3-18-1425/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-1425

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus varjupaigataotlejate

Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamiseks

ja

paigutamiseks

Politsei-

ja

Piirivalveameti

kinnipidamiskeskusesse

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. juuli 2018. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kashifa Mahmoodi määruskaebus Tartu Halduskohtu

18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1425

Atta Ul Ghalibi määruskaebus Tartu Halduskohtu

18. juuli 2018. a määrusele haldusasjas nr 3-18-1427

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Kashifa Mahmood

Esindaja Liina Laanpere

Määruskaebuse esitaja Atta Ul Ghalib

Esindaja Liina Laanpere

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja nr 3-18-1425 materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti

kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnang.

2. Rahuldada Atta Ul Ghalibi taotlus haldusasjade nr 3-18-1425 ja 3-18-1427 liitmiseks.

Liita haldusasjad nr 3-18-1425 ja nr 3-18-1427 ühte menetlusse ja menetleda liidetud

taotlusi haldusasjana nr 3-18-1425.

3. Jätta Kashita Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebused rahuldamata ning Tartu

Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 265 lg 5, § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei ja Piirivalveamet (PPA) pidas 17. juuli 2018 hommikul Eesti Vabariigi Võru

maakonnas Setomaa vallas Ulitina küla lähistel kinni Kashifa Mahmoodi, Hussnain Ali, Atta

Ul Ghalibi, Ameer Hazma ja taotles 18. juulil 2018 Tartu Halduskohtult luba isikute

kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 1, 2, 4 ja 5 alusel.

Taotluses toodud asjaoludel on Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib välismaalased, kellel

puuduvad dokumendid ja kes saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult. Isikute esitatud

varjupaiga saamise taotlused on PPA menetluses. Ametlike dokumentideta ja vajadusega

põhjalikumalt kontrollida isikute tausta ja identiteeti ei saa PPA olla veendunud, et isikud on

need, kelleks nad ennast nimetavad. Varjupaigataotlejat võib kinni pidada kui esineb

põgenemisohuna käsitletavad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68

nimetatud asjaolud. Isikute kinni pidamine on vajalik kuni isikute tuvastamine ja

isikusamasuse kontroll on lõpule viidud. Isikud esitasid varjupaigataotlused vahetult pärast

kinnipidamist ja väitsid, et nende reisimise sihtpunktiks ei olnud Eesti. PPA-l puuduvad

andmed, et isikud oleksid üritanud leida seaduslikku viisi reisimiseks ning pöördunud mõne

Schengeni riigi saatkonna poole viisa või elamisloa taotlemiseks ja seejärel seaduslikult piiri

ületamiseks.

2. Tartu Halduskohus rahuldas 18. juuli 2018. a määrusega PPA taotlused ja andis muuhulgas

loa Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks alates 18. juulist 2018 kuni kaheks kuuks. Kohus täiendas määrust kirjeldava

ja põhjendava osaga 19. juulil 2018.

2.1 Halduskohus leidis, et arvestades PPA taotlustes kirjeldatud asjaolusid on isikute

kinnipidamine põhjendatud. Isikute isikusamasus ja kodakondsus on tuvastatud nende endi

ütluste ja muude tõendite alusel, reisi- ja isikut tõendavad dokumendid neil puuduvad. Kohus

ei ole veendunud, et isikud on need, kelleks nad ennast nimetavad. Isikute riiki sisenemise

ning reisimise asjaolud tekitavad põhjendatud kahtluse, et isikud on tahtlikult või vähemalt

raskest hooletusest tingituna reisidokumentidest loobunud, mis võib omakorda olla kantud

soovist raskendada enda tuvastamist. Veenvad ei ole isikute selgitused, et reisidokumentide

puudumine oli põhjustatud objektiivsest asjaolust.

2.2 Kohtu hinnangul esineb isikute põgenemisoht, kuna isikud ületasid Eesti välispiiri

ebaseaduslikult. Põgenemisohuna käsitletakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohtu kinnitab ka

isikute eelnev käitumine ning Eestiga majanduslike ja sotsiaalsete sidemete puudumine. Kuna

isikutel puuduvad reisidokumendid, siis on teiste järelevalvemeetmetega raske tagada isikute

kättesaadavust menetluse ajal. Välistada ei saa, et isikud võivad varjupaigamenetluse ajal

siiski edasi liikuda teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Seetõttu ei ole kohus veendunud

põgenemisohu puudumises. Asjaolud, et isikud ei ole varasemalt soovinud esitada teistes

riikides taotlust varjupaiga saamiseks ning ei üritanud võtta ise ametivõimudega ühendust, ei

kinnita vähest põgenemisohtu.

2.3 Tõenäoline on asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlused on esitatud lahkumiskohustuse

edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks, kuna isikud ei ole üritanud leida seaduslikke

viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust.

Isikud ei ole seni esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad rahvusvahelist kaitset vajavad.

Nende ütlused on üldsõnalised ja kirjeldavad üksnes üldist olukorda Pakistanis.

2.4 Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik tõhusalt kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid,

arvestades PPA taotluste asjaolusid kogumis. Isikute rahvusvahelise kaitse taotluste

menetlemiseks on vajalik tagada isikute küsitlemise võimalus, kättesaadavus ja tõeste

asjaolude väljaselgitamine. Seega on isikute paigutamine kinnipidamiskeskusesse kuni

kaheks kuuks proportsionaalne ja valitud abinõud ei saa pidada ülemääraseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib esitasid volitatud esindaja kaudu määruskaebused,

soovides ringkonnakohtult nende osas Tartu Halduskohtu määruse tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega vabastada nad kinnipidamiskeskusest.

3.1 Määruskaebuste kohaselt ei saa kinnipidamine tugineda enam VRKS § 361 lg 2 p-dele 1

ja 2, kuna isikud on esitanud oma ID-kaardi, abielutunnistuse ja sünnitunnistuse originaalid

PPA-le.

3.2 Isikute puhul ei saa kohaldada ühtegi VSS § 68 punktidest. VSS § 68 p 8 ei kohaldu, kuna

Eesti välispiiri ebaseaduslik ületamine ei saa olla varjupaigataotlejate puhul piisav põhjus

kinnipidamise õigustamiseks. Varjupaigataotlejal pole võimalik tagakiusamise eest

põgenemise tõttu hankida vajalikke reisidokumente ja kasutada seaduslikke teid. Isikute soov

oli jõuda turvalisse riiki, kus saaks esitada rahvusvahelise kaitse taotluse.

3.3 Alusetu on kohtu hinnang, et isikud esitasid rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Abikaasadel oli vaja

kiiresti päritoluriigist Pakistanist tagakiusamisohu tõttu põgeneda, mistõttu ei olnud aega ega

võimalust viisade taotlemiseks. Nad kohtusid teiste kinnipeetud isikutega juhuslikult pärast

Eestisse saabumist, üritades leida teed lähima politseijaoskonnani.

3.4 Halduskohtu järeldused kinnipidamise proportsionaalsuse kohta on pealiskaudsed ja

motiveerimata ning kinnipidamise mõõdukus on sisuliselt hindamata. Isiku kättesaadavus

menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ei ole piisavalt kõrge eesmärk, et

üles kaaluda kinnipidamisega kaasnevat intensiivset inimõiguste riivet.

3.5 23. juulil 2018 tuvastas arst Kashita Mahmoodil raseduse ja kõrge vererõhu. Puuduvad

alused, mis teeks tema kinnipidamise vältimatult vajalikuks. Kashita Mahmoodile tekitab

stressi asjaolu, et ta peab kasutama ühist avatud duširuumi meessoost isikutega. Selline

olukord on vastuvõetamatu raseda naise puhul ja riivab sügavalt tema inimõigusi ning võib

kahjustada sündimata lapse tervist. Raseda naise puhul on mõeldamatu tema eraldamine

abikaasast ja nad tuleks paigutada koos varjupaigataotlejate majutuskeskusesse, et tagada

neile vajalikud ja sobivad ning inimõigusi tagavad tingimused.

3.6 Atta Ul Ghalibi määruskaebus sisaldab taotlust liita haldusasi nr 3-18-1427 haldusasjaga

nr 3-18-1425, milles on määruskaebuse esitanud tema abikaasa Kashifa Mahmood.

Määruskaebuste asjaolud enamuses kattuvad.

4. PPA leidis vastuses Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebustele, et

määruskaebused ei kuulud rahuldamisele.

4.1 PPA on seisukohal, et halduskohus hindas õigesti kinnipidamise aluseid ja kinnipidamine

on proportsionaalne mõlema isiku suhtes. Uusi asjaolusid ei ole menetluse jooksul välja

toodud.

4.2 Abikaasad Kashifa Mahmood ja Atta Ul Ghalib liikusid seaduslikult Dubai kaudu

Venemaale. Venemaal viibimiseks andis seadusliku aluse jalgpalli MM-i Fan ID, mistõttu on

põhjendamatu väita, et nad saabusid otse territooriumilt, kus nende elu oleks ohus. Ei nähtu

objektiivseid põhjuseid, miks isikud ei üritanud leida seaduslikke teid Eestisse ja Euroopa

Liitu saabumiseks. Lisaks ei aidanud isikud kaasa oma isiku tuvastamisele, väites, et neil

puuduvad dokumendid, kuigi hiljem leiti isikute telefonidest koopiad ja pildid, mis aitavad

tõendada isikute samasust.

4.3 1. augustil 2018 edastati PPA-le isikute ID-kaardid, mille alusel oli PPA-l võimalik isikute

isikusamasus ning päritoluriik nõuetekohaselt tuvastada. Asjaolu, et isikute ID-kaardid

suudeti PPA-le toimetada kahe nädalaga, viitab, et isikud on teadlikult dokumentideta piiri

ületanud. PPA on uute asjaoludega arvestanud ja isikud dokumendi alusel tuvastanud, kuid

jätkuvalt esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud alused isikute kinnipidamiseks.

4.4 Kuigi tuvastatud on Kashifa Mahmoodi rasedus, on talle tagatud vajalikud meditsiinilised

teenused ja tema kinnipidamist ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamiskeskuses

on isikule tagatud hügieeniks vajalikud ruumid ja vahendid. Olmetingimusi puudutavate

küsimuste osas on isikul võimalik pöörduda kinnipidamiskeskuse juhi poole.

4.5 Isiku põgenemise oht on põhjendatud ja tuvastatud. Isikud saabusid Eestisse

ebaseaduslikult ja nende eesmärgiks oli jõuda Soome. Isikutel puudub seos Eesti Vabariigiga

ja nende sugulased asuvad Inglismaal. Kõiki asjaolusid kogumis arvestades on põgenemisoht

piisavalt reaalne ning need viitavad ka tõenäosusele, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikud ei üritanud leida

seaduslikke viise reisimiseks ega esitanud teistes riikides rahvusvahelise kaitse taotlust.

Tuvastatud on, et isikud neljakesi grupis ületasid ebaseaduslikult Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone.

4.6 Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne

meede

VRKS

§

mõttes

taotletava

eesmärgi

suhtes.

Isikute

paiknemine

kinnipidamiskeskuses aitab tagada, et isikud ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse

menetluse ajal ning oleks kättesaadav menetlustoimingute läbiviimiseks.

5.

23. augustil

2018

esitas

Kashifa

Mahmoodi

esindaja

ringkonnakohtule

kinnipidamiskeskuse

psühholoogi

hinnangu

Kashita

Mahmoodi

olukorrale

kinnipidamiskeskuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Atta Ul Ghalibi taotlus haldusasjade nr 3-18-1425 ja nr 3-18-

1427 liitmiseks tuleb rahuldada.

6.1 Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 48 lg-st 1 koosmõjus

HKMS § 185 lg-ga 1 ja § 203 lg-ga 2 võib kohus juhul, kui sama kohtu menetluses on ühel

ajal mitu asja, milles on samad pooled või milles on kaebuse esitanud üks kaebaja eri

vastustajate vastu või mitu kaebajat sama vastustaja vastu, liita kaebused ühte menetlusse

tingimusel, et nende nõuded oleks võinud HKMS § 19 lg 1 ja § 37 lg 3 kohaselt esitada ühes

kaebuses ning kaebuste ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat ja lihtsamat

lahendamist.

6.2 Kuna mõlemas haldusasjas on PPA esitanud taotluse isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ning taotletud isikuteks on abikaasad, on

ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud arutada haldusasjades nr 3-18-1425 ja nr 3-18-1427

esitatud taotlusi koos ning liita need haldusasjad ühte menetlusse. Taotluste liitmine

võimaldab tulenevalt nende sisust ka taotluste kiiremat ja lihtsamat lahendamist. Haldusasja

numbriks jääb 3-18-1425. Kõik haldusasja materjalid tuleb köita toimikusse nr 3-18-1425.

7. Ringkonnakohus leiab, et Kashita Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi määruskaebuste

rahuldamiseks alust ei ole. Halduskohus on piisaval määral põhjendanud, miks Kashita

Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS

§ 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Kuna PPA on isikute isikusamasuse ja päritoluriigi ID kaartide alusel tuvastanud, on õige

määruskaebuses toodud väide, et isikuid ei saa enam kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 1 ja

2 alusel. Samas on PPA seisukohal, et esineb jätkuvalt alus isikuid kinni pidada VRKS § 361

lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ning ringkonnakohus jagab PPA sellist seisukohta.

9. Määruskaebuste esitajad on seisukohal, et nende osas ei saa kohaldada ühtegi VSS § 68

punktidest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuste esitajad ümber lükanud

halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise osas.

9.1. Riigikohus on leidnud, et esmakordse kinnipidamiskeskusse paigutamise taotluse ja antud

loa puhul ei saa kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded olla alati nii

kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel

tuleb sageli tegutseda, kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja

kontrollimata informatsiooni. Igal juhul on tegemist prognoosotsusega – seda nii

kinnipidamise võimaliku kestvuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega

põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega ei ole

põgenemisohu hindamisel tegemist oletustel põhineva otsustusega vaid objektiivsete

asjaolude põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega.

9.2. PPA on välja selgitanud, et mõlemad isikud liikusid seaduslikult Venemaale, kuid ei

nähtu põhjuseid, miks ei liikunud nad seaduslikke teid pidi edasi Eestisse või mujale Euroopa

Liidu riiki. Seetõttu ei saa kohus olla veendunud määruskaebuses toodud väites, et

varjupaigataotlejal pole võimalik tagakiusamise eest põgenemise tõttu vormistada vajalikke

reisidokumente ja kasutada seaduslikke teid liikumiseks.

9.3. Halduskohus on õigesti arvesse võtnud isikute riiki saabumise ja siin viibimisega seotud

asjaolusid; muu hulgas seda, et mõlemad isikud saabusid Eesti Vabariiki ebaseaduslikult,

omamata isikut tõendavat või muud reisidokumenti ning nende tegelikuks eesmärgiks oli

jõuda Soome. Määruskaebuse esitajad ei ole esitanud veenvaid põhjendusi, miks nad

rahvusvahelist kaitset vajavad ning miks nad ei esitanud Pakistanist lahkudes teistes riikides

viibimise ajal rahvusvahelise kaitse taotlust. Sellest saab järeldada, et rahvusvahelise kaitse

saamine ei ole olnud isikute esmane eesmärk pärast Pakistanist lahkumist ning Eestis suure

tõenäosusega esitati varjupaigataotlus lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise

vältimiseks. Määruskaebuse esitajad ei ole seadnud kahtluse alla halduskohtu väite õigsust, et

neil puuduvad seosed Eesti Vabariigiga. Seega on käesoleva juhtumi asjaolud kogumis

sellised, mis annavad aluse arvata, et määruskaebuste esitajate puhul esineb arvestatav

põgenemisoht.

10. VRKS § 361 lg 1 ja 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada seaduses

sätestatud alusel, kui järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.

Määruskaebuste esitajad leiavad, et nad tuleks koos paigutada majutuskeskusesse eelkõige

seetõttu, et Kashita Mahmood on rase ja seal viibides oleks tema tingimused paremad kui

kinnipidamiskeskuses. Samuti leiavad isikud, et asjaolude väljaselgitamine ei saa olla

suurema kaaluga kui kinnipidamisega kaasnev intensiivne inimõiguste riive.

10.1. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult

tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse

paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu 29.01.2015. a määrus nr 3-3-

1-52-14, p 18). Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik kaaluda VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud

järelevalvemeetmete kohaldamist, kui on tuvastatud kinnipidamiskeskusesse paigutatava

isiku puhul põgenemisoht. Põgenemisohu korral isiku paigutamine varjupaigataotlejate

majutuskeskusesse, kus järelevalve teostamine ei ole niivõrd tõhus kui kinnipidamiskeskuses,

ei tagaks praegu taotletavat eesmärki, s.o vältida isiku põgenemist.

10.2. VRKS § 361 lg 2 p 4 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib vältimatu vajaduse

korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Seega sätestab seadus aluse

põgenemisohtliku isiku kinnipidamiseks tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel

asjaolude väljaselgitamiseks, mistõttu ei saa väita, et sellisel juhul riivatakse isiku inimõigusi

intensiivselt.

16. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda PPA väites, et Kashifa Mahmoodile on

kinnipidamiskeskuses tema tervislikku olukorda arvestades tagatud vajalikud meditsiinilised

teenused ja hügieeniks vajalikud ruumid ning vahendid. Kashifa Mahmoodi esindaja esitatud

kinnipidamiskeskuse psühholoogi hinnangust lähtuvalt on Kashifa Mahmoodi ärevushood

tingitud pigem psühholoogilisest hirmust kinniste ruumide ees, raskest teekonnast Pakistanist

lahkumisel ning teadmatusest tuleviku ees. Praeguseks on Kashifa Mahmood käinud vähemalt

kahel korral psühholoogi vastuvõtul, kus teda nõustatakse tekkinud olukorraga toimetulekuks.

Rasedusega kaasnevate tervislike probleemide puhul saab Kashifa Mahmood pöörduda

kinnipidamiskeskuse töötajate poole tema toitlustuse võimalikuks muutmiseks või

mitmekesistamiseks ning teiste elutingimuste kohandamiseks. Samuti nähtub psühholoogi

hinnangust, et Kashita Mahmoodi toetab igati tema abikaasa, mistõttu ei pea ringkonnakohus

Kashita Mahmoodi tervislikku olukorda arvestades õigeks abikaasade lahutamist ja

paigutamist erinevatesse keskustesse.

17. Lähtuvalt eeltoodust on Kashifa Mahmoodi ja Atta Ul Ghalibi kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel jätkuvalt põhjendatud

ning Tartu Halduskohtu 18. juuli 2018. a määrus tuleb selles osas jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/