1-16-7253/65 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

16. august 2018

Kriminaalasja number

1-16-7253 (kirjalik menetlus)

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Henn Moora süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi; Artur Nõmm

süüdistuses KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi;

OÜ Tuisu süüdistuses KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3

järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 23. märtsi 2018 otsus

Apellatsiooni esitaja

ringkonnaprokurör Sirle Melk

Prokurör

ringkonnaprokurör Sirle Melk

Süüdistatavad

Henn Moora, isikukood: 36606186019, elukoht: XXXX;

kehtivad karistused puuduvad

Artur Nõmm, isikukood: 36103304224, elukoht: XXXX;

kehtivad karistused puuduvad

OÜ Tuisu, registrikood: 11377914, juhatuse liige: Artur

Nõmm; asukoht: XXX; ei ole karistusregistrisse kantud

Kaitsjad

vandeadvokaat Robert Sarv, vandeadvokaat Martin Triipan,

vandeadvokaadi abi Sandra-Kristin Noot

RESOLUTSIOON:

1. Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 otsus jätta muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Välja

mõista

Eesti

Vabariigilt

süüdistatav

Henn

Moora

kasuks

apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks 550 (viissada

viiskümmend) eurot.

3. Välja mõista Eesti Vabariigilt OÜ Tuisu kasuks apellatsioonimenetluses valitud

kaitsjatele makstud tasu katteks 1170 (üks tuhat ükssada seitsekümmend) eurot.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Arvestades süüdistuste mahukust, märgitakse siinkohal üksnes süüdistuse aluseks olevat

põgusalt.

Henn Moorale on esitatud süüdistus KarS § 210 lg 2 järgi pettuse teel soodustuse saamises;

Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu on esitatud süüdistused KarS § 210 lg-te 2 ja 3 - § 22 lg 3 järgi

pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 23.03.2018 otsusega mõisteti H. Moora, A. Nõmm ning OÜ Tuisu õigeks

neile esitatud süüdistuses.

Sama kohtuotsusega tühistati Tartu Maakohtu 05.02.2018 määrusega H. Moorale kuuluvale

kinnistule asukohaga XXXX Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas

172 538,87 eurot.

2.1. Maakohus asus seisukohale, et esitatud süüdistused ei ole tõendamist leidnud.

2.2. On usaldusväärselt tõendamist leidnud ning puudub kohtumenetluse poolte vahel ka

vaidlus asjaoludes, et H. Moora on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liikmena

esitanud 26.03.2012 ja 04.04.2012 taotluse Keskkonnainvesteeringute Keskusele (edaspidi

KIK), et saada KIK-i kaudu riigieelarvelist toetust veemajanduse programmist. Toetus oli

vajalik H. Moorale kuuluval ja OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus kasutusvaldusse antud

Väike-Sakala kinnistul paiknevate vanade loomakasvatuskompleksi hoonete (seafarm, laut,

küün, kelder-ladu, sõnnikuhoidla-küün) lammutamiseks, kuna nad olid amortiseerunud.

H. Moora poolt esitatud taotluste ja lisatud dokumentide kohaselt oli kogu projekti

maksumuseks 345 077,75 eurot. Sealjuures oli KIK projekti rahastamise korra p 4.4 kohaselt

omafinantseering kohustuslik 50% ulatuses s.o summas 172 538,88 eurot ja taotletav toetus

summas 172 538,87 eurot. Läbi interneti elektroonilise taotluskeskkonna esitatud taotlustele oli

lisatud 2012 märtsis OÜ Tuisu poolt koostatud Nõmme seafarmi lammutusprojekt ja OÜ Tuisu

hinnapakkumine nr 35 kuupäevast 19.03.2012 nii lammutusprojekti koostamise kui ka

lammutustööde teostamise kohta. Hinnapakkumise kohaselt oli lammutusprojekti koostamine

maksumusega 22 608,15 eurot ja lammutustööde maksumus kokku 322 077,75 eurot (mõlemad

summad ilma käibemaksuta). Seega hinnapakkumise kohane kogumaksumus teostatava

projekti osas oli 345 077,75 eurot. 13.06.2012 otsustas KIK-i nõukogu esitatud dokumentide

alusel toetada H. Moora poolt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel esitatud toetustaotlust

ja otsustas projekti toetada taotletud summa ulatuses.

Vaidlust ei ole selles, et OÜ Tuisu, olles H. Moora poolt tunnistatud parimaks pakkujaks,

alustas Nõmme seafarmi lammutustöid 2013 alguses. Tööd said teostatud 2013 suvel.

2.3. Vaidluse keskmes on, kas H. Moora vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Nõmmega

ning viimase ja OÜ Tuisu kaasabil on esitanud KIK-le valeandmeid projekti maksumuse osas,

kuna süüdistuse väidetel on H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liikme Artur Nõmme kokkuleppel

kajastatud lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise maksumus

tegelikkusest oluliselt kallimalt, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pääseks 50%-lise

omafinantseeringu tasumise kohutusest ning enamus projektis ettenähtud tööd saaks teostada

saadava toetuse abil. Süüdistusega heidetakse süüdistatavatele seega ette ehitushinnaga

manipuleerimist. Maakohus käsitles tõendeid, millest nähtub, kuidas kujunes OÜ-le Holstre-

Nõmme Puhkekeskus kuuluva Nõmme seafarmi amortiseerunud hoonete lammutusprojekti

projekteerimise ja lammutamise maksumus.

2.3.1. Nõmme seafarmi hoonete lammutusprojekti projekteerimise ja lammutustööde kirjalike

pakkumiskutsete saatmise ja nende saamise ning hinnapakkumiste esitamise osas on kohtus

ütlusi andnud tunnistajad: E.L., G.K., O.V., T.A., V.E., A.N. ning süüdistatav Artur Nõmm.

Tunnistajate E.L. , G.K. , O.V. , T.A. , V.E. , A.N. ja süüdistatava Artur Nõmme ütlustest ning

maakohtule esitatud pakkumiskutsetega on tõendatud, et pakkumiskutsed on OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus poolt väljastatud 25.02.2012 OÜ-le E. ja OÜ-le V. ning 01.03.2012 OÜ-

le Tuisu OÜ-le Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimiseks ning 01.03.2012 OÜ-le

A. , OÜ-le R. ja OÜ-le Tuisu Nõmme seafarmi lammutustöödeks. Tunnistajate G.K. , O.V. ,

T.A. , A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumiste

koostamiseks on tunnistajad ning süüdistatav Artur Nõmm pidanud vajalikuks lammutatavate

seafarmi hoonetega kohapeal tutvuda.

Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt kujunes tööde hind hinnapakkumises lähtudes

hoonete suurusest, kõrgusest, platsi suurusest, ohtlike jäätmete, eterniidi, bituumeni kogusest.

Antud objektil oli kunagine nõukogudeaegne tsiviilkaitsehoone, mis oli ehitatud eriti tugevast

raudbetoonist, mille lammutamiseks oli vaja lisajõudusid tuua juurde. Sellest kujunes ka hind

vastavalt. Hinnapakkumised sisaldavad teatud määral ettenägematuid kulutusi 3-7% ulatuses.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlused tööde hinna kujunemist mõjutavate faktorite osas haakuvad

ka tunnistajate G.K. , O.V. , T.A. ja V.E. ütlustega. Nimelt on tunnistaja G.K. OÜ R.

esindajana märkinud, et töö kiirus sõltub vundamendi sügavusest, samuti sellest kui palju tuleb

materjali, kuhu materjal ladustatakse ja antud objektil on purustamisprotsess väga suur, kuna

mahud on suured - 16 hoonet, selle töö tegemiseks kulub umbes pool aastat. Tööd nõuavad

erinevat tehnikat ekskavaatorid, kivipurustajad, piigid, käärid, transport kohapeal, töölisi 3-4

inimest. Tunnistaja O.V. (OÜ V. ) ütluste kohaselt kujuneb hind vastavalt objekti eripärale ja

turu seisule. Rolli mängivad objekti suurus, töö kulukus, keskkonna nõuded. Tunnistaja T.A.

(OÜ A. töödejuhataja) ütlustel oli Nõmme seafarmi hoonete lammutamise tööde näol tegemist

väga mahuka tööga, kindlasti oleks kedagi veel kaasatud, kuna tööpartnereid oli OÜ-l A.

Tallinnas väga palju. Tunnistaja V.E. ütluste kohaselt hinnapakkumise hind kujuneb arvestades

hoone mahtu ja suurust ning tööde mahtu. Lammutusprojekt sisaldab ehitusmaterjalide,

sortimentide ja kubatuuride järgi väljatoomist, lammutusplaane, tööohutusplaani ja

tööohutusviise, kuidas lammutust ohutult läbi viia, et keskkonnareostust ei tekiks, et inimesi

ohtu ei seaks, peidetud ja varjatud konstruktsioonide, trasside olekute välja selgitamist ja nende

likvideerimiseks ohutusplaani väljatöötamist, et saaks plats puhtaks ja et inimesed ohtu ei

sattuks ja et keskkonnareostust ei tekiks.

2.3.2. Esitatud hinnapakkumistega on tõendatud, et OÜ Tuisu hinnapakkumises sisaldub teiste

pakkujatega võrreldes madalaim hind nii lammutusprojekti koostamiseks kui ka

lammutustöödeks. Eelmärgituga on täidetud Riigihangete seaduse (redaktsioon kuni

31.12.2012) nõuded, et hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning

saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate

pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte (p 1); hankija peab

tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise (p 2,

p 4);

2.3.3. Eelmärgitud tunnistajate ütlused, pakkumiskutsed ja hinnapakkumised seavad kahtluse

alla süüdistuse väite süüdistatavate omavahelisest kokkuleppest kajastada Nõmme seafarmi

lammutusprojekti ja lammutustööde hinda tegelikkusest oluliselt kallimana.

2.3.4. Prokurör on süüdistuskõnes asunud seisukohale, et uuritud tõendid viitavad asjaolule, et

hinda näidati KIK-le esitatavates dokumentides kõrgemana H. Moora ja Artur Nõmme

kokkuleppel ja kooskõlastatud tegevuse tulemusel.

Maakohus märgib, et eeltoodud väide ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud. Muuhulgas on

prokurör leidnud süüdistuskõnes, et lammutustööde osas esitatud hinnapakkumised ei ole

esitatud teineteisest sõltumata, vaid neid on üritatud kooskõlastada nende sisu osas ehk tööde

maksumuse osas. Ka siinjuures ei ole prokuratuur konkreetsete tõenditega tõendanud, milline

oli süüdistatavate H. Moora ja Artur Nõmme teopanus hinnapakkumiste väidetaval

kooskõlastamisel. Prokurör üksnes nendib süüdistuskõnes, et „paraku ei ole võimalik koguda

piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt on nende hinnapakkumistega manipuleerinud,

kuid on selge see, et need on kooskõlastatud. Sellise kooskõlastamise eesmärgiks on olnud see,

et võimaldada realiseerida H. Moora ja Artur Nõmme varasemal kokkuleppel, et OÜ Tuisu

peab

võitma

lammutustööde

hinnapakkumise

ja

tegelikkusest

oluliselt

kõrgema

hinnapakkumisega, mis võimaldaks vältida omafinantseeringu tasumist.“

2.3.5. Prokurör on viidanud OÜ Tuisu, OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumisi võrreldes asjaolule,

et OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumistes esinevad sarnased arvutusvead ning eeltoodust tulenevalt

asub prokurör seisukohale, et tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused hinnapakkumiste koostamise

ja esitamise osas ei ole usaldusväärsed.

Maakohus prokuröri seisukohtadega tunnistajate ütluste ebausaldusväärsuse osas ei nõustunud.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad G.K. , O.V. ja T.A. on kinnitanud, et keegi ei ole neid

mõjutanud hinnapakkumist koostama mingis teatud suuruses või mahus ning ei ole ette öeldud,

et tuleb teha hinnapakkumine sellises suuruses. Tunnistaja O.V. ütluste kohaselt hind vastas

sellel hetkel turusituatsioonile. Ka tunnistaja A.N. on oma ütlustes kinnitanud, et

hinnapakkumistes esitatud andmed on õiged ja tegemist ei ole paisutatud hindadega.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlustel ei ole sellist asja olnud, et ta oleks kokku leppinud H.

Mooraga selles, et OÜ Tuisu poolt esitatud hinnapakkumistes olevaid mahtusid ja summasid

paisutada ja näidata neid kunstlikult kõrgemate ja ebaõigetena.

Süüdistusaktist ei ole võimalik välja lugeda, milliste tõenditega on prokuratuur soovinud

tõendada, et esines süüdistatavate H. Moora ja OÜ Tuisu juhatuse liikme Artur Nõmme

kokkulepe kajastada lammutusprojekti projekteerimine ja vana seafarmi hoonete lammutamise

maksumus tegelikkusest oluliselt kallimalt.

Maakohus osundab asjaolule, et hinnapakkumistega manipuleerimist ja nende kooskõlastamist

ei ole süüdistatavatele H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu süüdistustes konkreetselt

ette heidetud. Ka ei nähtu süüdistusest kas on süüdistatavate poolt rikutud hanke läbiviimise

korda ja kui on rikutud, siis mil viisil on see toimunud. Prokurör on kohtuvaidluses leidnud, et

OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised tööde nimetuste osas on väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu

hinnapakkumistega. Lisaks leiab prokurör, et OÜ A. ja OÜ R. esindajatel ei olnud ajaliselt

võimalik tutvuda OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga, mistõttu prokuröri hinnangul ei ole

tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas

usaldusväärsed.

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastanud nii OÜ-le Tuisu kui ka OÜ-le A. ja OÜ-le R.

pakkumiskutsed Nõmme seafarmi lammutustöödeks ja kõikidele pakkumiskutsetele olid

lisatud identsed tehnilised spetsifikatsioonid. Seega tulenes lammutustööde nimetuste sarnasus

OÜ Tuisu, OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumistes sellest, et eelmärgitud äriühingud on

hinnapakkumised koostanud pakkumiskutsete lisaks oleva tehnilise spetsifikatsiooni alusel,

mis kajastabki Nõmme seafarmi lammutustöid hoonete nimetuste ja ruutmeetrite järgi. Ka

tunnistajad G.K. (OÜ R. juhataja) ja T.A. (OÜ A. töödejuhataja) on ütlustes selgitanud, et

koostasid hinnapakkumised pakkumiskutsetes sisalduvate ruutmeetrite järgi. Tunnistaja G.K.

ütlustest nähtub, et pakkumiskutse lisaks oleva tehnilise spetsifikatsiooni põhjal, milles

sisalduvad hoonete pindalad – ruutmeetrid, on võimalik hinnapakkumist teha, lisaks hindas ta

objekti ka kohapeal visuaalselt – kui palju seal on eterniiti, bituumenit, ja muid ohtlike jäätmeid,

kuna utiliseerimine on nende asjade juures kõige kallim. Tunnistaja G.K. on oma ütluste

kohaselt käinud lammutatavate hoonetega tutvumas, kuid kusagil dokumentidega tutvumas

käinud ei ole. Ka tunnistaja T.A. ütlustega on tõendatud, et hinnapakkumise koostas ta lähtudes

pakkumiskutsest ja tutvudes lammutatava seafarmi hoonetega kohapeal, lähtudes toodud

ruutmeetritest. Hinnapakkumises olevad nimetused tulenevad pakkumiskutsest. OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus 04.02.2015 vastuse p-s 1 on selgitatud, esmalt on koostatud Nõmme

seafarmi hoonete lammutamise hanke korraldamiseks lammutusprojekti töömahtude

arvestused (tehniline spetsifikatsioon), mis oli vajalik hanke korraldamiseks. Samas ei

kinnitanud tunnistajad G.K. ja T.A. , et nad on töömahtude arvestusega tutvunud, vaid lähtusid

pakkumiskutsetest.

2.3.6. Kuna tunnistajad G.K. ja T.A. on detailselt selgitanud hinnapakkumise koostamise

asjaolusid ning nende ütlustest nähtub, et nad koostasid projektdokumentatsiooni

pakkumiskutsetes toodud andmete ja kohapealse vaatluse alusel ning OÜ Tuisu poolt koostatud

tehnilist spetsifikatsiooni ja projektdokumentatsiooni hinnapakkumiste koostamiseks ei

kasutanud, samuti ei ole neid mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel, siis ei esine maakohtu

hinnangul asjaolusid, mille tõttu tuleks tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused tõendikogumist välja

jätta. Seega ei ole kohtuistungil tuvastamist leidnud tunnistajate G.K. ja T.A. ütlustes

vastuolusid muude tõenditega.

2.3.7. Prokurör on leidnud, et eluliselt on mitteusutavad H. Moora esindaja poolt KIK-le antud

seletused ning tunnistajate O.V. ja T.A. ütlused selle kohta, et H. Moora pani pakkujatele

objektist ülevaate saamiseks mõeldud projektdokumentatsiooni enda kinnistul asuvasse

lahtisesse postkasti ja pakkumiste tegijad viisid ka oma pakkumised sinna postkasti, kuna

infotehnoloogilises mõttes väga arenenud ajastul puudub sellisel arhailisel käitumisviisil

igasugune objektiivne põhjus.

Maakohtu hinnangul taolist käitumisviisi, kus kirjad jm kirjalikud materjalid toimetatakse

adressaadile kätte saatja postkasti kaudu, võib lugeda tänapäevase infotehnoloogiliselt

arenenud ajastul tõepoolest suhteliselt harva esinevaks olukorraks. OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus esindaja 16.01.2015 kirjast KIK-le nähtub, et kogu kirjavahetus, sh

pakkumiskutsete väljasaatmine ja pakkumiste laekumine, toimus posti teel läbi kinnistul asuva

postkasti põhjusel, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainus juhatuse liige H. Moora elas

kõnealusel perioodil Pärnu maakonnas, mistõttu viibis ta OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

asukohast eemal. Samuti puudusid OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus töötajad, kes oleksid

saanud pidevalt viibida tema asukohas. Üldiselt ei kasuta H. Moora e-posti, mistõttu ei pea ta

ka OÜ-ga Holstre-Nõmme Puhkekeskus seotud kirjavahetust reeglina e-posti teel, kasutades

selleks kinnistul asuvat postkasti. Eelmärgitut kinnitavad ka tunnistaja E.L. ütlused, mille

kohaselt H. Moora oli aastatel 2012-2013 OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainuke töötaja ja

ettevõttel puudusid kontoriruumid. Omavaheline suhtlus toimus kas kohtumistel või telefoni

teel, kuid e-posti omavaheliseks suhtlemiseks ei kasutatud.

Eelnev haakub ka tunnistajate O.V. ja T.A. ütlustega, kus tunnistajad on oma ütlustega

kinnitanud, et hinnapakkumised OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus pandi tema kinnistul

asuvasse postkasti ning ise nad H. Mooraga Nõmme seafarmi hoonete juures ei kohtunud.

Sealjuures ilmneb tunnistaja O.V. ütlustest, et tema poolt hinnapakkumise isiklik viimine OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus kinnistul asuvasse postkasti ei olnud kohalesõidu ainsaks

eesmärgiks, vaid tunnistaja pidi kohapeal OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindajaga kokku

saama, et arutada esitatud pakkumist kliendiga, mis jäi ära, kuid ta jättis hinnapakkumise OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus postkasti. Tunnistaja T.A. ütluste kohaselt tuli hinnapakkumine

panna postkasti, kuna oli selline kokkulepe. Postkast oli identifitseeritav, kuna seal oli kirjas

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus.

Tunnistajad O.V. ja T.A. on oma ütlustes kirjeldanud hinnapakkumiste edastamist postkasti

kaudu OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus detailselt ja veenvalt, mistõttu leidis maakohus, et

tunnistajate ütlused on eluliselt usutavad. Samuti pidas maakohus aktsepteeritavaks ja eluliselt

usutavaks OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjades KIK-le toodud põhjendusi, miks

oli vaja sellist meetodit pakkujatega kirjavahetuseks hanke läbiviimisel.

2.3.8. Prokuröri poolt on maakohtule esitatud läbiotsimisprotokoll 28.04.2015 (ning asitõendi

vaatlusprotokoll 11.05.2015 koos lisadega, millest nähtub, et OÜ Tuisu tegevuskohas aadressil

Suurmetsa, Majaka küla Häädemeeste vald, Pärnumaa läbiotsimise käigus äravõetud

lauaarvutile Dell Inspiron express service code 7240868353 on teostatud vaatlus, mille käigus

kopeeriti arvutis olev ketas. Vaadeldud on kaustas nimetusega Desktop elektroonilisel kujul

failina olevaid dokumente, mh OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus Nõmme seafarmi

lammutusprojekti ja lammutustöödega seonduvaid hinnapakkumisi. Eeltoodud asitõendi

vaatlusprotokolli

11.05.2015

ja

kirjeldatud

failidega

„HP059

Projekt.pdf“

ja

„Lammutusprojekt. Nõmmeseafarm.pdf“ on tõendatud, et lisaks OÜ Tuisu hinnapakkumistele

leidub OÜ Tuisu tegevuskohas leitud arvutis OÜ V. 05.03.2012 ja OÜ E. 01.03.2012

hinnapakkumisi kajastavate failide olemasolu. Siinjuures märkis maakohus, et samanimelised

ja -sisulised failid sisalduvad ka OÜ Tuisu tegevuskohas läbiotsimise käigus äravõetud välisel

kõvakettal WD 3410B P/N WDBAAU0010HBK-01, S/N WCAV58601901, tuvastatud

01.10.2015 asitõendi vaatlusprotokolliga.

Nimetatud asjaolu kohta on oma ütlustes selgitusi andnud nii tunnistaja A.N. kui ka süüdistatav

Artur Nõmm. Tunnistaja A.N. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ V. ja OÜ

E. hinnapakkumised on nende arvutisse failina sattunud sel viisil, et pärast hinnapakkumise

võitmist küsisid nad H. Moora käest näha ka teisi esitatud pakkumisi ja H. Moora saatiski.

Eesmärk nende hinnapakkumiste nägemiseks olevat olnud see, et näha, mis hinnaga teised töid

teevad.

Prokurör peab süüdistuskõnes eluliselt ebausutavaks süüdistatav Artur Nõmme ja tunnistaja

A.N. selgitusi selle kohta, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumised lammutusprojekti

koostamiseks saadi H. Mooralt peale hinnapakkumise võitmist eesmärgiga, et saada teada, mis

hinnaga teised töid teevad, kuna hinnapakkumiste sisu on käsitletav ärisaladusena ning failina

leiti arvutist ainult teiste pakkujate pakkumised lammutusprojekti koostamise osas, mitte

lammutustööde teostamise osas. Kaitsjad on leidnud, et hinnapakkumine ärisaladuse tunnustele

ei vasta ning ükski pakkujatest ei ole keelanud nende hinnapakkumiste edastamist, mistõttu oli

H. Mooral õigus neid ka edastada ja ta ei pidanudki kellegi käest nõusolekut küsima.

Maakohus märgib siinjuures, et OÜ V. ja OÜ E. hinnapakkumistest ning tunnistajate O.V. ja

V.E. ütlustest ei nähtunud, et nende hinnapakkumiste näol oleks olnud OÜ V. ja OÜ E.

ärisaladust sisaldavate dokumentidega. Samuti juhib maakohus tähelepanu asjaolule, et faile on

viimati muudetud 21.11.2012, mis haakub tunnistaja A.N. ütlustega, et hinnapakkumised saadi

H. Mooralt pärast lammutusprojekti projekteerimise hinnapakkumise võitmist.

Maakohus pidas eluliselt usutavamaks olukorda, kui hinnapakkumise võitnud isik tunneb huvi

ka konkureerivate pakkumiste vastu. Asjaolu, et OÜ E. juhatajat V.E. t või OÜ V. tolleaegset

projektijuhti O.V. oleks 2012 mingilgi määral väliselt mõjutatud hinnapakkumiste koostamisel,

ei ole kohtuliku uurimise tulemusena nii tunnistajate V.E. ja O.V. ütlustest ega ka muudest

tõenditest selgunud. Kuna OÜ E. on esitanud omapoolse hinnapakkumise nr 1 juba 01.03.2012

ja OÜ V. 05.03.2012, siis ei tõenda 21.11.2012 kuupäeva kandvate failide olemasolu OÜ Tuisu

arvutis usaldusväärselt ja kahtlusteta H. Moora ja Artur Nõmme kokkulepet KIK-le

valeandmete esitamises Nõmme seafarmi lammutusprojekti projekteerimise maksumuse osas.

2.3.9. Maakohtu otsuse punktis 17 (otsuse lk 37-39) käsitletud failide osas, millised leiti

OÜ Tuisu arvutis ja kõvakettal, märgib maakohus, et esitatud süüdistusest (sealjuures ka

süüdistusaktist, s.o p 14, tõendid 45, 47) ja prokuröri süüdistuskõnest ei nähtu vähimatki

selgitust, kuidas failide elektroonilisel kujul olemasolu OÜ Tuisu tegevuskohas leitud arvutis

ja kõvakettal süüdistatavate H. Moora, Artur Nõmme ja OÜ Tuisu süüd neile esitatud

süüdistuses tõendab. Maakohtu hinnangul failide olemasolu kohta OÜ Tuisu tegevuskohas

olevas arvutis ja kõvakettal, mille kohta on koostatud 11.05.2015 ja 01.10.2015 asitõendi

vaatlusprotokollid, ei tõenda mingilgi määral süüdistatavate süüd neile esitatud süüdistuses.

Maakohus märgib, et esitatud süüdistusest ei nähtu, millist tõenduslikku tähendust omab ja

kuidas süüdistusega seostub asjaolu, et asitõendi vaatlusprotokolliga 29.09.2015 leidis

tõendamist eelmärgitud dokumentide paberkandjal olemasolu OÜ Tuisu tegevuskohas.

Maakohus leiab, et tegemist on OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahelisi

lepingulisi suhteid, sealjuures õigusi ja kohustusi, kajastavate dokumentidega, mille olemasolu

OÜ Tuisu tegevuskohas süüdistatavate süüd neile esitatud süüdistuses ei tõenda.

2.4. Süüdistuses heidetakse süüdistatavatele H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu ette

veel seda, et toetuse saamiseks suuremas mahus esitas OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm

vastavalt eelnevale kokkuleppele H. Mooraga OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus arveid

lammutusprojekti teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus (sh 04.02.2013 arve nr 4

summas 132641,28 eurot; 03.04.2013 arve nr 17 summas 75564 eurot; 22.05.2013 arve nr 24

summas 70196,40 eurot; 25.06.2013 arve nr 30 summas 135691,62 eurot). Veel heidetakse

süüdistatavatele

ette,

et

valeandmeid

sisaldavad

arved,

väljamaksetaotlused,

kuludeklaratsioonid ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid esitas H. Moora KIK-le.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ Tuisu poolt esitatud arved olid õiged.

Süüdistatava kinnituse kohaselt ei saa arveid koostadagi, kui ei ole vormistatud tööde

üleandmise-vastuvõtmise

akt

ja

seda

on

kontrollinud

KIK-i

poolne

esindaja,

omanikujärelevalve ja omanik. Arvetel kajastuvad andmed tulid vastavalt tehtud töödele, mida

kajastab üleandmise-vastuvõtmise akt ja selle alusel tehti arved. Süüdistatava Artur Nõmme

ütlused riimuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kes on kinnitanud, et OÜ Tuisu arved

OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus lammutustööde eest ei olnud paisutatud ja ekslikud.

Tunnistaja A.N. on kinnitanud, et ta ise võttis lammutustööde teostamisest osa ja tööde

üleandmisel käisid kohal KIK-i esindaja, omaniku järelevalve ja ka omanik ise, kes vaatasid

üle tehtud tööd vastavalt arvetele ja alles siis läksid arved tasumisele. Asjaolu, et Nõmme

seafarmi lammutuse objektil osales ka omanikujärelevalve on tõendatud omanikujärelevalve

lepinguga 23.11.2012, mille kohaselt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus sõlmis FIE-ga Väino

Kalmann lepingu omanikujärelevalve teostamiseks endise laudakompleksi hoonete

lammutamisel. Tunnistaja E.L. ütlustest nähtub, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus

esitatud arvetele tuli nii ettevõtte juhatajal kui ka raamatupidajal peale kirjutada kinnitus, et

arve on õige. Kinnitus tähendas nii seda, et arve on ettevõttele esitatud ja see on õige, kui ka

seda, et arve sisu on õige, kuna tööde teostamist kontrollis kohapeal KIK-i kontroll.

Maakohus märgib, et süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistajate A.N. ja E.L. ütlused haakuvad

toimikus olevate kirjalike tõenditega. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus väljamaksetaotlustes

ja lisatud kuludeklaratsioonides on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui toetuse saaja juhatuse

liige H. Moora ja raamatupidaja E.L. kinnitanud, et sihtfinantseerimise lepingu kohased tööd

on tehtud nõuetekohaselt, toetusesaaja on tööd vastu võtnud ja need heaks kiitnud. Teostatud

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktidega kinnitasid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse

liige H. Moora, OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm ja ka omanikujärelevalve teostaja V.

Kalmann teostatud ja üleantud tööde mahtu ja maksumust. Samuti kinnitavad KIK-i

kontrollaktid ja KIK-i küsimustikud järelevalvet tehtud tööde osas ja on märgitud, et

üleandmise-vastuvõtmise aktides näidatud tööd on tehtud.

Maakohus märgib, et kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ Tuisu arved ei ületanud

hinnapakkumist. Ei ole tõendamist leidnud, et H. Mooral ja Artur Nõmmel oli omavaheline

kokkulepe valeandmete esitamiseks OÜ Tuisu arvetes ning eeltoodust tulenevalt ei ole

tõendatud

valeandmete

esitamine

ja

nende

sisaldumine

väljamaksetaotlustes,

kuludeklaratsioonides ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides. Seega eelkäsitletud

tõenditega on tõendamist leidnud, et toetuse saaja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kulutused

olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks.

2.5. Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et süüdistuses sisalduv esitatud etteheide, et projekti

maksumust näidati taotlustes ja nende alusdokumentides oluliselt kõrgemana on tõendatud

KIK-i kuriteoavalduses väljatoodud audiitori järeldusega. Selle kohaselt oli lammutustööde

hind kõrgem, kui tavapäraselt sellistel objektidel. Vaadeldava objekti näol on tegemist

kõrgeima kogumaksumusega lammutusprojektiga, mida KIK on toetanud seisuga veebruar

2015.

Maakohus, nõustudes kaitsjate seisukohaga, leiab, et kõnealusel juhul tuleb prokuröril tõendada

süüdistuses esitatud asjaolusid ja etteheiteid, sh seda, et süüdistatavad H. Moora ja OÜ Tuisu

juhatuse liige Artur Nõmm on kokkuleppel kajastanud lammutusprojektis ja OÜ Tuisu

hinnapakkumises lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise

maksumust tegelikkusest oluliselt kallimalt ning OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on

eelneval kokkuleppel H. Mooraga esitanud arved OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus

lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus

ja seda, et arved sisaldavad valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas.

Lähtudes KrMS §-s 14 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lasub tõendite

esitamise kohustus prokuröril ning kaitsjal. Kuna süüdistusfunktsiooni täidab prokurör, siis

tuleb prokuröril esitada tõendid, mis süüdistatavate süüd kahtlusteta tõendavad. Käesoleval

juhul nõustub maakohus kaitsjate seisukohaga, et ehitushinna tegelikkusele vastavuse

hindamine kuulub eriteadmistega isiku - eksperdi või asjatundja ülesannete hulka.

KIK-i kuriteo teate p-s 28 on märgitud, et audiitor vaatles pisteliselt KIKAS-es (s.o KIK-i

elektroonilises keskkonnas) ja riigihangete seaduses teiste hangete maksumusi võttes esialgu

võrdlusel aluseks lammutavate ehitiste ehitusaluse pinna ning on võrrelnud OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus projekti 4 projektiga, sh projekt nr 3138 „Tartu linnas asuvate

Nõukogude Liidu aegsete sõjaväelennujaama hoonete lammutamine“, projekt nr 2910 „Endise

Kiltsi sõjaväelinnaku kasutusest väljalangenud militaarehitiste lammutamine“, projekt nr 5685

„Müüsleri nõukogudeaegsete sigalate lammutamine“ ja projekt nr 8164 „Priipalu Sigala

lammutustööd“. Kuriteo teate p-s 29 on märgitud, et audiitori hinnangul ei vasta auditeeritava

projekti (s.o OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus) projekti puhul lammutustööde maksumus

turuhinnale ja vajadusel saab teha kõikide KIK-st rahastatud lammutusprojektide hindade

analüüsi.

Maakohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usaldusväärse tõendina käsitletav KIK-i kuriteo

kaebus osas, mis kajastab nn audiitori seisukohti ja järeldusi, kuna ehitushinna tegelikkusele

vastavuse hindamine kuulub eriteadmistega isiku – eksperdi või asjatundja ülesannete hulka.

Käesoleval juhul on tõusetunud küsimus, et millest lähtudes on KIK-i audiitor pidanud

vajalikuks justnimelt neid eelpool käsitletud nelja projekti võrrelda OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus projektiga, kui oli võimalus võrrelda kõiki KIK-st rahastatud lammutusprojekte

ja teostada ehitus- ja lammutushindade analüüsi. Samuti tekkis maakohtul küsimus KIK-i

audiitori isikus ning tema pädevuses, samuti selles, millised suhted olid temal arvamuse

andmisel tol momendil kahtlustatavatega.

Maakohtu hinnangul on KIK-i audiitori arvamuse puhul probleemiks ka see, et kohtumenetluse

pooltel ei ole olnud võimalust KIK-i audiitorile lammutusprojektide võrdlusanalüüsi ja saadud

andmete kohta täpsustavaid küsimusi esitada, kuna teada ei ole tema isik ja teda ei ole kutsutud

kohtuistungile, eelmärgitud asjaolule on osundanud ka Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad.

Puuduvad usaldusväärsed tõendid, millega oleks võimalik tõendada, et süüdistatavad H. Moora

ja OÜ Tuisu juhatuse liige Artur Nõmm on kokkuleppel kajastanud lammutusprojektis ja OÜ

Tuisu hinnapakkumises lammutusprojekti projekteerimise ja vana seafarmi hoonete

lammutamise maksumust tegelikkusest oluliselt kallimalt ning OÜ Tuisu juhatuse liige Artur

Nõmm on eelneval kokkuleppel H. Mooraga esitanud arved OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde teostamise eest tegelikkusest

suuremas mahus ja seetõttu sisaldavad arved valeandmeid teostatud tööde maksumuse osas.

2.6. Asjatundja ülekuulamisega oleks olnud võimalik kõrvaldada tekkinud kahtlused, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus võis saada või sai soodustust riigieelarvest pettuse teel.

KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendatakse

süüdistatava kasuks. Seega antud juhul tuleb nõustuda süüdistatavate ja nende kaitsjate

seisukohaga, et süüdistatavate poolt KIK-le esitatud andmetes valeandmeid ei sisaldunud ja

sellega oli maakohtu hinnangul täidetud ka KIK nõukogu poolt 13.12.2011, 28.04.2012,

11.12.2012, 19.02.2013 kinnitatud versioonides „Keskkonnaprojektide finantseerimise kord“

p 5.1 nõuded selles, et KIK-i toetust võib kasutada ainult abikõlblike kulutuste tegemiseks,

p 5.2 nõuded selles, et abikõlblikuks loetakse toetuse saaja kulutused, mis on vajalikud ja

põhjendatud projekti eesmärkide elluviimiseks, ning p. 13.1 nõuded selles, et toetuse saaja on

kulud teinud ja dokumentaalselt tõestanud, esitades „Keskkonnaprojektide finantseerimise

kord“ p-des 13.2 ja 14.2 loetletud dokumendid.

2.7. Samuti heidetakse H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu esitatud süüdistuses ette, et

KIK-le on esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes valeandmeid selle kohta, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on tasunud KIK-ga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingus

ette nähtud omafinantseeringu summas 172 538,88 eurot. Tegelikkuses omafinantseeringu

tasumist sellises ulatuses ei toimunud. Vastavalt H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppele

teostati OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu ülekannete ahel, mille tulemusel jõudis

enamus omafinantseeringuna tasutud summa tagasi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus.

Selleks sõlmisid H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel ja Artur Nõmm OÜ Tuisu

nimel 06.02.2013 näiliku ostu-müügilepingu, mille kohaselt pidi OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus müüma OÜ-le Tuisu kruusa 46 700 m3 hinnaga 4 eurot m3. Tegelikkuses kruusa

müüki ega kaevandamist käesoleva ajani ei ole toimunud ning näiliku lepingu eesmärk oli

tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu

omafinantseeringuna tasutud summad. Ostu-müügilepingu raames väljastas OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus OÜ-le Tuisu ajavahemikul 06.02.2013 kuni 25.07.2013 neli arvet, mille

kohaselt müüdi OÜ-le Tuisu 38 785,10 m3 kruusa ja OÜ Tuisu on tasunud nende arvete alusel

ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 kokku 186 169,06 eurot.

2.7.1. Süüdistuses on asutud seisukohale, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu

poolt 06.02.2013 sõlmitud ostu-müügileping on näilik põhjusel, et kruusa müüki ega

kaevandamist ei ole käesoleva ajani toimunud ning lepingu eesmärgiks oli tagastada projekti

raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud

summad. Ka on süüdistuses viidatud sellele, et OÜ Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus näilike kruusamüügi arvete alusel.

2.7.2. H. Moora kaitsja vaidles süüdistuse etteheidetele vastu leides, et prokuratuuri poolt

maakohtule esitatud tõendid ei kinnita OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt

06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu näilikkust, samuti ka asjaolu, et hetkel ei ole

kruusa kaevandamist toimunud, kuna õiguste omandamine tuleviku tarbeks on äärmiselt

tavapärane (nt futuurid, vahetusvõlakirjad jms). Süüdistatav on deklareerinud ja kajastanud

tehingut ametlikult riigi ees, sh on deklareeritud ja makstud kruusamüügitehingult käibemaksu.

Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad leidsid, et 06.02.2013 sõlmitud ostu-müügilepingu näol on

tegemist kehtiva lepinguga, mis ei ole näilik ning OÜ-l Tuisu on tänaseni lepinguline

nõudeõigus toetuse saaja vastu 46700 m3 kruusa saamiseks. Kruusa ostu-müügitehingust

tulenevaid nõudeid on OÜ Tuisu kajastanud korrektselt oma raamatupidamises.

2.7.3. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ

Tuisu vahel 06.02.2013 sõlmitud lepingut (milline kannab kuupäeva 07.01.2013) tuleb

käsitleda näiliku lepinguna, mille ainsaks eesmärgiks süüdistuse väidete kohaselt oli projekti

raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna tasutud

summade tagastamine ning lepingupoolte poolt mulje jätmine tehingu olemasolust ehk

õigusnäivuse tekitamine.

Kõnealune leping on antud menetlejale üle OÜ Tuisu tegevuskohas aadressil Pärnumaa, XXX

toimunud läbiotsimisel ettevõtte raamatupidaja M.M. poolt.

2.7.4. Süüdistuses sisalduv väide, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt

06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügileping oli sõlmitud üksnes eesmärgiga tagastada

projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu omafinantseeringuna

tasutud summad ja selle lepinguga on lepingupooled on tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust

ehk tekitanud õigusnäivust, ei ole maakohtu istungil uuritud tõenditega tõendamist leidnud.

Tunnistaja E.L. ütlustega on tõendatud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tegevusalaks on

olnud EMTAKI-i järgi kruusa kaevandamine, tegelikult ta ise ei kaevandanud, vaid müüs

maavara varu kruusa kaevandamisõigust ning kaevandamisõiguse müük oli OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus põhitegevuseks. Tunnistaja E.L. on ütlustes kirjeldanud, et näiteks 2007.

aastal on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müünud kaevandamisõigust OÜ-le Lavo

Kaubandus 3 miljoni eesti krooni eest. Kaevandamisõigust on müüdud Sakala maaüksusel,

OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastatud mitmeid kaevandamislubasid.

OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vaheline ostu-müügi leping, mis kannab

kuupäeva 07.01.2013 ja on allkirjastatud 06.02.2013 punktist 1 nähtub, et OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus on müünud OÜ-le Tuisu Sakala maaüksusel olevalt plokk II-lt veepiirist 7-9 m

allpool olevat kruusa, mis pumbatakse välja ostja poolt spetsiaalse kruusa pumpamise

seadmega. Kui kruusa kaevandamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, siis teostab need müüja

(lepingu p 2). Kruusa saab kaevandama hakata siis, kui kogu plokk II piires on kruus

kaevandatud 7 meetrini veepinnast (lepingu p 3). OÜ Tuisu ostab materjali purustatud kruusana

juhul, kui turuhind muutub kõrgemaks (lepingu p 4). OÜ Tuisu tasub 46700 m3 kruusa eest

hinnaga 4 eurot m3 (millele lisandub käibemaks) müüja poolt esitatud arvete alusel (lepingu

p 4). Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmine või mittevastav täitmine toob endaga

kaasa tsiviilseadusandluses ettenähtud vastutuse ja tagajärjed (lepingu p 5).

Asitõendi vaatlusprotokolliga 29.09.2015 on tõendatud OÜ Tuisu tegevuskohas OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu väljastatud arvete nr 13001, 13002, 13003, 13004,

13015 olemasolu. 16.01.2015 kirjas KIK-le on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kinnitanud,

et eelmärgitud ostu-müügilepingu alusel on OÜ-le Tuisu väljastatud arved nr 13001, 13002,

13003, 13004, 13011 ja 13015, kes on lepingu alusel ostnud õiguse kruusa kaevandada ning

asub seda tegema koheselt, kui kruusa turuhind on piisavalt kõrge ning transpordikulud

piisavalt madalad, et kaevandamine oleks kasumlikum. 04.02.2015 OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus kirjast KIK-le, selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus omab küll

kaevandamisluba, kuid ise kaevandamisega ei tegele, vaid müübki olemasolevat maavaravaru

(kruusa).

Seega E.L. ütlustega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus eelviidatud kirjadega on tõendatud,

et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse peamiseks tegevusalaks on olnud kruusa

kaevandamisõiguse müük, eeltoodud seisukohta kinnitavad maakohtu hinnangul ka OÜ Sakala

Teed vastus 05.09.2016 päringule ja kinnistu kasutusvaldusega koormamise ja asjaõigusleping

ning rendileping, millest selgub, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja H. Moora on sõlminud

Sakala Teed OÜ-ga Sakala maaüksuse suhtes kaevandamisõiguse müüki käsitlevaid lepinguid.

Kaevandamise ulatus on määratud vastavalt lepingutele ja vastavas kaevandamisloas sätestatud

piiridele. Samuti on selle päringuga tõendatud, et lisaks Sakala Teed OÜ-le on OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus ja H. Moora sõlminud ka teiste isikutega kaevandamisõiguse

müügilepinguid nimetatud maatüki teistel osadel kaevandamisõiguse võõrandamiseks.

Eelnimetatud asjaolu tõendab ka OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2014. aasta - 2016. aasta

majandusaasta aruanne, mille kohaselt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müügitulu saanud

peamiselt kruusa- ja liivakarjääride tegevusest (2014 95,49%, 2015 100 % ja 2016 98,37%).

Müügitulu kruusa müügist on saadud 2013. aastal 193 224 eurot ning 2014. aastal 74 085 eurot.

Ka aastatel 2012 ja 2011 seisnes eelmärgitud äriühingu müügitulu valdavalt kruusa

kaevandamises, 2012. 51 172 eurot ja 2011 59 423 eurot.

2.7.5. Süüdistatava Artur Nõmme ütluste kohaselt on OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus vahel sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu sisuks kruusa kaevandamise õigus.

Tunnistaja E.L. ütlustest nähtub põhjus, miks OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus sõlmis

OÜ-ga Tuisu kõnealuse lepingu – nimelt ei olnud tunnistaja ütluste kohaselt OÜ-l Holstre-

Nõmme Puhkekeskus omafinantseeringuks raha ja ei olnud kusagilt võimalik ka laenu saada,

siis otsustas H. Moora müüa OÜ-le Tuisu oma vara – kruusa kaevandamise õigust. Tunnistaja

E.L. on tutvunud kohtuistungil KrMS § 288 lg 9 p 2 alusel OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

poolt OÜ-le Tuisu väljastatud arvetega ning on kinnitanud, et tegemist on arvetega kruusa

kaevandamisõiguse müügi kohta ja mahud on toodud sellepärast, et see oleks mõõdetav ja

hinnatav. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüs oma vara ja selle rahaga maksis

omafinantseeringu. Tunnistaja E.L. on kinnitanud, et kruusa kaevandamisõiguse müügi kohta

arved koostas tema vastavalt H. Moora poolt antud andmetele ja nii nagu oli vaja raha OÜ-le

Tuisu arvete tasumiseks. Arvete tasumine toimus pangaülekannetega. Tunnistaja E.L. ütluste

kohaselt, kui hakatakse kaevandama, siis esitatakse ka keskkonnadeklaratsioonid.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest nähtub, et OÜ-l Tuisu on vaja kruusa oma

majandustegevuses, kuna OÜ Tuisu tegeleb maaparanduslike teedeehitustega ja teede juurde

kuuluvate platside rajamisega ja selleks vajatakse kruusa suuremas koguses. OÜ-l Tuisu oli

mõte tööde tegemiseks kruusa endale varuda ja see oli majanduslikult mõistlik, sest kruusa hind

oli antud momendil hea võrreldes teistega ja arvestades OÜ Tuisu majanduskasvu ja teades,

millised tööd on perspektiivis tulemas ja kruusa hinnad võivad minna kahekordseks.

Süüdistatava Artur Nõmme ütluste kohaselt tuleb selle lepingu sõlmimist käsitleda kui

investeeringut, kuna OÜ Tuisu ei ole kruusa saanud otstarbekalt veel ära kasutada ja

majanduslikult ei ole veel olnud kasulik seda kusagile paigutada, sest alati on saadud lähemalt

kruusa kätte. Artur Nõmme ütluste kohaselt on OÜ Tuisu juhatuses arutatud, et kui OÜ Tuisu

osaleb hangetel ja võidab hanke Viljandile lähemale, siis kasutatakse kruusa vastavalt

vajadusele. Süüdistatava ütlustel on võimalik, et kruusa võidakse kasutada Rail Balticu ehitusel,

kuna töödega on juba alustatud ja paika on pandud trassid või on võimalik kruus maha müüa.

OÜ Tuisu teeb pakkumisi üle Eesti, eelkõige Pärnumaal, kuid ei välista ka Viljandimaad, 100

kilomeetri raadiuses oma ettevõtte asukohast, kuna on masinate vedu. Süüdistatav Artur

Nõmme kinnitusel kindlat kokkulepet ei olnud, et mis aja jooksul peab kruusa kaevandama ja

kruusa kaevandatakse vastavalt vajadusele. Ta on juristidega konsulteeritud, et kuna kruus on

välja ostetud ja see on OÜ Tuisu oma, siis sellele kehtib 30 aastat ostuõigus, sellepärast ei ole

seda kuhugi platsile ära vedanud. Süüdistatav Artur Nõmme kinnitusel oli KIK teadlik kruusa

ostu-müügilepingust. Ta mäletab, et ise helistas ja rääkis kohaliku KIK-i esindajaga ning ka

H. Moora oli talle öelnud, et seda tehingut võib teostada sellisel moel, kuna KIK-lt on saadud

luba. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustel oli kruusa ostuhind poole odavam teiste pakutud

hinnast, s.o 4 eurot tonni kohta, ja purustatud kruusal 6-6,5 eurot tonni kohta. Kuna ühes kandis

on kaks tonni kruusa, oli kruusa ostmisel tonni hind 2 eurot. OÜ-l Tuisu on kruusa

kaevandamiseks masinad ja võimekus 100 % olemas.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlused haakuvad tunnistaja A.N. ütlustega, kelle ütlustest nähtuvalt

on OÜ Tuisu ostnud OÜ-lt Holstre-Nõmme Puhkekeskus kruusa ja see asub välja

kaevandamata OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus territooriumil. OÜ-l Tuisu on kruusa vaja,

kuna ta teostab pidevalt igasuguseid RMK ja maaparandustöid, kus on ka teede ehitused ja

rekonstrueerimised ning sinna kulub palju kruusa. Lisaks on tunnistaja A.N. kinnitanud, et KIK

oli juba lammutustööde teostamise ajal kruusa ostu-müügitehingust teadlik. Lammutustööde

algul pakkus H. Moora välja, et ta müüb OÜ-le Tuisu kruusa ja sellest kruusa müügi rahast

maksab omaosaluse. Tunnistaja ütluste kohaselt oli KIK-i esindajat eeltoodust informeeritud

ning KIK-i esindaja, kes objektil käis kiitis selle heaks. Kruusa ostu-müügileping sõlmiti

eesmärgiga seda kruusa kasutada oma tulevastel objektidel, kuna OÜ Tuisu osaleb pidevalt

suurtel hangetel, kus on palju teede ehitust. Kruusa võib kasutada ka Rail Balticu ehitusel.

Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt osteti kruusa põhjusel, et hind, mis pakuti oli soodne, kuna

praegu on kruusa hind 4 eurot tonni eest, OÜ Tuisu ostis aga 4 eurot kant (m3), 1 kant vastab

peaaegu 2-le tonnile kruusale, vahe on kahekordne. Seda kruusa saab OÜ Tuisu kasutada siis,

kui ta võidab Viljandile lähemale mõne objekti. Logistiliselt ei ole mõtet hakata kruusa vedama

Pärnu lähistele.

2.7.6. Prokurör on süüdistuskõnes leidnud, et OÜ-le Tuisu lepingu alusel müüdud kruus ei

olnud soodne. Siinjuures viitab prokurör KrMS § 297 korras kogutud tõendile - Maanteeameti

poolt ajavahemikus 2013-2016 kehtestatud ehituskruusa, ehitusliiva ja liiv-täitepinnase

müügihindadele, mille kohaselt müüs Maanteeamet enda kaevandamisloaga karjäärides aastal

2013 veealust kruusa hinnaga 2,47 eurot m3 (hinnale lisandub käibemaks), 2014 hinnaga 2,37

eurot m3 (lisandub käibemaks), 2015 hinnaga 2,40 eurot m3 (lisandub käibemaks) ja 2016

hinnaga 2,21 eurot m3 (lisandub käibemaks). Maateeameti täiendavast vastusest 25.01.2018

nähtub, et Maanteeamet müüb oma karjääridest vaid looduslikku kaevist (kruusa, liiva ja

täiteliiva).

TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga

ei ole ette nähtud teisti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind).

Prokuröri poolt viidatud tõend annab teavet Maanteeameti poolt kehtestatud, s.o riiklikult

reguleeritud kruusahinnast, ning ei kajasta kruusa keskmist müügihinda, s.o turuhinda Viljandi

maakonnas 06.02.2013 seisuga, kui sõlmiti OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu

vaheline kruusa ostu-müügi leping. Seega ei ole võimalik prokuröri poolt viidatud tõendiga

tõendada asjaolu, kas kõnealuses lepingus kajastatud kruusa ostu-müügihind turuhinnast

soodsam või mitte. Eeltoodud põhjusel jättis maakohus Maateeameti vastused tõendikogumist

välja.

2.7.7. Seda, et 06.02.2013 kruusa ostu-müügilepingus kokkulepitud hind oli OÜ-le Tuisu

kasumlik, on Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad lisaks süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja

A.N. ütlustele püüdnud tõendada ka OÜ Grossi Puit 09.01.2017 kruusa müügi

hinnapakkumisega, JAVO Grupp OÜ 05.10.2015 vastusega hinnapäringule kruusa hinna kohta,

OÜ Tee & Maa e-kirja ja arvega nr 81 12.07.2016 OÜ-le Tuisu, OÜ Tee & Maa OÜ 31.07.2017

arvega nr 147 Tuisu OÜ-le ja OÜ Tee & Maa hinnakirjaga (väljatrükk 2/4/2018), millest nähtub

kruusa hind 12.07.2016, 31.07.2017 ja 2018 seisuga.

Maakohus leiab, et kaitsjate eelmärgitud kirjalikud tõendid ei tõenda kruusa müügihinda kruusa

ostu-müügi lepingu sõlmimise momendil, s.o 06.02.2013, seega ei oma ka kaitsjate esitatud

kirjalikud tõendid kruusa müügihindade kohta kriminaalasjas tähtsust, mistõttu maakohus jättis

kaitsjate eelmärgitud tõendid tõendikogumist välja.

2.7.8. Maakohtul ei olnud alust kahelda süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. ütlustes,

et OÜ-le Tuisu 06.02.2013 müüdud kruusa hind 4 eurot m3 (millele lisandub käibemaks) oli

OÜ Tuisu jaoks soodne, kuna asjas puuduvad muud tõendid, mis Artur Nõmme ja A.N.

eeltoodud ütlusi kahtluse alla seaksid. Asjaolu, et OÜ Tuisu on oma majandustegevuses

järjepidevalt kruusa ehitusmaterjalina või muul otstarbel kasutanud või plaanib kasutada, on

tõendatud lisaks süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistaja A.N. ütlustele ka OÜ Tuisu juhatuse

liikme 08.01.2018 õiendiga.

