Legislator Case Law & Legislation
1-16-8929/36 AI generated

1-16-8929/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-8929/36
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jüri Šišov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Šišovil jäi kanda 1 kuu 28 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

Legislator headnote

AI generated

1-16-8929/36 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Šišovil jäi kanda 1 kuu 28 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

Keywords

AI generated
borderline personality disorder deportation despite health issues criminal rehabilitation striking off the register consumer credit revocation financial hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

31. august 2018, Rakvere kohtumaja

Kohtuasja number

1-16-8929

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Merle Kaegas

Tõlk

Jelena Laas

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid Jüri Šišovi vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Jüri Šišov, isikukood 35801250263, viibimiskoht Viru

Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub

Karistuse kandmise algus 11.10.2017 ja lõpp 19.05.2019

Kohtuasja läbivaatamise aeg

15.08.2018, videokohtuistung

RESOLUTSIOON:

Jätta Jüri Šišov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Jüri Šišovile ja prokurörile.

Asjaolud

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 16.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-8929 tunnistati

Jüri Šišov süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

KarS 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Jüri Šišovi poolt eelvangistuses viibitud aeg ning Jüri

Šišovil jäi kanda 1 kuu 28 päeva pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust Pärnu Maakohtu 24.08.2015 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra ning

kohus mõistis Jüri Šišovile liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel

asendati Jüri Šišovile mõistetud ja ärakandmata karistus 578 tunni üldkasuliku tööga ning kohus

määras üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 24 kuud. Kohus allutas Jüri Šišovi üldkasuliku töö

tegemise ajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning kohustas teda järgima KarS § 75 lg-s 1

sätestatud kontrollnõudeid.

Harju Maakohtu 19.10.2017 määrusega pöörati Jüri Šišovile Harju Maakohtu 16.11.2016 otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-8929 mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 7 kuud ja 8 päeva vangistust

täitmisele. Kohus luges Jüri Šišovi karistuse kandmise alguseks 11.10.2017. Kohtumäärus jõustus

10.01.2018.

Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Jüri Šišovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust,

toetab isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Jüri Šišovi tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest.

Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Jüri

Šišovi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Jüri Šišov, et ta soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne

tähtaega. Jüri Šišov asuks peale vabanemist elama aadressile xxxx, kus ta elas enne. Politsei ning

kriminaalhooldusametnikud ei saanud teda sealt kätte, kuna ta ei olnud sinna viimasel ajal sisse

kirjutatud. Vabanemise korral hakkaks ta tööle. Tööle läheks ta xxxx. Alkoholi tarbimise jättis ta

juba ammu maha.

Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Jüri Šišov ei kuulu vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamisele.

Jüri Šišovi näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda on varaseamalt

juba kriminaalhooldusele allutatud. Varasemat kriminaalhooldust Jüri Šišovi suhtes tuleb lugeda

aga täielikult ebaõnnestunuks. Jüri Šišovi suhtumine kriminaalhooldusesse oli algusest peale

äärmiselt ükskõikne. Esmakohtumine pidi Jüri Šisoviga toimuma 13.12.2016, kuid isik

kriminaalhooldusosakonda ei ilmunud ning kutsed ilmumaks registreerimisele tulid elukohast

tagasi märkega, et isik ei ela sel aadressil. Kontakt Jüri Šišoviga toimus 19.12.2016 telefoni teel

ning isikul paluti ilmuda kriminaalhooldusosakonda, kuid isik avaldas, et ta on haige ning andis

teada, et ta ei ela temale kohtu poolt määratud alalises elukohas. Väärib märkimist, et isik oli enda

sõnul kodutu, elas tuttavate juures ning kriminaalhooldusametnikule oma uue elukoha aadressi ei

avaldanud. Jüri Šišov ei ilmunud ka kohtuistungile, mistõttu kuulutati ta tagaotsitavaks. Jüri Šišov

ei tundnud kriminaalhoolduse kestel kordagi huvi selle läbiviimise vastu ning järgmised teated

isiku kohta pärinesid juba ajast, kui ta peeti tagaotsitavana kinni 11.10.2017. Samas ei saa kohus

isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel lähtuda üksnes isiku varasemast elukäigust.

Jüri Šišov kannab reaalset vanglakaristust esimest korda ning vanglas on isik karistust kandnud

juba rohkem kui kümme kuud. Kohus asub seisukohale, et kinnipidamisasutuses viibimine on

avaldanud Jüri Šišovile positiivset mõju, sest Jüri Šišov on ennast karistuse kandmise ajal hästi

ülal pidanud. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Lisaks on Jüri Šišov

osalenud majandustöödel. Kuivõrd individuaalne täitmiskava kinnitati 15.05.2018 ning esimesed

tegevused on planeeritud III kvartalisse, siis ei ole kinnipeetav ülejäänud taasühiskonnastavaid

tegevusi teinud. Kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal viitab, et seni kantud karistus on

süüdimõistetule soovitud mõju avaldanud ning annab mõista, et isikul on motivatsiooni muutuda.

KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et süüdlane on kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud

alalises elukohas. Alalise elukoha puudumise korral ei ole aga võimalik teostada isiku üle

kriminaalhooldust. Kinnipeetava iseloomustuse põhjal võib asuda seisukohale, et Jüri Šišovil

puudub vabanemisjärgne kindel elu- ja töökoht. 15.08.2018 toimunud kohtuistungil avaldas Jüri

Šišov, et tal on vabanemisjärgne elukoht olemas. Kinnipeetav plaanib enda sõnul

vabanemisjärgselt asuda elama ema juurde aadressile xxxx. Kohus juhib tähelepanu, et

kinnipeetav avaldas ka varasema ebaõnnestunud kriminaalhoolduse käigus oma elukoha

aadressiks xxxx, kuid kriminaalhooldusametniku kutsed tulid aadressilt xxxx tagasi märkega, et

Jüri Šišov ei ela antud aadressil. Ka kohtukutset ei õnnestunud isikule kõnealusel aadressil kätte

toimetada,

mistõttu

tuli

isik

kuulutada

tagaotsitavaks.

Tegelikult

nähtub

juba

kokkuleppemenetluses tehtud Harju Maakohtu 16.11.2016 otsusest, et Jüri Šišov nõustus elama

kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxxx, kuid kriminaalhoolduse jooksul ning

erakorraliste ettekannete arutamise ajal selgus, et Jüri Šišovil puudus kindel elukoht juba

kohtuotsuse tegemise ajal. Kriminaalhoolduse käigus selgus, et Jüri Šišov oli hoopis kodutu ning

elas tuttavate juures ning tegelikku elukohta kriminaalhooldusametnikule Jüri Šišov ei avaldanud.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub seegi, et Jüri Šišovi ema, kes peaks väidetavalt kõnealusel

aadressil elama, ei ole käesoleval juhul reageerinud kutsele seoses arvamuse koostamisega ning

kinnistusraamatu andmetel kuulub kõnealune korter isikule, kes ei ole kinnipeetava ema.

Eeltoodust tulenevalt on vangla jõudnud õigustatult seisukohale, et Jüri Šišovil puudub kindel

vabanemisjärgne elukoht. Vangla on juhtinud tähelepanu, et kinnipeetaval on võimalus pöörduda

resotsialiseerimiskeskusesse, et saada võimalus ööbimiseks öömajja, kuid kohtu hinnangul ei saa

öömaja samastada kindla elukoha olemasoluga. Kinnipeetava iseloomustuses viidatakse, et

vanglas viibides saaks Jüri Šišov saata avalduse ka Sotsiaalhoole Ühingule majutusteenuse

saamiseks. Käesolevaks ajaks ei ole kohtule uusi andmeid kindla elukoha olemasolu kohta aga

edastatud. Järelikult välistab Jüri Šišovi vabastamine käesoleval juhul asjaolu, et isikul puudub

kindel vabanemisjärgne elukoht.

Määruse tegemisel arvestab kohus ka asjaoluga, et Jüri Šišovil on diagnoositud alkoholisõltuvus,

kuid planeeritud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening pole jõutud veel läbi viia.

Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Jüri Šišovi vabastamisega tingimisi enne

tähtaega.

Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp