ole tõendamist leidnud

E. Mikenbergi roll ja teopanus temale etteheidetavates tegudes, E. Mikenberg ei ole PRIA-le

valeandmeid esitanud ega andnud korraldusi valeandmeid sisaldavate dokumentide

koostamiseks. Ta ainult osutas töövõtulepingute alusel nõustamisteenust. PRIA-le esitatavad

taotlustoimikud panid füüsiliselt kokku konsulendid E.E. ja L.L. , kes on seda kinnitanud. E.

Mikenbergi ülesandeks oli üksnes kontrollida, kas taotluse esitamise ajaks oli kogu vajalik

dokumentatsioon koos ja et taotlus oleks PRIA-le õigeaegselt esitatud. Sellega seoses ta ei ole

andnud B.J. ele juhiseid ebaseaduslikuks tegutsemiseks.

165.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tuvastas E. Mikenbergi teopanuse temale OÜ Setu

Veis episoodides I-III etteheidetavates tegudes. See seisnes tegelikkusele mittevastavaid

andmeid sisaldavate toetuste taotlemiseks vajalike dokumentide koostamises ning näiliku

müügitulu ja tegelikkusele mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises (vt põhjendused

maakohtu otsuse lk 57-69, 71-74, 76-77, 80-81, 84-86, 92, 94-96, 99-100, 107-109, 111-113).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

166.

Seoses taotleja tegutsemisvaldkonna kohta valeandmete esitamisega maakohus tuvastas,

et loomade ümbervormistamine oli näilik ja tegelikult loomad OÜ-le Setu Veis kui

loomapidajale üle ei läinud. Soovituse loomade põllumajandusloomade registris

ümbervormistamiseks andis E. Mikenberg ja korralduse seda teha andis X.X. (maakohtu

otsuse lk 54-57).

167.

Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenberg ei oma puutumust OÜ Setu Veis

müügitulu-omatoodangu kujunemise asjaoludega, s.o L.T. e poolt allkirjastatud heinamüügi

arvetega. Samuti ei nõustu väitega, et L.T. e ütlusi ei saa tõendina arvestada.

168.

Maakohus on väidetavat heina tootmist kajastavaid arveid väga põhjalikult käsitlenud

ning tuvastanud, et heina tegelikult ei toodetud ega müüdud. Seega on tegemist näiliku

müügitulu näitamisega (maakohtu otsuse lk 57-69). Maakohus on välja toonud E. Mikenbergi

puutumuse nende asjaoludega. Heina müügitulu 240 000 krooni on märgitud SMS Market

OÜ 11.08.2008-31.12.2009 majandusaasta aruandes, mille on allkirjastanud juhatuse liige

L.T. e. Maakohus tuvastas, et SMS Market OÜ (hilisem Setu Veis OÜ) kuulus kuni 2010

sügiseni Gateway OÜ-le (mis kuulus E. Mikenbergile) ning seega on alust eeldada, et SMS

Market OÜ 2009 aasta tegevuse ja müügituluga seonduvat teavad just E. Mikenberg ja L.T. e.

169.

Ringkonnakohus leiab, et L.T. e ütlusi saab usaldusväärse tõendina arvestada. Neist

nähtub, et 2009. aasta lõpus E. Mikenberg palus allkirjastada kaks tema poolt koostatud heina

müügi arvet, s.o 04.12.2009 arve nr 1 ja 20.12.2009 arve nr 2. E. Mikenberg ütles talle, et

hein on niidetud ja müüdud tema Palamusel olevalt kinnistult. Arve maksja pidi selguma

hiljem. L.T. e allkirjastas need arved. 2010. a sügisel E. Mikenberg uuesti pöördus tema poole

ja palus kinnitada majandusaasta aruande. Numbrid ühtisid varem allkirjastatud arvetega ja

L.T. e kinnitas aruande ära. Hiljem haldusasjas L.T. e nägi E. Mikenbergi 2009. a suvel tehtud

korraldust talle tegeleda heina müügiga. Tegelikult L.T. e sellist korraldust saanud ei olnud.

E. Mikenberg selgitas, et oli selle tagantjärele kirjalikult vormistanud (maakohtu otsuse lk 60-

64).

170.

Ringkonnakohus märgib, et eeltoodust nähtub E. Mikenbergi otsene ja aktiivne tegevus

seoses näiliku müügitulu näitamisega.

171.

Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et E. Mikenbergile ei saa ette heita hinnapakkumiste

kohta kokkulepete sõlmimist, kuna E. Mikenberg eelviidatud tööde raames hinnapäringuid

erinevatele ettevõtjatele ei teinud.

172.

Maakohus on näidanud E. Mikenbergi seose hinnapakkumistega. Seda kinnitab 2010. a

novembris ja 17.-21.12.2010 toimunud e-kirjavahetus, millest nähtuvalt OÜ Setu Veis I ja II

episoodis hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J. e koostöös, kusjuures just E.

Mikenbergi antud juhiste alusel (maakohtu otsuse lk 72 ja 84). OÜ Setu Veis III episoodis ei

ole maakohus tuvastanud E. Mikenbergi seost hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 111-

112), kuid see ei anna alust teda selles episoodis õigeks mõista, sest tuvastatud on tema seos

taotluse esitamise ja näiliku müügitulu näitamisega. Tema rolli kinnitab 27.11.2011 e-kiri,

milles ta annab juhiseid, kuidas müügituluga seonduvat PRIA-le selgitada, olles ise teadlik, et

heina ei toodetud. Seda juhist ongi kasutatud taotluse lisakontrolli käigus oma müügitulu

tekkimise selgitamiseks (maakohtu otsuse lk 94 ja 109). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et apellantide väited ei lükka neid järeldusi ümber.

173.

Apellandid märgivad, et seoses OÜ Setu Veis 11.10.2010 K. Viitkinile võõrandamisega

ei ole OÜ Setu Veis sularahakassat kunagi E. Mikenbergile üle antud.

174.

Maakohus on tuvastanud, et SMS Market OÜ osa võõrandamise tehinguga omas vahetut

kokkupuudet ka E. Mikenberg. Võõrandamise lepingus on pooled kinnitanud, et kassa

summas 281 720 krooni on ostjale üle antud. Samas on ebaselge, kes kellele kassa üldse üle

andis. X.X. on väitnud, et kassa võidi talle üle anda, kuid seda ei teinud M.R. , sest tema

võõrandamisel M.R. iga koku ei puutunud. Olukorras, kus SMS Market OÜ tegevust

korraldas ja juhtis tegelikult E. Mikenberg, on eluliselt usutav, et ka OÜ kassa oli tema käes,

kuid ta eitab seda. Samas on kahtlused, kas kassa üldse eksisteeris, sest OÜ müüdi hinnaga 12

000 krooni, kuigi väidetavalt kassas oli 281 720 krooni. Puudub mõistlik seletus, miks oli vaja

teha sedavõrd kahjulik tehing ja pigem viitab hind asjaolule, et lepingus märgitud vara

tegelikult ei eksisteerinud. Seda kinnitab ka asjaolu, et pärast võõrandamist on OÜ Setu Veis

tegevust tulnud finantseerida laenudega. Selleks polnuks aga vajadust, kui kassas olnuks 281

720 krooni (maakohtu otsuse lk 35 ja 67-68).

175.

Ringkonnakohus märgib, et kuna maakohus pole tuvastanud, kas kassa üldse üle anti ja

milline summa seal tegelikult oli, siis jäävad üles kõrvaldamata kahtlused ja need tuleb

tõlgendada süüdistatavate kasuks. See aga ei too kaasa nende õigeksmõistmist, sest süüdistuse

asjaolud on tõendatud muude eelpool käsitletud tõendite kogumiga.

OÜ-ga Setu Veis seotud IV episood

176.

Eesmärgiga jätkata Ekso kontserni kuuluva ettevõtjana kontsernivälise äriühingu, s.o Setu

Veis OÜ nimelt PRIA-st toetuste väljapetmist, esitas K. Viitkin koostöös X.X. iga 12.12.2011

PRIA Põlva büroos MAK meetme nr 1.4.1 raames OÜ Setu Veis nimelt

mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse avalduse koos lisadega, milles

taotleti toetust summas 72 020 eurot põllumajandustehnika ostmiseks, milleks oli väiketraktor

Foton FT 704, teleskooplaadur Manitou MLT 741-120, Jentail põhu- ja silorulooni purustaja

ja Krone niiduk EasyCut9140 Shif-Easycut 32. Ekso kontserni kuuluvad ettevõtted ei oleks

MAK meetme nr 1.4.1 alusel saanud toetust taotleda, kuivõrd nende ettevõtete töötajate arv

kahel eelneval majandusaastal oli keskmiselt üle kümne, mistõttu otsustasid süüdistatavad

toetust taotleda OÜ Setu Veis nimelt.

177.

Samuti sai toetust taotleda ettevõte, kelle müügitulu omatoodetud põllumajandussaaduste

müügist või nende töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist oli taotluse esitamise

aastale vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 2 400 eurot, mis aga OÜ-l Setu Veis

puudus, samuti puudus nõutav tegutsemisaeg. Selleks kasutati juba varasemalt loodud

näilikke müügiarveid (arved nr 2010-1, 2010-2, 2010-3 ja 2010-4), mille eesmärgiks oli luua

näilik õiguslik alus, justkui antud tehingud oleks toimunud ja neid andmeid oli võimalik

kajastada majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates muudes dokumentides. Kuna

vastavalt MAK meetmele nr 1.4.1 sai maksimumpunktid müügituluga, mis jäi vahemikku 19

174 – 63 911 eurot, siis näilikult koostatud arvel nr 2010-4 müügitulu näitamine summas 19

174 eurot kandis maksimumpunktide saamise eesmärki. Näiliku müügitulu olemasolu

summas 971 000 krooni kinnitas K. Viitkin koostöös X.X. i ja E. Mikenbergiga 30.06.2011

äriregistrile esitatud OÜ Setu Veis 2010 majandusaasta aruandes. Eeltoodu kajastus ka PRIA-

le taotluse esitamiseks vajalikus dokumentatsioonis.

178.

Lisaks eeltoodud tingimustele oli nõutav veel ka see, et investeeringu maksumuse

väljaselgitamiseks peab olema võetud vähemalt kolm võrdlevat pakkumist. Vahetult enne

toetuseavalduse esitamist leppisid süüdistatavad kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt

läbi ei viida, vaid väiketraktor Foton hinnapakkumine korraldati selliselt, et pakkumises

osales AS Ekso. Seega jäeti võtmata kolm võrdlevat pakkumist, kuivõrd AS Ekso ei oleks

saanud MAK meetme nr 1.4.1 alusel olla pakkujaks. Teiseks võltsiti OÜ KB Ehitusmasinad

nimel hinnapakkumist nii väiketraktor Foton kui ka teleskooplaadur Manitou pakkumiste

puhul selliselt, et mõlema pakkumise koostasid süüdistatavad. Tegelikkuses OÜ KB

Ehitusmasinad ei ole nimetatud põllumajandusmasinatele Setu Veis OÜ nimel pakkumist

teinud.

179.

Kuritegu jäi süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA

ametnikud avastasid hilisema menetluse käigus müügituluga manipuleerimise ja PRIA

peadirektori 12.03.2012 otsusega nr 13-6/603 jäeti taotlus rahuldamata.

Maakohtu järeldused

180.

Erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste

episoodidest puuduvad käesoleval juhul E. Mikenbergi osalust kinnitavad süüdistatavate või

tunnistajate ütlused. Samuti puudub olemasolevate tõendite hulgas nõustamisteenuse

osutamist tõendav töövõtuleping, mõni selle eest tasumisele viitav arve, kassa sissetuleku

order või ülekanne OÜ Setu Veis kontol.

181.

E. Mikenbergi 09.05.2011 e-kirjast X.X. ile nähtub, et plaanis oli hakata OÜ Setu Veis

nimel toetust taotlema muuhulgas ka käesoleva MAK meetme nr 1.4.1 alusel. Ka on olemas

e-kirjavahetus, milles E. Mikenberg selgitab määruse nr 89 nõudeid. Kuid üksnes plaani

olemasolu ja määruse nr 89 nõuete selgitamine ei seosta maakohtu arvates E. Mikenbergi

küllaldaselt OÜ Setu Veis nimel antud investeeringutoetuse avalduse esitamisega. Erinevalt

muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest

puudub käesoleval juhul tõendite hulgas konkreetselt antud taotlust puudutav e-kirjavahetus

(näiteks seoses hinnapakkumistega vms).

182.

Küll aga viitab K. Viitkini seotusele antud investeeringutoetuse taotlemisega otseselt

asjaolu, et ta on allkirjastanud investeeringutoetuse avalduse ja ise selle vahetult PRIA-le

esitanud. Antud juhul on avaldus allkirjastatud ka paberkandjal. Avalduse paberkandjal

allkirjastamise puhul on K. Viitkin dokumente vahetult näinud. Avalduse blanketil on

sõnaselgelt märgitud, et tegemist on investeeringutoetuse avaldusega. Sellist dokumenti

vahetult käes hoides ja allkirjastades pidi K. Viitkin ka seega aru saama, et ta osaleb OÜ Setu

Veis nimel investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Investeeringutoetuse taotlemise

avalduse allakirjutamine lükkab ümber K. Viitkini väite, et ta toetuse taotlemisest midagi ei

tea.

183.

Nagu maakohus eespool on tuvastanud, oli X.X. OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja

juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta PRIA-sse investeeringutoetuse avalduse X.X. i

palvel. Eeltoodu annab alust asuda seisukohale, et antud investeeringutoetuse taotlemine

toimus X.X. i ja K. Viitkini koostöös.

184.

Müügitulu osas on OÜ Setu Veis toetunud sisuliselt samasugustele asjaoludele, nagu

eelmises investeeringutoetuse (viitenumbriga 142011490528) taotlemise asjas. Nagu

maakohus eespool tuvastas (OÜ Setu Veis III episood), tugineb OÜ Setu Veis poolt 2010 a.

müügituluna deklareeritud summa OÜ Setu Veis 16.10.2010 arvele 2010-1, 25.10.2010 arvele

2010-2, 01.11.2010 arvele 2010-3, 01.11.2010 arvele 2010-4. Samas ei ole OÜ Setu Veis neil

arvetel näidatud kaupa tegelikult tootnud ja müünud ning arvete koostamise eesmärgiks oli

luua väärmulje antud tehingute toimumisest. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on

kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Setu Veis vastab ka käesolevas

investeeringutoetuse asjas nõuetele, s.o määruse nr 89 § 2 lg-le 1 p 2 ja § 3 lg 1-le p 1.

185.

OÜ Setu Veis tegevust korraldava ja juhtiva isikuna oli X.X. ile teada, et OÜ-l Setu Veis

2010 a. põllumajandussaaduste müügist saadud tulu puudus. K. Viitkin on tegelikkusele

mittevastava müügitulu olemasolu lisaks OÜ Setu Veis 2010 a. majandusaasta aruandele

kinnitanud ka investeeringutoetuse avalduses. Just viimati nimetatud tegevus seostab K.

Viitkinit käesoleva investeeringutoetuse taotlemisel müügitulu kohta ebaõigete andmete

esitamisega. K. Viitkini enda ütluste kohaselt ei olnud tal väidetavalt OÜ Setu Veis tegevusest

ülevaadet. Samas on ta investeeringutoetuse avalduses kinnitanud selles näidatud müügitulu

olemasolu. Selliselt käitudes K. Viitkin sisuliselt aktsepteeris olukorda, et avalduses näidatu ei

pruugi olla õige.

186.

Asjaolu, et avalduses näidatu ei vasta tegelikkusele, pidi K. Viitkinile 2011 detsembriks

olema ka juba tegelikult teada. E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade

hulgas olnud E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kirjas P.J. ele, X.X. ile ja K. Viitkinile koos

manusega annab E. Mikenberg viimastele juhiseid, kuidas müügituluga (sh ka 2010 a.

müügituluga) seonduvat PRIA-le selgitada. Kuigi tegemist (nagu kohus eespool tuvastas) on

taotluse viitenumbriga nr 141010652330 (OÜ Setu Veis III episood) lisakontrolli käigus

kasutatud andmetega, pidi K. Viitkinile sellest e-kirjast olema arusaadav, et OÜ Setu Veis

2010 a. müügituluga on küsitavusi. Vaatamata sellele kinnitas ta sellise müügitulu olemasolu

12.12.2011 PRIA-le esitatud investeeringutoetuse avalduses.

187.

Koos OÜ Setu Veis avaldusega on PRIA-le esitatud erinevaid hinnapakkumisi seoses

põllumajandustehnika soetamisega. OÜ Stokker Agri, AS Dotnuvos Projektai ja OÜ Starter

ST poolt esitatud hinnapakkumistest osutus parimaks OÜ Starter ST Jeantil põhu- ja

silorulooni purusti pakkumine maksumusega 13 900 eurot.

188.

AS Intrac Eesti, AS Merco ja OÜ KB Ehitusmasinad hinnapakkumistest osutus parimaks

OÜ KB Ehitusmasinad teleskooplaaduri Manitou MLT 741-120 pakkumine maksumusega 74

800 eurot.

189.

AS Konekesko Eesti, OÜ Agriland ja Jatiina OÜ Krone hinnapakkumistest osutus

parimaks niiduki EasyCut 9140 Shift + Easycut 32 pakkumine maksumusega 31 600 eurot.

190.

AS Ekso, OÜ Farm Est ja OÜ KB Ehitusmasinad hinnapakkumistest osutus parimaks

väiketraktor Foton FT 704 pakkumine maksumusega 18 200 eurot.

191.

Hinnapakkumiste võrdlustabelitele on taotleja esindajana ja allkirjastajana märgitud K.

Viitkin.

192.

Tunnistajate S.S. i (OÜ Starter ST), M.P. (AS Ekso), I.L. (OÜ Agriland) ja R.L. e (AS

Dotnuvos Projektai) ütlused tõendavad, et enamik hinnapakkumistest on esitanud neis

märgitud isikud. Tunnistaja K.B. e ütluste kohaselt ei ole KB Ehitusmasinad OÜ 02.12.2011

ja 05.12.2011 hinnapakkumisi (s.o väiketraktor Foton ja teleskooplaadur Manitou

hinnapakkumised) tema esitanud.

193.

Tunnistajad I.L. , S.S. ja R.L. e on viidanud X.X. ile kui ühele isikule, kellega neil seoses

hinnapakkumiste tegemisega on olnud kokkupuude. Oma kokkupuudet hinnapakkumiste

küsimisega ei ole sisuliselt eitanud ka X.X. . Viidatud tunnistajate ütlused kogumis X.X. i

ütlustega seostavad X.X. it hinnapakkumise menetlusega. Tuleb nentida, et usaldusväärselt ei

ole siiski tõendatud, kes OÜ KB Ehitusmasinad 02.12.2011 ja 05.12.2011 hinnapakkumised

koostas (kas B.J. või X.X. ). Olles ise seotud nii AS-ga Ekso kui OÜ-ga Setu Veis, pidi X.X.

ile teada olema, et AS Ekso ei saa antud juhul üheks pakkujaks olla. Seega vähemalt ühe

investeeringuobjekti, s.o väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi X.X. aru saama, et kolm

nõuetekohast pakkumist puudub.

194.

Kuna hinnapakkumiste võrdlustabelid allkirjastas K.Viitkin, on K. Viitkin seotud ka

hinnapakkumise menetlusega. X.X. i abikaasana ei saanud K. Viitkinile olla teadmata asjaolu,

et X.X. on seotud mõlema äriühinguga. Seega vähemalt ühe investeeringuobjekti, s.o

väiketraktor Foton FT 704, puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm

nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub.

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

195.

Maakohus leidis, et hinnapakkumine traktorile Foton FT704 ei vasta nõuetele, kuna

pakkumise on teinud AS Ekso, mistõttu ei ole täidetud kolme hinnapakkumise võtmise nõue

(maakohtu otsus lk 125). Viidatud pakkumine ei ole võltsitud ning tuvastamist ei ole leidnud,

et selles näidatud hind oleks liiga kõrge. Sisuliselt heidetakse X.X. ile ette seda, et tal puudus

taotlejaga õiguslik seos, kuid kuna ta omas taotleja üle mõju, siis ta ei oleks tohtinud AS Ekso

nimelt üldse pakkumist teha. Ning kuna ta seda tegi, on tegemist valeandmete esitamisega,

mis peaks kaasa tooma kriminaalkaristuse.

196.

Kuna pakkumine traktorile Foton FT704 on õige ning määruses nimetatud seosed AS-il

Ekso taotlejaga puuduvad, siis ei saa ka rääkida kuriteost. Eeltoodust nähtuvalt tuginetakse

kohtuotsuses mitte juriidilis-formaalsele seotusele, vaid faktilisele, s.o faktilist mõju omavate

isikute tegevusele. Kaitsja hinnangul ei vasta selline lähenemine karistusõiguslikule

määratletuspõhimõttele, sest asjakohased määrused käsitlevad vaid juhatuse/nõukogu või

osaluse/aktsiate omamise seosest. Laiendav tõlgendamine viib analoogiakeelu rikkumiseni.

Meetmemääruste seletuskirjades on läbivalt märgitud, et taotleja ja hinnapakkuja seose läbi

juhatuse/nõukogu liikmesuse või osaluse/aktsiate omamise keelu läbi püütakse vältida taotleja

ja hinnapakkuja seotust, mis võib kaasa tuua ülehinnatud ehk kahjulikud tehingud EL

finantshuvidest lähtuvalt. Järelikult ei too ka juriidilis-formaalse seose olemasolu vältimatult

kaasa meetmemääruse nõuetele mittevastavat hinnapakkumist.

K. Viitkini kaitsja apellatsioon

197.

Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi K. Viitkin on

esitanud 12.12.2011 OÜ Setu Veis nimel taotluse viitenumbriga 141011652910 PRIA

Põlvamaa teenindusbüroosse, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on

karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et X.X. oli OÜ Setu

Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K. Viitkini kinnitusel esitas ta PRIA-sse

investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. X.X. i 21.03.2017 kohtuistungil antud ütluste

kohaselt ei olnud K. Viitkin investeeringutoetuste taotlemisega kursis. Kui oli vaja mingit

allkirja, võttis X.X. dokumendid koju kaasa ja palus need abikaasal allkirjastada. OÜ Setu

Veis investeeringutoetuste kokkupanemisega tegeles B.J. , kelle ütluste kohaselt koostati

toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu ei olnud K. Viitkinil võimalik nende

tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. K. Viitkin on neid ütlusi 9.02.2017 kohtuistungil

kinnitanud. Eeltoodu osutab sellele, et K. Viitkin ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks

vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega ei olnud toetuste taotlemise

asjaolude ja tingimustega kursis. Seega on K. Viitkin allkirjastanud investeeringutoetuse

taotluse, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna K. Viitkinile ei olnud teada

toetuste taotlemise asjaolud ega see, et PRIA-le esitatud dokumendid võivad sisaldada

ebaõigeid andmeid, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Avalduses

esitatud andmete kontrollimata jätmisega rikkus K. Viitkin korraliku ettevõtja hoolsust, kuid

see ei ole piisav selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on

ettevaatamatusega.

198.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkin aktsepteeris investeeringutoetuse

avalduse allkirjastamisega olukorda, et avalduses näidatu ei pruugi olla õige. Maakohus ei ole

põhjendanud, millistel tõenditel selline järeldus põhineb. Maakohtu seisukoht oleks õige, kui

maakohtus uuritud tõenditest nähtuks, et K. Viitkinil pidi olema tekkinud põhjendatud kahtlus

selle kohta, et avalduses esitatud andmed ei pruugi olla õiged. Maakohus leidis, et asjaolu, et

väidetava müügitulu tekkimise ajal oli K. Viitkin äriühingu juhatuse liige, kuid ta ise

vastavaid tehinguid polnud teinud, andis K. Viitkinile piisava aluse eeldada, et

investeeringutoetuse avalduses näidatud müügitulu pole õige. Apellant sellise seisukohaga ei

nõustu. Maakohus on tuvastanud, et K. Viitkin OÜ Setu Veis tegevust ise vahetult

igapäevaselt ei korraldanud ega juhtinud, vaid seda tegi X.X. . Seega oli K. Viitkinil piisav

alus eeldada, et vastavad tehingud on teinud X.X. ja majandusaasta aruandes märgitud

andmed on õiged. Seega ei olnud K. Viitkinil alust eeldada, et investeeringutoetuse avalduses

näidatud müügitulu pole õige.

199.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et K. Viitkinile pidi olema 2011 detsembriks teada

asjaolu, et avalduses näidatu ei vasta tegelikkusele. Maakohus on seejuures viidanud E.

Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olnud E. Mikenbergi

27.11.2011 e-kirjale, mis on saadetud raamatupidajale P.V. le (mitte P.J. ele, nagu

kohtuotsuses on märgitud), X.X. ile ja K. Viitkinile ning milles E. Mikenberg edastab

selgitused, mille K. Viitkin pidi esitama PRIA-le. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga,

et K. Viitkinile pidi sellest e-kirjast olema aru saadav, et OÜ-l Setu Veis on 2010. a

müügituluga küsitavusi. Kuna OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis X.X. , kes kasutas

toetuste taotlemisel E. Mikenbergi abi, ei olnud K. Viitkin toetuste taotlemise asjaoludest ega

tingimustest teadlik ja võis eeldada, et E. Mikenberg nõustamisel koostatud dokumendid on

nõuetekohased ja sisaldavad tegelikkusele vastavaid andmeid.

200.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vähemalt ühe investeeringuobjekti puhul

pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult

puudub. Maakohus leidis, et vähemalt ühe investeeringuobjekti, so. väiketraktor Foton FT 704

puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist

tegelikult puudub, kuna selle pakkumise tegi X.X. iga seotud AS Ekso. Selline seisukoht ei

ole õige. Kuigi K. Viitkin on allkirjastanud selle episoodiga seotud hinnapakkumiste

võrdlustabelid, ei seostanud ükski hinnapakkumiste koostamisega seoses üle kuulatud

tunnistaja K. Viitkinit hinnapakkumiste koostamisega ega olnud K. Viitkiniga sel teemal

suhelnud. Kuna K. Viitkin ei olnud hinnapakkumiste koostamisega seotud, ei teadnud ta, et

AS Ekso ei või hinnapakkumist teha. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud

investeeringutoetuse taotlemine toimus X.X. i ja K. Viitkini koostöös. Selline maakohtu

seisukoht osutab sellele, et maakohtu hinnangul panid X.X. ja K. Viitkin teo toime isikute

grupis, mis ei ole õige (RKKKo nr 3-1-1-88-03, p 10; 3-1-1-10-15, p 12).

201.

Maakohtu tuvastatud asjaolud ei osuta sellele, et K. Viitkin hoidis kuriteokoosseisu

tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ja valitses tegu. Käesolevas asjas

läbiviidud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini

allkiri võltsitud. Käesoleva episoodiga seoses omab tähtsust, et dokumendil, milles on

näidatud andmed OÜ Setu Veis 2010. a müügitulu ja bilansi kohta, on K. Viitkini allkiri

võltsitud. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste

taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks

vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini

osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei

hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse

kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija

tunnustele.

202.

Kohtuotsuses on viidatud ka K. Viitkini ja E. Mikenbergi vahelisele e-kirjavahetusele,

mis on toimunud 19.01 – 20.01.2012 ja 15.10.2012, milles K. Viitkin on tundnud huvi OÜ

Setu Veis 2011. a käibenumbrite kujundamise kohta ja milliseid andmeid näidata OÜ Setu

Veis aruandes, kuna eelmise aasta aruandest nähtuvalt oli OÜ Setu Veis kahjumis. Kuna

nimetatud e-kirjavahetus toimus pärast avalduse 12.12.2011 PRIA-le esitamist, ei tõenda see

kirjavahetus, et K. Viitkin oli avalduse esitamise ajal teadlik valeandmete esitamisest.

203.

Maakohus on leidnud, et olukorras, kus K. Viitkini osalemist äriühingu juhtimises

takistas süüdistatavate endi kinnitusel väikse lapsega kodus viibimine ja äriühingut pidi

nagunii hakkama juhtima X.X. , on äärmiselt ebamõistlik juhatuse liikmeks valida K.

Viitkinit. Maakohtu hinnangul ei ole sellisele käitumisele veenvat selgitust andnud

kohtuistungil ka süüdistatavad ise. Apellant selle seisukohaga ei nõustu. X.X. selgitas

19.09.2017 kohtuistungil, et K. Viitkin sai OÜ Setu Veis ja OÜ Veskivilly juhatuse liikmeks

sellepärast, et selle eest võis saada taotluste hindamisel lisapunkte. X.X. i selgitus on õige,

kuna Põllumajandusministri 22.12.2010 määruse nr 119 lisa 6 (Taotluse hindamise

kriteeriumid põllumajandustootjale ja muule mikroettevõtjale) p 6 kohaselt eelistatakse

taotluste hindamisel taotlejat, kelle kavandatav investeeringuobjekt avaldab mõju

naisettevõtlusele (s.t kui põllumajandus-ettevõtlusega tegeleb naine).

Prokuröri apellatsioon

204.

Prokurör on seisukohal, et maakohus on andnud E. Mikenbergi teole ebaõige hinnangu,

millega on kaasnenud ebaõige otsuse tegemine, s.o E. Mikenbergi õigeksmõistmine.

205.

Maakohus on OÜ Setu Veis III episoodi analüüsides asunud seisukohale, et OÜ Setu

Veis 2010 a. müügitulu andmed olid näilikud ja tegelikkuses OÜ-l Setu Veis vastav

müügitulu puudus. Samuti leidis maakohus, et antud ebaõiged andmed on loodud PRIA-lt

toetuste taotlemise eesmärgil ja E. Mikenberg on seotud OÜ Setu Veis müügitulu kohta

ebaõigete andmete loomise ja esitamisega. Täpselt samasid majandusandmeid OÜ Setu Veis

2010 a. müügitulu kohta kasutati taotlemisel ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul. Seega on

maakohus tuvastanud, et OÜ Setu Veis IV episoodis kasutati müügitulu osas ebaõigeid

andmeid, mille loomises on osalenud ka E. Mikenberg.

206.

Edasi tõusetub küsimus sellest, kas E. Mikenberg koostas need valeandmed soodustuse

taotlemise eesmärgil. Kogutud tõenditest ja maakohtu järeldustest nähtub, et 2010 a.

müügitulu andmeid võltsiti just sellel eesmärgil, et nende alusel OÜ Setu Veis nimel PRIA-lt

soodustusi taotleda. Need andmed oli soodustusrelevantseteks andmeteks, millest sõltus

taotlejaks kvalifitseerumine ja võimaliku investeeringutoetuse saamine. Maakohus on jõudnud

järeldusele, et seoses eelnevate OÜ Setu Veis episoodidega võrreldes sarnaste tõendite

puudumine ei tõenda E. Mikenbergi osalust antud kuriteo toimepanemisel täideviijana ning

ainuüksi müügituluga seonduv ei seosta E. Mikenbergi käesoleva taotlusega.

207.

Maakohus on selles kontekstis analüüsinud ka E. Mikenbergi arvuti vaatlusprotokolli

ning leidnud, et arvuti vaatluses sisalduvad e-kirjad on kaudsed tõendid ja ka need ei tõenda

E. Mikenbergi seotust konkreetse episoodiga. Maakohus on neid tõendeid hinnates teinud

järelduse, et seda kirjavahetust saab pidada toetuse taotlemise planeerimiseks, mitte aga

konkreetseks tegevuseks toetuse taotlemisel. Prokurör leiab, et maakohus on neid tõendeid

hinnanud ühekülgselt ja puudulikult ning see on viinud maakohtu järeldused tegelike faktiliste

asjaoludega mittevastavusse. Maakohus on neid tõendeid hinnanud üksnes selles kontekstis,

kas need tõendavad E. Mikenbergi poolt teo toimpanemist, aga samas on maakohus jätnud

need tõendid hindamata selles kontekstis, kas E. Mikenberg pidi aru saama, et tema osalusel

loodud valeandmete alusel esitatakse PRIA-le taotlus teiste isikute, s.o K. Viitkini ja X.X. i

poolt. Jaatava vastuse korral oleks tulnud maakohtul edasi analüüsida, kas E. Mikenbergi tegu

ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.

208.

On õige, et antud episoodi puhul ei leidnud tõendamist, et E. Mikenberg oleks osutanud

kirjaliku lepingu alusel teenust ja talle oleks arvete alusel tasutud. Samas ei tähenda sellise

lepingulise suhte puudumine ilmtingimata seda, et isik ei oleks osalenud kuriteo

toimepanemises. Kui ka E. Mikenberg ei valmistanud ise selle taotluse dokumentatsiooni

kokkupanekut ja esitamist ette, siis ebaõige müügitulu loomisega aitas ta kindlasti kaasa

valeandmete esitamisele, sest tema kaasabil loodud andmeid kasutati taotlemisel.

209.

Prokurör leiab, et esitatud tõenditest saab järeldada, et E. Mikenberg teadis väga selgelt,

et nende andmete alusel on kavas taotleda PRIA-lt toetust ka OÜ Setu Veis IV episoodi

puhul, mida näitab tema arvuti vaatlus, kus ta 09.05.2011 e-kirjas otseselt sellele viitab ja

hiljem, s.o 09.11.2011 ja 22.11.2011 nõustab ning annab otseselt informatsiooni seoses

tingimustega. Seega oli tema tegevuse tulemusena loodud ebaõiged andmed, mille alusel oli

võimalik esitada taotlusi PRIA-le ja mida ka E. Mikenbergi teadmisel tehti.

210.

Selles olukorras, kus maakohus jõudis järeldusteni, et E. Mikenberg ei ole täideviijana

antud teo toimepanemises osalenud, oleks maakohtul tulnud kaaluda E. Mikenbergi teo

kvalifitseerimist muu kuriteost osavõtu vormina, s.o kaasaaitamisena. Tulenevalt Riigikohtu

lahendi nr 3-1-1-55-09 p-st 20 ei saa kohus automaatselt mõista süüdistatavat õigeks juhul,

kui loeb välistatuks süüdistatava süüdimõistmise talle süüdistusakti järgi inkrimineeritavas

teos. Enne õigeksmõistva otsuse tegemist peab kohus omal algatusel kontrollima, kas

süüdistatava tegu vastab mõnele muule karistusseadustiku normile, mille järgi oleks tegu

võimalik ümber kvalifitseerida.

211.

Prokurör on seisukohal, et kui maakohus tuvastas E. Mikenbergi käitumises

kaastäideviimise puudumise ja seetõttu mõistis ta õigeks, siis oleks tulnud maakohtul

eelnevalt kaaluda, kas E. Mikenbergi käitumises esinevad soodustuskelmuse katsele

kaasaitamise tunnused.

212.

Eeltoodust tulenevalt taotleb prokurör kõnealuste tõendite uuesti hindamist ja E.

Mikenbergi süüdimõistmist OÜ Setu Veis IV episoodis KarS §-de 22 lg 3 – 25 lg 2 – 210 lg 2

alusel kvalifitseeritavas kuriteos.

213.

Antud kooseisu faktiliste asjaolude osas on süüdistataval olnud piisav võimalus ennast

kaitsta, kuivõrd antud asjaolud leidsid käsitlemist tõendite kohtuliku uurimise käigus. See, et

maakohus ei lugenud tõendatuks E. Mikenbergi tegvust OÜ Setu Veis IV episoodis KarS §-de

25 lg 2 – 210 lg 2 kuriteo kooseisus täideviijana ja jättis kaalumata tema teo kvalifitseerimist

KarS § 22 lg 3 – 25 lg 2 – 210 lg 2 alusel, on kaasa toonud E. Mikenbergi õigeksmõistmise ja

seega ebaõige kohtuotsuse tegemise.

214.

Kuivõrd ringkonnakohus on pädev maakohtu poolt kohaldatud kuriteo kvalifikatsiooni

ümber hindama, siis taotleb prokurör KrMS §-st 340 lg 4 p 3 kohaselt E. Mikenbergi

süüditunnistamist OÜ Setu Veis IV episoodis.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile

215.

Vastuväidetes palutakse jätta maakohtu õigeksmõistev otsus selles episoodis muutmata ja

prokuröri apellatsioon rahuldamata.

216.

Vastuväidetes leitakse, et maakohus on otsuses põhjalikult käsitlenud, miks E.

Mikenbergi ei saa seostada selles episoodis investeeringutoetuse avaldusega seotud

asjaajamisega ja selle esitamisega PRIA-le.

217.

Maakohtus leidis tõendamist, et E. Mikenberg ei tea, kes toetuse taotlemisega seotud asju

ajas. Selles episoodis ei ole sõlmitud töövõtulepingut, teenuse eest ei ole esitatud arvet,

puuduvad töö eest tasumist kinnitavad dokumendid, mitte keegi isikutest, kes toetuse

taotlemisega kokku puutus, ei kinnita E. Mikenbergi seost toetuse taotlemisega. Taotlust ei

koostanud temaga koostööd teinud L.L. ega E.E. , vaid talle tundmatu isik. Ta ei korraldanud

taotluse nõustamist, seda tegi konsulent M. Koger. Viide E. Mikenbergi e-kirjadele ei tõenda

tema süüd, sest neis kirjades ta esitas avalikult kättesaadavat infot. Tal ei olnud seost Setu

Veis OÜ müügitulu käsitlevate andmete loomise või esitamisega. Ta ei olnud seotud heina

tootmise või selle müügiga 2010 a. Asjaolu, et Setu Veis OÜ 2010 aasta majandusandmeid

müügitulu kohta kasutati ka selles episoodis, ei ole puutumuses E. Mikenbergiga. Ta ei

osalenud selle toetuse taotlemise üheski etapis.

218.

Prokuröri taotlus kvalifitseerida E. Mikenbergi käitumine selles episoodis

soodustuskelmuse katsele kaasaaitamisena ei tugine asjas tuvastatud faktilistele asjaoludele.

219.

Selleks, et käsitleda isikut kaasaaitajana, peab olema täidetud 3 tingimust:

220.

Osa saab võtta ainult õigusvastasest teost – selleks oleks E. Mikenberg pidanud teadma,

et infot küsiti millegi õigusvastase toimepanemiseks, kuid temal puudus teadmine, et see

taotlus esitatakse.

221.

Osavõtutegu peab olema tahtlik ning hõlmama tahtliku põhiteo – kuivõrd E. Mikenbergil

ei ole puutumust taotluse kokkupaneku ega selle esitamisega, ei saanud tema tahtlus olla

kuidagi suunatud toetuse taotlemisega seotud asjaoludele.

222.

Osa saab võtta ainult teise isiku teost - E. Mikenberg ei saanud millestki osa võtta, kuna

temalt teenust ei tellitud.

223.

Prokurör ei ole põhjendanud, milline oli E. Mikenbergi teopanus konkreetselt. Osutatud

on üksnes üldiselt tema osalemisele süüteo toimepanemises, kuid sellest ei piisa, et sisustada

tema teopanust (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p 8, 3-1-1-75-11 p-d 7-8). Millise tegevusega ta

toetas tegu, seda prokuröri apellatsioonist ei selgu. Välja ei ole toodud ka põhjusliku seose

olemasolu, kuidas oli kaasaaitamine põhiteoga põhjuslikus seoses. Ei ole tõendatud, et e-

kirjades vahetatud info oleks mõjutanud toetuse taotlemist ja taotleja poolt läbitud etappe

PRIA-s.

Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ Setu Veis IV episoodi puudutavate

apellatsioonidega

224.

OÜ Setu Veis IV episoodi vaidlustavad X.X. ja K. Viitkin, kes taotlevad

õigeksmõistmist. E. Mikenbergi õigeksmõistmise vaidlustas prokurör, taotledes tema

süüdimõistmist. Ringkonnakohus leiab, et X.X. i ja E. Mikenbergi osas esitatud taotlused ei

kuulu rahuldamisele. K. Viitkin tuleb selles episoodis õigeks mõista. Vastuseks taotlustele

ringkonnakohus märgib järgmist.

225.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et kuna X.X. on AS EKSO

ainuaktsionär ja juhatuse liige ning samas ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning selle OÜ

tegevust korraldav ja juhtiv isik, siis AS EKSO ei tohtinud pakkujaks olla ja sellega rikuti

määrust nr 89. Kaitsja leiab, et maakohus tugineb mitte juriidilis-formaalsele seotusele, vaid

faktilisele, s.o faktilist mõju omavate isikute tegevusele. Kaitsja hinnangul ei vasta selline

lähenemine karistusõiguslikule määratletuspõhimõttele, sest asjakohased määrused käsitlevad

vaid juhatuse/nõukogu või osaluse/aktsiate omamise seost. Laiendav tõlgendamine viib

analoogiakeelu rikkumiseni. Meetmemääruste seletuskirjades on läbivalt märgitud, et taotleja

ja hinnapakkuja seose läbi juhatuse/nõukogu liikmesuse või osaluse/aktsiate omamise keelu

läbi püütakse vältida taotleja ja hinnapakkuja seotust, mis võib kaasa tuua ülehinnatud ehk

kahjulikud tehingud EL finantshuvidest lähtuvalt. Järelikult ei too ka juriidilis-formaalse

seose olemasolu vältimatult kaasa meetmemääruse nõuetele mittevastavat hinnapakkumist.

226.

Maakohtu järeldus tugineb määruse nr 89 § 7 lg-le 8, mille kohaselt taotleja ja

hinnapakkuja ning nende osanik, aktsionär või juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise

äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või nõukokku. Seda asjaolu on OÜ Setu Veis

investeeringutoetuse avalduses ka sõnaselgelt kinnitanud. Tegelikult aga X.X. on AS EKSO

ainuaktsionär ja juhatuse liige ning samas ka OÜ Setu Veis osa ühisomanik ning selle OÜ

tegevust korraldav ja juhtiv isik. Seega määruse nr 89 § 7 lg 8 kohaselt AS EKSO ei tohtinud

pakkujaks olla. Kuna seda nõuet rikuti, siis traktor Foton FT 704 puhul ei ole täidetud

määruse nr 89 § 7 lg-s 1 nõutavat kolme hinnapakkumist (maakohtu otsuse lk 125).

227.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab, et maakohus ei ole viidatud sätet

laiendavalt tõlgendanud ega meetmemääruse seletuskirja seisukohti eiranud.

228.

K. Viitkini kaitsja hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi K.

Viitkin on esitanud 12.12.2011 OÜ Setu Veis nimel taotluse PRIA-le, ei ole sellega

süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud

tegu. Maakohus on tuvastanud, et X.X. oli OÜ Setu Veis tegevust korraldav ja juhtiv isik. K.

Viitkini kinnitusel esitas ta investeeringutoetuse avalduse X.X. i palvel. X.X. i ütluste

kohaselt ei olnud K. Viitkin investeeringutoetuste taotlemisega kursis. OÜ Setu Veis

investeeringutoetuste kokkupanemisega tegeles B.J. , kelle ütluste kohaselt koostati

toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu ei olnud K. Viitkinil võimalik nende

tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. Eeltoodu osutab sellele, et K. Viitkin ei olnud

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega

olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis. K. Viitkin on allkirjastanud

investeeringutoetuse taotluse, teadmata, et see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Seega ei ole

süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Avalduses esitatud andmete

kontrollimata jätmisega rikkus K. Viitkin korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav

selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.

229.

Maakohus tuvastas, et K. Viitkin oli avalduse esitamise ajal OÜ Setu Veis juhatuse liige.

Ta allkirjastas investeeringutoetuse avalduse ja esitas ise selle PRIA-le. Seega on ta nimetatud

dokumenti vahetult käes hoidnud ja selle sisu näinud ning pidi aru saama, et ta osaleb

investeeringutoetuse taotlemise menetluses. Eeltoodu lükkab ümber tema väite, et ta toetuse

taotlemise asjaoludest midagi ei tea (maakohtu otsuse lk 117).

230.

Ringkonnakohus leiab, et süüteo subjektiivne koosseis ei ole K. Viitkini osas täidetud.

Kaitsja väidab, et K. Viitkin, jättes kontrollimata andmete tegelikkusele vastavuse ja

allkirjastades investeeringutoetuse avalduse, ei teadnud, et see sisaldab ebaõigeid andmeid.

231.

Ringkonnakohus nõustub selle väitega ja leiab, et K. Viitkini tahtlik tegevus

soodustuskelmuse toimepanemiseks ei ole tõendamist leidnud. Teda süüdistatakse

soodustuskelmuse toimepanemises isikute grupis, mille eesmärgiks oli petta PRIA-st välja

erinevaid toetusi. Süüdistuse kohaselt K. Viitkini roll pettuses seisnes muuhulgas ka PRIA-le

ebaõigete andmetega dokumentide esitamises ja nende allkirjastamises. Samas on tuvastatud,

et neid toiminguid tegi ta oma abikaasa X.X. i palvel ja seda ka 12.12.2011 taotluse

esitamisel. Süüdistuse kohaselt see toimus tahtlikult nende omavahelises koostöös ja see

täidabki kuriteo subjektiivse külje.

232.

Ringkonnakohus juba eespool leidis, et abikaasa palvel dokumentide esitamine ja nende

allkirjastamine ei tähenda nende omavahelist koostööd soodustuskelmuse toimepanemiseks,

sest asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et K. Viitkin oli teadlik dokumentides esitatud

andmete tegelikkusele mittevastavusest ja eesmärgist nende abil toetusi välja petta (vt

käesoleva otsuse p 154).

233.

Prokurör väidab, et kuivõrd K. Viitkin oli teadlik, et asus äriühingu ette variisikuks

eesmärgil, et PRIA-st toetusi taotleda, siis pidi ta ka vähemalt möönma, et tegemist võib olla

pettuse teel toetuste taotlemisega. Äriühingu eest vastutava isikuna oli tal võimalus kõik

vajalikud dokumendid üle kontrollida, kuid ta ei pidanud seda vajalikuks. Prokurör rõhutab, et

ei ole eluliselt usutav, et K. Viitkin kui majandusvaldkonnas kõrgharidust omav isik ei

suudaks aru saada riiulifirma majandusandmetest, kus sisuliselt äriühingul majandustegevus

puudus. Prokurör leiab, et OÜ Setu Veis neljandas episoodis esineb K. Viitkinil otsese

tahtluse koosseis, sest ta pidas võimalikuks ja tahtis kuriteokoosseisu realiseerimist (25. kd lk

201-203).

234.

Ringkonnakohus prokuröriga ei nõustu. Antud asjas ei ole esitatud isikulisi ega muid

tõendeid, et K. Viitkin pidi vähemalt möönma, et tegemist võib olla pettuse teel toetuste

taotlemisega. Seda ei kinnita ka asjaolu, et ta on majandusvaldkonnas kõrgharidust omav isik.

Prokurör on ise märkinud, et K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest midagi ning X.X. iga

vastavaid plaane ei arutanud. OÜ Setu Veis tegelik juht oli X.X. ja K. Viitkin mingeid

otsuseid siin ei teinud (vt käesoleva otsuse p 154).

235.

K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Viitkin aktsepteeris

investeeringutoetuse avalduse allkirjastamisega olukorda, et avalduses näidatud müügitulu ei

pruugi olla õige. Selleks ei anna alust ka E. Mikenbergi 27.11.2011 e-kiri, et OÜ-l Setu Veis

on 2010. a müügituluga küsitavusi.

236.

Ringkonnakohus leiab, et viidatud 27.11.2011 e-kiri iseenesest ei tõenda, et sellest pidi K.

Viitkinile olema arusaadav, et müügituluga on küsitavusi, kuid sellele vaatamata ta 2 nädalat

hiljem, s.o 12.12.2011 kinnitas olematu müügitulu olemasolu PRIA-le esitatud

investeeringutoetuse avalduses (maakohtu otsuse lk 122).

237.

Ringkonnakohus märgib, et selle väite tõendamiseks ei ole esitatud muid tõendeid peale

nimetatud e-kirja. See kiri oli E. Mikenbergi poolt saadetud P.V. le, X.X. ile ja K. Viitkinile.

Kuna OÜ Setu Veis tegevust korraldas ja juhtis X.X. , kasutades selleks E. Mikenbergi ja P.V.

abi, siis ei olnud K. Viitkin toetuse taotlemise asjaoludest ja tingimustest teadlik ning võis

eeldada, et E. Mikenbergi nõustamisel koostatud dokumendid on nõuetekohased ja sisaldavad

tegelikkusele vastavaid andmeid. Ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et seda kirja saades

pidi K. Viitkinil tekkima põhjendatud kahtlus, et esitatud andmed ei pruugi olla õiged. Seega

ei olnud K. Viitkinil alust eeldada, et avalduses näidatud müügitulu pole õige.

238.

K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et vähemalt ühe investeeringuobjekti,

so. väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi K. Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja

kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub, kuna selle pakkumise tegi X.X. iga seotud

AS EKSO.

239.

Maakohus leidis, et kuna hinnapakkumiste võrdlustabelitele on taotleja esindajana ja

allkirjastajana märgitud K. Viitkin ning X.X. i abikaasana ei saanud talle olla teadmata, et

X.X. on seotud mõlema äriühinguga, siis vähemalt väiketraktor Foton FT 704 puhul pidi K.

Viitkin aru saama, et seda ei saa arvestada ja kolm nõuetekohast pakkumist tegelikult puudub

(maakohtu otsuse lk 125).

240.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu ei kinnita, et K. Viitkin oli teadlik nõuetekohaste

hinnapakkumiste läbiviimata jätmisest. Ükski hinnapakkumiste koostamisega seotud

tunnistaja ei kinnita, et K. Viitkin oleks osalenud nende koostamises või et nad oleks temaga

sel teemal suhelnud. Ainult väide, et talle X.X. i abikaasana ei saanud olla teadmata, et X.X.

on seotud mõlema äriühinguga, ei tõenda tema tema kindlat teadmist, et Ekso AS ei võinud

hinnapakkumist teha. Eelpool on juba märgitud, et K. Viitkin ei teadnud põllumajandusest

midagi ning X.X. iga vastavaid plaane ei arutanud. OÜ Setu Veis tegelik juht oli X.X. ja K.

Viitkin mingeid otsuseid siin ei teinud (vt käesoleva otsuse p 234).

241.

K. Viitkini kaitsja arvates ei olnud K. Viitkini osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste

taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all

ega valitsenud seda tegu, ei vasta K. Viitkin teo täideviija tunnustele.

242.

Maakohus leidis, et K. Viitkin vastab teo täideviija tunnustele, sest juhatuse liikmena ta

allkirjastas ja esitas PRIA-le valeandmeid sisaldanud dokumente. Seda tegi ta X.X. i

korraldusel, kuid tegevuse tahtlus oli neil ühine – saada toetust. Seejuures nad mõlemad olid

OÜ Setu Veis neljandas episoodis teadlikud nõutava müügitulu puudumisest ja

hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest (maakohtu otsus lk 127).

243.

Ringkonnakohus juba eelpool tuvastas, et K. Viitkin ei olnud nimetatud asjaoludest

teadlik.

244.

Ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin ei vasta teo täideviija tunnustele. Kohtupraktika

kohaselt kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele

vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo

toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks

kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised

asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga

teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole

kaastäideviijana vaadeldav isik, kes tegu ei valitse (RKKKo 3-1-1-18-08 p 14, 3-1-1-51-12 p

8.1).

245.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu tuvastatud asjaolud ei osuta sellele, et K. Viitkin

hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all ja valitses

tegu. Käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et suurel hulgal dokumentidel on K. Viitkini allkiri

võltsitud. Ekspertiisiakt tõendab, et K. Viitkini allkirja võltsides on koostatud toetuste

taotlemiseks tähtsust omavaid dokumente ja tehtud OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemiseks

vajalikke toiminguid ilma, et K. Viitkin oleks ise selles osalenud. Seega ei olnud K. Viitkini

osalemine OÜ Setu Veis nimel toetuste taotlemisel vajalik ega määrav. Kuna K. Viitkin ei

hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse

kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud seda tegu, ei vasta ta teo täideviija tunnustele.

246.

K. Viitkin ei vasta ka kaasaaitaja tunnustele. KarS § 22 lg 3 kohaselt kaasaaitaja on isik,

kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset

kaasabi. Seega ka kaasaaitamine on tahtlik tegu. Kaasaaitajal peab olema vähemalt kaudne

tahtlus oma kaasaaitamisteo suhtes, samuti olema vähemalt kaudse tahtlusega hõlmatud ka

täideviija õigusvastane tegu. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava

teo koosseisu ning ulatuma välja selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate

joonteni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Ringkonnakohus juba eespool tuvastas, et pole

leidnud tõendamist K. Viitkini tahtlus soodustuskelmust toime panna. Samuti pole tõendatud

tema teadlikkus, et seda panevad toime kaassüüdistatavad ja eelkõige tema abikaasa X.X. .

Kuna ta neid asjaolusid ei teadnud, siis ei saa tema poolt dokumentide allkirjastamist ja nende

PRIA-le esitamist lugeda soodustuskelmuse toimepanemisele kaasaaitamiseks. Eeltoodust

tulenevalt ringkonnakohus leiab, et K. Viitkin tuleb OÜ Setu Veis neljandas episoodis õigeks

mõista.

247.

Prokurör on selles episoodis vaidlustanud E. Mikenbergi õigeksmõistmise ja taotleb tema

süüditunnistamist. Ringkonnakohus seda taotlust ei rahulda, sest tõendite ümberhindamiseks

pole alust.

248.

Prokurör leiab, et kuivõrd E. Mikenberg on seotud OÜ Setu Veis III episoodis müügitulu

kohta ebaõigete andmete loomise ja esitamisega ning täpselt samasid majandusandmeid OÜ

Setu Veis 2010 a. müügitulu kohta kasutati taotlemisel ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul,

siis on ta ka IV episoodis süüdi ja seda vähemalt sooduskelmuse katsele kaasaaitajana.

Prokurör märgib, et kui ka E. Mikenberg ei valmistanud ise selle taotluse dokumentatsiooni

kokkupanekut ja esitamist ette, siis ebaõige müügitulu loomisega aitas ta kindlasti kaasa

valeandmete esitamisele, sest tema kaasabil loodud andmeid kasutati taotlemisel. Prokurör

leiab, et E. Mikenberg teadis väga selgelt, et nende andmete alusel on kavas taotleda PRIA-lt

toetust ka OÜ Setu Veis IV episoodi puhul, mida näitab tema arvutivaatlus, kus ta 09.05.2011

e-kirjas otseselt sellele viitab ja hiljem, s.o 09.11.2011 ja 22.11.2011 nõustab ning annab

otseselt informatsiooni seoses tingimustega. Seega oli tema tegevuse tulemusena loodud

ebaõiged andmed, mille alusel oli võimalik esitada taotlusi PRIA-le ja mida ka E. Mikenbergi

teadmisel tehti.

249.

Ringkonnakohus leiab, et ka sooduskelmuse katsele kaasaaitajana KarS §-de 22 lg 3 – 25

lg 2 – 210 lg 2 järgi ei ole alust E. Mikenbergi vastutusele võtta.

250.

Maakohus on tuvastanud, et erinevalt muudest E. Mikenbergi osalusel toimunud

investeeringutoetuste taotlemiste episoodidest puuduvad käesoleval juhul tema osalust

kinnitavad ütlused. Samuti puuduvad nõustamisteenuse töövõtuleping, mõni nõustamise

toimumisele viitav arve, kassa sissetuleku order või ülekanne (maakohtu otsuse lk 116).

Selliseks süüd kinnitavaks tõendiks ei ole ka prokuröri viidatud 09.05.2011, 09.11.2011 ja

22.11.2011 e-kirjad, sest neist nähtub ainult plaan hakata toetust taotlema ja määruse nr 89

nõuete selgitamine. Maakohus luges e-kirjad kaudseks tõendiks ja leidis, et üksnes plaani

olemasolu ja määruse nr 89 nõuete selgitamine ei seosta E. Mikenbergi küllaldaselt IV

episoodis investeeringutoetuse avalduse esitamisega. Erinevalt muudest episoodidest puudub

käesoleval juhul konkreetselt antud taotlust puudutav e-kirjavahetus (nt seoses

hinnapakkumistega vms). E. Mikenberg oli küll teadlik, et OÜ-l Setu Veis 2010 a. müügitulu

puudus ja samale asjaolule tugineti ka IV episoodis, kuid ka müügituluga seonduv ei seosta E.

Mikenbergi käesoleva taotlusega, sest K. Viitkin ei osanud öelda, kellelt ta PRIA-le esitatud

dokumendid sai. Seega K. Viitkini ütlused ei tõenda E. Mikenbergi seotust antud toetuse

taotlemisega. Maakohus nentis, et eluliselt on usutav, kuna E. Mikenberg tegeles 2011 sügisel

ka OÜ Setu Veis III episoodi toetusavalduse ettevalmistamisega, siis võis ta tegeleda ka IV

episoodi dokumentatsiooniga, kuid otsesed tõendid selle kohta puuduvad. Kaudsest tõendist

(e-kirjad) aga ei piisa. Eluline usutavus iseenesest aga ei saa olla tõendiks (RKKKo nr 3-1-1-

72-13 p 14). Seega IV episoodis E. Mikenbergi osalus on tõendamata (maakohtu otsuse lk

117).

251.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning leiab, et prokuröri

apellatsioonis toodud väited ei lükka neid ümber. Prokurör ei ole põhjendanud, milline oli E.

Mikenbergi teopanus konkreetselt. Osutatud on üksnes üldiselt tema osalemisele süüteo

toimepanemises, kuid sellest ei piisa, et sisustada tema teopanust (RKKKo nr 3-1-1-101-05 p

8, 3-1-1-75-11 p-d 7-8). Millise tegevusega ta toetas tegu, seda prokuröri apellatsioonist ei

selgu. Välja ei ole toodud ka põhjusliku seose olemasolu, kuidas oli kaasaaitamine põhiteoga

põhjuslikus seoses. Ei ole tõendatud, et e-kirjades vahetatud info oleks mingilgi määral

mõjutanud selles episoodis toetuse taotlemist ja taotleja poolt läbitud etappe PRIA-s.

X.X. i ja E. Mikenbergi süüdistus seoses OÜ-ga Megarunner:

252.

13.09.2010 esitas X.X. i ja E. Mikenbergi volitatud esindaja B.J. PRIA Põlva büroos

MAK meetme nr 3.1 alusel OÜ Megarunner nimelt investeeringutoetuse avalduse koos

lisadega eesmärgiga saada toetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot). Saadud toetuse

alusel oleks väidetavalt rekonstrueeritud OÜ-le Ekso Agro kuuluvad laudad elusloomade

oksjonikeskuseks. Tegelikkuses oli aga X.X. i eesmärgiks investeeringutoetuse kaasabil

rekonstrueerida OÜ Ekso Agro omandis oleva Keskuse Lauda kinnistul asuvad kaks lauta.

253.

Kuna investeeringutoetuse objektiks olevad laudad kuulusid OÜ-le Ekso Agro, kes oli

need kümneks aastaks välja rentinud OÜ-le Ekso Calves Trading, siis oleks vastavalt MAK

meetmele nr 3.1 saanud investeeringutaotluse esitada üksnes eespool viidatud kaks äriühingut.

Investeeringutoetuse taotlust ei saanud aga OÜ Ekso Agro esitada, kuna vastavalt MAK

meetmele nr 3.1 ei olnud OÜ Ekso Agro mikroettevõtja, äriühing ei tegelenud taime – ja

loomakasvatusega ning põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja ise olla

põllumajandustootja, mida aga OÜ Ekso Agro oli. Samuti ei vastanud nõutud tingimustele ka

OÜ Ekso Calves Trading, kuna äriühing ei olnud taotluse esitamisele eelnenud aastal

tegutsenud vähemalt ühte kalendriaastat. Seega, kuna OÜ Ekso Agro ega OÜ Calves Trading

ei vastanud MAK meetmest nr 3.1 tulenevatele nõuetele, otsustasid X.X. ja E. Mikenberg

toetust taotleda OÜ Megarunner nimelt. Selleks võõrandas OÜ Megarunneri senine omanik

H.V. 12.08.2010 oma osaluse X.X. i ja E. Mikenbergi korraldusel M.M. le, kellest sai nii

ainuosanik kui ka juhatuse liige, kuid kes oli äriliselt täielikult seotud ja tööalaselt otseselt

sõltuv X.X. ist.

254.

Kuivõrd X.X. soovis OÜ-le Ekso Agro kuuluvate Keskuse lauda kinnistul asuvate

hoonete rekonstrueerimiseks investeeringutoetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot)

MAK meetme 3.1 alusel, siis ei oleks ta antud meetme alusel programmiperioodil saanud

enam rohkem toetust taotleda. Samuti ei oleks saanud toetust taotleda ka samas maakonnas

tegutsevad ettevõtjad, kes omavad üksteise suhtes valitsevat mõju. Samas taotles X.X. samal

ajal OÜ-le Ekso Farm kuuluvale objektile OÜ Veskivilly kaudu MAK meetme nr 3.1 alusel

investeeringutoetus summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot), millise ettevõtte osas omas ta

samuti valitsevat mõju. Varjates oma seotust OÜ-tega Megarunner ja Veskivilly, lõi X.X.

PRIA-le väärettekujutuse, justkui ta ei oleks nende ettevõtetega seotud ja ei omaks valitsevat

mõju konkurentsiseaduse § 2 lg 4 mõttes, vastates seega MAK meetme nr 3.1 nõuetele. Kogu

OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly tegevus oli aga X.X. i juhtimise ja kontrolli alla ning tema

korraldamisel finantseeritav.

255.

Et täita investeeringuobjekti kasutamise õigusliku aluse tingimus, esitati koos taotlusega

PRIA-le tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavad rendilepingud, milledest nähtuvalt

võtaks OÜ Megarunner justkui OÜ-lt Ekso Agro rendile Keskuse Lauda kinnistu laudad,

kuigi tegelikkuses oli üks lautadest juba alates 15.08.2009 renditud OÜ-le Ekso Calves

Trading, kes jätkas ka pärast näilike rendilepingute koostamist seal faktilist tegutsemist.

256.

Samuti, kuna investeeringutoetust sai taotleda ettevõtte, mille taotluse esitamise aastale

vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu oli suurem kui 500 000 krooni, mis aga OÜ-l

Megarunner puudus, siis muutsid X.X. , E. Mikenberg ja H.V. 23.08.2010 OÜ Megarunner

2009 detsembri käibedeklaratsiooni, kajastades seal muuhulgas arvet nr 75/12 summas 17

531,50 eurot, mille OÜ Megarunner oli väljastanud SIA-le Ekso Latvia. Tegelikkuses ei ole

OÜ Megarunner arvel näidatud teenust kunagi SIA-le Ekso Latvia osutanud. Majandusaasta

aruande koostamise organiseeris X.X. ning juhised selleks andis E. Mikenberg.

257.

Lisaks oli nõutav ka see, et investeeringuobjekti ehitustööde läbiviimiseks tuli võtta kolm

võrdlevat pakkumist eesmärgiga välja selgitada parim. Vahetult enne toetuseavalduse

esitamist leppisid X.X. ja E. Mikenberg kokku, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei

viida, vaid hinnapakkumise võidab OÜ UPA Building, kelle pakkumine on tegelikust ja

reaalsest investeeringuobjekti ehitamishinnast kõrgem, mis võimaldab investeeringu ellu viia

kas üldse ilma kohustusliku omafinantseeringuta või minimaalse omafinantseeringuga. E.

Mikenberg ja B.J. koostasid X.X. i korraldusel OÜ UPA Building hinnapakkumise Lisaks

koostati selle pakkumise juurde veel näiline pakkumine OÜ Grupp & Partnerid nimelt ja

muudeti OÜ Kental Ehitus pakkumise andmeid selliselt, et oleks võimalik ehitajaks välja

valida odavaima pakkumise teinud ettevõtte ehk OÜ UPA Building. Tegelikkuses pidi

ehitustöid aga teostama X.X. AS Ekso kaudu, mis võimaldaks tal hoida kogu investeeringu

elluviimist ja kulutusi enda kontrolli all.

258.

02.01.2012 esitati X.X. i korraldusel PRIA-le M.M.

poolt allkirjastatud

kuludeklaratsioon koos lisadega, milleks olid OÜ UPA Building arved OÜ-le Megarunner,

maksekorraldused ja tööde üleandmis-vastuvõtmisaktid. Arvetega näidati, et investeeringuid

on justkui teostatud 187 573,81 euro ulatuses (ilma käibemaksuta summas 156 311,5 eurot),

kuigi tegelikult oli investeeringu maksumus mitte suurem kui 61 914,56 eurot

(käibemaksuta). Kavatsusega luua PRIA-le väärettekujutus justkui oleks teostatud tööd

maksnud 187 573,81 eurot ja see on töö tellija poolt tööde osutajale tasutud, näidati näilike

dokumentide ja kontodel tehtud arvelduste kaudu ka vastavas summas arvete tasumist.

Tegelikkuses ei tasunud OÜ Megarunner OÜ-le UPA Building viimase poolt esitatud arvete

alusel, vaid X.X. ja M.A. korraldasid OÜ Megarunner ja OÜ UPA Building kontodel näiliku

arveldamise pettuse eesmärgil.

259.

Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi, M.M. , H.V. , M.A. u ja A.T. i tahtest mitteolenevatel

põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügitulu ja ehitushindadega

manipuleerimise, mistõttu PRIA peadirektori 20.06.2012 otsusega nr 13-6/1293 peatati OÜ-le

Megarunner toetuse väljamaksmine.

Maakohtu järeldused

260.

Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et investeeringutoetuse taotlemiseks

vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E.

Mikenberg, kes kasutas omakorda konsulent E.E. abi.

261.

E. Mikenbergi sõnul oli OÜ-l Megarunner sõlmitud OÜ-ga Gateway töövõtuleping.

Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja kassa sissetulekute orderites

toodut saab kohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis

osutas E. Mikenberg OÜ-le Megarunner tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus

OÜ-le Gateway.

262.

Maakohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.L. ütlused kogumis OÜ Agorek 28.05.2014

vastuses toodu ja projektiga, et OÜ Megarunner elusloomade kogumiskeskuse

rekonstrueerimise projekti tellis X.X. ja seda isegi veel enne, kui toimus OÜ Megarunner OÜ

osa võõrandamine M.M. le. Projekt oli valmis 10.08.2010. Asjaolu, et X.X. tellis projekti just

OÜ Megarunner eluloomade kogumiskeskuse rekonstrueerimiseks, viitab sellele, et plaan

nende lautadega midagi teha oli just X.X. il, mitte kellelgi teisel. Ka viitab projekti tellimine

OÜ Megarunner nimele, et X.X. oli kindel, et lauta hakkab OÜ Megarunner rekonstrueerima.

263.

Muuhulgas viitab arvutite kõvaketaste vaatlusprotokollide lisade hulgas olev B.J. e ja E.

Mikenbergi 05.09.2010 e-kirjavahetus ning X.X. i 28.02.2011 ja 21.04.2011 e-kirjad E.

Mikenbergile ja B.J. ele, et OÜ Megarunner nimel investeeringutoetuse taotlemisega oli

seotud ka X.X. . X.X. ile on viidatud kui isikule, kellega E. Mikenberg lepib kokku OÜ

Megarunner investeeringutaotluse ettevalmistamist puudutava töövõtulepingu tingimusi,

otsustab turu-uuringu koostamise üle, soovib dokumente enne PRIA-le esitamist näha ja kelle

kooskõlastuseta dokumente PRIA-sse sisse ei anta.

264.

Maakohtu arvates asjaolud, et X.X. oli seotud investeeringuobjekti projekti tellimisega

taotleja nimele, X.X. ile kui taotluse kooskõlastajale on viidatud B.J. e ja E. Mikenbergi

05.09.2010 e-kirjavahetuses, X.X. on korraldanud OÜ Megarunner taotlusega seonduvat

tasumist E. Mikenbergile, seostavad X.X. it antud investeeringutoetuse taotlemise

menetlusega. Eeltoodu muudab usaldusväärseks M.M. ütlused, et OÜ Megarunner

vormistamine tema nimele toimus X.X. i initsiatiivil ja just PRIA-lt toetuse taotlemise

eesmärgil, samuti et OÜ Megarunner tegevust juhtis ja korraldas X.X. . Maakohus leiab, et

X.X. OÜ Megarunner tegevust korraldava ja juhtiva isikuna omas valitsevat mõju KonkS § 2

lg 4 mõttes ka OÜ Megarunner üle. Seega ei oleks maksimaalmääras toetust OÜ Megarunner

ja OÜ Veskivilly saanud taotleda. M.M. vormistati seega OÜ Megarunner täisosanikuks ja

juhatuse liikmeks eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud ettevõttega.

265.

Kuna E. Mikenberg on olnud seotud nii OÜ Megarunner kui OÜ Veskivilly nimel

esitatavate investeeringutoetuste ettevalmistamisega ja määruse nr 20 §-s 6 lg 7 sätestatud

piirang pidi talle kui seda valdkonda tundvale isikule olema hästi teada, on kohtu hinnangul

ka E. Mikenberg seotud PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Kohtu

hinnangul on E. Mikenberg omanud küllaldaselt teavet, et OÜ Megarunner tegevuse

tegelikuks juhtijaks ja korraldajaks oli X.X. .

266.

PRIA põllumajandusloomade registri andmed kinnitavad, et laudad, mille

rekonstrueerimiseks elusloomade oksjonikeskuseks OÜ Megarunner investeeringutoetust

taotles, ei ole kunagi olnud registreeritud taotleja nimele, vaid olid nii investeeringutoetuse

taotlemise ajal kui on käesoleva ajani registreeritud OÜ Ekso Calves Trading nimele. Kuigi

kohtu käsutuses tõendina on 15.08.2009 OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Calves Trading vaheline

rendileping ainult ühe lauda kohta, järeldub põllumajandusloomade registri andmetest, et OÜ

Ekso Calves Trading on olnud mõlema lauda kasutaja.

267.

Asjaolu, et OÜ Ekso Calves Trading jätkas tegutsemist Põlvamaal Valgjärve vallas

Saverna külas maaüksusel asuval Keskuse lauda (Kogumiskeskuse) maaüksusel, ei saanud

X.X. ile kui OÜ Ekso Calves Trading juhatuse liikmele olla teadmata. Nagu maakohus

eespool on tuvastanud, oli X.X. teadlik OÜ Megarunner nimel investeeringutoetuse

taotlemisest. Kuna toetust taotleti OÜ Ekso Calves Trading kasutuses olevale hoonele, pidi

X.X. aru saama, et PRIA-le on investeeringuobjekti õiguslikul alusel kasutamise osas esitatud

tegelikkusele mittevastavaid andmeid, s.o näilikke rendilepinguid.

268.

Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et OÜ Megarunner esialgset 2009 a.

käibedeklaratsiooni on 2010. a augustis muudetud ühendusesise käibe osas – nimelt puudus

esialgses käibedeklaratsioonis OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 SIA-le Ekso Latvija

ärikonsultatsioonide eest summas 17 531,50 eurot. Käibedeklaratisooni hilisem muutmine

viitab asjaolule, et arve on koostatud tagantjärele. SIA Ekso Latvija juhatuse liikmed olid

X.X. , M.M. ja J.S. , kellest ükski ei osanud midagi öelda viidatud arvel näidatud teenuse

kohta. See teeb kaheldavaks, kas arvel näidatud teenust üleüldse osutatigi. Arvel näidatud

teenuse maht (175 h ulatuses) on märkimisväärne, mistõttu ei ole usutav, et sellises ulatuses

konsultatsiooni osutamisest ei ole äriühingu juhatuse liikmed teadlikud.

269.

Ühtlasi ei ole maakohtu hinnangul leidnud tõendamist, et 12.12.2009 arve nr 75/12 alusel

oleks tegelikkuses ka OÜ-le Megarunner tasutud. OÜ Megarunner majandusaasta aruandes on

näidatud kassas 238 298 krooni olemasolu, samas müüs H.V. oma osa OÜ-s Megarunner 80

000 krooni eest. Eeltoodud müügihind viitab asjaolule, et raamatupidamisdokumentide

kohaselt olema pidanud vara tegelikkuses ei eksisteerinud. Samuti OÜ Megarunner tegevuste

finantseerimine laenude abil olukorras, kus kassas pidanuks olema märkimisväärselt rahalisi

vahendeid, viitab samuti asjaolule, et raha tegelikkuses ei olnud.

270.

Lisaks juba maakohtu poolt eespool tuvastatud asjaoludele, mis viitavad OÜ Megarunner

12.12.2009 arve nr 75/12 ja OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta aruandes näidatud

müügitulu tegelikkusele mittevastavusele (arvet on mitu erinevat varianti, see on koostatud

tunduvalt hiljem arvel näidatud kuupäevast, arvel näidatud teenusest ei tea keegi arve

adressaadiks olnud äriühingu juhatuse liikmetest), tõendab OÜ Megarunner 12.12.2009 arve

nr 75/12 arve ja OÜ Megarunner 2009 majandusaasta aruandes näidatud müügitulu

tegelikkusele mittevastavust ka asjasse puutuvate isikute tolleaegne suhtlus.

271.

E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas olev X.X. i, E,

Mikenbergi ja B.J. e 19-20.07.2010 e-kirjavahetus, B.J. e ja E. Mikenebrgi 22.07-23.08.2010

e-kirjavahetus ning B.J. e ja E. Mikenbergi 16-17.08.2010 e-kirjavahetus tõendab, et OÜ

Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 koostati ja ka OÜ Megarunner 2009 a. majandusaasta

müügitulu andmed kujundati 2010. a juulis-augustis erinevate isikute (H.V. , E. Mikenberg,

B.J. ) koostöös.

272.

Kuna OÜ Megarunner 12.12.2009 arvel nr 75/12 näidatud teenust tegelikult ei ole

osutatud, oli arve koostamise eesmärk luua väärmulje antud tehingu toimumisest. Arvel

kajastatud tehing on näilik ja seega sellest tekkinud müügitulu on ka näilik. Näiliku müügitulu

näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et OÜ Megarunner

vastab määruse § 20 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti müügitulu osas. Maakohus loeb

tõendatuks, et OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 koostasid H.V. ja B.J. E.

Mikenbergi juhistel ja X.X. i tellimusel ja näiliku müügitulu olemasolu kinnitas M.M. OÜ

Megarunner 2009 a. majandusaasta aruandes, mille koostamise organiseeris X.X. ning selles

valeandmete kajastamise kohta konkreetsed juhised andis E. Mikenberg.

273.

PRIA-le esitati OÜ Megarunner poolt OÜ UPA Building, OÜ Grupp&Partnerid ja OÜ

Kental ehitus hinnapakkumised, millest parima pakkumise tegi OÜ UPA Building summas 9

420 437 krooni. OÜ Kental ehitus esindaja kinnitusel tegi ta viidatud äriühingule

hinnapakkumise. Hinnapakkumist ei ole teinud OÜ Grupp&Partnerid.

274.

Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta kuni 2012 OÜ

UPA Building juhatuse liige. Tema tegeles ehitustega ja teine juhatuse liige M.A. arvetega.

2010 a. küsis X.X. luba OÜ UPA Building nime hinnapakkumistel kasutada, mida A.T.

lubas. Ise hinnapakkumisi tema teinud ei ole. Et OÜ UPA Building on hinnapakkumise

teinud, sai ta teada X.X. i kaudu, kui PRIA-st oli vastus käes, et võideti. Kuna OÜ UPA

Building ei olnud võimeline selle pakkumise alusel ehitama, sai kokku lepitud, et E. Viiktin

ehitab ise. OÜ UPA Building 30.08.2010 ehitustööde hinnapakkumist A.T. allkirjastanud ei

ole.

275.

Kuigi E. Mikenberg on oma seotust pakkumistes näidatud andmete kujunemisega

kohtuistungil kategooriliselt eitanud, on see väide ümber lükatud E. Mikenbergi ja B.J. e

vahelise e-kirjavahetusega. Neist nähtub, et hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi ja B.J.

e koostöö tulemusena, kusjuures just E. Mikenbergi antud näpunäidete alusel. E-kirjavahetuse

sisu annab tunnistust sellest, et hinnad (sh ka OÜ Kental Ehitus hinnapakkumise PRIA-le

esitatud variandis) ja isegi mõne pakkumise teinud äriühingu nime kujundasid E. Mikenberg

ja B.J. ühises koostöös. X.X. i seotust kinnitavad otseselt tunnistaja A.T. i ütlused.

276.

24.10.2011 töövõtulepingu nr 1-2011 kohaselt tellija OÜ Megarunner (mida esindab

juhatuse liige M.M. ) ja töövõtja OÜ UPA Building (mida esindab juhatuse liige M.A. ) on

sõlminud töövõtulepingu, mille alusel töövõtja kohustub teostama töö – OÜ Megarunner

elusloomade oksjonikeskuse rekonstrueerimine asukohaga Saverna, Valgjärve vald, Põlvamaa

– lepingus märgitud tähtpäevaks, s.o hiljemalt detsember 2012.

277.

OÜ Megarunner juhatuse liige M.M.

on 02.01.2012 PRIA-le esitanud

kuludeklaratsiooni, milles kinnitab, et on teinud kavandatud investeeringu osaliselt, s.o

summas 187 573,81 eurot ning lisanud koopiad investeeringu tegemist tõendavatest

dokumentidest: OÜ UPA Building 30.12.2012 arved nr 111042, 11043, 111044, 111045 ning

30.12.2012 maksekorraldused nr 9, 10, 8, 11, 12, 13, 14, 7 ja tehtud tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktid nr 2501, 2502, 2503 ja 2504.

278.

Maakohtu hinnangul nähtub asjas uuritud tõenditest, et tegelikult ei teostanud sel objektil

ehitustöid OÜ UPA Building, vaid teised äriühingud, sh AS Ekso. Samuti ei korraldanud

ehitustööde tegemist faktiliselt ei OÜ Megarunner juhatuse liige M.M. ega OÜ UPA Building

juhatuse liikmed A.T. või M.A. , vaid X.X. . Kriminaalasja materjalide hulgas on

alltöövõtuleping, mis on sõlmitud OÜ UPA Building (esindaja M.A. ) ja AS Ekso (esindaja

X.X. ) vahel OÜ Megarunner elusloomade oksjonikeskuse rekonstrueerimiseks Valgjärve

vallas Saverna külas. AS Ekso on esitanud OÜ-le UPA Building 30.12.2011 arved nr 2011-

7423, 2011-7424, 2011-7425. Tööde üleandmis-vastuvõtmise aktide nr 2501, 2502, 2503,

2504 kohaselt töövõtja AS Ekso annab üle ja tellija OÜ UPA Building võtab vastu vastavalt

arvetes nr 2011-7420, 2011-7423, 2011-7425, 2011-7424 sätestatud tööd.

279.

Tunnistaja A.T. i kinnitusel OÜ UPA Building reaalselt ühtegi tööd võidetud pakkumise

alusel teinud ei ole, vaid seda tegi ja korraldas AS Ekso, mis omakorda kasutas ehitamiseks

teiste äriühingute, sh OÜ Navi Ehitus abi. Seda on kinnitanud ehitustöödega kokku puutunud

tunnistajad K.H. ja K.R. . Üleantud-vastuvõetud tööde maht ja maksumus 187 573,81 eurot

on mõlemal juhul olnud sama - nii tööde üleandmisel OÜ-lt UPA Building OÜ-le

Megarunner kui AS-lt Ekso OÜ-le UPA Building. See osutab asjaolule, et OÜ UPA Ehitus ise

ei teinud mitte midagi. OÜ Navi Ehitus poolt Ekso AS-le üle antud tööde maht ja maksumus

on olnud väiksem s.o 10 123,20 eurot. See on seletatav asjaoluga, et OÜ Navi Ehitus ei olnud

objektil ainus alltöövõtja. Seda tõendab MTA vastusele nr 12.2-4/7446-1 lisatud AS Ekso

poolt maksuhaldurile esitatud kulude ja käibemaksu koond Saverna objekti kohta perioodil

31.10.2011 kuni 31.12.2011, kus on peale OÜ Navi Ehitus ära toodud ka muid äriühinguid.

X.X. i väide, et AS Ekso jätkas objektil töid peale seda, kui OÜ UPA Ehitus jättis rahastuse

probleemide tõttu töö pooleli, on ümber lükatud muude tõenditega, millest nähtuvalt OÜ UPA

Ehitus üldse ehitama ei hakanud. M.M. ja M.A. u ning K.H. e ja K.R. i ütlused tõendavad, et

OÜ Megarunner elusloomade oksjonikeskuse ehitamist korraldas E.V. .

280.

Süüdistuse kohaselt OÜ Megarunner tegelikult OÜ UPA Building arveid ei tasunud, vaid

toimus näilik arveldamine. OÜ Megarunner raamatupidamisdokumentide hulgas on

30.12.2011 laenuleping nr 2011-55, mis on sõlmitud AS Ekso (mida esindab juhatuse liige

J.S. ) ja OÜ Megarunner (mida esindab juhatuse liige M.M. ) vahel, mille kohaselt AS Ekso

annab OÜ-le Megarunner laenu 188 000 eurot intressiga 6 % laenujäägilt aastas. OÜ

Megarunner konto väljatrükk kogumis tunnistajate M.M. ja J.S. e, süüdistatava X.X. i

ütlustega tõendab, et OÜ Megarunner tasus OÜ-le UPA Building AS-lt Ekso laenuna saadud

rahaliste vahendite arvelt. OÜ UPA Building kandis Megarunner OÜ-lt saadud summa

omakorda üle Ekso AS-le.

281.

OÜ Megarunner ja OÜ UPA Building vaheline arveldamine on toimunud alusetult, sest

OÜ UPA Building tegelikult objekti ei ehitanud ja nendevaheline töövõtuleping oli näilik. OÜ

Megarunner hankis oksjonikeskuse ehituse arve tasumiseks vajalikud rahalised vahendid AS-

st Ekso, kuhu need pärast mitmete kontode vahel liikumist tagasi jõudsid. Kuigi OÜ

Megarunner ja AS Ekso vahel on sõlmitud laenuleping, osutab ülejäänud sündmuste käik, et

pigem on laenulepingu sõlmimise eesmärk olnud luua PRIA-le väärpilt tööde eest tasumise

osas. X.X. i on olnud seotud mõlema äriühinguga.

282.

Süüdistuses on esitatud etteheide määruse nr 20 §-s 15 lg 4 sätestatud nõude rikkumisest

ka seoses sellega, et ehitustööde maksumus oli kuludeklaratsioonis näidatust (187 573,81

eurot, ilma käibemaksuta 156 311,50 eurot) tegelikult väiksem s.o 61 914,56 eurot (ilma

käibemaksuta). PRIA 08.02.2012 infopäringu nr 15-1.1/3 vastuses MTA (vastus nr 12.2-

4/7446-1) on muuhulgas märgitud, et AS Ekso poolt maksuhaldurile esitatud kulude ja

käibemaksu koondilt Saverna objekti kohta perioodil 31.10.2011 kuni 31.12.2011 kohaselt on

AS Ekso teinud Saverna objektile kulusid summas 69 198,64 eurot. Asjaolu, et MTA

andmetel on AS Ekso perioodil 31.10.2011 kuni 31.12.2011 Saverna objektile teinud kulutusi

69 198,64 eurot, kuid nõudnud OÜ-lt UPA Building tasumist 187 573,81 euro ulatuses,

selgitas X.X. 27.03.2017 kohtuistungil, et summa sõltus sellest, mida MTA küsis ja küsitud

võis olla sisse ostetud tööjõu kohta.

283.

Maakohus leidis, et OÜ Megarunner 02.01.2012 esitatud kuludeklaratsioonis on esitatud

valeandmeid ka tehtud investeeringu maksumuse kohta seoses sellega, et tegelik ehitustööde

maksumus oli kuludeklaratsioonis näidatust (187 573,81 eurot, ilma käibemaksuta 156 311,50

eurot) tegelikult väiksem s.o 61 914,56 eurot (ilma käibemaksuta).

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

284.

Maakohus on seostanud X.X. i antud episoodiga mõiste „valitsev mõju“ kaudu ja leidnud,

et selliselt on esitatud valeandmeid, kuna ta ei oleks tohtinud üldse taotlust esitada. Taotluses

on küll nõutud, et isik peab andma kinnituse selle kohta (Megarunner OÜ 2010. a

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avaldus

suurprojekti kohta toetuse taotlemise korral“), kas ta on autonoomne ettevõtja,

partnerettevõtja või seotud ettevõtja. Samas on need mõisted defineeritud osaluste ja nende

suuruste kaudu ning isik ei pea andma selgitusi selle kohta, kas ja milline on kellegi võimalik

valitsev mõju, millised on isikutevahelised seosed vms. Süüdistus viitab paralleelselt ka

valitsevale mõjule. Nii mõiste „valitsev mõju“ ja tegelikult ka „kontsern“ (vähemalt

süüdistuse käsitluses) on määratlemata ning oleks hinnangutest sõltuv. Selliste hinnangute

andmisel ei tohiks eksimus automaatselt kaasa tuua kriminaalvastutust. Antud juhul ei ole see

siiski oluline, sest taotluses on esitatud formaalselt andmed (vt ka nt RKHKo nr 3-3-1-4-17, p

18).

285.

Maakohus leidis, et OÜ-l Megarunner puudus kinnisasja kasutamiseks õiguslik alus.

Kaitsjale jääb mõistetamatuks, et mille poolest peaks erinema näilik rendileping, mis ei

võimalda õiguslikul alusel hooneid kasutada, lepingust, mis ei ole näilik ja mis võimaldaks

hooneid õiguslikul alusel kasutada. Antud juhul on sõlmitud kirjalik leping, selle on

allkirjastanud esindusõiguslikud isikud. Samuti ei muuda rendilepingut automaatselt tühiseks

või näilikuks see (ja ei välista õiguslikul alusel kasutamist nagu nõuab asjakohane määrus), et

keegi teine kasutab rendilepingu esemeks olevat kinnisasja juba eelnevalt. Seda eriti

olukorras, kus tegemist on laudakompleksiga, kus on piisavalt ruumi, et tegutseda saaksid

mitu ettevõtjat. Asjaolu, et rendilepingu sõlmimisel on üheks eesmärgiks see, et rentnik

soovib esitada toetustaotluse, ei muuda seda näilikuks. Seda isegi siis, kui toetuse kohta

taotluse esitamine on äriühingu üks peamisi eesmärke. Samuti ei saa välistada, et ühe eseme

suhtes kehtibki mitu rendi- või üürilepingut.

286.

Maakohus on rajanud järelduse, et OÜ Megarunner on 02.01.2012 esitanud

kuludeklaratsioonis valeandmeid määruse nr 20 § 15 lg 4 mõttes, kuna investeeringu tegemist

püüdis taotleja tõendada tegelikkusele mittevastavate dokumentidega, oletuslikele alustele.

Maakohus on leidnud, et tööjõukulude suurus ei ole eluliselt usutav. Ühtegi tõendit aga asja

juures ei ole. Sellist spetsiifilist järeldust ei saa kaitsja hinnangul anda ilma tõenditeta.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

287.

OÜ Gateway sõlmis OÜ-ga Megarunner töövõtulepingu, mille sisuks oli üksnes

konsultatsiooniteenuse osutamine seoses PRIA-lt toetuse taotlemisega vastava meetme

raames. Teenuse sisu seisnes töövõtja kohustuses korrastada taotluse esitamise aluseks

olevaid lisadokumente vastavalt PRIA nõuetele ning tellija informatsioonile hiljemalt

taotluste esitamise tähtajaks. Seega saaks etteheited äriühingu müügitulu mittevastavuse kohta

esitada üksnes OÜ Megarunner juhatusele, kuna majandusaasta aruande esitamise kohustus

(sh äriühingu müügitulu kajastamine, majandustegevus) oli ettevõtte juhatusel. OÜ

Megarunner raamatupidamist korraldasid raamatupidajad, kes ei ole kinnitanud, et E.

Mikenberg oleks neil midagi teha käskinud või muuta. Seega ei ole tõendamist leidnud, et E.

Mikenberg omas puutumust OÜ Megarunner raamatupidamise korraldamise ja/või selle

muutmisega.

288.

Muuhulgas ei ole OÜ Megarunner seaduslikku esindajat H.V. t käesoleva kriminaalasja

raames üle kuulatud, kuigi menetleja tegi kohtueelses menetluses pingutusi isiku

ülekuulamiseks. Kuivõrd kriminaalmenetluses on jäänud üle kuulamata üks võimalik

süüdistatav, siis on õiguslikult tegemist – kui lähtuda versioonist, mille on püstitanud

süüdistus – E. Mikenbergi kaitseõiguse rikkumisega. Ei ole teada, kas H.V. oleks kinnitanud

või lükanud ümber süüdistusaktis kirjeldatud asjaolusid.

289.

E. Mikenbergil puudusid igasugused volitused OÜ Megarunner nimel PRIA-s

tegutsemiseks ning dokumentide esitamiseks, kogumiseks ja hinnapakkujatega suhtlemiseks –

seda korraldas B.J. . E. Mikenberg üksnes aitas taotlejal dokumente korrastada ning tema roll

sellega ka piirdus. Kriminaalasjas ei ole ühtegi tõendit, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks

ehitusfirmadega suhelnud või oleks E. Mikenbergist sõltunud see, kes taotleja poolt valitakse

parima hinnapakkumise tegijaks. Maakohus on tuvastanud, et E. Mikenbergil ei olnud

puutumust investeeringu elluviimisega. Seega tulnuks maakohtul viidatud asjaolu

tuvastamisel E. Mikenberg selles etteheites vähemalt osaliselt õigeks mõista. Maakohus ei ole

kohtuotsuses tuvastatu kohta seisukohta võtnud.

290.

E. Mikenberg ei esitanud äriregistrile andmeid müügitulu kohta, kuna tema OÜ-d

Megarunner ei esindanud. Samuti ei esitanud E. Mikenberg PRIA-le ühtegi dokumenti – ta ei

olnud selleks kohustatud ega volitatud. Süüdistus viitas ühele hinnapakkumisele tulenevalt e-

kirjade vaatlusprotokollist nagu oleks L.R. esitatud hinnapakkumine ka E. Mikenbergi e-

kirjast läbi käinud. See võis ka nii olla, kuid E. Mikenberg ei ole selle hinnapakkumise juures

midagi muutnud ega muuta palunud.

291.

Seoses e-kirjavahetusega leiab apellant sedagi, et e-kirjavahetus tõendab, et E. Mikenberg

ise toetuseavaldust ei koostanud. E. Mikenbergi arvuti kõvaketaste vaatlusprotokoll sisaldab

E. Mikenbergi ja B.J. e 19.08 ja 23.08.2010 vestlusi, milles E. Mikenberg vastas B.J. e

küsimusele, et OÜ Megarunneri taotluse kirjutamine käib ning kui see valmis saab,

saadetakse see talle. Eeltoodu kinnitab, et avalduse koostamisega tegeles konsulent E.E. .

Seega on etteheited, et E. Mikenberg oleks pidanud teadma äriühinguga seotud isikute ringi

või seda kes konkreetselt juhib ja korraldab äriühingute tegevust, põhjendamatud.

292.

Põhjendamatu on ka teha E. Mikenbergile etteheiteid seoses OÜ Megarunner müügitulu

kujunemise osas. E. Mikenbergil puudus siin igasugune roll. Maakohus on tuginenud selle

tuvastamisel B.J. e ja E. Mikenbergi e-kirjavahetusele, milles on edastatud OÜ Megarunner

2009 a. majandusaasta aruanne. E. Mikenberg on vastanud sellele e-kirjale “oki”. Apellandi

arvates ei ole võimalik selle fraasi alusel tuvastada, mille kohta seda öeldi. E. Mikenberg ei

ole esitanud B.J. ele ühtegi ettepanekut majandusaasta aruande muutmiseks.

293.

Maakohtu otsusest nähtub, et E. Mikenberg pidi aru saama, et aruande andmeid

moonutatakse ning et ta pidi olema tuttav OÜ Megarunner majandustegevuse andmetega.

Jääb arusaamatuks, millele selline maakohtu järeldus tugineb. Viidatud küsimus tulnuks

esitada H.V. le, kuid maakohus ei pidanud põhjendatuks kaitsjale H.V. kohtusse kutsumisel

abi osutada.

294.

Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg andis nõustamisteenuse käigus näpunäiteid

hinnapakkumiste valmimisel. Maakohus ei ole otsuses konkretiseerinud, milles koostöö B.J.

ega seisnes. Maakohtus uuritud tõendid ei kinnita, et hinnapakkumised oleksid E. Mikenbergi

poolt koostatud. E. Mikenbergil puudusid kokkupuuted M.M. ja OÜ Navi Ehitusega. E.

Mikenberg ei ole M.M. le andnud mingisuguseid juhiseid.

295.

Projekti viis ellu X.X. ning E. Mikenberg (OÜ Gateway) aitas üksnes PRIA-le esitatava

taotlustoimiku dokumente korrastada. Tema investeeringutoetuse taotlust ega ühtegi

dokumenti PRIA-le ei esitanud ega koostanud – tal polnud selleks volitusi ega kohustusi.

Seega on süüdistuses alusetult E. Mikenbergile heidetud ette ühist ja kooskõlastatud tegevust

toetuse taotlemisega seotud ebaseaduslike toimingute tegemisel.

296.

Maakohus on leidnud, et OÜ Megarunner investeeringu elluviimisega tegelesid X.X. ,

M.M. , A.T. ja M.A. . Maakohus ei ole sidunud E. Mikenbergi süüdistust osaga, mis käsitleb

investeeringu elluviimist ning kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist PRIA-le. Maakohtul

tulnuks, tuvastades et E. Mikenbergil ei ole selle süüdistuse osaga puutumust, võtta

kohtuotsuses seisukoht esitatud süüdistuse põhjendatuse kohta ning E. Mikenberg osaliselt

õigeks mõista tegudes, milles süüdistus tõendatud ei ole.

297.

Eeltoodu alusel palutakse E. Mikenberg OÜ Megarunner episoodis õigeks mõista.

Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ-d Megarunner puudutavate apellatsioonidega

298.

Seda episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, taotledes õigeksmõistmist.

Ringkonnakohus neid taotlusi ei rahulda ja vastuseks esitatud taotlustele märgib järgmist.

299.

X.X. i kaitsja ei ole nõus, et maakohus on seostanud X.X. i antud episoodiga mõiste

„valitsev mõju“ kaudu ja leidnud, et selliselt on esitatud valeandmeid, kuna ta ei oleks

tohtinud üldse taotlust esitada.

300.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult seostas X.X. i antud episoodiga mõiste

„valitsev mõju“ kaudu. Maakohus tuvastas, et M.M. vormistamine OÜ Megarunner

täisosanikuks ja juhatuse liikmeks kandis seda eesmärki, et varjata X.X. i seotust antud

ettevõttega, kuivõrd see oleks välistanud taotluste esitamise võimaluse erinevatele

investeeringuobjektidele toetuse saamiseks. Asi on selles, et täpselt samal ajal X.X. taotles

toetust ka OÜ Veskivilly kaudu summas 4 693 980 krooni, omades ka selle OÜ üle valitsevat

mõju. Määruse nr 20 § 6 lg-s 7 on sätestatud, et kui ettevõtja suhtes omab KonkS § 2 lg 4

mõistes valitsevat mõju taotlejaga samas maakonnas tegutsev ettevõtja, saavad nimetatud

ettevõtjad taotleda suurprojekti toetust maksimaalselt 4 693 980 krooni. Seega määrus nr 20

näeb ette piirangud taotlejatele, mis ühe maakonna piires on sama ettevõtja valitseva mõju all.

Seega antud toetust maksimaalmääras mõlemad äriühingud poleks saanud samal ajal taotleda

ja seetõttu varjati X.X. i seotust antud ettevõtetega (maakohtu otsuse lk 136-137).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud tõendite analüüsi ja põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata.

301.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et OÜ-l Megarunner puudus rendileping

ehk õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks.

302.

Maakohus on nimetatud küsimust üksikasjalikult käsitlenud ja leidnud, et laudad, mille

rekonstrueerimiseks elusloomade oksjonikeskuseks OÜ Megarunner investeeringutoetust

taotles, ei ole kunagi olnud registreeritud taotleja nimele, vaid olid OÜ Ekso Calves Trading

nimel. Tunnistaja P.V. ütlustest nähtub, et sellist lepingut, mille kohaselt laudad oleks antud

kasutada OÜ-le Megarunner, ei olnud ning puudus ka rendikulu. Rendisuhte olemasolust ei

tea midagi ka tunnistaja M.M. . Samas tunnistaja B.J. kinnitab, et tema sõlmis rendilepingu

laudale, kus juba tegutses OÜ Ekso Calves Trading. Maakohus leidis, et asjaolu, et ühes OÜ

Megarunner investeeringuobjektiks olevas hoones (laut nr 1) jätkas oma igapäevast tegevust

selle senine rentnik OÜ Ekso Calves Trading, annab alust asuda seisukohale, et rendileping

lauda nimega Keskuse laut rendile andmise kohta on näilik. Näiliku rendilepingu esitamine on

kandnud eesmärki tekitada PRIA-s väärmulje, et investeeringuobjekt on OÜ Megarunner

kasutuses õiguslikul alusel ja taotlemisel on täidetud määruse nr 20 § 3 lg 7 nõue (maakohtu

otsuse lk 137-142). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ega pea

vajalikuks neid korrata.

303.

X.X. i kaitsja leiab, et maakohus on rajanud järelduse, et OÜ Megarunner on 02.01.2012

esitanud kuludeklaratsioonis valeandmeid määruse nr 20 § 15 lg 4 mõttes, kuna investeeringu

tegemist püüdis taotleja tõendada tegelikkusele mittevastavate dokumentidega, oletuslikele

alustele. Maakohus on leidnud, et tööjõukulude suurus ei ole eluliselt usutav. Ühtegi tõendit

aga asja juures ei ole. Sellist spetsiifilist järeldust ei saa kaitsja hinnangul anda ilma

tõenditeta.

304.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus tööjõukulude suuruse kohta ei ole oletuslik,

vaid põhineb tõendite hindamisel. Maakohus on põhjalikult käsitlenud investeeringu

elluviimisel 02.01.2012 esitatud kuludeklaratsiooni ja leidnud, et vahe Ekso AS poolt MTA-le

esitatud andmetes (69 198,64 eurot) ning kuludeklaratsioonis esitatud andmetes (187 573,81

eurot) on väga suur. Isegi kui lähtuda X.X. i väitest, et MTA esitatud andmed ei sisalda Ekso

AS enda tööjõukulusid, ei ole eluliselt usutav, et need tööjõukulud said olla sedavõrd suured,

et tegelik investeeringu maksumus olnuks kuludeklaratsioonis näidatud 187 573,81 eurot. See

järeldus tuleneb kuludeklaratsioonile lisatud arvete ja teiste kuludokumentide analüüsist

(maakohtu otsuse lk 156-166).

305.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja arvates maakohtu järeldus E. Mikenbergi süü tõendatuse

kohta selles episoodis ei vasta uuritud tõenditele. Ta osutas üksnes konsultatsiooniteenust ega

ole seotud valeandmete esitamisega taotleja eelmise majandusaasta müügitulu,

investeeringuobjekti otstarbe ja selle kasutamise õigusliku aluse ning hinnapakkumiste kohta.

306.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Mikenbergi süü on tõendatud. Maakohus

leidis, et OÜ Megarunner 12.12.2009 arve nr 75/12 ja 2009 majandusaasta aruandes näidatud

müügitulu tegelikkusele mittevastavust kinnitab ka asjasse puutuvate isikute suhtlus. Nii

nähtub juuli-august 2010 e-kirjavahetusest, et X.X. saatis E. Mikenbergile ülevaatamiseks ja

muudatuste tegemiseks OÜ Megarunner 2009 majandusaasta aruande ning E. Mikenberg

tegigi käibe osas oma ettepanekuid. Seejärel B.J. tegi oma ettepaneku, millega E. Mikenberg

oli nõus. Hiljem on E. Mikenberg veel korduvalt sel teemal suhelnud B.J. e ja E.E. ga, mille

käigus on müügitulu ja tegevusalade andmeid muudetud. Sellise suhtluse tulemusena jõuti

24.08.2010 aastaaruande lõppredaktsioonini ja see esitati äriregistrile. Samuti nähtub e-

kirjavahetusest, et E. Mikenberg tegeles OÜ Megarunner 12.12.2009 arvega nr 75/12, millega

tasuti Ekso Latvia SIA-le 17 531,50 eurot. Algselt arve käsitles heina, silo ja põhu eest

tasumist, kuid E. Mikenbergi soovitusel tehti sellest ärikonsultatsiooni eest tasumise arve.

Kuna tegemist oli juba eelmisel aastal toimunud käibega, siis igasugune käibeandmete

muutmine tähendab tegeliku olukorra moonutamist. Tehes omavahel ettepanekuid

aastaaruandes näidatava käibe osas pidid nii B.J. kui E. Mikenberg aru saama, et nad

moonutavad OÜ Megarunner eelmise aasta majandustegevuse andmeid ja tekitavad näiliku

müügitulu (maakohtu otsuse lk 148-151). Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud

põhjendustega.

307.

Maakohus tuvastas e-kirjavahetuse kaudu E. Mikenbergi seotuse ka selles episoodis

tehtud hinnapakkumistega ja leidis, et hinnapakkumised valmisid B.J. e ja E. Mikenbergi

koostöös ning seda just E. Mikenbergi poolt antud näpunäidete alusel. Samuti E. Mikenberg

korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide

koostamist, olles seejuures teadlik, et mõlemad X.X. iga seotud äriühingud (OÜ Megarunner

ja OÜ Veskivilly) ei saa korraga samal ajal toetust taotleda (maakohtu otsuse lk 152-155).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega.

308.

Apellandid märgivad, et kuna maakohus ei ole sidunud E. Mikenbergi süüdistust osaga,

mis käsitleb investeeringu elluviimist ning kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist PRIA-

le, siis tulnuks ta selles osas õigeks mõista.

309.

Ringkonnakohus nõustub, et maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi seost investeeringu

elluviimisega (maakohtu otsuse lk 168), kuid see ei anna alust teda selles osas õigeks mõista,

kuna talle esitatud süüdistus on tõendatud valeandmete esitamisega taotleja eelmise

majandusaasta müügitulu, investeeringuobjekti otstarbe ja selle kasutamise õigusliku aluse

ning hinnapakkumiste kohta.

X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti süüdistus seoses OÜ-ga Veskivilly:

I episood

310.

13.09.2010 esitas X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti poolt volitatud esindaja B.J. PRIA

Põlva büroos MAK meetme nr 3.1 alusel OÜ Veskivilly nimelt maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse avalduse koos lisadega, milles

taotleti 4 693 980 krooni (300 000 eurot) suurust toetust kuivati – ja veskikompleksi seadmete

ostmiseks. Nimelt ei saanud OÜ Ekso Farm investeeringutoetust taotleda, kuna vastavalt

MAK meetmele nr 3.1 ei saanud toetust taotleda äriühing, mis tegutseb taime – ja

loomakasvatusvaldkonnas, põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja olla

ise põllumajandustootja. OÜ Ekso Farm põhitegevusalaks oli aga piimakarjakasvatus ning

taimekasvatussaaduste tootmine. Seetõttu otsustasid X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott toetust

taotleda OÜ Veskivilly nimelt. Seoses toetuse taotlemisega muudeti OÜ Veskivilly

põhitegevusala ümber äri – ja juhtimisalaseks nõustamiseks. Samuti vormistati enne taotluse

esitamist OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatajaks X.X. i asemel E. Aniott eesmärgiga

varjata X.X. i seotust antud ettevõttega, kuivõrd see oleks välistanud taotluste esitamise

võimaluse erinevate investeeringuobjektidele toetuse saamiseks.

311.

MAK meede nr 3.1 nägi ette, et ehitis, kuhu seade paigaldatakse või mida sisustatakse

materiaalse põhivaraga, peab olema taotleja omandis või antud kasutamiseks õiguslikul

alusel. Selleks koostasid E. Mikenberg ja B.J. X.X. i korraldusel OÜ Ekso Farm ja OÜ

Veskivilly vahel näiliku rendilepingu eesmärgiga luua PRIA-le ettekujutus, et OÜ Veskivilly

kasutab OÜ Ekso Farm hooneid õiguslikul alusel.

312.

Lisaks sai toetust taotleda vaid ettevõte, mille taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaasta müügitulu oli suurem kui 500 000 krooni, mis aga OÜ-l Veskivilly puudus.

Selleks muutis X.X. koos E. Mikenbergi ja E. Aniotiga OÜ Veskivilly 2009. a majandusaasta

aruannet näidates, et lisaks müügitulule summas 30 800 krooni seoses põhu müügiga on

tekkinud müügitulu ka summas 479 900 krooni seoses juhtimisteenusega. Seejärel muudeti

veelkord majandusaasta aruannet selliselt, et müügitulu 30 800 krooni on saadud seoses

põllumajandusteenusega ja 479 900 krooni seoses juhtimisteenusega. Korduvalt

majandusaasta aruannet muutes saadi tingimustele vastav müügitulu, kuigi tegelikkuses ei ole

OÜ Veskivilly 2009. a juhtimisteenust osutanud ning põhku tootnud ja müünud või

põllumajandusteenust osutanud.

313.

Samuti oli vajalik PRIA-le esitada kolm võrdlevat hinnapakkumist investeeringuobjekti

ehitustööde läbiviimiseks, mille hulgast tuli välja valida parim pakkuja. Tegelikkuses aga

pakkumise saamiseks konkurssi läbi ei viidud, vaid ühe pakkumise, s.o OÜ Fivetrade nimel

tehtud pakkumise koostasid X.X. , E. Mikenberg ja B.J. eesmärgiga näidata pakkumise ja

investeeringu lõpphinda endale sobilikus suuruses. Seega võltsiti PRIA-le esitatavate

dokumentide hulgas vähemalt ühte hinnapakkumist, mille tulemusena esitati PRIA-le ka

valeandmeid sisaldanud hinnapakkumiste võrdlustabel.

314.

Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi ja E. Anioti tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule

viimata, kuna PRIA peadirektori 07.03.2011 käskkirjaga nr 13-6/400 ei määratud toetust

põhjusel, et rahuldamisele kuulusid taotlused, millised olid hindepunktide põhjal

paremusjärjestuses eespool.

Maakohtu järeldused

315.

Äriregistri andmed kogumis E. Anioti ja X.X. i ütlustega tõendavad, et E. Aniott

omandas 2010 augustis X.X. ilt OÜ Ekso Service (hilisema ärinimega OÜ Veskivilly) osa,

saades ise ka äriühingu juhatuse liikmeks.

316.

Maakohtus uuritud tõendid kinnitavad kogumis, et investeeringutoetuse taotlemiseks

vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegelesid X.X. i korraldusel B.J. ja E.

Mikenberg, kellest viimane kasutas omakorda konsulent E.E. abi.

317.

Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja kassa sissetulekute orderites

toodut saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis

osutas E. Mikenberg OÜ-le Veskivilly tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-

le Gateway.

318.

E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg.

Tunnistaja E.E. ütlused tõendavad, et antud taotlusega puutus kokku ka tema. Kuigi B.J. ja

E. Aniott on kinnitanud, et B.J. t OÜ Veskivilly nimel tegutsema volitas E. Aniott, viitavad

muud tõendid ja asjaolud (muuhulgas viitavad sellele E. Mikenbergi ja B.J. e vahelised e-

kirjad), et tegelikult hakkas investeeringutoetuse taotlemise ettevalmistamine toimuma X.X. i

korraldusel. E. Anioti passiivsus ja X.X. i aktiivne osalus investeeringutoetuse taotluse

ettevalmistamise etapis tekitab küsimuse OÜ Ekso Service (hilisem OÜ Veskivilly) osa E.

Aniotile võõrandamise tegelikus eesmärgis. Ka asjaolu, et E. Aniotti tema OÜ Veskivilly

juhatuse liikmeks oleku ajal pangas allkirjaõiguslikuks isikuks või e-maksuameti kasutajaks

üldse ei vormistatud, äratab kahtlust tema tegelikus rollis selles äriühingus. X.X. i olek pangas

OÜ Veskivilly allkirjaõiguslikuks isikuks või MTA-s e-maksuameti kasutajana annab alust

järelduseks, et äriühingu rahalisi vahendeid käsutas tegelikult X.X. , mitte E. Aniott. Selline

tegevus viitab X.X. ile kui äriühingu tegelikult juhile.

319.

Maakohtu arvates omab X.X. OÜ Veskivilly tegevust tegelikult korraldava ja juhtiva

isikuna valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ka OÜ Veskivilly üle. Seega määruse nr 20 § 6

lg 7 välistas võimaluse toetust taotleda mõlema äriühingu, s.o OÜ Megarunner ja OÜ

Veskivilly nimel. E. Anioti saamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks toimus

mõlema süüdistatava kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Seega on mõlemad süüdistatavad

osalenud PRIA eksitamises äriühinguga seotud isikute ringist. Kuna E. Mikenberg on olnud

seotud nii OÜ Megarunner nimel kui OÜ Veskivilly nimel esitatavate investeeringutoetuste

ettevalmistamisega ja määruse nr 20 §-s 6 lg 7 sätestatud piirang pidi talle kui seda valdkonda

tundvale isikule olema hästi teada, on kohtu hinnangul ka E. Mikenberg seotud PRIA

eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist. Maakohtu hinnangul on E. Mikenberg

omanud küllaldaselt teavet, et nii OÜ Megarunner kui OÜ Veskivilly tegevuse tegelikuks

juhtijaks ja korraldajaks oli X.X. . Selliste asjaolude valguses pidi E. Mikenbergile olema

arusaadav E. Anioti OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks saamise tegelik

eesmärk.

320.

OÜ Veskivilly on investeeringutoetuse avalduses kinnitanud, et 2009 a. müügitulu oli

510 700 krooni. Äriregistri andmed tõendavad, et OÜ Veskivilly (varasem ärinimi OÜ Ekso

Service) 2009 a. majandusaasta aruandeid on 2010 a. jooksul korduvalt muudetud, kusjuures

suurenenud on nii müügitulu kui muutunud tegevusalad, millest müügitulu saadi.

321.

X.X. i 30.06.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service majandusaasta (01.01 – 31.12.2009)

aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud põhu müügist saadud tulu 30800 krooni.

Tegevusaruande kohaselt müügitulu saadi tasuta rendile võetud maadelt kogutud kvaliteetse

põhu müügist. X.X. i 24.08.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service majandusaasta (01.01 –

31.12.2009) aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud 510 700 krooni, sh põhu müük

30800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni. Tegevusaruande kohaselt müügitulu saadi

tasuta rendile võetud maadelt kogutud kvaliteetse põhu müügist ja ettevõtte juhatuse liige

osutas juhtimisteenust Läti ettevõttele. E. Anioti 12.09.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service

majandusaasta (01.01-31.12.2009) aruandes on 2009 aasta müügituluna näidatud 510 700

krooni, sh põllumajandusteenus 30800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni.

Tegevusaruande kohaselt saadi müügitulu põllumajandusteenuse osutamisest ja ettevõtte

juhatuse liige osutas juhtimisteenust Läti ettevõttele.

322.

12.09.2010 kell 11.00 (kuupäev, mil E. Aniott allkirjastas lõplikult OÜ Ekso Service

majandusaasta aruande) on E. Mikenberg B.J. ele vastanud, et nüüd on aruanne mitu korda

üle vaadatud ning EMTAK koodid ja aruande sisu lähevad omavahel kokku. Seega on

aruanne PRIA-le antud toetusskeemi taotlemiseks sobilik. B.J. on seepeale vastanud, et laseb

E. Aniotil ära kinnitada.

323.

Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud X.X. i poolt 15.09.2014 üle antud OÜ Veskivilly

raamatupidamisdokumente. Muuhulgas on nende hulgas olnud OÜ Ekso Service 31.12.2009

arve-saateleht nr 1 OÜ-le Ekso Calves Trading kvaliteetse allapanu põhu eest tasumiseks

summas 30 800 krooni ja OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 SIA-le Ekso Latvia

äriplaani ja turu-uuringute koostamise eest summas 479 900 krooni.

324.

Asjaolud, et X.X. i 30.06.2010 allkirjastatud OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta

aruanne ei sisaldanud OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2 alusel tekkinud

müügitulu, selle kohta ei olnud esitatud käibedeklaratsiooni ja tunnistaja K.H. ütlused, et

esialgse aruande tegemisel juhatuse liige temale sellist arvet ei esitanud, annavad alust

järelduseks, et 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 on koostatud tagant järele. X.X. i väide, et arve

võis varem jääda lihtsalt kahe silma vahele, ei ole maakohtu arvates eluliselt usutav.

Olukorras, kus äriühingu kogu aasta müügitulu on tekkinudki ainult kahe tehingu alusel,

kusjuures väidetavalt kogemata aruandest välja jäänud tehingut kajastav arve moodustab kogu

aastasest müügitulust 94 %, ei saa aastaaruande allkirjastamisel sellise arve puudumine jääda

juhatuse liikmele märkamatuks. Hilisemate majandusaasta aruannete koostamise aeg ja

eespoolviidatud E. Mikenbergi ja B.J. e 2010 augustis-septembris toimunud e-kirjavahetus

annavad alust järelduseks, et 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud summa on tekkinud

OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruandesse 2010 a. augustis-septembris, s.o ajal mil

valmistati ette OÜ Veskivilly investeeringutoetuse taotlust.

325.

SIA Ekso Latvia juhatuse liikmed olid X.X. , M.M. ja J.S. , kellest kaks viimast ei tea

OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud SIA-le Ekso Latvija osutatud

teenusest midagi. Kuna X.X. oli väidetava teenuse osutamise ajal mõlema äriühingu juhatuse

liige, järeldub, et ta osutas teenust sisuliselt endale. Ka see asjaolu äratab kahtlust OÜ Ekso

Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud teenuse tegelikus osutamises. Seda enam, et

puuduvad tõendid teenuse eest tasumise kohta. X.X. i väitel on teenuse eest ka tasutud. Samas

OÜ Veskivilly raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokollile lisatud 31.12.2011

kliendivõlgnevuse üldisest aruandest nähtuvalt on SIA-l Ekso Latvia endiselt tähtaega

ületanud võlg summas 479 900. X.X. i 07.12.2013 e-kirjast R.P. ile nähtub, et võlg oli

tasumata ka veel 2013 a.

326.

Ekso Service OÜ 31.12.2009 arve-saateleht nr 2 on koostatud tagantjärele ja seda just

investeeringutoetuse taotlemise ajal. Puuduvad igasugused usaldusväärsed tõendid arve-

saatelehel näidatud teenuse täpsema sisu, osutamise asjaolude ja teenuse eest tasumise kohta.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 näidatud

teenust tegelikult ei ole osutatud ja arve koostamise eesmärk on olnud luua väärmulje antud

tehingu toimumisest. Arvel kajastatud tehing on näilik ja seega sellest tekkinud müügitulu on

ka näilik.

327.

Tunnistaja K.H. ütlused tõendavad, et OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2

koostas ta X.X. i korraldusel. Viimane on nimetatud arve-saatelehe ka teenuse saaja

esindajana vastu võtnud, mida kinnitas kohtuistungil ka X.X. ise. Eeltoodu tõendab X.X. i

otsest seotust tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe koostamisega ja OÜ Veskivilly

osaliselt näiliku müügitulu tekitamisega. Osaliselt näiliku müügitulu olemasolu on X.X.

kinnitanud 24.08.2010 OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta aruandes. Osaliselt näiliku

müügitulu olemasolu on kinnitanud ka E. Aniott 12.09.2010 OÜ Ekso Service 2009 a.

majandusaasta aruandes.

328.

Erinevalt OÜ-ga Megarunner seotud episoodist, mille puhul on tõendatud E. Mikenbergi

aktiivne roll mõne taotleja müügitulu aluseks oleva arve muutmisel, antud juhul analoogset

tegevust tolleaegsest e-kirjavahetusest otseselt ei nähtu. Küll aga on tõendab eeltoodud E.

Mikenbergi ja B.J. e vaheline e-kirjavahetus, et OÜ Ekso Service 2009 a. majandusaasta

müügitulu andmed kujundati 2010 augustis-septembris erinevate isikute (E. Mikenberg, B.J. )

koostöös.

329.

E. Anioti enda ütluste kohaselt ei olnud tal väidetavalt OÜ Ekso Service varasemast

tegevusest ülevaadet. Samas on ta OÜ Ekso Service 2009. aasta majandusaasta aruande

12.09.2010 kinnitanud. OÜ Ekso Service majanduslik olukord pidi äriühingu osa omandamise

ajal olema E. Aniotile teada. OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud

summa oli tasumata. Märkimisväärse osa äriühingu müügitulust tasumata jäämine pidanuks

E. Aniotis äratama kahtlusi majandusaasta aruandes näidatud müügitulu tegelikkusele

vastavuses. Kinnitades aruande, kiitis E. Aniott heaks, et aruandes näidatu ei pruugi olla õige.

Korraldades näiliku OÜ Ekso Service 31.12.2009 arve-saatelehe nr 2 koostamise, pidi X.X.

olema veendunud, et ka tulevane äriühingu juhatuse liige seda aktsepteerib. Maakohtu arvates

võimaldab selline X.X. i ja E. Anioti käitumine järeldada, et nende tegevus näiliku müügitulu

tekitamisel oli kooskõlastatud.

330.

OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avaldusele on lisatud kolm hinnapakkumist. OÜ

Greenmaster 30.08.2010 hinnapakkumine summas 9 7634 78,40 krooni (ilma käibemaksuta),

mille koostajana on märgitud I.S. , OÜ Atemix 31.08.2010 hinnapakkumine summas 10

060763,80 krooni (ilma käibemaksuta), mille koostajana on märgitud K.V. ja OÜ Fivetrade

29.08.2010 hinnapakkumine summas 9 450 646,40 krooni, mille koostajana on märgitud

M.K. . Valituks osutus loomasöödatehase kuivati- ja veskikompleksi seadmete soetamiseks

parima pakkumise teinud OÜ Fivetrade hinnaga 9 450 546,40 krooni. M.K. on andnud

ütluseid, et OÜ Fivetrade ei ole viidatud hinnapakkumist teinud. I.S. kinnitas, et on OÜ

Veskivilly hinnapakkumise teinud.

331.

B.J. e ja E. Mikenbergi vaheline e-kirjavahetus tõendab, et OÜ Fivetrade 29.08.2010

hinnapakkumine valmis E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena. B.J. on korduvalt

hinnapakkumise saatnud E. Mikenbergile üle vaatamiseks, küsides arvamust selle

sobilikkuses ning oma hinnangu (et pakkumine on sobilik) on E. Mikenberg ka 07.09.2010

andnud. See muudab usaldusväärseks tunnistaja B.J. e ütlused, et pakkumise hinnad pani

tavaliselt paika E. Mikenberg. Et E. Mikenberg pidi olema teadlik, et OÜ Fivetrade

pakkumine ei saa vastata tegelikkusele, tõendab E. Mikenbergi 07.09.2010 e-kirjas avaldatu,

et pakkumise võitja X.X. i arvamuse kohaselt on OÜ Fivetrade.

332.

E-kirjavahetuses tehtud korduvad viited X.X. ile (kui isikule, kes pakkumistega tegeleb,

kellega on vaja rääkida, või kes võitja otsustab) tõendavad, et pakkumistega oli seotud ka

X.X. . Maakohus peab vajalikuks rõhutada, et E. Mikenbergi ja B.J. e vaheline 07.09.2010 e-

kirjavahetus (teemal, et võitja otsustab X.X. ) tõendab otseselt asjaolu, et OÜ-ga Veskivilly

oli X.X. seotud ka peale äriühingu osa võõrandamist E. Aniotile ja viimase juhatuse liikmeks

saamist. E-kirjades puuduvad igasugused viited asjaolule, et E. Aniotiga oleks vaja midagi

kooskõlastada. Viitamine 7.09.2010 X.X. ile kui hinnapakkumiste võitjat otsustavale isikule

annab alust järelduseks, et X.X. oli OÜ Veskivilly tegevust korraldavaks ja juhtivaks isikuks

ka pärast äriühingu osa võõrandamist E. Aniotile ja viimase juhatuse liikmeks saamist.

333.

Seega on valeandmete esitamisega seotud X.X. , E. Mikenberg, E. Aniott.

Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i korraldusel. X.X. oli

teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata jätmisest, asjaolust, et

kahe temaga seotud äriühingu nimel ei saa toetust taotleda. E. Mikenberg korraldas

tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide

koostamist. E. Mikenberg on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele

mittevastavate hinnapakkumiste tekitamises. Ta oli teadlik asjaolust, et kahe X.X. iga seotud

äriühingu nimel ei saa toetust taotleda. E. Aniott oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest.

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

334.

Maakohus on leidnud, et investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni

kokkupanemisega tegeleti X.X. i korraldusel (maakohtu otsus lk 171). Samas ei nähtu, mis

tõenditele antud järeldus tugineb. Varasemad plaanid seoses kuivati – veskikompleksiga ei

anna alust X.X. it hilisemalt nende sündmustega siduda. Varasemalt oli taotleja OÜ

Veskivilly (OÜ Ekso Service) seotud X.X. iga (osanik kuni 25.08.2010), mistõttu ei ole

erinevates plaanides midagi ebatavalist.

335.

Ka selles episoodis on maakohus lähtunud mõistest „valitsev mõju“ (ning teinud viite OÜ

Megarunner episoodile). Kaitsja ei korda apellatsioonis juba esitatud argumente ja jääb nende

juurde. Kaitsja lisab, et kuigi maakohus on leidnud, et taotluse blankett ei sisalda viidet

KonkS § 2 lg-le 4, siis on PRIA eest varjatud X.X. i seost. Kaitsja on seisukohal, et taotluses

määratlemata mõistete ning sõnaselgete kinnituste puudumine välistab kriminaalõigusliku

vastutuse.

336.

Juhtimisteenuse arve pinnalt on maakohus teinud järelduse, et sellise arve koostamisel

aktsepteeris seda järgmine äriühingu juhatuse liige ning tegemist oli näiliku müügitulu

tekitamisega, mida oli vaja toetuse taotlemiseks (maakohtu otsus lk 184). Kaitsja märgib, et

juhtimisteenuse eest arvete esitamine on äritegevuses levinud ning sel on tihti

maksunduslikud järelmid (kasumi jaotamine varjatult), kuid ainuüksi sellise arve

koostamisega ei saa eeldada, et selle pinnalt esitatakse valeandmeid tulevikus

investeeringutoetuse saamiseks. Sisuliselt vastutaks isik kõikide hilisemate tegevuste eest, mis

antud arve alusel tehtaks.

337.

Kohtuotsuses on X.X. seostatud OÜ Fivetrade hinnapakkumistega (maakohtu otsus lk

186). X.X. i seotus hinnapakkumistega ei ole asjaolu, millest saaks järeldada, et isik on

aktiivselt osalenud hinnapakkumiste koostamises. Tõendiks on kahe isiku kirjavahetus,

millest üks mingil määral viitab sellele, et ta peab X.X. it informeerima, mis aga ei tähenda, et

X.X. osales hinnapakkumise fabritseerimises.

338.

Ka selle episoodi juures leiab kaitsja, et tegu ei ole jõudnud katsestaadiumisse ning jääb

varasemalt esitatud seisukoha juurde.

E. Anioti kaitsja apellatsioon

339.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et E. Aniott on osalenud koos X.X. iga PRIA

eksitamises äriühinguga seotud isikute ringis. Õige on maakohtu seisukoht, et E. Anioti

saamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse liikmeks toimus mõlema süüdistatava (E.

Anioti ja X.X. i) kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Kuna E. Aniott omandas OÜ

Veskivilly osa X.X. ilt 25.08.2010 sõlmitud notariaalse lepinguga, pidi nende tegevus selles

osas kooskõlastatud olema (ilma kooskõlastatud tegevuseta ei ole võimalik lepingut sõlmida).

Küll aga ei ole õige maakohtu järeldus, et mõlemad süüdistatavad on osalenud PRIA

eksitamises äriühinguga seotud isikute ringist. Kuna E. Aniott sai OÜ Veskivilly osanikuks ja

juhatuse liikmeks, ei ole PRIA-le selles osas tegelikkusele mittevastavaid andmeid esitatud.

340.

Maakohtu seisukohad on vastuolulised. Maakohus leidis õigesti, et E. Aniott ja X.X. on

pigem head äripartnerid, kui et E. Aniott on X.X. ist sõltuv isik. Samuti on õige maakohtu

järeldus, et on eluliselt usutav, et OÜ Veskivilly osa võõrandamine E. Aniotile võis toimuda

ärilisel eesmärgil viimase huvides. Vastuolus selle järeldusega on maakohus nõustunud

süüdistuse väitega, et E. Anioti vormistamine OÜ Veskivilly täisosanikuks ja juhatuse

liikmeks kandis eesmärki varjata X.X. i seotust antud ettevõttega, kuivõrd see oleks

välistanud taotluste esitamise võimaluse erinevate investeeringuobjektidele toetuse saamiseks.

Samuti on vastuoluline maakohtu seisukoht, et E. Mikenbergi ja B.J. e vahelistes e-kirjades

puuduvad igasugused viited asjaolule, et E. Aniotiga oleks vaja midagi kooskõlastada. Samas

on maakohus viidanud E. Mikenbergi ja B.J. e 12.09.2010 e-kirjadele, milles B.J. on

vastanud E. Mikenbergile, et ta laseb aruande E. Aniotil ära kinnitada. Kohtuotsus ei tohi olla

vastuoluline.

341.

Apellant ei nõustu maakohtu järeldusega, et E. Aniott oli OÜ Veskivilly nimel toetuste

taotlemisel põhjendamatult passiivne. Maakohus on leidnud, et E. Anioti passiivsus ja X.X. i

aktiivne osalus investeeringutoetuse taotluse ettevalmistamise etapis tekitab küsimuse OÜ

Ekso Service osa E. Aniotile võõrandamise tegelikus eesmärgis. E. Aniott on põhjendanud

enda passiivsust sellega, et ta tegeles ise igapäevase majandustegevusega ja toetuste

taotlemisega tegelesid E. Mikenberg ja B.J. . E. Mikenbergi 20.03.2017 istungil antud ütluste

kohaselt oli tema ülesandeks ka OÜ Veskivilly taotluste puhul taotluse dokumentatsiooni

kokkupanek (avaldus, äriplaan, lisadokumendid). Tema tegevuse aluseks oli OÜ Gateway ja

OÜ Veskivilly vaheline leping, mille on allkirjastanud E. Mikenberg ja E. Aniott. Lepinguga

tegi OÜ Veskivilly E. Mikenbergile ülesandeks PRIA meetme 3.1 „Maapiirkonnas

majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse“ (mille taotlemisvoor toimub

31.08-13.09.2010) taotlemiseks vajalike taotluse ja kõigi selle lisade koostamise ja/või

kogumise. B.J. e seotust taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tõendab 01.08.2010

töövõtuleping nr 1, mille kohaselt tellija OÜ Veskivilly (mida esindab juhatuse liige E.

Aniott) tellis töövõtjalt FIE B.J. (mida esindab B.J. ) Keramäe, Kanepi alevik, Kanepi vald,

Põlvamaa söödatehase äriplaani, firma rahavoogude prognoosi koostamise, nõustamise ja

kõigi selle lisade koostamise ja/või kogumise. Ka on E. Aniott andnud OÜ Veskivilly nimel

2.09.2010 volikirjaga B.J. ele volituse OÜ Veskivilly esindamiseks PRIA-ga teostavates

tehingutes, sh taotluste esitamine. Tunnistaja B.J. e 13.12.2016 kohtuistungil antud ütluste

kohaselt oli tema tööülesandeks muuhulgas ka OÜ Veskivilly PRIA taotlusdokumentide

koostamine ja teda volitas selleks E. Aniott. Koostööd pidi ta selleks tegema E. Mikenbergiga.

Kokkupandud dokumentide paketti ta E. Aniotile ei näidanud, sest selleks ei olnud enam

aega. Seega on tõendatud, et E. Aniott ei tegelenud OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuste

taotlemisega, kuna sellega pidid tegelema E. Mikenberg ja B.J. . Selles, et ettevõtte juhataja

ise ei tegele toetuse taotlemiseks vajalike dokumentide koostamise ja kogumisega, ei ole

midagi eriskummalist ega anna alust lugeda E. Aniotti passiivseks. Kuna E. Aniotil ei olnud

piisavalt aega, et ise toetuse taotlemiseks vajalikke dokumente koostada, kasutas ta selleks E.

Mikenbergi ja B.J. e abi. Maakohus on leidnud, et asjaolu, et E. Aniott on hõivatud

tegevustega muudes äriühingutes (OÜ Ekso Agro ja OÜ Ekso Farm) ei tekkinud üllatuslikult

peale OÜ Veskivilly osanikuks ja juhatuse liikmeks saamist, vaid see asjaolu oli E. Aniotile

teada juba enne. Maakohus ei ole põhjendanud, millise tõendi põhjal ta sellise järelduse tegi.

E. Aniott selgitas maakohtus, et kuna hiljem selgus, et tema töökohustused oma ja kontserni

ettevõtetes ei võimalda tal selle asjaga edasi minna, võõrandas ta oma osaluse X.X. ja K.

Viitkinile.

342.

Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott on

12.09.2010 allkirjastanud OÜ Ekso Service (OÜ hiljem Veskivilly) majandusaasta (01.01 –

31.12.2009) aruande, kus on 2009. a müügituluna näidatud 510 700 krooni, sh

põllumajandusteenus 30 800 krooni ja juhtimisteenus 479 900 krooni ja tegevusaruande

kohaselt saadi müügitulu põllumajandusteenuse osutamisest ja ettevõtte juhatuse liige osutas

juhtimisteenust Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi

on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise

toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud

B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et Veskivilly OÜ

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg.

Tunnistaja E.E. ütlused tõendavad, et antud taotlusega puutus kokku ka tema. E. Anioti

ütluste kohaselt ta ei tea, miks 2010 septembris oli vaja esitada uus 2009. a majandusaasta

aruanne. Info selleks võis tulla Birgitilt. Kuna E. Aniott oli alles 25.08.2010 saanud OÜ

Veskivilly osaluse ja juhatuse liikmeks, ei teadnud ta, et eelnevalt on mingi aruanne esitatud.

Aruannet ise ta ei koostanud. Selle võis kokku panna raamatupidaja. Aruannet allkirjastades

sellesse ei süvenenud. Pigem oli kiire sirvimine. Ka tunnistaja B.J. kinnitas kohtus, et

kokkupandud dokumentide paketti ta E. Aniotile ei näidanud, sest selleks ei olnud enam aega.

Tunnistaja B.J. e ütluste kohaselt koostati toetusetaotlus ja selle lisad viimasel hetkel, mistõttu

ei olnud E. Aniotil võimalik nende tegelikkusele vastavust sisuliselt kontrollida. Eeltoodu

osutab sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku

dokumentatsiooni kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja

tingimustega kursis. Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et

see võib sisaldada ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada toetuste taotlemise

asjaolud ega see, et PRIA-le esitatud dokumendid võivad sisaldada ebaõigeid andmeid, ei ole

süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud

andmete kontrollimata jätmisega rikkus E. Aniott korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole

piisav selleks, et teda kriminaalvastutusele võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

343.

Kuna maakohus leidis, et ei ole võimalik tuvastada, kes OÜ Fivetrade hinnapakkumise

koostas, siis on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hinnapakkumised on koostatud E.

Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena.

344.

Samuti ei ole maakohus veenvalt selgitanud, kuidas on E. Mikenberg seotud näiliku

müügitulu tekitamisega. E. Mikenberg ei olnud seotud taotleja majandustegevusega ega

saanud selle kujunemises osaleda.

345.

Kaitsja leiab, et uuritud tõendite alusel ei ole võimalik üheselt tuvastada, millisel määral

või ulatuses E. Mikenberg käsitletava taotlemisega kokku puutus. Maakohus on leidnud, et

toetuse taotluse kokkupanemisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. Viimane on kinnitanud, et

tema mäletamist mööda tegi ta turu-uuringu, kuid muid tegevusi talle ei meenu. E. Mikenberg

ei lükka ümber, et mingis etapis oli ka tema tegev, kuna küsis B.J. elt andmeid toodangu

orienteeruva ostuhinna ja väljamüügihinna, toodangu prognoositava sortimendi ja aastamahu

kohta. Maakohus ei ole tuvastanud, milleks neid andmeid kasutati. Kuid see suhtlus ei

sisaldanud midagi õigusvastast ja kinnitab veelkord E. Mikenbergi positsiooni, et andmed

edastas temale töö tellija.

346.

Kohtuotsusest nähtub, et E. Mikenbergile on edastatud e-posti teel OÜ Ekso Service

aastaaruanne. Samas ei ole tõendeid, et E. Mikenberg oleks andnud korraldusi aastaaruandes

müügitulu andmete muutmiseks. Käesoleval juhul ei ole tõendatud seegi, et majandusaasta

aruandes kajastatud OÜ Ekso Service müügitulu oli näilik. E. Mikenberg on kirjeldanud, et

tema selgitas taotlejale, milline peab käive vastavalt määrusele olema, kuid ta ei teinud

ettepanekut käibe kohta andmete muutmiseks.

347.

Kokkuvõtvalt leitakse, et usaldusväärselt ei ole tõendamist leidnud, et E. Mikenberg

oleks koostanud tegelikkusele mittevastavaid dokumente. Samuti ei oma ta puutumust OÜ

Ekso Service müügitulu kujunemisega. Seega palutakse E. Mikenberg OÜ Veskivilly I

episoodis õigeks mõista.

Prokuröri apellatsioon

348.

Maakohus lõpetas seoses süüteo aegumisega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel E. Anioti suhtes

menetluse OÜ Veskivilly I esimeses episoodis. OÜ Veskivilly II episoodis leidis maakohus,

et E. Aniotile ette heidetav süütegu ei ole aegunud.

349.

Viidates Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-4-04 p-dele 13.1 – 13.2 leiab prokurör, et maakohus

on oma argumentatsioonis sisuliselt asunud seisukohale, et E. Aniotil puudus ühtne tahtlus

kahe OÜ Veskivillyga seotud kuriteo episoodi vahel. Samas ei ole maakohus oma

põhjendustes analüüsinud tegude objektiivset sarnasust, mistõttu prokurör on jätkuvalt

seisukohal, et mõlemad episoodid olid süüteo peamistes tunnustes väga sarnased (muster,

isikud, eesmärk, aeg, viis, koht, õigushüve) ja objektiivses mõttes oli tegemist jätkuva teoga.

350.

Samas ei saa nõustuda maakohtu järeldustega osas, mis puudutavad ühtse tahtluse

puudumist, kuivõrd maakohus on sündmuste tervikpilti hinnanud pealiskaudselt ja teinud

sellest ebaõiged järeldused. Tõendatud asjaolude pinnalt saab järeldada, et OÜ Veskivilly

nimel taotleti toetusi MAK meetme 3.1 raames. Antud meede tulenes Euroopa Liidu

põllumajanduse ja maaelu arengu toetusmeetmete rahastamisperioodist 2007-2013. a. See

tähendab, et rahastus nähakse ette kogu eelarve perioodiks, kus iga-aastaselt avatavates

toetusvoorudes on võimalik taotleda antud meetme alusel investeeringutoetusi. Nii avati

meetme 3.1 puhul iga-aastaselt (2007-2012) kokku kuus taotlusvooru.

351.

On õige, et konkreetsed taotlusvoorud avatakse ja nende tingimused sätestati igal aastal

eraldi ja vajadusel koostati ka uus taotlemise ning taotluse menetlemise täpsem kord (2011 a.

kohta põllumajandusministri määrus nr 119, välja antud 22.12.2010), kuid see ei tähenda, et

süüdistatavad ei saanud 2010 a. pidada võimalikuks uue taotlemisvooru avamist järgmisel

aastal MAK rahastamisperioodi 2007-2013. a kestel. Investeeringutoetuste taotlemisega hästi

kursis olevad isikud, kelleks kahtlemata E. Mikenberg oli (seeläbi ka teised kuritegudes

osalevad isikud), pidid teadma, et vastav informatsioon on avalikult kättesaadav ka PRIA-st ja

PRIA interneti kodulehelt. Kui MAK meetme 3.1 alusel oli avatud eelnevalt voorud 2007,

2008, 2009 ja 2010 aastal, siis sai eeldada ka seda, et järgnev voor avatakse 2011 aastal.

352.

Määrus reguleerib eelkõige taotlemise tingimusi ja korda ning nende mitteteadmine ei

tähenda automaatselt seda, et puuduks teadmine taotlemise võimalusest järgmisel aastal.

Toetuste taotlemisega tihedalt kokku puutuvate isikutena on võimalik vastav informatsioon

tuletada erinevatest allikatest, sh meetme kogueelarvest (MAK 3.1 eelarve kogu perioodil

2007-2013. a) ja ka senisest praktikast ning kogemustest, et meetme raames avatakse üldjuhul

erinevaid voore iga-aastaselt.

353.

Seega ei saa nõustuda maakohtu järeldustega, nagu põllumajandusministri määruse nr

119 puudumine 2010 a. taotlemise ajal oleks kuidagi tekitanud teadmise, et 2011 ei ole

võimalik toetusi taotleda ja see oleks iseenesest välistanud teo tahtluse. Seega ei välista

konkreetse järgmise aasta taotlusvooru korda sätestav määruse puudumine tahtluse puudumist

antud meetme raames toetusi taotleda edaspidiselt. Isegi kui 2010 a. taotlemise hetkel oli

määrus olemas, siis ei oleks see ju 2011 a. taotlemise tahtluse osas midagi muutnud.

354.

Süüdistusest tulenevalt oli kõikide episoodide, aga ka OÜ Veskivilly episoodide puhul

eesmärk konkreetse meetme raames taotleda maksimaalses ulatuses toetusi. Samas pidid

toetuste taotlejad arvestama asjaoluga, et esineb võimalus ka mitte kvalifitseeruda toetuse

saajaks. Seda ka 2010 a. taotlusvoorus. Olukorras, kus toetuse saajaks kvalifitseerimine sõltub

konkursi tulemustest, kus kandideerivad ka teised toetuse saamisele konkureerivad

äriühingud, siis tuleb alati eeldada võimalust, et toetust ei pruugita määrata. On selge, et

süüdistatavate peamiseks eesmärgiks ja kinnisideeks ei saanud olla toetuse saamine mitte

niivõrd 2010 a. voorust, vaid eelkõige üleüldse selle meetme alusel antud perioodi jooksul

toetuse saamine maksimaalses ulatuses. Seda kinnitab kogu üldine pilt ja sarnane muster

kõikide süüksarvatavate episoodide puhul. Äriühingud ja taotlusdokumendid kujundati just

sellistele tingimustele vastavaks, mis aitas taotleda toetusi maksimaalmääras. Seetõttu ei saa

ka maakohtu järeldustega nõustuda, et kohtu arvates saab eluliselt rohkem ustavamaks pidada,

et: „soov uuesti toetust taotleda tekib siiski juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata“.

355.

Õigeks saab pidada seda, et soov oli saada toetust meetmeperioodi jooksul

maksimaalulatuses. Sellele viitab süüdistatavate tegevusmuster kõikide episoodide puhul.

Konkreetselt viitab sellele ka E. Mikenbergi arvuti vaatlusest leitud e-kiri kuupäevaga

07.02.2012, mis oli edastatud K. Viitkinile ja X.X. ile. Sellest nähtub otseselt ka tahe pärast

2011. a toetuse määramist jätkuvalt taotleda OÜ Veskivilly nimel PRIA-lt ka 2012. a toetusi.

Põhjus oli selles, et kui 2011. a määrati PRIA otsusega OÜ-le Veskivilly toetus

väikeprojektide raames, kus toetuse määr oli kuni 100 000 eurot, siis see võimaldas veel ka

edaspidiselt suurprojektide raames toetust taotleda. Tähtsust omas üksnes see, et toetuse määr

ei tohtinud ületada 300 000 eurot rahastamisperioodi 2007-2013. a raames. See kõik lükkab

ümber maakohtu järeldused justkui toetuse saamisest oleks sõltunud tahtlus edasi

taotlemiseks. Vaatamata sellele, et 2011. a toetus määrati, planeeriti seda ikka ka edaspidiselt

OÜ Veskivilly nimel taotleda.

356.

Prokurör leiab, et OÜ Veskivilly episoodides toimepandud kuriteod olid kantud ühtsest

tahtlusest, s.o saada PRIAlt võimalikult suurel määral pettuse teel MAK meetme 3.1

rahastamisperioodi raames aastatel 2007-2013. a investeeringutoetusi. Seega saab järeldada,

et maakohus on hinnanud tervikpilti ja tõendeid puudulikult, see on viinud ebaõigete

järelduste tegemiseni ja E. Anioti suhtes ebaõigelt OÜ Veskivilly I episoodis menetluse

lõpetamiseni. Prokurör leiab, et antud OÜ Veskivilly episoodide puhul on tegemist jätkuvate

kuritegudega, mistõttu ei ole teod aegunud ning E. Aniott tuleks OÜ Veskivilly I episoodis

süüdi mõista.

E. Anioti kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile

357.

Vastuväidetes palutakse prokuröri apellatsioon rahuldamata jätta.

358.

Maakohus leidis õigesti, et süütegu aegus 13.09.2015, kuna tegemist ei ole jätkuva

süüteoga ja ei esine ühtegi aegumist katkestanud asjaolu. Kuna E. Aniott oli seotud üksnes

Veskivilly OÜ-ga, ei saa temale laiendada teiste äriühingute nimel toimunut. Tema tegude

aegumise seisukohalt omab tähtsust üksnes see, kas Veskivilly OÜ mõlemal aastal toimunud

investeeringutoetuse taotlemised on olnud kantud tema ühtsest tahtlusest.

359.

Maakohus leidis õigesti, et erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemist

Veskivilly OÜ nimel ei saa lugeda E. Anioti ühtsest tahtlusest kantuks.

360.

Kuna Veskivilly OÜ esimese investeeringutoetuse esitamise ajal 13.09.2010 ei olnud veel

olemas põllumajandusministri määrust nr 119 (kehtestatud 22.12.2010), mille alusel esitas

Veskivilly OÜ investeeringutoetuse avalduse 12.09.2011, polnud esimese avalduse PRIA-le

esitamise ajal teada järgmise aasta toetuse saamise tingimused. Samuti ei olnud 13.09.2010

avalduse esitamise ajal teada, et see avaldus jääb rahuldamata.

361.

Kohus luges põhjendatult eluliselt rohkem usutavamaks, et soov uuesti toetust taotleda tekib

juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata. Prokuröri apellatsioonis esitatud argumendid ei

lükka maakohtu põhjendusi ümber.

362.

Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et kohus on lähtunud sündmuste tervikpildi

hindamisel pealiskaudselt ja teinud seetõttu ebaõige järelduse.

363.

Prokurör küll nõustub maakohtuga, et konkreetsed taotlusvoorud avatakse ja nende

tingimused sätestati igal aastal eraldi ning vajadusel koostati ka uus taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord, kuid leiab, et see ei tähenda veel asjaolu, et süüdistatavad ei saanud

2010. a pidada võimalikuks uue taotlemisvooru avamist järgmisel aastal MAK rahastamisperioodi

2007-2013 kestel. Prokuröri väitel pidid investeeringutoetuste taotlemisega hästi kursisolevad

isikud, kelleks kahtlemata E. Mikenberg oli (seeläbi ka teised kuritegudes osalevad isikud),

teadma, et vastav informatsioon on avalikult kättesaadav ka PRIA-st. Seega leiab prokurör, et

kohus oleks pidanud andma hinnangu E. Anioti tahtlusele läbi kaassüüdistatava E. Mikenbergi

teadmiste. Kaitsja on seisukohal, et selline ühe süüdistatava väidetava teadmise omistamine

teisele süüdistatavale ei ole võimalik. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks. Kuna ükski käesolevas kriminaalasjas uuritud tõend ei

kinnita prokuröri väidet, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal oli E. Anioti tahtlusega

hõlmatud juba ka Veskivilly OÜ teise avalduse esitamine, on tegemist kõrvaldamata kahtlusega,

mida tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

364.

Õige ei ole prokuröri seisukoht, et põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119

reguleerib eelkõige taotlemise tingimusi ja korda ja nende mitteteadmine ei tähenda automaatselt

seda, et puuduks teadmine taotlemise võimalusest järgmisel aastal. Nimetatud määrus on

kehtestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 5,

§ 59 lg 5 ja § 60 lg 4 alusel. ELÜPS § 58 lg 5 kohaselt võib põllumajandusminister määrusega

kehtestada maaelu arengu toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja

taotluse kohta, sealhulgas väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise täpsemad

miinimumnõuded, ning nende piirkondade loetelu, kus maaelu arengu toetust antakse. ELÜPS §

59 lg 5 kohaselt kehtestatakse maaelu arengu toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem

kord, taotluse vorm, toetuse määr ja suurus, sealhulgas toetuse minimaalne ja maksimaalne suurus

ning ühikumäär, vajaduse korral abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud iga toetuse liigi ja

toetatava tegevuse kohta, toetuse vähendamise kord, toetuse väljamaksmise, taotluse rahuldamise

otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise kord ning nõuded toetuse saajale. ELÜPS § 60 lg 4

kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega maaelu arengu toetuse taotluse hindamise

kriteeriumid ja taotluse hindamise korra, sealhulgas taotluse eelistamise võimalused. Kaitsja on

seisukohal, et ilma eeltoodud tingimusi teadmata ei olnud võimalik süüdistatavatel toetusi taotleda

ega ka toetuste taotlemist planeerida. Seega ei olnud 13.09.2010 PRIA-le avalduse esitamise ajal

E. Anioti tahtlusega hõlmatud PRIA-le avalduse esitamine 12.09.2011.

365.

Kaitsja juhib tähelepanu asjaolule, et 13.09.2010 PRIA-le investeeringutoetuse taotluse

avalduse esitamise ajal ei olnud kehtestamata mitte üksnes põllumajandusministri 22.12.2010

määrus nr 119, vaid teada ei olnud ka järgmisel aastal antavate toetuste liigid ja toetatavad

tegevused. ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega eelarveaastal

antavate maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka toetuste liigid ja

tegevused, mille kohta toetust on võimalik taotleda komisjoni määruse (EL) nr 65/2011, millega

kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses

kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas

(ELT L 25, 28.01.2011, lk 8–23), artikli 3 lõikes 2 nimetatud iga-aastase maksenõude alusel ja

üksnes kehtiva kohustuse ulatuses, ning otsustab käskkirjaga maaelu arengu toetusteks ettenähtud

vahendite jaotuse. Nimetatud sätte alusel kehtestas põllumajandusminister 17.02.2011 määrusega

2011. aastal "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" alusel antavad Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused. Seega puudus E. Aniotil Veskivilly

OÜ esimese avalduse esitamise ajal teadmine toetuse taotlemise võimalusest järgmisel aastal.

366.

Kohus luges põhjendatult eluliselt rohkem usutavamaks, et soov uuesti toetust taotleda tekib

juhul, kui senised avaldused jäävad rahuldamata. Juhul, kui PRIA oleks rahuldanud 13.09.2010

esitatud avalduse ja määranud selle alusel Veskivilly OÜ-le toetuse, ei oleks Veskivilly OÜ

saanud sama meetme alusel järgmisel aastal toetust taotleda. Kohus on tuvastanud, et uuritud

tõenditest nähtub, et ettevalmistused Veskivilly OÜ teise investeeringutoetuse taotluse esitamiseks

algasid kõige varasemalt 2011. a suvel, kuid 13.09.2010 esitatud avalduse menetlus PRIA-s

lõppes 7.03.2011. Ka nimetatud asjaolu põhjal saab järeldada, et Veskivilly OÜ esimese avalduse

esitamise ajal ei olnud järgmise aasta avaldus E. Anioti tahtlusega hõlmatud. Soov uuesti toetust

taotleda tekkis pärast seda, kui esimene avaldus jäi rahuldamata.

Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ Veskivilly I episoodi puudutavate

apellatsioonidega

367.

Seda episoodi vaidlustavad X.X. ja E. Mikenberg, kes taotlevad õigeksmõistmist. Prokurör

on vaidlustanud E. Anioti suhtes aegumisega menetluse lõpetamise ja taotleb tema

süüdimõistmist. Ringkonnakohus neid taotlusi ei rahulda ning vastuseks esitatud taotlustele

märgib järgmist.

368.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et investeeringutoetuse taotlemiseks

vajaliku dokumentatsiooni kokkupanemisega tegeleti X.X. i korraldusel, sest vastavad tõendid

puuduvad. Varasemad plaanid seoses kuivati – veskikompleksiga ei anna alust X.X. it

hilisemalt nende sündmustega siduda.

369.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus on tõendatud. Maakohus on e-kirjavahetusele

tuginevalt näidanud

X.X. i seotuse

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku

dokumentatsiooni kokkupanemisega. Nii on E. Mikenberg oma 19.08.2010 e-kirjas viidanud

X.X. ile kui isikule, kes otsustab, milliseid lisadokumente PRIA-le esitada. X.X. iga arutati

läbi hinnapakkumised, kujundati sobilikku müügitulu ja äriühingu tegevusalasid. Need

sündmused toimusid nii enne kui ka pärast Ekso Service OÜ osa E. Aniotile võõrandamist ja

tema juhatuse liikmeks saamist. X.X. oli pangas Veskivilly OÜ allkirjaõiguslikuks isikuks,

seega äriühingu rahalisi vahendeid käsutas tema, mitte E. Aniott. See viitab X.X. ile kui äriühingu

tegelikule juhile, sest ka raamatupidajale andis korraldusi tema (maakohtu otsuse lk 173-175).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

370.

X.X. i kaitsja ka selles episoodis ei nõustu maakohtuga, kes on lähtunud mõistest

„valitsev mõju“.

371.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult viitab valitsevale mõjule, sest juba OÜ

Megarunner episoodis tuvastati, et X.X. omas valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes ning

Veskivilly OÜ tegevust tegelikult korraldava ja juhtiva isikuna omas ta sellist mõju ka Veskivilly

OÜ üle, arvestades, et OÜ-te taotlusi esitati üheaegselt (maakohtu otsuse lk 175).

372.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et juhtimisteenuse arve koostamisel aktsepteeris

seda ka järgmine äriühingu juhatuse liige ning tegemist oli näiliku müügitulu tekitamisega,

mida oli vaja toetuse taotlemiseks.

373.

Maakohus leidis, et kuna E. Aniott kinnitas Ekso Service OÜ aastaaruande, siis pidi tal

OÜ majanduslik olukord selle omandamisel olema teada. Samas oli Ekso Service OÜ

31.12.2009 arve-saatelehel nr 2 märgitud summa tasumata. Märkimisväärse osa äriühingu

müügitulust tasumata jäämine pidanuks E. Aniotis äratama kahtlusi majandusaasta aruandes

näidatud müügitulu tegelikkusele vastavuses. Kinnitades aruande E. Aniott kiitis heaks, et

aruandes näidatu ei pruugi õige olla. Korraldades näiliku Ekso Service OÜ 31.12.2009 arve-

saatelehe nr 2 koostamise pidi X.X. olema veendunud, et ka tulevane äriühingu juhatuse liige

seda aktsepteerib. Kuna E. Aniott seda ka tegi, siis võimaldab nende käitumine järeldada, et

nende tegevus näiliku müügitulu tekitamisel oli kooskõlastatud (maakohtu otsuse lk 184).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

374.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtuga, et X.X. on seostatud OÜ Fivetrade

hinnapakkumistega.

375.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab e-kirjavahetuses tuvastatule. Sellest

nähtub, et X.X. oli isik, kes pakkumistega tegeles, kellega oli neis küsimustes vaja läbi

rääkida ja tema oli ka võitja otsustaja. Ka tunnistaja I.S. on kinnitanud, et OÜ Greenmaster

hinnapakkumisega seoses suhtles ta X.X. iga. Samuti nähtub, et X.X. oli Veskivilly OÜ-ga

seotud ka peale selle osa E. Aniotile võõrandamist, sest hinnapakkumise võitja otsustas X.X.

(maakohtu otsuse lk 185-186). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega.

376.

X.X. i kaitsja ka selle episoodi juures leiab, et tegu ei ole jõudnud katsestaadiumisse.

377.

Ringkonnakohus esitas oma seisukoha selles küsimuses OÜ Setu Veis I episoodi juures ja

jääb selle juurde (vt käesoleva otsuse p-d 135-136).

378.

E. Anioti kaitsja on esitanud apellatsiooni ka selles episoodis, kuigi taotluslikus osas on

nõue esitatud ainult OÜ Veskivilly II episoodi puudutavalt. Ringkonnakohtu istungil E. Anioti

kaitsja täpsustas, et ta ei vaidlusta OÜ Veskivilly I episoodis E. Anioti suhtes menetluse

lõpetamist seoses aegumisega ega taotle rehabiliteerimist KrMS § 199 lg 3 p 1 mõttes.

Seetõttu ringkonnakohus kaitsja apellatsiooni OÜ Veskivilly I episoodis ei käsitle. Küll aga

vaidleb ta vastu prokuröri apellatsioonile, milles taotletakse E. Anioti süüdimõistmist OÜ

Veskivilly I episoodis, kuid seda käsitleb ringkonnakohus alljärgnevalt eraldi seoses prokuröri

apellatsiooniga.

379.

E. Mikenberg ja tema kaitsja vaidlustavad maakohtu järelduse, et E. Mikenberg on

korraldanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike

dokumentide koostamist ja on ise vahetult osalenud näiliku müügitulu ja tegelikkusele

mittevastavate hinnapakkumiste koostamises.

380.

Apellandid leiavad, et kuna maakohtul ei olnud võimalik tuvastada, kes OÜ Fivetrade

hinnapakkumise koostas, siis on põhjendamatu maakohtu järeldus, et hinnapakkumised on

koostatud E. Mikenbergi ja B.J. e koostöö tulemusena.

381.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on E. Mikenbergi ja B.J. e

vahelise e-kirjavahetuse pinnalt tulnud õigele järeldusele, et OÜ Fivetrade 29.08.2010

hinnapakkumine valmis nende koostöö tulemusena. Nimetatud tõendist nähtub, et B.J. on

korduvalt hinnapakkumise saatnud E. Mikenbergile ülevaatamiseks, küsides arvamust selle

sobilikkuse kohta. Oma hinnangu, et pakkumine on sobilik, andis E. Mikenberg 07.09.2010.

See muudab usaldusväärseks B.J. e ütlused, et pakkumise hinnad pani tavaliselt paika E.

Mikenberg. Asjaolu, et E. Mikenberg pidi olema teadlik, et OÜ Fivetrade pakkumine ei saa

vastata tegelikkusele, tõendab tema 07.09.2010 e-kirjas avaldatu, et pakkumise võitja X.X. i

arvamuse kohaselt on OÜ Fivetrade (maakohtu otsuse lk 185-186). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega.

382.

Apellandid leiavad, et maakohus ei ole veenvalt selgitanud, kuidas on E. Mikenberg

seotud näiliku müügitulu tekitamisega, sest ta ei olnud seotud taotleja majandustegevusega

ega saanud selle kujunemises osaleda.

383.

Ringkonnakohus ka selle väitega ei nõustu, sest maakohus on E. Mikenbergi seotust

näiliku müügitulu tekitamisega põhjendanud. Nii nähtub E. Mikenbergi ja B.J. e vahelisest

11.08.2010 e-kirjavahetusest, et seal käsitleti ka Ekso Service OÜ 2009. a majandusaasta

aruannet variandis, kus müügitulu oli 30 800 krooni põhu müügist. E. Mikenberg andis

vastavaid näpunäiteid ja 23.08.2010 e-kirjast nähtub juba aastaaruande käsitlus, kus

müügitulu on 510 700 krooni, millest 30 800 krooni pärines põhu müügist ja 479 900 krooni

juhtimisteenusest. Kirjavahetus on jätkunud ja 09.09.2020 e-kirjas E. Mikenberg on teinud

detailseid ettepanekuid tegevusaruande ja müügitulu sõnastuse muutmiseks. Seejuures

kustutati „põhu müük“ ja asendati see „juhtimisteenusega“. 12.09.2010 on E. Mikenberg

vastanud B.J. ele, et nüüd on aruanne toetusskeemi taotlemiseks sobilik. Seega andmed Ekso

Service OÜ 2009. a majandusaasta aruandesse tekkisid 2010 augustis-septembris E.

Mikenbergi osalusel (maakohtu otsuse lk 178-179 ja 181). Maakohus tuvastas, et

tegelikkusele mittevastav osa aastaaruandes oli müügitulu juhtimisteenuse osutamise eest 479

900 krooni. Osaliselt näiliku müügitulu näitamine tegelikuna kandis eesmärki tekitada PRIA-s

väärmulje, et OÜ Veskivilly vastab määruse nr 20 § 2 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti

müügitulu osas. E. Mikenbergile oli teada, et käive on nõutavast tegelikult tunduvalt väiksem.

Kuna aga tegemist on juba eelmisel aastal toimunud käibega, siis igasugune käibeandmete

muutmine tähendab tegeliku olukorra moonutamist. Sellele vaatamata E. Mikenbergi

näpunäidete alusel asuti andmeid muutma ning eesmärk oli muuta majandusaasta aruande

andmed investeeringutoetuse taotlemiseks sobilikuks. Lähtudes sellest, et esialgse aruande

sisu oli E. Mikenbergile teada, on ta oma juhiste andmisega võtnud osa OÜ Veskivilly

investeeringutoetuse taotlemiseks vajalike majandustegevuse andmete moonutamisest

(maakohtu otsuse lk 183-184). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

384.

Prokurör on vaidlustanud E. Anioti suhtes menetluse lõpetamise seoses süüteo

aegumisega KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel OÜ Veskivilly I episoodis. Prokurör leiab, et OÜ

Veskivilly I ja II episood on käsitletav jätkuva kuriteona ning E. Anioti tegevus oli kantud

ühtsest tahtlusest. Seetõttu pole alust aegumist kohaldada.

385.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Anioti tegevus OÜ Veskivilly I esimeses

episoodis on aegunud (aegus 13.09.2015, s.o enne kohtu alla andmist). Ühtegi aegumist

katkestanud asjaolu tema suhtes ei esine. Samuti ei ole tuvastatud tema ühtset tahtlust

erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemisel OÜ Veskivilly nimel. Esimene

avaldus esitati 13.09.2010 ja sel ajal polnud veel olemas põllumajandusministri määrust nr

119 (anti 22.12.2010), mille alusel avaldus esitati järgmisel aastal. Seega polnud teada

tulevase toetuse saamise tingimused. Esimese avalduse esitamise ajal polnud teada, et see jääb

rahuldamata. Esimese avalduse menetlus PRIA-s lõppes alles 07.03.2011. Ettevalmistused

OÜ Veskivilly II episoodis avalduse esitamiseks algasid 2011. a suvel ja avaldus esitati

12.09.2011. Eeltoodust nähtub, et E. Anioti tahtlus ei saanud kuidagi hõlmata enne esimese

avalduse esitamist ka juba järgmist avaldust aasta aega hiljem (maakohtu otsuse lk 264-265).

386.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega ja leiab samuti, et

erinevatel aastatel toimunud investeeringutoetuste taotlemist Veskivilly OÜ nimel ei saa

lugeda E. Anioti ühtsest tahtlusest kantuks. Ükski kriminaalasjas uuritud tõend ei kinnita

prokuröri väidet, et Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal oli E. Anioti tahtlusega

hõlmatud juba ka Veskivilly OÜ teise avalduse esitamine.

387.

Ringkonnakohus nõustub E. Anioti kaitsja vastuväidetes tooduga, et õige ei ole prokuröri

seisukoht, et põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr 119 reguleerib eelkõige taotlemise

tingimusi ja korda ning nende mitteteadmine ei tähenda automaatselt seda, et puuduks teadmine

taotlemise võimalusest järgmisel aastal. Nimetatud määrus on kehtestatud Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 58 lg 5, § 59 lg 5 ja § 60 lg 4 alusel.

ELÜPS § 58 lg 5 kohaselt võib põllumajandusminister määrusega kehtestada maaelu arengu

toetuse saamise täpsemad nõuded taotleja, kavandatava tegevuse ja taotluse kohta ning nende

piirkondade loetelu, kus toetust antakse. ELÜPS § 59 lg 5 kohaselt kehtestatakse toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord. ELÜPS § 60 lg 4 kohaselt kehtestatakse toetuse

taotluse hindamise kriteeriumid ja taotluse hindamise kord. Ilma eeltoodud tingimusi teadmata ei

olnud võimalik toetusi taotleda ega ka toetuste taotlemist planeerida. Seega ei olnud 13.09.2010

PRIA-le avalduse esitamise ajal E. Anioti tahtlusega juba ette hõlmatud PRIA-le avalduse

esitamine 12.09.2011.

388.

Ringkonnakohus nõustub E. Anioti kaitsjaga ka selles, et et 13.09.2010 PRIA-le avalduse

esitamise ajal ei olnud kehtestamata mitte üksnes põllumajandusministri 22.12.2010 määrus nr

119, vaid teada ei olnud ka järgmisel aastal antavate toetuste liigid ja toetatavad tegevused.

ELÜPS § 57 lg 5 kohaselt kehtestab põllumajandusminister määrusega eelarveaastal antavate

maaelu arengu toetuste liigid ja toetatavad tegevused, märkides ära ka toetuste liigid ja tegevused,

mille kohta toetust on võimalik taotleda. Nimetatud sätte alusel kehtestas põllumajandusminister

17.02.2011 määrusega 2011. aastal "Eesti maaelu arengukava 2007-2013" alusel antavad Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevad maaelu arengu toetused. Seega puudus E. Aniotil

Veskivilly OÜ esimese avalduse esitamise ajal teadmine toetuse taotlemise võimalusest järgmisel

aastal.

389.

Arvestada tuleb ka seda, et juhul kui PRIA oleks rahuldanud 13.09.2010 esitatud avalduse ja

määranud selle alusel Veskivilly OÜ-le toetuse, ei oleks Veskivilly OÜ saanud sama meetme

alusel järgmisel aastal toetust taotleda. Ka nimetatud asjaolu põhjal saab järeldada, et Veskivilly

OÜ esimese avalduse esitamise ajal ei olnud järgmise aasta avaldus E. Anioti tahtlusega

hõlmatud.

II episood (puudutab ka K. Viitkinit)

390.

12.09.2011 esitas K. Viitkini poolt volitatud X.X. PRIA Põlva büroos MAK meetme nr

3.1 raames OÜ Veskivilly nimelt investeeringutoetuse avalduse, milles taotleti 97 705 euro

suurust toetust OÜ Ekso Farm omandis oleva kaalukoja, veski ja kuivatihoone

rekonstrueerimiseks. OÜ Ekso Farm ei saanud toetust ise taotleda, kuna tema

põhitegevusalaks oli piimakarjakasvatus ning taimekasvatussaaduste tootmine. Nimelt ei saa

toetust taotleda äriühing, mis tegutseb taime – ja loomakasvatusvaldkonnas ning

põllumajandust abistava tegevuse puhul ei tohtinud taotleja olla ise põllumajandustootja.

Antud taotlusvoorus kasutati juba varasemalt OÜ Ekso Farm ja OÜ Veskivilly vahel sõlmitud

näilikku rendilepingut.

391.

Enne taotluse esitamist vormistati OÜ Veskivilly ainuosanikuks ja juhatajaks K. Viitkin

eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud ettevõttega. Nimelt ei oleks X.X. saanud antud

meetme alusel rohkem kui 300 000 eurot toetust taotleda. Samuti ei oleks viidatud summast

rohkem toetust saanud taotleda ka samas maakonnas tegutsevad ettevõtjad, kes omavad

üksteise suhtes valitsevat mõju. X.X. oli aga taotlenud OÜ Megarunner nimelt OÜ Ekso

Agro kuuluvale objektile investeeringutoetust summas 4 693 980 krooni (300 000 eurot),

millise ettevõtte osas omas ta samuti valitsevat mõju ning missugune taotlus ka rahuldati.

392.

Samuti oli toetuse taotlemiseks vajalik, et taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaasta müügitulu oleks suurem kui 2 400 eurot, kuid nimetatud mahus müügitulu

OÜ-l Veskivilly puudus. Selleks koostasid X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott 31.12.2010

kuupäeva kandva näiliku arve nr 1 summas 301 000 krooni. Arve sisuks oli märgitud

„konsultatsiooni osutamine ja äriplaani koostamine Ekso Latvia SIA-le“. Tegelikult arvel

näidatud teenust kunagi pakutud ei ole. Eeltoodu eesmärgiks oli kajastada vastavaid andmeid

majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates dokumentides.

393.

Lisaks lepiti vahetult enne toetusavalduse esitamist kokku, et MAK meetmes nr 3.1

sätestatud nõuet investeeringuobjekti hinnapakkumiste võtmise kohta ei täideta, vaid

hinnapakkumised koostatakse ise ja konkurssi võidab OÜ UPA Building. Positiivse

investeeringutoetuse määramise otsuse korral pidi OÜ UPA Building asemel ehitustegevust

korraldama X.X. AS Ekso kaudu, mis oleks võimaldanud tal kogu investeeringu elluviimist

ja kulutusi enda kontrolli all hoida.

394.

Pärast positiivse toetusotsuse saamist esitas 19.09.2013 X.X. K. Viitkini volitusel PRIA-

le kuludeklaratsiooni teostatud tööde kohta summas 79 083,48 eurot. Samas ei oldud selleks

hetkeks katusetöid 15 603,02 euro ulatuses teostatud. Eeltoodu eesmärgiks oli saada toetust

suuremas osas, kui oli reaalselt teostatud tööde maht. Pärast PRIA teavitust eelseisvast

kontrollist esitas X.X. uue kuludeklaratsiooni ja tööde üleandmise-vastuvõtmiseakti nr-ga

1/1, kus näidati tehtud tööde maksumuseks 63 480,46 eurot. Kavatsusega luua PRIA-le

väärettekujutust justkui oleks töid teostanud OÜ UPA Building poolt, loodi selle

kinnitamiseks äriühingute omavaheline arveldus ehitusmaksumuse osas. Selleks kanti OÜ

Veskivilly arvelt 94 900,18 eurot (mis oli tegelikkuses saadud X.X. ilt) UPA Building OÜ

arvele selgitusega arve nr 130160.

395.

Kuritegu jäi X.X. i, E. Mikenbergi, K. Viitkini ja E. Anioti tahtest mitteolenevatel

põhjustel lõpule viimata, kuna PRIA ametnikud avastasid müügituluga manipuleerimise ja

PRIA 20.03.2014 otsusega nr 13-6/420 tunnistati toetuse määramise otsus kehtetuks.

Maakohtu järeldused

396.

Äriregistri andmed tõendavad, et K. Viitkin sai OÜ Veskivilly osanikuks 08.09.2011 ning

juhatuse liikmeks 9.09.2011 pärast E. Aniotti. X.X. i ütlused (et ettevõte omandati

perekeskselt) annavad alust arvata, et ka OÜ Veskivilly osa (mille K. Viitkin E. Aniotilt 2011.

a septembris omandas) on K. Viitkini ja X.X. i ühisvara PKS § 25 lg 1 tähenduses. Seda

vaatamata asjaolule, et registrisse on osanikuna kantud üksnes K. Viitkin. OÜ Veskivilly osa

omandamine K. Viitkini poolt toimus vahetult enne OÜ Veskivilly investeeringutoetuse

avalduse PRIA-le esitamist. See annab alust järelduseks, et äriühingu osa ost just K. Viitkini

nimele ja viimase nimetamine juhatuse liikmeks kandiski eesmärki PRIA-t eksitada antud

äriühinguga seotud isikute ringist. See oli vajalik varjamaks asjaolu, et X.X. omas OÜ

Veskivilly üle valitsevat mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes, kuna oli seotud ka OÜ Megarunner

investeeringutaotlusega. Seega mõlemad äriühingud ühel programmiperioodil toetust taotleda

ei oleks saanud.

397.

Hinnates kogumis E. Mikenbergi ütlusi, töövõtulepingut ja OÜ Veskivilly arvelduskonto

andmeid saab kohtu arvates asuda seisukohale, et investeeringutoetuse taotlemise protsessis

osutas E. Mikenberg OÜ-le Veskivilly tasulist nõustamisteenust, mille eest taotleja tasus OÜ-

le Gateway.

398.

Maakohtu hinnangul tõendavad tunnistaja T.L. ütlused kogumis OÜ Agorek 28.05.2014

vastuses toodu ja projektiga, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise projekti tellis

X.X. . Projekt on valmis olnud 9.09.2011. OÜ Veskivilly osa võõrandamine E. Aniotilt K.

Viitkinile toimus 08.09.2011. Seega tellis X.X. projekti ajal, mil OÜ Veskivilly osanikuks ja

juhatuse liikmeks oli veel E. Aniott. Projekti tellimine viitab asjaolule, et X.X. oli kindel, et

hooneid hakkab OÜ Veskivilly rekonstrueerima. Seega pidi erinevate isikute (sh X.X. i ja E.

Anioti) tegevus olema kooskõlastatud.

399.

X.X. i ja K. Viitkini väitel K. Viitkin OÜ Veskivilly tegevust ise vahetult igapäevaselt ei

korraldanud ega juhtinud, vaid seda tegi X.X. . Eksperdiarvamus tõendab, et käesolevas

investeeringutoetuse taotlemise asjas enamikku PRIA-le esitatud dokumente, sealhulgas ka

09.09.2011 volikirja X.X. ile ei ole K. Viitkin allkirjastanud. Kuna K. Viitkini allkirjad on

võltsitud, ei saa kohtu arvates K. Viitkinit seostada käesoleva investeeringutoetuse avalduse

ettevalmistamise ja esitamisega. Asjaolu, et enamik käesolevas investeeringutoetuse

taotlemise asjas olevaid K. Viitkini allkirju on võltsitud, teeb usaldusväärseks K. Viitkini

väite, et tema OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemisest vähemalt selle taotluse

esitamise ajal teadlik ei olnud.

400.

Investeeringutoetuse avalduses on OÜ Veskivilly kinnitanud eelmise majandusaasta

müügitulu 301 000 krooni olemasolu. Müügitulu saadi ettevõtte juhatuse liikme osutatud

juhtimisteenusest Läti ettevõttele.

401.

Vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud X.X. i poolt 15.09.2014 üle antud OÜ Veskivilly

raamatupidamisdokumente. Muuhulgas on nende hulgas olnud samuti OÜ Veskivilly on

31.12.2010 arve-saateleht nr 1 SIA-le Ekso Latvia tasumiseks summas 301 000 krooni. Arve-

saatelehel nr 1 on OÜ Veskivilly kontaktisikuna märgitud X.X. .

402.

Hinnates kogumis süüdistatavate E. Anioti, X.X. i ja tunnistaja K.H. ütlusi ja OÜ

Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 märgitut, luges maakohus tõendatuks, et see arve-

saateleht on koostatud X.X. i korraldusel. E. Aniott on oma seotust nii arve-saatelehe

koostamise kui arvel kajastatud tehinguga eitanud. E. Anioti ütlused on kooskõlas tunnistaja

K.H. ütlustega, mille kohaselt sai ta korralduse arve-saatelehe koostamiseks X.X. ilt.

403.

SIA Ekso Latvija juhatuse esimees oli X.X. ning juhatuse liikmed M.M. ja J.S. , kellest

kaks viimast OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 näidatud SIA-le Ekso Latvia

osutatud teenusest (konsultatsioon ja äriplaani koostamine) midagi ei tea. Nagu maakohus

eespool tuvastas, ei ole osanud selle teenuse kohta selgitusi anda ka E. Aniott ja X.X. . Kuna

ükski väidetava tehingu poolteks olnud äriühingutega seotud isikutest OÜ Veskivilly

31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 kajastatud tehingust midagi ei tea, annab see alust kahelda, et

selline tehing üldse aset on leidnud.

404.

OÜ Veskivilly on alates 01.04.2010 registreeritud käibemaksukohuslasena ning on MTA-

le perioodi 01.01.2010 – 31.03.2013 kohta esitanud 2010. a aprilli kuni 2013. a märtsi

käibedeklaratsioonid, mille koond on ka PRIA-le edastatud. Ühtlasi teatab MTA, et OÜ

Veskivilly poolt 31.12.2010 SIA-le Ekso Latvia väljastatud arve/saateleht nr 1 summas 301

000 krooni (19 237,41 eurot) ei ole kajastatud käibedeklaratsioonil ning äriühing ei ole

esitanud MTA-le ühendusesiseseid käibearuandeid (vorm VD) ja ühendusesisese käibe

muutmise aruandeid (vorm VDP). Eeltoodu tõendab, et Veskivilly OÜ 31.12.2010 arve-

saatelehel nr 1 kajastatud tehingust tulenevat käivet ei ole Veskivilly OÜ deklareerinud, kuigi

oli alates 1.04.2010 käibemaksukohustuslane. Veskivilly OÜ raamatupidamisdokumentide

vaatlusprotokolli lisade hulgas on olnud MTA 30.09.2011 nr 9-1/2355 korraldus OÜ-le

Veskivilly teabe ja dokumentide esitamiseks. Selles on muuhulgas märgitud, et perioodil 2010

aprill kuni 2011 august esitatud käibedeklaratsioonides ei ole OÜ Veskivilly käivet

deklareerinud, mistõttu maksuhalduril on alus eeldada, et ei tegelda reaalse ettevõtlusega.

Selline asjaolu annab alust järelduseks, et OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1 on

koostatud sellel märgitud ajast hoopis hiljem, mis omakorda tekitab kahtlusi tehingu

toimumises.

405.

Seega on OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1 koostatud tagantjärele. Puuduvad

igasugused usaldusväärsed tõendid arve-saatelehel näidatud teenuse täpsema sisu, osutamise

asjaolude ja teenuse eest tasumise kohta. Eeltoodu alusel leiab maakohus, et OÜ Veskivilly

31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 näidatud teenust tegelikult ei ole osutatud ja arve koostamise

eesmärk on olnud luua väärmulje antud tehingu toimumisest. Arvel kajastatud tehing on näilik

ja seega sellest tekkinud müügitulu on ka näilik.

406.

Tegelikkusele mittevastava müügitulu olemasolu on E. Aniott 01.07.2011 kinnitanud OÜ

Veskivilly 2010. a majandusaasta aruandes. Samuti on tegelikkusele mittevastava müügitulu

olemasolu kinnitanud X.X. OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avalduses ja sellele lisatud

äriplaanis. Näiliku müügitulu näitamine tegelikuna on kandnud eesmärki tekitada PRIA-s

väärmulje, et OÜ Veskivilly vastab määruse § 20 lg 2 p 2 nõuetele suurprojekti müügitulu

osas.

407.

X.X. on otseselt seotud tegelikkusele mittevastava arve-saatelehe koostamisega ja OÜ

Veskivilly näiliku müügitulu tekitamisega. Näiliku müügitulu olemasolu on E. Aniott

1.07.2011 kinnitanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruandes. E. Aniott on

kinnitanud, et veel tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras OÜ Veskivilly ait-

kuivati hoonete parendamine. Rekonstrueerimiseks toimus ettevalmistamine X.X. i ja E.

Anioti kooskõlastatud tegevusega. Sellises olukorras pidi E. Aniott aru saama, et näilik

müügitulu on vajalik PRIA-lt toetuse taotlemisel. Tegelikkusele mittevastavate andmetega

majandusaasta aruande kinnitamine oli X.X. i panus kavandatavasse pettuse teel

investeeringutoetuse taotlemisse.

408.

E. Mikenbergi arvutite kõvaketaste vaatlusprotokolli lisade hulgas on E. Mikenbergi ja

B.J. e vaheline 18.06.2011 e-kirjavahetus, milles arutletakse OÜ Veskivilly 2010. a

majandusaasta aruande üle. Erinevalt mitmetest muudest episoodidest ei ole käesoleval juhul

kohtu arvates tõendatud E. Mikenbergi osalemine näiliku müügitulu tekitamises. 18.06.2011

e-kirjas on küll E. Mikenberg selgitanud, milline antud taotlusele sobiv müügitulu peab

olema, kuid kohtu arvates ei ole see küllaldane seostamaks E. Mikenbergi näiliku müügitulu

tekitamisega, milleks X.X. i korraldusel koostati OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr

1. Erinevalt mõnest muust episoodist puuduvad käesoleval juhul tõendid, et OÜ Veskivilly

2010 a. majandusaasta aruande sisu või müügitulu aluseks oleva arve sisu oleks E.

Mikenbergiga kooskõlastatud või ta oleks andnud näpunäiteid nende muutmiseks.

409.

OÜ Veskivilly investeeringutoetuse avaldusele on lisatud kolm hinnapakkumist: OÜ

Navi Ehitus 09.09.2011 hinnapakkumine summas 201 996 eurot, mille väljastajana on

pakkumisele märgitud juhatuse liige K.R. ; OÜ Kental Ehitus 08.09.2011 hinnapakkumine

summas 224 440 eurot, mille väljastajana on märgitud juhatuse liige L.R. ; OÜ UPA Building

08.09.2011 hinnapakkumine summas 195 410 eurot, mille on väljastanud tegevjuht A.T. .

Parima pakkumise tegi OÜ UPA Building hinnaga 195 410 eurot. Võrdlustabelis on selle

koostajana ja allkirjastajana märgitud K. Viitkin, kes kinnitas kohtuistungil, et võrdlustabelil

ei ole tema allkiri. Eksperdiarvamuse kohaselt ei ole võrdlustabelile K. Viitkin alla kirjutanud.

Et K. Viitkin oleks osalenud hinnapakkumiste hankimises ei tõenda asjas ükski tõend. Seega

ei saa K. Viitkinit seostada hinnapakkumiste kogumise või koostamisega käesolevas

investeeringutoetuse asjas.

410.

A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt küsis X.X. 2010. a luba OÜ UPA

Building nime hinnapakkumistel kasutada, mida A.T. lubas. Ei A.T. ega M.A. ei ole ise

hinnapakkumist OÜ UPA Building nimelt teinud. Hinnapakkumisi ei ole teinud ka OÜ Navi

Ehitus ja OÜ Kental Ehitus esindajad.

411.

11.09.2011 X.X. i e-kirjast E. Mikenbergile nähtub, et X.X. on edastanud E.

Mikenbergile OÜ-te Navi Ehitus, Kental Ehitus ja UPA Building OÜ hinnapakkumised.

Eeltoodu seostab hinnapakkumistega X.X. it. Samas puudub kirjavahetus, millest nähtuks, et

hinnapakkumised valmisid E. Mikenbergi osalusel. 11.09.2011 X.X. i e-kirjaga on küll

hinnapakkumised E. Mikenbergile saadetud, kuid nende sisu kattub ka edaspidi

investeeringutoetuse avaldusele lisatutega. Seega ei saa käesoleval juhul väita, et

hinnapakkumisi oleks E. Mikenbergi ettepanekute alusel kuidagi muudetud.

412.

Süüdistuse kohaselt jäeti hinnapakkumine läbi viimata X.X. i, E. Mikenbergi, E. Anioti ja

K. Viitkini eelneval kokkuleppel ja näilikud hinnapakkumised koostati nende koostöös ja

teadmisel. Nagu maakohus eespool leidis, on küll tõendatud X.X. i seotus tegelikkusele

mittevastavate hinnapakkumiste koostamisega, kuid mitte teiste süüdistuses nimetatud isikute

oma.

413.

Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et valeandmete esitamisega on seotud X.X. , E. Aniott ja

E. Mikenberg. Investeeringutoetuse taotlemine valeandmeid kasutades toimus X.X. i

korraldusel, ta oli teadlik nõutava müügitulu puudumisest, hinnapakkumiste läbi viimata

jätmisest, asjaolust, et mõlemad temaga seotud äriühingud (OÜ-d Veskivilly ja Megarunner)

ei saa toetust taotleda. E. Mikenberg korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid

sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist, olles teadlik, et mõlemad X.X. iga

seotud äriühingud (OÜ-d Veskivilly ja Megarunner) ei saa toetust taotleda. E. Aniott kinnitas

OÜ Veskivilly 2010 a. majandusaasta aruande, milles näidatud tegelikkusele mittevastavat

müügitulu kasutati investeeringutoetuse taotlemisel. Üksnes asjaolu, et K. Viitkin omandas

OÜ Veskivilly osa eesmärgiga varjata X.X. i seotust antud äriühinguga, ei seosta K. Viitkinit

küllaldaselt investeeringutoetuse avalduse esitamisel valeandmete esitamisega, sest tema

allkiri avalduse esitamiseks kasutatud volikirjal oli võltsitud.

414.

Valeandmete esitamise tõttu eksitusse sattununa võttis PRIA OÜ Veskivilly taotluse kui

tingimustele vastava menetlusse ja määras ka toetuse.

415.

OÜ Veskivilly on 19.09.2013 esitanud kuludeklaratsiooni, mille kohaselt on teostanud

investeeringu summas 79 083,48 eurot osaliselt. Investeeringu tegemist tõendavad

dokumendid on deklaratsiooni kohaselt 01.09.2013 arve nr 130160, 19.09.2013

maksekorraldus nr 49, 22.08.2013 akt nr 1. Kuludeklaratsiooni on 10.09.2013 allkirjastanud

X.X. .

416.

PRIA-le on esitatud 12.04.2013 volikiri, millega K. Viitkin volitas X.X. it esindama OÜ-

d Veskivilly PRIA-ga teostavates tehingutes. Nagu maakohus juba eelnevalt

eksperdiarvamusele tuginedes tuvastas, on see ainus K. Viitkini poolt ka tegelikult

allkirjastatud dokument käesoleva investeeringutoetuse taotlemise asjas. PRIA on 31.01.2012

K. Viitkinile teatanud, et meetme 3.1 alusel on tehtud positiivne otsus, millise teabe on K.

Viitkin edastanud E. Mikenbergile. Seega vähemalt 2012 a. algusest on K. Viitkin kindlasti

saanud teadlikuks, et OÜ Veskivilly nimel toimub investeeringutoetuse taotlemine.

417.

Tunnistaja A.T. i 18.10.2016 kohtuistungil antud ütluste kohaselt võttis X.X. enne

ehituse algust temaga ühendust ja ütles, et OÜ UPA Building võitis ning et on vaja ehitama

hakata. OÜ UPA Building aga ei ole OÜ-le Veskivilly midagi ehitanud. Esitatud arvete kohta

ei tea A.T. midagi.

418.

27.05.2010 ehituse töövõtulepingu, 22.08.2013 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti,

04.11.2013 ehituse töökoosoleku protokolli, ehitustööde päevikute alusel saab teha järelduse,

justkui ehitustöid OÜ Veskivilly kuivati, kaalukoja, veski rekonstrueerimise objektil teostas ja

korraldas OÜ UPA Building. Selleks annab alust eelkõige OÜ Veskivilly ja OÜ UPA

Building vahel sõlmitud 27.05.2010 ehituse töövõtuleping. Ka tööde üleandmist ja

vastuvõtmist, samuti ehitustööde käiku puudutavast dokumentatsioonis esineb OÜ UPA

Building töövõtjana.

419.

Samas nähtub muudest kohtus uuritud tõenditest, et tegelikult ei teostanud sel objektil

ehitustöid faktiliselt OÜ UPA Building ise, vaid alltöövõtjatena teised äriühingud. Kuigi

28.05.2013 OÜ UPA Building ja OÜ Navi Ehitus vahel sõlmitud leping ei ole pealkirjastatud

alltöövõtulepinguna, on sisuliselt sellega tegemist. OÜ-le Navi Ehitus kui alltöövõtjale on

viidatud ehitustööde päevikutes. Et OÜ Navi Ehitus tegutses antud objektil OÜ UPA Building

alltöövõtjana, on kinnitanud ka tunnistaja K.R. . Kuigi K.R. i kinnitusel teisi ehitajaid objektil

ei olnud, on ehituspäevikutes viiteid ka teistele äriühingutele. OÜ UPA Building antud objekti

puudutav kuludokumentatsioon koos tasumise andmetega tõendavad OÜ UPA Building

tehingulisi suhteid nii OÜ-ga Navi Ehitus kui teiste äriühingutega, mistõttu asub maakohus

seisukohale, et objektil tegutses peale OÜ Navi Ehitus ka teisi alltöövõtjaid.

420.

Kokkuvõtvalt tuvastas maakohus, et OÜ UPA Building tegelikult OÜ Veskivilly kuivati,

kaalukoja, veski rekonstrueerimise hinnapakkumist ei teinud. Tunnistajate M.A. u ja A.T. i

kinnitusel oligi nii algusest peale kavas, et OÜ UPA Building ehitama ei hakka. Maakohus

leiab, et kui pooled lepingut sõlmides ei soovi tegelikult lepingus kokkulepitud töid teha, on

töövõtuleping näilik, sest poolte tegelik tahe ei ole suunatud töövõtulepingu olemuseks oleva

töö tegemisele. Asjaolud, et OÜ UPA Building hinnapakkumist antud objektile tegelikult ei

esitanud ja OÜ UPA Building ka tegelikult ehitama ei hakanudki, annavad alust asuda

seisukohale, et OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheline töövõtuleping, samuti muu

ehituse käiku tõendav dokumentatsioon oli näilik. Maakohus nõustub süüdistuse väitega, et

näilike dokumentide koostamine kandis eesmärki luua PRIA-le väärettekujutust, justkui

ehitaks OÜ Veskivilly investeeringuobjekti eelnevalt hinnapakkumise võitnud OÜ UPA

Building.

421.

Kontrollaktist nr 21774 nähtuvalt teostas PRIA inspektor R.P. 15.10.2013 OÜ Veskivilly

taotluse viitenumbriga 310011651203 investeeringu kontrolli. Kontrollaktis on märgitud, et

kontroll kokku lepitud 11.10.2013. Pärast kontrollist teatamist avastas taotleja, et on ekslikult

lisanud kuludeklaratsioonile üleandmis-vastuvõtmis tööna „kuivati-ait katusetööd“ summas

15 603,03 eurot. Tegelikkuses nimetatud tööd tehtud ei ole. Esitatud parandust üleandmisaktis

13-P/13461 arvesse ei võta ja toetus makstakse välja pärast töö teostamist. Kontrollitava

esindajana on aktile alla kirjutanud X.X. . Kontrollaktist nr 20620 nähtuvalt PRIA inspektor

R.P. teostas 29.11.2013 OÜ Veskivilly taotluse viitenumbriga 310011651203 investeeringu

kontrolli ja selle kontrolli käigus mingeid puudusi ei tuvastatud. Kontrollitava esindajana on

aktile alla kirjutanud X.X. .

422.

Maakohus tuvastas, et OÜ Veskivilly esitas 19.09.2013 kuludeklaratsiooni, mille kohaselt

on teostatud investeering summas 79 083,48, sealhulgas ka kuivati katusetöid 15 603,02 euro

ulatuses. Kriminaalasjas kogutud tõendid (süüdistatava X.X. i ütlused, tunnistajate K.H. e ja

R.P. i ütlused, samuti kirjalikud tõendid) kattuvad asjaolus, et 19.09.2013 kuludeklaratsiooni

esitamise hetkel oli osa deklaratsioonis näidatud töid (kuivati katusetöid 15 603,02 euro

ulatuses) tegelikult tegemata. Selle asjaolu on õigeks võtnud X.X. , kes on hiljem esitanud

PRIA-le ka parandatud andmetega kuludeklaratsiooni (ilma selle katuse maksumuseta). Ka

tunnistaja K.H. on kinnitanud, et vahetult enne PRIA kontrolli tulekut selgus, et üks katus oli

tegemata. Et investeeringu kontrolli käigus 15.10.2013 tuvastati, et kuivati-ait katusetööd 15

603,03 euro ulatuses olid tegemata, on kinnitanud ka tunnistaja R.P. ja on fikseeritud tema

koostatud kontrollaktis.

423.

X.X. oli antud objektil ka ehitustööde tegemist korraldav isik. Asjaolud, et X.X. on

allkirjastanud nii tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kui oli ise ka ehitustööde tegemist

korraldav isik, annavad alust järelduseks, et ehitustööde seis objektil pidi X.X. ile teada

olema. Seega ei esitanud ta kuludeklaratsioonis tehtud tööde maksumuse kohta ebaõigeid

andmeid mitte kogemata, vaid tahtlikult.

424.

Seega olid investeeringu elluviimisega seotud X.X. , A.T. ja M.A. . X.X. korraldas OÜ

Veskivilly nimel investeeringu elluviimist ja esitas kuludeklaratsiooni, olles teadlik, et selles

esitatud andmed ei vasta tegelikkusele. A.T. i ja M.A. u roll investeeringu elluviimises on

seisnenud OÜ UPA Building nimel näiliku töövõtulepingu sõlmimises ja rahaülekannete

korraldamises. K. Viitkinit seostab investeeringu elluviimisega X.X. ile 12.04.2013 antud

volikiri ja osalemine ehituse rahastamise korraldamises. Kuigi maakohtu arvates on

tõendatud, et K. Viitkin oli vähemalt 2012. a teadlik OÜ Veskivilly nimel

investeeringutoetuse taotlemisest, siis PRIA-le seoses investeeringu elluviimisega esitatud

valeandmetega K. Viitkinil endal kohtu hinnangul endal vahetu puutumus puudub. Seetõttu

leiab maakohus, et K. Viitkinit ei saa seostada antud episoodis PRIA-le valeandmete

esitamisega ka investeeringu elluviimise etapis.

X.X. it selles episoodis puudutav apellatsioon

425.

Maakohus on leidnud, et X.X. varjas oma abikaasa K. Viitkini isiku abil osalust/seotust

OÜ-ga Veskivilly. Tegemist on abikaasadega, kellel on ühisvararežiim (PKS § 24 lg 2 jj),

isegi kui registris on kajastatud osanikuna üks abikaasadest, on abielu ajal omandatu nende

ühisvara. Seega ei ole ka vahet, kes abikaasadest on registrisse kantud, mistõttu ei saa ka luua

väärmuljet, et ühe abikaasa osalus äriühingus varjab teise abikaasa omandit. Jääb ka

mõistetamatuks, kuidas peaks taotleja esindaja deklareerima, et ta on abielus.

426.

Maakohus on pidanud näilikuks SIA-le Ekso Latvia konsultatsiooni osutamist ja äriplaani

koostamist. Kui paljudel muudel juhtudel on maakohus leidnud, et süüdistus ei sisusta mingil

moel näilikkust, jättes sellised etteheited kõrvale, siis ka antud juhul ei sisusta süüdistus, mida

peetakse näiliku tehingu all silmas (vt süüdistuse p 16.1.7). Kaitsja on seisukohal, et

maakohus on asunud ise süüdistust täiendama, väljudes sellega süüdistuse piiridest.

427.

Maakohus on leidnud, et 19.09.2013 kuludeklaratsioonis esitati teave tööde kohta, mis

puudutasid 15 603,02 euro ulatuses katusetöid ning mida ei oldud teostatud. Kuigi nimetatud

asjaolust teavitati kontrolli teostanud PRIA ametnikku R.P. i, on maakohus pidanud seda

siiski valeandmete esitamiseks ning ei ole pidanud usutavaks, et tegemist on eksimusega.

Kaitsja leiab, et kuna nimetatud töö tehti lõpuks ära, siis on arusaamatu, miks pidanuks

taotleja tahtlikult selle kohta valeandmeid esitama. Tegemist oli tööde vale akteerimise ja

eksitusega, millest taotleja teavitas ise haldusorganit, mistõttu ei viidud haldusorganit ka

eksitusse. Seejuures on suhteliselt ebatõenäoline, et kohapealne kontroll oleks tuvastanud

sellise töö tegemata jätmise (tegemist oli väga kõrge katusega ning ei ole eluliselt usutav, et

kontrollija oleks saanud läbi viia mõõtmised jne).

428.

Kaitsja hinnangul on maakohus tuvastanud, et M.A. ei ole andnud usaldusväärseid ütlusi

(maakohtu otsuse lk 214-215). Sellises osas ei tohiks tervikuna isiku ütlusi arvesse võtta, eriti

kuna tegemist on isikuga, kes oli samas kriminaalasjas kahtlustatav. Sama kehtib ka A.T. i

kohta. Samas on just nende isikute ütlustele tuginedes maakohus lugenud näilikuks OÜ UPA

Buidling ja OÜ Veskivilly vahelise töövõtulepingu. Samas ei ole maakohus tuvastanud, kas

M.A. ise viibis objektil või mitte – kuna OÜ UPA Building tegutses ehitusvaldkonnas, on

taoliste asjaolude tuvastamine oluline.

E. Anioti kaitsja apellatsioon

429.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise

ettevalmistamine toimus X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena. E. Aniott on

kohtus selgitanud, et tema ei tegelenud ajapuudusel OÜ Veskivilly nimel

investeeringutoetuste taotlemisega. Kuna oli juba teada, et E. Aniott soovib OÜ Veskivilly

osa Viitkinitele võõrandada, ei ole midagi kummalist selles, et X.X. hakkas OÜ Veskivilly

ait-kuivati rekonstrueerimist ette valmistama, tellides projekti ajal, mil OÜ Veskivilly

osanikuks ja juhatuse liikmeks oli veel E. Aniott. Ükski kohtus uuritud tõend ei tõenda, et E.

Aniott oleks olnud teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks

PRIA-lt toetust taotleda. Seega ei ole õige maakohtu seisukoht, et E. Anioti ja X.X. i tegevus

oli kooskõlastatud.

430.

Apellandi hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott on

01.07.2011 allkirjastanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, kus on 2010. a

müügituluna näidatud 301 000 krooni, mis on saadud ettevõtte juhatuse liikme osutatud

juhtimisteenusest Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi

on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise

toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud

B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. E.

Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Eeltoodu osutab

sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni

kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis.

Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et see võib sisaldada

ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada, et OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta

aruanne võib sisaldada tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja neid andmeid kasutatakse

PRIA-lt investeeringutoetuse taotlemiseks, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud

(puudub tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud andmete kontrollimata jätmisega rikkus

E. Aniott korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav, et teda kriminaalvastutusele

võtta, kuna tegemist on ettevaatamatusega.

431.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et E. Aniott pidi aru saama, et näilik müügitulu

on vajalik PRIA-lt toetuse taotlemisel. Maakohus ei ole põhjendanud, millisel tõendil selline

seisukoht põhineb. Kuna E. Aniott ei teadnud, et tema kinnitatud majandusaasta aruanne

sisaldab näiliku müügitulu kohta ebaõigeid andmeid, ei olnud tal võimalik ka aru saada,

milleks näilik müügi tulu vajalik on. Maakohus on õigesti märkinud, et majandusaasta

aruande esitamine ei pruugi seostada juhatuse liiget pettuse teel investeeringutoetuse

taotlemisega isegi juhul, kui müügitulu andmed ei ole majandusaasta aruandes õiged ja neid

on kasutatud investeeringutoetuse taotlemisel. Kuid õige ei ole maakohtu seisukoht, et E.

Aniott oli teadlik, et ebaõigeid müügitulu andmeid kasutatakse investeeringutoetuse

taotlemisel. E. Aniott on küll kinnitanud, et tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras

OÜ Veskivilly ait-kuivati hoonete parendamine, kuid ükski maakohtus uuritud tõend ei

tõenda, et E. Aniott oleks olnud teadlik, et X.X. kavatseb OÜ Veskivilly ait-kuivati

rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda ja kasutada selleks näilikku müügitulu. Kuna E.

Aniotile ei olnud teada, et X.X. kavatseb OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks

PRIA-lt toetust taotleda, ei saanud ta ette näha, et näilik müügitulu on vajalik PRIA-lt toetuse

taotlemiseks.

432.

Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, et E. Aniott tegutses PRIA-le ebaõigete andmete

esitamisel X.X. iga kooskõlastatult. Nagu eelnevalt märgitud, piirdus E. Anioti tegevus OÜ

Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande kinnitamisega. Maakohtu tuvastatud asjaolud ei

osuta sellele, et E. Aniott hoidis kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist

enda kontrolli all ja valitses tegu. E. Anioti osavõtt OÜ Veskivilly nimel toetuse taotlemisel ei

olnud vajalik ega määrav. Kuna E. Aniott ei hoidnud KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo koosseisutunnustele vastava sündmuse kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud

seda tegu, ei vasta ta teo täideviija tunnustele.

433.

E. Aniott ei vastuta OÜ Veskivilly teises episoodis märgitud teo toimepanemise eest

KarS § 210 järgi, kuna ta ei olnud investeeringutoetuse saamiseks PRIA-le taotluse esitamise

ajal OÜ Veskivilly juhatuse liige. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott oli OÜ Veskivilly

juhatuse liige ajavahemikul 26.08.2010 - 09.09.2011. Nimetatud ajavahemikku langeb selles

episoodis märgitud tegudest üksnes OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande

kinnitamine E. Anioti poolt 01.07.2011, mis ei täida KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo objektiivset koosseisu, kuna üksnes majandusaasta aruande kinnitamine ei ole piisav

selleks, et saada PRIA-lt toetust. Ülejäänud käesolevas episoodis märgitud tegude

toimepanemise ajal ei olnud E. Aniott enam OÜ Veskivilly juhatuse liige. Seega ei vasta E.

Anioti tegu KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivsele koosseisule.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

434.

Kaitsja märgib, et E. Mikenbergi ülesanded olid sarnased eelnevate toetusavaldustega.

Etteheited äriühingu müügitulu mittevastavuse kohta saaks teha üksnes OÜ Veskivilly

juhatusele ja raamatupidamist korraldavatele isikule, kuna majandusaasta aruande esitamise

kohustus, sealhulgas selle kinnitamise õigus oli viidatud ettevõttel ja sellega seotud juhatusel.

Tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenbergi osalusel oleks kujundatud ettevõtte müügitulu-

koostatud võltsitud arveid. Samuti ei ole tõendatud puutumus võimalike arvete koostamisel

SIA Ekso Latviale.

435.

Avalduse ja äriplaani koostas L.L. ning ükski tõend ei kinnita, et E. Mikenberg oleks

esitanud ehitusfirmadele hinnapäringuid, tegelenud hinnapakkumistega või oleks kuidagi

mänginud kokku isikutega, keda ta ei tundnud ega kes ei ole temaga suhelnud (A.T. , M.A.

jne.). Muuhulgas on A.T. (OÜ UPA Building) on oma ütlustes kinnitanud, et tal puudus E.

Mikenbergiga kokkupuude.

436.

Uuritud tõenditest ei nähtu, et E. Mikenberg oleks suhelnud ehitusfirmadega või et temast

oleks sõltunud, kes valitakse parimaks pakkujaks. Parima hinnapakkuja valimine oli firma

siseasi ning ei puutunud OÜ-sse Gateway. Puuduvad tõendid, et E. Mikenbergil oleks olnud

OÜ Veskivilly majandusaasta aruande muutmise, esitamise või müügitulu kujunemisega

mingigi seos. E. Mikenberg ei osalenud OÜ Veskivilly majandustegevuses.

437.

OÜ Navi Ehitus oli E. Mikenbergi jaoks tundmatu ettevõte. Ajal mil ehitustöid tehti ja

19.09.2013 PRIA-le kuludeklaratsioon esitati, ei puutunud E. Mikenberg enam taotlejaga

kokku, kuna temalt enam töid ei tellitud (nagu ka OÜ Setu Veis IV episoodis). E. Mikenbergi

tegevus taotlejate nõustajana lõppes hiljemalt septembris 2011. E. Mikenberg võis 2012 a.

kokku puutuda OÜ Setu Veis vaidemenetlusega ning vahendada konsulentide poolt koostatud

vaiet. Seda kas E. Mikenberg koostas ise vaide, viimane ei kinnitanud ning seda ei ole

võimalik enam ka tuvastada, kuid professionaalse nõustajana ta taotlejale nõu ei andnud.

Kuna ajaliselt on taotlus ja kuludeklaratsioon esitatud ajal, mil E. Mikenberg enam taotlejaga

kokku ei puutunud, siis ei puutu E. Mikenberg OÜ Veskivilly II episoodi. Sellest tulenevalt

on põhjendamatu E. Mikenbergile ette heita 2012 ja 2013. a lõpus aset leidnud sündmusi.

438.

Kuna maakohus tuvastas, et E. Mikenberg ei ole seotud näiliku müügitulu tekitamisega,

ei osalenud hinnapakkumiste koostamisel ning ei ole seotud OÜ Veskivilly II episoodi

investeeringu elluviimisega, siis tulnuks E. Mikenberg õigeks mõista. Sootuks puuduvad

otsuses põhjendused E. Mikenbergi puudutavas investeeringu elluviimist käsitlevas osas.

439.

Eeltoodust tulenevalt palutakse E. Mikenberg OÜ Veskivilly II episoodis õigeks mõista.

Prokuröri apellatsioon

440.

Kriminaalasjas on tõend (E. Mikenbergi arvuti vaatlus), millest nähtub, et K. Viitkin on

saanud teadlikuks hiljemalt 31.01.2012 sellest, et OÜ-le Veskivilly on PRIA-lt taotletud

toetust MAK meetme nr 3.1 alusel ning seda ka saadud. Siinjuures on oluline viidata ka OÜ

Setu Veis IV episoodile, milles maakohus K. Viitkini süüdi tunnistas.

441.

Nimelt on K. Viitkini tegevus seostatav OÜ Setu Veis nimel 2011 a. PRIA-lt toetuse

taotlemisega, mille käigus on ta taotlusdokumendid isiklikult allkirjastanud ja viinud PRIA-

sse 12.12.2011. Samas sisaldas see toetusavaldus ka andmeid müügitulu kohta, mille

näilikkusest pidi K. Viitkin olema teadlik. Nimelt nähtub E. Mikenbergi arvuti vaatlusest, et

müügitulu ja maade kasutamisega seonduv problemaatika on tõusetunud hiljemalt

27.11.2011, kui E. Mikenberg on andnud selgitusi ja juhiseid müügitulu tekkimise osas.

milline kiri on muuhulgas saadetud K. Viitkinile. Sellele vaatamata esitas K. Viitkin mõned

nädalad hiljem PRIA-le investeeringutaotluse sama müügitulu andmeid kasutades. Sama

arvuti vaatlus tõendab ka tema aktiivset suhtlemist E. Mikenbergiga PRIA taotluste esitamise

teemadel. Lisaks on E. Mikenberg saatnud ka 25.01.2012 K. Viitkinile e-kirja teel vaide

seoses PRIA müügitulu teemaga. See vaie puudutab OÜ Setu Veis nimel 2010 a. esitatud

taotluse asjaolusid. Sellest vaidest nähtub väga selgelt ka problemaatika müügitulu osas. K.

Viitkin on ka selle ise allkirjastanud.

442.

Nendest asjaoludest tulenevalt oleks K. Viitkin pidanud väga selgelt aru saama, et

olukorras, kus ta on asunud äriühingu juhatuse liikmeks ja osanikuks teise isiku soovitusel,

tehes tehinguid teiste isikute nimel, s.t allkirjastades dokumente ilma, et oleks ise otsustanud

tehingute sisu üle, võttes teise isiku korraldusel kohustusi kolmandate isikute ees, tehes

kellegi suunamisel rahalisi tehinguid, pidi K. Viitkin aru saama, et antud tegevuse mõte ja

eesmärk saab olla tegutsemine variisikuna ehk varjata X.X. i seost äriühingutega. Kuivõrd ta

oli ka teadlik, et asus antud äriühingu ette variisikuks eesmärgil, et PRIA-st taotleda toetusi,

siis pidi ta ka vähemalt möönma, et tegemist võib olla pettuse teel toetuste taotlemisega.

Äriühingu eest vastutava isikuna oli tal võimalus kõik vajalikud dokumendid üle kontrollida,

kuid ta ei pidanud seda vajalikuks.

443.

Kuna kahtlused, et OÜ Setu Veis nimel taotletakse toetusi pettuse teel, pidid K. Viitkinil

tõusetuma juba hiljemalt 27.11.2011, siis pidi ta ka aru saama, et olles samasugustel

asjaoludel OÜ Veskivilly juhatuse liige, kes taotles samuti PRIA-lt toetusi (31.01.2012 e-

kiri), võib ka selle äriühingu puhul toimuda toetuste taotlemine pettuse teel.

444.

Toimunud sündmuste pinnalt oleks ta pidanud aru saama, et tegutsedes variisikuna ja

allkirjastades äriühingute dokumente valdkonnas, mis seonduvad PRIA toetustega ja nende

toetuste taotlemisel on tekkinud problemaatika andmete õigsuses, paneb ta jätkuvalt toime

ebaseaduslikke tegevusi. Veelgi enam, olukorras, kus OÜ Setu Veis taotluste osas jätkusid

2012-2013 haldusmenetluses tõsised kohtulikud vaidlused, kus vaidluste sisu oli valeandmete

esitamisega seonduv, jätkas K. Viitkin ka OÜ Veskivilly juhatuse liikmena ja tegi X.X. i

korraldusel rahalisi arveldusi, makstes omaniku laenuna OÜ Veskivilly kontole 95 000 eurot,

mille oli eelnevalt X.X. ilt saanud. Antud tehing oli vajalik näilike arvelduste teostamiseks.

Sellele järgnes ka mõni aeg hiljem tema volitusel (volitus 12.04.2013, tuvastatud ekspertiisiga

K. Viitkini allkiri) X.X. i poolt kuludeklaratsiooni esitamine PRIA-le toetuse saamise

eesmärgil.

445.

Olles variisikuna äriühingu juht ja dokumentide allkirjastaja, kus võeti kolmandate isikute

ees suuri rahalisi kohustusi, pidi K.Viitkin selgelt tajuma oma käitumises sisalduvat ohtu,

kuid lasi neil sündmustel edasi toimuda. Ei ole usutav, et majandusvaldkonna (ärijuhtimine)

erialal kõrgharidust omav isik ei suudaks aru saada riiulifirma majandusandmetest, kus

sisuliselt äriühingul majandustegevus puudus ja selle tegevuse tegelikest ehk kuritegelikest

eesmärkidest. See pilt räägib selgelt seda keelt, et K. Viitkin pidi aru saama OÜ Veskivilly

kaudu toimepandavast ebaseaduslikust tegevusest ja vähemalt kaudse tahtlusega aitas sellele

kaasa, olles juhatuse liige.

446.

Kui maakohus jõudis järeldusele, et K. Viitkin ei realiseerinud kõiki koosseisulisi

tunnuseid, s.t ei osalenud valeandmete loomisel ja nende esitamisel PRIA-le, siis ei ole ta

jätkanud analüüsimist selles kontekstis, et kas K. Viitkini tegu ei ole kvalifitseeritav

sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.

447.

Väärib märkimist, et K. Viitkini teopanus, tulenevalt süüdistusest, seisnes selles, et olles

variisikuna äriühingu osanik ja juhatuse liige, mis oli vältimatult vajalik selleks, et kuritegelik

skeem oleks võimalik ellu viia. Nimelt ei oleks X.X. saanud ise vastavaid rolle täita. Seoses

sellega oli ka K. Viitkini ülesandeks vajalike dokumentide allkirjastamine, mida nad said teha

äriühingu juhatuse liikmetena. Kogu X.X. i seotuse varjamine erinevate äriühingute nimel oli

üks olulisemaid komponente kogu plaanis, sest ilma selleta oleks ära langenud ka vajadus

võltsida müügiandmeid, hinnapakkumisi, majandusaasta aruandeid jne. Tähtsust omas ka

asjaolu, et äriühingute juhatuse liikmed oleksid lähedalt seotud isikud, et tagada tegevuse

kontrolli all hoidmine ja usaldus, kuivõrd arveldati ja taotleti suurtes summades rahalisi

vahendeid.

448.

Olles hiljemalt 31.01.2012 teadlik, et OÜ Veskivilly nimelt on taotletud ja ka saadud

toetus, pidi ta aru saama, et need võivad olla saadud pettuse teel. Vaatamata sellele jätkas ta

endiselt juhatuse liikmena, andes enne kuludeklaratsiooni esitamist volituse ja tehes rahalisi

arveldusi. Seega oli K. Viitkini panus lõppeesmärgiks vajalik ja kaalukas, ilma milleta ei

oleks õnnestunud ellu viia vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Seetõttu taotleb prokurör

ringkonnakohtult asjassepuutuvate tõendite ümberhindamist ja faktiliste asjaolude tuvastamist

ning nende pinnalt mõista K. Viitkin OÜ Veskivilly II episoodis süüdi.

K. Viitkini kaitsja vastuväited prokuröri apellatsioonile

449.

Vastuväidetes leitakse, et prokuröri apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu otsus

on seaduslik ja põhjendatud osas, milles mõisteti K. Viitkin õigeks Veskivilly OÜ teises

episoodis. Kohus leidis õigesti, et tõendatud ei ole asjaolu, et K. Viitkin oli teadlik 2011 sügisel

Veskivilly OÜ nimel esitatud investeeringutoetuse avaldusest ja seetõttu ei saa teda seostada

investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist.

Kohus luges põhjendatult usaldusväärseks K. Viitkini väite, et tema Veskivilly OÜ nimel

investeeringutoetuse taotlemisest vähemalt selle taotluse esitamise ajal teadlik ei olnud, kuna

enamikul nimetatud episoodis esitatud dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud. Prokuröri

apellatsioonis esitatud argumendid ei lükka maakohtu põhjendusi ümber.

450.

Kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga, et K. Viitkini ja E. Mikenbergi vaheline kirjavahetus

tõendab, et K. Viitkin oli teadlik sellest, et Veskivilly OÜ teises episoodis esitati PRIA-le toetuse

saamiseks tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Veskivilly OÜ teises episoodis esitas 12.09.2011

PRIA-le avalduse Veskivilly OÜ nimel volitatud isik X.X. . Seejuures on käekirjaekspertiisiga

tuvastatud, et X.X. ile 9.09.2011 Veskivilly OÜ nimel antud volikirjal on K. Viitkini allkiri

võltsitud. Kohus on asjas uuritud tõendite põhjal tuvastanud, et K. Viitkinit ei saa seostada

investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist.

Prokuröri apellatsioonis viidatud e-kirjad on kõik koostatud ja saadetud K. Viitkinile pärast

Veskivilly OÜ nimel toetuse taotlemise avalduse PRIA-le esitamist ega lükka seega ümber kohtu

tuvastatud asjaolu, et K. Viitkinit ei saa seostada investeeringutoetuse avalduse esitamise ajal

PRIA eksitamisega. Isegi kui lugeda, et K. Viitkin pidi nendest e-kirjadest teada saama, et

Veskivilly OÜ on taotlenud PRIA-lt toetust, ei anna see alust väita, et K. Viitkin oli avalduse

esitamise ajal teadlik, et PRIA-le esitati tegelikkusele mittevastavaid andmeid.

451.

Arusaamatuks jäävad prokuröri viited K. Viitkini tegevusele OÜ Setu Veis juhatuse liikmena.

Kuna OÜ Setu Veis ja Veskivilly OÜ on erinevad juriidilised isikud, kes taotlesid teineteisest

sõltumatult PRIA-lt toetust, on prokurör meelevaldselt kandnud K. Viitkini tegevuse OÜ Setu

Veis neljandas episoodis üle Veskivilly OÜ teise episoodi. Erinevalt OÜ Setu Veis neljandast

episoodist on kohus tuvastanud Veskivilly OÜ teises episoodis, et enamikul nimetatud episoodis

esitatud dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud. Kohus leidis õigesti, et kuna K. Viitkini

allkirjad on võltsitud, ei saa teda seostada nimetatud episoodis investeeringutoetuse taotluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamisega.

452.

Kaitsja ei nõustu prokuröri väitega, et K. Viitkini panus lõppeesmärki oli vajalik ja kaalukas,

ilma milleta poleks õnnestunud elluviija vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Kohtu

tuvastatud asjaoludest nähtub, et K. Viitkini panus seisnes selles, et ta nõustus olema Veskivilly

OÜ juhatuse liige ja volitas 12.04.2013 volikirjas X.X. it esindama Veskivilly OÜ-d PRIA-ga

teostavates tehingutes. Kohus leidis õigesti, et äriühingu osa omandamine ja juhatuse liikmeks

hakkamine olukorras, kus selle äriühingu tegevust juhib tegelikult teine isik, ei pea alati

tähendama, et äriühingu nimel kavatsetakse toime panna õigusvastaseid tegusid. Samuti ei saa

abikaasale Veskivilly OÜ nimel PRIA-ga tehingute tegemiseks volikirja andmisest järeldada, et

K. Viitkin pidi olema teadlik sellest, et volitatu esitab Veskivilly OÜ nimel PRIA-le tegelikkusele

mittevastavaid andmeid. Kohus on tuvastanud, et kõikidel ülejäänutel nimetatud episoodis

koostatud K. Viitkini allkirja kandvatel dokumentidel on K. Viitkini allkiri võltsitud, mistõttu ei

saa teda seostada avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Kuna nimetatud episoodis pandi tegu

toime toetuse taotlemiseks vajalikel dokumentidel K. Viitkini allkirja võltsimise teel, ei olnud

tema panus lõppeesmärgi saavutamiseks vajalik ega kaalukas.

453.

Kaitsja ei nõustu prokuröri taotlusega mõista K. Viitkinile karistuseks ühe aasta pikkune

vangistus. Kohus leidis õigesti, et K. Viitkini süü on keskmisest väiksem, ning pidas süü suurust

ja karistust raskendavate asjaolude puudumist arvestades võimalikuks teda karistada

kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega sanktsiooni keskmisest väiksemas määras.

Prokurör ei ole põhjendanud, mis põhjusel tuleks mõista K. Viitkinile karistusena vangistus.

Ringkonnakohtu järeldused seoses

OÜ Veskivilly II episoodi puudutavate

apellatsioonidega

454.

Seda episoodi on vaidlustanud X.X. , E. Mikenberg ja E. Aniott, kes taotlevad

õigeksmõistmist. Prokurör on vaidlustanud K. Viitkini õigeksmõistmise ja taotleb tema

süüdimõistmist. Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott tuleb selles episoodis õigeks mõista.

Ülejäänud taotlused rahuldamisele ei kuulu. Vastuseks esitatud taotlustele ringkonnakohus

märgib järgmist.

455.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et X.X. varjas oma abikaasa K. Viitkini

isiku abil osalust/seotust OÜ-ga Veskivilly. Tegemist on abikaasadega, kellel on

ühisvararežiim ning isegi kui registris on kajastatud osanikuna üks abikaasadest, on abielu ajal

omandatu nende ühisvara. Seega ei ole ka vahet, kes abikaasadest on registrisse kantud,

mistõttu ei saa ka luua väärmuljet, et ühe abikaasa osalus äriühingus varjab teise abikaasa

omandit.

456.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus käsitles eeltoodud küsimust seoses äriregistri

kannetega, mis on PRIA-le aluseks äriühinguga seotud isikute väljaselgitamisel. OÜ Veskivilly

osa omandamine K. Viitkini poolt toimus vahetult enne investeeringutoetuse avalduse

esitamist. See annab alust järelduseks, et OÜ osa ost just K. Viitkini nimele ja tema

nimetamine juhatuse liikmeks kandiski eesmärki PRIA-t eksitada antud OÜ-ga seotud isikute

ringist. See oli aga vajalik varjamaks asjaolu, et X.X. omas OÜ Veskivilly üle valitsevat

mõju KonkS § 2 lg 4 mõttes (maakohtu otsuse lk 189). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

järeldusega.

457.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et SIA-le Ekso Latvia konsultatsiooni

osutamine ja äriplaani koostamine oli näilik ning kohus on asunud ise süüdistust täiendama,

väljudes sellega süüdistuse piiridest.

458.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on põhjendanud, miks SIA Ekso Latvia

20.12.2013 arvel nr 13 kajastatud teenust ei ole tegelikult osutatud ning arvel näidatud tehing

on näilik. Seega on OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saatelehel nr 1 märgitud summa tasumata

(maakohtu otsuse lk 196-200). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega ja leiab, et

tegemist ei ole süüdistuse piiridest väljumisega, sest süüdistuse kohaselt 31.12.2010 arve

koostamise eesmärk oli näiliku õigusliku aluse loomine, justkui antud tehing oleks toimunud

ja vastavaid andmeid saaks kajastada majandusaasta aruandes ning PRIA-le esitatavates

dokumentides (maakohtu otsuse lk 24). Seega süüdistus sisustab, mida peetakse näiliku

tehingu all silmas.

459.

X.X. i kaitsja ei ole nõus maakohtu järeldusega, et 19.09.2013 kuludeklaratsioonis esitati

teave tööde kohta, mis puudutasid 15 603,02 euro ulatuses katusetöid ning mida ei oldud

teostatud. Kuigi nimetatud asjaolust teavitati kontrolli teostanud PRIA ametnikku R.P. i, on

maakohus pidanud seda siiski valeandmete esitamiseks ning ei ole pidanud usutavaks, et

tegemist on eksimusega. Kaitsja leiab, et kuna nimetatud töö tehti lõpuks ära, siis on

arusaamatu, miks pidanuks taotleja tahtlikult selle kohta valeandmeid esitama. Tegemist oli

tööde vale akteerimise ja eksitusega, millest taotleja teavitas ise haldusorganit, mistõttu ei

viidud haldusorganit ka eksitusse.

460.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist ei olnud eksitusega, vaid katusetööde

kohta esitati tahtlikult valeandmeid. See järeldus põhineb 10.09.2013 kuludeklaratsioonile lisatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktil, mis sisaldab üksikasjalikku loetelu akteeritud töödest, sh on

seal nimetatud kuivati katusekattetööd maksumusega 15 603,02 eurot. Akti on tellija esindajana

allkirjastanud X.X. . Tema oli ka antud objektil ehitustööde tegemist korraldav isik. See

asjaolu annab alust järeldada, et ehitustööde seis objektil pidi X.X. ile teada olema. Seega ei

esitanud ta kuludeklaratsioonis tehtud tööde maksumuse kohta ebaõigeid andmeid mitte

kogemata, vaid tahtlikult. PRIA kontrollist teadasaamisele järgnenud tegevus (teavitus, et osa

töid on tegemata ja uue kuludeklaratsiooni esitamine ning tööde hilisem ärategemine) on

suunatud ootamatust kontrollist teadasaamisel tekkinud olukorra parandamisele. See ei tee

olematuks fakti, et 19.09.2013 kuludeklaratsiooni esitades nõudis taotleja väljamakset ka

osaliselt tegemata tööde eest (maakohtu otsuse lk 206-213).

461.

X.X. i kaitsja leiab, et kuigi maakohus ei ole lugenud M.A. u ja A.T. i ütlusi

usaldusväärseteks, on ometigi nende ütluste alusel loetud näilikuks OÜ UPA Building ja OÜ

Veskivilly vaheline töövõtuleping. Kaitsja arvates nende ütlusi ei tohtinud arvestada.

462.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole nimetatud ütlustele

hinnangut andes menetlusõigust rikkunud. Maakohus märkis, et M.A. u ütluste kohaselt OÜ

Veskivilly poolt ülekantud raha jäi OÜ-le UPA Building X.X. ile ehituse finantseerimiseks

antud võla katteks. A.T. i ütlustest nähtuvalt on ta M.A. uga laenu tagasimaksmise

probleemist rääkinud, sest mingil ajal nad laenasid X.X. ile raha. Kohus leidis, et A.T. i

ütlused väidetava laenu kohta on niivõrd üldsõnalised, et neist ei nähtu selle tehingu

asjaolusid. M.A. u ütlused on küll veidi konkreetsemad, kuid kohus ei pidanud ainuüksi tema

ütlustele tuginedes võimalikuks tuvastada, kas selline tehing toimus. Kohus on on leidnud, et

ka asjaolu, et OÜ UPA Building on tasunud OÜ Veskivilly objektiga seotud kaupade ja

teenuste eest, ei tõenda laenulepingu olemasolu. Seega nimetatud tõendite kogum ei kinnita

laenulepingu olemasolu. Maakohus tuvastas, et OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly vaheline

töövõtuleping, samuti muu ehituse käiku tõendav dokumentatsioon on näilik. Samas on

tõendatud, et OÜ UPA Building objektil tekkinud kulud kandis ja OÜ Veskivilly need temale

hüvitas. Kohus leidis, et asjaolu, kas OÜ UPA Building võttis need kulud esmalt enda kanda

mingi eelneva laenulepingu või muu kokkuleppe alusel, ei omagi määravat tähendust.Töö eest

objektil tuli tegelikele tööde teostajatele niikuinii maksta. Millises järjekorras tasumiseks

vajalikke toiminguid tehti, ei oma tähtsust. Oluline on see, et OÜ Veskivilly poolt

investeeringuobjekti ehitamise eest tasumisele kuuluv raha liikus OÜ UPA Building konto

vahendusel. Näiliku töövõtulepingu sõlmimine ning OÜ UPA Building ja OÜ Veskivilly

vaheliste arvelduste tegemise eesmärk oli PRIA-le väärpildi loomine. Taotleja on sellega

püüdnud tõendada asjaolu, et objekti ehitas kuludeklaratsioonis näidatud äriühing, varjates

asjaolu, et objekti ehitasid tegelikult teised äriühingud (maakohtu otsuse lk 214-215).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

463.

E. Anioti kaitsja ei ole nõus, et E. Aniott mõisteti selles episoodis süüdi ainult seetõttu, et

ta kinnitas OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, milles näidatud tegelikkusele

mittevastavat müügitulu kasutati investeeringutoetuse taotlemisel. Samas ta ei ole osalenud

mittevastavate hinnapakkumiste koostamisel, PRIA-le investeeringutoetuse avalduse

esitamisel ega investeeringu elluviimisel. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ

Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine toimus X.X. i ja E. Anioti

kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Ükski tõend ei tõenda, et E. Aniott oleks olnud teadlik

X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda.

464.

Maakohus tuvastas, et OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine

toimus X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena. Seda kinnitavad E. Anioti

enda ütlused, et veel tema juhatuse liikmeks oleku ajal oli plaan hakata hoonetesse

investeerima, neid parendama. Vastava projekti tellis X.X. ajal, kui E. Aniott oli veel

juhatuse liige. Projekti tellimine viitab asjaolule, et X.X. oli kindel, et OÜ Veskivilly hakkab

hooneid rekonstrueerima. Seega oli nende omavaheline tegevus kooskõlastatud.

Taotlemisvoor toetuse saamiseks antud meetme alusel oli sel ajal juba käimas. Järelikult nii

projekti valmimise ajal kui OÜ Veskivilly osaga tehingu toimumise ajal oli OÜ Veskivilly

nimel investeeringutoetuse taotlemine juba päevakorras. Projektiga tegelemine viitab X.X. ile

kui OÜ Veskivilly nimel äriühingu tegevust korraldavale isikule ajal, mil juhatuse liige oli

veel E. Aniott. Seega toimus OÜ Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimise ettevalmistamine

X.X. i ja E. Anioti kooskõlastatud tegevuse tulemusena (maakohtu otsuse lk 191-193).

465.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega. Ükski kohtus uuritud tõend ei

kinnita, et E. Aniott oleks olnud teadlik X.X. i kavatsusest OÜ Veskivilly ait-kuivati

rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda. E. Aniott on kinnitanud, et ise ta ka seda toetust

ei taotlenud, kuna soovis võõrandada äriühingu osaluse. Seega toetuse taotlemine ei olnud

neil omavahel kooskõlastatud.

466.

E. Anioti kaitsja hinnangul ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud. Kuigi E. Aniott

on 01.07.2011 allkirjastanud OÜ Veskivilly 2010. a majandusaasta aruande, kus on 2010. a

müügituluna näidatud 301 000 krooni, mis on saadud ettevõtte juhatuse liikme osutatud

juhtimisteenusest Läti ettevõttele, ei ole sellega süüteokoosseis täidetud. KarS § 210 lg 2 järgi

on karistatav üksnes tahtlikult toimepandud tegu. Maakohus on tuvastanud, et E. Aniott ise

toetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega kokku ei puutunud. Ta oli selleks volituse andnud

B.J. ele. E. Mikenbergi, B.J. e ja E. Anioti ütlused on kattuvad asjaolus, et OÜ Veskivilly

investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku asjaajamisega tegelesid B.J. ja E. Mikenberg. E.

Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. Eeltoodu osutab

sellele, et E. Aniott ei olnud investeeringutoetuse taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni

kokkupanemisega seotud ega olnud toetuste taotlemise asjaolude ja tingimustega kursis.

Seega on E. Aniott allkirjastanud majandusaasta aruande, teadmata, et see võib sisaldada

ebaõigeid andmeid. Kuna E. Aniotile ei olnud teada, et majandusaasta aruanne võib sisaldada

tegelikkusele mittevastavaid andmeid ja neid andmeid kasutatakse PRIA-lt

investeeringutoetuse taotlemiseks, ei ole süüteo subjektiivne koosseis täidetud (puudub

tahtlus). Majandusaasta aruandes märgitud andmete kontrollimata jätmisega võis E. Aniott

rikkuda korraliku ettevõtja hoolsust, kuid see ei ole piisav, et teda kriminaalvastutusele võtta.

467.

Maakohus leidis, et E. Aniott kinnitas majandusaasta aruande, milles näidatud andmed

müügitulu kohta ei vastanud tegelikkusele, kuid neid kasutati investeeringutoetuse

taotlemisel. Selline tegevus seostab E. Aniotti ka investeeringutoetuse esitamisega vaatamata

sellele, et avalduse esitamise hetkel ta enam OÜ Veskivilly juhatuse liige ei olnud. Maakohus

leidis, et kuigi E. Aniott enda väitel piirdus aruande kinnitamisel ainult selle põgusa

sirvimisega, siis isegi sel juhul ei saanud müügitulu olemasolu talle märkamata jääda. Kuigi ta

enda kinnitusel müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea, ometi ta aruande kinnitas.

Selliselt käitudes E. Aniott sisuliselt kiitis heaks tegelikkusele mittevastava müügitulu

olemasolu. Asjaolu, et väidetava müügitulu tekkimise ajal E. Aniott oli äriühingu juhatuse

liige, kuid ise ta vastavat tehingut polnud teinud, andis talle piisava aluse eeldada, et

müügitulu pole õige. Korraldades raamatupidaja K.H. abil näiliku 31.12.2010 arve-saatelehe

nr 1 koostamise pidi X.X. olema veendunud, et ka äriühingu juhatuse liige seda aktsepteerib.

Selline X.X. i ja E. Anioti käitumine võimaldab järeldada, et nende tegevus oli kooskõlastatud

(maakohtu otsuse lk 200-201).

468.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega. Ringkonnakohus märgib, et toetuse

taotlus esitati PRIA-le 12.09.2011, kuid siis ei olnud E. Aniott enam äriühingu juhatuse liige.

Puutumust toetuse taotlusega omab E. Anioti poolt 01.07.2011 äriühingu 2010. a

majandusaasta aruande kinnitamine, milles oli näidatud tegelikkusele mittevastavat

müügitulu. E. Anioti enda kinnitusel ta müügitulu tekkimise asjaoludest midagi ei tea. See

väide on kinnitust leidnud maakohtu poolt tuvastatuga, et vajaliku asjaajamisega tegelesid

B.J. ja E. Mikenberg. Kuna ei ole tõendatud, et E. Aniott oli teadlik X.X. i kavatsusest OÜ

Veskivilly ait-kuivati rekonstrueerimiseks PRIA-lt toetust taotleda, siis ei olnud tal ka

võimalik aru saada, milleks näilik müügitulu vajalik on. Maakohus on leidnud, et

majandusaasta aruande esitamine ei pruugi seostada juhatuse liiget pettuse teel

investeeringutoetuse taotlemisega isegi juhul, kui müügitulu andmed ei ole majandusaasta

aruandes õiged ja neid on kasutatud investeeringutoetuse taotlemisel. Määrav on see, kas

süüdistatav oli teadlik, et ebaõigeid müügitulu andmeid kasutatakse toetuse taotlemisel

(maakohtu otsuse lk 201). Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott ei olnud sellest teadlik. Nagu

eespool märgitud, koostasid müügitulu aluseks oleva arve K.H. ja X.X. , E. Aniott selles ei

osalenud. Ainult see, et veel tema OÜ Veskivilly juhatuse liikmeks oleku ajal oli päevakorras

ait-kuivati hoonete parendamine, ei tähenda, et ta oli teadlik X.X. i plaanist selleks PRIA-lt

toetust taotleda ja teha seda mittevastavate andmete (näilik müügitulu) esitamise abil.

Ringkonnakohus leiab, et E. Aniott ei hoidnud kuriteokoosseisu tunnustele vastavate

sündmuste kulgemist enda kontrolli all ega valitsenud tegu, sest üksnes majandusaasta

aruande kinnitamine ei ole piisav selleks, et saada PRIA-lt toetust. Ülejäänud käesolevas

episoodis märgitud tegude toimepanemise ajal ei olnud ta enam OÜ Veskivilly juhatuse liige.

Tõendatud ei ole E. Anioti tegevus kaastäideviijana ega ka kaasaaitajana (viimase kohta vt ka

käesoleva otsuse p 246). Seega tuleb ta tõendamatuse tõttu OÜ Veskivilly teises episoodis

õigeks mõista.

469.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja arvates tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenbergi osalusel

oleks kujundatud ettevõtte müügitulu-koostatud võltsitud arveid. Samuti ei ole tõendatud

puutumus võimalike arvete koostamisel SIA Ekso Latviale. Ükski tõend ei kinnita, et E.

Mikenberg oleks esitanud ehitusfirmadele hinnapäringuid, tegelenud hinnapakkumistega või

oleks kuidagi mänginud kokku isikutega, keda ta ei tundnud ega kes ei ole temaga suhelnud

(A.T. , M.A. ). Puuduvad tõendid, et E. Mikenbergil oleks olnud OÜ Veskivilly

majandusaasta aruande muutmise, esitamise või müügitulu kujunemisega mingigi seos. Kuna

E. Mikenberg ei ole seotud näiliku müügitulu tekitamisega, ei osalenud hinnapakkumiste

koostamisel ning ei ole seotud OÜ Veskivilly II episoodi investeeringu elluviimisega, siis

tulnuks E. Mikenberg õigeks mõista.

470.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus õigustatult tuvastas E. Mikenbergi seotuse OÜ

Veskivilly II episoodis taotluse esitamisega. E. Mikenbergi väide, et ta ei tea, kes tegelikult

taotluse esitamisega tegeles, on ümber lükatud tema 23.08.2011 e-kirjaga B.J. ele ja X.X. ile,

milles ta on palunud endale saata OÜ Veskivilly taotluse koostamiseks vajalikud

dokumendid. Ühtlasi on ta teinud ettepaneku, et enne taotlemist peab vormistama ettevõtte

müügi Eglele, et saada lisapunkte. Ka OÜ Veskivilly I episoodis E. Mikenberg valmistas

taotluse ette ja juba siis ajas ta asju X.X. iga. E. Mikenberg on olnud seotud nii OÜ

Megarunner kui OÜ Veskivilly nimel esitatavate investeeringutoetuste ettevalmistamisega

ning määruse nr 20 § 6 lg-s 7 sätestatud piirang pidi talle kui seda valdkonda hästi tundvale

isikule olema teada. Sellises olukorras pidi talle olema arusaadav, et X.X. i seotuse varjamine

OÜ-ga Veskivilly seotud isikute ringist toimub PRIA eksitamise eesmärgil. Seega on E.

Mikenberg seotud PRIA eksitamisega äriühinguga seotud isikute ringist (maakohtu otsuse lk

191-194).

471.

Maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi osalemist näiliku müügitulu tekitamises. Kuigi

oma 18.06.2011 e-kirjas on ta selgitanud, milline antud taotlusele sobiv müügitulu peab

olema, ei ole see maakohtu arvates küllaldane teda seostada näiliku müügitulu tekitamisega,

milleks X.X. i korraldusel koostati OÜ Veskivilly 31.12.2010 arve-saateleht nr 1. Käesoleval

juhul puuduvad tõendid, et OÜ Veskivilly 2010 majandusaasta aruande sisu või müügitulu

aluseks oleva arve sisu oleks E. Mikenbergiga kooskõlastatud või et ta oleks andnud

näpunäiteid nende muutmiseks (maakohtu otsuse lk 201).

472.

Maakohus ei tuvastanud E. Mikenbergi seotust hinnapakkumiste koostamisega. Kuigi

11.09.2011 e-kirjaga X.X. talle hinnapakkumised saatis, siis nende sisu kattub ka edaspidi

investeeringutoetuse avaldusele lisatutega. Seega ei saa väita, et hinnapakkumisi oleks E.

Mikenbergi ettepanekute alusel kuidagi muudetud. Samuti ei tuvastatud E. Mikenbergi

seotust investeeringu elluviimisega (maakohtu otsuse lk 203 ja 216).

473.

Prokurör ei ole neid maakohtu järeldusi vaidlustanud ning seetõttu ringkonnakohtul

puudub pädevus maakohtuga vastupidisele seisukohale asuda. Samas maakohtu selline

järeldus ei anna alust E. Mikenbergi õigeks mõista, sest ta on seotud valeandmete esitamisega.

Ta korraldas tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike

dokumentide koostamist, olles teadlik, et mõlemad X.X. iga seotud äriühingud (OÜ

Veskivilly ja OÜ Megarunner) ei saa toetust taotleda (maakohtu otsuse lk 204-205).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldusega.

474.

Prokurör taotleb selles episoodis K. Viitkini süüditunnistamist. Prokurör leiab, et K.

Viitkini tegevus on analoogne OÜ Setu Veis II ja IV episoodiga, milles ta süüdi mõisteti.

Seega pidi ta ka aru saama, et olles samasugustel asjaoludel OÜ Veskivilly juhatuse liige, kes

taotles samuti PRIA-lt toetusi, võib ka selle äriühingu puhul toimuda toetuste taotlemine

pettuse teel. Olles variisikuna äriühingu juht ja dokumentide allkirjastaja, kus võeti

kolmandate isikute ees suuri rahalisi kohustusi, pidi K.Viitkin selgelt tajuma oma käitumises

sisalduvat ohtu, kuid lasi neil sündmustel edasi toimuda. Ei ole usutav, et majandusvaldkonna

(ärijuhtimine) erialal kõrgharidust omav isik ei suudaks aru saada riiulifirma

majandusandmetest, kus sisuliselt äriühingul majandustegevus puudus ja selle tegevuse

tegelikest ehk kuritegelikest eesmärkidest. Seega K. Viitkin pidi aru saama OÜ Veskivilly

kaudu toimepandavast ebaseaduslikust tegevusest ja vähemalt kaudse tahtlusega aitas sellele

kaasa, olles juhatuse liige. Prokurör leiab, et kui maakohus jõudis järeldusele, et K. Viitkin ei

realiseerinud kõiki koosseisulisi tunnuseid, s.t ei osalenud valeandmete loomisel ja nende

esitamisel PRIA-le, siis ei ole ta jätkanud analüüsimist selles kontekstis, et kas K. Viitkini

tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena.

475.

Ringkonnakohus leiab, et prokuröri taotlus ei kuulu rahuldamisele, sest maakohus on K.

Viitkini osas selles episoodis tõendeid õigesti hinnanud ning alust nende ümberhindamiseks ei

ole. Maakohus tuvastas, et kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, siis ei saa teda seostada

selles episoodis investeeringutoetuse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Kuigi

19.01.2012 tema ja E. Mikenbergi vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et ta on tundnud huvi

OÜ Veskivilly 2011 käibenumbrite kohta, ei ole see piisav seostamaks teda

investeeringutoetuse avalduse esitamisega 12.09.2011. Samuti ei ole tuvastatud K. Viitkini

seost müügitulu andmete näitamise ega hinnapakkumistega (maakohtu otsuse lk 193, 200,

205). Investeeringu elluviimisega seostab teda X.X. ile 12.04.2013 antud volikiri ja osalemine

ehituse rahastamise korraldamises. Kuigi maakohtu arvates on tõendatud, et K. Viitkin oli

vähemalt 2012 teadlik OÜ Veskivilly nimel investeeringutoetuse taotlemisest, siis PRIA-le

seoses investeeringu elluviimisega esitatud valeandmetega K. Viitkinil endal vahetu

puutumus puudub. Seetõttu ei saa teda seostada antud episoodis PRIA-le valeandmete

esitamisega ka investeeringu elluviimise etapis (maakohtu otsuse lk 216-217).

476.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud põhjendustega. Neid ei lükka ümber ka

prokuröri viited K. Viitkini tegevusele OÜ Setu Veis juhatuse liikmena, sest erinevalt neist

episoodidest käesolevas episoodis tuvastati, et dokumentidel on K. Viitkini allkirju võltsitud.

Kohus leidis õigesti, et kuna K. Viitkini allkirjad on võltsitud, ei saa teda seostada käesolevas

episoodis investeeringutoetuse taotluse avalduse ettevalmistamise ja esitamisega. Allkirjade

võltsituse tõttu ei saa nõustuda prokuröri väitega, et K. Viitkini panus lõppeesmärki oli vajalik ja

kaalukas, ilma milleta poleks õnnestunud ellu viia vastavat kuritegelikku plaani kui tervikut. Kuna

tema panus lõppeesmärgi saavutamiseks ei olnud vajalik ega kaalukas, siis puudub alus

analüüsida, kas K. Viitkini tegu ei ole kvalifitseeritav sooduskelmuse katsele kaasaaitamisena,

nagu prokurör seda taotleb.

E. Mikenbergi süüdistus seoses OÜ-ga Gateway

477.

E. Mikenberg ja M.R. esitasid 21.09.2009 PRIA Põlva büroos OÜ Gateway nimelt MAK

meetme nr 3.1 raames investeeringutoetuse taotluse summas 99 901,77 eurot Põlva

maakonnas Kasuka kinnistul asuva ehitusjärgus oleva hoone rajamiseks lammaste

tapapunktiks. Tegelikkusele vastavaid andmeid esitades ei oleks taotleja ja antud

investeeringu objekt vastanud MAK meetme nr 3.1 nõuetele.

478.

Vastavalt investeeringutoetuse esitamise tingimustele ei tohtinud investeeringu tegemist

alustada enne investeeringutaotluse esitamist. Antud juhul oli aga lammaste tapapunkti

rajamist M.R. i poolt alustatud juba aastal 2008 ning sisuliselt oli taotluse esitamise hetkeks

lammaste tapamaja konstruktsioon juba valmis. Samuti pidi uue hoone püstitamise korral

kavandatava ehitise alune maa olema taotleja omandis või pidi taotleja kasuks olema seatud

hoonestusõigus. Selleks vormistati OÜ Gateway (esindaja M.R. ) ja OÜ Ekso Agro (esindaja

X.X. ) vahel näilik leping justkui kasutaks ehitise alust maad OÜ Getway kasutusrendi alusel.

479.

Kuna taotluse lisana tuli PRIA-le esitada ka ehitusluba, siis selleks koostas E. Mikenberg

koostöös E. Aniotiga 20.01.2010 ehitusloa taotluse, mille allkirjastas E. Aniott kui

maaomaniku esindaja ning mille alusel väljastati 26.01.2010 ehitusluba nr 667. Ehitusloa

alusel anti luba hoonele ehitisregistri koodiga 120590862, millele vastas samal kinnistul

vahetus läheduses olev heinküün, kuid mida tegelikkuses ei olnud kunagi plaanis

rekonstrueerida lammaste tapapunktiks.

480.

MAK meede nr 3.1 nägi ette, et taotlejal pidi taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud

majandusaastal olema suurem müügitulu kui 2 400 eurot (37 552 krooni).

Investeeringutaotlusesse märgiti üksnes, et OÜ Gateway eelmise majandusaasta müügitulu oli

200 000 eesti krooni. Tegelikkuses puudus OÜ-l Gateway reaalne majandustegevus ja

müügitulu ning raamatupidamises asuvad 2008. aasta arved müügituluga 200 000 krooni olid

näilised ning koostatud üksnes pettuse toimepanemise eesmärgil.

481.

Mis puudutab MAK meetmes nr 3.1 sätestatud nõuet võtta investeeringuobjekti kohta

vähemalt kolm võrdlevat hinnapakkumist, siis siinkohal leppisid E. Mikenberg, L.R. ja M.R.

kokku, et hinnapakkumiste sisulist küsimist läbi ei viida, vaid hinnapakkumise võidab OÜ

Kental Ehitus (omanik ja juhatuse liige L.R. ), tehes pakkumise määras, mille alusel sai

toetust taotleda maksimaalses määras, samal ajal mitte ületades väikeprojektidele kehtestatud

hinnapiiri. OÜ Kental Ehitus pakkumise juurde võeti kaks võrdlevat hinnapakkumist, mis olid

OÜ Kental Ehitus pakkumisest kõrgemad, võimaldades viimase võitjaks valida.

482.

Esitatud taotlus (kuigi tingimustele mittevastav) võeti menetlusse ja PRIA peadirektori

09.02.2010 käskkirjaga nr 13-6/260 määrati OÜ-le Gateway toetust summas 1 522 123 eesti

krooni (97 281,39 eurot).

483.

Selleks, et luua PRIA-le väärpilti justkui OÜ Gateway on ka reaalselt OÜ-le Kental

Ehitus tasunud seoses lammaste tapapunkti rajamisega 1 212 661,4 krooni kuludeklaratsiooni

alusel, korraldasid E. Mikenberg ja L.R. oma kontode vahel ajavahemikus 21.04.2010 –

30.04.2010 arveldamise. Selleks oli E. Mikenberg eelnevalt laenanud 200 000 krooni

kolmandalt isikult, misjärel hakkas seda 11 erineva kandena üle kandma OÜ Kental Ehitus

arvele. Pärast iga ülekande sooritamist võttis L.R. OÜ Kental Ehitus arvelt sularaha välja ja

andis selle E. Mikenbergi kätte, kes maksis selle OÜ Gateway kontole uuesti sisse ja sooritas

järjekordse ülekande OÜ-le Kental Ehitus. Nõnda keerutati ühte rahasummat seni, kuni

näilikul arvel kajastatud summa sai tasutud. Arve tasumist tõendav kontoväljavõte esitati

kuludeklaratsiooni lisana, millega loodi PRIA-le ebaõige ettekujutus, et rahaülekanded on

sooritatud OÜ Gateway seoses OÜ Kental Ehitus poolt osutatud ehitusteenusega.

Tegelikkuses kasutati ülekanneteks ühte sama rahasummat, mis ei olnud tasu ehitustööde eest.

484.

05.07.2010 viidi PRIA ametniku poolt läbi investeeringuobjekti kontroll, mille käigus

jäeti kontrolli teostajale mulje, et tegemist on rekonstrueeritava hoonega, millele on

väljastatud ehitusluba nr 667, kuigi tegelikkuses näidati kontrollijale 2008 a. ehitama hakatud

lammaste tapamaja, mida ei rekonstrueeritud ehitusloa nr 667 alusel, vaid millele oli antud

ehitusluba nr 471 uue ehitise rajamiseks. Seega anti investeeringukontrolli käigus kontrolli

teostajatele tegelikest asjaoludest tulenevalt ebaõiget teavet, mille tulemusel tegi PRIA

19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel toetuse osalise väljamaksmise otsuse, mille alusel

maksti 23.07.2010 OÜ-le Gateway esimese osamaksena välja 32 292,99 eurot.

Maakohtu järeldused

485.

Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist OÜ Togwotee TPM üldandmete kohta nähtuvalt oli

äriühingu ärinimeks perioodil 05.04.2007 kuni 23.09.2014 OÜ Gateway. Põhitegevusalaks

alates 15.02.2007 kuni 01.01.2008 oli kinnisvara arendus ja müük, alates 01.01.2008 kuni

06.10.2010 joonestusprojektide arendus ning alates 06.10.2010 ärinõustamine jm

juhtimisalane nõustamine. Juhatuse liige perioodil 05.04.2007 kuni 21.09.2009 oli E.

Mikenberg, perioodil 21.09.2009 kuni 20.10.2010 M.R. , perioodil 20.10.2010 kuni

06.10.2014 jälle E. Mikenberg ning perioodil 06.10.2014 kuni 16.02.2015 R. Pint. E.

Mikenberg oli ainuosanik perioodil 02.04.2007 kuni 24.09.2014. Alates 24.09.2014 on

ainuosanikuks Transatlantic International Brokers Corp., asukohaga Panama. Maakohus

tuvastas, et M.R. i roll äriühingu juhtimises seisnes peamiselt dokumentide allkirjastamises,

OÜ Gateway igapäevase korraldamisega tegeles E. Mikenberg, sealhulgas ka ajal, mil

juhatuse liikmeks äriregistri andmetel oli M.R. .

486.

Investeeringutoetuse avaldusest nähtub, et OÜ Gateway (mida esindas M.R. ) esitas

21.09.2009 taotluse toetuse saamiseks tapapunkti rajamiseks. Investeeringu eesmärgiks on

pakkuda soodsat ja kvaliteetset tapateenust Lõuna-Eesti piirkonnas. Kuigi

investeeringutoetuse avalduse on PRIA-le esitanud M.R. , tegeles taotluse esitamiseks

vajaliku asjaajamisega E. Mikenberg, kasutades konsulent E.E. abi.

487.

Süüdistatavate M.R. i ja E. Mikenbergi ning tunnistajate E.E. ja M-J. Uibo ütlused

kogumis tõendavad, et OÜ Gateway investeeringutoetuse avalduse esitamine toimus M.R. i

ja E. Mikenbergi koostöös. Nii E. Mikenberg kui M.R. , samuti tunnistaja M-J. Uibo on

kinnitanud, et M.R. il oli soov investeeringutoetust taotleda ja selleks vajaliku asjaajamisega

abistas E. Mikenberg. E. Mikenbergi väitel pöördus ta omakorda taotlemiseks vajalike

dokumentide koostamiseks E.E. poole ja viimane on seda asjaolu samuti kinnitanud.

488.

Nii M.R. kui ka tunnistaja M-J. Uibo on kinnitanud, et lammaste tapapunkti ehitamisega

Abisaare külas asuvale Kasuka kinnistule alustasid nad juba enne PRIA-le taotluse esitamist

ja seda tehti oma jõududega ning M.R. i rahaliste vahendite arvel. Seda et Kasuka kinnistul oli

enne tapamaja ehitamist olemas laut koos küüniga ning ehitatav tapamaja lisandus kinnistule

uue hoonena, on kinnitanud tunnistajad M-J. Uibo, T. Juust ja E. Varul ning see nähtub ka

ehitusprojekti dokumentatsioonist. Et kinnistul oli laut koos mingi abihoonega, on kinnitanud

ka süüdistatav M.R. . Kuigi viimane on nimetanud abihoonet saepuru- ja heinahoidlaks, ei ole

maakohtu arvates alust kahelda selles, et süüdistatava nimetatud hoone näol on tegemist sama

hoonega, mida teised isikud on nimetanud küüniks. 18.06.2015 vaatlusprotokolli lisadeks

olevad fotod tõendavad, et fotode tegemise ajal 05.08.2009 on ehitataval hoonel olemas olnud

juba vundament, seinad ja katusekonstruktsioon.

489.

Tunnistaja U. Salumetsa ütlused, et ta väljastas Kasuka kinnistule erinevatel aegadel

lammaste tapapunkti ehitamisega seonduvalt kaks ehitusluba, on kooskõlas väljatrükkidega

ehituslubadest 471 ja 667. Ehituslubadest nähtuvalt on esimene neist antud ehitise

püstitamiseks ja teine ehitise (heinaküüni) rekonstrueerimiseks. Ehituslubade väljatrükkidel

olevast ehitusprojekti numbrist 8-101 järeldub ja tunnistaja U. Salumets on kohtule

kinnitanud, et kummagi ehitusloa aluseks on olnud üks ja sama projekt. Valgjärve

Vallavalitsus andis 2010 jaanuaris ehitusloa Kasuka kinnistul asuva teise (ehitisregistri

koodiga 120590862) ehitise rekonstrueerimiseks lammaste tapapunktiks, millele vastas samal

kinnistul olev heinküün.

490.

Maakohus tuvastas, et OÜ Gateway investeeringutoetuse avalduses on esitatud

tegelikkusele mittevastavaid andmeid. Taotledes toetust ehitise rekonstrueerimiseks, oli

investeeringuobjektiks tegelikult uus hoone. Kriminaalasjas olevatest tõenditest nähtub, et

M.R. alustas lammaste tapapunkti rajamist juba tunduvalt enne investeeringutoetuse avalduse

esitamist ning sisuliselt oli taotluse esitamise hetkeks lammaste tapamaja põhikonstruktsioon

(vundament, seinad, katus jne) rajatud. Ka ei olnud täidetud nõue maa kasutamise õigusliku

aluse osas, sest ehitisalune maa ei olnud Gateway OÜ omandis ega olnud tema kasuks seatud

hoonestusõigust, vaid maad kasutas OÜ Gateway maa omanikuga 18.09.2009 sõlmitud

kasutusrendi lepingu alusel. Viimane ei välistanud investeeringutoetuse taotlemist

rekonstrueeritavale ehitisele. Kuid nagu maakohus eespool tuvastas, oli

investeeringuobjektiks uus ehitis, mille puhul oli nõutav maa omandi- või hoonestusõigus.

491.

Kui PRIA avastas vastuolu ehitusloa ja investeeringuobjekti aluse maa õigusliku

kasutamise osas, kinnitas taotleja veelkord, et tegemist on olemasoleva hoone

rekonstrueerimisega tapapunktiks ja esitas Valgjärve Vallavalitsuse 26.01.2010 ehitusloa.

Kuid uue ehitusloa olemasolu ei muutnud investeeringutoetuse taotlemist seaduslikuks. Antud

ehitusluba oli antud samal kinnistul asuva ehitise ehitisregistri koodiga 120590862, s.o

heinaküüni rekonstrueerimiseks. Nii investeeringutoetuse avalduses märgitu kui taotluse

menetlemise käigus hangitud Valgjärve Vallavalitsuse 26.01.2010 ehitusluba tekitas PRIA-s

ebaõige ettekujutuse nagu rekonstrueeritakse olemasolevat hoonet, s.o heinaküüni lammaste

tapapunktiks. Tegelikult oli juba vähemalt aasta varem alustatud lammaste tapapunktiks

hoopis teise uue hoone ehitusregistri koodiga 120565440 ehitust.

492.

Tunnistaja M-J. Uibo ütluste kohaselt ei olnud temal ja M.R. il kunagi plaani küüni

renoveerida, vaid soov oli lõpuni ehitada pooleliolev ehitis. Ka M.R. on kinnitanud, et tema

soov oli taotleda PRIA-lt toetust poolelioleva tapamaja jaoks.

493.

E. Mikenberg on eitanud oma teadlikkust asjaolust, et investeeringutoetuse avalduses

esitatud andmed investeeringuobjekti kohta ei ole õiged. Investeeringutoetuse taotlemiseks

vajalik dokumentatsioon (sh ehitusload, projekt) liikus läbi E. Mikenbergi. Viimane on ka

kinnitanud, et ehitusloaga oli probleem ja ta tegeles uue loa hankimiseks vajaliku

asjaajamisega. Juba asjaolu, et esmalt on investeeringutoetuse taotlemise avalduse juurde

lisatud uue ehitise püstitamise ehitusluba, kuid avalduses taotletakse toetust ehitise

rekonstrueerimiseks, seejärel on välja antud sama objekti kohta rekonstrueerimise ehitusluba,

äratab kahtlust isegi antud valdkonda mittetundval isikul. Maakohus möönab, et Valgjärve

Vallavalitsus tegevus, kus anti sama projekti alusel välja erineva sisuga ehitusload küll

lähestikku asuvatele, kuid siiski erinevates kohtades asuvatele hoonetele, on käesoleval juhul

soodustanud M.R. i ja E. Mikenbergi pettuslikku tegevust, kuid see ei välista viimaste

vastutust.

494.

Maakohus leidis, et E. Mikenberg teadis PRIA-le esitatud taotluses toodud asjaolude

tegelikkusele mittevastavust. E. Mikenbergi väidet, et ta üldse ei teadnud, mis objektiga on

tegemist ja mis seisus see on, ei pea maakohus eluliselt usutavaks. E. Mikenbergi enda väitel

nägi ta M.R. i idees rajada Lõuna-Eestisse lammaste tapapunkt ärilist perspektiivi ja seetõttu

oli valmis antud projekti panustama. Sealjuures on E. Mikenberg kinnitanud ka asjaolu, et

panustas sellesse oma isiklikke rahalisi vahendeid miljon krooni ulatuses. Ka on E.

Mikenberg kinnitanud, et omab ettevõtluses pikaajalist kogemust. Maakohus ei pea eluliselt

usutavaks, et ettevõtluses pikaajalist kogemust omav isik panustaks oma aega ja

märkimisväärses ulatuses raha objekti, mida ta pole kunagi näinud ega isegi tea, kus see asub.

495.

Maakohtu hinnangul äratavad E. Mikenbergi ütluste usaldusväärsuses kahtlust M-J. Uibo

ütlused ja vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 18.06.2015 M-J. Uibo poolt menetleja meilile

edastatud kahte helifaili nimedega „A11-11-10_20.49.amr“ ja „A11-11-10_21.16.amr“.

Helisalvestistest on tehtud stenogrammid, mis on lisatud vaatlusprotokolli juurde.

496.

Nii eelmenetluses kui 06.10.2016 kohtuistungil vaidlustas E. Mikenbergi kaitsja antud

tõendi lubatavuse. Maakohus jätkuvalt leiab, et tõend on kohtukõlbulik ja jääb siinkohal

06.10.2016 kohtuistungil avaldatud põhjenduste juurde. 20.03.2017 kohtuistungil esitas E.

Mikenbergi kaitsja taotluse helifailide suhtes infotehnoloogia- ja häälekspertiisi määramiseks.

21.03.2017 kohtuistungil jättis kohus selle taotluse rahuldamata. Maakohus jääb nimetatud

põhjenduste juurde.

497.

Eeltoodut kokkuvõttes on maakohus seisukohal, et investeeringuobjekti kohta tahtlikult

valeandmete esitamisega on seotud nii M.R. kui ka E. Mikenberg. Investeeringutoetuse

avaldusele lisatud andmetes on taotleja ettevõtluse (Lisa 1 C osa) kohta märgitud ja nähtub ka

investeeringutoetuse äriplaanist, et OÜ Gateway taotluse esitamisele vahetult eelnenud

majandusaasta müügitulu on olnud 200 000 krooni. OÜ Gateway on oma 2008 a.

müügituluna 200 000 krooni näidanud ka äriühingu majandusaasta aruannetes. OÜ Gateway

majandusaasta aruandest nähtub, et 01.01.2008 kuni 31.12.2008 oli äriühingu põhitegevuseks

ettevõtete ja eraisikute nõustamine. Ka E. Mikenbergi ütluste kohaselt koosnes 2008 a.

müügitulu nõustamisteenuse eest saadust, kuid ta ei mäleta konkreetselt, mis toetustega see

võis seotud olla. Muuhulgas koostas ta nõustamise kohta arved.

498.

18.02.2015 OÜ Togwotee TPM raamatupidamisdokumentide vaatlusprotokolli kohaselt

on E. Mikenbergi poolt menetlejale üle antud OÜ Togwotee TPM 2007-2011

raamatupidamisdokumentide hulgas A4 formaadis leht, millel asuvad neli arvet.

499.

OÜ Gateway 21.01.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 1 nähtuvalt on arve väljastatud

40 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal summas 80 000 krooni. OÜ

Gateway 08.11.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 2 nähtuvalt on arve väljastatud 20 tunni

konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal (PRIA, EAS, KIK) summas 40 000

krooni. OÜ Gateway 15.03.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 5 nähtuvalt on arve

väljastatud 20 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal (PRIA) summas 40

000 krooni. OÜ Gateway 30.11.2008 eraisikule väljastatud arvest nr 4 nähtuvalt on arve

väljastatud 20 tunni konsultatsiooni eest EL abirahade kasutamise teemal summas 40 000

krooni.

500.

EKEI ekspertide E. Pärlini ja M. Vaikna 16.03.2015 koostatud ekspertiisiakt nr 15E-

DK0022 kogumis E. Mikenbergi ütlustega tõendab, et arved nr 1, nr 2, nr 4 ja nr 5 on OÜ

Gateway nimel koostanud E. Mikenberg. Arvestades ekspertiisiaktile lisatud arvamuste

skaalas selgitatut ning E. Mikembergi enda ütlusi, leiab maakohus, et on piisavalt alust asuda

seisukohale, et vähemalt kahele arvele (nr 2 ja 4) on ka arve vastuvõtjana alla kirjutanud E.

Mikenberg ise. Kuigi E. Mikenberg kohtuistungil arvetele vastuvõtjana alla kirjutamist

sõnaselgelt ei kinnitanud, ta seda asjaolu ka kategoorilises vormis ei välistanud. Vastuseks

prokuröri küsimusele, mis asjaoludel tegutsemine nii arve väljastaja kui saajana oli võimalik,

on E. Mikenberg selgitanud, et ta võis tegutseda samal ajal ka füüsilisest isikust ettevõtjana.

501.

Asjaolu, et E. Mikenberg on aastatel 2010-2011 osutanud toetuste taotlemise alast

nõustamisteenust, teeb eluliselt usutavaks, et ta seda tegi ka varasematel aastatel. Ent erinevalt

aastatel 2010 ja 2011 aset leidnud nõustamisteenusest (kus seda on osutatud äriühingutele)

kajastavad 2008. a arved eraisikutele nõustamisteenuse osutamist. Erinevate toetuste

taotlejaks tavapäraselt on juriidilised isikud. Samas ei saa välistada, et nõustamisteenust tellib

ka mõni füüsiline isik. Seega üksnes asjaolu alusel, et teenust väidetavalt on osutatud

eraisikule, ei anna piisavat alust kahelda sellise teenuse tegelikus osutamises.

502.

Aga asjaolu, et vähemalt kahe arve koostaja kui selle adressaat (vastuvõtja) on olnud E.

Mikenberg ise, äratab kahtlust teenuse tegelikus osutamises. Sellisel juhul osutanuks E.

Mikenberg teenust iseendale. Maakohus leiab, et OÜ Gateway 08.11.2008 arve nr 2 ja

30.11.2008 arve nr 4 koostamise eesmärk on luua väärmulje antud tehingute toimumisest.

Kuna eksperdiarvamus ei tõenda, et ülejäänud arvetele oleks E. Mikenberg ise arve

vastuvõtjana alla kirjutanud, puudub küllaldane alus nende õigsuses kahelda

503.

Arvetel nr 2 ja 4 kajastatud tehingud loeb maakohus näilikuks ja seega osa OÜ Gateway

2009 majandusaasta müügitulust, s.o 80 000 krooni ulatuses ei vasta tegelikkusele. Samas ka

ülejäänud müügitulu, s.o 120 000 krooni ulatuses täidab määruse nr 20 §-s 2 lg 2 p 2 nõutava

määra. Kuigi müügitulu osas on PRIA-le esitatud osaliselt eksitavaid andmeid, ei ole sellel

käesoleval juhul olnud määravat tähendust.

504.

Koos OÜ Gateway investeeringutoetuse avaldusega esitati PRIA-le OÜ Kental Ehitus

hinnapakkumine kogusummas 3 751 495,20 krooni, mille on allkirjastanud juhatuse liige L.R.

; OÜ Ramel Ehitus hinnapakkumine kogusummas 3 833 049,60 krooni, mille on

allkirjastanud juhatuse liige M. Sirk; AS TVS Partnerid hinnapakkumine kogusummas 3 852

202,80 krooni, mille on allkirjastanud U. Meos. Parima pakkumise tegi OÜ Kental Ehitus

hinnaga 3 126 246 krooni. Võrdlustabeli allkirjastajana on märgitud M.R. .

505.

Maakohus tuvastas, et investeeringutaotlusele lisatud hinnapakkumistes näidatud

äriühingutega seotud isikud ei ole kategooriliselt eitanud selliste hinnapakkumiste tegemist.

L.R. on sõnaselgelt kinnitanud, et on hinnapakkumise koostanud. Kuigi tunnistajad U. Meos

ja M. Sirk ei ole hinnapakkumistel olevaid allkirju enda omaks tunnistanud, pole ka nemad

tegelikult välistanud selliste pakkumiste tegemist. Kuigi üksnes L.R. on viidanud E.

Mikenbergile kui isikule, kes temalt hinnapakkumist küsis, annab asjaolu, et hinnapakkumiste

võrdlustabeli on täitnud E. Mikenberg, alust järelduseks, et hinnapakkumised hankis E.

Mikenberg. Eksperdiarvamus tõendab, et võrdlustabeli on täitnud E. Mikenberg. Seda asjaolu

ei välistanud kohtuistungil ka E. Mikenberg ise. E. Mikenberg on täitnud tabeli ka valitud

parima hinnapakkuja kohta. Seega ei ole õige E. Mikenbergi väide, et parima pakkuja valis

M.R. .

506.

L.R. on kinnitanud küll asjaolu, et mahtude tabel oli ette antud, kuid hinna kellegi teise

isikuga kooskõlastamist pole ta kinnitanud. Erinevalt mitmetest muudest eelnevatest

episoodidest puuduvad käesoleval juhul ka muud tõendid, millest nähtuks pakkumiste hindade

kooskõlastamine taotleja nimel tegutsenud isikute poolt. Samas OÜ Kental Ehitus tegelikult

ehitama ei asunud. Kuna tapapunkti üldehitustöödest oligi investeeringutoetuse taotlemise

ajaks enamik tehtud, pidid taotleja nimel tegutsevad isikud seega arvestamagi asjaoluga, et

võitjaks valitud ehitaja tegelikult ehitama ei hakka. Seega oli vajalik asjaga seotud isikute

eelnev vastavasisuline kokkulepe. Pakkumise hinnast olenes, kes osutub valitud ehitajaks. E.

Mikenbergi kinnitusel valituks osutubki tavaliselt odavaima hinna pakkuja. Et taotlejal oli

käesoleval juhul vaja välja valida ehitaja, kes tegelikult ehitama ei pidanud hakkama, osutab

asjaolule, et ka hind pidi olema kooskõlastatud. Vastasel korral võinuks tekkida olukord, kus

OÜ Kental Ehitus pakkumist poleks saanud valida parimaks pakkumiseks. Eeltoodu annab

alust järelduseks, et ausat ja õiglast hinnapakkumist käesoleval juhul siiski läbi ei viidud, vaid

hinnapakkumise võitis M.R. i, E. Mikenbergi ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental

Ehitus pakkumine

507.

Valeandmete esitamise tõttu eksitusse sattununa võttis PRIA OÜ Gateway taotluse kui

tingimustele vastava menetlusse ja määras ka toetuse.

508.

17.02.2015 vaatlusprotokolli kohaselt on E. Mikenbergi poolt menetlejale üle antud OÜ

Togwotee TPM raamatupidamisdokumentide hulgas olnud 08.01.2010 ehituse töövõtuleping

nr 1/2010. Viimase kohaselt on OÜ Gateway (keda esindab juhatuse liige M.R. ) tellijana ja

teiselt poolt OÜ Kental Ehitus (keda esindab juhatuse liige L.R. ) töövõtjana 08.01.2010

sõlminud ehituse töövõtulepingu. Lepingust nähtuvalt on lepingu objektiks olemasoleva

hoone rekonstrueerimine lammaste tapapunktiks Valgjärve vallas, Abissaare külas, Kasuka

kinnistul. Ehitustööde maksumus on 3 044 246 krooni, käibemaks 608 849,20 krooni, kokku

3 653 092,20 krooni.

509.

Nagu maakohus eespool tuvastas, alustas lammaste tapapunkti rajamist M.R. juba

tunduvalt enne investeeringutoetuse avalduse esitamist ning sisuliselt oli taotluse esitamise

hetkeks lammaste tapamaja põhikonstruktsioon rajatud. Seega ei saanudki OÜ Kental Ehitus

neid ehitustöid teha, mis 20.04.2010 üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 01L on märgitud. Seega

ei vasta 20.04.2010 üleandmis-vastuvõtmisaktis nr 01L kajastatu ja seega ka 30.04.2010

PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonis kajastatu tegelikkusele.

510.

OÜ Kental Ehitus 20.04.2010 arve nr 18E kohaselt pidi OÜ Gateway ehituse

töövõtulepingu nr 1/2010 08.01.2010 alusel tasuma 1 212 661,44 krooni (ilma käibemaksuta

1 010 551,20 krooni). Asjas on muuhulgas vaidlus, kas see summa on ka tegelikult tasutud ja

kust tulid selleks vajalikud rahalised vahendid.

511.

Maakohtu hinnangul tõendavad E. Mikenbergi pangakontode väljavõtted ja

tuludeklaratsioonid, tõendid kulla müügi, kindlustusosakute müügi ja arvelduskrediidi

väljavõtmise kohta, et alates aastast 2008 ja sealhulgas 2010 a. on E. Mikenbergi käsutuses

olnud märkimisväärses ulatuses rahalisi vahendeid. Samas on E. Mikenbergi rahaliste

vahendite liikumisele iseloomulik, et need on sageli liikunud ühelt kontolt teisele, et katta

olemasolevaid rahalisi kohustusi. E. Mikenbergi Nordea panga konto nr 17002748625

väljavõttest nähtub, et 16.04.2010 on E. Mikenberg saanud pangast laenu summas 120 154

eurot, millest 120 090 eurot on samal päeval kantud E. Mikenbergi teisele Nordea panga

kontole nr 17000425681. Konto nr 17000425681 väljavõttest nähtuvalt on 16.04.2010 kontole

laekunud 120 090 eurot, s.o vastavalt panga valuutakursile 1 877 006,70 krooni. 16.04.2010

on kontole nr 17000425681 laekunud ka K. Mikenbergilt 200 660 krooni selgitusega

„laenulepingu 01220823777 refin.“ Samal päeval on sellelt kontolt tehtud ülekanne omakorda

E. Mikenbergi Nordea panga kontole nr 17001202719 selgitusega „HF 01220823777

lõpetamiseks“ summas 2 005 288,89 krooni, E. Mikenbergi Nordea panga kontole nr

17002748625 ülekanne summas 2 090,78 krooni ning ülekanne E. Mikenbergi ja K.

Mikenbergi Nordea panga kontole nr 17000373445 selgitusega „arvelduskrediidi

lõpetamiseks“ summas 70 300 krooni. Konto nr 17001202719 väljavõttest nähtub, et

16.04.2010 on E. Mikenberg arvelduskrediidi kontole tasunud 2 005 288,89 krooni

selgitusega „HF 01220823777 lõpetamiseks“, millest 2 000 000 krooni põhiosa tagasimakse

katteks ja 5 288,89 krooni intressi katteks. Kuigi pärast 16.04.2010 on arvelduskrediiti veel

mõned korrad kasutatud (pärast 16.04.2010 esimest korda 13.05.2010, mil on tehtud sularaha

sissemakse 25 000 krooni, millest samal päeval on teisele kontole üle kantud 14 150 krooni),

on 31.12.2010 arvelduskrediit täielikult tagastatud.

512.

Konto nr 17002748625 väljavõttest nähtub ka, et 16.04.2010 on K. Mikenbergi kontolt

laekunud ülekanne selgitusega „laenu 09220823777 refinantseerimine“ summas 80 747 eurot.

Ülejäänud 16.04.2010 saadud laenu on E. Mikenberg asunud tagastama igakuiselt.

513.

Asjaolu, et E. Mikenberg on 16.04.2010 võtnud laenu 120 154 eurot oma

arvelduskrediidi jäägi tasumiseks ning asjaolu, et K. Mikenbergi kontolt on 16.04.2010

arvelduskrediidi jäägi tasumiseks üle kantud 200 660 krooni ehk 12 824,51 eurot ning E.

Mikenbergi 16.04.2010 võetud laenu tasumiseks 80 747 eurot, võimaldavad teha järelduse, et

E. Mikenbergil endal antud rahaliste kohustuste täitmiseks piisavad rahalised vahendid

puudusid. Kui K. Mikenbergi kontolt üle kantud raha puhul oli tegemist E. Mikenbergi ja K.

Mikenbergi ühisvaraga, saab asuda seisukohale, et arvelduskrediidi tasumiseks kasutas E.

Mikenberg lisaks võetud laenule ära rahalisi vahendeid summas 93 571,51 (12 824,51+80

747) eurot ehk ca 1,46 miljonit krooni. Eeltoodu alusel saab asuda seisukohale, et pärast

arvelduskrediidi jäägi tasumist E. Mikenbergil märkimisväärses ulatuses vabad rahalised

vahendid puudusid.

514.

OÜ Kental Ehitus 20.04.2010 arve nr 18E kohaselt pidi OÜ Gateway tasuma 1 212

661,44 krooni. Asjaolu valguses, et OÜ-lt Jürgens & Jürgens saadud laenuna oli olemas

rahalisi vahendeid 200 000 krooni, pidanuks E. Mikenberg arve nr 18E tasumiseks

kasutama isiklikke rahalisi vahendeid veidi enam kui 1 miljon krooni. Arvestades juba

eespool kirjeldatud E. Mikenbergi rahaliste vahendite liikumist, ei pea maakohus seda

eluliseks usutavaks.

515.

Kuna on alust kahelda E. Mikenbergil 2010 aprilli teisel poolel veidi enam kui 1

miljoni krooni ulatuses vabade rahaliste vahendite olemasolus ja E. Mikenberg ise on raha

keerutamist 2010 sügisel toimunud vestluses tunnistanud, asub kohus seisukohale, et OÜ

Gateway OÜ-le Kental Ehitus lammaste tapapunkti ehitamise eest tegelikult 1 212 661,4

krooni ei tasunud. E. Mikenberg ja L.R. korraldasid OÜ Gateway ja OÜ Kental kontode

vahel ajavahemikul 21.04.2010 – 30.04.2010 arveldamise, milleks kasutati ühte ja sama

rahasummat s.o OÜ-lt Jürgens & Jürgens saadud laenu 200 000 krooni. E. Mikenberg kandis

seda erinevate ülekannetena OÜ Kental Ehitus kontole pärast raha L.R. lt tagasisaamist

maksis selle OÜ Gateway kontole uuesti sisse ja tegi järjekordse ülekande OÜ-le Kental

Ehitus. Nii keerutati ühte rahasummat seni, kuni näilikul arvel kajastatud summa sai tasutud.

516.

Kuigi OÜ Gateway Swedbankis oleva konto allkirjaõiguslik isik ajavahemikul 21.04 –

20.10.2010 on olnud E. Mikenberg ja M.R. , on alust eeldada, et ülekannete tegemisega on

seotud siiski E. Mikenberg. Seda enam asjaolu valguses, et raha kandmist ehitusfirmale on E.

Mikenberg tunnistanud tema, M.R. i, M-J. Uibo ja I. Lahi omavahelises vestluses.

517.

OÜ Gateway taotles investeeringutoetust endise heinaküüni rekonstrueerimiseks

tapamajaks. Nagu uuritud tõenditest (kontrollakt, tunnistaja H. Madissooni ütlused,

süüdistatava E. Mikenbergi kui endiste kaassüüdistatavate M.R. i ja L.R. ütlused) tuleneb,

viidi 5.07.2010 kontroll läbi hoopis M.R. i poolt juba enne investeeringutoetuse avalduse

esitamist alustatud uue ehitise juures. Seega näitasid taotleja poolt kohale ilmunud isikud

investeeringukontrolli käigus kontrolli teostajale vale objekti. Maakohus möönab, et ehitise

projektdokumentatsiooniga tutvudes ja erinevaid ehituslubasid võrreldes polnuks ka PRIA

ametnikul iseenesest välistatud kindlaks teha, et investeeringuobjekt ei vasta taotluses

märgitule. Samas raskendas seda asjaolu, et erinevate hoonete asukohad on olnud lähestikku.

Tunnistaja H. Madissooni kinnitusel tal sel ajal mingeid tehnilisi abivahendid hoonete

asukoha määramiseks kasutada ei olnud. Kohtu hinnangul on investeeringukontrolli juures

osalenud isikud ilmselgelt ära kasutanud PRIA ametniku teadmatust. Investeeringu kontroll-

lehest nr MJ.ATK611 nähtuvalt on H. Madissoon 06.07.2010 kinnitanud, et toetuse saaja on

investeeringu teostanud ja tema poolt esitatud andmed on õiged. Tegelikest asjaoludest

ebaõige ettekujutuse tingimustes otsustaski PRIA toetuse osaliselt välja maksta.

518.

Uuritud tõenditest nähtub, et peale esimese toetuse osa kättesaamist jätkas E.

Mikenberg (nüüd juba OÜ Gateway seadusliku esindajana) tegevust ka ülejäänud määratud

toetuse kättesaamiseks, esitades korduvalt taotlusi investeeringu tegemise tähtaja

pikendamiseks ühes dokumentatsiooniga uue ehitaja kohta. Taotleja jättis endiselt PRIA-le

väärmulje nagu oleks seniajani toimunud tapamaja ehitus OÜ Kental Ehitus poolt. Nii E.

Mikenbergi 18.01.2013 tegevuskava kui tema küsitud hinnapakkumised käsitlesid jätkuvalt

ebaõiget investeeringuobjekti (rekonstrueeritava heinaküüni asemel M.R. i poolt enne

investeeringutoetuse avalduse esitamist alustatud uusehitist). Eeltoodud asjaolude valguses

nõustub maakohus süüdistuse väitega, et selline tegevus on vaadeldav jätkuva valeandmete

esitamisena toetuse väljapetmise eesmärgil.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

519.

Esmalt märgib kaitsja, et E. Mikenbergi süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud ajal,

mil OÜ Gateway juhatuse liikmeks oli M.R. (sai juhatuse liikmeks 18.09.2009 ning esitas

PRIA-le avalduse 21.09.2009). Kuna M.R. i enda firma ei sobinud taotlejaks, otsustati, et

projekti viib ellu OÜ Gateway, mistõttu vormistatigi M.R. OÜ Gateway juhatuse liikmeks

ning tal olid vabad käed projektiga tegelemiseks. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, millest

nähtuks, et E. Mikenberg oleks juhtinud ajal, mil M.R. oli OÜ Gateway juhatuse liige, OÜ

Gateway tegevust. PRIA-lt toetuse taotlemisega tegeles sel perioodil M.R. .

520.

Maakohtu järeldused OÜ Gateway müügitulu tegelikkusele mittevastavuse kohta ei

tugine uuritud tõenditele. Oluline on, et maakohus on lugenud tõendatuks taotlemiseks

vajaliku müügitulu, mistõttu oli ettevõttel olemas reaalne majandustegevus ning seega ka

müügitulu. Süüdistuses on viidatud OÜ Gateway raamatupidamises kajastatud 2008 a. neljale

arvele kokku summas 200 000. krooni. E. Mikenberg selgitas, et OÜ Gateway osutas

konsultatsiooniteenust, mille eest teenust kasutanud isikud tasusid OÜ Gateway poolt

väljastatud arvete alusel saadud teenuse eest kokku 200 000 krooni. Raha laekumise kohta on

vormistatud nõuetekohased kassa sissetuleku orderid, mistõttu on tõendatud, et ettevõttel oli

olemas majandustegevus ja müügitulu.

521.

OÜ Gateway omanikuna finantseeris E. Mikenberg tapapunkti rajamist, kuna M.R. il

puudusid selleks vahendid. Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg tegi OÜ Gateway kontole

omanikulaenu sissemakseid summas 1 053 000 krooni. Kokku investeeris E. Mikenberg OÜ

Gateway omanikuna lammaste tapapunkti rajamiseks omavahenditest ca 1 053 000 krooni,

lisaks võttis OÜ Gateway laenu summas 200 000 krooni.

522.

Maakohus tuvastas, et kuna E. Mikenberg maksis aprillis 2010 tagasi laenujäägi summas

2 miljonit krooni, siis puudusid tal ehitustegevuse finantseerimiseks rahalised vahendid.

Kaitsja leiab, et maakohus on andnud uuritud tõendile, s.o Nordea pangakonto väljavõttele,

ebaõige hinnangu. E. Mikenberg maksis küll laenujäägi, kuid kontoväljavõttest nähtub, et

tehingud toimusid pangasiseselt ning tegemist oli laenude refinantseerimisega. Kuna E.

Mikenberg lahutas abielu, siis muutus üks laen sisuliselt kaheks erinevaks laenuks. Eeltoodud

tehing toimus pangasiseselt ning ilma sularaha sissemakseta. Seega maakohtu poolt uuritud

pangakonto väljavõttest ei nähtu, et E. Mikenberg oleks teinud pangakontole sularaha

sissemakseid. Eeltoodu lükkab ümber maakohtu järelduse, et E. Mikenbergil puudusid

rahalised vahendid. Usaldusväärselt on leidnud tõendamist, et OÜ-l Gateway ja E.

Mikenbergil olid olemas rahalised vahendid ehitustegevuse rahastamiseks.

523.

Kaitsja leiab, et ehituslubadega seonduvat ei saa E. Mikenbergile ette heita, kuna tema

reaalselt kinnistul ei käinud. Samuti ei omanud ta ülevaadet sellest, kas kinnistul olid mingid

hooned ning millises seisus need hooned olid. Ehitusloa taotlemisega tegeles M.R. , mistõttu

ei saa käesoleval juhul väita, et toetust taotleti hoonele, mida reaalselt ei ehitatud või mis oli

juba olemas.

524.

Maakohus jõudis järeldusele, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viidud, vaid

hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental

Ehitus. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste

küsimisega tegeles E. Mikenberg. Asjas on olemas kolm võrdlevat hinnapakkumist ning

pakkumise võitis OÜ Kental Ehitus, kuna tema hind oli kõige madalam. Kuna OÜ-ga Kental

Ehitus sõlmis töövõtulepingu M.R. , siis on eluliselt usutav, et tema korraldas

hinnapakkumise küsimise. Samuti ei ole keelatud pakkumise tingimustes läbirääkida ning see

ei muudaks pakkumist tühiseks.

525.

Nagu öeldud, on maakohus jätnud tähelepanuta, et M.R. on OÜ Gateway juhatuse

liikmena sõlminud ehituse töövõtulepingu. Seda kinnitab ka teostatud tööde üleandmise –

vastuvõtmise akt, mille on OÜ Gateway juhatuse liikmena allkirjastanud M.R. ning OÜ

Kental Ehituse esindajana L.R. . Eeltoodu kinnitab, et ehitustöid teostati reaalselt ning

üleandmis – vastuvõtmise akt allkirjastati. Seega ei ole usaldusväärselt leidnud tõendamist, et

M.R. ehitas tapamaja ise valmis või et OÜ Kental Ehitus ei ehitanud tapamaja. Kaitsja

rõhutab, et E. Mikenberg ei teadnud ehitustööde teostamiset midagi ning ta ei kontrollinud

isiklikult ise samuti midagi, vaid usaldas M.R. i.

526.

Käesolevas kaasuses ei ole arusaadav, milles seisnes ehituslubadega seotud segadus ja

kes selle tekitas. Sisuliselt oli taotleja sooviks ehitada lõpuni hoone, millel oli osaliselt olemas

vundament ja müür. Tõendamist on leidnud, et mingis osas oli hoone juba olemas. Ükski

PRIA ametnik ei andnud selget vastust sellele, kas tegemist oli ehitise püstitamise, uue hoone

ehitamise, ehitamise jätkamisega vastavalt esmasele ehitusloale või olemasoleva hoone

rekonstrueerimisega. Seega ei ole tõendamist leidnud maakohtu järeldus, et toetust taotleti

juba olemasolevale hoonele. OÜ Kental Ehitus hinnapakkumisest, ehitustööde üleandmis –

vastuvõtmisaktis ja arves nr 18EO ei ole kajastatud vundamendi ega müüritöid. Seega ei

taotletud PRIA käest toetust juba enne taotlemist tehtud tööde kulude katmiseks.

527.

Maakohus on tuvastanud, et M.R. ehitas tapamaja valmis enda rahaliste vahendite arvelt,

mis tuvastati investeeringukontrollis. Kaitsja leiab vastupidiselt, et kriminaalasjas puuduvad

tõendid, millest nähtuks, et M.R. oleks tapamaja ehitanud enda rahaliste vahendite arvelt.

Kriminaalasjas puuduvad tõenditena kuludokumendid ja arved, millest nähtuks, et M.R.

panustas enda rahalistest vahenditest ehitustegevusse sellises suurusjärgus raha. Seega ei ole

usaldusväärselt leidnud tõendamist, et M.R. oleks ehitustegevusega seoses kulusid kandnud

ning kui kandis, siis ei ole teada, kust need rahalised vahendid pärit olid. Samuti ei ole

eluliselt usutav ka see, et PRIA poolt mõnele teisele äriühingule kantud rahalisi vahendeid

kasutati tapamaja ehitamiseks nagu maakohus on järeldanud.

528.

Kaitsja seab kahtluse alla ka M.R. i ütlused seoses OÜ Gateway asjaajamise ning

lammaste tapamajale investeeringutoetuse taotlemise, taotlemiseks vajaliku dokumentatsiooni

kogumise ja investeeringu elluviimise kohta. Kuidas sai M.R. ehitada tapamaja võõrale maale

(kinnistu kuulus Tarikatsi ühistule, mille juhataja oli T. Juust) ilma ehitustegevusest

teavitamata ning mis kõige olulisem – M.R. soovis küll kinnistut osta, kuid tal puudusid

selleks rahalised vahendid. Seega, kuidas on võimalik, et ehitustegevusele kulutati mitu

miljonit krooni. Seega võidi enne E. Mikenbergi poolset finantseerimist rajada vundament ja

osaliselt müürid, kuid ülejäänud tööd tehti E. Mikenbergi ja OÜ Gateway vahenditest. Seega

ei ole usaldusväärselt tõendatud, et toetust taotleti tööde eest, mis olid tehtud ning toetuse

taotluses näidati, et hakatakse rekonstrueerima olemasolevat hoonet – heinaküüni.

529.

Ühtlasi ei ole käesolevas menetluses leidnud usaldusväärselt tõendamist, et PRIA

ametnikule, kes teostas kohapeal kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist

hoonet. Kontroll-lehelt MJ.ATK611 nähtub (OÜ Gateway taotlustoimik), et PRIA ametnik ei

tuvastanud kohapeal investeeringuobjektis ühtegi viga ega puudust. Reaalset toetust taotleti

hoonele, mis vajas lõpuni ehitamist – lammaste tapamaja ehitus oli küll alustatud, kuid see

tuli ära lõpetada ning selleks oli vaja toetust. Seega PRIA ametnikud käisid

investeeringuobjektiga tutvumas, kiitsid selle projekti heaks ning toetus maksti osaliselt välja.

Seega ei ole millegagi tõendatud, et M.R. oli hoone valmis ehitanud sellisena nagu seda

tuvastati investeeringukontrollis või et kontrollijale näidati ebaõiget hoonet.

530.

Maakohus jättis OÜ Kental Ehitus esindaja L.R. ütlused ehitustegevust puudutavas osas

vastuolude tõttu tõendikogumist kõrvale. Muuhulgas luges maakohus ebausaldusväärseks

L.R. ütlused osas, mis puudutasid OÜ Gateway poolt OÜ Kental Ehituse ehitusarvete

tasumiseks ülekantud rahade tagastamist L.R. poolt E. Mikenbergile. Seega ei ole

usaldusväärselt leidnud tõendamist, et Jürgens&Jürgensilt OÜ-le Gateway laenatud 200 000

krooni kanti korduvalt OÜ Kental Ehitus arvele eesmärgiga tõendada ehitusarvete tasumist.

Kuna M.R. il oli juurdepääs OÜ Gateway rahalistele vahenditele, siis on tõendamist leidnud,

et M.R. võttis OÜ Gateway arvelt välja 50 000 krooni.

531.

Maakohus on otsuses leidnud, et pärast seda, kui E. Mikenberg sai taas OÜ Gateway

juhatuse liikmeks, oli tema tegevus suunatud toetuse väljamakse saamisele ehk tegemist oli

jätkuva tegevusega toetuse kättesaamiseks. Siinkohal on maakohus jätnud andmata hinnangu

OÜ Gateway ja PRIA vahelisele vaidlusele halduskohtus (vt Tartu Halduskohtu lahend

haldusasjas nr 3-13-747).

532.

KarS § 210 mõttes oli soodustuse saajaks juriidiline isik OÜ Gateway, mitte E.

Mikenberg. Toetussumma 32 292,99 eurot maksti PRIA poolt välja OÜ-le Gateway ning see

nõuti PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 tagasi. E. Mikenberg ei

kasutanud OÜ Gateway kontole kantud toetusesummat isiklikuks hüvanguks, vaid selle

summa osas oli E. Mikenbergil nõudeõigus OÜ Gateway vastu, kuna osaühingu osanikuna oli

E. Mikenberg omavahendite arvel ca 1 053 000 krooni ulatuses finantseerinud lammaste

tapapunkti ehitust.

533.

Lammaste tapapunkti alune maa anti maarendilepingu alusel OÜ Ekso Agro poolt

kasutada OÜ-le Gateway, kellel oli lepingust tulenevalt õigus kasutada lammaste tapapunkti

alust maad seni, kuni on olemas kehtiv maarendileping. Sisuliselt seadustasid OÜ Gateway ja

OÜ Ekso Agro maakasutusõiguse. OÜ Gateway ei ole kinnistut omandanud, vaid ettevõtte

eesmärgiks oli teenuse osutamine talunikele. Seega on maakohus ebaõigesti tõlgendanud

põllumajandusministri määruse nr 20 § 3 lg 7 sätestatut – ehitise alune maa oli kasutuses

õiguslikul alusel, s.t maarendilepingu alusel.

534.

Maakohtus uuritud tõendite alusel on tuvastatud, et Mati Rent sai 18.01.2016 koos

Moonika Rendiga kinnistu, millel asub lammaste tapapunkt, ühisomanikeks. Seega on tegelik

kasusaaja siiski Mati Rent, kes sai endale kinnistu koos renoveeritud hoonega. Lisaks sai Mati

Rent ka ca 220 000 krooni ning veel 50 000 krooni, mille võttis ilma volituseta välja OÜ

Gateway kontolt.

535.

Käesolevas episoodis on maakohus tuginenud 18.06.2015 vaatlusprotokollile. Tegemist

on helisalvestisega, mille alusel on maakohus tuvastanud, et helisalvestiselt kuuldavas

vestluses osalevad M.R. , M.-J. Uibo ja E. Mikenberg. Maakohus on vaatlusprotokollis

fikseeritu põhjal tuvastanud, et isikutel oli algusest peale kokkulepe olemasolevale hoonele

PRIA-st toetust taotleda. Selles vestluses on maakohtu hinnangul selgelt eristatav E.

Mikenberg, kes avaldab vestluses asjaolusid, mis kinnitavad süüdistuses esile toodud

asjaolusid. Kaitsja hinnangul ei ole salvestisest võimalik üheselt identifitseerida, mitu isikut ja

kes konkreetselt antud vestlustes osalevad ning kas selles vestluses osales ka E. Mikenberg.

Tutvudes helifailidega Lõuna Ringkonnaprokuratuuris ning kuulates neid maakohtus, nähtus

helifailide andmetest, et mõlemat helifaili on muudetud 18.06.2015. Tekib küsimus, miks

helifaile on muudetud ja mida muudeti. Kaitsja taotleb jätkuvalt helisalvestise suhtes

infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramist, selgitamaks välja salvestise tegemise aja ning

kes isikuliselt salvestiselt kuuldavas vestluses osalevad (sh kas vestluses osaleb E.

Mikenberg).

536.

Samuti leiab kaitsja sedagi, et maakohtul tulnuks E. Mikenbergi ja M.R. i ütluseid

vastuolude esinemise tõttu kõrvutada ning kujundada seisukoht M.R. i ütluste usaldusväärsuse

kohta. Maakohus on jätnud E. Mikenbergi ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta

arvestamata ning ütluste arvestamata jätmist ei ole põhistatud. Maakohtu otsuses puuduvad

motiivid, miks on asjaolude tuvastamisel põhjendatud lähtuda M.R. i ütlustest, mitte E.

Mikenbergi omadest. Maakohus on sellega rikkunud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg

2 tähenduses.

537.

Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohtu otsuses ei ole veenvalt põhistatud, milles seisnes

E. Mikenbergi pettuslik tegu, millega viidi PRIA eksitusse ja hilisemalt jätkuvalt hoiti

eksituses.

538.

Süüdistatav E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja poolt

toodud põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses OÜ-d Gateway puudutavate apellatsioonidega

539.

Selle episoodi on vaidlustanud E. Mikenberg, kes taotleb enda õigeksmõistmist.

Ringkonnakohus leiab, et see taotlus ei kuulu rahuldamisele ning vastuseks taotlusele märgib

järgmist.

540.

Apellandid märgivad, et E. Mikenbergi süüdistatakse tegudes, mis on toime pandud ajal,

mil OÜ Gateway juhatuse liikmeks oli M.R. (sai juhatuse liikmeks 18.09.2009 ning esitas

PRIA-le avalduse 21.09.2009). Puuduvad tõendid, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks

juhtinud ajal, mil M.R. oli juhatuse liige, OÜ Gateway tegevust. PRIA-lt toetuse taotlemisega

tegeles sel perioodil M.R. .

541.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuigi investeeringutoetuse avalduse PRIA-le

esitas M.R. , tegeles taotluse esitamiseks vajaliku asjaajamisega E. Mikenberg, kes kasutas

konsulent E.E. abi. Viimane on kinnitanud, et tema M.R. iga taotlusdokumentide

vormistamise ajal üldse kokku ei puutunud. Ka M.R. on kinnitanud, et PRIA dokumendid

koostas E. Mikenberg, kelle soovil on ta mitmeid dokumente allkirjastanud ja ka tema ID

kaart oli E. Mikenbergi käes (maakohtu otsuse lk 220-221). Seega on ümber lükatud

apellantide väide, et PRIA-lt toetuse taotlemisega tegeles sel perioodil M.R. .

542.

Apellandid leiavad, et maakohtu järeldused OÜ Gateway müügitulu tegelikkusele mitte

vastavuse osas ei tugine uuritud tõenditele.

543.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus tuvastas, et 08.11.2008 arve nr 2

ja 30.11.2008 arve nr 4 koostamise eesmärk oli luua väärmulje antud tehingute toimumisest.

Kohus luges need tehingud näilikuks. Kuna aga ülejäänud müügitulu (120 000 krooni) täidab

nõutud määra, siis ei ole osaliselt eksitavate andmete PRIA-le esitamisel määravat tähendust

(maakohtu otsuse lk 232).

544.

Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna E. Mikenberg maksis aprillis 2010

tagasi laenujäägi summas 2 miljonit krooni, siis puudusid tal ehitustegevuse finantseerimiseks

rahalised vahendid.

545.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud väide on ümber lükatud ning nõustub maakohtuga,

kes tuvastas, et asjaolu, et E. Mikenberg on 16.04.2010 võtnud laenu 120 154 eurot oma

arvelduskrediidi jäägi tasumiseks ning asjaolu, et K. Mikenbergi kontolt on samal päeval

arvelduskrediidi jäägi tasumiseks üle kantud 12 824,51 eurot ning E. Mikenbergi võetud laenu

tasumiseks 80 747 eurot, võimaldavad teha järelduse, et E. Mikenbergil endal antud rahaliste

kohustuste täitmiseks piisavalt rahalisi vahendeid ei olnud. Kui K. Mikenbergi kontolt üle

kantud raha puhul oli tegemist nende ühisvaraga, saab asuda seisukohale, et arvelduskrediidi

tasumiseks kasutas E. Mikenberg lisaks võetud laenule ära rahalisi vahendeid summas 93

571,51 eurot. Seega pärast arvelduskrediidi jäägi tasumist E. Mikenbergil märkimisväärses

ulatuses vabad rahalised vahendid puudusid. Maakohus tuvastas, et OÜ Gateway tegelikult

OÜ-le Kental Ehitus 1 212 661,4 krooni ei tasunud, vaid E. Mikenberg ja L.R. korraldasid

OÜ-de kontode vahel 21.04.2010-30.04.2010 arveldamise, milleks kasutati ühte ja sama

summat, s.o laenuks saadud 200 000 krooni. Seda keerutati kontode vahel seni, kuni näilikul

arvel kajastatud summa sai tasutud (maakohtu otsuse lk 241-242).

546.

Apellandid leiavad, et ehituslubadega seonduvat ei saa E. Mikenbergile ette heita, kuna

nendega tegeles M.R. .

547.

Ringkonnakohus märgib, et see väide ei ole korrektne, sest maakohus tuvastas, et

20.01.2010 ehitusloa taotluse esimesel lehel ja lisal (ehitise olulised tehnilised andmed)

asuvad käsikirjalised tekstid on kirjutanud E. Mikenberg, kes on ka ise kinnitanud, et ta on

ehitusloa taotluse täitnud (maakohtu otsuse lk 224).

548.

Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei

viidud, vaid hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ

Kental Ehitus. Apellantide väitel ei ole tõendamist leidnud, et hinnapakkumiste küsimisega

tegeles E. Mikenberg.

549.

Ringkonnakohus apellantide väitega ei nõustu ja leiab, et maakohtu järeldus vastab

uuritud tõenditele. Maakohus leidis, et kuigi üksnes L.R. viitas E. Mikenbergile kui isikule,

kes temalt hinnapakkumist küsis, annab asjaolu, et hinnapakkumiste võrdlustabeli on täitnud

E. Mikenberg, alust järelduseks, et hinnapakkumised hankis E. Mikenberg. Tema on täitnud

tabeli ka valitud parima hinnapakkuja kohta ning see lükkab ümber tema väite, et parima

pakkuja valis M.R. . Seega hinnapakkumiste küsimist sisuliselt läbi ei viidud, vaid

hinnapakkumise võitis E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. eelneval kokkuleppel OÜ Kental

Ehitus, mis oli toetuse taotlemiseks kõige sobilikumas määras. Seega ausat ja õiglast

hinnapakkumist läbi ei viidud, sest juba ette oli kokku lepitud, et võitjaks valitud ehitaja

tegelikult ehitama ei hakka (maakohtu otsuse lk 233-234).

550.

Apellandid ei nõustu maakohtu järeldusega, et PRIA ametnikule, kes teostas kohapeal

kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist hoonet.

551.

Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele leiab, et PRIA ametnikule H. Madissoonile,

kes teostas kohapeal kontrolli, näidati 05.07.2010 heinaküüni pähe hoopis teist hoonet. Seda

kinnitavad H. Madissooni, E. Mikenbergi, M.R. i ja L.R. ütlused ning kontrollakt. Kahtlust

selles, et tegemist oli õige investeeringu objektiga, H. Madissoonil ei tekkinud. Ta sai aru, et

tegemist oli heinaküüniga, mida rekonstrueeritakse lammaste tapapunktiks. M.R. kinnitab, et

tema oli ruumide näitaja, kuid E. Mikenberg käskis tal vait olla ja rääkis kontrollijaga ise.

Kohal oli ka L.R. . Maakohus tuvastas, et tegelikult viidi 05.07.2010 kontroll läbi hoopis

M.R. i poolt juba enne investeeringutoetuse avalduse esitamist alustatud uue ehitise juures.

Seega näidati kontrollijale vale objekti ja kasutati ära H. Madissooni teadmatust objekti

mittevastavusest taotluses märgitule (maakohtu otsuse lk 243). Ringkonnakohus nõustub

maakohtu järeldusega.

552.

Apellandid leiavad, et maakohus on jätnud andmata hinnangu OÜ Gateway ja PRIA

vahelisele vaidlusele halduskohtus (Tartu Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-13-747).

553.

Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu, sest maakohus on nimetatud küsimust käsitlenud

seoses E. Mikenbergi taotlustega investeeringu tegemise tähtaja pikendamiseks (maakohtu

otsuse lk 244-246).

554.

Apellandid märgivad, et toetussumma 32 292,99 eurot maksti PRIA poolt välja OÜ-le

Gateway ning see nõuti PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 tagasi.

E. Mikenberg ei kasutanud OÜ Gateway kontole kantud toetusesummat isiklikuks hüvanguks,

vaid selle summa osas oli E. Mikenbergil nõudeõigus OÜ Gateway vastu, kuna osaühingu

osanikuna oli E. Mikenberg omavahendite arvel ca 1 053 000 krooni ulatuses finantseerinud

lammaste tapapunkti ehitust.

555.

Nimetatud küsimust ringkonnakohus käsitleb hiljem konfiskeerimise asendamise

alajaotuses.

556.

Apellandid märgivad, et käesolevas episoodis maakohus tugines helisalvestisele, mille

alusel tuvastas, et helisalvestiselt kuuldavas vestluses osalevad M.R. , M.-J. Uibo ja E.

Mikenberg. Maakohus on tuvastanud, et isikutel oli algusest peale kokkulepe olemasolevale

hoonele PRIA-st toetust taotleda. Selles vestluses on maakohtu hinnangul selgelt eristatav E.

Mikenberg, kes avaldab vestluses asjaolusid, mis kinnitavad süüdistust. Apellantide hinnangul

ei ole salvestisest võimalik üheselt identifitseerida, mitu isikut ja kes konkreetselt antud

vestluses osalevad ning kas selles osales ka E. Mikenberg. Tutvudes helifailidega Lõuna

Ringkonnaprokuratuuris ning kuulates neid maakohtus, nähtus helifailide andmetest, et

mõlemat helifaili on muudetud 18.06.2015. Tekib küsimus, miks helifaile on muudetud ja

mida muudeti. Apellandid jätkuvalt taotlevad helisalvestise suhtes infotehnoloogia- ja

hääleekspertiisi määramist, selgitamaks välja salvestise tegemise aja ning kes isikuliselt

salvestiselt kuuldavas vestluses osalevad (sh kas vestluses osaleb E. Mikenberg).

557.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leiab, et nimetatud helisalvestis on lubatud tõend

ning vajadust infotehnoloogia- ja hääleekspertiisi määramiseks ei ole. Maakohus on vastavad

põhjendused välja toonud ning ringkonnakohus nõustub nendega (maakohtu otsuse lk 229).

558.

Ringkonnakohus vastupidiselt apellantidele leiab, et salvestiselt on võimalik üheselt

identifitseerida, mitu isikut ja kes konkreetselt antud vestluses osalevad ning et selles osales

ka E. Mikenberg. Maakohus on helisalvestist kui tõendit üksikasjalikult käsitlenud ning

näidanud E. Mikenbergi seotuse investeeringuobjekti kohta tahtlikult valeandmete

esitamisega (maakohtu otsuse lk 228-229, 242, 245). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Ringkonnakohus märgib, et salvestisel

kajastatu kohta on ütlusi andnud vestluses osalenud M.R. ja M-J. Uibo, kes kinnitavad sellise

vestluse toimumist ja E. Mikenbergi osalemist selles. Seega salvestisel fikseeritu on kohtus

üle kontrollitud.

Maakohtu põhjendused süüdistatavate poolt toimepandu kvalifitseerimise osas

559.

Maakohtu hinnangul saab KarS § 210 lg 2 alusel vastutusele võtta soodustuse saaja nimel

tegutsenud füüsilisi isikuid (RKKKo nr 3-1-1-79-16; nr 3-1-1-96-16, p 16). Süüdistus on

seostanud süüdistatavad ka soodustuse saajatega ning see võimaldab hinnata, kas

süüdistatavad on soodustuse saajate nimel toime pannud pettuslike tegusid. Juriidiline isik on

võimeline tegutsema vaid füüsilise isiku vahendusel. Pannes etteheidetava teo toime

soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka

juriidilise isiku erisubjektsus.

560.

Süüdistatav K. Viitkin oli OÜ Setu Veis juhatuse liige kõigi süüdistuses käsitletud OÜ-d

Setu Veis puudutavate investeeringutoetuste taotlemise ajal ning OÜ Veskivilly juhatuse liige

OÜ Veskivilly teise (s.o 2011 esitatud avaldus) investeeringutoetuse taotlemise ajal. E. Aniott

oli OÜ Veskivilly juhatuse liige nii OÜ Veskivilly esimese (s.o 2010 esitatud avaldus)

investeeringutoetuse taotlemise ajal kui ka ajal, mil valmistati ette järgmist taotlust. Kuna

tegemist on olnud juriidiliste isikute juhatuse liikmetega, laieneb neile KarS § 210 sätetes

nõutav erisubjektsus.

561.

X.X. oli investeeringutoetuste taotlemise ajal OÜ-te Veskivilly, Setu Veis ja Megarunner

tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks, mistõttu laieneb maakohtu arvates KarS § 210

sätetes nõutav erisubjektsus ka temale.

562.

E. Mikenberg oli OÜ Gateway tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks ka ajal, mil

juhatuse liige oli M.R. ja alates 2010 a. sügisest jätkas OÜ Gateway nimel tegutsemist juba

juhatuse liikmena. Seega on E. Mikenberg tegutsenud soodustuse saaja OÜ Gateway nimel ja

huvides, mistõttu laieneb KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus ka temale.

563.

Samuti osutas E. Mikenberg OÜ-tele Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner tasulist

nõustamisteenust. E. Mikenbergile oli ette nähtud PRIA positiivse finantseerimisotsuse puhul

tulemustasu, mis tegi temast toetuse määramisest majanduslikult huvitatud isiku. Paljudel

juhtudel on avaldunud E. Mikenbergi aktiivne tegevus muutmaks investeeringutoetuste

taotlemisel esitatavaid andmeid, et need vastaks vajalikele nõuetele või annaks paremaid

hindepunkte. Sellisel viisil tegutsedes väljus E. Mikenberg juba tavapärase nõustamisteenuse

osutamise raamidest ja teda on alust pidada samuti OÜ-te Setu Veis, Veskivilly ja

Megarunner huvides tegutsenud isikuks, kellele laieneb KarS § 210 sätetes nõutav

erisubjektsus. Asjaolu, et toetust E. Mikenberg nagunii saama ei pidanud, ei välista tema

vastutust.

564.

Maakohus on seisukohal, et X.X. ja E. Mikenberg on tegutsenud kavatsetult. OÜ Setu

Veis I ja III episoodi, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly II episoodi puhul ei ole K. Viitkin

maakohtu hinnangul täitnud süüteo subjektiivset koosseisu, mis aga OÜ Setu Veis II ja IV

episoodi puhul on täidetud. OÜ Setu Veis IV episoodi puhul ei ole täidetud E. Mikenbergi

süüteo subjektiivne koosseis. Samuti on maakohtu hinnangul täidetud E. Anioti süüteo

subjektiivne koosseis OÜ Veskivilly II episoodi puhul (vt maakohtu otsus lk 249-252).

565.

Maakohtu hinnangul on süüdistatavate rollid erinevates episoodides olnud jaotatud, kuid

iga isiku panus on olnud oluline lõppeesmärgi saavutamiseks, mistõttu on soodustuskelmus

pandud toime kaastäideviimise vormis (RKKKo nr 3-1-1-97-04; nr 3-1-1-10-15, p 12; nr 3-1-

1-18-08, p 14).

566.

Konkreetsemalt oli E. Mikenbergi ülesandeks OÜ-te Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner

episoodides nõustada X.X. it kuriteo plaani väljatöötamisel. Ka on ta korraldanud

tegelikkusele mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide

koostamist (eelkõige avaldused ja äriplaan). Paljudel juhtudel osales E. Mikenberg ka ise

vahetult pettuslike andmete tekitamises (müügitulu ja hinnapakkumised). Asjaolu, et E.

Mikenberg eespool nimetatud äriühingute puhul ei osalenud enam investeeringu elluviimise

etapis, ei välista tema vastutust. Investeeringu elluviimisele eelnes PRIA positiivne, s.o toetust

määrav otsus. E. Mikenbergi tegevus oli suunatud sellise otsuse saavutamisele. Et pärast

toetuse määramise otsust hakkab toimuma investeeringu elluviimine, oli E. Mikenbergile

ettenähtav. OÜ Gateway episoodi puhul on E. Mikenberg olnud kuriteoplaani väljatöötaja ja

osalenud ka ise vahetult pettuslike andmete tekitamises (vt maakohtu otsuse lk 253).

567.

Maakohus tuvastas muuhulgas ka seda, et mitmel juhul on investeeringutoetuse avaldus

PRIA-le esitatud B.J. e poolt (OÜ Setu Veis I-II episood, OÜ Veskivilly I episood ja OÜ

Megarunner). OÜ Setu Veis III episoodis esitas investeeringutoetuse avalduse PRIA-le L.L. .

Maakohtu hinnangul ei nähtu süüdistusest sõnaselgelt, milles seisnes süüdistatavate poolt

vahendlik täideviimine KarS § 21 lg 1 tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-17-03, p 27; nr 3-1-1-64-

05, p 11 ja 18; nr 3-1-1-82-06, p 14; nr 3-1-1-89-11, p 20.9; nr 3-1-1-83-01, p 7.4).

568.

Samas on kohtu hinnangul võimalik seda ebatäpsust kõrvaldada. Nimelt leidis maakohus,

et süüdistatavad kasutasid konsulent L.L. i ära ülekaaluka teadmisega, kuna viimasel puudus

tahtlus objektiivse koosseisupärase teo toimepanemiseks. L.L. osutas E. Mikenbergile teenust

ja tema ülesandeks oli E. Mikenbergilt saadud andmete alusel taotlemiseks vajalike

dokumentide täitmine.

569.

Samuti, kuna B.J. töötas X.X. i juhtivas äriühingus OÜ Ekso Calves Trading ning

investeeringutoetuste taotlemisega tegelemine lisandus talle sisuliselt täiendava

tööülesandena, võib asuda seisukohale, et B.J. t on ära kasutatud ülekaaluka tahtega ja tal

endal tahe objektiivse koosseisu pärase teo toimepanekuks puudus. Samuti tuvastas

maakohus, et paljudel juhtudel on B.J. koos E. Mikenbergiga osalenud aktiivselt valeandmete

tekitamiseks (maakohtu otsus lk 253-254).

570.

Maakohus ei nõustu kaitsjatega, et süüteo jõudmisest katsestaadiumi saab rääkida alates

kuludeklaratsiooni esitamisest. Süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda PRIA-le

investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamine. Kuna valeandmeid esitati esmalt

kõigil juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega, algas süüteo

toimepanemine nende avalduste esitamisest (maakohtu otsus lk 254-255).

X.X. i kaitsja apellatsioon

571.

Maakohus on seisukohal, et pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud

äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku

erisubjektsus. Käesolevas asjas on soodustuse võimalikeks saajateks olnud OÜ-d Setu Veis,

Megarunner ja Veskivilly. Tegemist on äriühingutega, mis oleksid saanud taotluse

rahuldamisel toetuse, kuid süüdistus neid teo toimepanijatena ei käsitle. Ka maakohus on

sellele tähelepanu juhtinud. Süüdistus on seisukohal, et toetuste taotlemise eesmärgiks oli

X.X. i vara suurendamine ja tegevus toimus kontserni kuuluvate äriühingute huvides, kuid

sellegipoolest on maakohus pidanud võimalikuks karistada füüsilisi isikuid. Kaitsja on

seisukohal, et juriidilise isiku erisubjektsust ei saa selliselt laiendada nagu on seda teinud

maakohus, eriti olukorras, kus süüdistus seda teinud ei ole. Kaitsja hinnangul ei ole süüdistus

isikute subjektsusel tegelikult üldse vahet teinud ning on olemuslikult samastanud füüsilise

isiku X.X. i erinevate juriidiliste isikutega. Maakohtu poolt valitud lahendus, millega

erisubjektsust laiendatakse, toob lõppastmes kaasa sama tulemuse. Teiseks, kui sellisel

piiramatul viisil on võimalik erisubjektsust laiendada, siis kaotab vastav tunnus tähenduse,

sest hoolimata süüdistuse ülesehitusest (mitte esitades süüdistust tegelikult toetuse taotluse

esitanud isikutele) ja esitatud süüdistusest, saab alati isikud seostada taotlejaga ning käsitleda

neid erisubjektina. Kaitsja arvates ei olnud see KarS § 210 sõnastamisel seadusandja

eesmärgiks. Paralleelselt kriminaalmenetlusega toimunud haldusmenetluse subjektiks

(toetuste taotlemine) ja haldusaktide adressaatideks on olnud just juriidilised isikud. Ainult

juriidilised isikud saaksidki kaitsja arvates olla kuriteo täideviijad, sest need isikud oleksid

saanud toetuse ja saanud toetusest kasu. Teised isikud saaksid olla eelkõige kaasaaitajad ning

saaksid tegutseda nende äriühingute huvides.

K. Viitkini kaitsja apellatsioon

572.

Apellant leiab, et K. Viitkin ei saa olla KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

subjekt, kuna ta ei ole soodustuse saaja ega vasta seetõttu nimetatud kuriteokoosseisu erilise

isikutunnusega subjekti nõuetele. Maakohus on Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-96-16 p-le 10

viidates õigesti selgitanud, et soodustuskelmus on erilise isikutunnusega koosseis KarS § 24

lg 1 mõttes. Kõnealuse kuriteokoosseisu subjektiks saab KarS § 210 lg-st 2 lähtuvalt olla

üksnes soodustuse saaja, kelleks on antud episoodides OÜ Setu Veis, kellele aga ei ole

süüdistust esitatud.

573.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et käesoleval juhul on võimalik KarS § 210 lg

2 alusel vastutusele võtta füüsilisi isikuid, kui nad on tegutsenud soodustuse saajate nimel ja

huvides. Maakohus on leidnud Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-79-16 viidates, et käesolevas

asjas ei ole välistatud süüdistuses nimetatud füüsiliste isikute karistamine, kui leiab

tõendamist, et nad on tegutsenud KarS § 210 lg 1 nimetatud soodustuse saajate nimel ja

huvides. Kohtuotsuses viidatud Riigikohtu seisukoht ei ole käesolevas asjas kohaldatav, kuna

selles lahendis ei ole esitatud süüdistust KarS § 210 lg järgi ega käsitletud selle sätte

kohaldamist. Juhul, kui KarS § 210 alusel oleks võimalik süüdi mõista kõiki isikuid, kes on

tegutsenud soodustuse saaja nimel ja huvides, kaotaks viide erilisele isikutunnusele igasuguse

mõtte. Apellandi arvates ei saa see olla seadusandja eesmärk ega tahe KarS § 210

sõnastamisel.

574.

Maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike

täideviijatena. Maakohus on käesolevas asjas leidnud, et kuna investeeringutoetuse avalduse

mitmel juhul (OÜ Setu Veis I-II episood, OÜ Veskivilly I episood, OÜ Megarunner episood)

on PRIA-le esitanud volituse alusel B.J. ja OÜ Setu Veis kolmandas episoodis L.L. , tõusetub

nendes episoodides küsimus sellest, kas süüdistatavaid tuleb käsitleda vahendlike

täideviijatena. Maakohus möönab, et süüdistus vahendliku täideviimise osas ei ole piisavalt

täpne, kuna süüdistuses sõnaselgelt ei nähtu, mil viisil süüdistatavad B.J. t või L.L. i ära

kasutasid. Vaatamata sellele on maakohus leidnud, et süüdistatavad on kasutanud ära

konsulent L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega.

575.

Apellant on seisukohal, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad

panid teo toime vahendlike täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t

ülekaaluka tahtega. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole

esitatud süüdistatavatele süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus kohus süüdistuse

piiridest.

E. Anioti kaitsja apellatsioon

576.

Apellant leiab, et E. Aniott ei saa olla KarS § 210 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

subjektiks, kuna ta ei ole soodustuse saaja ega vasta seetõttu nimetatud kuriteokoosseisu

erilise isikutunnusega subjekti nõuetele.

577.

Maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid teo toime vahendlike

täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t ülekaaluka tahtega. KrMS

§ 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole esitatud süüdistatavatele

süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus maakohus süüdistuse piiridest.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

578.

Maakohus on leidnud, et kuivõrd E. Mikenberg väljus tavapärase nõustamisteenuse

osutamise raamidest, on teda alust pidada ka OÜ Setu Veis, OÜ Megarunner ja OÜ Veskivilly

huvides tegutsenud isikuks, kellele laieneb KarS § 210 sätetes nõutav erisubjektsus. Kaitsja

on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult E. Mikenbergi suhtes laiendanud

erisubjektsust nõudva kuriteokoosseisu.

579.

Viidatud kuriteo subjektiks saab olla üksnes majandustegevuses osalev isik – juriidiline

isik. Seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega isikut (juriidilist isikut – äriühingut).

Kuriteo täideviija saab olla üksnes isik, kes majandustegevuses osaleva isikuna on saanud

soodustuse ning kellel on õigus seda kasutada (s.t toetust taotlenud äriühing). Reaalse toetuse

väljamaksmiseni seitsme taotluse juures ei jõutudki. E. Mikenberg ei vastuta füüsilise isikuna

kuriteokoosseisus kirjeldatud eritunnusele. E. Mikenbergi lugemine taotlejate huvides

tegutsevaks isikuks ei tugine uuritud tõenditele.

580.

Samuti on tõendamata kuriteokoosseisu subjektiivne külg. E. Mikenbergil puudus

igasugune huvi toetuste väljamaksmise/soodustuse osas, kuivõrd väljamakset ei tehtud temale

kui eraisikule. Tasuta väljamakse oleks PRIA-lt positiivse finantseerimisotsuse ja

investeeringu elluviimise korral saanud endale eesmärgipäraseks kasutamiseks toetuse

taotleja, mitte E. Mikenberg füüsilise isikuna (nõustamisteenust osutava isikuna).

581.

E. Mikenberg ei olnud ajal, mil M.R. esitas PRIA-le investeeringutoetuse avalduse, OÜ

Gateway juhatuse liige. Samuti ei olnud ta teiste taotlevate äriühingute juhatuse liige ega

osanik. Maakohus tuvastas, et E. Mikenberg ise ühtegi taotlemiseks vajalikku dokumenti ei

allkirjastanud ega esitanud. E. Mikenberg ei oleks taotlejate poolt taotletud toetust saanud

endale ega kasutamiseks, kuna toetussumma väljamakse saajateks oleksid olnud juriidilised

isikud.

582.

Ühtlasi leiab kaitsja, et maakohus on tuvastanud süüteokatse algusaja ebaõigesti. E.

Mikenbergi kui OÜ Gateway juhatuse liikme tööülesanded lõppesid vastavalt sõlmitud

töövõtulepingutele “toetusotsusega”, s.o PRIA peadirektori käskkirjaga, milles toetus kas

määratakse või mitte. Positiivse otsuse korral oli OÜ-le Gateway ette nähtud tulemustasu.

Pärast positiivset otsust oleks taotleja pidanud tegema investeeringu ning alles pärast seda

oleks PRIA otsustanud, kas maksta toetus välja või mitte. E. Mikenbergi

töövõtulepingujärgsed ülesanded ei hõlmanud aga n.-ö investeeringu elluviimise etappi.

Nõustamisteenuse osutajana ei tegutsenud E. Mikenberg alates 2011 a. lõpust. Samuti ei ole

maakohtu poolt uuritud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et E. Mikenberg oleks tegev olnud ka

peale toetuse määramise otsust. Seega tuleneb eeltoodust, et väljamakse saamise õigus tekib

taotlejal alles siis, kui investeering on teostatud ja investeeringukontroll on selle heaks

kiitnud. Seega on õiguslikult põhjendatud kuriteokatse alguseks pidada PRIA-le

kuludeklaratsiooni ja selle lisade esitamist.

583.

Kaitsja leiab sedagi, et käesoleval juhul ei ole E. Mikenbergi puudutavate süüdistuse

episoodide osas, igas episoodis eraldivõetuna, uuritud ühtegi tõendit, mis näitaksid ära need

faktilised asjaolud, mis annaksid aluse väita, et isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga

teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Süüdistus on käsitlenud isikuid ja nende tegevust

üldistavalt, maakohus on otsuses lähtunud samadest eeldustest, toomata konkreetselt välja

milles seisnes E. Mikenbergi oluline teopanus ühes või teises episoodis (RKKKo nr 3-1-1-64-

14, p 13.1; nr 3-1-1-57-10).

584.

Ühtlasi on maakohus leidnud, et süüdistatavaid tuleb käsitleda vahendlike täideviijatena

seoses B.J. e ja L.L. i ärakasutamisega investeeringutoetuste avalduste esitamisel. Siinkohal

leiab kaitsja, et menetluses ei ole tuvastatud, et E. Mikenberg oleks andnud B.J. ele

mingisuguseid juhiseid, korraldanud tema tegevust, palunud dokumente koostada, andmeid

moonutada või töötanud koostöös välja plaane. B.J. ei allunud ametialaselt E. Mikenbergile

ning viimane ei omanud B.J. e üle mõjuvõimu, et korraldada viimase tegevust. B.J. oli ise

vaba otsustama, kuidas ta oma tööd teeb ning oleks taotluse positiivse lahenemise korral

saanud tulemustasu. Kaitsja leiab, et maakohtu otsuse motiivid on vastuolulised ning

esinevaid vastuolusid ei ole veenvalt kõrvaldatud.

585.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega kvalifitseerivate tunnuste kohta

586.

Selles osas on apellatsioonid esitanud kõik neli süüdistatavat. Vastuseks taotlustele

ringkonnakohus märgib järgmist.

587.

Apellandid ei ole nõus maakohtu järeldusega, et pannes etteheidetava teo toime

soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo toimepannud füüsilisele isikule ka

juriidilise isiku erisubjektsus.

588.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus vastab kohtupraktikale, millest nähtuvalt

mõisteti süüdi investeeringutoetusi taotlenud äriühingute nimel tegutsenud isikud (RKKKo nr

3-1-1-54-15, 3-1-1-96-16). Kohtupraktikas on leitud ka seda, et kui juriidilisele isikule mingil

põhjusel süüdistust ei ole esitatud, ei välista see füüsilise isiku karistusõiguslikku vastutust

(RKKKo nr 3-1-1-79-16 p 23).

589.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistus on seostanud süüdistatavad

soodustuste saajatega ning see võimaldab hinnata, kas nad on soodustuse saajate nimel toime

pannud pettuslikke tegusid. Juriidiline isik saab tegutseda vaid füüsilise isiku vahendusel.

Pannes etteheidetava teo toime soodustust taotlenud äriühingu huvides, laieneb teo

toimepannud füüsilisele isikule ka juriidilise isiku erisubjektsus. Oluline on see, kas

süüdistatavad on küllaldaselt seotud investeeringutoetusi taotlenud äriühingutega, et neid

saaks pidada äriühingute nimel ja huvides tegutsenud isikuteks. Maakohus vastas sellele

küsimusele jaatavalt. K. Viitkin ja E. Aniott olid investeeringutoetusi taotlenud äriühingute

juhatuse liikmed. X.X. oli äriühingute tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks. E.

Mikenberg oli OÜ Gateway tegevust juhtivaks ja korraldavaks isikuks ajal, kui OÜ juhatuse

liige oli M.R. ning alates 2010 sügisest oli ta ise selle OÜ juhatuse liige. Lisaks sellele E.

Mikenbergi roll ei seisnenud mitte üksnes taotlejatele investeeringutaotluse nõuete

selgitamises ja dokumentide paketi kokkupanekus, vaid paljudel juhtudel seisnes tema

tegevus esitatavate andmete muutmises selliseks, et need vastaks vajalikele nõuetele või

annaks paremaid hindepunkte. Sellisel viisil tegutsedes ta väljus tavapärase nõustamisteenuse

osutamise raamidest ja teda on alust pidada äriühingute huvides tegutsenud isikuks, kellele

laieneb KarS §-s 210 nõutav erisubjektsus. Asjaolu, et ta ise PRIA-lt toetust saama ei pidanud,

ei välista tema vastutust, sest kelmuse objektiivse koosseisu täitmiseks ei peagi süüdlane vara

vahetult endale võtma, vaid see võib minna ka kolmanda isiku vara hulka (RKKKo nr 3-1-1-

114-12).

590.

Maakohus tuvastas, et süüdistatavad esitasid valeandmeid taotlejate eelmise

majandusaasta müügitulu ja investeeringuobjekti hinnapakkumiste kohta, mõnedel juhtudel ka

investeeringuobjekti enda ning kuludeklaratsioonide sisu osas. Tegemist oli

soodustusrelevantsete andmetega, mis mõjutasid soodustuse saamise küsimust positiivselt ja

mille õigel esitamisel oleks soodustus kas üldse ära langenud või olnud andjal alust kahelda

soodustuse andmises. Seejuures X.X. ja E. Mikenberg tegutsesid kavatsetult ning K. Viitkin

ja E. Aniott vähemalt kaudse tahtlusega (maakohtu otsuse lk 249-252). Ringkonnakohus

nõustub maakohtu põhjendustega X.X. i ja E. Mikenbergi poolt kuriteo objektiivse ja

subjektiivse koosseisu nõuete täidetuse osas. K. Viitkini ja E. Anioti osas aga mitte, sest

ringkonnakohus mõistab õigeks.

591.

Apellandid leiavad, et maakohus väljus süüdistuse piiridest, leides, et süüdistatavad panid

teo toime vahendlike täideviijatena, kasutades ära L.L. i ülekaaluka teadmisega ja B.J. t

ülekaaluka tahtega. Kuna süüdistusaktis ega selle muudatuses ei ole esitatud süüdistatavatele

süüdistust vahendlikus täideviimises, väljus kohus süüdistuse piiridest.

592.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et süüdistus vahendliku täideviimise osas ei ole

üksikasjalikult välja toodud, kuid süüdistuse sõnastusest nähtub, et süüdistatavad kasutasid

ära teisi isikuid ning nende hulgas ka L.L. i ja B.J. t (maakohtu otsuse lk 253-254). Kuna neile

nimeliselt ja nende tegevusele on süüdistus viidanud, siis ei ole maakohus süüdistuse piiridest

väljunud. Maakohus õigesti tuvastas, et L.L. il endal puudus igasugune tahe esitada PRIA-le

valeandmeid ja teda kasutati süüdistatavate poolt ära ülekaaluka teadmisega. B.J. töötas X.X.

i juhitavas äriühingus Ekso Calves Trading OÜ ja investeeringutoetuste taotlemisega

tegelemine lisandus talle täiendava tööülesandena. Seega teda kasutati ära ülekaaluka tahtega

ja tal endal tahe esitada teadvalt valeandmeid puudus.

593.

Vaidlustatud on ka maakohtu järeldus, et süüteo toimepanemise alguseks tuleb lugeda

PRIA-le investeeringutoetuste taotlemiseks valeandmete esitamist. Apellantide arvates on

õiguslikult põhjendatud kuriteokatse alguseks pidada PRIA-le kuludeklaratsiooni ja selle

lisade esitamist.

594.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et investeeringutoetuste taotlemine on mitme

astmeline protsess ning ainuüksi taotluse esitamine ja isegi PRIA positiivne otsus ei taga veel

väljamakset, sest sellele peab järgnema investeeringu elluviimine taotleja poolt ja

kuludeklaratsioonide esitamine. Maakohus tuvastas, et valeandmeid esitati esmalt kõigil

juhtudel investeeringutoetuste taotlemise avaldustes koos lisadega ja sellega algaski süüteo

toimepanemine. PRIA-le esitatud andmed olid iseenesest asjakohased ja toetuse taotlemiseks

vajalikud. Nende esitamise eesmärk oli kinnitada taotlejate tingimustele vastavust ja

saavutada toetuse väljamaksmine. Süüteo toimepanemisena on vaadeldavad kõik toetuse

saamisele suunatud teod, olenemata millises toetuse taotlemise etapis neid toime pandi.

Taotlused võeti PRIA poolt kui tingimustele vastavad menetlusse. Seega ei saa rääkida

kõlbmatust süüteokatsest isegi nendel juhtudel, kui toetus jäeti üldse määramata piisavate

hindepunktide saamata jäämise tõttu, sest ka neil juhtudel oli tegemist soodustusrelevantsete

andmetega. Süüdistatavad tegid kõik endast oleneva, et veenda PRIA-t taotleja vastavuses

esitatud nõuetele (maakohtu otsuse lk 254-255). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega.

595.

E. Mikenberg ja tema kaitsja leiavad, et käesoleval juhul ei ole E. Mikenbergi

puudutavate süüdistuse episoodide osas, igas episoodis eraldivõetuna, uuritud ühtegi tõendit,

mis näitaksid ära need faktilised asjaolud, mis annaksid aluse väita, et isik on andnud

kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Süüdistus on

käsitlenud isikuid ja nende tegevust üldistavalt, maakohus on otsuses lähtunud samadest

eeldustest, toomata konkreetselt välja, milles seisnes E. Mikenbergi oluline teopanus ühes või

teises episoodis (RKKKo nr 3-1-1-64-14, p 13.1; nr 3-1-1-57-10).

596.

Ringkonnakohus eeltoodud väitega ei nõustu ja leiab, et maakohus on kaastäideviimise

lugenud tõendatuks tõendite kogumi alusel ning on välja toonud X.X. i ja E. Mikenbergi

panuse lõppeesmärgi saavutamiseks (maakohtu otsuse lk 253). Seejuures on näidatud, et E.

Mikenbergi ülesandeks OÜ-id Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner puudutavates episoodides

oli X.X. it nõustada kuriteoplaani väljatöötamisel. Ka on ta korraldanud tegelikkusele

mittevastavaid andmeid sisaldavate taotlemiseks vajalike dokumentide koostamist (eelkõige

avaldused ja äriplaan). Paljudel juhtudel osales ta ka ise vahetult pettuslike andmete

tekitamises (müügitulu ja hinnapakkumised). Asjaolu, et ta eelnimetatud äriühingute puhul ei

osalenud enam investeeringu elluviimise etapis, ei välista tema vastutust. Investeeringu

elluviimisele eelnes PRIA positiivne toetust määrav otsus. E. Mikenbergi tegevus oligi

suunatud sellise otsuse saavutamisele. Et pärast toetuse määramise otsust hakkab toimuma

investeeringu elluviimine, oli E. Mikenbergile ettenähtav. OÜ Gateway episoodi puhul on E.

Mikenberg olnud kuriteoplaani väljatöötaja ja osales ka ise vahetult pettuslike andmete

tekitamises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

Aegumine

Maakohtu põhjendused

597.

Maakohus leidis, et aegumistähtaja kulgemise algust ei ole õige seostada PRIA-le

investeeringutoetuse taotluste esitamise ajaga. Vaidlusalune süütegu on lõpule viidud, kui

valeandmeid esitanud isik saab soodustuse kätte. Episoodides, kus süüdistatavate toetuse

saamisele suunatud tegevus jätkus ka pärast avalduse esitamist, ei saa asuda seisukohale, et

süüteokatse lõppes PRIA-le avalduse esitamisega. Maakohtu hinnangul ei saa sellist järeldust

teha ka süüdistuse sõnastuse pinnalt, kus on kirjeldatud süüdistatavate tegusid, mis on toime

pandud PRIA-le avalduse esitamise järgselt.

598.

Maakohtu hinnangul tuleb aegumistähtaja alguseks lugeda süüdistuses toodud

äriühingute viimane kokkupuude PRIA-ga. Seega on OÜ Gateway süüteo aegumistähtajaks

30.12.2012, OÜ-l Megarunner 02.01.2012, OÜ Veskivilly I episoodis 13.09.2010 ja II

episoodis 19.09.2013, OÜ Setu Veis I episoodis 28.04.2011, II episoodis 16.06.2011, III

episoodis 30.09.2011 ja IV episoodis 12.12.2011. Kuna kõik süüdistatavad anti Tartu

Maakohtu 14.03.2016 määrusega kohtu alla, siis katkes antud kuupäevaga KarS § 81 lg 5 p 2

kohaselt kuritegude aegumine. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et aegunud on üksnes

OÜ Veskivilly I episood, mille aegumistähtaeg hakkas kulgema 13.09.2010.

599.

Muuhulgas on E. Mikenbergi suhtes kohtueelses menetluses 18.09.2014 määrusega ning

X.X. i suhtes 25.09.2014 määrusega kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Maakohus ei

nõustu kaitsjatega, et tõkendit kohaldati üksnes OÜ Setu Veis episoodidega seoses. Nimelt

tuvastas maakohus, et kriminaalasi nr 12760000042 (mis algselt oli OÜ-ga Setu Veis seotud

kriminaalasi) sisaldas endas ka OÜ-te Veskivilly, Megarunner ja Gateway episoode. Seega

hõlmasid E. Mikenbergile ja X.X. ile kohaldatud elukohast lahkumise keelu tõkendid endas

kõiki episoode, mis sisalduvad ka käesolevas süüdistuses (vt maakohtu otsuse lk 261-263).

600.

Maakohus, hinnates E. Mikenbergi ja X.X. i suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keelu

määruseid, leidis, et tegemist ei ole määrustega, miks oleksid ilma põhjendusteta. Samuti ei

ole tegemist üldist laadi arutluste ega standardsete formuleeringutega, vaid on esitatud ka

konkreetsed viiteid antud kriminaalasja eripärale. Maakohus nõustub määrustes toodud

seisukohaga, et mahukas kriminaalasjas võib tekkida vajadus kahtlustatavaid korduvalt üle

kuulata või tekkida vajadus muude toimingute järele. Sellest tulenevalt on oluline, et

kahtlustatavad oleksid alati kättesaadavad. Elukohast lahkumise keelu kohaldamine sellise

eesmärgi saavutamiseks on iseenesest asjakohane. Kuigi määrustes ei ole sõnaselgelt

märgitud, millise eesmärgi tagamiseks on tõkend kohaldatud, annab valitud tõkendi liik alust

järelduseks, et tõkendit on kohaldatud vältimaks kahtlustatavate kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumist. Seega, kuna tõkendeid kohaldati seaduslikult, katkes E. Mikenbergi jaoks

aegumistähtaeg 18.09.2014 ja X.X. i jaoks 25.09.2014 (maakohtu otsuse lk 263-264).

X.X. i kaitsja apellatsioon

601.

Küsimus on selles, kas X.X. i suhtes eeluurimisel tõkendina elukohast lahkumise keelu

kohaldamine on õiguspärane või mitte.

602.

Kaitsja hinnangul on tähelepanuväärne see, kuidas maakohus on tuvastanud tõkendi

kehtestamise aluseks olevaid asjaolusid (maakohtu otsus lk 261-264). Tuvastamaks, millega

seoses on tõkend kehtestatud, on maakohus hinnanud toimikus olevaid teisi dokumente ning

tuginenud tõkendi õiguspärasuse ja tõkendi ulatuse hindamisel just neile. X.X. ile elukohast

lahkumise keelu kohaldamise määruses on viide vaid OÜ-le Setu Veis, millest ilmselgelt

vastavaid asjaolusid ei nähtu. Kaitsja hinnangul peaks aga vastav tõkendi kehtestamise

määrus olema ammendav ning seetõttu ei saa pidada põhjendatuks maakohtu valitud

lähenemist, kus kohus otsib toimikust menetlusdokumente, et tuvastada seda, kuidas ja mil

viisil on kriminaalasju alustatud ja liidetud.

603.

Mis puudutab vastavat tõkendi määrust (kannab kuupäeva 25.09.2014), siis esmalt

möönab maakohus, et tõkendi kohaldamise määrustes ei ole sõnaselgelt märgitud, mis

eesmärgi tagamiseks on tõkendit kohaldatud. Eesmärgi leiab maakohus valitud tõkendi liigist.

Edasi leiab maakohus, et määrustes puuduvad igasugused põhjendused, mis viitaks

kahtlustatavate kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise võimalusele. Hoolimata eeltoodust

asub maakohus seisukohale, et viidatud tõkendi nõuded on mõnevõrra leebemad kui

vahistamisel. Tuginedes KrMS § 145 lg 1 p-le 1 ja lg 3 p 1-le, leiab kaitsja, et menetleja peab

kriminaalmenetluse igal ajahetkel garanteerima selle, et mis tahes isiku põhiõiguste- ja

vabaduse riived oleksid põhjendatud. Seadus ei näe ette võimalust loobuda täielikult määruse

põhjendamisest.

K. Viitkini kaitsja apellatsioon

604.

Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et K. Viitkinile OÜ Setu Veis teises episoodis

süüks arvatud tegu ei ole aegunud. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul on

tegemist teise astme kuriteoga, mille eest ei tohi KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt isikut süüdi

mõista ega karistada, kui kuriteo lõpule viimisest selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni

on möödunud viis aastat. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Setu Veis teises

episoodis tuleb arvutada K. Viitkini osas aegumise tähtaega alates 16.06.2011, millal esitati

viimane kuludeklaratsioon. Iga süüdistatava puhul tuleb arvutada süüteo aegumistähtaega

alates päevast, kui süüdistatav pani toime süüteokoosseisule vastava teo. Kuna K. Viitkini

poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le esitatud kuludeklaratsioonid on taotleja poolt

annulleeritud, ei vasta see tegu KarS § 210 lg 2 koosseisule ning nende kuludeklaratsioonide

esitamise kuupäeva ei saa lugeda K. Viitkini poolt kuriteo lõpuleviimise päevaks. Kuna

lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei oma see kuupäev K. Viitkini toimepandud teo

aegumistähtaja osas tähtsust. Seega tuleb selles episoodis K. Viitkini osas arvestada

aegumistähtaega alates 22.12.2010, kui volitatud isik B.J. esitas PRIA-le OÜ Setu Veis nimel

investeeringutoetuse avalduse.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

605.

Kaitsja on seisukohal, et maakohtu järeldused aegumisaja alguse ja selle katkemise osas

ei tugine kriminaalasjas uuritud tõenditele. E. Mikenbergile süüksarvatavad kuriteod on

osaliselt aegunud, sõltumata E. Mikenbergi kohtu alla andmisest või tema suhtes tõkendi

kohaldamisest. Viidates KarS § 81 lg-le 1, on kaitsja seisukohal, et OÜ Setu Veis I episood

aegus novembris 2015, mil OÜ Setu Veis volitatud esindaja B.J. esitas osaühingu nimelt

investeeringutoetuse taotluse. Sarnaselt aegus OÜ Setu Veis II episood detsembris 2015. OÜ

Megarunner episoodis jõudis aegumistähtaeg kätte septembris 2015, mil OÜ Megarunneri

nimelt esitati investeeringutoetuse taotlus, OÜ Veskivilly I episoodis septembris 2015 ning

OÜ Megarunner episoodis septembris 2014. Seega tuleb aegumise algust kõigil juhtudel

arvestada taotleja poolt PRIA-le toetuse saamiseks avalduste ning lisade esitamisest, kuna

süüdistusest nähtuvalt viidi just avalduses ja selle lisades tegelikest asjaoludest valeandmeid

esitades PRIA ametnikud eksimusse.

606.

Kaitsja leiab sedagi, et erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist ei saa käsitleda

jätkuva tegevusena. Käesoleval juhul on tegemist erinevate investeeringutoetuste avaldustega,

mis on esitatud erinevatel aegadel, kohati erinevatel aastatel, taotlejad on erinevad ning

õiguslikult ei ole põhjendatud käsitleda erinevate investeeringutoetuste avalduste esitamist

jätkuva tegevusena (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p-d 13.1-13.2; nr 3-1-1-47-07, p 28). Kohtus

uuritud tõendid ei kinnita, et E. Mikenbergi tegevus oli kantud erinevate toetuseavalduste

menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest.

607.

Maakohus leidis, et aegumise katkestas E. Mikenbergi suhtes 18.09.2014 tõkendina

kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Kaitsja on seisukohal, et E. Mikenbergi suhtes

kohaldati küll tõkendit, kuid seda seoses OÜ Setu Veis kahtlustusega, mistõttu tulnuks

maakohtul otsuse tegemisel hinnata, kas E. Mikenbergile kohaldatud tõkend oli põhjendatud

või mitte. Tõkendit kohaldati selleks, et tagada kahtlustatava korduv allutamine kohtueelses

menetluses menetlustoimingutele. Kaitsja leiab, et tõkendi kohaldamine sel põhjusel ei olnud

otstarbekas, kuna E. Mikenberg oli menetlejale kogu aeg kättesaadav ning osales õigeaegselt

menetleja poolt läbiviidud menetlustoimingutes, seda kinnitas ka E. Mikenbergi osavõtt

kohtuistungitest. Tõkendi kohaldamise üheks aluseks saab olla kriminaalmenetlusest

kõrvalehoidumise tõkestamine. Menetluses ei ole E. Mikenbergile sellekohaseid etteheiteid

tehtud. Kuivõrd tõkendi kohaldamiseks puudus menetlejal kohtueelses menetluses alus

(KrMS § 127, 128), oli tõkendi kohaldamine E. Mikenbergi suhtes põhjendamatu. Arvestades

eeltoodut leiab apellant, et kuritegude aegumine ei katkenud E. Mikenbergi suhtes KarS § 81

lg 5 p 1 tähenduses.

608.

Tuginedes eeltoodule taotleb apellant ringkonnakohtult KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 2

alusel lõpetada süüdistusakti p-des 16.3.1 (OÜ Setu Veis I episood); 16.3.2 (OÜ Setu Veis II

episood); 16.3.5 ( OÜ Megarunner episood); 16.3.6 (OÜ Veskivilly I episood); 16.3.8 (OÜ

Gateway episood) kriminaalmenetlus E. Mikenbergile etteheidetavate kuritegude osas, kuna

käsitletud episoodides on kuritegude aegumistähtaeg möödunud.

609.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega aegumise kohta

610.

Seoses X.X. i, K. Viitkini ja E. Mikenbergi väidetega aegumise kohta ringkonnakohus

märgib järgmist.

611.

Kõigepealt ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtu põhjendustega, miks aegunud

on ainult OÜ Veskivilly I episoodis E. Aniotile etteheidetav süütegu (aegus 13.09.2015) ning

miks kõik ülejäänud süüteod ei ole aegunud (maakohtu otsuse lk 259-265). Alljärgnevalt

ringkonnakohus vastab apellatsioonides eraldi välja toodud väidetele.

612.

X.X. i ja E. Mikenbergi osas leitakse, et nende suhtes kehtestatud tõkend – elukohast

lahkumise keeld – ei olnud õiguspärane ning seetõttu see ei katkestanud aegumistähtaega.

613.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et tõkend oli X.X. i ja E. Mikenbergi osas

õiguspärane ning katkestas aegumistähtaja. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega (vt maakohtu otsuse lk 262-264) ja leiab, et tuvastamaks, millega seoses on

tõkend kehtestatud, tuligi tagantjärele hinnata toimikus olevaid menetlusdokumente (nn

algmaterjali), mille alusel tõkend omal ajal kehtestati. Kuigi tõkendi kohaldamise määrustele

võib ette heita nende nappi põhjendatust, tuleb arvestada, et X.X. ile 25.09.2014 tõkendi

kohaldamise määrus läbis kaebemenetluse ja jäi jõusse (Tartu Maakohtu 11.02.2016 määrus

nr 1-16-443, Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2016 määrus, Riigikohtu 30.05.2016 määrus). E.

Mikenbergi osas elukohast lahkumise keelu kohaldamise 18.09.2014 määrust ei vaidlustatud.

Seega tegemist ei ole täielikult põhjendamata määrustega, nagu apellandid väidavad.

614.

K. Viitkini kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et OÜ Setu Veis II episoodis tuleb

arvutada K. Viitkini osas aegumise tähtaega alates 16.06.2011, millal esitati viimane

kuludeklaratsioon. Süüteo aegumistähtaega tuleb arvutada alates päevast, kui süüdistatav pani

toime süüteokoosseisule vastava teo. Kuna K. Viitkini poolt OÜ Setu Veis nimel PRIA-le

esitatud kuludeklaratsioonid on taotleja poolt annulleeritud, ei vasta see tegu KarS § 210 lg 2

koosseisule ning kuludeklaratsioonide esitamise kuupäeva ei saa lugeda K. Viitkini poolt

kuriteo lõpuleviimise päevaks. Kuna lõplikud kuludeklaratsioonid esitas B.J. , ei oma see

kuupäev K. Viitkini toimepandud teo aegumistähtaja osas tähtsust. Seega tuleb selles

episoodis K. Viitkini osas arvestada aegumistähtaega alates 22.12.2010, kui volitatud isik B.J.

esitas PRIA-le OÜ Setu Veis nimel investeeringutoetuse avalduse.

615.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on jätkuva kuriteoga ning seetõttu

kuriteo aegumise algusaega tuleb arvestada viimase osateo toimepanemisest. Kuna

ringkonnakohus K. Viitkini õigeks mõistab, siis pole vajadust tema osas aegumise tähtaega

käsitleda.

616.

E. Mikenberg ja tema kaitsja leiavad, et erinevate investeeringutoetuste avalduste

esitamist ei saa käsitleda jätkuva tegevusena. Käesoleval juhul on tegemist erinevate

investeeringutoetuste avaldustega, mis on esitatud erinevatel aegadel, kohati erinevatel

aastatel, taotlejad on erinevad ning õiguslikult ei ole põhjendatud käsitleda erinevate

investeeringutoetuste avalduste esitamist jätkuva tegevusena (RKKKo nr 3-1-1-4-04, p-d

13.1-13.2; nr 3-1-1-47-07, p 28). Kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et E. Mikenbergi tegevus

oli kantud erinevate toetuseavalduste menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest.

617.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et E. Mikenbergi tegevus oli kantud erinevate

toetuseavalduste menetlemise protsessis ühtsest tahtlusest. See tuleneb uuritud tõendite

kogumist, millest nähtuvalt üheaegselt valmistati ette OÜ Veskivilly I episoodi ja OÜ

Megarunner taotlusi ja need mõlemad esitati 13.09.2010. Sellele järgnesid OÜ Setu Veis I

episood 15.11.2010 ja II episood 22.12.2010, s.o peaaegu samaaegselt. Sama olukord oli ka

OÜ Veskivilly II episoodis ja OÜ Setu Veis III episoodis, kus taotlused esitati vastavalt

12.09.2011 ja 30.09.2011. Maakohus õigustatult leidis, et avalduste ettevalmistamise ja

esitamise ajaline kattuvus või lähedus, samuti sarnasus ettevalmistamise asjaoludes (erinevate

äriühingute osa omandamised, X.X. i ja E. Mikenbergi seotus taotlustega, müügitulu ja

hinnapakkumistega manipuleerimine) annavad alust pidada investeeringutoetuste taotlemist

kantuks ühtsest tahtlusest (maakohtu otsuse lk 265).

Mõistlik menetlusaeg

Maakohtu põhjendused

618.

Süüdistatavad tuginevad mõistliku menetlusaja algusaja määratlemisel PPA TMO

Keskkriminaalpolitsei 12.12.2016 vaatlusprotokolli lisaks olevale M. Leisi 08.08.2012 e-

kirjale koos manustega. Nimetatud e-kirja adressaatideks on E. Mikenberg, X.X. ja K.

Viitkin, kellele M. Leis on edastanud OÜ Setu Veis haldusasjas oleva PRIA vastuse. Selle

vastuse lisade hulgas on omakorda PRIA 30.03.2012 avaldus Lõuna Ringkonnaprokuratuurile

kriminaalmenetluse alustamiseks ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 kiri Lõuna

prefektuurile.

619.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 kirjas kriminaalasja materjalide edastamise

kohta Lõuna prefektuurile on märgitud, et Lõuna Ringkonnaprokuratuuris on 09.04.2012

alustatud menetlust KarS §-de 25 lg 2 – § 210 lg 2 alusel selle kohta, et OÜ Setu Veis nimel

tegutsevad isikud võisid PRIA-le esitada valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel

soodustust (erinevaid toetusi). Samuti nähtub nimetatud kirjast, et seoses OÜ-ga Setu Veis

alustati kriminaalmenetlust 2012 aprillis. K. Viitkin on kahtlustatavana üle kuulatud

17.09.2014, E. Mikenberg 18.09.2014, X.X. 25.09.2014 ja E. Aniott 25.11.2014. Samuti on

E. Mikenbergi ja X.X. i suhtes kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

620.

PRIA 30.03.2012 avalduses taotleti kriminaalmenetluse alustamist seoses OÜ Setu Veis

poolt 22.12.2010, 30.09.2011 ja 12.12.2011 investeeringutoetuste taotlemisega. Seega on

alust arvata, et ka kriminaalmenetlust alustati seoses nende taotlustega. Tegemist on

käesolevas asjas OÜ-ga Setu Veis seotud II-IV episoodiga. Seega ei puudutanud

kriminaalmenetluse alustamise kohta saadud teave teisi käesolevas asjas vaidluse all olevaid

süütegusid, s.o OÜ Setu Veis I episoodi, OÜ Veskivilly I-II episoodi ega ka mitte OÜ-tega

Megarunner ja Gateway seonduvaid episoode. Sellest tulenevalt ei saanud M. Leisi

08.08.2012 e-kirjale lisatud dokumentidest nähtuv teave mõistliku menetlusaja hindamisel

arvesse minevat aega käivitada episoodide osas, mida ei olnud nimetatud.

621.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 09.04.2012 e-kirjas kriminaalmenetluse alustamisega

seonduvalt ühegi füüsilise isiku nime ei nimetatud, on üksnes märgitud, et OÜ Setu Veis

nimel tegutsevad isikud võisid PRIA-le esitada valeandmeid eesmärgiga saada pettuse teel

soodustust. Maakohtu hinnangul saab nimetatud e-kirjast koos PRIA 30.03.2012 avaldusega

järeldada, et kriminaalmenetluse alustamisel ei seostatud pettuslike tegudega X.X. it ja E.

Aniotti, mistõttu ei saanud nende teadmine kolmandate isikute suhtes alustatud

kriminaalmenetlusest neid kuidagi mõjutada ega käivitada nende endi suhtes mõistliku

menetlusaja algusaja algust.

622.

Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et mõistliku menetlusaja kulgemise algusaega

tuleb X.X. i ja E. Anioti osas arvestada alates ajast, mil nad kahtlustatavatena üle kuulati, s.o

X.X. i puhul alates 25.09.2014 ja E. Anioti puhul alates 25.11.2014. Mingisuguseid muid

mõistliku menetlusaja arvestamise kulgemist käivitavaid toiminguid ei ole X.X. , E. Aniott

ega nende kaitsjad esile toonud ning seda ei nähtu ka asjas uuritud tõenditest.

623.

E. Mikenbergi suhtes leiab maakohus, et kriminaalmenetluse alustamine osade OÜ-ga

Setu Veis seotud episoodides ja sellest teadasaamine 2012. a suvel ei ole märkimisväärselt

negatiivselt mõjutanud E. Mikenbergi ärilisi tegevusi. Pigem on alust arvata, et

investeeringutoetuste taotlemise nõustamisteenustest loobumine on olnud E. Mikenbergi enda

valik.

624.

Eeltoodule tuginedes leiab maakohus, et mõistliku menetlusaja kulgemise algust K.

Viitkini ja E. Mikenbergi puudutavates kuriteoepisoodides võib arvata alates ajast, mil nad

kahtlustatavana üle kuulati, s.o K. Viitkini puhul alates 17.09.2014 ja E. Mikenbergi puhul

alates 18.09.2014.

625.

Lõuna Ringkonnaprokuratuur on süüdistusakti maakohtule esitanud 31.12.2015. Seega on

menetlus süüdistatavate jaoks käesolevaks kestnud kokku umbes 3,5 aastat, sh kohtueelne

menetlus umbes 1,5 a ja kohtumenetlus ligi 2 a. Arvestades asja mahukust (on hulgaliselt

dokumentaalseid tõendeid ja arvukalt tunnistajaid – üle on kuulatud üle 50 tunnistaja ja

asjatundja), samuti asjaolu, et asja arutamisele kulunud aega on pikendanud muuhulgas ka

süüdistatavatest tingitud põhjused, ei saa kohtus asja arutamisele kulunud aega maakohtu

arvates pidada ebamõistlikult pikaks. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et hetkel ei ole mõistlik

menetlusaeg veel ühegi süüdistatava suhtes möödunud (vt maakohtu otsuse lk 265-271).

X.X. i kaitsja apellatsioon

626.

Kaitsja ei nõustu, et X.X. i suhtes tuleks mõistliku menetlusaja alguseks lugeda X.X. ile

kahtlustuse esitamine (maakohtu otsus lk 265 jj). X.X. ile esitatud süüdistuses märgitud

kuriteoepisoodide osas alustati kriminaalmenetlust 09.04.2012. Kuigi X.X. ile esitati

kahtlustus 25.09.2014, sai ta juba 08.08.2012 teada, et temale esitatud süüdistuses märgitud

kuriteoepisoodide osas on alustatud kriminaalmenetlust.

627.

Juba teadmine alustatud kriminaalmenetlusest tekitab isikus ebakindluse, mistõttu ei ole

oluline, kas ja millal esitatakse isikule kahtlustus. Kriminaalmenetlus seab isiku olukorda, kus

sellega tuleb arvestada ning menetluse alustamisest teadasaamine viitab sellele, et tema suhtes

võidakse rakendada menetlusseaduses sätestatud tõkendeid, läbi viia toiminguid jne. Antud

asjas mõjutas kriminaalasja alustamine isikuid ka seetõttu, et tegemist oli paralleelse

menetlusega, mille abil haldusorgan mõjutas otsustavalt haldusmenetlust ning sel oli isikute

jaoks otsene mõju (juhul kui neid siduda toetuste taotlemisega, nagu seda teeb süüdistus ja

kohus).

628.

Näiteks tegi PRIA OÜ Megarunner suhtes 20.06.2012 otsuse nr 13-6/1293, milles on

teatatud toetuse väljamaksmise peatamisest vaid viitega kriminaalmenetlusele. Ehk tegelikult

hakkas kriminaalmenetlus isikuid mõjutama (taotlejaid ja nendega seotud isikuid) isegi varem

kui esindaja 08.08.2012 e-kiri.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

629.

Maakohus on leidnud, et E. Mikenbergi jaoks hakkas mõistlik menetlusaeg kulgema

alates hetkest, kui ta kahtlustatavana üle kuulati, s.o 18.09.2014. Kaitsja on seisukohal, et

maakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ei ole mõistliku menetlusaja algust põhjendatud

arvestada alates E. Mikenbergi poolt OÜ Setu Veis suhtes alustatud kriminaalmenetlusest

teadasaamisest, s.o 08.08.2012, mil jurist M. Leis edastas E. Mikenbergile, X.X. ja K.

Viitkinile e-kirja seoses OÜ-d Setu Veis puudutava menetlusega halduskohtus. E-kirjale oli

lisatud PRIA poolt 30.03.2012 Lõuna Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldus

kriminaalmenetluse alustamiseks. Seega on E. Mikenberg tänaseks olnud 5,5 aastat teadlik, et

õiguskaitseorganid uurivad kriminaalasja, milles PRIA on teinud viiteid ka E. Mikenbergile ja

OÜ-le Gateway.

630.

E. Mikenberg selgitas maakohtus, et tal oli palju kliente, keda ta nõustas erinevate

investeeringutoetuste taotlemise raames läbi OÜ Gateway. Saades teada uurimisest, kaotas ta

igasuguse tahtmise nõustamisega selles valdkonnas tegeleda, kuivõrd E. Mikenbergi sõnul

suunati PRIA-s kõik taotlused, milles tema nõustaja oli olnud, nö. punasesse koridori-

kontrollidesse. Ehkki käimasolev kriminaalmenetlus temani polnud ametlikult jõudnud, kuid

see mõjutas tema majandustegevust-tööd ulatuslikult. E. Mikenberg ei ole enam aastaid

nõustamisteenuse osutamisega tegelenud.

631.

Märkida tuleb sedagi, et tegemist on küll keskmisest keerukama kriminaalasjaga, kuid

siiski ei ole põhjendatud kohtueelse uurimise aeg, s.o ca neli aastat. Kriminaalasjas on

tunnistajaid palju, kuid enamus tunnistajatest ei anna tõendamiseseme asjaolude kohta sisulisi

ütlusi. E. Mikenbergi on kohtueelses menetluses korduvalt kahtlustatavana ülekuulatud, ta ei

ole oma kaitsetaktikaga kuidagi menetluse läbiviimist takistanud ning ta on osalenud kõikidel

menetlustoimingutel, kuhu menetleja on teda kutsunud ning andnud temale teadaolevate

asjaolude kohta põhjalikke ütlusi.

632.

Kaitsja on seisukohal, et maakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et mõistliku menetlusaja

kulgemise arvestamise algusaeg on varasem kui seda oli E. Mikenbergi osavõtul läbiviidud

menetlustoiming. E. Mikenbergi osas on põhjendatud lugeda mõistliku menetlusaja kulgemise

algusajaks 08.08.2012. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et E. Mikenbergi puudutava seitsme

süüdimõistva episoodi osas tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 2742 alusel lõpetada. Neist OÜ-

ga Gateway seotud süüdistuses ette heidetud investeeringutoetuse avaldus esitati PRIA-le

septembris 2009, s.o etteheidetava süüteo toimepanemisest on möödunud üle kaheksa aasta.

633.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega mõistliku menetlusaja kohta

634.

Seoses X.X. i ja E. Mikenbergi väidetega mõistliku menetlusaja kohta ringkonnakohus

märgib järgmist.

635.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et mõistlik menetlusaeg ei ole veel ühegi

süüdistatava jaoks möödunud (maakohtu otsuse lk 265-271).

636.

Apellandid leiavad, et mõistliku menetlusaja alguseks tuleb lugeda 08.08.2012, mil jurist

M. Leis edastas E. Mikenbergile, X.X. ile ja K. Viitkinile e-kirja seoses OÜ-d Setu Veis

puudutava menetlusega halduskohtus. E-kirjale oli lisatud PRIA poolt 30.03.2012 Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile esitatud avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks.

637.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et nimetatud kiri mõistlikku menetlusaega ei

käivita ning seda aega tuleb arvestada alates kahtlustatavana ülekuulamisest, s.o K. Viitkinil

17.09.2014, E. Mikenbergil 18.09.2014, X.X. il 25.09.2014 ja E. Aniotil 25.11.2014.

638.

Ringkonnakohus lisaks eeltoodule leiab, et kuigi maakohtu otsusest (28.12.2017) kuni

ringkonnakohtu käesoleva otsuseni on möödunud ka küllaltki pikk aeg, ei anna see alust

tõstatada mõistliku menetlusaja möödumise küsimust. Ringkonnakohus teatud määral

arvestab ka seda, et kuigi ringkonnakohtu istung antud asjas oli määratud toimuma juba

20.02.2018, lükkus see E. Mikenbergist tulenevatel põhjustel edasi kuni 03.05.2018.

Karistus

Maakohtu põhjendused

639.

Maakohus loeb X.X. i süü keskmisest suuremaks episoodide rohkuse, PRIA-lt välja petta

püütud summa märkimisväärse suuruse ja pettusliku tegevuse laadi tõttu. Maakohtu hinnangul

puuduvad X.X. i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. X.X. it ei ole varem

kriminaalkorras karistatud. Süü suurust ja karistust kergendavate asjaolude puudumist

arvestades ei pea maakohus põhjendatuks X.X. it karistada kergemaliigilise karistuse, s.o

rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega. Kuna X.X. i süü on keskmisest

suurem, tuleb karistus mõista sanktsiooni keskmisest suuremas määras. Kuna kuritegu jäi

katsestaadiumi, võib karistus olla maksimaalmäärast väiksem. Maakohus peab vajalikuks

X.X. it karistada vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

640.

Kuriteo toimepanemisest on käesolevaks ajaks möödas juba mitu aastat ja X.X. ei ole

maakohtule teadaolevalt uusi kuritegusid toime pannud, mistõttu saab kaaluda karistusest

tingimisi vabastamist. Tulenevalt X.X. i toimepandud kuriteo asjaoludest ei ole maakohtu

arvates põhjendatud temale mõistetud karistuse täielik tingimisi kohaldamata jätmine.

Erinevalt paljudest teistest sarnastest kriminaalasjadest eristub käesolev just kuritegeliku

käitumise mastaapsuse poolest. X.X. ei ole piirdunud üksnes ühe äriühingu nimel või paari

investeeringutoetuse väljapetmise katsega, vaid kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja

süsteemne. X.X. ile tuleb anda selge signaal sellest, et tema tegevus on olnud äärmiselt

taunitav. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole maakohtu arvates

piisav, kui jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, vaid X.X. il tuleb reaalselt ära kanda

2 kuud vangistust. Mõistes X.X. ile lühiajalise reaalse vangistuse kujundab maakohus ka

üldpreventiivselt kaasinimeste hoiakut riigi toimimisse laiemalt. Maakohus peab põhjendatuks

X.X. i katseaja pikkuseks määrata 4 aastat (vt maakohtu otsuse lk 272-273).

641.

E. Mikenbergi puhul peab maakohus süüd keskmisest suuremaks muuhulgas ka seetõttu,

et E. Mikenbergi toimepandu tagajärjel tekkis reaalne kahju OÜ-le Gateway väljamakstud

toetuse näol. Maakohus peab X.X. iga sarnastel asjaoludel põhjendatuks mõista E.

Mikenbergile karistuseks 3 aastat ja 10 kuud vangistust, millest kuulub kohesele

ärakandmisele 2 kuud vangistust. E. Mikenbergi katseaja pikkuseks määras maakohus 4 aastat

(vt maakohtu otsuse lk 273).

642.

Kuna ringkonnakohus mõistab K. Viitkini ja E. Anioti õigeks, siis nende osas karistuse

mõistmise küsimust ei ole vaja käsitleda.

X.X. i kaitsja apellatsioon

643.

X.X. ile mõistetud šokivangistus on asjaolusid arvestades põhjendamatu. Kahju ei ole

tekkinud, teod on jäänud katsestaadiumisse ning puuduvad raskendavad asjaolud. Samuti on

vangistuse kohaldamine ebaproportsionaalne, kuna isikul puuduvad varasemad

kriminaalkaristused. Toimepandud tegudest on möödas piisavalt pikk aeg, mille jooksul X.X.

ei ole uusi kuritegusid toime pannud, vaid tegutseb õiguskuulekalt põllumajanduses. Samas

tuleb arvestada ka menetluse kulgu ja mõistlikkust (vt selles osas kaitsja põhjendusi mõistliku

menetlusaja möödumise osas). Seega ei ole pärast sedavõrd pikka ajavahemikku (toetuste

esitamisest on möödas kuus aastat) šokivangistus enam põhjendatud. X.X. i suhtes vangistuse

kohaldamine ei teeniks seaduses toodud eesmärki ning tema suhtes oleks piisav kohaldada

tingimisi vangistust, mis annaks võimaluse isikul töötada ja ühiskonnale kasulik olla.

644.

Samuti on X.X. il tänu avalikkuse tähelepanule (vahetult enne üldmenetluse algust

maakohtus ilmus ajalehes Äripäev artikkel) tekkinud tervisega probleemid. Maakohtu poolt

määratud ekspertiis tuvastas isikul depressiooni (mis tekkis seoses menetlusega), mistõttu ei

olnud isikul võimalik kohtumenetluses suhteliselt pikalt osaleda ning ta kasutas

tugevatoimelisi anti-depressante (ambulatoorse kohtu-psühhiaatriaekspertiisi akt nr 17E-

KPA0381). Jätkuva depressiooni on ekspert tuvastanud ka maakohtu määratud täiendavas

ekspertiisis (ambulatoorse kohtu-psühhiaatriaekspertiisi akt nr 17- KPA0381), mis võimaldas

isikul kohtumenetluses osaleda ja mistõttu antud asi jõudis ka otsuseni. Arvestades isikut ja

tema tervislikku seisundit, leiab kaitsja, et on põhjendamatu tema suhtes rakendada vangistust

kui kõige äärmuslikumat abinõu, sest isikut on piisavalt mõjutanud juba käimasolev menetlus.

645.

Tähelepanuväärne on seegi, et kahele süüdimõistetule on mõistetud samasugune karistus,

kuigi X.X. i puhul on jäänud kõik teod katsestaadiumisse ning kahju tekkinud ei ole, kuid E.

Mikenbergi puhul on ühes episoodis tegu ka täide viidud ja millega on tekitatud kahju.

646.

Lisaks on tähelepanuväärne, et süüdistuse maht on tegelikult oluliselt vähenenud.

Maakohus leidis paljude süüdistuses toodud etteheidete osas, et taotlejad ei ole nõudeid

rikkunud, süüdistus on sisustamata või etteheide tõendamata. Sellest hoolimata mõistis

maakohus prokuröri taotletud karistuse. Kaitsja hinnangul pidanuks süüdistuse mahu

vähenemine tooma kaasa kergema karistuse.

647.

Maakohtu

põhjendused

üldpreventiivsetest

kaalutlustest

on

pigem

hirmutamispreventiivsed. Maakohus ei ole selgitanud, miks on taoline üldpreventsioon

konkreetse kuriteoliigi puhul sedavõrd oluline. Süüdistuse mahu oluline vähenemine viitab

õiguslikule ebaselgusele, milles taotluse esitamisel on tegutsetud ning seetõttu võib X.X. i

tegevust küll taunida, kuid seda ei saa pidada selliseks, mille tagajärjeks peaks olema

vangistus.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

648.

Kaitsja on seisukohal, et karistuse üld – ja eripreventiivsed eesmärgid on E. Mikenbergi

suhtes saavutatavad kohaldades kergemaliigilist karistust või karistusest tingimisi

vabastamisega KarS § 73 sätete alusel. Kaitsja leiab, et reaalse vangistuse osalise ärakandmise

vajadus ei tugine kriminaalasjas tuvastatud faktilistele asjaoludele.

649.

Maakohus on jätnud arvestamata, et E. Mikenbergile süüksarvatavad kuriteod on pandud

toime aastatel 2009 – 2011. Samuti ei ole arvestatud E. Mikenbergi ütlustega, mille kohaselt

puutus ta investeeringutoetuste avaldustega kokku viimati 2011 a. lõpus ning pärast seda ei

ole ta enam nõuandeteenuse osutamisega tegelenud. Ühtlasi puudus E. Mikenbergil huvi

toetuste reaalse väljamakse vastu, kuna toetuse summad oleksid välja makstud taotlejale mitte

nõustamisteenuse osutajale. Maakohus ei ole tuvastanud, kui palju E. Mikenberg

nõustamisteenuse osutajana üldse teenuse osutamise eest raha sai. Samuti on E. Mikenberg

kriminaal – ja väärteokorras karistamata.

650.

Maakohtul tulnuks kaaluda, tuvastades et E. Mikenbergi suhtes mõistliku menetlusaja

möödumisega kriminaalmenetluse lõpetamiseks puudub alus, kas senine menetlusaeg annab

aluse E. Mikenbergile mõistetava karistuse kergendamiseks tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p-st

61. Maakohtu otsuses sellist võimalust käsitletud ei ole. Viimati märgitu oleks andnud E.

Mikenbergi suhtes aluse ka kergemaliigilise- rahalise karistuse kohaldamiseks.

651.

Lühiajaline reaalne vangistus, mida E. Mikenbergi suhtes kohaldati, ei ole põhjendatud.

Lühiajalise vangistuse kohaldamise põhimõtteks on reageerida vahetult süüteo toimepanemise

järgselt. Lühiajalise vangistuse mõistmine ca 5, 5 (ka 8) aasta taguste kuritegude eest ei ole

põhjendatud, kuna E. Mikenberg ei ole sellel ajavahemikul õiguskorraga vastuollu sattunud.

652.

Kaitsja juhib tähelepanu ka sellele, et karistuse mõistmisel on maakohus karistuse

mõistmisel kohelnud süüdistatavaid ebavõrdselt. Nii on taotleja seadusliku esindaja – juhatuse

liikme osas, kes on ka reaalselt PRIA-le esitanud avalduse ja selle lisasid, koheldud karistuse

mõistmisel leebemalt kui isikut, kes ei ole esitanud PRIA-le mitte ühtegi dokumenti.

Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks E. Mikenbergi suhtes tuleb kohaldada kõige

rangemat karistust, arvestades, et maakohus on tuvastanud erinevate episoodide raames ka

süüdistuse tõendamatuse ning ühes episoodis on E. Mikenberg sootuks õigeks mõistetud.

Need asjaolud kogumis oleksid pidanud andma aluse E. Mikenbergi suhtes kergema karistuse

mõistmiseks.

653.

Kaitsja palub E. Mikenbergi karistust kergendada ja mõista talle rahalise karistuse

sanktsiooni keskmises määras või alternatiivselt karistades teda vangistusega, jättes selle KarS

§ 73 sätete alusel täielikult tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga, mis ei ületa mõistetava

vangistuse tähtaega.

654.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega karistuse kohta

655.

Seoses X.X. i ja E. Mikenbergi väidetega mõistetud karistuse kohta ringkonnakohus

märgib järgmist.

656.

Ringkonnakohus nõustub apellantide väitega, et neile mõistetud nn šokivangistus on

põhjendamatu. Selles osas kuulub kohtuotsus tühistamisele ja neile mõistetud karistus

täielikult tingimisi kohaldamata jätmisele. Muud taotlused karistuse kergendamiseks

rahuldamisele ei kuulu.

657.

Maakohus on X.X. ile ja E. Mikenbergile šokivangistust mõistes leidnud, et erinevalt

paljudest teistest sarnastest kriminaalasjadest eristub käesolev just kuritegeliku käitumise

mastaapsuse poolest. X.X. ja E. Mikenberg ei ole piirdunud üksnes ühe äriühingu nimel või

paari investeeringutoetuse väjapetmise katsega, vaid nende kuritegelik käitumine on olnud

pikaajaline ja süsteemne. Neile tuleb anda selge signaal sellest, et nende tegevus on olnud

äärmiselt taunitav. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks ei ole piisav, kui

jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata. Seetõttu tuleb neil mõlemal ära

kanda 2 kuud vangistust (maakohtu otsuse lk 272-273).

658.

Ringkonnakohus leiab, et šokivangistus ei ole põhjendatud, sest juba süüdistatavatele

mõistetud küllaltki pikaajalised vangistused annavad selge signaali, et nende tegevus on olnud

äärmiselt taunitav. Seda kinnitab asjaolu, et viimaste kuriteoepisoodide toimepanemisest on

möödas üle 6 aasta ja nad ei ole enam kuritegusid toime pannud. Samuti tuleb arvestada, et

X.X. ja E. Mikenberg on varem karistamata ning puuduvad raskendavad asjaolud. X.X. i

puhul ekspertiis tuvastas tal depressiooni, mis tekkis seoses kohtumenetlusega ning ta vajas

vastavat ravi. E. Mikenberg ei ole peale 2011. aastat enam nõuandeteenuse osutamisega

tegelenud. Ühes episoodis on E. Mikenberg õigeks mõistetud. Kõik need asjaolud kogumis

viitavad sellele, et X.X. ile ja E. Mikenbergile mõistetud vangistused on võimalik jätta

täielikult tingimisi kohaldamata.

Maakohtu põhjendused seoses konfiskeerimisega

659.

PRIA peadirektori 19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel määrati OÜ-le Gateway

investeeringutoetus summas 505 275,62 krooni (32 292,99 eurot). Viidatud toetus laekus OÜ

Gateway Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis asuvale kontole nr 17002394587. PRIA

peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 otsustati OÜ-lt Gateway varem

väljamakstud toetus summas 32 292,99 eurot tagasi nõuda. Süüdistuse väite kohaselt ei

õnnestunud PRIA-l väljamakstud toetuse osas tagasinõuet realiseerida, kuivõrd E. Mikenberg

müüs septembris 2014 oma täisosaluse OÜ-s Gateway Panama Vabariigis registreeritud

ettevõttele, mis muutis edasise sissenõude võimatuks. Prokuratuuri hinnangul on alusetult

väljamakstud toetusest M.R. saanud vähemalt 60 000 krooni (s.o 3834,70 eurot) ja E.

Mikenberg 28 458,20 eurot.

660.

Maakohus, vaatamata E. Mikenbergi selgitustele, leiab, et OÜ Gateway võõrandati

võlgadest vabastamise eesmärgil, mistõttu võib nõustuda süüdistusega, et äriühingu

võõrandamine Panamas asuvale ettevõttele muutis PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013

otsuse nr 13-6/251 täitmise sisuliselt võimatuks.

661.

Pärast toetuse laekumist on ajavahemikul 03.08.2010 – 06.08.2010 toimunud korduvad

ülekanded omaniku laenu tagastamiseks E. Mikenbergi isiklikele kontodele Swedbankis ja

Nordea pangas. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali 01.10.2012 vastus nr 2-2.02.2/4882-1

tõendab, et OÜ Gateway arvelduskonto nr 17002394587 allkirjaõiguslikuks isikuks oli

ajavahemikul 14.08.2009 – 18.10.2010 ainuisikuliselt E. Mikenberg. Seega on nimetatud

kontolt omaniku laenu tagastamisega seonduvad ülekanded teinud E. Mikenberg, mitte

M.Rent.

662.

E. Mikenbergi Nordea panga kontolt nr 17000425681 on raha edasi kantud nii E.

Mikenbergi Swedbanki kontole nr 221005180717 krediitkaardi põhiosamakseteks, Nordea

pangas asuvale laenukontole 17002748625 ning üks ülekanne summas 20 000 krooni on

tehtud ka OÜ Gateway Swedbanki kontole nr 221036510042. E. Mikenbergi Swedbanki

kontolt 221005180717 on omakorda tehtud mitmeid ülekandeid OÜ Gateway Swedbankis

asuvale kontole nr 221036510042, sh on 18.10.2010 tehtud ülekanded kokku summas 54 600

krooni. Eeltoodu alusel saab maakohtu arvates asuda seisukohale, et mitmete kontode

vaheliste ülekannete tulemusena on osa PRIA toetusest liikunud OÜ Gateway Swedbank

kontole nr 221036510042.

663.

Maakohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et OÜ-le Gateway makstud PRIA toetuse

rahast, s.o 505 275,62 kroonist sai M.R. endale 220 000 krooni. Kuna PRIA poolt toetusena

väljamakstud raha liikus esmalt E. Mikenbergi isiklikele kontodele, kust viimane tegi

erinevaid ülekandeid, võib teha järelduse, et ülejäänud toetusest s.o 85 275,62 krooni ehk 18

232,44 eurot jäi E. Mikenbergile (vt maakohtu otsuse lk 277-278).

664.

PRIA poolt toetusena väljamakstud raha, mille E. Mikenberg kandis isiklikele kontodele,

kasutas ta ära isiklikuks otstarbeks, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et süüteoga saadud vara

ei ole käesolevaks ajaks enam alles. Nagu maakohus eespool tuvastas, on E. Mikenberg oma

kontodelt teinud kandeid ka OÜ Gateway kontole omaniku laenu maksetena. Samas on

maakohus eespool sedagi tuvastanud, et E. Mikenberg laenu OÜ-le Gateway Kental Ehitus

OÜ 20.04.2010 arve nr 18E tasumiseks tegelikult ei andnud.

665.

Eeltoodust tulenevalt tuleb KarS §-de 831 lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamise

korras E. Mikenbergilt välja mõista konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu väärtusele vastav

summa, s.o 18 232,44 eurot.

666.

PRIA peadirektori asetäitja 07.02.2013 otsusega nr 13-6/251 on OÜ-lt Gateway tagasi

nõutud väljamakstud toetus summas 32 292,99 eurot, mis on toetuse tagasinõudmist käsitlev

haldusakt. Erinevalt E. Mikenbergi kaitsjast leiab maakohus, et haldusakti olemasolu ei

välista kriminaaltulu väärtusele vastava summa väljamõistmist E. Mikenbergilt. Käesoleval

juhul ei teki ohtu, et sama nõue võidakse erinevatelt kohustatud isikutelt sisse nõuda topelt.

OÜ Gateway (hilisema ärinimega Togwotee TMP OÜ) ei ole PRIA-le viimase poolt

tagasinõutud summat tasunud. PRIA tagasinõude täitmine on OÜ Togwotee TMP registrist

kustutamise tõttu ka edaspidi võimatu.

667.

Ühtlasi on maakohtu poolt tõendatud, et vaidlusaluse tapamaja aluse maa on 2016 a.

omandanud Mati Rent koos abikaasa Monika Rendiga. Samas ei oma maakohtu arvates

eeltoodul tähtsust PRIA peadirektori 19.07.2010 käskkirja nr 13-6/1284 alusel OÜ-le

Gateway välja makstud investeeringutoetuse süüdistatavalt väljanõudmise aspektist. Nagu

maakohus eespool tuvastas – Mati Rent oligi tapamaja ehitanud.

668.

Kuivõrd käesolevas menetluses tuvastatu kohaselt on E. Mikenberg kuriteo

toimepanemisega saanud kriminaaltulu väiksemas summas kui on Aava kinnistule kuriteo

toimepanemisega saadud vara konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtulik hüpoteek, tuleb

muuta 03.07.2015 määrusega seatud hagi tagamise abinõud. Olemasolev kohtulik hüpoteek

tuleb tühistada 14 060,55 (32 292,99 - 18 232,44) euro ulatuses ja kuriteo toimepanemisega

saadud kriminaaltulu konfiskeerimise asendamise tagamiseks tuleb jätta kehtima kohtulik

hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks summas 18 232,44 eurot.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

669.

Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb tühistada ka süüteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise korras E. Mikenbergilt väljamõistetud 18 232,44 euro osas,

kuivõrd E. Mikenberg ei ole kriminaaltulu saanud.

670.

Tõendamist ei ole leidnud, et E. Mikenberg on OÜ Gateway episoodis toime pannud

soodustukelmuse, mistõttu ta ei ole saanud ka kriminaaltulu. Maakohus tuvastas, et E.

Mikenberg kandis OÜ Gateway pangakontole omanikulaenuna 1 053 000 krooni, seega oli tal

õigus see laenusumma tagasi saada ning OÜ-l Gateway oli kohustus laen tagasi maksta.

Õiguslikult oli tegemist E. Mikenbergi poolt ettevõttele antud omanikulaenu

tagasimaksmisega. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud, milles seisnes omanikulaenu

tagasisaamise õigusvastasus.

671.

Kaitsja juhib tähelepanu sellele, et PRIA maksis investeeringutoetuse välja OÜ-le

Gateway ning selles osas nõudis PRIA toetuse ka OÜ-lt Gateway tagasi. Nõue on tervikuna

suunatud väljamakse saaja vastu, mitte E. Mikenbergi vastu. Seda on kinnitanud ka OÜ

Gateway ja PRIA vaheline halduskohtumenetlus haldusasjas nr 3-13-747. Seega, kuna

tagasimaksekohustus on OÜ-l Gateway, ei ole summa osaline teistkordne väljamõistmine E.

Mikenbergilt põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole PRIA E. Mikenbergi vastu

esitanud ei tsiviilhagi ega ühtegi nõuet, milles käsitletaks PRIA toetussummat kahjuna.

672.

Sisuliselt peaks OÜ Gateway PRIA-le toetuse tagasi maksma. OÜ-le Gateway kohustuste

võtmise ajal oli selle juhatuse liige M.R. , kes peaks vastutama alusetult omandatu ulatuses,

kuivõrd temal ei olnud õigust PRIA toetusest endale midagi saada – see õigus oli OÜ-l

Gateway ja tema võlausaldajatel. Konfiskeerimise asendamise korral täidetakse sama nõue E.

Mikenbergi arvel teistkordselt, kuigi M.R. on omastanud OÜ Gateway vara, lisaks

omandanud kinnistu.

673.

Maakohus on leidnud, et E. Mikenberg on OÜ Gateway Panama investoritele

võõrandanud eesmärgiga vältida PRIA nõude täitmist. Maakohtu järeldus on oletuslik ega

tugine ühelgi tõendil. OÜ Gateway finantsandmete kohaselt oli firma majanduslikult

jätkusuutlik, tegutsev ettevõte ning firma omanikul on õigus firma võõrandada vabalt valitud

investoritele, kes otsustavad ettevõtte edasise tegevuse jätkamise või selle lõpetamise.

674.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses väidetega konfiskeerimise asendamise kohta

675.

Seoses E. Mikenbergi väidetega konfiskeerimise asendamise kohta ringkonnakohus

märgib järgmist.

676.

Maakohus on märkinud, et asjas on vaidlus selle üle, kes ja kui palju PRIA toetusest (32

292,99 eurot) endale sai ning kes on OÜ Gateway investeeringutoetuse taotlemise protsessis

tegelikud kasusaajad. Maakohus tuvastas, et sellest süüteoga saadud rahast 18 232,44 eurot jäi

E. Mikenbergile, kes kasutas selle ära isiklikuks otstarbeks. Seetõttu mõisteti see summa

temalt konfiskeerimise asendamise korras välja (maakohtu otsuse lk 274-279).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata.

677.

Apellandid väidavad, et E. Mikenberg ei ole kriminaaltulu saanud. Lisaks tuleb arvestada,

et toetus maksti välja OÜ-le Gateway ning selles osas nõudis PRIA toetuse ka OÜ-lt Gateway

tagasi. Nõue on tervikuna suunatud väljamakse saaja vastu, mitte E. Mikenbergi vastu. Seda

on kinnitanud ka OÜ Gateway ja PRIA vaheline halduskohtumenetlus haldusasjas nr 3-13-

747. Seega, kuna tagasimaksekohustus on OÜ-l Gateway, ei ole summa osaline teistkordne

väljamõistmine E. Mikenbergilt põhjendatud.

678.

Maakohus leidis, et haldusakti olemasolu ei välista kriminaaltulu väärtusele vastava

summa väljamõistmist E. Mikenbergilt. Seejuures maakohus viitas vastavale kohtupraktikale

ja märkis ka seda, et käesoleval juhul on topeltsissenõudmine välistatud, kuna OÜ Gateway

on Panama investoritele võõrandatud ja registrist kustutatud (maakohtu otsuse lk 279-280).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega.

679.

Apellandid väidavad, et kuna OÜ-le Gateway kohustuste võtmise ajal oli selle juhatuse

liige M.R. , siis tema peaks vastutama alusetult omandatu ulatuses, sest ta omastas OÜ

Gateway vara ja lisaks omandas kinnistu.

680.

Maakohus on ka seda küsimust käsitlenud ja leidnud, et kuigi M.R. omandas tapamaja

aluse maa ja see on tema perekonna valduses, ei oma see tähtsust toetuse süüdistatavalt

väljanõudmise aspektist. Maakohus tuvastas, et tapamaja ehitaski M.R. ja et tal õnnestus ka

selle alune maa omandada, ei ole E. Mikenbergi suhtes kuidagi ebaõiglane, seda enam, et ta

võõrandas OÜ Gateway Panama investoritele. Samuti tuleb arvestada, et M.R. on

kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud ja temalt on kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamiseks 3 834,70 eurot välja mõistetud (maakohtu otsuse lk 278 ja 280).

681.

Ringkonnakohus kõike eeltoodut kokku võttes leiab, et E. Mikenberg sai kriminaaltulu ja

see on temalt õigustatult konfiskeerimise asendamise korras välja mõistetud.

Maakohtu põhjendused seoses E. Mikenbergi taotlusega temale süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamiseks

682.

Maakohus on seisukohal, et E. Mikenbergi kaitsja taotlus süüdistatavale

süüteomenetluses tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

683.

Maakohus on E. Mikenbergi süüdi tunnistanud temale süüdistuses esitatud enamikes

episoodides, välja arvatud OÜ Setu Veis IV episoodis, milles maakohus E. Mikenbergi õigeks

mõistis. Seega võiks põhimõtteliselt kõne alla tulla kahju hüvitamise taotluse rahuldamine

seonduvalt E. Mikenbergi õigeksmõistmisega OÜ Setu Veis IV episoodis ja seda juhul kui

kahju tekitati SKHS § 5 lg 1 p-des 1-6 nimetatuga. Kaitsja on seisukohal, et E. Mikenbergile

tekitati kahju elukohast lahkumise keeluga, vara arestimisega ja ebamõistliku menetlusajaga

684.

Maakohus on tuvastanud, et kohtueelses menetluses E. Mikenbergile kohaldatud tõkend

elukohast lahkumise keeld oli põhjendatud, vajalik ja seaduslik. Ka on maakohus tuvastanud,

et E. Mikenbergile kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu kõikide temale

süüdistuses esitatud episoodidega seonduvalt. Kuigi maakohus on E. Mikenbergi õigeks

mõistnud OÜ Setu Veis IV episoodis, on maakohus E. Mikenbergi süüdi tunnistanud

ülejäänud episoodides. Kuna tõkendit on kohaldatud ka episoodides, milles E. Mikenberg on

süüdi tunnistatud, ei ole kahjuhüvitise nõude eeldused täidetud.

685.

Tartu Maakohtu 03.07.2015 määrusega on seatud E. Mikenbergile kuuluvale Aava

kinnistule kohtulik hüpoteek kuriteo toimepanemisega saadud vara konfiskeerimise

asendamise tagamiseks. Kohtumäärusest nähtuvalt on kohtulik hüpoteek E. Mikenbergile

kuuluvale kinnistule seatud seonduvalt OÜ Gateway episoodiga. Maakohus on E. Mikenbergi

OÜ Gateway OÜ episoodis süüdi tunnistanud. Kuna kohtulik hüpoteek E. Mikenbergile

kuuluvale kinnistule on seatud episoodis, milles E. Mikenberg on süüdi tunnistatud, ei ole

kahjuhüvitise nõude eeldused täidetud.

686.

Ka on maakohus tuvastanud, et käesolevas kriminaalasjas ei ole menetlus kestnud

ebamõistlikult kaua. Seega ei ole E. Mikenbergile ebamõistliku menetlusajaga kahju tekkinud

ning ta ei saa kahju hüvitamist nõuda.

E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid

687.

Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt ega veenvalt, arvestades, et E. Mikenberg

mõisteti OÜ-d Setu Veis puudutavas neljandas süüteoepisoodis õigeks, põhjendanud miks

süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele ei kuulu.

688.

Viidates SKHS § 11 lg-le 3-5, esitas kaitsja maakohtus E. Mikenbergile süüteomenetluses

tekitatud kahju hüvitamise taotluse ning esitas selles ka andmed kahjusumma arvestamise

aluseks oleva arvestuse kohta. Maakohtus taotluse esitamise kuule eelnenud viimane

Statistikaameti avaldatud keskmine brutokuupalk oli 1245 eurot.

689.

Kaitsja taotleb süüdistatava õigeksmõistmise korral mõista viimasele hüvitiseks temale

etteheidetavates kuritegudes või kriminaalmenetluse lõpetamisel mõistliku menetlusaja

möödumise tõttu varaline – ja mittevaraline kahju 6225 eurot, s.o Statistikaameti poolt

avaldatud brutokuupalga ulatuses iga viivitatud aasta eest arvates 08.08.2012 – 11.01.2018,

s.o ca 5 aastat (arvestades mh vara arestimist üle kahe aasta ja tõkendi elukohast lahkumise

keelu talumisest tulenevaid piiranguid ja sellest tulenevaid hingelisi üleelamisi).

690.

Alternatiivselt taotletakse E. Mikenbergile mittevaralise kahju ja varalise kahju

hüvitamiseks õiglast hüvitist ringkonnakohtu äranägemisel.

691.

Kui ringkonnakohus peab põhjendatuks E. Mikenbergi suhtes kriminaalmenetluse

lõpetamist kõikides kuriteoepisoodides mõistliku menetlusaja möödumise tõttu või mõistes ta

täielikult või osaliselt süüdistuses õigeks, palub kaitsja taotluse rahuldamist proportsionaalselt

süüdistuse mahu vähenemisega ning hüvitada E. Mikenbergile taotluses märgitud

mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks hüvitis taotletud ulatuses.

692.

E. Mikenbergi apellatsioonis toodud põhjendused kattuvad tema kaitsja põhjendustega.

Ringkonnakohtu järeldused seoses süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

taotlusega

693.

Seoses E. Mikenbergi väidetega talle süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise kohta

ringkonnakohus märgib järgmist.

694.

Ringkonnakohus sarnaselt maakohtule leiab, et puudub alus SKHS-i rakendamiseks.

Maakohus on põhjendanud, et E. Mikenbergile ei ole kriminaalmenetlusega kahju tekitatud

ning miks ei rakendu selles osas elukohast lahkumise keelu, vara arestimise ja ebamõistliku

menetlusaja mõju (SKHS § 5 lg 1 p-d 3, 5, 6). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega (maakohtu otsuse lk 282).

695.

Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse E. Mikenbergi süüdimõistmises muutmata,

siis ei tekkinud ka apellatsioonimenetluses SKHS-i kohaldamise aluseid. Vastav taotlus tuleb

jätta rahuldamata.

Kokkuvõte

696.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 ja § 338 p-dest 2 ja 4

ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osaliselt, mõistab K. Viitkini ja E. Anioti õigeks

nende süü tõendamatuse tõttu, sellest tulenevalt tühistab neilt sundraha väljamõistmise ning

maakohtus valitud kaitsjatele makstud tasu osaliselt nende kanda jätmise, samuti tühistab

X.X. ile ja E. Mikenbergile koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse ning määrab, et neile

mõistetud karistus jääb täies ulatuses tingimisi kohaldamata. Ülejäänud osas maakohtu otsus

jääb muutmata. K. Viitkini ja E. Anioti kaitsja apellatsioonid kuuluvad täielikult

rahuldamisele. X.X. i kaitsja ning E. Mikenbergi ja tema kaitsja apellatsioonid kuuluvad

osaliselt rahuldamisele. Prokuröri apellatsioon jääb rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht menetluskulude osas

697.

Tartu Ringkonnakohtu 08.06.2018 määrusega lahendati vadv R. Objarteli ja adv V.

Murde taotlused E. Mikenbergile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest

makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Vastavad summad on 1152 eurot (sh käibemaks

192 eurot) ja 780 eurot (sh käibemaks 130 eurot). Kuna ringkonnakohus E. Mikenbergi osas

teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, siis mõlemad nimetatud summad jäävad KrMS

§ 185 lg 1 alusel riigi kanda.

698.

X.X. i kaitsja vadv K. Lind esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks

riigieelarve vahenditest X.X. i kasuks 4680 euro ulatuses. Kaitsja osutas

apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 30 tunni ulatuses. Tunnitasumäär on 130 eurot pluss

käibemaks. Taotlusele on lisatud arved. Ringkonnakohus peab makstud tasu suurust 4680

euro ulatuses mõistlikuks. Kuna ringkonnakohus X.X. i osas teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4

märgitud lahendi, siis nimetatud summa tuleb KrMS § 185 lg 1 alusel riigilt X.X. i kasuks

välja mõista.

699.

K. Viitkini ja E. Anioti kaitsja vadv C. Soosaar esitas taotluse valitud kaitsjale makstud

tasu hüvitamiseks riigieelarve vahenditest K. Viitkini kasuks 2613 euro ja E. Anioti kasuks

2613 euro ulatuses. Kaitsja osutas apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 33,5 tunni ulatuses.

Tunnitasumäär on 130 eurot pluss käibemaks. Taotlusele on lisatud arved. Ringkonnakohus

peab makstud tasu suurust kummagi osas 2613 euro ulatuses mõistlikuks. Kuna

ringkonnakohus teeb K. Viitkini ja E. Anioti osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi,

siis nimetatud summad peab riik neile hüvitama KrMS § 185 lg 1 alusel.

/digiallkirjad/

Mati Kartau Juhan Sarv Tiit Lõhmus