2-17-13321/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

31.08.2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13321

Kohtuasi

XX (X) kaebus Tallinna kohtutäituri Elin

Vilippuse (Vilippus) 28.08.2017 otsuse peale

täiteasjas nr 022/2017/2891

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.03.2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja XX (ik XXXXXXXXXXX), esindaja

riigi õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei

Ratnikov

Puudutatud isik I Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus

Puudutatud isik II YY (ik XXXXXXXXXXX),

esindaja Reimo Mets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.03.2018 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud jätta XX kanda, sh XX-le riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud ja avaldaja nõue

1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 07.09.2017 maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse

(puudutatud isik I, kohtutäitur) 28.08.2017 otsuse peale täiteasjas nr 022/2017/2891, paludes

tühistada kohtutäituri otsus ja kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama.

Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

Võlgnikul ja YY-l (puudutatud isik II, sissenõudja) on üheaastane laps. Laps elab võlgnikuga.

Maakohus määras sissenõudja ja lapse suhtlemise korra kindlaks 07.11.2016 määrusega asjas

nr 2-16-9345. Sissenõudja esitas 06.03.2017 avalduse lepitusmenetluse alustamiseks.

25.05.2017 tegi maakohus lahendi, millega tunnistas lepitusmenetluse ebaõnnestunuks, muutis

osaliselt maakohtu 07.11.2016 määrust asjas nr 2-16-9345. Samuti reguleeris kohus sissenõudja

ja lapse suhtlemise korda esialgse õiguskaitse raames. Kohus kuulutas määruse viivitamata

täidetavaks. Võlgnik vaidlustas määruse.

Kohtutäitur algatas sissenõudja avalduse alusel võlgniku suhtes täitemenetluse maakohtu

25.05.2017 lahendi tsiviilasjas nr 2-16-9345 täitmiseks. 19.07.2017 esitas kohtutäitur

võlgnikule teate täitemenetluse kohta ja sunniraha määramise hoiatuse. Hoiatuses märgiti

muuhulgas, et 23.07.2017 kell 11.00-14.00 kontrollib kohtutäitur sissenõudja kodus, kas

võlgnik täidab maakohtu 25.05.2017 lahendiga asjas nr 2-16-9345 kehtestatud sissenõudja ja

lapse suhtlemise korda ning võimaldab sissenõudjal lapsega kohtuda täitedokumendis märgitud

tingimustel. Samuti hoiatati, et täitedokumendi täitmata jätmise või rikkumise korral rakendab

kohtutäitur võlgniku suhtes sunniraha 192 eurot.

23.07.2017 tuli võlgnik koos lapsega sissenõudja maja juurde, kuid võlgnik keeldus minemast

sissenõudja koju ja ei lubanud sinna ka lapsel üksi minna. See ei oleks olnud sedavõrd väikesele

lapsele ohutu. Võlgnik oleks lubanud lapsel isaga kohtuda avalikus kohas. Kuivõrd

täitedokumendis kirjeldatud tingimustel kohtumist ei toimunud, tegi kohtutäitur 31.07.2017

võlgniku suhtes sunniraha määramise otsuse. Kohtutäitur kontrollis ka hiljem sissenõudja ja

lapse kohtumisi ning leidis, et esialgse õiguskaitse korras kohaldatud suhtlemiskord ei ole lapse

huvidega kooskõlas.

Võlgnik esitas 10.11.2017 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse koos taotlusega täitemenetlus

lõpetada. Sissenõudja eesmärk täitemenetluses oli võlgnikku karistada, mitte tingimata lapsega

kohtuda. 28.08.2017 jättis kohtutäitur kaebuse rahuldamata ja menetluse lõpetamata.

Puudutatud isiku I seisukoht

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud avaldaja

kanda. Kohtutäituri tegevus oli kooskõlas seaduste ja kohtupraktikaga.

Kõik sunniraha määramise eeldused olid praegusel juhul täidetud. Esialgse õiguskaitse korras

tehtud määrus on täitedokument ning kohtutäitur selle sisule õiguslikku hinnangut ei anna.

Siiski leidis lisaks maakohtule ka ringkonnakohus, et kohtu määratud suhtluskord on lapse

huvides, seaduslik ja põhjendatud ning Riigikohtus kaebus luba ei saanud. Kohtutäitur selgitas,

et suhtluskorra esmane eesmärk on võimaldada lapsel suhelda lahus elava vanemaga, et tagada

lapse ja lahus elava vanema heaolu. Sunniraha rakendamise ülesanne on aidata kaasa

suhtluskorra eesmärgi saavutamisele, distsiplineerides kohustatud vanemat suhtluskorra

täitmist alustama ja seda nõuetekohaselt täitma. Kuivõrd kohustatud isik ei täitnud

kohtulahendist tulenevat kohustust, määras kohus sunniraha.

Puudutatud isiku II seisukoht

3. Sissenõudja vaidles kaebusele vastu. Kaebus oli perspektiivitu ja eluvõõras.

Kaebuse läbivaatamine ei olnud otstarbekas, sest täitemenetlus alustati esmase õiguskaitse

rakendamiseks ja nüüdseks oli võlgniku suhtes alustatud juba teine menetlus, s.o täiteasi nr

022/2017/5245. Samuti oli nõue ebaselge ja mittetäidetav.

Kuivõrd lapsega kohtumist 23.07.2017 kell 11.00-14.00 ei toimunud ja võlgnikku hoiatati

eelnevalt sunniraha määramise eest, määras kohtutäitur õigesti võlgnikule sunniraha.

Sissenõudja ei ole lapsele kahjulik ja võlgniku vastupidised väited on lisaks ebaõigsusele ka

tõendamata. Hoopis ema on väiklane ning kahjustab lapse huve, kui takistab lapse lävimist

isaga.

Maakohtu lahend

4. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Praegusel juhul olid täitemenetluse alustamise eeldused täidetud, s.t olemas oli täitmisavaldus

ja sundtäidetav dokument maakohtu 25.05.2017 määruse asjas nr 2-16-9345 näol. Seega ei

esinenud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p-s 7 sätestatud täitemenetluse lõpetamise

alust. Samuti ei esinenud TMS § 48 lg 1 p-s 8 nimetatud alust täitemenetluse lõpetamiseks.

Kohtutäiturile ei ole täitemenetluse formaliseeritusse printsiibist tulenevalt antud õigust

otsustada sisuliselt, kas täitedokumendi täitmine vastab lapse huvidele või mitte, sh ei saa

kohtutäitur hinnata, kas täitedokument on vastuolus lastekaitseseaduse (LasteKS) ja ÜRO lapse

õiguste konventsiooniga. Seega ei rikkunud kohtutäitur täitemenetluse lõpetamata jätmisel

seadust.

Samas ei esinenud aluseid kaebuse läbivaatamata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 423 lg 2 alusel. Kuigi maakohtu 25.05.2017 määrusega asjas nr 2-16-9345 kehtestati

suhtlemiskord tähtaegselt (alates 01.06.2017 kuni 09.09.2017) ja pärast 10.09.2017 ei omanud

kõnealune resolutsiooni punkt õiguslikku mõju, ei olnud pelgalt täitemenetluse lõpetamise

võimalikkus TMS § 48 lg 1 p 4 alusel aluseks kaebuse läbivaatamata jätmiseks.

Kuivõrd maakohtu 25.05.2017 määruses ei olnud kindlaks määratud sunnivahendeid esialgse

õiguskaitse korras määratud suhtlemiskorra tagamiseks, võis täitemenetluses kasutada

TMS § 179 lg-s 2 sätestatud sunnivahendeid, sh määrata sunniraha. Sunniraha kohaldamise

eeldused on järgmised: kohtulahendit, mille täitmiseks soovib kohtutäitur sundi kohaldada,

saab kohtutäitur täitemenetluse korras täita ning selle täitmist kohustatud isikult nõuda; vanem

takistab kohtulahendi sundtäitmist, s.o takistab oma tegevuse või tegevusetusega lapsel lahus

elava vanemaga kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil suhelda; vanem takistas

kohtulahendi sundtäitmist sunniraha määramise hoiatuses märgitud tähtaja jooksul.

Praegusel juhul olid kõik sunnivahendi määramise eeldused täidetud. Vaidlus puudus selles, et

võlgnik keeldus viimast last kohtulahendis kindlaks määratud ajal sissenõudja koju. Eelnev oli

ka tõendatud kohtutäituri asendaja protokolliga. Kohtumääruse täitmisest keeldumisega takistas

võlgnik kohtulahendi sundtäitmist, mistõttu ei saanud sissenõudja lapsega suhelda

kohtulahendis määratud ajal, kohas ja viisil. Kohtutäitur hoiatas 19.07.2017 võlgnikku

sunniraha kohaldamise eest ning teatas võlgnikule, et kontrollib 23.07.2017, kas võlgnik täidab

suhtlemise korda.

Kohus selgitas, et võlgniku arvamus selles, kas suhtlemiskord vastas lapse huvidele, ei andnud

võlgnikule õigust keelduda täitedokumendi täitmisest ja ei olnud ka pädev vastuväide sunniraha

määramisele. Kohtumäärusega mittenõustumise korral tuli vaidlustada täitedokumendiks olev

kohtumäärus.

Määruskaebus

5. Võlgnik palus maakohtu määrus tühistada ja teha uus lahend, millega tühistada kohtutäituri

28.08.2017 otsus ning kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud

palus võlgnik jätta sissenõudja kanda. Kohtutäitur ja maakohus tuginesid üksnes

formaliseeritusse põhimõttele ja Riigikohtu seisukohtadele, mis ei olnud kooskõlas

põhiseadusega.

LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel

ja otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel välja selgitada lapse huvid ning nendest

lähtuda. Nii kohus kui kohtutäitur jätsid oma otsuste tegemisel lapse huvid põhjendamatult

kõrvale. Võlgnik jättis täitedokumendi selles märgitud viisil täitmata, sest see oli vastuolus

lapse huvidega. Samal ajal võimaldas võlgnik sissenõudjal soovi korral lapsega suhelda,

viibides kohtulahendis märgitud ajal sissenõudja maja ees. Seega ei takistanud avaldaja

sissenõudja ja lapse suhtlemist ning toona jäi suhtlemine ära sissenõudja enda tegevuse tõttu.

Tegelikult ei olnud sissenõudjal huvi lapsega suhelda, vaid võlgnikule kahju tekitada, kasutades

vahendina last.

Eelnevale lisaks märkis võlgnik, et lapsega suhtlemise korda puudutava esialgse õiguskaitse

määruse rikkumise korral otsustab sunniraha määramise üksnes kohus, mitte täitur.

Vastused määruskaebusele

6. Kohtutäitur oli seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu määrus oli

seaduslik. Võlgnik tugines jätkuvalt väidetele, millele kohtutäitur ei saanud hinnangut anda.

7. Sissenõudja ei toetanud samuti määruskaebust ja leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja

puuduvad alused selle tühistamiseks. Kohtud tuvastasid kolmes astmes, et 25.05.2017

määrusega asjas nr 2-16-9345 kehtestatud suhtluskord vastas lapse huvidele. Maakohus

rakendas õigesti täitemenetluses kehtivat formaliseeritusse põhimõtet. Seadusjõus kohtulahend

on täitmiseks kohustuslik. Sunniraha instituut loodi selleks, ta tagada täitemenetluse

efektiivsus. Kusjuures kohtutäituril on kohustus sunniraha eelduste esinemisel see määrata.

Määruse põhjendused

8. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning tsiviilasja materjalidega, leiab,

et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning

määruskaebus rahuldamata.

Võlgnikul oli maakohtu määrusele ja kohtutäituri tegevusele kaks peamist etteheidet: (1) asja

menetlemisel lähtuti põhjendamatult formaliseerituse printsiibist, jättes arvestamata lapse

huvide ja reaalse situatsiooniga ning (2) kohtutäituril ei ole õigust otsustada sunniraha

määramise üle. Maakohus on esimesena kirjeldatud väidet vaidlustatud lahendis põhjalikult

käsitlenud ja ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud

põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud

väidetele ja maakohtu poolt vaidlustatud määruses veel vastamata väidetele selgitab

ringkonnakohus järgmist.

Õiged on maakohtu põhjendused, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille

kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt

seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid.

Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige TMS § 1 lg 1 ja § 23 lg 1, aga ka

§ 50 lg 4. TMS § 1 lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu ehk õiguskindlatest allikatest

pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile

esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja

avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi

sisu õiguspärasust (vt nt Riigikohtu 16.01.2008 määrust asjas nr 3-2-1-132-07, p 11, 16.10.2002

määrust asjas nr 3-2-1-119-02, p 8).

Nii ei ole kohtutäituri pädevuses hinnata, kas määruse resolutsioonis ettenähtud isa ja lapse

suhtlemiskord vastab lapse huvidele. Lapse huvid on kaitstud sellega, et sundtäidetava

dokumendi loomisel selgitatakse kohtumenetluses välja, missugune lahendus on lapse huvides

ja kui menetlusosalised kahtlevad lahendi õigsuses, on võimalik seda vaidlustada. Praegusel

juhul veendus 25.05.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9345 määratud suhtlemiskorra lapse

huvidega vastavuses ka ringkonnakohus, kes jättis maakohtu määruse muutmata. Viidatud asjas

tehtud maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid, kui Riigikohus keeldus 18.10.2017

kaebuse menetlusse võtmisest. Seega on kohtud veendunud täitedokumendi vastavuses lapse

huvidega. Kohtutäituril on kohustus täita jõustunud kohtulahendit. Siinkohal rõhutab kohus, et

täitedokumenti tuleb täita viisil, nagu see on dokumendis sõnastatud.

Kaebaja teise väite osas, et sunniraha saab määrata ainult kohus, märgib ringkonnakohus

järgmist. Kohtutäituril on lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

vastavalt TMS § 179 lg-le 2 koosmõjus TMS §-ga 183 ja §-ga 261 sunniraha määramise õigus,

kui esinevad seaduses sätestatud sunniraha määramise eeldused, mida nimetas maakohus

vaidlustatud määruses. See õigus on kohtutäituril sõltumata sellest, kas tal on selleks eelnev

kohtu luba/suunis või mitte, s.t kohtutäitur võib sunniraha määramise otsustada iseseisvalt.

Meede, mille kasutamiseks on kohtutäituril vaja kohtu luba, on nt jõu kasutamine (TsMS § 179

lg 4).

TsMS § 563 lg 7 p-s 1 sätestatud kohtu kohustus määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb

rakendada ja TsMS § 563 lg-s 8 sätestatud tingimus, et lapsega suhtlemist reguleeriva

kohtumääruse või kokkuleppe täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib

täitemenetluse läbi viia üksnes sunnivahendeid sisaldava määruse alusel, ei piira kohtutäituri

õigust täitedokumendi olemasolul TMS-i alusel sunniraha määrata ilma sellekohase kohtu

loata. TsMS § 563 lg 8 mõte on esmajoones visualiseerida menetlusosalistele rikkumisega

kaasnevaid tagajärgi, et vähendada rikkumiste toimepanemise riski. Lisaks annab see kohtule

võimaluse otsustada jõu kasutamise üle lapsega suhtlemise võimaldamiseks. Seega, kui

kirjeldatud eesmärkidest johtuv TsMS § 563 lg-s 8 sätestatud nõue on täidetud (kajastada

määruses rakendatavad sunnivahendid), on võimalik lahendi sundtäitmine. Täitedokumendi

täitmiseks on kohtutäituril õigus kasutada TMS-is sätestatud lubatavaid meetmeid sundtäitmise

tagamiseks.

Menetluskulude jaotus

9. Kuivõrd ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja 31.07.2018 määrusega andis

kohus avaldajale riigi õigusabi tema esindamiseks praeguses tsiviilasjas kohustusega hüvitada

osamaksetena täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jätab kohus TsMS § 172 lg 2

alusel määruskaebuse menetlusemisel kantud menetluskulud avaldaja kanda, sh avaldajale riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud.

Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Mati Maksing