2-17-19314/35 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-19314

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

21.august 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

AA hagi BB vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2494 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AA (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxx xx,

xxxxx xxxxx, e-post xxx), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat

Brigitta

Mõttus

8e-post

brigitta@advokaadibyroo.ee)

Kostja: BB (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxx x-x,

xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx xxxxx xxxxxxx; e-post:

xxx)

Korraldav kohtuistung

22.mai 2018, osalesid adv Mõttus ja BB; menetlus jätkus

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AA hagi osaliselt.

2. Välja mõista BBlt AA kasuks perioodil 01.jaanuar 2018 kuni 22.juuni 2018 (kaasa

arvatud) sissenõutavaks muutunud elatis ühekordses summas 1183,33 eurot

(arvestusega 250 eurot kuus ja lugedes kostja poolt sellel perioodil tasutud summaks

250 eurot).

3. Väljamõistetud elatis tuleb BBl tasuda AA arvelduskontole nr EExxx kohtuotsuse

jõustumisest alates mõistliku aja jooksul ühe summana, kui pooled ei lepi kokku

teisiti. Kohtuotsuse täitmisena tuleb arvestada BB poolt pärast 01.01.2018 AAle või tema

kulude katteks kolmandatele isikutele tõendatavalt tasutud summasid, mida ei ole

kohtulahendi tegemisel arvesse võetud.

4. Jätta rahuldamata AA hagi BBlt tagasiulatuvalt perioodi detsember 2016.a kuni

november 2017 eest elatise väljamõistmiseks summas 3567 eurot.

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hagejale antud riigi õigusabi tasu ja kulud

jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

28.12.2017 AA esitas kohtule hagiavalduse BBlt täisealise õppiva hageja kasuks elatise

väljamõistmiseks. Hageja korduvalt täpsustas nõuet ja lõpliku nõudena hageja taotleb mõista

BBlt hageja kasuks välja alates jaanuar 2018 kuni juuni 2018 (kaasa arvatud) igakuine elatis 435

eurot kuus. Summat tuleb vähendada kostja poolt sellel perioodil hagejale tasutud 250 euro

võrra, s.o 435 x 6 = 2610 eurot – 250 = 2360 eurot.

Teise nõudena taotleb hageja mõista BBlt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta

eest (28.12.2016 - 28.12.2017) enne hagi esitamist, v.a kuudel, kui hageja teenis endale ise

sissetulekut, kokku tagasiulatuv elatis 10 kuu eest). Tagasiulatuva elatise summa on 3567 eurot

(10 x 435 eurot, millest on lahutatud BB poolt hagejale perioodil jaanuar 2017 - detsember 2017

tasutud summa 783 eurot).

Hageja juhib seejuures tähelepanu asjaolule, et kuni xx xx xxxx.a oli ta alaealine, mistõttu ei

saanud hagejale makstav elatis olla väiksem kui PKS § 101 sätestatud alaealise lapse

miinimumelatis, s.o pool miinimumpalgast. 2017.a oli miinimumelatis 235 eurot kuus ja 2016.a

oli miinimumelatis 215 eurot kuus.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt hageja elas kuni xxxxxxxxx xxxx koos oma ema BBga,

venna CC-ga (hetkel x-aastane) ja ema tolleaegse elukaaslase D-ga, xxxxxxxxx, xxxxx xxxxxx

xxxx xxx x-x. Oma isaga hagejal kontakti ei ole, isa koht sünniaktis kanne puudub.

Halbade suhete tõttu kostjaga hageja lahkus kodust ja elab alates xx xx xxxx vanaema juures

xxxxx xxxxxx tänaval. Hageja koos vanaemaga pöördusid ka lastekaitse poole, kes proovis

hageja ja BB suhteid parandada, mis aga ei õnnestunud. Koos lastekaitsega käidi BB juures

hageja asju ära toomas (raamatuid, riideid, väiksemad esemed), kõik muud hagejale ostetud asjad

(sh mööbel) jäi BB elukohta. Neid asju hagejale teadaolevalt enam xxxx xxx korteris alles ei ole,

BB tüli käigus oli hagejale öelnud, et andis või müüs need asjad ära. Seoses oma olukorraga on

hageja käinud ka psühholoogi juures (lastekaitse poolt määratud), et saada abi ja toetust elus

edasi minemiseks. Lisaks psühholoogile on hagejat toetanud tema vanaema, tuttavad ja

sugulased. Vanaema juures elab hageja vanaemaga kahekesi, vanaemaga läbisaamine on hea.

BBga on suhtlemine alates kolimisest pinnapealne – kostja ei tunne oma tütre elu vastu huvi, ei

küsi, kuidas hagejal läheb või kas tal on kõik korras. Kostja pöördub hageja poole Facebookis

juhul, kui on vaja, et keegi oleks vennaga sel ajal, kui kostjat ei ole (on nt reisidel). Kui hageja

on haige või on mingit sorti mured, siis hoolitseb hageja eest ja aitab teda vanaema, ema hagejast

ei huvitu. Kostjaga kohtub hageja nendel hetkedel, kui ta väikevenda nende juurde toob või talle

järele tuleb. Hageja ise on kostjaga rääkinud Facebookis olukordades, kui tal on vaja raha, et

maksta näiteks oma treeningute eest vms. Kui hageja küsimused kostjale meelepärased ei ole, ta

ignoreerib hagejat ja ei vasta midagi.

Hageja õpib x.klassis, lõpetab xxxx.a kevadel xxxxx xxxxxxxxxxxxxx. Hageja plaanib pärast

xxxxxxxxxxx lõpetamist edasi õppida xxxxxxxxxxxxx, tegeleb xxxxxxxxx praegu nii palju kui

vähegi võimalik. On xxxxxxxx tegelenud alates 10.eluaastast, vahepeal olid küll pausid

(peamiselt rahapuuduse tõttu, sest ema lõpetas pärast tema vanaema juurde kolimist treeningute

eest tasumise), aga praegu käib hageja trennis kord nädalas. Hageja sooviks tulevikus tegelda

edasi xxxxxx xxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx. Kostja maksab hageja treeningute eest alates

xxxx.a oktoobrikuust 35 eurot kuus, mis ei ole kaugeltki piisav. Et xxxxxxxxxxxxx kusagile ka

jõuda ja saada rohkem kogemusi xxxxxxxxxxxxxxx seoses, peaks hageja käima trennis vähemalt

2-3 korda nädalas, mida praegu ei ole saanud rahapuudusel teha.

Igapäevaselt tegelebki hageja peamiselt õppimisega, kooliga seoses on ka päris palju ülesandeid.

Korra nädalas käib hageja alates xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja tahaks väga

käia ka jõusaalis, et ennast füüsiliselt paremas vormis hoida, aga rahapuudusel ei ole see olnud

võimalik.

Hageja

tunneb

huvi

ka

xxxxxxxxxxx

vastu,

tahaks

osaleda

mõnel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, aga ka selleks ei ole tal reaalselt täna võimalusi. Kuna talle on

xxxxxxxxxxx hetkel kõige olulisem, ongi ta teinud huvialade valikul otsuseid xxxxxxxxxxx

kasuks. Kui hagejal on võimalik, käib ta ka erinevatel kontsertidel, et ennast kultuuriliselt harida.

xxxx.a suvel (xx xx – xx xx xxx) töötas hageja xxxxxx xxxxx ja sai töötasu 550 eurot kuus

(brutosumma). Seoses kooli algusega ei olnud tal võimalik töösuhet jätkata. xxxxxxxxxx

lõpuklassis käivalt õpilaselt ei ole ka võimalik eeldada lisaks koolis käimisele ka veel töötamist.

Hagejal ei ole infot BB igakuise sissetuleku kohta. Hageja teab, et kostja töötab xxxx xxxx

xxxxx xxxxxxxx xxxxxx, samuti xxxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx (vt xxx). Hageja eeldab, et

kui tema teenis xxxxxx xxxxx 550 eurot (brutosumma), siis BB sissetulek xxxxxxxx xxxx,

xxxxxxxx xxxxxxx ja xxxxxxxxxx on kindlasti oluliselt suurem. Lisaks saab BB regulaarselt ka

elatist venna ülalpidamiseks hageja venna isalt.

Avalikest registritest on teada, et BBle kuulub äriühing xxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx),

mis tegeleb xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxx ning mille käive kvartalis on teatmik.ee andmetel

vahemikus 7500 - 12 500 eurot. Töötasusid xx-st ei maksta. Äriühing on registreeritud BB

elukohta.

BB kasutab nii erasõitudeks kui ilmselt ka töösõitudeks sõidukit (xxxx xxxxxxxx), Hageja

eeldab, et see sõiduk kuulub BBle (või temaga seotud äriühingule).

BBle kuulub avalike registriandmete kohaselt (kinnistusraamat.ee) 3 kinnistut – korter

xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxx xxx x-x; kinnistu xxxxxxxxx, xxxx xxxxxx, xxxxx

xxxx, xxx xx xx; samuti kinnistu xxxxx xxxxxx xxxxxx xx.

BB erinevate rahaliste kohustuste kohta hagejal info puudub.

Hagejale teadaolevalt on BB viimase poole aasta jooksul vähemalt kolmel korral käinud reisidel

välismaal (viimati xxxx/xxxx aastavahetusel ning xx xx - xx xx xxxx xxxxxxx). Sellest võib

eeldada, et kostjal on rahalisi vahendeid, mille arvelt on võimalik sellise tihedusega välisreise

endale lubada.

Arvestusega, et hageja elab vanaema juures ning ei pea eraldi maksma elukoha üürimisega

seotud kulutusi, on hageja kulud keskmiselt 569 eurot ühes kuus. Suurema osa kulutustest on

kandnud hetkel tema vanaema. Perioodil xx xx – xx xx xxxx töötades teenis hageja kokku

1058,56 eurot (netosummana) ja kandis osad kulud ka enda teenitud vahenditest.

BB on hagejale perioodil 28.12.2016 - 28.12.2017 raha tasunud lokku 783 eurot. Hageja leiab, et

arvestades eeltoodut, sh hageja igakuiseid kulutusi ja vajadusi, on põhjendatud mõista BBlt

hageja kasuks välja igakuine elatis 560 eurot kuus.

Hageja leiab, et BB majanduslik olukord ja elulaad kinnitavad seda, et tal on võimalik hageja

poolt märgitud ulatuses elatist hagejale tasuda. Arvestades, et hageja on elanud praeguseks 3,5

aastat oma vanaema juures ning BB ei ole selle aja jooksul hageja ülalpidamiskohustust täies

ulatuses täitnud, palub hageja perekonnaseaduse § 108 alusel välja mõista elatis tagasiulatuvalt

ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (s.o perioodi detsember 2016.a kuni november

2017.a eest, v.a kuudel, kui hageja teenis endale ise sissetulekut, s.o kokku 10 kuu eest).

01.06.2018 hageja, võtte arvesse kostja vastuväiteid hageja kulude suuruse kohta, täpsustas

nõuet. Hageja jäi oma nõuete juurde, kuid vähendas nõutavaid summasid. Hagi selgitas, et

hagiavalduse terviktekstis märgitud 1 kuu kulutuste summa 569 eurot on hageja kulutused

ideaalis, kui hageja elaks normaalset noore tüdruku elu ja ei peaks iga päev kaaluma, milliseid

kulutusi teha, otsima odavamaid (kasutatud) riideid ja tegema valikuid, kas minna nt

sõbrannadega kinno või selle asemel osta endale süüa.

Hageja vältimatud kulud kuus on 434,7 eurot, mille hageja ümardab 435 eurole. Summa sisaldab

ka xxxxxxxxxxx lõpetamisega seotud kulutusi, s.o pidulikke riideid, samuti xxxxxxxxxxx 1x

nädalas ning hetkel vajaminevat xxxxxxxxx.

Kostja on tunnustatud firma xxxxx xxxxxxxx juht ning omab ka enda firmat, hageja on

seisukohal, et kostjal on varjatuid sissetulekuid, kuna kostjal on võimalus käia välisreisidel

(mitte ainult xxxxxxxx, kus on kostja meestuttav, vaid ka teistes riikides), enamus kulusid

(riided, sõiduvahend, kütus jms) on, nagu ka kostja ise mainis, kostja firmal lasuv kohustus, mis

jätab kostjale olulise summa igakuiselt kätte. Hageja venna, kostja teise lapse, vajadused on

rahuldatud, teda toetab lisaks kostjale ka tema isa. Hageja on täiesti ebavõrdses seisus, tema oma

isast midagi ei tea, toetust ei saa, välisreisidest võib vaid unistada.

Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud BB kanda. Hageja on valmis vaidluse

lõpetama kompromissiga - elatis 250 eurot kuus ja tagasiulatuvast nõudest loobumine.

KOSTJA VASTUS

Kostja kirjalikus vastuses hagile vaidleb vastu tagasiulatuvale elatisele, elatise suurusele 435

eurot ja menetluskulude kandmise kohustusele. Arvesse võttes kostja sissetulekuid ning kohustusi on

kostjapoolne võimekus tasuda elatist igakuiselt 130 eurot ühes kalendrikuus, kostja on valmis tasuma

selles summas elatist ka hageja tulevaste ülikooliõpingute ajal, eelduslikult alates xxxx.a xxxxxxxxxx.

Hageja näidatud kulud on ülepaisutatud, kostja sissetulek ja tema enda püsikohustused ei

võimalda nõutavas suuruses elatist maksta, kostja ülalpidamisel on ka üks alaealine laps.

Tõele ei vasta hageja väide, et kostja ei tunne tema vastu huvi ega osale hageja ülalpidamises.

Kostja on soovinud hageja kontaktnumbrit, mida kahjuks siiani ei ole edastatud, Messengeris on

kostja hagejaga suhelnud ja tähtpäevadel/pühadel alati kingitusi teinud. Hageja on ise väitnud nii

lastekaitsele kui ka pereterapeudile, et ei soovi suhelda kostjaga ja väldib igal juhul kohtumist

kostjaga. Hageja kontakteerub Messengeris ainult juhul kui on raha vaja, kostja on vastavalt

võimalustele ka alati panustanud ning raha edastanud.

xxxxxxxxxx tegelemises tekkis hagejal mitmeaastane paus seoses trennis xxxxxxxxx ja

xxxxxxxxxxxxx, mitte kostja poolt arvete mittetasumise tõttu. Alates xxxx.a xxxxxxxx, kui

hageja soovis jälle xxxxxxxxxxxxx tegeleda, tasub kostja taas hageja xxxxxxxxxxxxxxxx arveid.

Lisaks, kui hageja on kostjalt küsinud raha xxxxxxxxxxxx ostuks, on kostja seda raha ka

kandnud hageja kontole. xxxx. aastal viis kostja endine elukaaslane hagejale suhteliselt uue xxxx

võimsa lauaarvuti (koos tarkvara ning programmidega), mille järelmaksu tasus kostja veel 2017.

aastani.

Kostja töötab xxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx juhina ning alates xx xx xxxx kostja igakuine töötasu

on 1000 eurot brutosummana. Kostja poja isa tasub igakuiselt elatist (stabiilselt alates xxxxxxxx

xxxx riigikohtu otsuse alusel miinimumi). Lisaks laekub riiklik lastetoetus kostja pojale.

Kostja BB on xxxxxxxx xx juhatuse liige. Töötasusid ettevõttest ei maksta, tasutakse ainult

ettevõtlusega seotud kulusid, tulu kostja ettevõttest ei saa. Sõiduk xxxx xxxxxxxx kuulub

liisingettevõttele ning seotud leping on xxxxxxxx xx-ga. Sõiduk on kasutusel ainult töösõitude

jaoks, mis nähtub ka Maanteeametist.

BBle kuulub xxxx xxx x - x, xxxxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxxxxxx asuv korter, mis on xxxx.

aastal soetatud krediidiasutuse abiga, et pakkuda turvalist ja kaasaegsete võimalustega kodu

endale ning oma tütrele, ning mis on tänase päevani kostja ja tema poja elukohaks. BBle kuulub

¼ kaasomandist xxx xx xx, xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast ja ¼ kaasomandist xxxxxx xx,

xxxxx xxxx paiknevast kinnisasjast, viimasel aadressil elab käesoleval hetkel ka hageja, hageja

ja tema vanaema EE kasutavad tasuta ka kostjale kuuluvat kaasomandiosa.

Kostja selgitab, et tal on olnud võimalused viibida välismaal tänu meestuttavale xxxxxxx, kes on

teinud vastavad kulutused.

Kostja väljaminekud ühe kuu lõikes:

Kodulaen + kindlustus 350 eurot

BIG laenuleping 120 eurot

Kommunaalmaksed 80 – 140 eurot

Internet ja TV 32 eurot

Poja xxxxxxxxx 30 eurot

Poja xxxxxxxxxxxx 33 eurot

Hageja xxxxxxxxxx 35 eurot

Hageja taskuraha 45 – 60 eurot

Võlgnevus M.L.-le 50 eurot.

Lisaks vastavalt võimalustele söök, riided, koolivahendid, hügieenivahendid, ravimid jms.

Kostja tegelik majanduslik olukord ei ole selline, nagu hageja eeldab. Lähtuvalt sellest kostjal

puudub võimalus hagejale suurema elatise tasumiseks.

xxxx.aastal on kostja soetanud oma lapsele (hagejale) ning tulevasele lapsele (pojale) neljatoalise

kodu. Hagejale on kostja juures olemas kodu oma toaga, makstud on kodulaen ja kommunaalid,

olemas TV ning internet, soe söök laual. Hagejal oma kodus elades oleksid eelmainitud kulud

püsivalt kantud ja on ka käesoleval hetkel kostja poolt kantud.

Kostja on nõus jätkama hageja xxxxxxxxxxide arvete tasumist ning igakuiselt kandma hageja

kontole kindla summana ehk 65 eurot alates 15.04.2018.

Kostja ei nõustu hageja poolt esitatud tagasiulatuva elatise nõudega. Kostjal puuduvad

võimalused nõude täitmiseks, eelnevalt on kostja igati näidanud koostöövalmidust raha

kandmisel vastavalt võimalustele ning on alati püüdnud raha leida ning maksta, kui hageja on

küsinud raha erinevate asjade soetamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus poolte nõusolekul teeb

otsuse kirjalikus menetluses. Kohus kuulas menetlusosaliste selgitused 22.05.2018 korraldaval

kohtuistungil suuliselt ära ning selgitas pooltele tõendamiskoormist. Poolte soovil kohus jätkas

menetlust kirjalikus menetluses, andis hagejale võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks ja

määras pooltele tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppele mittejõudmise kohta teate

saamisel kohus määras pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks ja kohtulahendi

teatavakstegemise aja.

2. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas kogutud

kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb

rahuldada osaliselt. Asjas ei ole vaidlust, et hageja AA on kostja BB tütar. Isa kanne hageja

sünniaktis puudub ning hageja enda isa ei tea.

Samuti ei ole vaidlust selle üle, et alates xxxx.aastast elab hageja kostjast eraldi, oma vanaema,

EE juures. xx xx xxxx sai hageja täisealiseks.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 järgi on ülalpidamist saama õigustatud laps, kes täisealisena

omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni. Hagiavalduse esitamise ajal 28.12.2017 õppis hageja xxxxxxxxxxxx,

kohtuotsuse tegemise ajaks on xxxxxxxxxxx lõpetatud (kooli veebilehe xxx andmetel oli

lõpuaktus xx xx xxxx). Seega on kogu hagis nõutav elatis muutunud sissenõutavaks. Kohus ei

saa etteulatuvalt elatist välja mõista tingimuslikult hageja võimaliku edasiõppimise puhuks teises

õppeasutuses.

3. Hagiavalduses välja toodud ja täpsustatud kulude loetelu kohaselt on hageja igakuiste kulude

summa 435 eurot. Selles summas taotleb hageja kostjalt elatise välja mõista kuni õpingute

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Samuti hageja soovib samas summas

elatist ka tagasiulatuvalt alates 28.12.2016, s.o ühe aasta eest enne hagi esitamist, arvestades

kostja poolt vastaval perioodil tasutut ja asjaolu, et kahel kuul hageja sai ise töist sissetulekut.

Hageja rõhutab, et tagasiulatuvalt nõutav elatis jääb osaliselt perioodi, mil hageja oli alaealine.

4. Esmalt kohus analüüsib alates hagi esitamisest nõutava elatise suurust. Kohus nõustub

Riigikohtu seisukohtaga (vt 19.10.2015 lahend tsiviilasjas 3-2-1-119-15, punkt 10), et PKS § 101

lg 1, mille järgi ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste suhtes. Riigikohus on oma sellist

seisukohta põhjendanud järgmiselt: „See tuleneb juba PKS § 101 pealkirjast "Elatis alaealisele

lapsele". Seadus kaitseb ka üldiselt eriliselt just alaealisi lapsi, tagades neile kui eripärastele (ja

piiratud teovõimega) õigussubjektidele suurema kaitse minimaalselt eluks vajalike vahendite

saamiseks. Ka perekonnaseadust süstemaatiliselt tõlgendades saab PKS § 101 mõista selliselt, et

see kehtib üksnes PKS § 97 p 1 järgsele alaealise lapse elatisenõudele. Miinimumelatise

rakendamine kõigile täisealiseks saanud õppivate või muul põhjusel abivajavate täisealiseks

saanud laste elatisenõuetele (PKS § 97 p-d 2 ja 3) ei oleks kolleegiumi arvates põhjendatud, sest

erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke

vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks

vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku

hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub

ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest. Seega ei pruugi täisealiseks saanud laps vajada

elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks, mistõttu ei ole ka põhjendatud kohaldada

täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära.“

Riigikohus on viidatud lahendi punktis 11 selgitanud, et asja lahendamisel tuleb lähtuda

PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on

PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb

ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka

tema varalist seisundit. Esmalt tuleb elatist välja mõistes arvestada, et PKS § 105 lg 3 järgi

täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku

kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga,

arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Lisaks tuleneb

PKS § 102 lg-st 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, kuid alla miinimummäära saab elatist

vähendada üksnes mõjuval põhjusel. Seega PKS § 102 lg 2 kohaldub juba selle sõnastuse järgi

üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma

kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda.

5. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. See,

et hagejal on üks vanem, kellelt on võimalik ülalpidamist nõuda, on olnud kostja valik. Seega

PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutas kostja hageja ülalpidamise eest üksinda, kuid kuna hageja on

täisealine, siis tuleb elatise väljamõistmisel arvestades nii hageja vajadusi, kui ka kostja

majanduslikku olukorda ja tema muid kohustusi.

6. Hageja on enda kulude suuruseks ühes kuus märkinud: toit 150 eurot, riided 20 eurot, jalanõud

20,80 eurot, transport 7,7 eurot (bussipiletid Pärnus) + 2,50 eurot (ca 30 eurot aastas) vajadusel

üle Eesti; kooliga seotud õppevahendid 3,75 eurot; xxxxxxx 8,30 eurot (ühekordne kulu, jagatud

aasta peale); juuksur, kosmeetik – 13,3 eurot, xxxxxxxxxxxxxxx 35 eurot; xxxxxxxxxxxxxxxx

20,80 eurot; hügieenivahendid (hambapasta, -hari, šampoon, palsam, dušigeel; kreemid,

kosmeetika, intiimhooldus) 30 eurot, ravimid 7 eurot (vitamiinid, xxxxxxxxxxxxxxxx,

valuvaigisti/palaviku alandaja, kurgu- ja nohurohud); arstivisiidid 1,25 eurot; sidekulud 42 eurot

(nutitelefoni pakett 16 eurot; internet kodus (kasutab hageja üksi, vajalik koolitööde tegemiseks)

20 eurot; TV (Starman) 6 eurot (kogukulu jagatud vanaema ja hageja vahel)), meelelahutus

(kino, kontsert, sõprade ja enda sünnipäevad) 18,30 eurot, kommunaalkulud (elekter, küte, vesi,

kuivkäimla puhastamine (kogukulu jagatud hageja ja vanaema vahel)) 35,5 eurot.

Hageja märgib, et toidukulu ei sisalda väljas söömise kulusid, sest rahaliselt ei ole hagejal olnud

võimalik väljas süüa: riiete ja jalanõude kulu on viidud miinimumini, arvestatud on ka pidulike

riiete ühekordset summat 50 eurot, jagatuna aasta peale. Kooliga seotud õppevahendite kulu ei

vähene, kuna hageja kavatseb minna edasi õppima xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxxxxxxxxxxx ja hiljem xxxxxxxxxxxxx erialale. Prillide kulu 100 eurot on hageja arvestanud

aasta peale, eelmised prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja hakkavad katki minema, hageja

nägemine on halvenenud, on vaja kontrollida nägemist ja ilmselt on vajalikud uue tugevusega

klaasid. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kulu määramisel on hageja lähtunud xxxxxxxxxxx

maksumusest sagedusega 1 kord nädalas. xxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxx paremate

teadmiste, oskuste saamiseks peaks treeninguid olema 2 – 3 korda nädalas. Hageja alustas

treeningutega uuesti xxxx.a xxxxxxx, aastane trenn ei võimalda veel võistlustel käimist, mistõttu

olekski vaja trenni teha rohkem ning järjepidevalt. Treeninguteks vajalikud vahendid –

xxxxxxxxxxxx (xxxxx, xxxxxxxx) ja xxxxxx – on vaja osta uued. Praegune xxxx on ostetud

kasutatult, see on xxxxxxxxxx ja ei vasta turvanõuetele; xxxxxx on jäänud väikeseks, xxxxxx

kuluvad ruttu. Kommunaalkulude puhul on arvestatud hagejale langevat osa, kulud on jagatud

vanaema ja hageja vahel võrdselt.

7. Hageja ei ole enda kulude tõendamiseks tõendeid esitanud. Hagi aluseks olevate asjaolude

tõendamise vajadus pidi riigi õigusabi osutajale olema teada ka enne kohtu vastavaid selgitusi

22.05.2018 eelistungil. 01.06.2018 menetlusdokumendis hageja põhjendab kulude kohta tõendite

esitamata jätmist sellega, et arved saadetakse hageja vanaemale internetipanka ja tasutakse

otsekorralduste alusel; vanaema U-neti koodikaart suleti ja ID-kaardi koode ei ole vanaemal

olnud võimalik vahetama minna, mistõttu ei saa vanaema internetipangas iseteenindusse sisse

logida ega arveid kätte saada.

8. Kohtule jääb arusaamatuks hageja väide vanaema ID-kaardi koodide vahetamise vajaduse

kohta. Tuleb nõustuda kostja väidetega, et hagejal (või tema vanaemal) oleks olnud võimalik

(kordus)arveid küsida teenuse osutajatelt. Hagi on kohtusse esitatud xxxxa lõpus, kulude suuruse

väljatoomise ja tõendite esitamise vajadust on kohus hagejale selgitanud juba 02.02.2018 hagi

käiguta jätmise määruses, ligi pool aastat on möödunud hagejale riigi õigusabi korras esindaja

määramisest ning esindaja poolt hagiavalduse tervikteksti esitamisest. Ka istungi ja otsuse aja

teatamise vahel (kohus andis pooltele aega kokku leppimiseks, kokkuleppele mittejõudmisel tuli

hagejal esitada tõendid kulude kohta) on olnud piisavalt aega, et vajadusel taotleda uued ID-

kaardi koodid või küsida soovitud tõendid teenuseosutajatelt.

Eeltoodu alusel kohus määrab hageja eluvajaduste suuruse, arvestades kostja poolt tunnustatud

kulusid ning hinnates hageja pangakonto väljavõttest (perioodi 10.08.2017 – 10.02.2018 kohta,

toimikus lk 45 – 52) ja poolte sõnumivahetusest nähtuvaid asjaolusid. Poolte selgituste ja

tõendite alusel kohus leiab, et hageja igapäevaseks ülalpidamiseks vajalike kulude suurus ei ületa

400 eurot kuus.

9. Kostja ei vaidle vastu hageja näidatud järgmistele kuludele: toit 150 eurot, riided 20 eurot ja

jalanõud 20,80 eurot, kooliga seotud õppevahendid 3,75 eurot, transport 10,20 eurot (7,7 eurot

linnatransport (kuupilet) + 30 eurot aastas (ehk 2,5 eurot) kuus Eestisisesed sõidud), xxxxxxxxxx

35 eurot, hügieenivahendid 30 eurot, meelelahutus 18,30 eurot (vaidlustamata kulud kokku

288,05 eurot).

10. Kostja vaidleb vastu juuksuri, kosmeetiku, ravimite ja arstivisiitidega seotud kulude

suurusele, samuti kostja ei oska hinnata kommunaalkulude suuruse põhjendatust.

Hageja ei ole juuksuri ja kosmeetiku külastamise kulu sisutanud konkreetsete tema poolt

kasutatavate teenustega. Kohtule esitatud poolte sõnumivahetuse väljatrüki juures nähtava hageja

foto järgi on hagejal xxxxx xxxxx juuksed, selline soeng ei vaja keerulist lõikust või vältimatut

igakuist hooldust juuksuri juures. Juuksuri külastamine ei ole elutähtis teenus, kuid kohtu

hinnangul kuulub siiski teismelise tütarlapse elementaarse elukvaliteedi juurde. Kohus leiab, et

piisavaks sageduseks saab praeguses asjas pidada juuksuri külastamist kord kvartalis, á 15 eurot,

aastane kulu 60 eurot ehk 5 eurot kuus. Juuksuriteenuse maksumuse määramisel on kohus

arvestanud ainult xxxxxxx juuste lõikusega, võimalikku juuste värvimise kulu ei loe kohus

hageja ülalpidamiseks vajalikuks kuluks.

Samuti ei ole hageja põhjendanud vajadust regulaarse kosmeetikuteenuse järele, tegelikkuses

sellise kulu olemasolu ei ole hageja ka tõendanud.

11. Kostja väidetel on tema siiani maksnud hageja arstide külastamisel visiiditasud, seda on ette

tulnud umbes kord aastas. Üldteadaolevalt tuleb visiiditasu maksta eriarsti vastuvõtule

pöördumisel, perearsti vastuvõtule saab tasuta. Hageja ei ole hagiavalduses selgelt välja toonud,

milliseid eriarste ta külastab. Kulu juures on märkus „vastavalt vajadusele“, kuid hageja ei ole

välja toonud, kui sageli hagejal eriarsti külastamise vajadus on tekkinud. Hagiavaldusest

nähtuvalt kannab hageja prille, mistõttu saab vajaliku kuluna arvestada ka silmaarsti visiite.

Samas, järelduvalt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest, ei käi hageja aga silmaarsti juures igal

aastal. Nimelt on hageja oma kulude nimekirjas uute prillide soetamise vajadust põhjendanud

sellega, et eelmised prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja need hakkavad katki minema, vaja on

kontrollida ka nägemist ja ilmselt on vajalikud uue tugevusega klaasid, sest hageja nägemine on

halvenenud. Sellest saab järeldada, et hageja kontrollib nägemist ainult seoses prillide

soetamisega. Prillide soetamiseks ei pea ilmtingimata külastama silmaarsti - prillide ostmisel on

paljudes prillipoodides nägemisteravuse määramine ja silmarõhu kontroll tasuta ning. Kohus

leiab, et täiskasvanuks saanud hageja puhul saab eeldada kord aastas ka naistearsti vastuvõtul

käimist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et piisav on arvestada kahe eriarsti visiidiga aastas, seega

kulu keskmiselt 10 eurot aastas (0,83 eurot kuus).

Ravimikuludena (7 eurot kuus) on hageja loetlenud xxxxxxxxxxxxxxx, vitamiinid,

valuvaigistid/palaviku alandajad ja kurgu-nohurohud, mida tarvitab vastavalt vajadusele. Hageja

esindaja istungil kinnitas, et hagejal ei ole mingit kroonilist terviseriket, püsivat xxxxxxxxx ega

muud tervisehäda, mille tõttu ta oleks pideva arstliku järelevalve all või peaks tarvitama

regulaarselt

(retsepti)ravimeid,

hageja

tarvitab

vastavalt

vajadusele

tavapäraseid

käsimüügiravimeid ja vitamiine. Kohus leiab, et nendel asjaoludel saab mõistlikuks ravimikuluks

lugeda mitte rohkem kui 60 eurot aastas, 5 eurot kuus.

12. Kohus leiab, et hageja näidatud kommunaalkulud 35,50 eurot kuus on põhjendatud. Kulu

sisaldab: küttekulu ümardatult 22,90 eurot (275 eurot aastas), vesi 1,2 eurot ja kuivkäimla

puhastamine 1,5 eurot. Hageja selgitas, et on arvestatud ainult hagejale langevat osa kulust,

tegelikud kulud on suuremad, hageja elab koos vanaemaga ning kulud on jagatud kahe peale.

Kostja kinnitas, et hageja ja tema vanaema elukohas on ahiküte, tsentraalse kanalisatsiooniga

ühendust ei ole, on kuivkäimla.

Kuiv ja kohe kütmiseks kõlbulik küttepuu on oluliselt kallim, märja puidu saab odavamalt, kuid

seda ei saa samal aastal kütteks kasutada, küttepuidu maksumust mõjutab ka puidu ülestöötamist

mõjutav ilmastik ja seetõttu on kütte hind aastati erinev. Sõltuvalt küttepuude hinnast võib

hageja näidatud aastase küttekulu 549,60 euro eest saada keskmiselt 10 – 15 ruumi küttepuid.

Kütteperioodil tegelikult kuluvate puude hulk sõltub jällegi ilmastikust, kuid kohtu hinnangul on

hageja ja tema vanaema kasutuses oleva, kostja kinnitusel kahe küttekoldega (ahi ja pliit) elamu

kütmiseks vajalik minimaalne kogus 10 ruumi puid kütteperioodi jooksul. Seega hagejale langev

osa küttekuludest 275 eurot aastas (22,90 eurot kuus) on kohtu hinnangul mõistlik ja vajalik

kulu.

Kuivkäimla lampkasti tühjendamise kulu 35 eurot aastas (hagejale langev osa 17,50 eurot ehk

1,5 eurot kuus), hageja kulud elektrile 10 eurot ja veele 1,2 eurot on kohtu hinnangul mõistlikud

ja vajalikud kulud.

13. Hageja side- ja TV-kulud 42 eurot kuus sisaldavad hageja nutitelefoni paketi tasu (sms,

kõned ja internet mobiiltelefonis) 16 eurot, koduse interneti kulu 20 eurot kuus ja TV kulud 6

eurot. Hageja selgituste kohaselt kasutab kodust internetti tema üksinda arvutiga koolitööde

tegemiseks, televisiooni kulud on jagatud vanaemaga pooleks. Kulude tegelikke suurust ei ole

hageja tõendanud, kuid nutitelefoni paketi tasu 16 eurot ja koduse interneti-tv kulu 32 eurot ei

ole ülemäärased.

Kohus leiab aga, et hageja väited selle kohta, et kodust internetti kasutab tema üksinda, ilmselt ei

ole tõesed. Hageja on toonud esile, et vanaema kasutab maksete tegemiseks internetipanka ja

arveid saadetakse talle ainult elektrooniliselt. Internetipanka ei ole võimalik kasutada ilma

internetiühenduseta. On enam kui tõenäoline, et internetipanka kasutada oskav isik loeb arvutist

ka uudiseid ajalehtedest/uudisportaalidest. Seega koduse interneti tasu tuleb samuti jagada hageja

ja tema vanaema vahel. Eeltoodu alusel kohus peab hageja põhjendatud side- ja TV-kulude

suuruseks kokku 32 eurot (16 eurot mobiiltelefoni pakett, 10 eurot kodune internet ja 6 eurot

TV).

14. Hageja on põhjendanud, et sooviks käia xxxxxxxxxxxxxxxxx rohkem kui 1 kord nädalas,

kuid on treeninguteks vajaliku kuluna arvestanud 35 eurot kuus, mis vastab ühele treeningkorrale

nädalas ning mida kostja on alates 2017.a oktoobrist tasunud.

xxxxxxxxxxxxxx kuluks on hageja näidanud 250 eurot, sh xxxxxxxxxxxxx (xxxxxx ja

xxxxxxxxxt 200 eurot). Hageja esitatud tõenditest (sõnumivahetus kostjaga, lk 139 – 140)

nähtub aga, et xxxxxx maksumuseks on 45 eurot ja xxxxxx 65 eurot, kokku xxxxxxxxxxxxx

seega 110 eurot. Selliselt on xxxxxxxxxxxxxx kogumaksumuseks koos xxxxxxxxxx (50 eurot

aastas) 160 eurot aastas ehk 13,30 eurot kuus. xxxx ja xxxxxx kestvuskaupadena on kasutatavad

pikemat aega, kuid kasutatuna ostmisel on kohtu hinnangul põhjendatud nende kulude jagamine

ühe aasta peale.

Lisaks kohus juhib tähelepanu, et hageja soovib elatist 435 eurot kuus sama kulude arvestuse

järgi ka tagasiulatuvalt alates 2016.a detsembrist, kuid xxxxxxxxxxxxxx jätkas hageja

mitmeaastase pausi järel alles xxxx.a sügisel. Seega detsembrist xxxx – septembrini xxxx ei

saanud hagejal olla kulusid seoses xxxxxxxxxxxxxxx tasuga ja xxxxxxxxxxxxxx soetamisega

ning selle võrra on sellel perioodil kulude summa ühes kuus väiksem.

15. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja prillide kulu 8,30 eurot kuus. Hageja põhjendab

uute prillide ostmise vajadust eelkõige sellega, et prillid on ostetud kolm aastat tagasi ja

hakkavad katki minema (logisevad). Hagiavalduses paljasõnaliselt väidetakse, et hageja

nägemine on halvenenud. Hageja on kulu suuruse tuletanud 3 aasta taguse prilliostu maksumuse

100 euro jagamisel ühe aasta peale, kuigi eelmisi prille on kasutanud kolm aastat. Ei ole alust

eeldada, et uute prillide kasutusiga oleks väiksem kui kolm aastat, seega 8,30 euro asemel on

põhjendatud prillide kulu 2,80 eurot kuus.

Arvestades eeltoodud kuludele lisaks mõningaid kulusid majapidamise korrashoiuks

(puhastusvahendid, pesupesemise vahendid, WC-paber), mida hageja ei ole arvestuses näidanud,

kujuneb hageja ülalpidamiseks vajalikuks summaks maksimaalselt 400 eurot kuus.

16. Nagu eelnevalt otsuses märgitud, puudub hagejal teine vanem ning kostja üksinda vastutab

hageja ülalpidamise eest. Kostja leiab, et ei ole oma sissetulekute, ülalpidamist vajava alaealise

lapse ja muude kohustuste kõrvalt suuteline maksma elatist rohkem kui 130 eurot kuus. Kostja

on siiani maksnud hageja xxxxxxxxxxxxxxxx tasu 35 eurot ning maksnud hagejale igakuiselt

raha kontole vastavalt oma võimalustele ja hageja soovidele, üldjuhul 65 eurot kuus.

Kostja pangakonto väljavõttest (toimikus lk 76 – 88) nähtuvalt on tema sissetulekuks töötasu

xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx-ist (endise ärinimega xxxx xxxx xxxxxx xx), netotöötasu

suuruseks 2017.aastal oli 849,20 eurot, alates 01.01.2018 on kostja netotöötasu 921,20 eurot.

Kostjale kuulub kinnisvara: kostja ja hageja vanaema ühisomandis on xxxxxx, xxxxxx xx xx

asuv elamumaa sihtotstarbega kinnistu (mis on ka hageja ja vanaema elukohaks, registriosa nr

xxxxxx), kostja ja hageja vanaema ühisomandis on ½ kaasomandi osa xxxxxx, xxx xx xx asuva

kinnistust (registriosa nr xxxxxx) ning hageja ainuomandis on kostja ja tema poja elukohaks olev

korteriomand asukohaga xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx, xxxx xxx x-x (registriosa r xxxxxx).

Kohus leiab, et kinnisvara omamine praegusel juhul ei ole käsitatav varana, mille arvelt oleks

võimalik hagejale rahas elatist maksta. Küll tuleb arvestada asjaolu, et hageja elab kinnistul, mis

osaliselt kuulub kostjale ning seega annab kostja hagejale ülalpidamist ka vahetult, võimaldades

eluruumi kasutamist tasuta. Kostjalt ei saa eeldada täisealise hageja ülalpidamiseks enda ja

alaealise lapse elukoha võõrandamist või väljaüürimist. Kolmandast kinnistust kuulub ½

mõttelist osa kostjale ja hageja vanaemale ühiselt, seega kinnisasja mõttelise osa võõrandamist

saavad kostja ja hageja vanaema otsustada ühiselt. Kostja on esile toonud, et ei ole enda emaga

(hageja vanaemaga) selles osas kokkuleppele saanud.

17. Äriregistri andmetel on kostja xxxxxxxx xx (registrikood xxxxxxxx) asutaja, ainuosanik ja

juhatuse ainus liige alates osaühingu xx xx xxxx registrisse kandmisest. xxxxxxxx xx xxxx.a

majandusaasta aruande kohaselt on osaühingu tegevusalaks xxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx ning

osaühing teenis 38 045 euro suuruse müügitulu juures kasumit 17 032 eurot. Kokku on

osaühingul eelmiste perioodide jaotamata kasumit 34 365 eurot. Äriühingul ei ole tööjõukulusid,

kuid mitmesuguste tegevuskulude summa on 18 640 eurot aastas (keskmiselt 1553,33 eurot

kuus).

Kostja korraldaval kohtuistungil ja kirjalikus seisukohas selgitas, et äriühingu arvelt kaetakse

tema auto-, telefoni- ja riiete kulud. Õige on hageja osundus, et selle võrra jääb kostjal alles vaba

raha xxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx-ist saadavast töötasust.

Kohus leiab, et põhjendatud on hageja kahtlus, et kostja ei ole avaldanud kohtule kõiki oma

sissetulekuid. Selliseid kahtlusi kinnitab asjaolu, et hageja üheaegselt töötab töölepingu alusel

xxxxxxxxxxxxxxx juhina ja juhib samal tegevusalal tegutsevat osaühingut, mis teenib tulu.

Samuti saab kostja pangakonto väljavõttest nähtuvatest sularaha sissemaksetest järeldada, et

kostjal on lisaks palgatulule veel muid sissetulekuid. Nii on kostja perioodil xx xx xxxx – xx xx

xxxx enda kontole AS-is SEB Pank teinud 150 – 500 euro suuruseid sularaha sissemakseid,

kokku 5 kuu jooksul summas 1750 eurot (seega keskmiselt 350 eurot kuu kohta). Kostja

SWEDBANK’i konto väljavõttest, kuhu laekub kostja töötasu, samas suurusjärgus sularaha

väljavõtmisi ei nähtu. Seega ei ole tegemist kostja enda vahendite kandmisega ühelt kontolt

teisele (puuduks ka mõistlik põhjus elektroonilise ülekande asemel võtta raha pangakontolt välja

ja sularaha sissemaksena enda teisele pangakontole kanda).

xxxxxxxx xx aastaaruande kohaselt osaühingul töötajaid ega tööjõukulusid ei ole, samas on

tegevuskulud, on müügitulu ja kasum. Sellest saab järeldada, et osaühingu tegevust arendab

üksnes kostja, panustades sellesse enda tööd ja aega. Seega on kostjal õigus saada osaühingust ka

tulu. Kohus leiab, et Xxxxxxxx xx ainuosaniku ja juhatuse ainsa liikmena saab üksnes kostja ise

otsustada, kas äriühingust talle töö- või juhatuse liikme tasu makstakse või kas kasumit jaotada.

Seetõttu ei ole põhjendatud kostja tuginemine sellele, et Xxxxxxxx xx-st talle töötasu ei maksta.

18. Kostjaga koos elab kostja alaealine poeg CC, kelle isalt kostja saab lapse ülalpidamiseks

elatist (2017.a septembrini pool miinimumelatisest (sel ajal 117,50 eurot), alates xxxxxxxxxx

xxxx miinimumelatist (235 eurot, 2018.aastal 250 eurot kuus). Samuti makstakse kostjale lapse

eest ette nähtud peretoetust (2017.a 50 eurot, praegu 55 eurot kuus). Kostja töötasu, saadava

elatise ja peretoetuse summa on 2018.a kokku seega 1226,20 eurot.

19. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt on tal lisaks hageja ülalpidamiseks tehtavatele maksetele

järgmised püsikulud: kodulaen + kindlustus 350 eurot, BIG laenuleping 120 eurot,

kommunaalmaksed 80 – 140 eurot, internet ja TV 32 eurot, poja xxxxxxxx 30 eurot, poja

xxxxxxxxxxx 33 eurot (suvel seda kulu ei ole), võlgnevus M.L.-le 50 eurot (korraldava

kohtuistungi 22.05.2018 seisuga oli võlgnevuse jääk kostja sõnul 450 eurot), nimetatud kulud

kokku maksimaalselt 755 eurot kuus. Eeltoodud kuludele lisaks maksab kostja 35 eurot kuus

hageja xxxxxxxxxxxxxxxx tasu ja 45 - 60 eurot kuus hagejale taskuraha. Seega kostja näidatud

kulud kokku 850 eurot. Lisaks on kostjal vastavalt võimalustele kulud söögile, riietele,

koolivahenditele, hügieenivahenditele, ravimitele jms.

Kohus leiab, et kostja näidatud suuruses kulud ei ole tõendatud. Kostja konto väljavõttest

nähtuvalt on BIG pangale igakuiselt makstav summa 35 eurot, mitte 120 eurot. Seega on kostja

tegelikud kulud näidatust vähemalt 85 euro võrra väiksemad.

Eeltoodust tulenevalt jääb kostja näidatud töötasust (921,20 eurot) pärast kostja enda kulude ja

kohustuste ning hagejale tehtavate maksete summa maha arvamist arvestuslikult vaba raha

156,20 eurot kuus.

Kostja ei ole oma kuludena välja toonud oma alaealise lapse ülalpidamise muid kulusid, peale

treeningutasude, osaliselt sisalduvad alaealise lapse kulud ka kostja eluasemekuludes. Seega saab

arvestada, et kostja alaealise lapse ülejäänud kulud (söök, riided) on kaetud tema jaoks makstava

elatisega ja peretoetusega.

Kohus siinkohal märgib, et hageja on hagiavalduses nimetanud, et tema eest ettenähtud

peretoetust makstakse vanaemale. Kostja ei ole menetluses sellele tuginenud ega ole taotlenud

elatise suuruse määramisel arvestada sellega, et hageja kulud on osaliselt kaetud riikliku

peretoetusega.

20. Eeltoodu alusel, arvestades, et lisaks Xxxx xxxx töötasule on kostjal võimalus enda

osaühingust Xxxxxxxx xx saada (ja kostja tõenäoliselt ka saab) sissetulekut vähemalt 300 euro

ulatuses kuus, asub kohus seisukohale, et kostja on oma majandusliku seisundi poolest suuteline

tasuma hagejale elatist 250 eurot kuus. Kohus võtab elatise summa suuruse määramisel arvesse,

et hageja kasutatava eluruumi aadressil xxxxxx xx xxxxxx ühisomanikuks on hageja vanaema

kõrval ka kostja, seega osaliselt kostja annab hagejale ülalpidamist ka eluruumi võimaldamise

läbi.

Kuivõrd täisealise lapse õigus saada ülalpidamist on seotud õpingutega ning hageja lõpetas

xxxxxxxxxxx xx xx xxxx, on 01.06.2018 nõude täpsustuse kohaselt alates 1.jaanuarist 2018 kuni

õpingute lõpuni nõutav elatis muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks. Seetõttu kohus mõistab

perioodi eest 01.01.2018 – 22.06.2018 elatise välja ühekordse summana vastavalt järgnevale

arvutusele.

Selle perioodi eest arvestatud elatise summa on kokku 1433,33 eurot (s.o 5 kuud x 250 eurot +

juunikuu 22 päeva eest 183,33 eurot (250 eurot : 30 päevaga x 22 päeva)). Hageja 01.06.2018

nõude täpsustuse kohaselt on kostja samal perioodil juba tasunud hagejale kokku 250 eurot (ehk

5 kuu jooksul keskmiselt 50 eurot kuus). Seega väljamõistetava elatise summaks on 1183,33

eurot (1433,33 eurot – 250 eurot= 1183,33 eurot).

Kostja ei ole perioodi jooksul tasutud summa suuruse kohta vastuväiteid esitanud ega tegelikult

tasutud summat täpsustanud, kuigi kohtu hinnangul on tõenäoline, et kostja poolt tasutud summa

võib olla suurem. Kostja on alates xxxx.a xxxxxxxxxxx tasunud hageja xxxxxxxxxxxxxxxx eest

35 eurot kuus ja lisaks maksnud hageja pangakontole raha. Näiteks on ka 2018.a jaanuaris kostja

hageja kontole kandnud 45 eurot ja maksnud xxxxxxxxxxxxxx eest 35 eurot. Üksnes

xxxxxxxxxxxxxxx tasu 5 kuu eest moodustab 175 eurot. Hageja on ise esile toonud, et enne

22.05.2018 istungit ema üldjuhul tasus tema kontole 65 eurot kuus. Hageja konto 10.02.2018

seisuga ja kostja pangakontode 15.02.2018 seisuga esitatud väljavõtete kohaselt on kostja poolt

hageja kontole kantud summad olnud vahemikus 45 – 145 eurot kuus (üle 100 euro siiski vaid

detsembris 2017), koos xxxxxxxxxxxxxxxx tasuga seega elatise maksmisena käsitatav summa

75 – 175 eurot kuus. Kohtul ei ole alust eeldada, et kostja oleks alates veebruarist 2018 tasunud

hagejale oluliselt vähem.

Muude tõendatud andmete puudumise tõttu kohus arvestab kostja poolt tasutuks hageja näidatud

250 eurot ja vähendab selle summa võrra kostjalt väljamõistetava elatise summat. Siiski tuleb

kohtuotsuse täitmisel arvesse võtta kõiki kostja poolt pärast 01.01.2018 hageja pangakontole

kantud summasid, kostja poolt tasutud xxxxxxxxxxxxxxxx tasusid ja võimalikke muid makseid

hageja kulude katteks. Kostjal tuleb vajadusel tasumist tõendada.

Kuivõrd kogu elatis on muutunud sissenõutavaks, tuleb kogu summa tasuda ühe maksena

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kohtu hinnangul on mõistlik aeg üks kuu.

Pooled võivad kokku leppida tasumise tähtajas, samuti summa osade kaupa maksmises.

21. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt perioodil

detsember 2016 – november 2017 summas 3567 eurot tuleb jätta rahuldamata.

Esiteks kohus ei nõustu tagasiulatuva elatise summa arvutuskäiguga. Hageja arvestuste kohaselt

on kostja kohustatud sel perioodil tasuma elatist 10 kuu eest, sest suvel hageja ise töötas ja sai

kahel kuul sissetulekut. Kohus leiab, et tagasiulatuva perioodi eest elatise võlgnevuse leidmiseks

tuleb perioodi elatise summast maha arvestada kogu hageja enda teenitud sissetulek, mitte

välistada arvestusest kuude arv, mil hageja elatist teenis. Hageja soovib elatist 435 eurot kuus,

kuid sai ise ühes kuus 534,36 eurot töötasu ja puhkusekompensatsioonina (lõpparve väljamaks

01.09.2017). Seega hageja ühe kuu sissetulek kattis rohkem kui ühe kuu kulude summa.

Eelduslikult teenis hageja ka eelmise kuu eest vähemalt miinimumpalka. Hagejal oli kogu enda

teenitud summa ulatuses võimalik oma kulusid katta ning selle võrra oli tema ülalpidamisvajadus

perioodil väiksem. Hageja esitas enda pangakonto väljavõtte ainult perioodi 10.08.2017 –

10.02.2018 kohta, mitte kogu tagasiulatuva perioodi kohta, mistõttu puuduvad andmed hageja

tegelike sissetulekute suuruse kohta elatise nõude perioodil.

Tagasiulatuva elatise nõuet ei põhista see, et hageja elab viimased 3,5 aastat vanaema juures ja

väidetavalt ema BB ei ole selle aja jooksul ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud.

Asjaoludest nähtuvalt asus hageja vanaema juurde elama hageja enda algatusel, kuna

läbisaamine kostjaga oli halb. Murdeealise lapse keerulised suhted oma vanema(te)ga ei ole

midagi ebatavalist, kohtule ei ole esitatud andmeid ega tõendeid, et hageja oleks olnud ohus

ja/või seetõttu eraldati perekonnast (emast). Hageja esitatud psühholoog x xxxxxxx xx xx xxxx

tõend ja xxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx xx xxxx vastus Pärnu linna päringule (lk 142 - 144)

põhistavad küll hageja vanaema juurde elama asumist, kuid ei seondu elatise nõudega. Kostja

vanemaõiguste piiramiseks ja hagejale eestkostja määramiseks ei ole kohtule avaldust esitatud,

mistõttu ei ole kohtul alust arvata, et kostja jättis hageja vanemliku hoole ja ülalpidamiseta.

Kostja on hageja vanaema juurde elama asumisega nõustunud. Hooldusõigusliku vanemana oli

kostjal õigus määrata, kelle juures hageja elab. Samas hageja ei oleks saanud asuda vanaema

juurde elama vastu vanaema tahtmist. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et

vanaema oleks tingimuseks seadnud kostja poolt mingi summa tasumise hageja kulude katteks.

Kohus leiab, et kui hagejat pidas ülal vanaema, s.o kostja ema, on tegemist PKS § 106 lg 2

kohase asenduskohustusega ning elatise nõudeõigus läks selles ulatuses üle hageja vanaemale.

Sega hagejal ei saa olla elatise nõuet kostja vastu sama aja eest.

Kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest järelduvalt on hageja ülalpidamiseks olnud

asjaosaliste vahel vähemalt vaikiv kokkulepe – hageja eest makstav peretoetus vormistati ümber

vanaema nimele, hageja on regulaarselt maksnud hageja pangakontole raha, hageja ja kostja

vahel on olnud ka pidev suhtlus ja kokkulepped seoses hageja kulude katmiseks raha andmisega.

Hageja ise toob sõnumivahetuse allkirjas (lk 141) välja, et ema oli enne 22.05.2018 kohtuistungit

lubanud kanda iga kuu 65 eurot. Sellest saab järeldada, et oli kokkulepe hageja ülalpidamise

korraldamise osas. Kokkuleppe olemasolu ja selle kostja poolt täitmine nähtub ka hageja

väidetest, et detsember 2016 – november 2017 on kostja tasunud tema ülalpidamiseks 783 eurot,

s.o keskmiselt 65,25 eurot kuus. PKS § 100 lg 3 teisest lausest tulenevalt kokkulepe ei piira ega

välista seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Kui kostja makstav raha ei olnud piisav ning hageja vanaema ei olnud nõus või suuteline hagejat

lisaks oma sissetulekute arvel üleval pidama, tulnuks kostjalt suurema elatise saamiseks koheselt

midagi ette võtta. Tagantjärele elatise väljamõistmisega ei ole võimalik saavutada elatise

eesmärki – tagada ülalpidamist saama õigustatud hagejale vahendid enda igapäevavajaduste

rahuldamiseks. Hageja kinnitas, et möödunud perioodil on hageja kulud kantud vanaema poolt.

Seega hagejal ei saanud kostja poolt ülalpidamiskohustuse väidetava rikkumisega tekkida ka

kahju, mille hüvitamiseks nõuda PKS § 108 alusel elatise summat tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

enne hagi esitamist (hageja ise ei ole kahju tekkimisele ka tuginenud).

22. Hageja sai täisealiseks xx xx xxxx, kuid hagi elatise väljamõistmiseks esitas alles

28.12.2017. Hageja põhjendab üldsõnaliselt, et kostja emana on andnud raha ebapiisavalt ning

seetõttu on hagejal jäänud käimata väljasõitudel, ta ei ole saanud soovitud ulatuses tegelda

huvitegevustega. Samas hageja märgib, et seni on kõik tema kulud kandnud vanaema. Kohus

leiab, et mõistlikult saab eeldada, et hageja oleks elatise nõude esitanud koheselt täisealiseks

saamise järel, kui rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu oleks tõepoolest hageja vajadused juba

pikemat olnud rahuldamata. Ühtegi konkreetset kooli- või muud üritust, kus hagejal oleks

rahapuuduse tõttu jäänud käimata, ei ole välja toodud, kuigi kostja ka eelistungil korduvalt palus

täpsemaid andmeid. Hageja pangakontolt nähtavad suhteliselt suured kulud raamatute ostmisele

lubavad järeldada, et hagejal ei olnud probleeme esmaste eluvajadustega seotud kulude

katmisega. Tuleb nõustuda kostjaga, et raamatuid saab laenutada ning ei ole mõistlik kulutada

raha raamatutele, kui napib vahendeid igapäevaseks eluks (sh ei saa raha puudumisel osa võtta

olulistest sündmustest).

Kohtule esitatud pooltevahelisest sõnumivahetusest ei nähtu samuti, et kostja oleks hagejale

teatanud soovist mingil üritusel osaleda ja küsinud selleks raha, kuid kostja sellest keeldus.

Näiteks 07.11.2016 on hageja küsinud kostjalt raha kontserdi jaoks ja kostja teatab hagejale, et

on selle raha talle juba kandnud, mille järel hageja tänab kostjat raha eest. Samuti ei nähtu

tõenditest, et hageja oleks küsinud kostjalt raha täiendavateks treeninguteks. Pärast mõne aastast

pausi hageja jätkas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx.a xxxxxxxl, sellest ajast on kostja tasunud

xxxxxxxxxxxxxxx eest. Hageja ei ole tõendanud enda väidet, et xxxxxxxxxxx tekkis paus

seetõttu, et kostja katkestas treeningute eest maksmise. Kostja väidetel katkesid hageja

treeningud xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxx, hageja ei ole sellele vastu vaielnud.

Eeltoodust tulenevalt ei saanud hagejal hagi esitamise eelsel aastal kuni xxxxxxxxxx xxxx olla

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seotud kulusid.

Tõendid kinnitavad pigem kostja väiteid – kostja on alati hageja soovidele vastu tulnud ja talle

vastavalt võimalustele raha kandnud, kui hageja soovis uuesti hakata xxxxxxxxxxxxxx tegelema,

hakkas kostja tasuma treeningute eest, toetas rahaliselt xxxxxxxxxxxxxx soetamist.

Kõige eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja elatise nõude osaliselt, mõistes alates hagi

esitamisest sissenõutavaks muutunud elatise välja arvestusega 250 eurot kuus ning jättes enne

hagi esitamist sissenõutavaks muutunud elatise väljamõistmise nõude rahuldamata.

23. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis kulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdelisel hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Menetlusosalisteks selles asjas on ema ja tütar. Menetluskuluks selles asjas on hagejale antud

riigi õigusabi tasu ja kulud, hagejale on riigi õigusabi antud hüvitamiskohustuseta, kuid see ei

välista riigi õigusabiga seotud kulude väljamõistmist riigituludesse teiselt menetlusosaliselt, kelle

kanda kulud jäetakse. Hagi on rahuldatud osaliselt, seega saaks menetluskulusid kostja kanda

jätta osaliselt. Menetluskulude ka osaliselt kostjalt väljamõistmine kahtlemata mõjutab kostja

võimet täita elatise väljamõistmise otsust ning võib kahjustada ka kostja alaealise lapse

ülalpidamist. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 162 lg-st 4 kohus jätab kulud poolte endi

kanda. Seega hagejale antud riigi õigusabiga seotud kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi tasu

ja kulude suuruse kohus määrab kindlaks eraldi määrusega advokaadi taotluse alusel.

24. Tsiviilasja hind. Täpsustatud nõudega (435 eurot kuus alates 01.01.2018 kuni õpingute

lõpetamiseni) hagi hind on TsMS § 129 lg 2 kohaselt 2494 eurot, s.o 5 kuud x 435 eurot + 319

eurot 2018.a juunikuu 22 päeva eest.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik