3-17-1704/34 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1704

Haldusasi

MTÜ

Eesti

Keskerakond

kaebus

erakondade

rahastamise

järelevalve

komisjoni

14.07.2017

ettekirjutuse nr 62 tühistamiseks või selle tühistamiseks

osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus

riigieelarvesse

P.P

kaebus

erakondade

rahastamise

järelevalve

komisjoni 14.07.2017 ettekirjutuse nr 62 tühistamiseks

osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus

riigieelarvesse, ja vastustaja kohustamiseks tegema uus

ettekirjutus,

millega

kohustatakse

MTÜ-d

Eesti

Keskerakond maksma 220 000 eurot tagasi P.Ple

Menetlusosalised

Kaebaja I – MTÜ Eesti Keskerakond, volitatud esindaja

v.adv Kristel Viru

Kaebaja II – P.P, volitatud esindaja v.adv Raiko Lipstok

Vastustaja – erakondade rahastamise järelevalve

komisjon, seaduslik esindaja Ardo Ojasalu ning

volitatud esindajad v.adv Küllike Namm ja adv

Kristiina Urb-Semjonov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MTÜ Eesti Keskerakond ja P.P apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta MTÜ Eesti Keskerakond ja P.P apellatsioonkaebused rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 08.06.2018 otsus muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 01.10.2018.

3-17-1704

2(13)

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) kohustas 14.07.2017

ettekirjutusega nr 62 (nr 31-3/17-3) MTÜ-d Eesti Keskerakond (Keskerakond) kandma

keelatud annetuse 220 000 eurot riigieelarvesse 30 päeva jooksul, arvates ettekirjutuse

kättetoimetamisest. Ettekirjutuse põhjendused olid järgmised.

Keskerakonnale kuulunud Tartus asuva Kruusamäe tn 10 kinnistu 8/10 suuruse mõttelise osa

müüki P.Ple 08.04.2011 hinnaga 250 000 eurot tuleb 220 000 euro ulatuses käsitada juriidilise

isiku tehtud annetusena, mis on erakonnaseaduse (EKS) § 123 lg 2 p 2 järgi keelatud (sama

sätestas raha ülekandmise ajal, s.o 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4). Uus Maa Tartu büroo

OÜ eksperthinnangu kohaselt oli kogu nimetatud kinnistu turuväärtuseks 89 000 eurot.

Tegemist on ühepereelamuga, mistõttu on kinnisasja mõtteliste osade eraldi müük praktiliselt

võimatu ja selle eest ei ole võimalik saada mõttelisele osale vastavat turuhinda. P.P sõlmis

samal päeval T.Msama kinnistu müügilepingu eellepingu hinnaga 31 955,82 eurot. Kinnistu

hinna 8-kordne muutumine sama päeva jooksul ei ole eluliselt usutav. Kohtud tuvastasid

haldusasjas nr 3-15-455, et tegelikult tasus T.M 25.04.2014 P.Ple kinnistu eest 30 000 eurot.

Eellepingu muutmine 21.03.2012 selliselt, et kinnistu hinnaks on 200 000 eurot, millest 170

000 eurot oli väidetavalt tasutud sularahas, toimus P.P nõudmisel ja oli fiktiivne. T.Me

selgituste kohaselt polnud tal vahendeidki, millest oleks saanud 170 000 eurot tasuda.

Ebamõistlikult kõrge kinnistu müügihind viitab sellele, et tegelikult toimus erakonna

rahastamine kolmanda isiku poolt P.P vahendusel.

P.P selgitas vastustajale, et vastavalt Luksemburgi kommertspangaga HSBC Trinkhaus &

Burkhardt (International) SA 14.02.2011 sõlmitud lepingule eraldati talle laenulimiit 450 000

eurot. Tõenditest ilmneb, et P.P võttis laenulimiidi kasutusele vähemalt osaliselt ning 420 000

eurot (250 000 ja 170 000) laekus tema Eesti pangakontodele. Luksemburgi pank loobus P.Plt

laenu tagasinõudmisest, kuna pank lunastas laenu tagatiseks antud tšeki, mille väljastas Arsai

International Ltd (Arsai) Šveitsi panga Bank Julius Baer and Company Ltd kaudu. P.P selgitas,

et Arsai allkirjaõiguslikeks isikuteks olid E.S ja A.K. P.P kasutas laekunud raha vastavalt

kokkuleppele Keskerakonnalt Kruusamäe tn 10 kinnistu ostmiseks. Laenu ei ole ta tagasi

maksnud, sest tšeki lunastamisega oligi laen tasutud. Sellise tehingu eesmärk ei olnud laenu

saamine, vaid tegeliku rahastaja varjamine, sest tšeki lunastamisel Eesti krediidiasutuses oleks

selle väljastaja olnud nii haldus- kui ka kriminaalmenetluses tuvastatav. Oluline ei ole, kas

Luksemburgi pank kandis raha P.P Eesti pangakontole või Luksemburgi pangakontole, millelt

P.P kandis ise raha edasi Eesti pangakontole. P.P selgitustest järeldub üheselt, et ta ei kasutanud

kinnistu ostuks enda raha. Järelikult oli tegemist Arsai-nimelise äriühingu poolt raha andmisega

erakonnale. Kuna tšekile kirjutas alla E.S, oli erakond teadlik, millistest vahenditest tegelikult

Keskerakonnale 250 000 eurot üle kanti ning sellest, et 220 000 euro ulatuses ei olnud tegemist

tuluga erakonna vara müügist.

3-17-1704

3(13)

Arvestades, et Arsai on välisriigi juriidiline isik, puudub vastustajal võimalus kontrollida, kas

tegemist on jätkuvalt eksisteeriva juriidilise isikuga, kas tal on pangakonto ja millised on konto

andmed. Seetõttu teeb vastustaja Keskerakonnale ettekirjutuse kanda annetus riigieelarvesse.

2. MTÜ Eesti Keskerakond esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.07.2017

ettekirjutuse tühistamiseks tervikuna või osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus

riigieelarvesse (haldusasi nr 3-17-1704).

1)

Keskerakonnal ei võimaldatud tutvuda kõigi haldusmenetluse dokumentidega ja teha

neist koopiaid, samuti olid osad dokumendid saksakeelsed ja nende tõlget ei tagatud. Seega

rikuti ärakuulamisõigust. P.P kontoväljavõtete analüüs võimaldanuks kontrollida, millisel

eesmärgil P.P tegelikult oma kontole laekunud raha kasutas. Kui P.P kasutas tema pangakontol

olevat isiklikku raha Keskerakonnalt kinnisvara ostmiseks, siis ei saa olla tegemist juriidilise

isiku poolt tehtud keelatud annetusega.

2)

Ettekirjutuses toodud järeldused on oletuslikud. P.P poolt laenu saamine Luksemburgi

pangast on tõendamata, sest dokument pealkirjaga „Credit Facility“ viitab laenu pakkumisele,

mitte laenulepingule. Tõendatud ei ole, et Luksemburgi pank oleks P.P kontole raha üle

kandnud ja nõudeõigusest P.P vastu loobunud. Tõendamata on ka ERJK väited selle kohta, et

E.S on Arsai-nimelise äriühingu allkirjaõiguslik isik ning vaidlusalune tšekk oleks realiseeritud

seoses P.Ple antud laenuga. Samuti pole tõendatud, et E.S või Keskerakond oleksid nendest

asjaoludest teadlikud olnud.

3)

Keskerakonna eesmärgiks oli teenida tulu, mistõttu oli ta huvitatud kinnistu

võõrandamisest võimalikult kõrge hinnaga. See, millise hinna eest P.P kinnisasja edasi müüs,

ei oma järelevalvemenetluses tähendust. Keskerakond ei olnud ega pidanud olema teadlik

sellest, millised kavatsused on P.P kinnistu suhtes ja kust ta sai raha tehingu eest tasumiseks.

Vastustaja ei ole hinnanud P.P ütluste usaldusväärsust. Kuna Keskerakonna ja P.P vahel on

käimas arbitraažikohtumenetlus, siis ei ole nendevahelised suhted head ja P.P võis anda

tahtlikult Keskerakonda kahjustavaid ütlusi. P.P ütlused on vastuolus kogutud tõenditega, sest

P.P Swedbank AS-i kontole ei teinud ülekannet Luksemburgi pank, vaid P.P ise. Samuti on

maksekorralduses selgituseks märgitud Kiige 9, mistõttu võib raha olla seotud selle

kinnisasjaga.

4)

Möödunud on mõistlik menetlusaeg ettekirjutuse tegemiseks. Kinnistu müügitehing

toimus 08.04.2011 ja sellest saadud tulu kajastati 2011. aasta teise kvartali aruandes. Vastustaja

algatas järelevalvemenetluse 25.08.2016, s.o enam kui 5 aastat hiljem. Rikutud on

õiguskindluse põhimõtet.

5)

EKS § 124 lg 1 kohustab erakonda tagastama keelatud annetuse selle teinud isikule.

Ettekirjutus, millega kohustati tagastama annetus riigieelarvesse, on õigusvastane. Vastustaja

ei ole välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teinud rahvusvahelist koostööd,

rikkudes uurimispõhimõtet.

3. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see

rahuldamata.

1)

Keskerakonnal võimaldati menetluse käigus tutvuda P.P pangakonto väljavõtetega osas,

milles need olid aluseks ettekirjutuse tegemisele. Kuna P.P oli menetlusväline isik ja tema

pangakonto väljavõtted ei olnud tervikuna haldusmenetluses tähendust omavad, siis puudus

Keskerakonnal põhjendatud huvi ja õigus tutvuda tema pangakonto väljavõtetega, sest need

sisaldasid pangasaladust. Keskerakonna esindajal võimaldati teha haldustoimiku materjalidest

väljakirjutusi ja tutvuda toimiku materjalidega rohkem kui ühel korral. Koopiate tegemise nõue

3-17-1704

4(13)

ei ole põhjendatud. Keskerakonnale tagati ärakuulamisõigus, sest tal võimaldati enne

ettekirjutuse tegemist avaldada oma arvamust ja esitada tõendeid.

2) Keskerakonna põhjendused on otsitud ja paljasõnalised. Ta ei ole suutnud ümber lükata

tõendatud asjaolusid selle kohta, et 23.02.2011 kanti P.P Eesti pangakontodele 420 000 eurot

ja samal päeval kandis P.P Keskerakonnale kahe maksega kokku 250 000 eurot Kruusamäe tn

10 kinnistu ostu eest. Ekslik on arusaam, et 14.02.2011 sõlmitud leping ei ole laenuleping, vaid

laenupakkumine. Leping vastab laenulepingu tunnustele ning laenulepingu sõlmimist on

kinnitanud ka P.P.

3) Keskerakond ei ole välja toonud, kuidas on menetluse viibimine tema õigusi rikkunud.

Riigikohus leidis lahendis haldusasjas nr 3-3-1-78-14, et tühistamisnõude ülesanne ei ole

pikaleveninud haldusmenetluse kompenseerimine. Vastustajal puudus õigusaktidest tulenev

tähtaeg ettekirjutuse andmiseks, mistõttu ei saanud Keskerakonnal tekkida õigustatud ootust, et

tema suhtes ettekirjutust ei tehtagi.

4. P.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ERJK 14.07.2017 ettekirjutuse tühistamiseks

osas, millega kohustati tagastama keelatud annetus riigieelarvesse, ja vastustaja kohustamiseks

tegema uus ettekirjutus, millega kohustatakse Keskerakonda maksma 220 000 eurot tagasi P.Ple

(haldusasi nr 3-17-2044).

1)

Praeguse vaidluse suhtes kohaldub kinnistu müügitehingu toimumise ajal kehtinud EKS

normistik. 23.02.2011 tehti vaid ettemaks. Vastustaja luges ebaõigesti annetuse tegijaks Arsai.

Keskerakonna tollane esimees E.S tegi P.Ple ettepaneku osaleda skeemis, kus P.P võtab

Luksemburgi pangast laenu ja esitab laenu tagatiseks Arsai poolt P.P nimele väljastatud tšeki,

misläbi saab Luksemburgi pank laenu tagasi Arsai poolt võimaldatud rahaliste vahendite kaudu.

P.P kasutab laenu selleks, et osta Keskerakonnalt 250 000 euro eest kinnistu, mille turuväärtus

on tegelikult 30 000 eurot. Keelatud annetuse tegemise hetkel kuulus raha P.Ple, mitte Arsaile.

Arsai likvideerimisotsus võeti vastu 14.02.2011 ja 01.03.2011 olid kõik likvideerimistoimingud

tehtud. Seega likvideeriti Arsai enne seda, kui P.P ja Keskerakond leppisid kokku kinnistu

ostuhinnas.

2)

Tegemist oli keelatud annetusega, sest kinnistu turuhinnast 8 korda kõrgema ostuhinna

tasumine Keskerakonnale oli varjatud annetus ja seetõttu keelatud (EKS § 123 lg 2 p 3).

Vastustaja leidis õigesti, et T.M tasus kinnistu eest üksnes 30 000 eurot ja 170 000 euro tasumist

ei toimunud. Seda kinnitavad nii P.P kui ka T.M. Järelikult puudus P.Pl igasugune majanduslik

põhjendus osta kõnealune kinnistu 220 000 eurot kallimalt. P.P ise seda kinnistut ei vajanud.

Ta müüs selle samal päeval edasi ega saanud kinnistule kunagi otsest valdust. Kui tegemist pole

varjatud annetusega, on tegemist anonüümse annetusega, mis on samuti keelatud (EKS § 123

lg 2 p 1). Isegi kui tegemist ei ole varjatud ega anonüümse annetusega, on ikkagi tegemist

keelatud annetusega, sest see ei vasta EKS § 123 lg 1 tunnustele. Tegemist on Keskerakonna

läbipaistmatu ja salajase finantseerimisega. EKS § 123 lg-s 2 toodud loetelu on näitlik. Varjatud

ja anonüümsed annetused olid keelatud ka 23.02.2011 kehtinud EKS redaktsiooni kohaselt.

3)

Kuna keelatud annetuse tegijaks oli P.P, tuleb annetus tagastada temale. Ka juhul, kui

lugeda keelatud annetuse tegijaks Arsai, tuleb annetus sellegipoolest tagastada P.Ple, sest Arsai

on likvideeritud. P.P ei pidanud Luksemburgi pangale laenu tagasi maksma, kuna laenuandja

realiseeris laenu tagatiseks olnud Arsai poolt P.P nimele väljastatud tšeki. Arsai ei ole P.P vastu

mingeid nõudeid esitanud ega saagi esitada. P.Pl tekkis laenust tulu, mille ta deklareeris oma

2011. aasta tuludeklaratsioonil ja millelt ta maksis tulumaksu. Šveitsi föderaalne

kriminaalkohus tegi E.S kaebuses 07.08.2012 otsuse, milles leidis, et Arsai kontol olnud 470

000 euro ulatuses, milles väljastati tšekk P.P nimele, oli P.P Arsai kontojäägi suhtes tegelikuks

kasusaajaks.

3-17-1704

5(13)

5. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidles kaebusele vastu ning palus jätta

see rahuldamata.

1) P.P enda kinnitatud asjaolude alusel on selge, et ta ei ole ise Keskerakonnale annetust

teinud, vaid annetuse tegi P.P vahendusel Arsai. P.P ei teinud vastavat kulutust oma vahenditest,

kuna ta ei pidanud Luksemburgi pangale laenu tagasi maksma. Luksemburgi pank omakorda

sai laenatud summa tagasi Arsai väljastatud tšeki realiseerimisel. Maakohtus 18.09.2017

toimunud istungil P.P antud ütlustest nähtub, et P.P ei olnud tahet enda raha vabatahtlikult

Keskerakonnale anda. Tegemist oli skeemiga, mis oli välja mõeldud selleks, et Arsai saaks

Keskerakonnale raha anda. Kuna Arsai oli juriidiline isik, siis oli tarvis leida vahendaja, kelleks

osutus P.P.

2) Šveitsi kohtu otsusega ei saa tõendada keelatud annetuse tegijat. Šveitsi kohus lahendas

küsimust, kas E.S on Šveitsi seadusandluse ja kohtupraktika järgi konkreetses küsimuses

kaebeõiguslik isik. Šveitsi kohus leidis, et E.S oli Arsai Investments Ltd Julius Bär & Co pangas

asuva konto suhtes majanduslikult õigustatud isik. P.P oli Šveitsi kohtu lahendi kohaselt

soodustatud isikuks üksnes põhjusel, et Arsai väljastas tšeki P.Ple. See ei anna alust väita, et

keelatud annetus tuleks tagastada P.Ple. EKS ei näe ette, et annetus tuleks tagastada Šveitsi

kohtupraktika järgi kvalifitseeritud “soodustatud isikule”.

3) Praeguses asjas kohaldub EKS 23.02.2011 kehtinud redaktsioon, sest rahalised vahendid

kanti Keskerakonnale üle 23.02.2011. Ülekannete selgitused viitavad kinnistu ostmisele.

Ülekannete tegemine näitab, et skeemis lepiti kokku enne 08.04.2011 müügilepingut. Vastasel

korral ei oleks ülekandeid tehtud. Kuna Arsai on P.P esitatud tõenditest nähtuvalt likvideeritud,

tuleb keelatud annetus tagastada riigieelarvesse. Kui kohus leiab, et annetuse tegijaks on P.P,

on ikkagi tegemist keelatud annetusega – kas anonüümse või varjatud annetusega.

6. Tallinna Halduskohus jättis 08.06.2018 otsusega kaebused rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Praeguses asjas kohaldub 23.02.2011 kehtinud EKS redaktsioon, sest siis tegi P.P

vaidlusalused rahaülekanded Keskerakonnale ehk tehti keelatud annetus. Annetuse hilisem

vormistamine kinnistu ostu-müügitehinguna ei muuda annetuse tegemise aega. Samas ei ole

asja lahenduse seisukohalt määrav, kas kohaldada EKS 23.02.2011 või 08.04.2011 kehtinud

redaktsiooni, sest mõlemad keelavad juriidilise isiku annetuse ja kohustavad selle tagastama

võimalusel annetajale, selle võimatuse korral aga kandma keelatud annetuse riigieelarvesse

(23.02.2011 kehtinud EKS redaktsiooni § 123 lg 4; 08.04.2011 kehtinud EKS redaktsiooni § 123

lg 2 p 2, § 124 lg-d 1 ja 2).

2)

Vastustaja on praeguses asjas kogunud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad järeldada, et

Arsai nimeline juriidiline isik tegi P.P kaudu Keskerakonnale keelatud annetuse summas 220

000 eurot. Kuna P.P selgitused on teiste asjas kogutud tõendiga kooskõlas, siis on

põhjendamatud Keskerakonna väited, et P.P selgitused on esitatud Keskerakonna kahjustamise

ja tulu saamise eesmärgil.

3)

14.02.2011 laenulepingu kohaselt andis Luksemburgis asunud pank HSBC Trinkaus &

Burkhardt (International) SA P.Ple laenu 450 000 eurot. Laenu on saamine tõendatud. Šveitsis

asuva panga Bank Julius Baer and Company Ltd kaudu anti P.Ple 03.02.2011 tšekk 470 000

eurole. Arsai nimeline juriidiline isik väljastas P.Ple tšeki 470 000 eurole, mida P.P kasutas

Luksemburgi pangast laenu saamisel tagatisena ja mille laenuandja realiseeris laenu

tagasinõudmise asemel. P.P selgituste kohaselt oli E.S Arsai allkirjaõiguslik isik. Tšekil on E.S

nimi ja allkiri. Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsusest nähtub, et E.S oli Arsai

suhtes majanduslikult õigustatud isik. Seda seost tunnistas ka E.S ise, kui esitas Šveitsi kohtule

3-17-1704

6(13)

kaebuse Arsai pangadokumentide saamiseks. 15.07.2013 artiklist nähtub, et E.S hoidis Arsai

fondis oma rahalisi vahendeid.

4)

P.P Swedbank AS-is asuva konto väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole

250 000 eurot selgitusega “Kiige 9” ja 23.02.2011 tehti Keskerakonnale 122 641 euro suurune

makse selgitusega “Kruusamäe 10 kinnistu ost”. P.P Danske Bank A/S Eesti filiaalis asuva

konto väljavõttest nähtub, et 23.02.2011 laekus kontole 170 000 eurot Luksemburgis asuvalt

kontolt. Samal päeval on samalt kontolt tehtud Keskerakonnale ülekanne 127 359 eurot

selgitusega “Ettemaks Kruusamäe 10 kinnistu eest”. Samad asjaolud on tuvastanud ka P.Pd

puudutavas maksumenetluses. Luksemburgi pangast saadud laenu kandmist Swedbank AS ja

Danske Bank A/S Eesti filiaali kontodele ning laenu arvelt 250 000 euro kandmist

Keskerakonnale on P.P kinnitanud nii vastustajale haldusmenetluses antud selgituses kui ka

kohtumenetluses. Seega on tõendatud, et vähemalt 420 000 euro ulatuses kanti Luksemburgi

pangast saadud laen P.P Eesti krediidiasutustes olevatele kontodele ja P.P kasutas sellest rahast

250 000 eurot Keskerakonnale ülekande tegemiseks.

5)

Kruusamäe tn 10, Tartu kinnistu müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot. Sellise

müügihinna on tuvastanud ka Tallinna Ringkonnakohus 31.03.2016 otsuses asjas nr 3-15-455.

09.03.2016 eksperthinnangu kohaselt oli Kruusamäe tn 10 kinnistu turuväärtus 01.04.2011

seisuga 89 000 eurot ja 04.03.2016 seisuga 135 000 eurot. Eksperthinnangus on märgitud, et

tegemist on ühepereelamuga, millel on küll kaks sissepääsu, kuid vaid üks köök, üks duširuum

ja üks tualettruum, mistõttu ei ole see eraldi kasutatav kahele perele. Eksperthinnangu koostaja

arvamusel ei ole ükski teadlik ja kaalutlev ostja nõus maksma kinnistu mõttelise osa eest

turuhinda ehk 2/10 ega 8/10 kinnistu turuväärtusest. Keskerakond ei ole esitanud ühtegi tõendit,

mis eksperthinnangu seisukohad ümber lükkaks.

6)

Keskerakonna eesmärk müüa talle pärandatud kinnistu võimalikult kõrge hinnaga ei

seleta tegelikult toimunud tehinguid, ebausutavalt kõrget müügihinda ja enne tehingut

toimunud rahade liikumist. Neist järeldub vastupidi, et Keskerakonna ja P.P vaheline kinnistu

müügitehing oli näilik ja sellega püüti varjata erakonna ebaseaduslikku rahastamist. Kuna

eksperthinnangu kohaselt oli terve kinnistu turuväärtus 89 000 eurot, ei ole eluliselt usutav, et

kinnistu 8/10 suurune mõtteline osa müüdi tegelikult 250 000 euro eest. Kinnistu ostnud P.P

ise seda kinnistut ei vajanud ja sõlmis samal päeval sama kinnistu müügi kohta eellepingu T.M,

kelle elukaaslasele/abikaasale kuulus samast kinnistust 2/10 suurune mõtteline osa ja kes elas

elamus sees. 250 000 euro suuruse müügihinna ebareaalsust näitab ka see, et P.P ja T.Me vahel

sõlmitud eellepingu kohaselt oli sama kinnistu müügihinnaks 31 955 eurot. T.M selgitas

maksumenetluses, et maksis tegelikult kinnistu eest vaid 30 000 eurot ja kõrgem hind (200 000

eurot) märgiti hilisemasse lepingusse P.P nõudmisel. P.P kinnitab praeguses kohtumenetluses

neid väiteid.

7)

P.P kontoväljavõtete kohaselt tasus ta Keskerakonnale Kruusamäe tn 10 kinnistu eest

250 000 eurot. Kuna kinnistu tegelikuks müügihinnaks tuleb lugeda 30 000 eurot, siis on

ülejäänud 220 000 euro suurune ülekanne loetud põhjendatult annetuseks. Samuti on

põhjendatult loetud annetuse tegijaks Arsai nimeline juriidiline isik, kelle väljastatud tšekiga

tasaarveldati P.Ple Luksemburgi pangast antud laen. Arvestades asjaoluga, et Arsai nimel on

tšeki allkirjastanud E.S, kes oli Keskerakonna pikaaegne esimees, siis ei saa sellist tehingute

jada ja rahade liikumist pidada juhuslikuks. Keskerakonna väide, et tema ei teadnud keelatud

annetuse tegemisest midagi, ei ole eeltoodud asjaolusid arvestades eluliselt usutav. E.S

teadmine tuleb arvestades tema positsiooni erakonnas lugeda ka Keskerakonna teadmiseks.

8)

Põhjendamatu on Keskerakonna arvamus, et P.Pl võisid endal olla Keskerakonnale

ülekannete tegemiseks vajalikud rahalised vahendid. On olemas ajaline ja isikuline seos Arsai

poolt E.Se allkirjaga väljastatud tšeki, P.P poolt Luksemburgi pangast võetud laenu, tšeki

3-17-1704

7(13)

lunastamise, Keskerakonnale tehtud ülekannete ja Kruusamäe tn 10 kinnistu ebausutavalt kõrge

hinnaga müügi vahel – need kinnitavad kogumis keelatud annetuse tegemise tahet. Kuna

keelatud annetuse tegi Arsai, siis tulnuks annetus 23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg 4 järgi

tagastada sellele juriidilisele isikule. P.P on kohtumenetluses tõendanud, et Arsai on

likvideeritud, mistõttu pole Keskerakonnal võimalik annetust Arsaile tagastada. See aga ei

tähenda, et annetus tuleks tagastada P.Ple. EKS ei näe ette võimalust tagastada annetus isikule,

kelle vahendusel see tehti. Arsai likvideerimine ja registrist kustutamine ei muuda P.Pd

annetuse tegijaks. Samuti ei ole P.Pd võimalik pidada Arsai õigusjärglaseks. Järelikult on

vastustaja teinud õiguspäraselt Keskerakonnale ettekirjutuse kanda keelatud annetus

riigieelarvesse.

9)

Puudub vaidlus, et vastustaja võimaldas Keskerakonna esindajal korduvalt tutvuda

haldusasja toimikuga. Keskerakond ei ole põhjendanud, miks oleks vastustaja pidanud tegema

erandi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 3 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt

toimub toimikuga ja dokumentidega tutvumine üldjuhul haldusorgani tööruumides ametiisiku

juuresolekul. Mitmed dokumendid sisaldasid P.P eraelulisi andmeid (laenuleping,

kontoväljavõtted), mistõttu oli vastustaja eesmärk piirata nende dokumentide levimist

põhjendatud. Keskerakonnale P.P pangakontode väljavõtete tervikuna tutvustamata jätmine ei

saanud riivata Keskerakonna õigusi.

10) Keskerakonda esindava vandeadvokaadi K. Viru keeleoskust arvestades ei saanud

lühikeste inglisekeelsete dokumentide tõlkimata jätmine rikkuda Keskerakonna õigust

ärakuulamisele. Tšekk on osaliselt saksakeelne, kuid tšeki sisu ja vastustaja hinnang sellele olid

Keskerakonnale enne haldusakti andmist teada. Tšeki tõlkimata jätmine ei saanud mõjutada

asja tulemust.

11) Vastustaja selgituse kohaselt sai ta keelatud annetusest teada Tallinna Ringkonnakohtu

31.03.2016 otsusest haldusasjas nr 3-15-455, mis jõustus 07.06.2016. Vastustajale ei ole alust

ette heita, et ta ei tuvastanud keelatud annetuse tegemist varem. Vastustaja algatas menetluse

25.08.2016, küsis mitmel korral kaebajalt teavet, kogus ise tõendeid, saatis haldusakti eelnõu

kaebajale arvamuse avaldamiseks ja tegi ettekirjutuse 14.07.2017. Vastustaja tehtud toimingute

kuupäevi arvestades ei nähtu, et menetlus oleks ebamõistlikult veninud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. MTÜ Eesti Keskerakond palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha

asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

1)

Praeguses asjas puuduvad tõendid järgmiste asjaolude kohta: laenulepingu sõlmimine P.P

ja HSBC Trinkaus & Burkhardt (International) SA vahel ning selle lepingu alusel P.Ple

ülekande tegemine; E.Se poolt allkirjastatud tšeki realiseerimine ning see, et just selle tšeki tõttu

loobus Luksemburgi pank nõudest P.P vastu; Keskerakonna teadlikkus E.S allkirjastatud

tšekist. Tõendite kogumise asemel lähtus halduskohus P.P seletustest. Halduskohus ei

põhjendanud, miks ta leiab, et praeguses menetluses P.P esitatud seletused on

usaldusväärsemad kui asjas 3-15-455 antud seletused, mis on vastupidised praeguses asjas

antud seletustega. Asjaolu, et P.P on erinevatel aegadel andnud erinevaid ütlusi, muudab tema

ütlused täies ulatuses ebausaldusväärseks. P.P oleks saanud esitada oma väiteid kinnitavaid

tõendeid, kuid ei ole seda teinud.

2)

Halduskohus luges ekslikult tõendatuks, et P.P sai Luksemburgi pangast laenu.

Kohtutoimikus olev tõend on laenupakkumine, mitte laenuleping. Lepingu sõlmimine ja raha

ülekandmine on tõendamata. P.P väitis ERJK-le, et Luksemburgi pank kandis raha tema Eesti

pangakontodele, kuid kõnealuste kontode väljavõtetest ei nähtu ülekandeid Luksemburgi

3-17-1704

8(13)

pangast. Samuti puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et Luksemburgi pank sai laenu

tagatisena tšeki 470 000 eurole, mille pank realiseeris laenu tagasinõudmise asemel. 15.07.2013

artikkel ei saa olla tõsikindel tõend selle kohta, et E.S hoidis Arsai fondis oma rahalisi

vahendeid.

3)

Tuvastamata on see, millest algas väidetav tehingute jada ja raha liikumine.

Kohtumenetluses on kogutud vaid tõendid selle kohta, et P.P tegi ülekandeid oma

Luksemburgis asuvalt kontolt. Seda, kus raha kontole tuli, pole tuvastatud. Seetõttu pole ka

võimalik teha järeldusi raha liikumise eesmärgi kohta. Praeguses asjas pole kogutud ühtegi

tõendit selle kohta, et Arsai tegi Keskerakonnale annetuse. Tšeki väljastamine ei ole

võrdsustatav selle realiseerimisega ehk raha tegeliku kasutamisega. Halduskohtu eksimused

faktiliste asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel on viinud ebaõige kohtuotsuse

tegemiseni.

4)

Vastustaja poolt tõendite varjamine kaebaja esindaja eest oli põhjendamatu. Esindaja pidi

toimikuga tutvudes andma kinnituse, et ta ei avalda temale teatavaks saanud isikuandmeid ja

konfidentsiaalset teavet. Samuti oli kohatu arvata, et kaebajat esindav vandeadvokaat võiks

asuda levitama P.Pd puudatavaid andmeid.

5)

Ettekirjutust ei tehtud mõistliku aja jooksul. Õigusest mõistlikule menetlusajale (Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6) tuleneb muu hulgas see, et

menetlust tuleb alustada mõistliku aja jooksul pärast sündmuse toimumist. 08.04.2011

müügitehingust saadud tulu kajastas Keskerakond oma 2011. aasta II kvartali aruandes ERJK-

le. Vastustaja oleks pidanud järelevalvemenetluse algatama pärast selle aruande saamist.

Mõistliku menetlusaja põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus haldusmenetlust alustatakse

pärast seda, kui maksu-, tsiviil- ja kriminaalõiguse järgi oleks nõue/süütegu aegunud.

8. Erakondade

rahastamise

järelevalve

komisjon

vaidleb

Keskerakonna

apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kohus ei eksinud asjaolude tuvastamisel ega tõendite hindamisel. On tõendatud, et P.P ja

HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA sõlmisid laenulepingu – see nähtub nii

lepingu tekstist kui ka P.P kirjalikest selgitustest. ERJK tuvastatud asjaoludest järeldub, et

tegemist oli kokkulepitud skeemiga, mille kohaselt andis P.P vahendusel Keskerakonnale raha

Arsai. Samuti saab lugeda tõendatuks, et pank loobus nõudest P.P vastu, kuna lunastas Arsai

väljastatud tšeki. P.P selgitused on kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega ning on eluliselt

usutav, et sündmused toimusid P.P kirjeldatud viisil.

2)

Kohus tutvus P.P pangakontode väljavõtetega ning leidis, et need ei oma tervikuna asjas

tähtsust ning nendest ei nähtu asjaolusid, mis vastustaja põhjendused ümber lükkaksid. Asjaolu,

et kaebaja ei saanud tervikväljavõtetega tutvuda, ei saanud mõjutada asja lahendust.

3)

EIÕK art 6 lg-st 1 tulenev mõistliku menetlusaja nõue omab tähendust kohtumenetluses,

mitte haldusmenetluses. ERJK sai ettekirjutuse tegemise aluseks olevatest olulistest asjaoludest

teada Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest ning toimetas pärast nimetatud otsuse

jõustumist menetlust mõistliku aja jooksul.

9. P.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, milles tema kaebus jäeti

rahuldamata ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada.

1)

Kaebaja nõustub vastustajaga, et tema poolt Keskerakonnale üle kantud summast 220 000

eurot tuleb käsitada keelatud annetusena EKS tähenduses. Kaebaja ei nõustu aga vastustaja ja

halduskohtu seisukohaga, et keelatud annetuse tegijaks tuleb lugeda Arsai. Halduskohus ei ole

3-17-1704

9(13)

seda seisukohta põhjendanud. Samuti ei ole halduskohus põhjendanud, miks ta ei nõustu

kaebaja väidetega, et annetuse tegijaks on P.P.

2)

Seda, et annetuse tegi P.P, kinnitavad järgmised asjaolud. P.P kandis annetuse

Keskerakonnale üle oma kontolt. Annetatud raha ei saa käsitada Arsaile kuulunud rahana, kuna

kaebaja ei saanud seda Arsailt, vaid Luksemburgi pangast; Arsail ei olnud kaebaja vastu

keelatud annetusele vastava summa ulatuses nõudeõigust; kaebaja ei kandnud kogu

Luksemburgi pangast saadud raha Keskerakonnale üle. Kaebaja deklareeris Luksemburgi

pangast saadud raha 2011. aasta tuludeklaratsioonil oma tuluna ning maksis sellelt tulumaksu.

3)

Keelatud annetus tuleb tagastada P.Ple. Praeguses asjas kohaldub 08.04.2011 kehtinud

EKS redaktsioon, mitte vastustaja kohaldatud 23.02.2011 redaktsioon. 23.02.2011 tehtud

ülekandele anti majanduslik ja õiguslik sisu 08.04.2011 sõlmitud müügilepinguga. Ülekande

tegemise hetkel tuli lähtuda eeldusest, et tegemist on kinnistu müügitehingu ettemaksuga.

Kaebaja poolt Keskerakonnale üle kantud raha näol oli tegemist keelatud annetusega nii EKS

08.04.2011 kehtinud kui ka 23.02.2011 kehtinud redaktsiooni järgi ning tuleb kaebajale

tagastada. Ka juhul, kui annetuse tegijaks lugeda Arsai, tuleks annetus tagastada kaebajale.

Halduskohus ei selgitanud, mis alusel on ta määratlenud Arsai annetuse tegijaks ja P.P selle

vahendajaks. Kuna Arsai likvideeriti ja kustutati registrist, tuleb asuda seisukohale, et

Luksemburgi pangast saadud raha näol oli tegemist kaebaja tuluga, mille kasutamine oli tema

käsutuses ning Arsail puudus selle summa osas mistahes nõudeõigus. Arvestades, et Šveitsi

kohus tuvastas, et Arsai tegelikuks kasusaajaks oli P.P, tuleks annetus riigieelarvesse kandmise

asemel tagastada kaebajale kui Arsai tegelikule kasusaajale.

10. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon vaidleb P.P apellatsioonkaebusele vastu

ning palub jätta see rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

Kaebaja enda selgitustest järeldub, et annetuse tegijaks oli Arsai ning tema üksnes vahendas

annetust. Annetuse tegija määratlemisel tuleb lähtuda sellest, millise isiku vara arvelt annetus

tehti. Vaidlusalust annetust ei teinud kaebaja oma rahaliste vahendite arvelt. Ettekirjutus

puudutab üksnes rahasummat, mille kaebaja kandis Keskerakonnale üle seoses kinnistu

mõttelise osa müügitehinguga. Ülejäänud raha, mille kaebaja Luksemburgi pangast

laenulepingu alusel sai, ei puutu asjasse. Kaebaja makstud tulumaks ei ole samuti praeguse

vaidluse seisukohast relevantne. Kaebaja väited ei anna alust kõrvale kalduda EKS normidest,

mille kohaselt tuleb annetus praeguses asjas kanda riigieelarvesse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud ning need tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja

järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks halduskohtu kõiki põhjendusi üle korrata (HKMS § 201

lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebustele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Vaidlustatud ettekirjutuses on ERJK asunud seisukohale, et P.P poolt Keskerakonnale

23.02.2011 üle kantud 250 000 euro suurusest summast 220 000 eurot ei olnud 08.04.2011

sõlmitud kinnisasja mõttelise osa müügilepingu alusel tasutud ostuhind, vaid tegemist oli

annetusega erakonnale. Asjas on tuvastatud, et P.P pangakontodele Danske Bank AS Eesti

filiaalis ja Swedbank AS-is laekus 23.02.2011 kokku 420 000 eurot ning samal päeval kandis

P.P samadelt kontodelt Keskerakonnale üle kokku 250 000 eurot. Keskerakond leiab, et ERJK

pole piisavalt tõendanud oma väiteid, et P.P sai Keskerakonnale üle kantud raha laenuna

3-17-1704

10(13)

Luksemburgi pangast, kasutades tagatisena Briti Neitsisaartel asutatud Arsai nimelise äriühingu

antud tšekki 470 000 eurole, mille väljamaksjaks oli Šveitsis asuv pank. Keskerakonna arvates

ei piisa nende asjaolude tõendamiseks P.P seletustest, vaid ERJK oleks pidanud koguma nende

kohta dokumentaalsed tõendid (nt pangakontode väljavõtted).

13. Erakonnaseaduses pole tõendamise kohta erinorme, mistõttu kohaldub selles osas HMS.

HMS § 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluses olla tõendiks menetlusosalise seletus,

dokumentaalne tõend, asitõend, paikvaatlus, tunnistaja ütlus ning eksperdi arvamus. ERJK on

käsitanud P.Pd menetlusvälise isikuna ning tema seletust seega tunnistaja kirjalike ütlustena.

Sarnaselt halduskohtumenetlusele kehtib ka haldusmenetluses tõendite vaba hindamise

põhimõte, millest tulenevalt on seaduse järgi tõendiliikidel võrdne väärtus – ükski tõendiliik ei

ole iseenesest usaldusväärsem kui teised (A. Aedmaa jt. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu,

2004, lk 175). Haldusorgan saab enda initsiatiivil algatatud menetluses üldjuhul ise otsustada,

milliseid tõendeid koguda. Kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik täie kindlusega tuvastada, saab

asjaolusid hinnata kaudsetest tõenditest, asjaolude kogumist ja elulise usutavuse kriteeriumist

lähtudes (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 otsus nr 3-3-1-17-13, p 16; 11.02.2015 otsus nr 3-3-1-62-

14, p 22).

14. Vastuseks ERJK aprillis 2017 tehtud järelepärimisele selgitas P.P (I kd, tl 84), et vastavalt

Luksemburgis tegutseva pangaga HSBC Trinkhaus & Burkhardt (International) SA 14.02.2011

sõlmitud laenulepingule kandis pank talle üle 450 000 eurot. Nimetatud pank loobus P.Plt laenu

tagasinõudmisest, kuna lunastas laenu tagatiseks antud tšeki, mille oli väljastanud Arsai

nimeline äriühing. Laenulepingu sõlmimist kinnitab ingliskeelne dokument pealkirjaga „Credit

facility“ (I kd, tl 85p-86p, tõlge tl 60-61). Raha saamist Luksemburgi pangast kinnitas P.P ka

27.04.2012 vastuses MTA-le (I kd, tl 128). Halduskohus on õigesti leidnud, et 14.02.2011

dokumendi allkirjastamisega loeti laenuleping sõlmituks. Dokumendi sisust (mh p 7 – lepingu

lõpetamine) järeldub, et tegemist on lepinguga, mitte pelgalt pakkumusega. Ringkonnakohus ei

näe mõistlikku põhjust kahelda selles, et pärast lepingu sõlmimist kandis Luksemburgi pank

raha P.Ple üle. Sellele, kust pärines P.P kontodele laekunud 420 000 eurot, ei ole muud usutavat

selgitust. Asjaolu, et P.P 11.04.2017 selgitusest järeldub, justkui oleks Luksemburgi pank

kandnud raha otse P.P Eesti pangakontodele, kuigi tegelikult jõudis see sinna läbi tema

Luksemburgi pangakonto(de), ei anna põhjust arvata, et raha pärines kusagilt mujalt kui HSBC

Trinkhaus & Burkhardt (International) SA-lt. Laenu saamist kinnitab see, et P.P Danske Bank

AS Eesti filiaali kontole laekus raha riigi koodiga „LU“, mis tähistab Luksemburgi, ning

asjaolu, et P.P andis pangale tagatiseks Šveitsi panga poolt 03.02.2011 tema nimele väljastatud

ning E.Se poolt allkirjastatud tšeki (I kd, tl 59, tõlge tl 58-58 p). Tagatise andmine oli 14.02.2011

laenulepingu p 4 järgi laenu saamise tingimuseks. Ringkonnakohus ei näe põhjust kahelda ka

tšeki lunastamist puudutavate P.P väidete usaldusväärsuses, arvestades, et sama kinnitas P.P ka

halduskohtule ja 27.04.2012 vastuses MTA-le ning puuduvad tõendid laenu tagasimaksmise ja

selle kohta, et Luksemburgi pank oleks nõudnud laenu tagasimaksmist. P.P väidet, et tšeki

väljastas Arsai, toetab Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012 otsus E.Se kaebuses (I kd,

tl 142-145, tõlge tl 146-149). Nimetatud otsuse p-st 3.2 järeldub, et Arsai kontol oli enne

likvideerimist 470 000 eurot, mis tuli vastavalt 01.02.2011 maksekorraldusele tšekiga (mille

alusel õigustatud isik ehk maksesaaja oli P.P) välja maksta.

Kuna P.P väited laenu saamise asjaolude kohta on järjekindlad ning neid toetavad muud

tõendid, saab neid P.P väiteid pidada usaldusväärseks. Ringkonnakohtu hinnangul on laenu

saamine Luksemburgi pangast Arsai väljastatud tšeki tagatisel ning Luksemburgi panga poolt

laenu tagasimaksmise nõudmise asemel tšeki lunastamine piisavalt tõendatud.

15. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et E.S oli Arsai esindusõiguslik

(allkirjaõiguslik) isik. E.S allkirjastas Arsai nimel tšeki ning väitis Šveitsi kohtule esitatud

3-17-1704

11(13)

kaebuses end olevat Arsai suhtes majanduslikult õigustatud isik. Halduskohus on viidanud

www.err.ee portaalis 15.07.2013 avaldatud uudisloole (I kd, tl 113), milles käsitletakse E.Se ja

Arsai vahelisi seoseid. Uudisloos tsiteeritakse E.St esindavat advokaati O. Nääsi, kelle sõnul

tasus E.Sele 173 550,81 euro suuruse honorari tema kirjutatud raamatute eest lõppastmes Arsai,

kes väljastas laenutagatise, mille lunastamisel loobus laenu andnud isik (Liechtensteini ärimees

P. K) laenu tagasi nõudmisest. Sama teemat on kajastatud ka mitmetes teistes artiklites (vt nt

Äripäeva 05.04.20131 ja 16.07.20132 artiklid). Keskerakond ei ole esitanud tõendeid, mis

näitaks, et O. Nääsi sõnu on ebaõigesti kajastatud või mis viitaks muul moel uudisloos

kajastatud informatsiooni ebaõigsusele. Eelnevast tulenevalt pole põhjust kahelda E.Se

allkirjastatud tšeki kehtivuses. Ringkonnakohus märgib, et ajakirjanduses avaldatud teave

kinnitab ühtlasi kaudselt P.P väiteid laenu saamise asjaolude kohta, kuna kajastab sarnast

skeemi, mille osalisteks on muu hulgas Arsai ja E.S.

16. Tallinna Ringkonnakohus leidis 31.03.2016 otsuses nr 3-15-455, et Kruusamäe tn 10

kinnistu 8/10 mõttelise osa tegelik müügihind P.P ja T.Me vahelises tehingus oli 30 000 eurot.

Praeguses asjas ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid ringkonnakohtule alust asuda

teistsugusele seisukohale. Ka juhul, kui T.Mel oleks olnud 200 000 eurot, siis hoolimata sellest,

et tema elukaaslasele kuulus Kruusamäe tn 10 kinnistust 2/10 mõttelist osa, pole eluliselt usutav,

et T.M oleks olnud nõus maksma kinnistu 8/10 mõttelise osa eest terve kinnistu turuhinnast

oluliselt kõrgemat hinda. Niisama väheusutav on, et ärimees P.P ostis kõnealuse kinnistu

mõttelise osa Keskerakonnalt 250 000 euro eest. Sedavõrd kahjumlikule tehingule ei ole muud

mõistlikku selgitust, kui see, et suurem osa Keskerakonnale üle kantud rahast oli varjatud kujul

annetus. Ringkonnakohus ei nõustu Keskerakonna seisukohaga, et kuna P.P on muutnud oma

väiteid (võrreldes haldusasjas nr 3-15-455 esitatud väidetega) selles osas, kui palju tasus T.M

talle Kruusamäe tn 10 kinnistu ostmisel, tuleb tema haldusmenetluses ja praeguse vaidluse

raames kohtumenetluses esitatud väited lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Esiteks ei ole P.P

väited Keskerakonnale üle kantud raha päritolu osas ajas oluliselt muutunud ning teiseks ei ole

P.Pl enam pärast ringkonnakohtu 31.03.2016 otsuse jõustumist põhjust eitada selles tuvastatud

asjaolusid.

17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu ja vastustajaga, et praeguses asjas tuleb kohaldada

EKS redaktsiooni, mis kehtis 23.02.2011 ehk ajal, mil P.P kandis Keskerakonnale üle 250 000

eurot. Raha ülekandmisega oli annetuse tegemine 220 000 euro ulatuses lõpule viidud. See,

millal vormistati kinnistu mõttelise osa müügileping ja asjaõigusleping, ei oma kohalduva

õiguse määramise seisukohast tähtsust, kuna see ei mõjutanud tagantjärele asjaolu, et

müügitehingu tegelik väärtus oli 30 000 eurot ning 220 000 eurot üle kantud rahast oli annetus

Keskerakonnale.

18. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, et annetuse tegijaks tuleb pidada P.Pd. Arvestades,

et laenutehingu vormistamise eesmärk oli varjata raha tegelikku päritolu, ei saa määravaks

pidada seda, et P.P kontodele laekunud varad ei pärinenud otse Arsailt. P.P sai laenu tänu Arsai

rahalistele vahenditele – see ei erine põhimõtteliselt olukorrast, kus P.P oleks ise lunastanud

tema nimele väljastatud tšeki ning kandnud saadud raha Keskerakonnale. Nii ühel kui teisel

juhul saab Keskerakond raha Arsai vara arvelt. Isegi kui P.Pl polnud Arsai ees mingeid

juriidilisi kohustusi, pidas ta kinni kokkuleppest kanda tšeki tagatisel saadud laenust vähemalt

osa Keskerakonnale. Kokkuvõttes pärines Keskerakonnale üle kantud raha seega Arsailt ning

P.P oli vaid vahendaja. Seda järeldust ei väära asjaolu, et P.P (vabatahtlikult) deklareeris

Luksemburgi pangast saadud laenu oma tuluna ja maksis sellelt tulumaksu. Annetuse päritolu

varjamiseks loodud skeemis osalemisel pidi P.P arvestama, et tema pangakontodele

1 https://www.aripaev.ee/uudised/2013/04/05/vaata-savisaarega-seotud-raharingi

2 https://www.aripaev.ee/blog/2013/07/16/savisaar_raakigu_rahaasjadest_oigete_nimedega

3-17-1704

12(13)

laenulepingu alusel laekunud raha, mida ta tagasi maksma ei pea, on käsitatav tema tuluna ning

sellelt tuleb maksta tulumaksu. Sellisel moel teadlikult enda kanda võetud maksukohustus ei

õigusta praeguse vaidluse kontekstis P.P lugemist annetuse tegijaks. See, mis sai Luksemburgi

pangast saadud ülejäänud rahast, ei oma praeguses vaidluses tähtsust. ERJK ettekirjutus

puudutab üksnes 220 000 eurot.

19. Kuna saab lugeda tuvastatuks, et annetuse tegijaks oli juriidiline isik, siis vastavalt

23.02.2011 kehtinud EKS § 123 lg-le 4 ei tohtinud erakond annetust vastu võtta, vaid oli

kohustatud tagastama selle annetuse tegijale või vastava võimaluse puudumisel kandma selle

riigieelarvesse. Asjas esitatud tõenditest (14.02.2011 likvideerimisotsus, likvideerija

01.03.2011 teade Briti Neitsisaarte äriregistrile, Šveitsi föderaalse kriminaalkohtu 07.08.2012

otsus) nähtub, et Arsai likvideeriti 2011. aastal, mistõttu ei ole võimalik raha annetuse tegelikule

tegijale tagastada. Sellest aga ei järeldu, et annetatud raha tuleks tagastada P.Ple. Ka Šveitsi

kohtu 07.08.2012 lahend ei toeta P.P seisukohti. Nimetatud lahendi p-s 3.2 on märgitud, et isegi

kui kaebuse esitaja (E.S) võttis tšeki vastu, siis „näib mitte tema, vaid P.P olevat lõpetatud Arsai

Investments Ltd. finantsvara suhtes soodustatud isik“. Seega ei tuvastanud Šveitsi kohus

lõplikult, kes oli Arsai finantsvara suhtes soodustatud isik, vaid üksnes tuvastas, et selleks ei

olnud E.S. Liiatigi ei saa Šveitsi õigusel põhinev seisukoht Arsai vara suhtes soodustatud isiku

kohta olla määrava tähendusega selle üle otsustamisel, kellele tuleks vaidlusalune annetus

tagastada.

20. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kuna P.P pangakontode väljavõtted tervikuna ei

omanud asjas tähtsust, ei rikkunud vastustaja menetlusnorme, kui võimaldas Keskerakonna

esindajal näha vaid ülekandeid, mida on vaidlustatud otsuses käsitletud. Ehkki Keskerakonna

esindaja on saanud kohtumenetluses kõnealuste väljavõtetega tervikuna tutvuda, ei ole

Keskerakond ka apellatsioonkaebuses toonud välja, et P.P pangakontodelt nähtuks ülekandeid,

mis võinuks mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust.

21. Keskerakonna arvates ei algatatud järelevalvemenetlust mõistliku aja jooksul pärast

08.04.2011 müügitehingu toimumist. Ringkonnakohus märgib, et erakonnaseadus ei sätesta

annetuse tagastamise või riigieelarvesse kandmise ettekirjutuse tegemisele tähtaega. Kaebaja

toodud võrdlus maksuõiguses, karistusõiguses ja tsiviilõiguses sätestatud aegumistähtaegadega

ei ole asjakohane. Rikkumise kõrvaldamiseks tehtav ettekirjutus ei ole samastatav maksu- või

tsiviilnõude esitamise ega karistuse kohaldamisega. Annetuse tagastamiseks kohustamise

eesmärgiks on kõrvaldada jätkuv rikkumine ehk annetuse saaja asetamine olukorda, milles ta

oli enne annetuse saamist, eesmärgiga tagada valimistel kandideerivate isikute võrdne

kohtlemine (Riigikohtu 10.11.2016 otsus nr 3-3-1-50-16, p 12.1).

Vastustaja väitel selgusid ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ERJK-le Tallinna

Ringkonnakohtu 31.03.2016 otsusest nr 3-15-455, mis jõustus 07.06.2016. Ringkonnakohtule

ei nähtu, et menetluse algatamise aluseks olnud asjaolud oleks vastustajale pidanud teatavaks

saama enne kõnealuse otsuse avalikustamist. Keskerakonna poolt 2011. aasta II kvartali kohta

ERJK-le esitatud aruande põhjal ei pidanud ERJK-l tekkima kahtlust, et Keskerakond müüs

talle kuulunud kinnistu mõttelise osa turuhinnast mitu korda kõrgema hinnaga, kuivõrd

aruandes ei kajastu müüdud vara turuhind. 24.03.2015 jõustunud ja hetkel kehtiva EKS § 1211

lg 1 järgi teeb ERJK erakonnale ettekirjutuse, kui ta on jätnud keelatud annetuse tagastamata

või riigieelarvesse kandmata. Sellest sättest ei tulene ERJK-le kaalutlusõigust otsustada, kas

järelevalvemenetlus algatada või mitte. Seega ei saanud ERJK jätta järelevalvemenetlust

algatamata, kui komisjonile selgusid asjaolud, mis andsid põhjust arvata, et P.P on 08.04.2011

müügilepingu alusel ostnud Keskerakonnalt kinnisasja mõttelise osa selle turuväärtusest

oluliselt kõrgema hinnaga ning seetõttu võib ülekantud raha puhul osaliselt olla tegemist

keelatud annetusega. Vastustaja ja halduskohus on põhjendatult leidnud, et Keskerakond pidi

3-17-1704

13(13)

olema teadlik müügilepingu alusel üle kantud raha päritolust ning sellest, et müügitehing

vormistati juriidiliselt isikult pärineva annetuse varjamiseks. Seega oleks Keskerakond pidanud

annetuse summa ise tagastama selle tegijale või kandma riigieelarvesse. Sellises olukorras ei

saanud Keskerakonnal tekkida ka õigustatud ootust, et ta võib annetuse summa endale jätta.

22. Erakonnaseaduses ei ole sätestatud järelevalvemenetluse toimetamise tähtaega. Seega tuleb

menetlust toimetada mõistliku aja jooksul (HMS § 5 lg-d 2 ja 4; Riigikohtu 29.04.2014 määrus

asjas nr 3-3-1-78-13, p 16; 25.02.2016 otsus nr 3-3-1-69-15, p 16). Ringkonnakohus märgib, et

Keskerakonna viide EIÕK art 6 lg-le 1 ei ole asjakohane. Riigikohus selgitas 06.03.2015 otsuse

nr 3-3-1-78-14 p-s 14, et EIÕK art 6 omab tähendust mõistliku menetlusaja hindamisel

kohtumenetluses, mitte haldusmenetluses.

Vaidlustatud ettekirjutuse kohaselt algatati järelevalvemenetlus 25.08.2016. Ringkonnakohtu

hinnangul ei viivitanud ERJK menetluse algatamisega ebamõistlikult kaua pärast haldusasjas

nr 3-15-455 tehtud ringkonnakohtu otsuse jõustumist. ERJK tegi mitu järelepärimist

Keskerakonnale (25.08.2016, 08.12.2016), kes keeldus pooleliolevale kriminaalmenetlusele

viidates müügitehingu kohta täpsemate andmete edastamisest. Seejärel tegi ERJK

selgitustaotluse MTA-le (12.12.2016) ning järelepärimise P.Ple (19.04.2017). 26.05.2016 teatas

ERJK Keskerakonnale kavatsusest teha ettekirjutus seoses keelatud annetuse vastuvõtmisega

ning andis erakonnale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited. Keskerakond esitas oma

vastuväited 28.06.2017 ning seejärel tegi ERJK 14.07.2017 ettekirjutuse. Ringkonnakohtule ei

nähtu, et ERJK oleks menetlustoimingute tegemisel põhjendamatult viivitanud. Isegi kui

menetlust oleks olnud võimalik toimetada kiiremini, ei saanud menetluse kestus mõjutada selle

lõpptulemust.

Arvestades,

et

Keskerakond

palus

20.09.2016 vastuskirjas

peatada

haldusmenetlus kuni kriminaalasjas tehtava lahendi jõustumiseni ning pigem oli Keskerakonna

huvides lükata annetuse tagastamine võimalikult kaugesse tulevikku, ei saanud võimalik

viivitus rikkuda Keskerakonna õigusi.

23. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna P.P

ja

Keskerakonna

apellatsioonkaebused

jäävad

rahuldamata,

jäävad

kaebajate

apellatsiooniastme menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda.

Vastustaja taotleb apellatsioonimenetluses 1825,20 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist.

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on haldusorgani kasuks välise õigusabi kulude

hüvitamine õigustatud juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest.

Riigikohus leidis 10.11.2016 otsuse nr 3-3-1-50-16 p-s 22, et kui isik vaidlustab ERJK tehtud

ettekirjutuse, peab ERJK olema üldjuhul ise suuteline kohtus oma tegevust õigustama. Praegune

vaidlus ei välju ERJK põhitegevuse raamidest ning kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd

erilised, et oleks põhjendatud mõista kaebajatelt välja ERJK õigusabikulud. Seetõttu jäävad

ERJK apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)