2-17-12364/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2018, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-12364

Tsiviilasi

G.Z-i hagi C.C vastu võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks ning kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

39 657,79 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

G.Z-i apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): G.Z (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kaspar

Koppel (e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): C.C (isikukood

XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik

(e-post XXX )

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-12364

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 19.03.2018 otsus täies ulatus ja saata tsiviilasi uueks

arutamiseks samale maakohtule.

2. G.Z-i apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. 01.01.2015 sõlmisid hageja ja Truck Center OÜ laenulepingu. Kostja oli Truck Center

OÜ juhatuse liige ja esindas äriühingut lepingu sõlmimisel. Laenulepinguga andis

hageja Truck Center OÜ-le laenu summas 70 000 eurot, mille saamist kostja kinnitas

laenulepingu p-s 2. Hageja kandis 20.05.2015 Truck Center OÜ arveldusarvele

Swedbank AS-s 30 000 eurot ja 10.06.2015 täiendavad 25 000 eurot ning ülejäänud

laen anti üle sularahas. Laenulepingu p 3 kohaselt oli intressimäär 12% aastas 360

päevase aasta baasil ning intressi tasuti kvartaalsete maksetega, esimene intressimakse

tähtpäev oli 31.03.2016. Laenulepingu p 4 kohaselt oli laen antud tähtajatult.

Laenulepingu p 7 kohaselt kohaldus laenulepingust tulenevate maksetega viivitamisel

seadusest tulenev viivise määr.

2. 01.01.2015 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt kostja

käendas Truck Center OÜ laenulepingust tulenevat kohustust hageja ees.

Käenduslepingu p 1.3. kohaselt vastutab kostja solidaarselt Truck Center OÜ-ga

laenulepingust tuleneva kohustuse täitmise eest. Käenduslepingu p 2 kohaselt oli

kostja vastutuse piirsumma 35 000 eurot. Kuna Truck Center OÜ ei tasunud mitte

ühtegi intressimakset, siis oli hageja sunnitud hakkama võlga sissenõudma.

3. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108, § 142 lg 1 ja § 145 lg 1

alusel käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist 35 000 euro ulatuses, sest Truck

Center OÜ on jätnud täitmata oma laenulepingust tuleneva kohustuse. Käenduslepingu

p-i 1.3. kohaselt kostja vastutas laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

solidaarselt Truck Center OÜ-ga. Truck Center OÜ rikkus laenulepingust tulenevat

kohustust, mistõttu hageja ütles laenulepingu ülesse. Laenulepingu p 8 kohaselt oli

hagejal õigus laenulepingu ülesütlemisel nõuda laenu kohest tagastamist, mistõttu

Truck Center OÜ-l tekkis alates 01.11.2016 kohustus maksta 70 000-eurone põhivõlg

ja 15 400 euro suurune intress.

4. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel viivise tasumist käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise eest 1626,30 eurot. Hageja nõudis kostjalt

käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmist hiljemalt 23.12.2016. Kostja ei täitnud

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-12364

hiljemalt 23.12.2016 hageja nõuet, mistõttu kostja on viivitanud käenduslepingust

tuleneva kohustuse täitmisega alates 24.12.2016. Antud juhul puudus hagejal ja kostjal

viivisekokkulepe, mistõttu kohaldub VÕS sätestatud seadusjärgne viivisemäär, mis on

alates 01.07.2016 8% aastas. Hageja esitab oma viivisenõude TsMS § 367 alusel

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

5. Hageja nõuab VÕS § 1131 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist, mis seisneb

võlgnevuse sissenõudmise kulude hüvitamises summas 40 eurot. Antud juhul tuli

hagejal kanda kulusid kostjale vastamiseks ja mitmete teadete koostamiseks

6. Kostja väited laenu andmata jätmise kohta on tõendamata. Laen kanti üle hageja

kliendikontolt, mis on Advokaadibüroo Laus & Partnerite poolt hallatav. Hageja leiab,

et tema poolt lepingute digitaalselt allkirjastamata jätmine ei tähenda seda, et

tehinguid ei ole toimunud. Kostja on oma vastuses väitnud, et tegemist on näiliku

tehinguga TsÜS § 89 alusel. Hageja hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega, mis

on ümberlükatud asjas esitatud tõenditega. Kostja on oma vastuses väitnud, et tegemist

oli heade kommetega vastuolus oleva tehinguga. Hageja hinnangul ei ole kostja

põhjendanud tehingute heade kommetega vastasust.

7. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 35 000 eurot, viivis

summas 1817,79 eurot alates 24.12.2016 kuni 18.08.2017 ja VÕS § 1131 lg 1 alusel

kahju hüvitis summas 40 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, s.o 35 000 eurolt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile

8. Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Pooled leppisid Truck Center OÜ asutamisel

kokku, et hageja investeerib ärisse ja kostja arendab majandustegevust. Hageja

investeering vormitati laenulepinguna. Käenduse eesmärk oli hoida kostja hageja

kontrolli all, et kostja töötaks hageja huvides nii kaua, kui kostja naine Julia Denissova

on ettevõtte osanik. Ettevõte alustas tööd ja ettevõtte majanduslikud tulemused olid

väga head, kuid hageja otsustas teha skeemi, millega viidi kogu äri üle teise

ettevõttesse. Kostja leiab, et hageja on tegutsenud pahatahtlikult ja heade kommetega

vastuolus.

9. Hageja poolt esitanud laenu- ja käendusleping on digitaalselt allkirjastatud vaid Truck

Center OÜ juhatuse liikme ehk kostja poolt. Teise poole allkirjad puuduvad, seega

tegemist ei ole kehtivate lepingutega. Hageja ei kandnud ettevõttele üle lepingus

nimetatud raha. Kuus kuud pärast lepingu koostamist toimusid kaks laekumist

Advokaadibüroolt Laus ja Partnerid, kuid mitte hageja poolt. Käendusleping on

koostatud 01.01.2015, kuid allakirjutatud 29.04.2015. Käenduslepingu p-st 3 ilmneb,

et leping jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt.

Hageja ei ole käenduslepingut allakirjutanud, mistõttu käendusleping ei oma

õiguslikku jõudu. Samuti on tõendamata raha üleandmine hageja poolt. Juhul, kui raha

anti laenusaajale sularahas, siis selle kohta peab olema nõuetekohane raamatupidamise

dokument, ehk raha üleandmise ja vastuvõtmise akt ning kassa sissetuleku order.

Kostja leiab, et leping on näilik ning sellest tulenevalt tühine. Kostja palub jätta hagi

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Esimese astme kohtu otsus

10. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

11. Hageja on esitanud kostja vastu nõude mõista kostjalt käenduslepingu alusel välja

põhivõlgnevus 35 000 eurot, viivised perioodil 24.12.2106 kuni 18.08.2017 summas

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-12364

1817,79 eurot ja kahjuhüvitis 40 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu

põhjendusel, et nii vaidlusalune laenuleping kui käendusleping on allkirjastatud

üksnes kostja poolt, mis tähendab, et tegemist ei ole kehtivate lepingutega.

Käenduslepingu punktis 3 oli selgesõnaliselt sätestatud, et leping hakkab kehtima

üksnes juhul, kui see on mõlema osapoole allkirjastatud. Samuti ei ole hageja

01.01.2015 laenulepingu alusel Truck Center OÜ-le laenulepingus nimetatud summat

laenuna kunagi üle andud.

12. Käesolevas asjas on kohtule esitatud käendusleping, mille on allkirjastanud üksnes

kostja. Kohus on seisukohal, et nähtuvalt käenduslepingu punktist 3 on pooled

avaldanud selgesõnalist tahet, et käendusleping hakkab kehtima üksnes siis, kui selle

on allkirjastanud nii hageja kui kostja või nende esindajad. Hageja on küll avaldanud

antud tsiviilasja menetlusdokumentides, et annab 01.01.2015 käenduslepingule oma

heakskiidu, kuid kohtu hinnangul ei piisa olukorras, kus lepingus on selgesõnaliselt

määratletud, et lepingu kehtivuseks peab see olema allkirjastatud, üheski muus vormis

antud heakskiidust.

13. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et VÕS § 11 lg-te 2, 4 ja käenduslepingu

punkti 3 koostoimes ei ole hagi aluseks olev 01.01.2015 käendusleping õiguslikku

jõudu saavutanud ega ole kehtiv, mistõttu ei ole hagejal võimalik kõnealuse lepingu

alusel kostjalt võlgnevust nõuda. Kuna hagejal puudub alus põhivõlgnevuse

nõudmiseks, on põhjendamatud ka hageja viivise ja kahju hüvitamise nõuded. Seega

tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata.

Apellatsioonkaebus

14. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus,

millega rahuldada hagi, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.

15. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuses ebaõigesti kohaldatud

materiaalõigusnormi, kuna tähelepanuta on jäetud, et VÕS § 144 lg 1 järgi

võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse. Hageja on

menetluse kestel korduvalt selgitanud, et peab käenduslepingut endale siduvaks. Seega

ei saanud hageja kirjalik allkiri mõjutada lepingu kehtivust. Lisaks tuleb

käendusleping lugeda allkirjastatuks ja sellele nõustumus antuks ainuüksi

hagiavalduse esitamisega. Alternatiivselt väitis hageja, et ta on käenduslepingu heaks

kiitnud hagi esitamisega, kuid kohtuotsuse tegemisel ei ole seda väidet isegi käsitletud.

Lisaks leiab hageja, et on laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, seega on nii

laenu- kui ka käendusleping kehtivad tehingud.

16. Hageja osutab, et VÕS § 11 lg 4 kohaldamine tuli temale üllatuslikult. Kuna

kohtumenetluse raames ega kohtuistungil VÕS § 11 kohaldamist ei arutatud. Kuigi

pooled vaidlesid selle üle, kas käendusleping on üldse apellandile siduv, siis tehingu

vormiga seonduva üle pooled ei vaielnud.

17. Võrreldes kohtuistungil avaldatuga on kohtuotsuses väljendatud hinnang hagi

rahuldamata jätmise kohta erinev. Istungil avaldas kohtunik, et jätab hagi rahuldamata

põhjusel, et hageja ei tõendanud piisavalt laenude väljamaksmist. Samuti avaldas

kohus istungil, et osaliselt kuulub hagi rahuldamisele.

Vastustaja seisukoht

18. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-12364

19. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

20. Asja materjalidele on lisatud 01.01.2015 käendusleping (tlk 10-11) järgi võttis kostja

käenduskohustuse Truck Center OÜ ja hageja vahel 01.01.2015 sõlmitud laenulepingu

laenusummaga 70 000 euro täitmise tagamiseks, kusjuures käendaja vastutuse

piirsummaks oli 35 000 eurot. Lepingu p 3 järgi leppisid pooled kokku, et leping

jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt. Maakohus

asus seisukohale, et kuna käendusleping ei ole hageja poolt allkirjastatud, siis ei ole

käendusleping kehtiv, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.

21. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht selles, et

käenduslepingu p-s 3 on pooled sisuliselt kokku leppinud, et käendusleping tuleb

sõlmida kirjalikus vormis. Maakohus on viitega VÕS § 11 lg 4 esimesele lausele

leidnud, et kuna hageja ei ole lepingut, allkirjastanud ei saa lugeda lepingut sõlmituks.

Ringkonnakohus osutab, et maakohus on ekslikult tähelepanuta jätnud VÕS § 11 lg 4

teises lauses sätestatu, mille järgi seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse

sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus,

milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus

vormis. Vaidluse all olev käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping,

olenemata käenduslepingu p 1.2 viimases lauses avaldatust. Kuna VÕS § 144 lg 2

järgi piisas käenduslepingu sõlmimiseks kostja kirjalikust tahteavaldusest ning see on

käenduslepingule antud kostja allkirjaga tõendatud, siis tuleb käendusleping VÕS §

144 lg-st 1 tulenevalt koosmõjus VÕS § 11 lg-s 4 sätestatuga lugeda sõlmituks.

Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et võlausaldaja on käenduslepingu

sõlmimiseks teinud tahteavalduse ka kirjalikult oma esindaja kaudu, mistõttu on

samuti võimalik VÕS § 11 lg 4 esimese lauses sätestatu alusel lugeda käendusleping

sõlmituks. See tahteavaldus nähtub hagiavaldusest, milles hageja tugineb poolte vahel

sõlmitud käenduslepingule.

22. Maakohus leidis, et vaidluse all olev käendusleping ei ole kehtiv ning jättis poolte

ülejäänud väited analüüsimata ja tõendid hindamata. Kuna ringkonnakohus leiab, et

vormipuuduse tõttu ei ole käendusleping tühine, tuleb asi saata uueks arutamiseks

maakohtule.

23. Ringkonnakohtul ei ole võimalik poolte vaidlust lõplikult lahendada ning tsiviilasi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest apellatsiooniastmes esmakordsel

asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi suures ulatuses tuvastamisel

või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades

poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise

osas edasi kaevata.

Menetluskulude jaotus

24. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel arutamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

5(5)

Tsiviilasi nr: 2-17-12364