2-16-17259/76 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17259

Tsiviilasi

K.S. hagi E.M. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 2. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

K.S. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): K.S. (isikukood XXX), seaduslik esindaja

L.S. , lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei

Forstiman

Vastustaja (kostja): E.M. (isikukood XXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2018 otsus osaliselt hagi täielikult rahuldamata

jätmise osas ning teha asjas uus otsus.

2. Rahuldada K.S. hagi E.M. vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

3. Välja mõista E.M. lt K.S. ülalpidamiseks igakuine elatis alates 16.11.2016 kuni 31.12.2016

summas 215 eurot, alates 01.01.2017 kuni 31.12.2017 summas 235 eurot ja alates 01.01.2018

kuni 18.02.2028 summas 250 eurot. Igakuise elatise suurus muutub Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära muutumisel.

E.M. poolt K.S. ülalpidamise kohustuse täitmisel tuleb arvestada kohustuse täitmiseks juba

tasutud elatise summasid.

4. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette L.S. i pangakontole XXX Swedbank AS-is

selgitusega „Elatis K.S. le“.

5. Jätta rahuldamata K.S. hagi E.M. vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1

sätestatud igakuise elatise suurust ületavas osas ning tagasiulatuva ülalpidamise nõue

ajavahemiku 15.08.2016 kuni 15.11.2016 eest.

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. K.S. (hageja) esitas 15. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi E.M. (kostja) vastu, milles palus

mõista kostjalt alates 16. novembrist 2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni hageja kasuks välja

igakuise elatise 300 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära, ning elatise võlgnevuse 300 eurot perioodi 15. august 2016 kuni 15.

november 2016 eest.

Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Hageja elab kostjast eraldi koos ema L.S. iga. Hageja

igakuised vajadused on umbes 1000 eurot kuus. Hagejal on tavalisest elulaadist suuremad

vajadused seoses osalemisega huviringides. Hageja õpib Lastekeskuses X ning käib

tantsukollektiivis Flamingo, vokaalkollektiivis Music ja muusikakoolis. Kostja maksab hagejale

elatist 200 eurot kuus, s.o seadusega ettenähtust vähem ja ebaregulaarselt. Kuna kostja on tasunud

elatist vähem, nõuab hageja PKS § 108 alusel elatist ajavahemiku 15. august 2016 kuni 15.

november 2016 eest summas 300 eurot.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt ei ole elatise väljamõistmine

tagasiulatuvalt põhjendatud, kuna hageja seaduslik esindaja ei ole palunud kostjal lapse

ülalpidamisele

kuuluvat

summat

suurendada.

Samuti

ei

ole

hageja

tõendanud

ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ning kostja on nimetatud perioodi eest

elatist tasunud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja ülalpidamiskulud on 1000 eurot kuus. Arvestada

tuleb kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse

vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele anda

ülalpidamist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 2. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus leidis hageja esitatud tõendite alusel, et hageja kulutused kuuluvad igapäevavajaduste

hulka ja ei ole ülemäära suured, mistõttu hageja ei pea neid kõiki tõendama.

Maakohus selgitas, et hageja peab kostjalt seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise

saamiseks tõendama, et lapse ülalpidamise mõistlikud vajadused PKS § 99 lg 1 järgi on

miinimummäärast suuremad.

Hageja esitas hagi 15. novembril 2016 ning selleks ajaks oli 2015/2016 õppeaasta, mille osas

tehtud kulutuste kohta on esitatud tõendid, juba lõppenud. Maakohus leidis, et kuna 2016/2017 ja

2017/2018 õppeaasta kohta hageja tõendeid esitanud ei ole, ei ole elatise nõue 300 eurot kuus

põhjendatud.

Maakohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus, et aastal 2016 tasus kostja hageja

ülalpidamiseks vabatahtlikult 200 eurot kuus, 2017. aastal 235 eurot kuus ning 2018. aasta

jaanuaris 250 eurot. Ajavahemikus 15. november 2016 kuni 31. detsember 2016, 2017. aastal ja

2018. aasta jaanuaris täitis kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ja selle perioodi eest ei ole

elatise väljamõistmine põhjendatud. Alust ei ole ka PKS § 108 alusel elatise väljamõistmiseks

alates 15. augustist 2016, kuna kostja on kohustust täitnud.

Maakohus leidis, et kuna kostja on nõus tasuma elatist seadusega ettenähtud miinimummääras ja

teeb seda igakuiselt, ei ole alust elatise väljamõistmiseks ning jättis hagi rahuldamata. Maakohus

märkis, et ei arvesta seoses hagi rahuldamata jätmisega vanemate varalise seisundi kohta esitatud

tõendeid.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 2. märtsi 2018 otsus

ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult või osaliselt või alternatiivselt saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole kostja menetluse käigus vaidlustanud

asjaolu, et hageja käib lastekeskuses X ja tegeleb tantsimisega MTÜ-s Laste Tantsuklubi

Reveranss, kandes nendega seotud kulutusi. Kostja on selle omaks võtnud, mistõttu ei vaja

tõendamist asjaolu, et hageja on kandnud kulutusi ka 2016/2017 ja 2017/2018 õppeaastatel.

Hageja tõendatud kulutused ületasid 1000 eurot kuus ning isegi kui võtta maha kulutused

lastekeskusele ja tantsuklubile, on kulutused kokku rohkem kui 800 eurot kuus, mistõttu ei ole

miinimummääras elatis piisav.

Maakohus ei saanud hagi rahuldamata jätta põhjusel, et esitatud tõendid ei ole oluliste asjaolude

tuvastamiseks piisavad. Maakohus oleks pidanud tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Lisaks on kohtul lapse huve puudutavas vaidluses võimalik koguda tõendeid omal algatusel.

Kostja maksis enne hagi esitamist elatist mitteregulaarselt ja summas 200 eurot kuus, kui

seadusega sätestatud miinimummäär oli 215 eurot. Seoses ülalpidamiskohustuse rikkumisega

esines TsMS § 369 järgi alus elatise väljamõistmiseks.

Kohtuotsuse põhjendus, mille kohaselt kostja tasus ajavahemikul 15. november 2016 kuni

31. detsember 2016 elatist summas 400 eurot, ei ole õige.

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

hageja kanda jätmist.

Vastuväidete kohaselt esitas hageja lapse ülalpidamiseks tehtud kulude kohta tõendid üksnes 2016

juunikuu kohta, mis ei saa kajastada lapse tavalisi vajadusi. Tõendamaks lapse tavaliste vajaduste

suurust, tulnuks hagejal tõendada kulutusi pikema ajaperioodi jooksul. Kuna menetlus käib alates

2016. aastast, on hagejal olnud piisavalt aega kulutusi tõendada.

Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtupraktika kohaselt arvesse võtta peretoetusi.

Lapsetoetuse suurust arvesse võttes tasub kostja igakuiselt 25 eurot üle seadusega ettenähtud

miinimummäära.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu

2. märtsi 2018 otsus tuleb osaliselt tühistada hagi täielikult rahuldamata jätmise osas.

Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asjas uue otsuse, millega rahuldab hageja hagi

kostja vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt, mõistab kostjalt välja hageja ülalpidamiseks

igakuise elatise alates 16.11.2016 kuni 31.12.2016 summas 215 eurot, alates 01.01.2017 kuni

31.12.2017 summas 235 eurot ja alates 01.01.2018 kuni 18.02.2028 summas 250 eurot ning jätab

rahuldamata hageja hagi kostja vastu elatise väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud igakuise

elatise suurust ületavas osas ja tagasiulatuva ülalpidamise nõude ajavahemiku 15.08.2016 kuni

15.11.2016 eest.

7. Hageja väitel on ebaõige maakohtu seisukoht, et kostja tasus elatist enne hagiavalduse esitamist

ja järgnevalt menetluse kestel seaduses sätestatud määras.

Hagiavaldusest nähtuvalt esitas hageja hagi kostja vastu 300 euro suuruse elatise väljamõistmiseks

alates 16.11.2016 kuni 18.02.2028 ning tagasiulatuva ülalpidamise nõude ajavahemiku 15.08.2016

kuni 15.11.2016 eest.

Vastavalt PKS § 100 lg-le 2 alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise

maksmise teel eelkätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Sama

paragrahvi lg 4 järgi elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine

elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära.

Asja materjalise kohaselt tasus kostja hageja ülalpidamiseks enne hagiavalduse esitamist 200 eurot

kuus, kuigi seaduses sätestatud elatise miinimummäär oli 215 eurot. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Seega rikkus kostja

hageja suhtes ülalpidamiskohustust ning rikkumist ei muuda olematuks asjaolu, et kostja tasus

06.12.2016 (menetluse kestel) hageja seadusliku esindaja pangakontole 165 eurot selgitusega

„perioodi jaanuar-november 2016 alimentide võla tagasimaksmine“. Tõendatud ei ole ka kostja

väide, et ta tasus lapse ülalpidamiseks elatist 200 eurot kokkuleppel lapse emaga.

Lähtudes eeltoodust rikkus kostja lapse suhtes seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust ning hagi

esitamine oli õigustatud ja maakohus on jätnud põhjendamatult hagi täies ulatuses rahuldamata.

8. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi,

sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud

kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi.

Miinimumelatise kehtestamine (PKS § 101 lg 1) lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist,

kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks

kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning

et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses

(vt nt Riigikohtu 16. jaanuari 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17).

Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu

8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15).

Antud juhul ei ole tõendatud, et hageja vajadused on suuremad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäärast. Hageja on põhjendanud miinimumelatist ületavate kulutuste vajadust

muuhulgas õppimisega lastekeskuses X ja võistlustantsuga tegelemisega, s.o osalemisega

huviringides, kuid samas on ta esitanud vastavad tõendid kulutuste kohta 2015/2016 õppeaastal

(I kd tl 58-59, 65), kuid ei ole vaatamata maakohtu ettepanekule esitanud tõendeid kulutuste

vajaduse ja suuruse kohta hagiavalduse esitamise ajal 15.11.2016.

Kuna ei ole tõendatud, et hageja vajadused on suuremad PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäärast, siis on maakohus õigustatult jätnud rahuldamata hagi kostja vastu elatise

väljamõistmiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud igakuise elatise suurust ületavas osas.

9. Lähtudes eeltoodust mõistab ringkonnakohus PKS § 101 lg 1 alusel kostjalt välja hageja

ülalpidamiseks igakuise elatise alates 16.11.2016 kuni 31.12.2016 summas 215 eurot, alates

01.01.2017 kuni 31.12.2017 summas 235 eurot ja alates 01.01.2018 kuni 18.02.2028 summas

250 eurot, kusjuures igakuise elatise suurus muutub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära muutumisel. Asjas oleva kostja konto väljavõtte kohaselt (I kd tl 201-205) on kostja

vabatahtlikult tasunud regulaarselt lapsele ülalpidamist. Kuna kostja konto väljavõtte kohaselt ei

saa ringkonnakohus võtta seisukohta selles, kas kostjal on hageja ees mingis osas elatise võlgnevus

või mitte (nt jaanuaris 2017 on kostja tasunud elatist 215 eurot, kuigi miinimumelatis oli 235

eurot), siis märgib ringkonnakohus, et kostja poolt hageja ülalpidamise kohustuse täitmisel tuleb

arvestada kohustuse täitmiseks juba tasutud elatise summasid.

10. Hageja esitas maakohtule tagasiulatuva ülalpidamise nõude ajavahemiku 15.08.2016 kuni

15.11.2016 eest. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja

ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimumelatise. Kuigi kostja tasus ajavahemikul

15.08.2016 kuni 15.11.2016 hageja ülalpidamiseks 200 eurot (pidi tasuma 215 eurot), siis

likvideeris ta võlgnevuse 06.12.2016 (menetluse kestel), tasudes hageja seadusliku esindaja

pangakontole 165 eurot selgitusega „perioodi jaanuar-november 2016 alimentide võla

tagasimaksmine“. Seega on ülalpidamise võlgnevus ajavahemiku 15.08.2016 kuni 15.11.2016 eest

kostja poolt tasutud ning seetõttu jätab ringkonnakohus nõude rahuldamata.

11. Elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka vanemate varalist seisundit. Antud juhul on

kostja, püüdes täita vabatahtlikult lapse ülalpidamise kohustust miinimummääras, näidanud, et ta

suudab oma varalisest seisundist lähtuvalt maksta lapse ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg-s 1

sätestatud suuruses. Samuti on hageja esindaja maakohtu istungil 07.02.2018 kinnitanud, et kostja

on nõus tasuma lapsele elatist miinimummääras (II kd tl 18-19).

Kuna kostja on ise kinnitanud oma võimekust maksta lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras, siis ringkonnakohus ei hinda kostja varalist seisundit.

Siinkohal märgib ringkonnakohus vastuseks kostja vastuses esitatud väitele, et elatise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta peretoetusi, järgmist. Kohus saab asjaolu, et osa lapse

vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise

välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud

(vt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13). Ainuüksi riiklike

peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära

vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv

põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.

Antud juhul ei ole kostja menetluses tuginenud asjaolule, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada

peretoetustega, sh ta ei ole välja toonud asjaolusid, mis oleksid koostoimes riiklike peretoetuste

maksmisega mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks.

12. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud maakohtus

ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson