1-18-5110/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

22. august 2018.a, Tallinn kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5110(18230100534 ) Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Kriminaalasi Prokurör Heta-Maria Kristiina Sinkkonen süüdistus KarS § 320 lg.1 järgi käskmenetluses Risto Adosson Kaitsja Tõnu Meidra (kokkuleppel) Süüdistatav: Heta-Maria Kristiina Sinkkonen – elukoht : xxx, sünniaeg x. , kodakondsus- Soome, hariduskõrgharidus, emakeelsoome keel, valdab inglise keelt. xxx, üliõpilane. Varem karistamata. Tõkendit ei kohaldatud.)

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Heta-Maria Kristiina Sinkkonen KarS § 320 lg.1 järgi ning karistada rahalise karistusega 110 päevamäära. (arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot),s.o rahaline karistus 1100 eurot(üks tuhat ükssada eurot). KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine 7 kuu jooksul ositi, igakuiste maksetena vähemalt 157,14 eurot ning viimasel kuul vastavalt 157,16 eurot Rahaline karistus tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Luminor bank. Rahalise karistuse tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Heta-Maria Kristiina Sinkkonenilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras –750,00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulu summas 750 eurot (seitsesada viiskümmend eurot) tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 7(seitsme) kuu jooksul igakuiste maksetena, seega kuulub ühes kuus tasumisele mitte vähem kui 107.14 eurot Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor Bank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meilivõi postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Andmed asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud objektide kohta:

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse DVD plaat Põhja prefektuuri turvakaamera videosalvestisega .

Edasikaebamise kord

Süüdimõistetul ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus. KURITEO ASJAOLUD JA KVALIFIKATSIOON Süüdistuse sisu: Heta-Maria Kristiina Sinkkonen andis 19.12.2017 kell 13:10 kuni 14:55 Põhja prefektuuris aadressil Pärnu mnt 139, Tallinn kriminaalasjas nr 17230102459 ülekuulamisel kannatanuna teadvalt valeütlusi. Kannatanu selgitas ülekuulamisel, et 05.12.2017 pärast kella 20:00, kui ta kõndis üksinda Tallinnas Reimani 4 asuva maja lähedal ning kuulas telefonist muusikat, tuli tema selja tagant paremalt küljelt meesterahvas, kes midagi ütlemata tõukas teda vastu paremat õlga ning teise käega võttis tema paremalt õlalt õlakoti ning jooksis koos sellega minema (lk 19).

H.-M. K. Sinkkonen kukkus tõukamise tõttu maha ning tundis valu vasaku õla, vasaku puusa ning tuhara piirkonnas. Õlakott, mis temalt ära võeti, oli Miss Dior Pouch helebeeži värvi väärtusega 1550 eurot ning kotis oli huuleläige väärtusega 5 eurot, mõned pliiatsid väärtusega 1 euro, kustutuskumm väärtusega 1 euro ning sularaha summas 30 eurot. Sellise tegevusega tekitas tundmatu meesterahvas H.-M. K. Sinkkoneni ütluste põhjal talle varalist kahju summas 1587 eurot ning füüsilist valu. Ühtlasi esitas kannatanu ebaselge, puudustega kahjunõude (lk 55-56) korteri kindlustuslepingu alusel If kindlustusandjale koti väärtuse hüvitamiseks, kahjujuhtumi käsitlus lõpetati (lk 51) H.-M.

K. Sinkkoneni e-kirja (lk 48-49) alusel, milles kannatanu viitas ebaõige kahjuavalduse esitamisele. Kriminaalasjas tuvastati, et H.-M. K. ütlused ei ole tõesed, tegelikkuses võõras meesterahvas temalt käekotti selles nimetatud asjadega ära ei võtnud, lugu oli väljamõeldis, esitatud soovist saada kindlustushüvitis ning H. M. K. Sinkkoneni ajendas valeütlusi andma kindlustusandja kiri, milles esindaja teatas kuriteost politseile teatamise vajalikkusest. 11.01.2018 kannatanuna ülekuulamisel H.-M. K. Sinkkonen selgitas, et 19.12.2017 ülekuulamisel antud ütlused ei ole tõesed.

Kuriteo kvalifikatsioon: oma tegevusega pani H.-M. K. Sinkkonen toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistust kinnitavad tõendid: Koopiad röövimise tunnustel menetletud kriminaalasjast:  H.-M. K. Sinkkoneni kuriteoavaldus ning sellele lisatud Dior käekoti soetamist näitav kuludokument ja koopia dokumendist (lk 1-17);  kannatanu H.-M. K. Sinkkoneni ütlused koos ülekuulamise protokolli lisadega (lk 18- 24; 35-38);  sideettevõtjalt saadud andmete kokkuvõtte (lk 41);

 kirjavahetus IF kindlustusseltsiga (lk 42-43; 51);  H.-M. K. Sinkkoneni avaldus kindlustusseltsile (lk 55-56);  kindlustuspoliis (lk 58-60);  xxx vastus päringule (lk 63);  kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (lk 65-66).

4.2. Tõendid valeütluste andmise tunnustel menetletavas kriminaalasjas:  menetlustoimingu paiga turvakaamera faili vaatlusprotokoll (lk 30-34);  H.-M. K. Sinkkoneni ütlused (lk 69-70);  kahtlustatava karistusregistri teatis (lk 74);  andmed kahtlustatava tulu ja päevamäära koha (lk 75). Ettepanek karistuse liigi ja määra kohta: Arvestades, et tegemist on teise astme kuriteoga, milles on KarS järgi võimalik ja H.-M. K. Sinkkoneni puhul põhjendatud kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, taotleb prokurör kriminaalasja lahendamist käskmenetluse korras. Prokuratuur on seisukohal, et käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolud on selged. Kaitsja ja kahtlustatav on väljendanud soovi arutada asi käskmenetluses. Prokurör taotleb H.-M. K. Sinkkoneni süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi. KarS § 320 lg 1 näeb koostoimes § 44 lg-ga 1 valeütluste andmise eest rahaliseks karistuseks 30 kuni 500 päevamäära. Prokurör palub süüdistatavale mõista karistuseks rahaline karistus 110 päevamäära. Arvestades, et Maksuja Tolliametil puuduvad andmed süüdistatava keskmise päevasissetuleku suuruse kohta kriminaalmenetluse alustamise aastale eelnenud aastal ja sellele eelnenud aastal, tuleb KarS § 44 lg 2 alusel lähtuda kuriteo toimepanemise ajal kehtinud seadusejärgsest miinimumpäevamäärast, ning arvestada päevamäära suuruseks alates 01.01.2015 kehtima hakanud KarS redaktsiooni kohaselt 10 eurot. Seega on rahalise karistuse suuruseks 1100 eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine 7 kuu jooksul ositi, igakuiste maksetena vähemalt 157,14 eurot ning viimasel kuul vastavalt 157,16 eurot.Samuti mõista süüdistatavalt menetluskuludena välja menetluskulud, s.o sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot, mida KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada tasuda ositi seitsme kuu jooksul. SÜÜDISTATAVALE MÕISTETAVA KARISTUSE MOTIIVID Prokurör pidas võimalikuks karistada süüdistatavat Heta-Maria Kristiina Sinkkoneni KarS §

320 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 110 päevamäära ulatuses, arvestades päevamäära suuruseks 10 eurot, so 1100 (üks tuhat ükssada) eurot. KarS § 66 lg 1, 3 alusel võimaldada rahalise karistuse tasumine 7 kuu jooksul ositi, igakuiste maksetena vähemalt 157,14 eurot ning viimasel kuul vastavalt 157,16 eurot. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub prokuröri ettepanekuga. KarS § 320 lg.1 järgi kvalifitseeritud kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga KarS § 4 lg 3 tähenduses, mille eest sätestab karistusseadustik karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Tõendamiseseme asjaolud on selged. Taotletud karistus vastab Heta-Maria Kristiina Sinkkoneni süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Heta-Maria Kristiina Sinkkoneni ei ole Eesti Vabariigis kriminaalja väärteokorras karistatud. Ta on oma süüd tunnistanud ja arusaanud oma teo ühiskon-naohtlikkusest. Puuduvad karistust rasken-davad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus. Kriminaalasja toimikus puuduvad Maksuja Tolliameti andmed Heta-Maria Kristiina Sinkkoneni tulude kohta. Võttes arvesse teo toimepanemise asjaolusid, samuti seda, et süüdistav on Soome Vabariigi kodanik, samuti asjaolu, et süüdistatav tunnistab taolise süüteo toime panemist, peab kohus põhjendatuks rahalise karistuse määramist süüdistusaktis toodud ulatuses. Eeltoodut arvesse võttes nõustub ka kohus, et rahaline karistus kuulub tasumisele KarS §

66 alusel ositi 7 kuu jooksul. Tsiviilhagi ei esitatud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulu süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu antud juhul süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohus peab põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulue hüvitamine kohtuotsuse jõustumisest arvates 7 (seitsme) kuu jooksul igakuiste maksetena, kuna rahaliste kohustuste korraga täitmine võib osutuda raskendatuks. Kohus juhindub KrMS §-st 253 p 1 ja 254.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/