2-17-10653/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2018. a, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-10653

Tsiviilasi

Olga

Mišina

hagi

Narva

linn,

Tallinna

mnt 33

korteriühistu vastu 10. mai 2017 üldkoosoleku otsuste

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Olga Mišina määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Olga Mišina (isikukood XXXX),

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja: Korteriühistu Punane Maja; Narva linn,

Tallinna mnt 33 korteriühistu (registrikood 80082986),

esindaja Liudmila Bogdanova

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2018. a määrus osas,

milles kohus jättis Olga Mišina 17. mail 2018. a esitatud

taotluse menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-17-10653

läbi vaatamata (kohtumääruse resolutsiooni p 2).

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Olga

Mišina taotlus tsiviilasjas nr 2-17-10653 menetluse

taastamiseks rahuldamata.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Olga Mišina kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Olga Mišina (hageja) esitas Korteriühistu Punane Maja; Narva linn, Tallinna mnt 33

korteriühistu (kostja/korteriühistu) vastu hagi korteriühistu 10.05.2017 üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada 10.05.2017 korteriühistu üldkoosoleku otsus

tühiseks osas, milles otsustati sõlmida veetorustiku vahetamiseks töövõtuleping nimetamata

firmaga, tööde algusega 2017. a suvel ning kohustada korteriomanikke esitama telefoninumbreid

ning osas, milles otsustati sõlmida leping juristi L. Borissovaga aastatasuga 100 eurot.

2. Maakohus tegi 07.12.2017 tagaseljaotsuse, millega rahuldas hagi.

Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ning vastuse hagile. Kostja palus jätta hagi rahuldamata

ning lahendada asi kompromissiga. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

3. Maakohus rahuldas kostja kaja ning taastas asjas menetluse. Maakohus märkis, et 07.12.2017

tagaseljaotsus ei ole jõustunud ning seda ei saa täita.

Maakohus korraldas kohtuistungi 15.05.2018. Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja esitas

taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus rahuldas kostja taotluse.

4. Hageja esitas 17.05.2018 vastuväite kohtu tegevusele, milles palus tühistada maakohtu määrus

hagi läbi vaatamata jätmise kohta ning määrata uus kohtuistung.

Vastuväite järgi määras kohus 14.03.2018 kohtukutsega istungi läbiviimise päevaks 15.05.2018.

Kutse sai hageja isiklikult kätte AET-i kaudu. 15.03.2018 kirjaga teatas hageja lepinguline

esindaja kohtule, et hageja sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu

kohtumenetluses esindamiseks. Kohus ei saatnud esindajale kutset, mistõttu ei olnud esindaja

istungist teadlik.

Hageja ei ilmunud istungile isiklikult, kuna oli veendunud, et istungil osaleb tema esindaja.

Kohus rikkus kohtukutse kättetoimetamise reegleid.

Samuti ei võinud kohus omaalgatuslikult jätta hagi läbi vaatamata. Kohtuistungi protokollist ei

tulene, et kostja oleks esitanud taotluse jätta hagi läbi vaatamata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus jättis 25.05.2018 määrusega hageja hagi läbi vaatamata. Maakohus jättis hageja

vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata ning taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata.

Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Kohus tuvastas, et kohtukutse hagejale on kohus teinud 14.03.2018. Kohtukutse on hagejale

isiklikult kätte toimetatud avaliku e-toimiku (AET) kaudu 15.03.2018. Pärast kohtukutse

kättetoimetamist, samal päeval, teatas hageja lepinguline esindaja e-kirjaga kohtule, et hageja

sõlmis Advokaadibürooga Sven Sillar kliendilepingu teda antud kohtumenetluse esindamiseks.

Kohus ei ole kutset korduvalt hagejale esindajale saatnud, kuna kohus juba eelnevalt, s.o enne

hagejale esindaja määramist, edastas hagejale kohtukutse kohtuistungile. Peale hageja esindajalt

esindusõiguse teate saamist tegi kohus 15.03.2018 alates hageja esindajale AET-i kaudu

nähtavaks tsiviilasja menetlusdokumendid ja sealhulgas ka hageja kohtukutse.

Lisaks märkis kohus, et kohtuistungi toimumise aeg avaldati ka kohtu veebilehel. Kuna hageja

oli kohtukutse isiklikult kätte saanud, ei saatnud kohus täiendavat kohtukutset hageja esindajale.

Seega ei rikkunud kohus kohtukutse kättetoimetamise reegleid ja teavitas hagejat ja hageja

lepingulist esindajat määratud istungist nõuetekohaselt.

Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata (tl 105). Seega ei otsustanud kohus jätta hagi läbi vaatamata

omal algatusel. Kohus rahuldas kohtuistungil kostja taotluse kooskõlas TsMS § 409 ja selle

alusel otsustas jätta hagi läbi vaatamata. Kohus kontrollis kohtuistungil TsMS § 412 sätestatud

hagi läbivaatamata jätmise piirangute olemasolu, kuid kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis

keelaks jätta hagi läbi vaatamata.

Taotluse menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 3 ja 4 alusel saab esitada ainult pärast hagi läbi

vaatamata jätmise kirjaliku määruse tegemist ja hagejale kättetoimetamist. Kuna taotlus on

esitatud enne vastava määruse tegemist, ei ole esitatud taotlusega hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada ja kohus jättis taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata.

Hageja ega tema esindaja ei ilmunud 15.05.2018 kohtuistungile. Kohtukutse on hagejale

isiklikult kätte toimetatud AET-i kaudu 15.03.2018. Hageja kohtukutse on kohtu poolt tehtud

nähtavaks hageja lepingulisele esindajale AET-i 15.03.2018 alates. Hageja ei ole teatanud

kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks. Hagejat on kohtukutses hoiatatud mõjuva

põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, sh et kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata, kui hageja ei ilmu kohtuistungile (tl 101). Hageja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja

taotles kohtuistungil hagi läbi vaatamata jätmist.

TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis

kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul ei esinenud TsMS § 412 lg 1 sätestatud hagi läbivaatamata jätmist välistavaid

asjaolusid. Hageja ei ole avaldanud, et on nõus kirjaliku menetlusega või hagi läbivaatamisega

tema osavõtuta. Kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat kutsuti istungile õigel ajal, kutses on

selgitatud istungilt puudumise tagajärgi, muid istungile kutsumise nõudeid eiratud ei ole,

kohtukutse on hagejale kätte antud isiklikult ja küllaldase ajavaruga. Hageja ei ole teatanud

kohtule mõjuvast põhjusest istungilt puudumiseks ega soovinud asja läbivaatamist ilma hageja

osavõtuta. Kostja hagi omaks ei võtnud.

Kohus leidis, et hageja kohtuistungilt puudumise tõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

6. Hageja (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määrus tühistada täies ulatuses ning menetleda hageja menetluse taastamise taotlust

ning taastada tsiviilasjas menetlus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ja põhimõtteid. Samas leiab hageja, et hagi

läbi vaatamata jätmine on antud juhul lubamatu.

Kohus rikkus kutse kättetoimetamise reegleid. AET-is ei olnud kohtuistung tehtud esindajale

nähtavaks.

Hagejal oli lepinguline esindaja, keda kohus istungile ei kutsunud. TsMS § 321 lg 1 järgi

eeldatakse, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses

olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated alati esindajale. TsMS § 306 lg 1

kohaselt tuleb menetlusdokumendi kättetoimetamine korraldada selliselt, et saajal oleks võimalik

dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Arvestades, et hageja

esindaja teatas kohtule oma esindusõigusest 15.03.2018 (st 2 kuud enne istungi toimumist), oli

kohtul nii kohustus kui ka võimalus hageja esindajat määratud istungist nõuetekohaselt teavitada.

Hageja esindaja leiab, et tema istungile kutsumata jätmisega on eiranud istungile kutsumise

nõudeid TsMS § 412 lg 1 p 2 mõttes. Kuna esindajale ei ole kutset kätte toimetatud, leiab hageja

esindaja, et hagejal ei ole vaja menetluse taastamiseks esitada ega põhistada mõjuvat põhjust

(vt ka RKTKo nr 3-2-1-40-07, p 10, 11).

Kohtuistungi protokollist ei selgu, et kostja esitas taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks vastavalt

TsMS § 409 lg 1 p-le 1.

Maakohus jättis alusetult taotluse menetluse taastamiseks läbi vaatamata. Kohus tegi määruse

hagi läbi vaatamata jätmiseks 15.05.2018 toimunud kohtuistungil TsMS § 464 lg 2 alusel, määrus

on protokollitud. Seega ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et menetluse taastamise taotlus on

esitatud enne vastava määruse tegemist. Samas ei ole põhjendatud kohtu seisukoht, et esitatud

taotlusega ei ole hageja taotlevat eesmärki võimalik saavutada. Hageja leiab, et olukorras, kus

kohus on teinud määruse, mida ei ole kirjalikult vormistatud, võib taotleda menetluse taastamist

ja kohtul puudub sel alusel õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

Hageja leiab, et kohus jättis selgitamiskohustuse täitamata ja on eksitanud hagejat

edasikaebeõiguse osas. Kohtumäärusest võib teha järelduse, et hagejal on õigus esitada

määruskaebus hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale lisaks menetluse taastamise avaldusele

ja mõlemad vahendid annavad ühe ja sama tulemuse – menetluse taastamise (RKTKm

13.03.2007, 3-2-1-14-07, p 9).

7. Kostja (vastustaja) palub jätta määruskaebus rahuldamata.

Kostja leiab, et kohus ei pidanuks võtma määruskaebust menetlusse, kuna määruskaebus on

esitatud hilinemisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud osas, mis puudutab hageja esitatud

menetluse taastamise taotluse läbivaatamata jätmist. Ringkonnakohus tühistab selles osas

maakohtu määruse ja teeb vastavas osas uue määruse, jättes menetluse taastamise taotluse

rahuldamata.

Ülejäänud osas tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et kohtul oli kohustus

toimetada kohtuistungi kutse kätte hageja esindajale olukorras, kus hagejal lepingulise esindaja

olemasolu sai kohtule teatavaks pärast kohtukutse hagejale endale kättetoimetamist.

Toimiku materjalide kohaselt tegi maakohus hagejale kohtukutse 15.05.2018 määratud istungile

AET-is nähtavaks 14.03.2018. Hageja, kellel 14.03.2018 seisuga esindajat menetluses ei olnud,

sai kohtukutse kätte isiklikult 15.03.2018.

15.03.2018 teatas advokaat Andrei Matvejev kohtule, et esindab hagejat ning palub juurdepääsu

toimiku materjalidele AET-is.

TsMS § 306 lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse

ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning

seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

TsMS § 321 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse

menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui

kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Mitme esindaja puhul

piisab kättetoimetamisest ühele neist.

10. Ringkonnakohus leiab, et kohtuistungi kutse hagejale kättetoimetatavaks tegemise aja

seisuga ei olnud hagejal esindajat, mistõttu toimetas kohus kohtuistungi kutse õigesti kätte

hagejale

isiklikult.

Kohtudokumendi

AET-is

nähtavaks

muutmine

on

võrreldav

menetlusdokumendi väljasaatmisega nt posti teel. Kohus oli juba seega teinud omalt poolt

esialgselt vajaliku, et kohtukutse hagejale kätte toimetada. Kuivõrd kohtule teatati lepingulise

esindaja olemasolust pärast seda, ei tulnud kohtul teha sama toimingut uuesti, toimetades kutse

kätte ühtlasi ka hageja esindajale. Hageja advokaat sai tsiviilasja materjalidele (sh kohtukutsele)

ligipääsu AET-i kaudu 15.03.2018 ehk samal päeval, kui advokaat oma esindusõigusest kohtule

teatas ning asja materjalidele ligipääsu taotles.

Hageja ei ole millegagi põhistanud oma väidet, et esindajale ei ole tehtud kohtuistungi kutset

AET-is nähtavaks. Kohtute infosüsteemi (KIS) kohaselt on hageja esindajale tehtud kohtuistungi

kutse koos ülejäänud tsiviilasja materjalidega nähtavaks 15.03.2018.

Seega ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus rikkunud kohtuistungi kutse kättetoimetamise

korda ning hagejal või tema esindajal oli kohustus ja võimalus kohtuistungile ilmuda. Hageja

ega tema esindaja ei teavitanud kohut istungile ilmumata jätmisest ega selle mõjuvast põhjusest.

11. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et maakohus ei võinud hagi jätta läbi

vaatamata, kuna selleks puudus kostja taotlus.

TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulga eelistungile, siis

kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib

kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Seega on § 409 lg 1 p 1 ja § 423 lg 3 alusel hagi läbi vaatamata jätmise eelduseks kostja taotlus.

Hageja on korduvalt väitnud, et 15.05.2018 toimunud istungiprotokollist kostja taotlust hagi läbi

vaatamata jätmiseks ei nähtu.

Maakohtu istungi protokollist (tl 105) nähtub aga, et kostja on istungil taotlenud hagi läbi

vaatamata jätmist.

12. Määruskaebuse esitaja on viidanud TsMS § 412 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus ei jäta hagi

läbi vaatamata sõltumata hageja mitteilmumisest, kui kohtuistungile ilmumata jäänud hagejat ei

kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on

eiratud muid istungile kutsumise nõudeid.

Ringkonnakohus leidis eespool, et hageja oli nõuetekohaselt istungile kutsutud ning tema

esindajal oli võimalik tsiviilasja materjalidega tutvudes AET-is alates juurdepääsu taotlemisest

(15.03.2018) teada saada istungi toimumise ajast. Asjas ei esinenud ka muid hagi läbivaatamata

jätmist takistavaid asjaolusid. Hagejale adresseeritud kohtukutses (tl 101) on selgitatud TsMS

§ 409 sätestatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi.

Seega võis maakohus jätta hagi kostja taotlusel läbi vaatamata.

13. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse ja

eksitas hagejat edasikaebamise osas.

Maakohtu 25.05.2018. a määrus sisaldab edasikaebamise kohta selgitust, mille kohaselt võib

kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Samuti selgitas maakohus, et hageja võib

taotleda 14 päeva jooksul alates hagi läbivaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest, et sama

kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile

ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

Ringkonnakohus möönab, et kohtumääruse resolutsioon sisaldab mitut eri sisu ja tagajärgedega

otsustust, mille peale edasikaebamise kord on erinev. Advokaadist lepingulisele esindajale

pidanuks siiski olema mõistetav, et kohus on esmalt selgitanud üldist edasikaebamise korda,

teises järjekorras on aga selgitatud hageja toimimise võimalust juhul, kui ta soovib saavutada

menetluse taastamist.

14. Asja lahendamisel omab tähtsust, millal ja missuguses vormis tegi kohus otsustuse jätta hagi

läbi vaatamata.

Maakohtu 15.05.2018 kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohus määranud jätta hagi

TsMS § 409 lg 1 p 1, § 412 ja § 429 lg 3 alusel läbi vaatamata. TsMS § 464 lg 2 kolmas lause

sätestab, et kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult

eesti keeles ja allkirjastada.

Riigikohus on leidnud, et hagi läbivaatamata jätmist (istungile ilmumata jätmise tõttu) saab

vaidlustada üksnes menetluse taastamise kaudu, esitades vajadusel määruskaebuse menetluse

taastamisest keeldumise määruse peale (Riigikohtu 13.03.2007 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-14-07, p 9 ja 15.05.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 8). Seega ei olnud hagi

läbivaatamata jätmine praegusel juhul määruskaebemenetluse korras vaidlustatav ning

menetluse jätkamiseks tuli hagejal esitada kohtule sellekohane taotlus, põhistades mõjuvate

põhjuste esinemist istungile mitteilmumiseks ning seda, et kohtule ei olnud võimalik sellest

õigeaegselt teatada.

15. Samas tuleneb TsMS § 466 lõikest 2, et määrused, millega kohus jätab hagi läbi vaatamata

või lõpetab menetluse, tehakse ka avalikult teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise

korras. TsMS § 452 lõike 2 kohaselt kuulutatakse otsus asja arutamist lõpetaval istungil või

tehakse viivitamata teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit.

Kuivõrd kostja esitas istungil taotluse jätta hagi läbi vaatamata, tuli kohtul võtta kostja taotluse

osas seisukoht määrusega. Maakohus tegi oma seisukoha kostja taotluse osas teatavaks

15.05.2018 istungil ning märkis, et jätab hagi läbi vaatamata. Samuti lisas kohus, et lahend

tehakse teatavaks 25.05.2018 (tl 105 pöördel).

Seega oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist olukorraga, kus maakohus otsustas vormistada

hagi läbivaatamata jätmise määruse kirjalikult 25.05.2018 (TsMS § 464 lg 3) ning teha määruse

avalikult teatavaks kohtu nimetatud kuupäeval (25.05.2018) Narva kohtumaja kantselei kaudu

(TsMS § 452 lg 2, § 453).

TsMS § 435 lg 3 kohaselt on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev.

Tulenevalt TsMS § 466 lõikest 2 tuleb ringkonnakohtu arvates seega lugeda, et maakohus tegi

määruse hagi läbivaatamata jätmise kohta 25.05.2018. a.

15. TsMS § 412 lg 3 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva

jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja

menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata

jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

TsMS § 412 lõigete 3 ja 4 järgi võib hageja taotleda menetluse taastamist pärast hagi

läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamist. Hageja esitas juba 17.05.2018, s.o enne

25.05.2018 määruse tegemist, taotluse menetluse taastamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et kirjeldatud olukorras puudus maakohtul siiski alus menetluse

taastamise taotluse läbivaatamata jätmiseks põhjendusel, et see oli esitatud ennatlikult, enne hagi

läbivaatamata jätmise määruse kirjalikku vormistamist ning selle avalikult teatavakstegemist.

TsMS § 412 lõikes 3 sätestatud tähtaeg menetluse taastamise taotlemiseks on käsitatav eeskätt

õigust lõpetava tähtajana hageja jaoks, mille vältel tuleb menetlustoiming hiljemalt teha. Kui

hageja on tsiviilasja materjalide põhjal teadlik, et kohus on otsustanud jätta hagi läbi vaatamata

(kohus on seda väljendanud istungi protokollis), siis hageja menetluslikku olukorda ei tohiks

halvendada see, kui ta esitab oma menetlusliku taotluse võimalikult varakult.

16. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja taotlus menetluse taastamiseks tuli läbi

vaadata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluse

taastamise taotluse läbi vaatamata (kohtumääruse resolutsiooni p 2).

Ringkonnakohus peab võimalikuks kõrvaldada maakohtu poolne menetlusnormi rikkumine ilma

asja maakohtule täiendavaks läbivaatamiseks saatmata. Määruskaebuse esitaja (hageja) on esile

toonud asjaolud, mis võimaldavad hinnata menetluse taastamise aluste esinemist.

TsMS § 412 lg 3 järgi tuli hagejal kohtule põhistada, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv

põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada.

Hageja on alates 17.05.2018 tuginenud peamiselt väitele, mille kohaselt on kohus rikkunud

menetlusnorme kohtukutse kättetoimetamisel sellega, et hageja esindajale ei koostatud ega

edastatud eraldi kutset. Just kohtukutse kättetoimetamise korra väidetav rikkumine tõi kaasa

tagajärje, et hageja esindaja ei olnud kohtuistungi toimumisest teadlik ega saanud sellel osaleda.

Eelnevalt on ringkonnakohus tuvastanud, et hageja oli nõuetekohaselt kutsutud maakohtu

istungile (käesoleva määruse p 10). Muid põhjendusi mitteilmumiseks ei ole hageja esitanud.

Samuti ei ole hageja esitanud mistahes põhistusi selle kohta, et tal ei olnud võimalust kohtule

õigeaegselt teatada mõjuvast takistusest kohtuistungile ilmumisel.

Seega tuleb hageja taotlus tsiviilasjas nr 2-17-10653 menetluse taastamiseks jätta rahuldamata.

17. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

määruskaebuse esitaja kanda.

Vastavalt maakohtu 25.05.2018. a määruses märgitule lahendab maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Kai Kullerkupp