2-17-114854/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2018 Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-114854

Tsiviilasi

OÜ NHL-Trans hagi OÜ ROUTE INVEST vastu

võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 167,26 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ NHL-Trans (registrikood 11334980),

seaduslik esindaja O.K. ja lepinguline esindaja Paul

Paas

Kostja

OÜ

ROUTE

INVEST

(registrikood

12551484), seaduslikud esindajad K. O. ja A. O.

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 25.05.2018

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt ROUTE INVEST OÜ NHL-TRANS kasuks põhivõlg 1 050

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 33,26 eurot, kokku 1 083,26 eurot.

3. Välja mõista kasuks viivis põhinõudelt (1 050 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates 22.09.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud kostja OÜ ROUTE INVEST kanda.

5. Määrata kindlaks OÜ NHL-Trans menetluskulude rahaline suurus summas 450

eurot (sh riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 250 eurot ilma käibemaksuta).

6. Välja mõista OÜ-lt ROUTE INVEST OÜ NHL-TRANS kasuks menetluskulud

summas 450 eurot.

7. Kohustada

OÜ-d

ROUTE

INVEST

tasuma

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt (450 eurot) käesoleva määruse jõustumisest kuni kohase

täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlg 1 050 eurot ja

seisuga 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 33,26 eurot. Samuti palub hageja kostjalt

välja mõista edaspidi viivis 0,022% päevas põhivõlalt 1 050 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

Hageja menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt ja jätta kostja menetluskulud kostja

enda kanda.

2. Hageja ja kostja vahel oli 28.02.2017 sõlmitud veo tellimus-leping nr 28.02.2017. Hageja

täitis lepingus märgitud tellimuse. Lepingu kohaselt oli lepingu tasuks 1 050 eurot. Peale

lepingu täitmist saatis hageja kostjale lihtpostiga rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaali

ja arve nr 10-03-17/2 summas 1 050 eurot. Mingi aja möödudes hakkas kostja väitma, et

rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaal on kuskile ära kadunud. Seepeale hageja saatis

meili teel kostjale rahvusvahelise kaubaveo saatelehe originaali valguskoopia. Kostja on

jätnud tasumata arves märgitud summa.

3. Lepingu kohaselt toimub tasumine 40 päeva möödumisel rahvusvahelise kaubaveo

saatelehe ja arve saamisest. Kostja on kinnitanud, et ta sai rahvusvahelise kaubaveo saatelehe

ja arve kätte 21.03.2017. Seega oli arve tasumise viimaseks tähtpäevaks 30.04.2017. Kostja

on alates 01.05.2017 arve tasumisega viivitanud ja hageja on alates samast päevast arvestanud

kostjale viivist VÕS § 94 ja § 113 kirjeldatud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivis 144 päeva (01.05.2017- 21.09.2017) eest summas 33,26 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGIL

4. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Pooled

sõlmisid veo tellimus-lepingu nr V 28.02.2017, mille kohaselt maksmine toimub kuni 40

päeva pärast ORIGINAAL CMR ja arve saamisest. Hageja on kostjale saatnud e-posti teel

20.03.2017 ainult CMR koopia ja 21.03.2017 CMR koopia ja arve. Seoses sellega, et lepingu

maksetingimused ei ole täidetud, siis kostja ei maksa hagejale. Veo tellija on Leedu firma

xxx, kellega oli kostjal sõlmitud lepingu maksetingimused, mille kohaselt originaal CMR

puudumise korral koos piiripitsatitega nad ei maksa kostjale, kui lepingu maksetingimused ei

ole täidetud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus leiab, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis ning

kuulates 25.05.2018 toimunud kohtuistungil ära pooled, et hagiavaldus on põhjendatud ja

tuleb rahuldada.

6. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta

esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-41-15, p 19).

TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

7. Hageja nõuab kostjalt poolte vahel 28.02.2017 sõlmitud veo tellimus-lepingust tulenevalt

põhivõlgnevuse 1 050 euro ja viivise tasumist. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale tasuma enne,

kui hageja on esitanud kostjale CMR originaali koos piiripitsatitega. Lepingu kohaselt toimub

maksmine 40 päeva pärast originaal CMR-i ja arve saamist. Veotasu suuruse osas kostja

sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus leiab, et tegemist on rahvusvahelise

autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja

üleandmise kohad asuvad eri riikides. Vaidluse lahendamisel tuleb kohaldada CMRi sätteid.

CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: 1)

lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri

riikides; 2) üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema

ühinenud CMR-iga; 3) kaupade transpordi eest makstakse tasu. Need tingimused on täidetud.

CMR ei reguleeri aga täpsemalt veotasunõuet. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada

veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise

vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. VÕS § 774 lg 1 kohaselt

kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja

(veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest

maksma vedajale tasu (veotasu). Seega on kaubaveolepingu poolteks vedaja ja saatja. Sellest

tulenevalt on poolte vahel sõlmitud lepingu näol tegemist kaubaveolepinguga. Kohustuse

rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 108 lg 1, mille kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist.

8. Kohtule esitatud transporditellimusest nr 28.02.2017 nähtuvalt leppisid pooled kokku

selles, et hageja veab kostja eest kauba xxx OÜ lattu (tl 85). Hageja täitis endale võetud

kohustuse ja andis kauba üle. Selles osas pooltel vaidlust ei ole, kuna kostja tunnistas

kohtuistungil, et kaup on laos (tl 71 pöördel). Hageja poolt kohustuse täitmist tõendab ka

kohtule esitatud rahvusvahelise kaubaveo saateleht ehk CMR (tl 31). Hageja esitas kostjale

arve nr 10-03-17/2 tasumiseks summas 1 050 eurot (tl 30). Transpordi tellimuse nr

28.02.2017 kohaselt toimub maksmine 40 päeva alates templiga CMR originaalide esitamist.

Kohus leiab, et hageja on enda seadusest tulenevad kohustused täitnud. Hageja on toimetanud

veose sihtkohta ning andnud üle kolmandale isikule. Seega on kostjal raha maksmise

kohustus. Hageja selgituste kohaselt edastas ta CMR originaali kostjale lihtkirjaga. Kohus

leiab, et isegi kui CMR-i originaal läks posti teel kaduma, ei vabasta see kostjat hagejale raha

maksmise kohustusest. Kostja on kinnitanud, et sai saatelehe koopia ja arve kätte e-posti teel

21.03.2017. Seega tuleb lugeda arve tasumise tähtajaks 30.04.2017. Kostja ei esitanud

põhivõlgnevusele sisulisi vastuväiteid. Kostjal on tasu maksmise kohustus mida kostja on

rikkunud, jättes tasu eelpool nimetatud summas tasumata. Rikkumise vabandatavus on

üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt

hagejale välja mõista põhivõlgnevus 1 050 eurot.

9. Hageja on esitanud kostja vastu seisuga 21.09.2017 sissenõutavaks muutunud viivise

väljamõistmise nõude 33,26 eurot. Samuti palub hageja edaspidi kostjalt välja mõista viivis

põhivõlalt 1 050 eurot VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhivõla täieliku tasumiseni. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse

täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg

1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 alusel viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

10. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 33,26 eurot kuulub

rahuldamisele. Hageja on arvestanud kostjale tasumata arvelt nr 10-03-17/2 viivituses oldud

perioodil 01.05.2017 – 21.09.2017 144 päeva eest viivist 33,26 eurot. Kostja ei esitanud

viivisenõudele sisulisi vastuväiteid. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks

muutunud viivis 33,26 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja

mõista viivis põhivõlalt (1 050 eurot) alates 22.09.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja menetluskulud hõlmavad

hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 eurot ja õigusabikulusid summas 250 eurot. Hageja tasus

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 12.07.2017 riigilõivu 45 eurot ja hagimenetluses

23.09.2017 155 eurot.

12. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigikohus on selgitanud, et

põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele

kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).

Hagejale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 100 eurot tund (km-ta) ning kokku 2,5 tundi.

Hageja ei taotlenud õigusabi kulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja õigusabitoimingud

hõlmavad järgmisi toiminguid: õigusabi materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine,

kohtule esitamine, kohtuistungil osalemine ja seisukohtade koostamine.

13. Kohus peab hagejale osutatud õigusabitoiminguid ja nendele kulunud tööaega

põhjendatuks ja vajalikuks 2,5 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetlusdokumente

lähtuvalt kohtu poolt esitatud nõuetest ning vältinud põhjendamatult menetlusdokumentide

esitamist. Kohus peab ka hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määra igati põhjendatuks ja

kohtupraktikaga kooskõlas olevaks. Seega on hageja esimese astme menetluses kantud

vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 250 eurot (100 x 2,5 tundi). Kuna hageja ei taotle

õigusabikulude väljamõistmist käibemaksuga, ei lisandu hagejale hüvitamisele kuuluvatele

menetluskuludele käibemaksu.

14. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 450 eurot, millest 200 eurot on

tasutud riigilõiv ja 250 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja kasuks välja

mõista menetluskulud summas 450 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud

taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 kohaselt

menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik