Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
3-18-1578/2 AI generated

3-18-1578/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-18-1578/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1578 Haldusasi E.A. kaebus uurija Pille Vilu toimingute vaidlustamiseks kriminaalmenetluses nr 18231700941 ja kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

3-18-1578/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD 07.08.2018 sai kohus E.A. kaebuse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja suhtes Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju uurija Pille Vilu poolt algatatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxx KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises. Kaebaja taotleb tema suhtes esitatud kahtlustuse täielikku tühistamist ja kahju hüvitamist.

Keywords

AI generated
dismissal of fraud charges allegations of abuse criminal defence alibi criminal charge withdrawal of criminal complaint
AI generated
3-20-2427/14
X esitas 3. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 27. novembri 2020. a haldusakti nr 1052236904 täitmise peatamiseks, s.o keelata vaidlustatava haldusakti toimingu tegemine ehk kaebaja väljasaatmine alates 5. detsembrist 2020. Alternatiivselt palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata Politseija Piirivalveameti (PPA) 27. novembri 2020. a otsuse nr 1052236904 (st lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas. Samuti palus kaebaja tagada talle Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
1-14-4218/12
mai 2014, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-4218 (14240101411) Kohtunik RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:
1-08-13478/3
E.P tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.10.2008.a kohtuotsusega KarS § 329 ja § 424 järgi ja karistati teda § 63 lg 1 sätete kohaldamisega 1-aastase vangistusega, millist karistust KarS § 74 alusel mitte kohaldada 2-aastase katseajaga ühes süüdimõistetu allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 alusel määrati talle täitmiseks kontrollnõuded. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati E.P mitte tarvitama katsejal alkoholi ega narkootikume. KarS 50 lg 1 alusel võeti E.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3-aastaks. Kriminaalhooldusametnik esitas 16.03.2009.a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb jällegi pikendada E.P katseaega 3 kuu võrra, kuna kriminaalhooldusalune on katseajal tarbinud alkoholi ning talle on AS § 70 alusel määratud rahatrahv 600 krooni. Seega E.P rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Karistusseadustiku § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, läbi vaadanud kriminaalhooldaja erakorralise ettekande leiab, et kriminaalhooldaja taotlus kuulub rahuldamisele ning E.P katseaja pikendamine 3 kuu võrra on põhjendatud. E.P on katseajal tarbinud alkoholi ning talle on AS § 70 alusel määratud rahatrahv 600 krooni. Seega E.P rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi katseajal. Katseaja pikendamine peaks hooldusalust korrale kutsuma ning panema ümber hindama oma senise käitumise ja mõtlemise.
2-08-19935/17
20. mail 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt soovis hageja ema 09.02.2008.a osta rõivaid kostjale kuuluvast kauplusest. Kostja süüdistas tema ema varguses, sõimates teda vargaks. Ema sõnul oli ta pannud valitud kauba kilekotti, sest käed olid hõivatud ning kassa juurde minnes kukkus tal valitud kaup käest maha. Peale kostja sõimasid tema ema ka teised kaupluse müüjad. Ema maksis kauba eest, jättes kauba võtmata.
1-04-264/3
Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.oktoobril 2009.a.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 27.08.2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-1578 Haldusasi E.A. kaebus uurija Pille Vilu toimingute vaidlustamiseks kriminaalmenetluses nr 18231700941 ja kahju hüvitamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON

1. Tagastada E.A. kaebus läbivaatamatult.

2. Tagastada E.A.le 04.08.2018 kaebuse eest tasutud riigilõiv 15,00 eurot.

3. Edastada kohtumäärus kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kätte toimetamisest. ASJAOLUD 07.08.2018 sai kohus E.A. kaebuse. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja suhtes Politseija Piirivalveameti Lääne-Harju uurija Pille Vilu poolt algatatud kriminaalmenetlus nr xxxxxxxxx KarS § 121 lg 1 järgi kehalises väärkohtlemises. Kaebaja taotleb tema suhtes esitatud kahtlustuse täielikku tühistamist ja kahju hüvitamist.

KOHTU PÕHJENDUSED Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesoleval juhul on seadus ette näinud vaidluse lahendamiseks teistsuguse menetluskorra. E.A. on vaidlustanud kriminaalmenetluses nr 18231700941 talle esitatud kahtlustuse. KrMS 8. peatüki 5. jaos sätestatud § 228 lg 1 kohaselt menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

KrMS § 230 lg 1 kohaselt kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega on tal õigus esitada kaebus maakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud. Eelnevast nähtuvalt uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse seaduslikkuse kontrollimine kriminaalmenetluses toimub KrMS-is sätestatud korras. KrMS-is on sätestatud menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasikaebamise kord.

Edasikaebamise korral tuleb pöörduda kaebusega maakohtusse (KrMS §-d 228-232). Seega kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada halduskohtumenetluses, kuna halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite või toimingute õiguspärasust. Kaebusest nähtuvalt E.A.le ei ole süüdistust esitatud ega kriminaalasja kohtusse saadetud, seega alustatud kriminaalasja uurimine ei ole veel lõpule jõudnud ning selle tulemus on teadmata (kriminaalmenetluse lõpetamine või süüdistuse esitamine ja kriminaalasja kohtusse saatmine).

Kaebaja taotleb ka kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kohus selgitab, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist reguleerib Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus (SKHS). SKHS § 14 lg-st 2 nähtuvalt esitatakse kohtueelse kriminaalmenetluse korral kahju hüvitamise taotlus prokuratuurile. SKHS § 16 lg 1 järgi saab prokuratuuri otsuse peale kaevata Riigiprokuratuurile ning § 17 lg 1 järgi saab Riigiprokuratuuri otsuse peale kaevata maakohtule. Kui kriminaalasi on juba kohtu menetluses, tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada maakohtule (SKHS § 18 lg 1).

Eeltoodust järeldub, et süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord ning halduskohus ei ole pädev selliseid vaidlusi lahendama. Seega tuleb kaebus ka selles osas selle esitajale läbivaatamatult tagastada. Eeltoodust tulenevalt kriminaalmenetluses nr 18231700941 kaebajale esitatud kahtlustuse peale esitatud kaebuse ja seonduva kahjunõude lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, vaid on vaidlustatav KrMS 8. peatüki 5. jao alusel ehk uurimiskaebemenetluse raames, lõppastmes maakohtu eeluurimiskohtuniku juures.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on 04.08.2018 tasunud kaebuse eest riigilõivu 15,00 eurot. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p

1 alusel, siis kuulub tasutud riigilõiv 15,00 eurot kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik