2-17-15905/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.september 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-15905

Tsiviilasi

T S hagi Eesti Vabariigi (Tallinna vangla kaudu)

vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

9 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: T S (isikukood XXX ), kohtule

esindajad

ainuke teadaolev aadress XXX

Kostja: Eesti Vabariik (Tallinna Vangla kaudu,

registrikood 70001113)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta T S hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) vastu rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

2.2.

Määrata, et kostjal menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista T S (isikukood XXX ) 500 eurot riigituludesse hagejale

maakohtus menetlusabina antud riigilõivu hüvitamiseks.

4. Selgitada, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, nõude tasumisega

viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5. Saata käesolev kohtuotsus määruse resolutsiooni p 3 ja 4 osas teadmiseks

Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus

2-17-15905

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. T S (hageja) esitas hagi Eesti Vabariigi (Tallinna Vangla kaudu) (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 9 000 eurot.

2. Hageja märgib, et ta toodi kinnipeetavana Tallinna Vanglasse 24.08.2017 ning koheselt tabas

teda kubemetäide ja kirpude rünnak, mistõttu ta palus abi vangla meditsiiniosakonnalt. Hageja

väidab, et teda vaatas üle 2 arsti ja hagejale öeldi, et hagejal on toidumürgitus ja allergia ning

määrati ravi.

3. 01.09.2017. a pöördus hageja uuesti arsti poole, kuna tundis ennast sügelemise tõttu endiselt

väga halvasti. Seekord vaatas teda üle üks vanem arst ja leidis, et tõepoolest on tegemist

kirpude ja täidega ning määras selle vastu ravi, mis kestis kuni 11.09.2017. a.

4. Hageja leiab, et ajavahemikul 24.08.2017. a kuni 01.09.2017. a on talle vale ravi tõttu

põhjustatud jubedat piina, terve keha sügeles ja sügamisest tekkisid haavad, mis valutasid.

Samuti kaasnes sellega alandamine ja mõnitamine teiste vangide poolt kuna hageja pidi

kandma paberist riiete moodi asju.

Kostja vastuväited hagile

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

6. Hageja tervisekaardi kohaselt läbis hageja 24.08.2017. a Tallinna Vanglas esmase

meditsiinilise läbivaatuse ja kaebuseid lööbele või sügelusele ei olnud. Hageja viitas üksnes

psühhiaatrilistele probleemidele ja alkoholismile. Hageja pöördus seoses sügelusega

esmakordselt vangla arsti poole 30.08.2017. a ning samal vastuvõtul väitis hageja, et enne

sügelust ei esinenud. Hagejale määrati ühekordseks raviks Tavegyl 1 mg ja registreeriti arsti

vastuvõtule 01.septembriks 2017. a.

7. 01.09.2017. a toimunud arsti vastuvõtul väitis hageja, et tal on sügelised ja tuvastati

peeneteraline lööve üle keha. Arst määras talle viieks päevaks ravimi Aceterin 10 mg ning ta

suunati veel samal päeval erakorraliselt nahaarsti vastuvõtule. Nahaarst diagnoosis hagejal

allergilise kontaktdermatiidi, mille raviks määrati kolmeks päevaks ravim Prednisolon 50 mg,

14 päevaks ravim Aceterin 10 mg ja 14 päevaks ravim Advantan või Elocon. 01.09.2017. a

tervisekaardi kandest nähtub, et hageja avastas ise endal riidetäid ja kubemetäid. Talle anti

ravimiks Benzotal kreem. Samuti nähtuvad tervisekaardilt kanded seoses nahalööbe ja

-sügelusega 02.09.2017. a, 03.09.2017. a, 04.09.2017. a, 06.09.2017. a ja 07.09.2017. a.

8. Seega on kostja seisukohal, et hagejal ilmnesid viidatud nahaprobleemid tegelikult alles

30.08.2017. a ja tervisekaardist nähtuvalt sai ta ka koheselt arstiabi. Samuti ei ole tõendatud

hageja väide, et vangla arstid ravisid tal toidumürgitust, kuivõrd tervisekaardilt seda ei nähtu.

9. Hageja täiskasvanud inimesena pidi arvestama võimalusega, et naha pideval sügamisel võib

nahk kahjustuda. Hagejal oli võimalus ennast mitte sügada või vähemalt mitte nii intensiivselt,

et tekiksid verised haavad ja armid. Samas märgib kostja, et hageja tervisekaardilt ei nähtu

kaebusi selle kohta, et naha sügamise tagajärjel oleks talle

2 (6)

2-17-15905

nahakahjustusi tekkinud.

10. Vangla annab kinnipeetavale ühekordsed riided, kui isikul on mingid parasiidid ja isiku

kõik isiklikud riided viiakse kuumutusse (tõrjeks). Vastasel juhul ei ole isikul enne isiklike

asjade tagasi saamist midagi selga panna. Antud juhul ei ole fikseeritud, kui kaua hageja

ühekordseid riideid kandma pidi, kuid sellele vaatamata ei saa nende kandmist pidada

alandamiseks.

11. Kostja on seisukohal, et on osutanud hagejale tervishoiuteenust seaduses nimetatud

ulatuses ja viisil, millest tulenevalt ei ole kostja tervishoiuteenuse osutamise lepingut rikkunud.

Hageja on üksnes paljasõnaliselt kahju tekkimist väitnud, kuid ei ole mitte kuidagi tõendanud

kostja kohustuste rikkumist, süüd, põhjuslikku seost väidetava rikkumise ehk osutatud ravi

ning hagejale väidetavalt saabunud kahjulike tagajärgede vahel. Hageja ei ole välja toonud,

milles talle väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju seisneb.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja

kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

13. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist talle vale ravi määramise ja sellest

tulenevate kannatuste eest perioodil 24.08.2017. a kuni 01.09.2017. a.

14. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevate asjaolu osas:

-

Hageja viibis perioodil 24.08.2017. a kuni 01.09.2017. a Tallinna Vanglas (edaspidi

Vangla) kinnipeetavana.

-

Hageja Vanglasse saabumisel, s.o 24.08.2017. a teostati meditsiinilise osakonna poolt

hageja tervisekontroll.

-

Hageja pöördus Vangla meditsiiniosakonda veel 01.09.2017. a.

15. Kohus leiab, et käesolevas asjas kohalduvad Võlaõigusseaduse (VÕS) tervishoiuteenuse

osutamise lepingu sätted (VÕS 41.peatükk). Tervishoiuteenuse osutamise lepinguga kohustub

VÕS § 758 lg 1 järgi üks isik (tervishoiuteenuse osutaja) osutama oma kutsetegevuses teisele

isikule (patsient) tervishoiuteenust, eelkõige vaatama patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema

tervise huvides läbi, nõustama ja ravima patsienti või pakkuma patsiendile sünnitusabi, samuti

teavitama patsienti tema tervisest ja ravi käigust ning tulemustest, sh hõlmab tervishoiuteenuse

osutamine ka patsiendi hooldamist tervishoiuteenuse osutamise raames, samuti muud

tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevust. VÕS § 759 kohaselt tervishoiuteenuse

osutamise leping loetakse muu hulgas sõlmituks ka tervishoiuteenuse osutamise alustamisega.

Vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik

lepinguline suhe (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr

3-3-1-53-10, p 9, ja 21. detsembri 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Kohus leiab, et

hageja ja kostja vahel sõlmiti tervishoiuteenuse osutamise leping.

16. VÕS § 762, mille kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele

tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt

oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti

juurde või kaasama eriarsti. Vangistusseaduse (VangS) § 52 lg 2 kohaselt on arst kohustatud

pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate

võimaluste

3 (6)

2-17-15905

piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma

teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 kohaselt tuleb kinnipeetavatele tagada ööpäevaringse

vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas

võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde.

17. VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab patsient tõendama tervishoiuteenuse osutaja vastutuse

aluseks olevat asjaolu, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on

jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. VÕS § 770 lg 4 kohaselt juhul kui tegemist on

diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga

ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Terviserikkest tulenevat kahju peab

ka sel juhul tõendama patsient.

Käesolevas asjas ei ole kohtul võimalik järeldada, et kostja oleks tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise kohustust rikkunud. Kostja esitas kohtule hageja tervisekaardi väljavõtte

periood kohta alates 24.08.2017. a kuni 07.09.2017. a (tl 39-42), kuid hageja ei ole tõendanud, et

selles märgitud andmed oleksid ebaõiged. Hageja poolt esitatud hageja tervisekaardi väljavõttel

käsikirjaliselt (hageja poolt) märgitu – „25.08.2017 hakkasin nõudma õiget ravi, aga ei

antud.“, ei tõenda kohtu hinnangul seda, et tegelikkuses pöördus hageja vangla meditsiinilise

osakonna poole sügeluse probleemiga 25.08.2017.

18. Kohus leiab, et kostja poolt koostatud hageja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt ei saa

tuvastada, et tegemist oleks ravi- või diagnoosiveaga. Hageja tervisekaardi väljavõttes on

märgitud 24.08.2017. a kuupäeva osas, et patsient T S saabus Tallinna Vanglasse PP

kambrist, väliseid joobetunnuseid ei esine, pidevalt ravimeid ei tarvita, enda sõnul

psühhiaatrilised probleemid, põhilised probleemid alkoholiga, suitsetab. 24.08.2017. a on

võetud veri HIV-ile ja C hepatiidile, viidud läbi HIV alane nõustamine, vangla korra

tutvustamine meditsiinilise abi osutamise suhtes ja võetud DNA. Järgmine kanne tervisekaardil

on kuupäevaga 28.08.2017. a ja siis on teostatud röntgenülesvõte rindkere piirkonnast.

Järgmine kanne tervisekaardil on kuupäevaga 29.08.2017. a, mil on teostatud

immuunanalüüsid. Tervisekaardilt nähtuvalt on 30.08.2017. a tulnud hageja nõustamisele.

Tervisekaardil on 30.08.2017. a osas märgitud - „Näitab ülakeha, värvlikohta. Ülakeha täis

tihedalt pisikesi punaseid täppe, dushi all olevat laiali löönud kuklast kehale. Täpiline lööve ka

säärtel. Sügeleb. Enne ei olevat sellist asja esinenud. Pidevalt ravimeid ei tarvita. Pandud dr M

01.09.17. Antud t.tavegyl 1 mg ühekordselt.“ Diagnoosiks on märgitud Z00+kaebusteta ja

eelneva diagnoosita isiku üldläbivaatus ja uurimine. Lisaks on tervisekaardile märgitud, et

Tavegyl sisaldab toimeainet klemastiini, mida kasutatakse allergiliste sümptomite

leevendamiseks. 01.09.2017. a tervisekaardi sissekandel on märgitud, et „Tekkinud oma sõnul

sügelised – on üleni peeneteralise lööbega kaetud.“ Sama kande juures on märgitud, et patsient

on otsustatud viia erakorralisena nahaarsti vastuvõtule. Järgneva 01.09.2017. a kandes on

märgitud, et „probleemiks on lööve 3 päeva, üle keha, makulo-papuloosne lööve, kohati

eksorieeritud (ravimlööve?). Diagnoos: L23.8+muude toimurite põhjustatud allergiline

kontaktdermatiit. Otsus: Sol.Prednisoloni 50 mg i/m 3 järjestikusel päeval, Tab. Aceterini 10

mg x 2, 14 päeva, lokaalselt Cr Advantan või Elocon 1 x p, 14 päeva.“. Järgmine kanne

kuupäevaga 01.09.2017. a sisaldab endas anamneesi: „kinnipeetaval avastatud riidetäid ja

kubemetäid. Kätte antud Cr.Benzotal kreemi ja selgitatud kasutamist.“ (tl 39-42).

19. Kohtu hinnangul nähtub hageja tervisekaardilt, et hagejale määrati ravi kubemetäide ja

riidetäide vastu 01.09.2017. a. Samuti nähtub tervisekaardilt, et hageja pöördus esmakordselt

vangla meditsiinilise osakonna poole sügeluse probleemiga alles 30.08.2017. a, mitte

24.08.2017. a nagu väidab hageja. Enne 30.08.2017. a toimus hageja suhtes mitmeid

meditsiinilisi protseduure, mille käigus oleks hagejal sügeluse olemasolul olnud

võimalus

4 (6)

2-17-15905

arste sellest teavitada, kuid tervisekaardist nähtuvalt hageja seda ei teinud. Kohus järeldab

hageja tervisekaardist, et seetõttu ei saa kostjale ette heita ebaõiget ravi enne 30.08.2017. a.

20. 30.08.2017. a pöördus hageja esmakordselt sügeluse probleemiga vangla meditsiinilise

osakonna poole ja 01.09.2017. a tuvastati hagejal sügeluse tegelik põhjus - riidetäid ja

kubemetäid ning allergiline kontaktdermatiit (nahalööve tulenevalt organismis esinevale

ärritavale ainele). Samuti nähtub hageja tervisekaardilt, et hagejale määrati 01.09.2017. a ravi.

21. Tervisekaardilt nähtub, et kui hageja pöördus 30.08.2017. a arsti poole, siis ka sel korral

määrati hagejale ravi - Tavegyl 1 mg ühekordselt ning info, et Tavegyli kasutatakse sügelevate

allergiliste mittepõletikuliste nahahaiguste (dermatooside) leevendamiseks. Kuna hagejal

tuvastati ühe sügeluse põhjusena ka allergiline kontaktdermatiit, siis ei saa kohtu hinnangul

30.08.2017. a raviks Tavegyli määramisega olla tegemist raviveaga. Asjaolu, et 30.08.2017. a

ei tuvastatud sügeluse põhjusena hagejal kubeme ega riidetäisid ning ei määratud nende vastu

ravi, ei saa kohtu hinnangul kostjale ette heita. Kostja tegi endast oleneva, et ka muud põhjused

välja selgitada, milleks määras 30.08.2017. a hagejat läbi vaadanud arst täiendava vastuvõtu

teise arsti juurde 01.septembriks 2017. a. Seejuures nähtub tervisekaardilt, et hagejat võttis

01.09.2017. a vastu ka nahaarst. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et kostja ei oleks käitunud

vanglas olemasolevate võimaluste piires, määrates hagejale täiendava vastuvõtu ülejärgmisele

päevale. Tegemist on mõistliku ajavahemikuga selleks, et pääseda erialaarsti vastuvõtule.

Kohus nõustub kostjaga, et ka väljaspool vanglat esineb järjekord arsti vastuvõtule saamiseks

ning isegi pikemalt kui kaks päeva ning vangla kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi ei

tähenda seda, et iga kinnipeetav, kes selleks soovi avaldab, peaks viivitamatult arsti vastuvõtule

pääsema.

22. Hageja ei ole tõendanud, et 30.08.2017. a ravimina Tavegyli määramine oleks olnud

raviviga. Samuti ei ole tõendatud hageja väide, et vangla arstid ravisid tal toidumürgitust.

Tervisekaardilt nähtuvalt ei ole toidumürgistuse diagnoosi hagejale määratud.

23. Eeltoodust tulenevalt ei tuvasta kohus kostja käitumises ühtegi ravi- ega diagnoosiviga,

mistõttu hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõue on põhjendamatu ja jääb rahuldamata.

24. Seejuures on põhjendamatu hageja nõue mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis

selle eest, et kaasvangid hagejat paberriietes käimise tõttu alandasid. Paberriided on vajalikud

selleks, et täide ravi oleks tõhusam, kuna neid riideid saab ära visata. Seega on paberriietes

viibimine üheks tõhusa täide ravi osaks. Hageja ei ole väitnud, et täide vastane ravi alates

01.09.2017. a oleks olnud ebaõige.

25. Kohus ei pea eeltoodust tulenevalt vajalikuks hinnata kohtule esitatud tõendeid, mis on

esitatud hageja ja vangla vahelise suhtlemise kohta (tl 5, 34-35, 36-37, 52, 55, 56). Kohus ei pea

asjakohaseks hageja poolt esitatud tõendeid selle kohta, mille eest ja millal hagejat karistati

distsiplinaarrikkumiste eest ja seetõttu kohus neid tõendeid ei hinda (tl 57-58, 59-60, 61-62, 63,

64-65, 66, 67-68, 69-70, 71).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda kooskõlas TsMS § 162 lg

1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

27. Kostja on kinnitanud, et kostjal menetluskulud puuduvad.

28. Kohus määras 26.04.2018. a määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu

summas 500 eurot tasumisest. Kohus märkis 26.04.2018. a määruses, et menetlusabi

hüvitamine toimub sõltuvalt kohtumenetluse tulemusest. TsMS § 190 lg 4 kohaselt juhul kui

hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai

menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või

5 (6)

2-17-15905

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies

ulatuses välja. Seega tuleb hagejalt välja mõista menetluskulud summas 500 eurot

riigituludesse. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik

peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub

viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab hagejat, et

käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud

isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler

kohtunik

6 (6)