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kirjadega KIK-le, tunnistajate E.L. ja A.N. ning

süüdistatava Artur Nõmme ütlustega on maakohtu hinnangul tõendamist leidnud asjaolu, et

OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus KIK-ga sõlmitud sihtfinantseerimise lepingus ette nähtud

omafinantseeringu tasumiseks raha ei olnud ja kuna ei olnud võimalik laenu saada, siis otsustas

H. Moora OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse juhatuse liikmena müüa OÜ-le Tuisu kruusa

kaevandamise õigust. Samuti on tunnistaja E.L. ütlustega, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

04.02.2015 kirjaga ning OÜ Sakala Teed vastusega 05.09.2016 päringule usaldusväärselt

tõendamist leidnud, et kruusa kaevandamisõigust on Sakala maaüksusel OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus müünud varemgi – 2007 OÜ-le Lavo Kaubandus, hiljem OÜ-le Sakala Teed ning

taoline tehing ei olnud esmakordne, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus äritegevuses on maavara

kaevandamise õiguse müügi näol tegemist tavapärase käitumisega.

2.7.9. Poolte käitumine pärast ostu-müügilepingu sõlmimist oli järgmine.

H. Moora kaitsja on esitanud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksuaruannete

väljatrükid veebruar 2013 kuni september 2013 kohta tõendamaks asjaolu, et OÜ-le Tuisu

väljastatud arved on kajastatud 20%-ga maksustatavate tehingute hulgas, ostu-müügileping ja

selle alusel väljastatud arved on reaalsed, kuna käibemaks on tasutud. Prokurör on leidnud, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetest nähtub, et need tehingud

on moodustanud perioodil 2013 veebruar kuni juuli väga suure osa osaühingu käibemaksuga

maksustatavast käibest. Samas, kuna deklareeritud on ka erinevate kuude lõikes seadusega

maha arvatavat sisendkäibemaksu reeglina suuremas summas, kui käibemaks kruusa ostu-

müügil, siis enamasti ettevõttel tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkinud ei ole, vaid on

deklaratsiooni kohaselt tekkinud enammakstud käibemaks. Erand on ainult 2013 juuli

deklaratsioon, kus on deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sinna perioodi jääb ka

kruusa eest esitatud arve nr 13015 (25.07.2013). Prokurör leiab, et ei saa öelda, et OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus oleks teinud kõigi kruusamüügi arvete osas kulutusi selles mõttes, et

oleks riigile tasutud käibemaks, mis peaks tõendama, et tegemist on tegeliku lepinguga.

Tulenevalt käibemaksu aruannetest veebruar 2013 – september 2013 ning OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus arvetest ja tunnistaja E.L. ütlustest, leiab maakohus, et kõnealusel perioodil

esitatud arvetel sisalduv käibemaks on deklareeritud ja OÜ-le Tuisu väljastatud arved on

kajastatud 20%-ga maksustatavate tehingute hulgas. Arvel nr 13001 06.02.2013 käibemaks

20% summas 11 766,88 eurot kajastub ka 2013 veebruarikuu käibemaksu aruande 4 .real, arvel

nr 13002 11.03.2013 käibemaks 20% summas 80 eurot kajastub 2013 märtsikuu käibemaksu

aruande 4. real, arvetel nr 13003 16.04.2013 ja nr 13004 24.04.2013 käibemaks 20% 80 eurot

ja 6297 eurot sisalduvad 2013 aprillikuu käibemaksu aruandel 20%-ga maksutatava

käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6429,82 eurot). Arvel nr 13011 31.05.2013

sisalduv käibemaks 20% 5859,40 eurot sisaldub 2013 maikuu käibemaksu aruandel 20%-ga

maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 6491,22 eurot) ning arvel nr 13015

25.07.2013 sisalduv käibemaks 20% 7104,90 eurot sisaldub 2013 juulikuu käibemaksu

aruandel 20%-ga maksutatava käibemaksu hulgas (deklareeritud summa on 7746,68 eurot).

Prokurör ei ole ka eelmärgitule põhimõtteliselt vastu vaielnud. Prokuröri ülaltoodud seisukoht,

et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei ole teinud kõigi kruusa müügi arvetega kulutusi,

seonduvalt käibemaksu tasumisega ei ole kooskõlas kohtuistungil uuritud tõenditega, eelkõige

eelmärgitud käibemaksu aruannetega ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu

esitatud arvetega. Asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus kõnealusel perioodil

käibemaksu võlgnevus puudus, on tõendamist leidnud osaühingu raamatupidaja E.L. poolt

tunnistajana antud ütlustega, kelle ütlustel käibedeklaratsioonide rida 12/13 kohaselt tasumisele

kuuluv käibemaks on maksuametile tasutud. Lisaks eeltoodule on tunnistaja E.L. ütlustega

tõendamist leidnud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2013 majandusaasta aruanne kajastab

OÜ-ga Tuisu tehtud kruusa kaevandamisõiguse tehingut – see kajastub osaühingu omakapitalis

ehk teenitud tulus.

Süüdistatav Artur Nõmme ütluste kohaselt on kõnealune kruusa ostu-müügileping OÜ Tuisu

raamatupidamises kajastatud. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustega haakub OÜ Tuisu 2016

majandusaasta aruandest nähtuvad asjaolud, kuna OÜ Tuisu raamatupidamise aastaaruanne

(bilanss) kohaselt varade all bilansireal „varud“ kajastatud OÜ-ga Holstre-Nõmme

Puhkekeskuse teostatud kruusa ostu-müügileping – 31.12.2016 seisuga on varude all summa

155 141 eurot ja 31.12.2015 seisuga on varude all olnud 242 660 eurot. Samas OÜ Tuisu 2013,

2014 majandusaasta aruannetest vastavat varu ei nähtu.

OÜ

Tuisu

pearaamatu

väljavõtetest

01.01.2015-31.12.2015,

01.01.2016-31.12.2016,

01.01.2017-31.12.2017 nähtub, et alates 05.01.2015 kajastub OÜ Tuisu pearaamatus kanne

ettemakstud varude eest 155 140,88 eurot, mis on kooskõlas juba eelnevalt viidatud Artur

Nõmme ütlustega ja OÜ Tuisu 2016 majandusaasta aruandega OÜ Tuisu raamatupidamises

kõnealuse ostu-müügi lepingu kajastamise kohta.

2.7.10. Maakohtu hinnangul nii OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui ka OÜ Tuisu kajastanud

kruusa kaevandamise õiguse ostu ja müüki mõlema äriühingu raamatupidamisarvestuses ja

eelmärgitu on usaldusväärselt tõendamist leidnud tunnistaja E.L. ja süüdistatava Artur Nõmme

ütlustega ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus käibemaksu aruannetega, OÜ Tuisu

majandusaasta aruannetega ja OÜ Tuisu pearaamatu väljavõtetega.

Lisaks sellele, et kruusa müügiõiguse võõrandamine on kajastatud lepingupoolte OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus aruandluses ja raamatupidamisarvestuses, on pooled asunud lepingut

täitma. Eelmärgitut tõendavad asjaolud, mille kohaselt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on

väljastanud vastavalt ostu-müügilepingule OÜ-le Tuisu arved: nr 13001 06.02.2013, nr 13004

24.04.2013, nr 13011 31.05.2013 ja nr 13015 25.07.2013 ning OÜ Tuisu on arved tasunud,

mida tõendab väljatrükk OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pangatehingute kohta.

2.8. Prokuratuuri hinnangul kinnitab OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelise

ostu-müügilepingu näilikkust ning kohustusliku omafinantseeringu tasumata jätmist rahade

liikumine nende kahe äriühingu vahel, mille kronoloogiline loetelu on kajastatud

süüdistusaktis. Samuti on kajastatud raha ülekandeid OÜ Tuisu ja teiste äriühingute, sh

Helgi&Pojad OÜ, Massiaru Põllumajandusliku OÜ, Weiss OÜ vahel ning KIK-i ja OÜ Tuisu,

vahel.

2.8.1. 03.03.2015 PPA nõudekirja alusel pankadele on laekunud Swedbank AS-lt ning AS-lt

SEB Pank vastused koos kontode väljavõtetega 01.01.2012-03.03.2015, millest nähtub, et OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus ei oma Swedbank AS-is kontot ning AS-is SEB Pank omab

arvelduskontosid nr EE451010220037936014 ja nr EE851010220079263017. OÜ Tuisu omab

Swedbank AS-is arvelduskontot nr EE032200221036365103 ning AS-is SEB Pank

arvelduskontot nr EE771010220114065015. Prokuröri poolt on maakohtule esitatud

01.10.2015 koostatud pangakontode vaatlusprotokoll koos lisadega. Vaatluse käigus on

tuvastatud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu pangakontodel ülekanded, mis on

täpsemalt ära toodud maakohtu otsuse punktis 25 (otsuse lk 49-51).

OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus arvelduskontode vaatlusega on tõendamist

leidnud, et ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.03.2015 on Rahandusministeerium kandnud

arvete nr 4, 17, 24 ja 30 eest OÜ-le Tuisu ühtekokku 172 538,87 eurot ning OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus 241 554,43 eurot. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on ajavahemikul 01.01.2012

kuni 03.03.2015 OÜ-le Tuisu kandnud ühtekokku 22 447 eurot selgitusega „laenu

tagasimakse“. Ajavahemikul 01.01.2012 kuni 03.03.2015 kandis OÜ Tuisu OÜ-le Holstre-

Nõmme Puhkekeskus ühtekokku 209 606,06 eurot, millest 187 129,06 eurot moodustasid

kanded arvete nr 13001, 13002, 13004, 13005, 13011 ja 130015 eest ning 22 447 eurot kanded

selgitusega „lühiajaline laen“.

2.8.2. Lisaks süüdistuses toodud väitele OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel

06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu näilikkuse kohta, on prokurör kohtuvaidluses

leidnud, et kõnealune leping on nii ebamäärane, et sellest ei selgu lepingu ese.

Maakohus märgib, et VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste

lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja

eesmärgist. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel 06.02.2013 sõlmitud leping

reguleerib pooltevahelisi suhteid kruusa võõrandamisel, mis asub müüja kinnistul veepiirist 7-

9 m allpool ja mille üleandmiseks ostjale peab ostja selle ise müüja kinnistul välja pumpama

(lepingu p 1), millist tegevust on lepingu punktides 2 ja 3 defineeritud ka kaevandamisena.

Lepingu punktides 4 on reguleeritud müügiobjekti hind. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda

seisukohale, et tegemist on kruusa kaevandamise õiguse müügi lepinguga, eelkõige põhjusel,

et kruusa valduse üleminek ostjale toimub tasu eest ning ostja peab kruusa ise maapõuest välja

pumpama ehk kaevandama. Eelmärgitud seisukohta toetab ka asjaolu, et OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus tegevuses enne eelmärgitud lepingu sõlmimist seisnes peamiselt tunnistaja E.L.

ütluste ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja 04.02.2015 kirja andmetel kruusa kui

maavara kaevandamise õiguse müügis. Lepingu punktides 2 – 4 sisalduvad kokkulepped,

millistel tingimustel toimub kruusa kaevandamine ja selle eest tasumine, mh on reguleeritud

olukord, millal käsitletakse väljapumbatud maavara purustatud kruusana (p 4).

Asjaolu, et lepingupooled on avaldanud tahet kruusa kaevandamisõiguse müügiks OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu on tõendatud mh ka süüdistatava Artur Nõmme

ütlustega, mille kohaselt kruusa ostu-müügilepingu sisuks on kruusa kaevandamise õigus.

Maakohus leiab, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt sõlmitud ostu-müügi

leping vastab VÕS §-s 208 sätestatud müügilepingu tunnustele. Lepingu p 3 kohaselt kruusa

saab hakata kaevandama siis, kui kogu plokk II piires on kruus kaevandatud 7 meetrini.

Kohtuliku uurimise käigus ei ole üheselt selgunud, kas nimetatud tingimus on käesolevaks ajaks

saabunud ja kui on saabunud, siis mis hetkel see saabus, st kas kogu plokk II piires on kruus

kaevandatud 7 meetrini veepinnast. Maakohus nõustub H. Moora kaitsja seisukohaga, et

eelpool kajastatud lepingutingimust, s.o millisest hetkest alates saab kaevandamisõigust asuda

teostama, tuleb TsÜS § 102 lg-te 1 ja 2 mõttes käsitleda edasilükkava tingimusena. Siinjuures

kohus viitab ka VÕS §-le 12 lg 1, mille kohaselt lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et lepingu

sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal

õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust.

Seega, arvestades kõnealuse lepingu tingimusi, eelpool viidatud OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus esindaja 16.01.2015 ja 04.02.2015 kirjadest nähtuvaid asjaolusid, tunnistajate

E.L. ja A.N. ning süüdistatav Artur Nõmme ütlusi, aga samuti OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus käibemaksu aruandeid veebruar 2013 – september 2013, OÜ Tuisu majandusaasta

aruandeid ja pearaamatu väljavõtteid ning 01.10.2015 vaatlusprotokollis kajastatud raha

ülekandeid, asus maakohus seisukohale, et lepingupoolte eesmärgiks on olnud kruusa

kaevandamise õiguse müük ja poolte tahteks ei ole olnud jätta muljet tehingu olemasolust ning

sõlmida näilikku lepingut. Ka asjaolu, et nii OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kui ka OÜ Tuisu

on kajastanud kruusa kaevandamise õiguse ostu ja müüki oma raamatupidamisalases arvestuses

ja aruannetes, kinnitab, et pooled on asunud lepingust tulenevaid kohustusi täitma, sh kohustusi

riigi ees, s.o käibemaksu aruannete esitamine, samuti tasumine. OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus on väljastanud lepingu alusel arved ja OÜ Tuisu on arved tasunud. Eelmärgitu

kogumis tõendab, et kõnealune leping ei ole näilik.

2.8.3. Maakohus ei nõustunud Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjate seisukohaga, et kõnealuse

lepingu objektina on lepingupooled kokku leppinud üksnes purustatud kruusa kaevandamise

õiguse müügis. Maakohtu hinnangul on lepingupooled kokku leppinud eelkõige veepiirist 7-9

m allpool oleva kruusa kaevandamisõiguse müügis, millist pumbatakse või kaevandatakse

maapõuest välja spetsiaalse kruusa pumpamise seadmega (s.o looduslik kruus). Eelmärgitud

seisukohta tõetavad ka OÜ-le Tuisu väljastatud arved nr 13001 06.02.2013, nr 13004

24.04.2013, nr 13011 31.05.2013 ja nr 13015 25.07.2013, milles on märgitud, et maksja OÜ

Tuisu peab tasuma veealuse kruusa mitte aga purustatud kruusa eest. Samuti ei nähtu

süüdistatava Artur Nõmme ja tunnistajate E.L. ja A.N. ütlustest, et viidatud arvete alusel müüdi

OÜ-le Tuisu just nimelt „purustatud kruusa“ kaevandamise õigust.

2.8.4. Asjaolu, et süüdistuses loetletud ülekannetest nähtuvalt on OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus tasunud ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 OÜ-le Tuisu viimase poolt

esitatud lammutustööde arvete alusel ning laenutagastusena kokku 264 031,43 eurot ja OÜ

Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus kruusamüügi arvete ning lühiajaliste

laenudena kokku samal perioodil kokku samal perioodil 209 606,06 eurot ei tõenda maakohtu

hinnangul kruusa ostu-müügilepingu ja ülekannete näilikkust.

Maakohtu hinnangul ei põhine süüdistuses toodus väide rahaülekannetel majandusliku sisu

puudumise kohta kohtuistungil uuritud tõenditel. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ

Tuisu vahelise kruusa ostu-müügilepinguga on OÜ Tuisu omandanud kruusa kaevandamise

õiguse, millist asjaolu ei ole ükski süüdistatavatest kahtluse alla seadnud. Võttes aluseks

tunnistaja E.L. ütlused ning 01.10.2015 koostatud vaatlusprotokolli andmed on maakohtu

hinnangul sihtfinantseerimise lepinguga kokkulepitud kohustusliku omafinantseeringu

kohustus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt täidetud rahalistest vahenditest, millised ta

on omandanud OÜ-ga Tuisu 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügilepingu alusel. Eeltoodust

tulenevalt on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt täidetud ka KIK-i nõukogu poolt

13.12.2011,

28.04.2012,

11.12.2012

ja

19.02.2013

kinnitatud

versioonides

„Keskkonnaprojektide finantseerimise kord“ p 4.1 nõuded selles, et omafinantseering peab

olema rahaline ja vastama abikõlblikkuse nõuetele ning p 4.3 (ja p 4.4) nõuded selles, et

ettevõtjatel peab olema omafinantseerimine vähemalt 50% KIK-i finantseeritava projekti või

projekti etapi abikõlbulike kulutuste maksumusest.

Maakohtule jääb arusaamatuks, miks on leidnud süüdistuses kajastamist OÜ Tuisu ja OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu ja teiste äriühingute sh Helgi&Pojad OÜ, Massiaru

Põllumajandusliku Osaühingu, Weiss OÜ vahelised rahaülekanded laenu andmisest ja laenu

saamisest, kuna laenulepingute sõlmimist süüdistatava OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus vahel ning OÜ Tuisu ja äriühingute Helgi&Pojad OÜ, Massiaru

Põllumajandusliku Osaühingu, Weiss OÜ vahel ei ole süüdistatavatele ette heidetud, seega ei

nähtu süüdistusest, kuidas seonduvad laenusuhted süüdistatavatele esitatud süüdistusega.

Samas on süüdistuses viidatud sellele, et lisaks kruusa ostu-müügilepingule on ka ajavahemikul

04.02.2013-19.08.2013 kirjeldatud tehingud ja rahaülekanded näilikud. Süüdistusest ja

prokuröri süüdistuskõnest ei nähtu esitatud väite põhjendust ning vastavat väidet kinnitavaid

tõendeid. Tunnistaja E.L. ja süüdistatav Artur Nõmme ütlustega on tõendatud, et OÜ Tuisu on

andnud laenu OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja need laenud on kõik ka tagasi makstud.

2.8.5. Prokurör on süüdistuskõnes seadnud kahtluse alla, kas Sakala maaüksusel oli piisavalt

maavara – kruusa, mida oli võimalik kõnealuse lepinguga võõrandada.

Tunnistaja E.L. on kinnitanud, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli võimalik 2013 müüa

OÜ-le Tuisu suurusjärgus 50 000 m3 ehituskruusa, kuna seal on ka praegu suured kogused

varuks, arvestades kaevandamisloaga kaasnevad mahtusid. Tunnistaja E.L. teadmine

kruusavarudest põhines asjaolust, et ta koostas keskkonnatasu deklaratsioone. OÜ-le Tuisu on

kruusa müüdud kaevandamisloa VILM031 alusel.

Keskkonnaameti 06.05.2015 kirjaga ja selle lisadega on tõendatud, et OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus on antud kaks maavara kaevandamise luba nr VILM-031 13.09.2006 ja

L.MK/325538 23.10.2014 ning OÜ-le Tuisu Keskkonnaamet maavara kaevandamise luba

andnud ei ole. Maavara kaevandamisluba nr VILM-031 on välja antud 13.06.2006 tähtajaga 15

aastat. Kaevandatava maavara nimetus ehitusliiv, mille aktiivne varu 355 tuh m3 ja kaevandatav

varu 284 m3. Maavara kaevandamise keskmine aasta määra kogus 19,0 tuh m3.

TTÜ Mäeinstituudi poolt märtsis 2014 koostatud markšeidertööst nr 603 nimetusega „Lolu

liivakarjääri markšeidermõõdistamine“ nähtub, et 20.03.2014 toimus Viljandimaal, Paistu

vallas, Lolu liivakarjääris markšeidermõõdistamine. Punkti 2.1. kohaselt mäeeraldise piires on

tarbevaru alljärgnev: Plokk I pindalaga 2,62 ha liiva varu on 72,311 tuh m3. Plokk II, pindalaga

2,34 ha liiva varu 106,30 tuh m3. Mäeeraldise ehitusliiva tarbevaru on 355 tuh m3, sellest

kaevandatav varu 284 tuh m3. Maavara kaevandamise keskmine aastamäär on 19 tuh m3. Sakala

uuringualal moodustab kasuliku kihi kruusasegune liiv ja peene- kuni keskmiseteraline liiv,

enamus varust asub vee all. Geoloogiliselt on Sakala uuringuala puhul tegemist kirde-

edelasuunalise oosiga. Oosi nõlvad on paiguti väga järsud. Oos koosneb peenema ja jämedama,

kivimirikkama materjali kihtidest ning läätsedest. Paiguti on maavara nõuetele vastav

glatsiofluviaalne kruus-liiv kaetud ülipeene- kuni peeneteralise savika liivaga. Kattekivi

keskmine paksus 1,0 m. Maardla põhjaosa on kattekivi paksus suurem, sest kasvukihi (mulla)

all esineb peeneteraline liiv, mis kõlbab täitepinnaseks. Varud on veepealsed ja veealused. Vee

all on jämedam materjal. Plokkide I ja II liiv vastab keskmiste näitajate poolest ehitusliiva

nõuetele.

Maakohus märgib, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelise ostu-

müügilepingu 06.02.2013 p-de 1, 4 alusel on kokkulepitud maavara – veepiirist 7-9 m allpool

oleva (nn veealuse) kruusa võõrandamises kokku 46 700 m3. Võttes arvesse markšeidertöö

„Lolu liivakarjääri markšeidermõõdistamine“ kaevandatavat varu puudutatavaid andmeid ning

tunnistaja E.L. ütlusi, asus maakohus seisukohale, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli

olemas see maavara varu, mida OÜ-le Tuisu kõnealuse ostu-müügilepinguga müüdi.

2.9. Süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud,

kuna tekkinud kahtlusi selles, kas H. Moora poolt KIK-le esitatud projekti maksumustes,

arvetes, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides esines tõele mittevastavaid ja ebareaalseid

andmeid ehitus- ja projekteerimisalaste tööde hindade ja maksumuste kohta, ei olnud võimalik

kohtumenetluses kogutud tõenditega kohtuliku uurimise käigus kõrvaldada, seega tuleb need

kahtlused KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatavate kasuks.

Maakohtu hinnangul ei leidnud usaldusväärselt ja kahtlusteta tõendamist H. Moora ja OÜ Tuisu

juhatuse liikme Artur Nõmme kokkulepe kajastada Nõmme seafarmi lammutusprojekti

projekteerimise ja lammutustööd tegelikkusest oluliselt kallimalt ning kokkulepe esitada

OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus arveid lammutusprojekti koostamise ja lammutustööde

teostamise eest tegelikkusest suuremas mahus.

Samuti ei leidnud tõendamist süüdistuses toodud etteheited selles, et H. Moora on esitanud

KIK-le valeandmeid sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes ning ta ei ole tasunud

sihtfinantseerimise lepingus ette nähtud omafinantseeringut summas 172 538,88 eurot ja ei ole

täitnud KIK-i finantseerimise korras ettenähtud tingimusi. Samuti ei leidnud tõendamist, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahelised tehingud ja rahaülekanded olid

näilikud ning nende abil KIK-i eksitusse viimine.

2.10. Maakohus leidis, et süüdistatav H. Moora käitumises puudub kuriteo objektiivne

teokoosseis KarS § 210 lg 2 järgi, mistõttu tuleb H. Moora esitatud süüdistuses KarS § 210 lg 2

järgi mõista õigeks kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu on esitatud süüdistus KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 kohaselt

pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises. Kuna maakohus mõistis H. Moora

täideviimisteos - süüdistuses KarS § 210 lg 2 järgi, s.o pettuse teel soodustuse saamises – siis

tuleb õigeks mõista ka Artur Nõmm ja OÜ Tuisu neile esitatud süüdistuste, s.o KarS § 210

lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi pettuse teel soodustuse saamisele kaasaaitamises.

2.11. Kuna maakohus leidis, et süüdistatavate teos puudub kuriteokoosseis neile esitatud

süüdistuste järgi, seega puudub vajadus hakata analüüsima kaitsjate taotlusi aegumise

kohaldamise küsimuses.

2.12. Kuna maakohustus mõistis H. Moora esitatud süüdistuses õigeks tuleb KrMS § 314 p 4

ja TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada Tartu Maakohtu 05.02.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-

16-7253 (15221000029) H. Moorale kuuluvale kinnistule, registriosa nr XXX, asukohaga

XXX, Viljandi maakond (22,59 ha mäetööstusmaa ja 4,80 ha ärimaa) Eesti Vabariigi kasuks

seatud kohtulik hüpoteek summas 172 538,87 eurot.

Apellatsioon

3. Tartu Maakohtu 23.03.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Sirle Melk,

kes taotleb maakohtu õigeksmõistva otsus täies ulatuses tühistamist ja uue süüdimõistva otsuse

tegemist järgmiselt:

- tunnistada H. Moora süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg 2 järgi karistuseks vangistus 1 aasta.

KarS § 73 sätete alusel määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui H. Moora ei pane 1 aasta

6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu;

- tunnistada Artur Nõmm süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks

rahaline karistus 200 päevamäära s.o 6294 eurot (Artur Nõmme 2014 keskmine päevasissetulek

oli 31,47 eurot);

- tunnistada OÜ Tuisu süüdi ja mõista talle KarS § 210 lg-te 2, 3 - § 22 lg 3 järgi karistuseks

rahaline karistus 15 000 eurot;

- KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida ja KarS § 84 alusel mõista konfiskeerimise asendusena

H. Mooralt välja tahtliku süüteoga saadud vara – KIK poolt OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus alusetult välja makstud toetus summas 172 538,87 eurot, mille ulatuses H. Moora

on saanud kriminaaltulu;

- konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta jõusse konfiskeerimisnõude tasumiseni Tartu

Maakohtu 05.02.2018 määrusega H. Moorale kuuluvale kinnistule asukohaga XXXX, Viljandi

maakond Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 172 538,87 eurot.

- KrMS § 180 lg 1 alusel jätta H. Moora valitud kaitsjale vandeadvokaat R. Sarvele

OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA kaudu makstud tasu 8983,81 eurot, Artur Nõmme ja

OÜ Tuisu valitud kaitsjatele vandeadvokaat M. Triipanile ja vandeadvokaadi abi S.-K. Noodile

Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ kaudu makstud tasud vastavalt 3312 eurot ja 10 098,83 eurot

süüdistatavate endi kanda.

3.1. Prokurör taotleb maakohtus uuritud tõendite ümberhindamist, kuna maakohtu argumendid

hinnangutes ja järeldustes ei ole veenvad ning maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta

mitmed usaldusväärsed tõendid, on hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. Maakohus

on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõiguse norme.

Maakohus ei ole arvestanud süüdistatavate versioone kummutavate tõenditega ning on lähtunud

otsuses üksnes nendest tõenditest ja aspektidest, mis mingilgi määral toetavad süüdistatavate ja

nende kaitsjate seisukohti. See on kaasa toonud süüdistatavate käitumisele ebaõige hinnangu

andmise ja see omakorda on viinud ebaõige otsuse tegemiseni.

Siinjuures on maakohus käsitlenud pikalt neid asjaolusid, milles vaidlust ei ole olnud.

Apellatsioonis tuuakse välja kõik asjaolud, milles vaidlust ei ole.

3.2. Vaidluskese ja eriarvamus poolt vahel seisneb selles, et süüdistuse hinnangul esitas

H. Moora vastavalt eelnevale kokkuleppele Artur Nõmmega ning viimase ja OÜ Tuisu kaasabil

valeandmeid KIK-le projekti maksumuse kohta, näidates seda olulisemalt kõrgemana, kui see

tegelikult oli, eesmärgiga vältida kohustusliku projekti omafinantseeringu tasumise kohustust

nõutud ulatuses. Selleks näidati juba OÜ Tuisu esitatud hinnapakkumises ja ka edaspidi

esitatavates arvetes ja tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides tööde maksumust oluliselt

suuremana, kui see tegelikkuses oli. Prokuröri hinnangul on H. Moora KIK-le esitanud

valeandmeid ka 25.07.2013 esitatud sihtfinantseerimise lepingu täitmise aruandes selle kohta,

et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on tasunud ette nähtud omafinantseeringu summas 172

538,88 eurot. Tegelikkuses aga omafinantseeringu tasumist sellises ulatuses ei toimunud.

3.3. Maakohtu hinnangul nähtub KIK-i küsimustikest, et kõik kulutused, mille kohta on esitatud

arved on ka tegelikkuses teostatud. Tegelikkuses aga nähtub nendest, et kõik tööd (tegevused),

mille eest OÜ Tuisu on arved esitanud on teostatud. Just tööde teostamise fakt on see, mida on

võimalik kontrollida, võrreldes omavahel esitatud dokumente ja kohapealset olukorda. KIK-i

küsimustikest ja kontrollaktidest ei saa kuidagi teha järeldust justkui oleks KIK eraldi

kontrollinud, kas teostatud tööd ka tegelikkuses maksid nii palju, kui suures summas neid

deklareeriti. Sellise asjaolu tuvastamine ja kontrollimine pelgalt dokumentide ja paikkonna

vaatlusega on ülimalt keeruline, kui mitte võimatu. Seega ei pea paika maakohtu viide justkui

oleks KIK kinnitanud, et kulutused on tehtud deklareeritud summas.

3.4. Maakohus asus seisukohale, et uuritud tõendid seavad kahtluse alla süüdistuse väite

süüdistatavate omavahelisest kokkuleppest kajastada Nõmme seafarmi lammutusprojekti ja

lammutustööde hinda tegelikkusest oluliselt kallimana ning usaldusväärselt ei ole tõendamist

leidnud, et hinda näidati süüdistatavate kokkuleppel kõrgemana, prokuratuur ei ole

konkreetsete tõenditega tõendanud, milline oli H. Moora ja Artur Nõmme teopanus

hinnapakkumiste väidetaval kooskõlastamisel. Maakohus osundab ka asjaolule, et

hinnapakkumistega manipuleerimist ja nende kooskõlastamist ei ole süüdistatavatele

H. Moorale, Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu süüdistustes konkreetselt ette heidetud. Ka ei nähtu

süüdistusest kas on süüdistatavate poolt rikutud hanke läbiviimise korda ja kui on rikutud, siis

mil viisil on see toimunud.

Apellatsioonis tuuakse välja, et prokuratuur on kohtuvaidluses leidnud, et OÜ A. ja OÜ R.

hinnapakkumised on tööde nimetuste osas väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu

hinnapakkumistega. OÜ A. ja OÜ R. esindajatel ei olnud ajaliselt võimalik tutvuda OÜ Tuisu

projektdokumentatsiooniga, mistõttu prokuröri hinnangul ei ole tunnistajate G.K. ja T.A.

ütlused hinnapakkumiste koostamise ja esitamise osas usaldusväärsed.

Nimetatud järelduseni jõudes on maakohus lähtunud eeldustest, et süüdistatavate ja nende

lähikondsete ja tuttavate kohtus esitatu on tõde, jätnud lihtsalt kõrvale ja käsitlemata need

asjaolud ja faktid, mis selle versiooniga ei sobi. Maakohus ei ole vaadelnud ega andnud

hinnangut tervikpildile, mis avaneb, kui vaadata tõenditest nähtuvat sündmuste jada.

3.5. Maakohus on jätnud esmalt tähelepanuta, et süüdistatavad ei olnud omavahel enne antud

projekti raames kokku puutumist võõrad, vaid tundsid üksteist aastaid seoses jahimeestena

tegutsemisega. Projekti raames teisi hinnapakkumisi esitanud isikuid seob omavahel OÜ Tuisu

ja selle juhataja Artur Nõmm. Nii esitasid lammutusprojekti koostamiseks hinnapakkumised

peale OÜ Tuisu veel OÜ V. ja OÜ E. ning lammutustööde teostamiseks esitasid

hinnapakkumised veel OÜ A. ja OÜ R. . OÜ R. juhataja G.K. on maakohtus öelnud, et tema

tunneb Artur Nõmme, kuna nad on pärit samast kohast Häädemeestelt. Hinnapakkumise

tegemise ajal OÜ V. projektijuhina töötanud O.V. sõnul teab tema OÜ-t Tuisu oma

kursusevenna S. P. kaudu, kes selles osaühingus töötab ja OÜ Tuisu on teinud OÜ-le V.

alltöövõttu ühel ehitusobjektil Tallinnas. Hinnapakkumise esitamise ajal OÜ A.

töödejuhatajana töötanud T.A. ütles maakohtus, et tema tunneb Artur Nõmme, kuna nad elavad

samas piirkonnas Häädemeestel. Samas neid hinnapakkumisi teinud isikutest ei tundnud keegi

H. Moorat, OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohta teadsid nad ainult niipalju, et näidates neile

tehtud hinnapakkumisi meenus neile, et tõepoolest võisid nad sellise hinnapakkumise teha.

Ainukesena ei omanud mingeid tutvussidemeid ei Artur Nõmme ega H. Mooraga OÜ E.

juhataja V.E. .

3.6. Tähelepanuväärne kahe lammutustööde hinnapakkumise puhul – OÜ A. ja OÜ R.

hinnapakkumisel – on, et tööde nimetused on väga sarnaselt kirjutatud OÜ Tuisu

hinnapakkumisega ning need nimetused omakorda tulenevad OÜ Tuisu poolt koostatud

lammutusprojektist, kus need hooned on nimetatud ja kirjeldatud ka nende pindala ja muud

tehnilised näitajad. Uuritud tõenditest ei tulene, et peale hinnapakkumise nr 35 ja

lammutusprojekti oleks OÜ Tuisu koostanud veel eraldi mingi kolmanda dokumendi, kus oleks

märgitud üksnes lammutatavate hoonete tehniline spetsifikatsioon. Tunnistaja E.L. sõnul sai

OÜ Tuisu lammutusprojekt valmis vahetult enne KIK-le esitamist (st siis märtsi teises pooles).

Kaitsja tunnistaja A.N. sõnul käisid nad Nõmme seafarmi kohapeal vaatamas veebruari lõpus

või märtsi alguses ja sealt said nad andmed hoonete tehniliste näitajate kohta (pindala jm).

Märtsi keskpaigas või veidi hiljem esitasid nad hinnapakkumise. OÜ A. ja OÜ R.

hinnapakkumiste kohaselt on need esitatud vastavalt 15.03.2012 ja 12.03.2012, st enne kui on

esitatud OÜ Tuisu hinnapakkumine ja sai valmis projekt, millest tulid need lammutatavate

hoonete tehnilised näitajad. Seega ei saanud sellel kuupäeval hinnapakkumist tehes OÜ A. ja

OÜ R. esindajatel olla võimalust tutvuda hinnapakkumise tegemiseks OÜ Tuisu

projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta läbi kinnistul asuva postkasti nagu on

selgitanud KIK-le OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus esindaja kirjalikus vastuses.

Lisaks on tähelepanuväärne see, et võrreldes lammutustööde teostamiseks esitatud OÜ-de

Tuisu, A. ja R. hinnapakkumisi joonistub kahe viimase puhul välja sama viga. Nimelt on ühe

nimetusena kõigil hinnapakkumistel „hoone nr 7 Settebassein“ „kogus 52 m2“. OÜ Tuisu

hinnapakkumisel on ühiku hinnaks märgitud 30 ja konkreetse nimetuse hinnana märgitud

koguse ja ühiku hinna korrutis 1560. OÜ A. hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini

lammutustööd“, kogus ja ühik „52 m2“, ühiku hind on „32“ ja summa on „52“. OÜ R.

hinnapakkumisel on nimetus „settebasseini lammutus“, kogus ja ühik on „52 m2“, ühiku hind

„23“ ja summa „52“. Seega esineb kahe erineva ettevõtte poolt erinevatel aegadel esitatud

hinnapakkumistes üks viga – ühiku hind ja kogus ei ole omavahel läbi korrutatud ning ühiku

hinnad erinevad omavahel ainult selle poolest, et numbrid on teises järjekorras. Samasugune

viga, kus ei ole ühiku hind kogusega läbi korrutatud esineb mõlemas hinnapakkumises veel

nimetuse „ühenduskoridor E lammutus“ all. Ei ole usutav, et kaks ettevõtet teineteisest

sõltumata teevad hinnapakkumistes sellise vea. Seega ei ole hinnapakkumiste koostamise ja

esitamise osas tunnistajate G.K. ja T.A. ütlused usaldusväärsed. Esineb selgeid viiteid, et

lammutustööde osas esitatud hinnapakkumised ei ole esitatud teineteisest sõltumata, vaid neid

on üritatud kooskõlastada nende sisu osas ehk siis tööde maksumuse osas.

3.7. Puutuvalt maakohtu viitega, et hinnapakkumiste kooskõlastamises ja hindadega

manipuleerimises ei ole isikutele süüdistust esitatud, selgitab prokurör, et isikutele on võimalik

mingit tegu karistusõiguslikult ette heita siis, kui on olemas piisavad tõendid selle kohta, et nad

on konkreetse teo toime pannud. Antud juhul on prokurör ka oma süüdistuskõnes möönnud, et

ei ole olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt on nende

hinnapakkumistega manipuleerinud, seetõttu ei ole selles ka kellelegi süüdistust esitatud ega

ole hinnatud ka H. Moora ja Artur Nõmme teopanust antud teos. Samas on prokuröri hinnangul

tõendatud, et hinnapakkumised on kooskõlastatud ja sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse

osas ning kõik süüdistatavad teadsid seda. Hinnapakkumiste kooskõlastamise eesmärgiks on

olnud see, et võimaldada realiseeruda H. Moora ja Artur Nõmme varasemal kokkuleppel, et

OÜ Tuisu peab võitma lammutustööde hinnapakkumise ja tegelikkusest oluliselt kõrgema

hinnapakkumisega, mis võimaldaks vältida omafinantseeringu tasumist.

3.8. Prokuröri hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta mõned olulised asjaolud, mis

viitavad eeltoodud kokkuleppele süüdistatavate vahel.

3.8.1. Nimelt lammutusprojekt, kus kirjas kõik tehnilised andmed objekti kohta, mida siis

tutvustada teistele hinnapakkujatele, otsustati tellida just hilisemalt pakkumiste võitjalt OÜ-lt

Tuisu ja tema oli ka ainuke, kellelt küsiti hinnapakkumist nii projekti koostamiseks kui ka

lammutustööde teostamiseks. Kuigi majandustegevuse registri kohaselt on viimasel

registreeritud alles 17.03.2012 tegevusalana projekteerimine. Seega ei saanud olla võimalik, et

H. Moora leidis OÜ Tuisu, kui projekteerimisega tegeleva ettevõtte kusagilt infokataloogist

nagu on selgitanud tema esindaja. Samuti on seoses OÜ E. hinnapakkumise esitamisega

vastuolu tunnistaja V.E. maakohtus antud ütluste ja OÜ Holstre Nõmme Puhkekeskus esindaja

KIK-le antud selgituse vahel. Nimelt on Puhkekeskuse esindaja selgitanud, et kõik

hinnapakkumiste esitamised käisid läbi H. Moorale kuuluval kinnistul asuva postkasti. V.E.

sõnul on OÜ E. nimel OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus esitatud hinnapakkumine aga

tehtud e-maili teel, sest sellel puudub allkiri. Nimelt tema sõnul, kui ta prindib hinnapakkumise

välja ja saadab postiga, siis ta alati allkirjastab selle. Seega ei ole jõudnud OÜ E.

hinnapakkumine H. Moorani sel viisil nagu tema esindaja on seda kirjeldanud.

3.8.2. Kohtumenetluses on nii A.N. kui Artur Nõmm kinnitanud oma ütlustes, et Nõmme

seafarmi lammutusprojekt, mida H. Moora vajas muuhulgas ka teistele pakkujatele info

edastamiseks oli esialgu koostatud n-ö suulise päringu peale. Mingit arvet selle eest ei esitatud

ja selle eest tasumises ei olnud kokku lepitud. Sisuliselt oli olukord selline, et projekt tehti

arvestusega, et selle eest tasutakse ainult siis, kui OÜ Tuisu pakkumise võidab. Muul juhul

oleks OÜ Tuisu selle n-ö äririskina lihtsalt oma kuludesse kirjutanud. Sealjuures oli aga OÜ

Tuisu hinnapakkumise kohaselt projekti koostamise hinnaks üle 22 000 euro. On eluliselt

mitteusutav, et üks ettevõte on nõus tegema sellises ulatuses kulutuse teise ettevõtte heaks ja

tegema tasuta tööd ning valmis kandma ka kahju, kui nad ei osutu võitjaks. Selline asjade

korraldus ja OÜ Tuisu nõusolek projekti koostamiseks viitab selgelt kokkuleppele, et OÜ Tuisu

kõnealuse pakkumise ka võidab.

3.8.3. Maakohus on lugenud usaldusväärseks ja usutavaks käitumisviisi, kus pakkujatele

tutvumiseks mõeldud projektdokumentatsioon pannakse kinnistul asuvasse postkasti, kus siis

potentsiaalsed pakkujad saavad sellega tutvumas käia.

Prokurör sellega ei nõustu ja leiab, et selline viis pakkujatega suhtlemiseks on ebapraktiline ja

eluliselt mitteusutav. Nimelt paigutades pakkujatele mõeldud materjalid postkasti, millele on

ligipääs igal möödujal, ei oleks välistatud materjalide kaotsiminek enne kui pakkujad saavad

sellega tutvuda. Vaatamata H. Moora esindaja vastupidistele väidetele, selgub tunnistaja E.L.

maakohtus antud ütlustest, et H. Moora sai igasuguse vajaliku info elektrooniliselt kätte väga

operatiivselt läbi E.L. le kuuluva meiliaadressi. Sellelt toimus suhtlus nii KIK-i, kui ka tööde

teostaja OÜ-ga Tuisu. Samuti on H. Moora kasutanud seda meiliaadressi ühe oma kontaktina

notari juures OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse huvides enda kinnistule kasutusvalduse

seadmise lepingu tõestamisel 2012 märtsikuus. Seega turvalisem, kiirem ja kindlam viis

pakkujatega suhtlemiseks, kui kinnistul asuv avatud postkast, oli H. Moorale kättesaadav.

3.8.4. Eeltoodud asjaolud tõendavad prokuröri hinnangul, et oli olemas kokkulepe

süüdistatavate vahel selle osas, et lammutustööde hinda näidata tegelikkusest kõrgemana ja

esitatud hinnapakkumised lähtusid sellest kokkuleppest. Hinna kõrgemana näitamise kokkulepe

oli H. Moora ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevus. Konkreetselt hinnapakkumistega

manipuleerimist ei ole süüdistatavatele alust ette heita, kuna selle kohta pole õnnestunud

koguda piisavalt tõendeid. Samas pidid nad teadma, et need on valed seal märgitud tööde

maksumuse osas. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm on kohtus selgitanud, et OÜ-s Tuisu arutati ja

võeti otsuseid vastu küll ühiselt kõigi juhatuse liikmetega, kuid info ja andmed OÜ-le Holstre-

Nõmme Puhkekeskus pakkumiste tegemiseks tuli ikkagi läbi Artur Nõmme. Artur Nõmme

nimel on koostatud ka OÜ Tuisu hinnapakkumine nr 35 projekti koostamise ja lammutustööde

teostamise kohta. Artur Nõmme nimel ja tema allkirjaga on väljastatud ka hiljem reaalselt tööde

teostamise käigus arved, tema on ühe poolena allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti. Kõik need dokumendid sisaldavad valeandmeid tööde maksumuse osas, millest Artur

Nõmm H. Mooraga kokku leppinud isikuna oli teadlik.

3.8.5. Maakohus, jõudes järeldusele, et KIK-i kuriteoteates esitatud andmed teiste samalaadsete

projektide maksumuse kohta ei ole usaldusväärne ja aktsepteeritav tõend, on rikkunud KrMS

§ 61 sätestatud tõendite hindamise põhimõtteid, mille kohaselt ei ole ülegi tõendil ette kindlaks

määratud jõudu ning tõendeid tuleb hinnata nende kogumis.

Maakohus käsitles KIK kuriteoavalduses välja toodud audiitori järeldust teiste samasuguste

objektide lammutamise maksumuse kohta ning kaitsjate vastuväiteid sellele. Kokkuvõtvalt on

maakohus nõustunud kaitsjatega, et KIK-i kuriteokaebuses esitatud audiitori seisukohta ja

järeldusi ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina, kuna ehitushinna tegelikkusele vastavuse

hindamine kuulub eriteadmistega isiku – eksperdi või asjatundja ülesannete hulka.

Tõepoolest on KIK-i esitatud kuriteokaebuses, mille prokurör esitas kohtule kohtuliku uurimise

käigus ühe dokumentaalse tõendina, viite sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

toetustaotluse raames on viidud läbi audit. Auditi käigus on tuvastatud mitmed puudused ja

viited sellele, et toime võib olla pandud pettus ja näidatud projekti maksumust kõrgemana, kui

see tegelikult oli, eesmärgiga saada suuremas mahus toetust. Lihtsalt faktina on seal ära toodud

andmed, mis projektide rahastajana on KIK-i käsutuses ehk andmed lihtsaks matemaatiliseks

võrdluseks selle kohta, kui palju on maksnud ruutmeetri lammutamine teiste sarnaste KIK-i

rahastatud objektide puhul samal ajaperioodil. Nende andmete kohaselt oli lammutustööde hind

Nõmme seafarmi lammutamisel kõrgem kui tavapäraselt sellistel objektidel. Vaadeldava

objekti näol on tegemist kõrgeima kogumaksumusega lammutusprojektiga, mida KIK on

toetanud seisuga veebruar 2015. Lammutustööde maksumuseks oli projekti maksumust ja

lammutatavate hoonete pindala arvesse võttes 36 eurot m2. Võrreldes muude samal perioodil

KIK-i poolt rahastatavate projektide maksumusega ületas antud projekti raames ruutmeetri

lammutamise hind teisi kohati kolm korda. KIK on samal perioodil toetanud lisaks kõnealusele

projektile veel kahte sarnast projekti – kahe nõukogudeaegse sigala lammutamist. Nendest ühe

puhul oli lammutamine odavam 2,7 korda ja teise puhul 1,7 korda.

Võrdlus teiste nõukogudeaegsete sigalate lammutustööde üldmaksumusega on igati

asjakohane, kuna tegemist on valdavalt tüüpprojektide järgi ehitatud hoonetekompleksidega.

Seega tegemist on lihtsalt KIK-i käsutuses olevate andmete edastamisega ja lihtsa matemaatika

rakendamine ei ole prokuröri hinnangul käsitletav mitteõigusliku eriteadmise rakendamisena,

mis tuleks teha ekspertiisi vormis. KIK-i poolt esitatud statistilisi andmeid tuleb vaadelda

tõendikogumi ühe osana ning prokuröri hinnangul tõendavad need süüdistuse seisukohta, et

KIK-le on esitatud valeandmeid.

3.8.6. Kaitsjad on muuhulgas kohtumenetluse käigus väitnud, et juhul, kui prokuratuur soovib

süüdistatavatele ette heita seda, et viimased on lammutustööde hinda näidanud kõrgemana, kui

see tegelikult on, siis tuleb prokuratuuril tõendada, palju lammutustööd tegelikult maksid ja mis

summas täpselt ületas taotletud toetusesumma siis tööde maksumust. Kaitsjate hinnangul saab

sellist asjaolu kindlaks teha aga üksnes ehitusekspertiisi läbiviimisega.

Prokurör sellise käsitlusega ei nõustu ja leiab, et lammutustööde tegeliku maksumuse

kindlakstegemine ei ole esitatud süüdistuse seisukohalt oluline. Nimelt lähtub süüdistus

seisukohast,

et

OÜ

Holstre-Nõmme

Puhkekeskus

ei

ole

tasunud

kohustuslikku

omafinantseeringut

nõutud

ulatuses.

Omafinantseeringu

tasumata

jätmiseks

on

kokkuleppeliselt näidatud esmalt tööde maksumust kõrgemana ja sellega on saavutatud

alusetult suuremas summas toetuse väljamaksmine. Kuna KIK-le oli vaja tõendada, et toetuse

taotleja enda poolt on tasutud sihtfinantseerimislepingujärgne omafinantseering, teostati OÜ

Tuisu arvete alusel ka tasumised OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt. Selleks aga, et

tekitada näiliselt seaduslik alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omaosaluse

tagastamiseks (sest seda ei olnud tegelikkuses üle kantud summa ulatuses vaja, kuna

lammutustööd said enamjaolt teostatud toetusrahadega), sõlmisid pooled kruusa ostu-

müügilepingu, mille alusel sai OÜ Tuisu tasutud omafinantseeringu tagastada. Seega loodud

tehingute jada ja poolte omavahelised arveldamised, mille tulemusena jõudis tasutud

omafinantseering tagasi tegelikult OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus, tõendavad, et

lammutustööd ei maksnud tegelikkuses nii palju, kui seda deklareeriti. Sealjuures ei olegi

oluline palju need lammutustööd tegelikult maksid, vaid piisab tõdemusest, et nende maksumus

ei olnud nii suur, kui toetustaotluses märgitud. Seda asjaolu on võimalik tõendada ka muude

tõenditega kui ekspertiis.

3.9. Maakohus asus seisukohale, et süüdistuses sisalduv väide, et OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt 06.02.2013 sõlmitud kruusa ostu-müügileping oli sõlmitud

üksnes eesmärgiga tagastada projekti raames OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le

Tuisu omafinantseeringuna tasutud summad ja selle lepinguga on lepingupooled tahtnud jätta

muljet tehingu olemasolust ehk tekitanud õigusnäivust, ei ole kohtuistungil uuritud tõenditega

tõendamist leidnud.

3.9.1. Prokurör maakohtu pealiskaudsete järeldustega ei nõustu. Esiteks ei ole prokuratuur

kohtumenetluse käigus vastu vaielnud sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tegeles ka

kaevandamisõiguse müügiga ning on müünud seda varasemalt enne väidetavat tehingut OÜ-ga

Tuisu ka teistele isikutele. Prokuröri seisukoht on, et sellist ostu-müüki ei toimunud OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu vahel.

Kohtumenetluses üle kuulatud tunnistaja E.L. ja süüdistatava Artur Nõmme antud ütlustest

nähtub, et lepingu alusel müüdi kruus OÜ-le Tuisu Nõmme seafarmi lammutustööde

omafinantseeringu katteks. Tegelikkuses aga tasumist ei toimunud ja seda tõendab ilmekalt

fakt, et viie aasta möödudes ei ole OÜ Tuisu asunud kaevandama kruusa, mille soetas lepingu

alusel. Samas on selle eest tasunud juba viis aastat tagasi.

3.9.2. Vastupidiselt maakohtu seisukohtale, et kruusa ostu ja müügi põhjuseid on veenvalt

selgitanud kohtuistungil A.N. , Artur Nõmm ja E.L. , märgib prokurör, et tegemist on kahe

esimese puhul lähikondsetega ja kolmanda isiku puhul süüdistatavale raamatupidamisteenust

osutava isikuga, mistõttu tasub nende antud ütlustesse suhtuda kriitiliselt. Kindlasti tuleb aga

nende antud ütlusi kõrvutada teiste tõenditega, mis on maakohtul jäänud jällegi tegemata.

Maakohus on jätnud alusetult tõendikogumist välja KrMS § 297 lg 1 alusel kogutud tõendi –

Maanteeameti vastuse kruusa müügihindade kohta, mis esmalt sai kogutud kohtu poolt kaitsja

R. Sarve taotluse alusel ja tõendina esitas selle kohtule prokurör.

3.9.3. Prokurör on seisukohal, et Maanteeameti vastus on lubatav ja asjakohane tõend, milles

sisalduvat teavet saab siiski kasutada prokuröri poolt esitatud väidete tõendamiseks. Nimelt

esitatud vastusest nähtub, et Maanteeamet müüs kõnealuse osaühingute vahel väidetavalt

toimunud tehingu ajal kõigist oma karjääridest veealust kruusa madalama hinnaga, kui 4 eurot

kuupmeetri eest. Kusjuures hinnad on olnud erinevad seonduvalt sellega, kas tegemist on

Maanteeameti enda objektidele müüdava kruusaga või siis n-ö tavakasutajale müüdava

kruusaga. Ei ole põhjendatud maakohtu väide, et Maanteeamet ei müünud tavakasutajale kruusa

turuhinnaga. Igatahes näitab see, et oli võimalik saada kruusa antud piirkonnas ka soodsama

hinnaga, kui oli märgitud osaühingute ostu-müügilepingusse. Seega ei ole veenvad isikute

selgitused selles osas, et kruusa ostmise (ja selle seniajani maapõues hoidmise) põhjenduseks

oli selle ülisoodne hind. Seda enam, et lepingu kohaselt pidanuks OÜ Tuisu selle ostetava

kruusa ise välja pumpama. A.N. ja Artur Nõmm kinnitasid kohtus, et OÜ-l Tuisu sellist

tehnikat endal ei ole, mistõttu tuleks see tõenäoliselt rentida. Seega tehnika rent ja kruusa

väljapumpamine tõstaks OÜ Tuisu jaoks ka kruusa m3 hinda, seega lõppkokkuvõttes ei oleks

kuupmeetri kruusa hind nende jaoks piirdunud üksnes 4 euroga.

3.9.4. Maakohus on pidanud veenvateks ja eluliselt usutavateks tunnistaja A.N. ja süüdistatava

Artur Nõmme kohtus antud selgitusi, et kruusa ostmise eesmärgiks oli kasutada seda OÜ Tuisu

majandustegevuses, kuna oma tegevuses kasutatakse väga suurtes kogustes kruusa, mille kohta

esitasid kaitsjad ka tõendid – loetelu OÜ Tuisu projektidest, kus ära toodud igale objektile

kasutatud kruusa kogused. Samuti on maakohus seisukohal, et sõlmitud leping on piisavalt

täpne ja selge, et selle pinnalt teha kindlaks poolte tahet sõlmida selline leping. Samuti on

pooled asunud maakohtu hinnangul seda lepingut täitma, kuna on kajastanud seda tehingut nii

maksudeklaratsioonides kui ka raamatupidamislikes aruannetes. Samuti on maakohtu

hinnangul toimunud lepingu alusel arvete väljastamine ja nende alusel ostetu eest tasumine.

Asjaolu, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli olemas võimalus kõnealuses koguses kruusa

müüa on kohus lugenud tõendatuks tunnistaja E.L. ütluste ja kohtumenetluses uuritud

tõenditega – osaühingule väljastatud kaevandamislubades sisalduva info ja maardlale teostatud

markšeidermõõdistamise andmetega.

Prokurör on seiskohal, et kõnealuse kruusa ostu-müügi lepingu puhul on maakohus jätnud

täiesti tähelepanuta ja hindamata mõned olulised aspektid, mis prokuröri hinnangul tõendavad,

et tegemist ei olnud siiski poolte tahtega sõlmida selline leping, mistõttu on tegemist näiliku

tehinguga, mille ainsaks eesmärgiks oli luua näiliselt seaduslik ja põhjendatud alus tagastada

OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omafinantseering.

Sõlmitud leping on väga ebamäärase sisuga. Seal on nimetatud ainult, et ostetakse kruusa

Sakala maaüksuselt – puudub konkreetsem viide kinnistunumbrile, katastriüksuse numbrile.

Samuti on seal tingimuslik punkt 3- OÜ Tuisu saab lepingujärgselt kruusa hakata kaevandama

siis, kui lepingu esemeks oleva ploki piires on kruus kaevandatud 7 meetrini veepinnast. Samas

pole märgitud kes ja kuidas selle kruusa nimetatud piirini kaevandab ja mis ajaperspektiivis see

võiks toimuda ehk millal oleks reaalselt OÜ-l Tuisu võimalust hakata realiseerima omandatud

õigust. Lepingus pole ära määratud, mis aja jooksul tuleb see kruus kaevandada. Samuti on

lepingus punkt 4 (leping on segane ka selles mõttes, et seal on kaks punkt nelja), mille kohaselt

ostja ostab materjali purustatud kruusana juhul, kui turuhind muutub kõrgemaks. Lepingus ei

ole fikseeritud ei hetkelist turuhinda ega ole piiritletud kui kõrgeks peaks turuhind kerkima, et

see tingimus realiseeruks. Määratletud ei ole, et kuidas see purustatud kruusana ostmine käib –

kes selle purustab, kes selle eest tasub, jne. Järgmises punktis 4 on sätestatud, et „ostja tasub

46 700 m3 kruusa eest hinnaga 4 eurot/m3 (millele lisandub käibemaks) müüja poolt esitatud

arvete alusel“. See teeb lepingu mahuks 186 800 eurot. See on umbes sama suurusjärk, mis pidi

olema OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus projekti omafinantseeringu osa.

Kõnealuses lepingus puuduvad samuti igasugused viited sellele, et mis õiguslikul alusel see

kruusa kaevandamine aset leiaks – kas OÜ Tuisu hakkab seda tegema OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus välja antud kaevandamisloa alusel või on ta kohustatud taotlema endale ise

kaevandamisloa. Pole viiteid nendele alusdokumentidele ja seal olevatele piirangutele,

kaevandaja õigustele ega kohustustele, vaatamata sellele, et maavara kaevandamine on

seadusandlikult ja ka halduslikult väga reglementeeritud valdkond, kus tuleb väga täpselt

järgida lubatud kaevandamise mahtu ja etteantud piire ning ka juba ühe meetriga eksimine toob

kaasa arvestatava keskkonnakahju nõude. Kõik see vastutuse ja nõuete järgimise küsimus on

antud lepingus kajastamata.

Kaitsja R. Sarv on kohtule esitanud omapoolse tõendina rendilepingu OÜ Sakala Teed ja

H. Moora vahel, mis on sõlmitud 06.05.2011. Antud lepingu esemeks on Lolu liivakarjääri

Plokk II rendile andmine. Nimetatud leping on oma sisult palju detailsem ja konkreetsem – sealt

selguvad nii lepingu objekt, kaevandamise õiguslikud alused, kaevandamise aruandlusega

seotud kohustused, lepingu tähtaeg, väljaveetud maavara aruandluskohustus maaomaniku ees,

välja veetud maavara koguse kindlaksmääramise metoodika, kulude kandmine. On eluliselt

mitteusutav, et H. Moora, omades juba pikaajalist kogemust kaevandamisõiguse müügi ja

karjääri rendile andmise osas, ei ole teadlik, millised küsimused tuleb ühe sellise lepinguga ära

lahendada ja milliseid andmeid see peab sisaldama. Sõlmides Artur Nõmme ja OÜ Tuisuga

niivõrd ebamäärase lepingu, sai olla sellel üksnes üks eesmärk – see leping ei olnudki mõeldud

tegelikkuses realiseeruma ning tegemist oli näiliku aluse loomisega selleks, et OÜ-l Tuisu oleks

alus OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasutud omafinantseering tagastada.

Nii Artur Nõmm kui ka A.N. on kohtus väitnud, et see soetatud kruusavaru ootab n-ö oma aega

ehk sobivat objekti Viljandimaal või seal lähistel, et siis sealt vajalikku kruusa kaevandama

hakata. Samas viie aasta jooksul ei ole seda vaja läinud, kuigi kaitsja on esitanud maakohtus

nimekirja objektidest, kuhu on OÜ-l Tuisu kulunud juba suuremaski koguses kruusa, kuid

ometi ostetud kruusa kaevandatud ja oma majandustegevuses kasutatud ei ole. Tunnistaja ja

süüdistatava väitel on objektid asunud liiga kaugel, et oleks olnud otstarbekas kruusa

kaevandada ja vedada, sest objektidele lähemal asuvatest karjääridest saab selle odavamalt kätte

ja Sakala maaüksuselt ostetud kruusa on mõtet kaevandama hakata siis, kui saaks lähedusse

mõne objekti, mis siiani ei ole õnnestunud. Samas on nii A.N. kui Artur Nõmm mõlemad

tunnistanud, et tegemist oli OÜ Tuisu jaoks suure summaga arvestades ettevõtte tavapärast

käivet ja tehingute mahtu. On ebausutav, et ettevõtja teeb oma tavapärast käibesuurust

arvestades väga suure kulutuse ja ostab vara, mille osas tal puudub nägemus kas ja millal üldse

tekib tal võimalus seda kasutada. Nii A.N. kui ka Artur Nõmm, samuti OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus esindaja kirjavahetuses KIK-ga on viidanud, et kruusa ostmise põhjuseks on

võimalus teenida selle müügiga kasu siis kui hakatakse Rail Balticut ehitama. Esiteks 2013, kui

kruusa ostu-müügileping sõlmiti oli Rail Balticu ehitamine üksnes jutu tasemel, mingeid

otsuseid ei olnud, et seda ehitama üldse hakatakse. Tegelikult ei ole ka praegusel hetkel

täielikult kindel, kas ja millal seda projekti üldse teostama hakatakse. Ammugi ei ole OÜ-l

Tuisu mingeid kokkuleppeid selles osas, et tema oma ostetud materjali sinna ehitusele saab

müüa. Samuti on kõnekas, et kui oma Viljandi- ja Pärnumaal asuvatele objektidele Sakala

kinnistult kruusa vedamist ei ole Artur Nõmm pidanud kulutõhusaks, siis Rail Balticu trassi

jaoks selle vedamist peab ta otstarbekaks ja kasumlikuks – seda vaatamata asjaolule, et selle

planeeritav trass kulgeb Sakala kinnistuga võrrelduna kaugemal, kui enamik OÜ Tuisu objekte

2013-2018, kuhu on neil olnud vaja kasutada kruusa.

3.9.5. Oluline küsimus hindamaks poolte vahel sõlmitud tehingu ehtsust või näilikkust, on

prokuröri hinnangul ka see, et mida Sakala maaüksusel maavarana üldse leidub ja mida seal

kaevandada saab. Prokuröri poolt kohtule üle antud Keskkonnaameti vastusest koos lisadega

nähtub, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus on väljastatud kokku kaks kaevandamisluba.

Osaühingu kaevandamise loa taotluses on luba taotletud ka Sakala kinnistule. Ära on toodud

maavaravarud nii aktiivse varuna kui ka kaevandatava varuna ning selleks maavaraks on

ehitusliiv ja täiteliiv.

Sakala maaüksusel asuvas karjääris, kust OÜ Tuisu pidi lepingujärgselt asuma kaevandama

kruusa, leidus enamasti liiva. Kruusa leidub seal kihiti ning liiv on kruusasegune. Sealjuures on

kruusaosa peamiselt peen kuni keskmine. Siit tekib küsimus, et mis maavara siis tegelikult oli

OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimetatud karjäärist OÜ-le Tuisu müüa. Arvestades seda

kui umbmäärased olid lepingu sõlminud Artur Nõmme vastused maakohtus antud teemat

puudutavatele küsimustele on selge, et tegelikkuses ta ei tea, mida ta selle lepinguga ostis ja

mis tingimustel tal üldse on võimalik seda lepingut realiseerida. Näiteks OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus ja OÜ Sakala Teed vahel sõlmitud rendilepingu kohaselt tasub OÜ Sakala Teed

samas karjääris kaevandamise eest rendile andjale ehk OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus iga

looduslikus olekus kaevandatud maavara eest järgmises nomenklatuuris (lepingu punkt 8) –

kruus, kruusatäitepinnas, liiv, liivatäitepinnas. OÜ-ga Tuisu sõlmitud lepingus pole aga

määratletud, kas üldse ja mida peaks tegema väljakaevatava liivaga.

3.9.6. Kõik eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ

Tuisu vahel 07.01.2013 kuupäeva kandva ostu-müügilepingu näol on tegemist näiliku

tehinguga. Antud juhul on pooled tahtnud jätta muljet tehingu olemasolust ehk tekitanud

õigusnäivust. Nimelt oli OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohustatud tasuma Nõmme

seafarmi lammutamise projekti kogumaksumusest 50%. Need tasus ta ülekandena (sh koos

vastavasisulise viitega OÜ Tuisu arvele) OÜ Tuisu kontole. Kusjuures 50% projekti näidatud

maksumusest kandis KIK otse tööde teostaja OÜ Tuisu arvele. Nüüd oli vaja H. Mooral ja Artur

Nõmmel nende plaani kohaselt alust, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saaks tagasi OÜ-le

Tuisu makstud summad. Selleks sõlmitigi see kruusa ostu-müügileping ja hakati vastavalt

vajadusele väljastama selle lepingu alusel kruusa müügiarveid OÜ-le Tuisu, et oleks näiline

seaduslik alus ülekannete tegemiseks. Sealjuures on kummastav, et müügiarved on väljastatud

kuupmeetri täpsusega, kuigi midagi kaevandatud ei ole. Seega eeltoodud asjaoludele tuginedes

saab väita, et ostu-müügilepingu sõlmimisel ei ole OÜ Tuisu eesmärgiks ja tahteks olnud kruusa

ostmine ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tahteks ei ole olnud kruusa müük OÜ-le Tuisu.

3.9.7. Kaitsjad on kohtumenetluse kestel üritanud kõnealuse tehingu ehtsust tõendada esitades

erinevaid dokumente. Prokuröri hinnangul need süüdistuse väidet ümber ei lükka. Nimelt on

H. Moora kaitsja R. Sarv esitanud maakohtule väljatrükid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

raamatupidamisprogrammist osaühingu poolt esitatud käibemaksdeklaratsioonide kohta

perioodil 2013 veebruar kuni 2013 september. Kaitsja väide kõlab, et kuna OÜ-le Tuisu esitatud

arved on osaühing kajastanud käibemaksudeklaratsioonides 20%-lise määraga maksustatavate

toimingute ja tehingute all, siis tõendab see, et ostu-müügileping ja selle alusel väljastatud arved

on tõelised, sest nende pealt on tasutud käibemaks. Kui võrrelda maksudeklaratsioonides

esitatud andmeid OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt OÜ-le Tuisu esitatud arvetega (sh nii

kruusa müügiarvete kui ka keskkonnahoiualase konsultatsiooni arved) nähtub, et need tehingud

on moodustanud perioodil 2013 veebruar kuni juuli väga suure osa osaühingu käibemaksuga

maksustatavast käibest. Samas kuna deklareeritud on ka erinevate kuude lõikes seadusega maha

arvatavat sisendkäibemaksu reeglina suuremas summas, kui käibemaks kruusa ostu-müügil, siis

enamasti ettevõttel tasumisele kuuluvat käibemaksu tekkinud ei ole, vaid on deklaratsiooni

kohaselt tekkinud enammakstud käibemaks. Erand on ainult 2013 juuli deklaratsioon, kus on

deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu ja sinna perioodi jääb ka kruusa eest esitatud

arve nr 13015 (25.07.2013).

3.9.8. Samuti on kaitsja esitanud tõenditena OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 2014-2016

majandusaasta aruanded, mis tema hinnangul peaksid tõendama OÜ Tuisu nõude kajastamist

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vara hulgas (st võõrandatud maavara kajastamist

kohustusena).

Kõrvutades esitatud majandusaasta aruandeid ja ka prokuröri poolt esitatud 2013

majandusaasta aruande andmeid, ei ole võimalik seda kaitsja viidatud infot kusagilt välja

lugeda. Nimelt on kaitsja viidanud, et see on kajastatud aruandes kohustusena. Kui vaadata

ettevõtte bilanssi, siis 2013 olid ettevõtte kohustused 744 eurot, 2014 1520 eurot, 2015 907

eurot ja 2016 914 eurot. Seega ei ole kõnealuse lepingu alusel võõrandatud maavara kajastatud

bilansilise kohustusena. Sellist tehingut ja neid arveid võiks kajastada aruandes näiteks

müügitulu all. Seda siis sellel aastal, millal see tekkis ehk siis 2013. aastal. Sel aastal oli

osaühingu müügitulu 226 626 eurot. On võimalik, et neid arveid on kajastatud müügitulus, kuna

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus pearaamatu väljatrüki kohaselt on need müügiarved

raamatupidamises

registreeritud.

Samas

nimetatud

tehingu

kajastamine

maksudeklaratsioonides, raamatupidamisregistrites ja ka aastaaruandes ei muuda seda tehingut

automaatselt ehtsaks. Nimelt on võimalik, et suurema varalise kasu saamise nimel ollakse nõus

tegema teatud osas kulutusi. See tähendab, et minimaalse omapoolse finantseerimisega ja

maksimaalse riigipoolse abiga kuluka projekti realiseerimiseks (Nõmme seafarmi

lammutamine) on otstarbekas tasuda riigile näiteks käibemaks näiliku tehingu pealt ja

lõppkokkuvõttes saada ikkagi rahaline võit.

3.9.9. Ka Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsja on esitanud tõendina OÜ Tuisu 2016

majandusaasta aruande, millega soovib tõendada OÜ-lt Holstre-Nõmme Puhkekeskus soetatud

kruusa kajastamist bilansis varude all ja OÜ-l Tuisu vastava nõude olemasolu. 2016

majandusaasta aruande bilansis on kajastatud varud summas 155 141 eurot. See summa vastab

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt väljastatud kruusa müügiarvete käibemaksuta

maksumusele. Kruusa majandusaasta aruandes kajastamine leidis esmakordselt kaitsja väidete

kohaselt aset aga 2015 aruandes, mis esitati 29.06.2016.

Artur Nõmm üritas seda kohtuistungil selgitada väitega, et OÜ Tuisu raamatupidaja – tema

minia kajastas need arved esialgu ettevõtte kuluna ja hiljem siis avastati see ja hakati neid arveid

kajastama varuna. Selline selgitus on eluliselt mitteusutav. Nimelt ka veel 2014 majandusaasta

aruannet koostades ei saanud juhatuse liige Artur Nõmm ega raamatupidaja väidetavalt aru, et

kajastamata on suures ulatuses OÜ Tuisu vara – välja kaevandamata kruus. Nii A.N. kui ka

Artur Nõmm on maakohtus öelnud, et tegemist oli ikkagi OÜ Tuisu jaoks rahalises mõttes suure

tehinguga. Majandusaasta aruandes seda soetatud kruusa kajastama hakati alles peale seda, kui

osapooltele oli teada, et nende suhtes on käimas kriminaalmenetlus (läbiotsimine OÜ Tuisu

tegevuskohas toimus 2015 aprillis). Seega on tõenäoline, et majandusaasta aruandes hakati seda

kajastama selleks, et vältida pettuse ilmsikstulekut.

3.10. Kui kõrvutada OÜ Tuisu poolt lammutustööde eest esitatud arveid, OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus poolt kruusa müügi ja konsultatsiooni eest esitatud arveid ja nende eest tasumise

kuupäevi, mis on ära toodud ka süüdistuses esitatud tabelis, siis nähtub, et summad klapivad

tihti omavahel sendi täpsusega, kanded on tehtud samal või järjestikustel päevadel. Koos

erinevate laenumaksete ja nende tagastamisega on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus tasunud

ajavahemikul 06.02.2013 kuni 19.08.2013 OÜ-le Tuisu viimase poolt esitatud lammutustööde

arvete alusel ning laenutagastusena kokku 264 031,43 eurot.

OÜ Tuisu on tasunud OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus näilike kruusamüügi arvete ning

lühiajaliste laenudena kokku samal perioodil 209 606,06 eurot. Seega on selge, et märgitud

omafinantseeringut summas 172 538,88 eurot ei ole OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus OÜ-le

Tuisu tasunud, kuna suuremas osas on tasutud omafinantseering jõudnud näilike arvete alusel

tagasi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus. Kogu eeltoodud asjade käik tõendab, et Nõmme

seafarmi lammutustööd ei olnud nii kallid, kui H. Moora ja Artur Nõmm sellel paista lasid.

Nende poolt koostatud ja esitatud valeandmeid sisaldavad dokumendid tööde maksumuse osas

viidi KIK-i eksitusse selles osas, kui suures ulatuses arvestades tööde maksumust on taotlejal

õigus toetust saada.

KIK, makstes toetuse osa välja OÜ-le Tuisu, finantseeris seega teostatud lammutustöid

enamuses ise. Süüdistuses välja toodud tabelis märgitud rahaülekannete jada ja seal muuhulgas

välja toodud tehingud kolmandate osapooltega omavad tähtsust selles võtmes, et kuna OÜ

Tuisu andis OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus ka laenu lammutustööde arvete tasumiseks,

siis tegelikkuses sai ta laenuks antavad summad ise kolmandatelt osapooltelt. See tähendab, et

OÜ-l Tuisu ei olnud tegelikkuses vabu vahendeid millest finantseerida laenusid. Mis teeb

majanduslikust seisukohast eriti küsitavaks 170 000 euro väärtuses investeeringu tegemist

varasse teadmata kas, millal ja kus seda majandustegevuses kasutada saab.

3.11. Kaitsjad on kohtumenetluse käigus korduvalt viidanud asjaolule justkui oleks H. Moorale,

Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu etteheidetav tegu aegunud. Kuna maakohus mõistis

süüdistatavad õigeks, siis seda osa ei käsitletud. Kaitsjad leiavad, et juhul, kui KIK-le oleks

projekti maksumuse osas esitatud valeandmeid ja KIK sattus sellest eksitusse, sai tegu olla

toime pandud ainult H. Moora poolt OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus nimel toetustaotluse

esitamisel, s.o 04.04.2012 või siis hiljemalt 13.06.2012, kui KIK nõukogu tegi otsuse toetada

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus taotlust. OÜ Tuisu puhul on see kuupäev veelgi varajasem,

kuna hinnapakkumine oli esitatud märtsis 2012. Seega on kaitsjate hinnangul juba hiljemalt

13.06.2017 möödunud KarS § 81 lg 1 p 2 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg.

Prokurör sellise käsitlusega ei nõustu. KIK poolt toetuse saamine on mitmeastmeline protsess.

Nimelt on vaja tõepoolest esmalt esitada toetustaotlus, vajalikud dokumendid ning nende

pinnalt saab toetuse jagaja (KIK) otsustada, kas taotletav toetus mahub mingi toetatava meetme

või programmi alla, kas see vastab esitatud nõuetele, kas tehtavad kulutused on abikõlbulikud

jne. Peale seda tehakse otsus kas seda taotlust on võimalik toetada või mitte. Samas ei ole

siinkohal selle toetuse saamise protsess taotleja jaoks lõppenud. Toetuse saamiseks peab

taotleja ka edaspidi ise aktiivselt esitama andmeid, dokumente, kuludeklaratsioone, toetuse

väljamaksmise taotlusi, jne, et tõendada investeeringu tegemist teatud mahus ja selle eest

ettenähtud määras toetust saada. Iga kord saades kuludeklaratsiooni ja väljamaksetaotluse ning

nende alusdokumendid otsustab toetuse andja, kas taotletud ulatuses on võimalik taotlejal

toetust saada. Seda, et tegemist on mitme-etapilise protsessiga ning esmane toetustaotluse

rahuldamise otsus ei garanteeri taotlejale veel toetuse saamist, tõendab nii KIK finantseerimise

kord kui ka KIK ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus vahel sõlmitud sihtfinantseerimise leping.

Nimelt tuleneb sellest, et peale toetustaotluse rahuldamist ja ka sihtfinantseerimise lepingu

sõlmimist on KIK-l igal ajahetkel põhimõtteliselt võimalik keelduda toetuse väljamaksmisest

või küsida makstud toetus tagasi, kui näiteks projekti maksumus kujuneb kavandatust

väiksemaks, taotleja ei dokumenteeri oma tegevust nõutaval viisil, toetust ei kasutata

sihtotstarbeliselt, toetuse saaja on esitanud valeandmeid jne. KarS § 210 lg 2 koosseis näeb ette

vastutuse pettuse teel soodustuse saamise eest. Riigikohus on nt lahendis 3-1-1-96-16 punktis

9 selgitanud, et selle kuriteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on pettus, mille tulemusena

satub teine isik eksimusse ja teeb varakäsutuse ning seeläbi soodustuse saamine. Eristab seda

koosseisu KarS § 209 sätestatud tavakelmusest üksnes eksimuses olija poolt käsutatav vara.

KarS § 210 kaitseb üksnes spetsiifilist liiki vara, s.o avalikke rahalisi ja muid majanduslikke

vahendeid.

Esitades peale toetustaotluse rahuldamist Artur Nõmme kaasabil KIK-le tööde maksumuse osas

valeandmeid sisaldavad OÜ Tuisu arved, toetuse väljamakse taotluse, kuludeklaratsioonid ja

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid viisid need KIK-i eksimusse selles osas, et teostatud on

tööd dokumentides märgitud maksumuses ning viisid KIK-i varakäsutuseni ehk otsuseni toetus

välja maksta. Seega need esitatud valeandmed olid soodustusrelevantsed.

Kõigepealt esitas H. Moora oma juhitava äriühingu nimel KIK-le toetustaotluse 26.03.2012 ja

parandatud versiooni 04.04.2012. Sellele lisas ta Artur Nõmme poolt esitatud OÜ Tuisu

19.03.2012 hinnapakkumise nr 35, kus olid hinnad H. Moora ja Artur Nõmme kokkuleppel

näidatud

kõrgemad.

Sellele

järgnesid

toetuse

väljamaksetaotlused,

mis

koos

alusdokumentidega sisaldasid samuti valeandmeid tööde maksumuse kohta. Kõigil neil

kordadel, mil H. Moora esitas valeandmeid viis ta KIK-i eksitusse teostatud tööde maksumuse

osas ja selles osas, mis ulatuses on õigust toetust saada, mille tulemusena tegi igal korral KIK

varakäsutuse – otsustuse toetus välja maksta.

Seega on tegemist jätkuva süüteoga, mis koosneb mitmetest osategudest. Ning selle puhul

arvutatakse aegumistähtaega KarS § 81 lg 4 alusel viimase teo lõpuleviimisest. Seega antud

juhul hakkas aegumistähtaeg kulgema H. Moora osas 03.07.2013, mil ta esitas viimase

valeandmeid sisaldava väljamaksetaotluse, koos valeandmeid sisaldavate alusdokumentidega.

Artur Nõmme ja OÜ Tuisu osas hakkas see tähtaeg kulgema 25.06.2013, mil Artur Nõmm

esitas OÜ Tuisu nimel valeandmeid sisaldava arve nr 30, mille kohta ta teadis, et see esitatakse

KIK-le toetuse saamiseks. Seega aegumistähtaeg käesolevaks hetkeks möödunud ei ole.

3.12. Seonduvalt Artur Nõmmele ja OÜ-le Tuisu esitatud süüdistusega on oluline, et vastavalt

KarS § 14 lg-le 1 on juriidilise isiku kriminaalvastutuse eelduseks asjaolu, et tegu on toime

pandud tema organi, selle juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides.

Artur Nõmme ja OÜ Tuisu vaimne ja aineline kaasabi valeandmete esitamisele seisneski selles,

et vastavalt eelnevale kokkuleppele esitas ta oluliselt kõrgema hinnaga hinnapakkumise

19.03.2012 nr 35 teostatavate tööde kohta. Samuti ajavahemikul 04.02.2013 kuni 25.06.2013

allkirjastas ja esitas Artur Nõmm OÜ Tuisu juhatuse liikmena OÜ-le Holstre-Nõmme

Puhkekeskus kokku 4 arvet teostatud lammutustööde ja ka juba märtsis 2012 esitatud

lammutusprojekti eest, mis kogusummana sisaldavad valeandmeid teostatud tööde maksumuse

osas. Samuti allkirjastas Artur Nõmm OÜ Tuisu juhatuse liikmena ja tööde teostaja esindajana

tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis samuti sisaldasid valeandmeid tööde tegeliku

maksumuse kohta. Artur Nõmm teadis, et nii hinnapakkumise, OÜ Tuisu arved kui ka tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktid edastab H. Moora KIK-le, mis oligi nende tegevuse ja

dokumentide koostamise eesmärgiks. Seega kaasaaitamisteo on toime pannud Artur Nõmm

ning kelle tegevus juhatuse liikmena on omistatav ka OÜ-le Tuisu juriidilise isikuna. Kogu see

tegevus oli ka OÜ Tuisu huvides, kuna ettevõte sai teostatud tööde eest tasu ja majanduslikku

kasu. Samuti kuriteole kaasaaitamistegevus toimus osaühingu tegevussfääris.

3.13. Prokurör esitas H. Moora vastu ka konfiskeerimisnõude ja taotluse mõista viimaselt KarS

§ 831 lg 1 alusel konfiskeerimise ja KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendusena välja tahtliku

süüteoga saadud vara – KIK-i poolt OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus alusetult välja

makstud toetus summas 172 538,87 eurot, mille ulatuses H. Moora on saanud kriminaaltulu.

Prokurör on seisukohal, et H. Moora on kuriteo läbi saanud kriminaaltulu ja seda järgmistel

põhjustel.

Nimelt H. Moora oli 20.03.2012 seadnud endale kuuluvale kinnistule nr XXX OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus kasuks tasuta kasutusvalduse 15 aastaks. Samal kinnistul asus Nõmme

seafarm, mille amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatute hoonete lammutamiseks H. Moora enda

juhitava osaühingu nimel toetust taotles. Kuna H. Moorale esitatud süüdistuse kohaselt saadi

Nõmme seafarmi lammutamiseks KIK-st toetus alusetult ja pettuse teel, siis väljamakstud

toetuse näol on tegemist kuriteoga saadud varaga. Riigikohus on lahendis 3-1-1-4-16

(25.02.2016) punktis 29 leidnud, et PRIA poolt pettuse tõttu välja makstud summa on käsitletav

süüteoga (soodustuskelmusega) saadud varana. See seisukoht laieneb analoogia korras ka antud

kaasusele, kus toetuse (soodustuse) välja maksjaks on KIK.

Antud kriminaalasja puhul on oluline, et kuigi toetus taotleti äriühingu nimel, siis süüteoga

saadud vara (süüdistatava H. Moora pettuse teel saadud soodustus) sai tegelikkuses süüdistatav

H. Moora ise. Nimelt maksti see KIK-i poolt välja OÜ-le Tuisu, kes selle eest lammutas

H. Moorale kuuluval kinnistul asuva amortiseerunud hoonetekompleksi, st tarvitas selle ära,

kuid H. Moora sai selle väärtuses soorituse. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on selgunud,

et nimetatud hoonete lammutamine ilmselgelt väärindas H. Moorale kuuluvat kinnistut, kuna

selle tulemusel saab võimalikuks laiendada, kas kruusa kaevandamist või arendada tulevikus

välja puhkekompleks. Ilma toetuseta pidanuks H. Moora antud töid ise finantseerima.

Kriminaalmenetluse käigus ei ole käesolevaks ajaks õnnestunud kuritegelikul teel saadud tulu,

s.o 172 538,87 eurot, ära võtta, kuna see on ära tarvitatud.

Prokurör esitas kohtumenetluse käigus 18.01.2018 maakohtule taotluse vara arestimiseks -

konfiskeerimise asendamise nõude tagamiseks H. Moorale kuuluvale kinnistule nr xxx

asukohaga XXX, Viljandi maakond (22,59 ha mäetööstusmaa ja 4,80 ha ärimaa) hüpoteegi

seadmist summas 172 538,87 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Maakohus rahuldas prokuröri

taotluse oma 05.02.2018 määrusega.

Nõude tagamiseks on põhjendatud ka käesoleval ajal H. Moorale kuuluva vara suhtes

kohaldada vara säilimise tagamise vahendeid. Antud asjas on vajalik kohaldada

konfiskeerimise nõude tagamise meetmeid, kuna vastasel juhul võib nõude hilisem täitmine

osutuda oluliselt raskemaks või üldse võimatuks. Nimelt on oht, et kohtumenetluses H. Moora

vastu esitatava konfiskeerimisnõude teadasaamisel võib H. Moora muuta ennast varatuks.

Nimelt käesoleva kriminaalasja kohtueelse menetluse raames esitas prokuratuur kohtule

arestimise taotluse OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus suhtes. Taotluses leiti, et süüteoga on

saanud vara osaühing ja kuna see on ära tarvitatud, siis on võimalik saadud summa asenduse

korras KarS § 84 alusel välja mõista. Konfiskeerimisnõude tagamiseks taotles prokuratuur

hüpoteekide seadmist OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kahele kinnistule. Kokku oli

hüpoteekide summa võrdne välja makstud toetuse summaga. Kohus nõustus prokuratuuri

taotlusega ja seadis oma 06.05.2015 määrusega kinnistutele hüpoteegid.

24.08.2016 koostas prokurör kriminaalasjas süüdistusakti ja saatis selle üldmenetluses

kohtusse. Peale menetluslikke vaidlusi toimus 22.09.2017 antud asjas Viljandi kohtumajas

eelistung. 25.09.2017 määrusega andis kohus kriminaalasjas süüdistatavad, sh H. Moora ja

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus kohtu alla süüdistatuna vastavalt KarS § 210 lg 2 ja § 210

lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt kanti registrisse 05.10.2017 OÜ Holstre-Nõmme Kalastus

(14346363), mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on H. Moora. Registrikaardilt nähtuvalt on

Holstre-Nõmme Kalastus OÜ ühendanud endaga OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus 25.10.2017

sõlmitud ühinemislepingu alusel ja ühinemisotsused on vastu võetud 10.11.2017. Selle

ühendamisega lõppes OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ning tulenevalt nimetatud asjaolust

lõpetas

maakohus

11.01.2018

määrusega

kriminaalmenetluse

OÜ

Holstre-Nõmme

Puhkekeskus osas KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel ja tühistas tema vara suhtes tehtud arestimised –

kinnistutele seatud hüpoteegid. Ühinemise asjaolud – ühendava ühingu äsjane loomine ja

ühinemise ajastatus, ühinemise selgusetu majanduslik eesmärk või mõte viitavad selgelt

asjaolule, et tegemist on juriidilise manöövriga, et vabastada äriühing kriminaalvastutusest ja

konfiskeerimisnõudest. Seega arvestades H. Moora varasemat käitumist võib eeldada, et saades

teada tema enda vastu esitatavast konfiskeerimisnõudest püüaks selle nõude hilisemat täitmist

raskendada

või

võimatuks

muuta.

Seega

on

vajalik

ja

põhjendatud

esitatavat

konfiskeerimisnõuet tagada süüdistatavale kuuluva vara arvel enne kriminaalasjas kohtuotsuse

tegemist.

Vastused apellatsioonile

4. Pärast apellatsiooni saabumist saadeti menetlusosalistele 26.04.2018 välja teated

apellatsioonide esitamise kohta.

7 päeva jooksul teate saamisest esitas oma sisulised seisukohad esitatud apellatsiooni osas

süüdistatav H. Nõmme kaitsja vandeadvokaat R. Sarv, kes leiab, et prokuröri apellatsioon tuleb

jätta rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Alternatiivselt leitakse, et kui kohus asub

seisukohale, et H. Nõmm tuleb KarS § 210 lg 1 järgi süüdi mõista, tuleb maakohtu otsus

tühistada ning kriminaalmenetlus H. Nõmme suhtes lõpetada aegumise tõttu. Lisaks taotletakse

menetluskulude riigi kanda jätmist.

4.1. Esitatud seisukoha kohaselt leitakse, et prokurör taotleb süüdimõistmist elulise usutavuse

alusel. Prokuratuuril oleks tulnud tõendada, miks leitakse, et ehitushind oli vale ning selleks

oleks tulnud kaasata eriteadmistega isik, kes oleks pidanud läbi viima ehitushinna objektipõhise

analüüsi. Tõendite puudumisel ei saa isikut süüdi mõista elulise usutavuse kriteeriumi alusel.

Süüdistatavat ei ole võimalik süüdi mõista, kuna puudub soodustuskelmuse koosseisu vältimatu

koosseisutunnus – soodustusrelevantsed ebaõiged andmed.

4.2. Puuduvad tõendid kannatanule ebaõigete andmete esitamise kohta. Kaitsja ei nõustu

prokuratuuriga, et isikute väidetav tutvus, erinevate isikute pakkumiste sarnasus, projekti

valmimine pärast OÜ A. ja OÜ R. pakkumiste esitamist, hinnapakkumistes esinev viga,

hinnapakkumiste kooskõlastamine ning projekti koostamine enne võitjaks kuulutamist

välistavad süüdistatava õigeksmõistmise. Need ei oma tähtsust ning tõendamata on jätkuvalt

ehitushinna ebaõigsus ning prokuröri tõendamiskohustuse hulka kuulub kõigi süüdistuse

asjaolude tõendamine. Oletused süüküsimuse lahendamisel tähtsust ei oma. Lisaks KarS § 210

lg 1 ei näe ette karistust hinnapakkumiste võtmise protseduuri väidetava rikkumise eest.

4.3. Prokuratuur heidab maakohtule ette, et viimane ei arvestanud KIK-i audiitori arvamuse

refereeringut kuriteokaebuses kui lubatavat tõendit. Kaitsja leiab, et tuvastatav ei ole audiitori

isik ega pädevus, ehitusmaksumuse kohta saab arvamuse anda ainult eriteadmistega isik ning

see toimub alati objektipõhiselt ehk ehitusmaksumust ei saa määrata võrdlusmeetodiga.

Maakohtule ei saa ette heita tõendite ühekülgset hindamist.

4.4. Prokuratuur seob omafinantseeringu täitmata jätmise ebaõige ehitushinnaga, märkides

apellatsioonis, et omafinantseeringu tasumata jätmiseks on kokkuleppeliselt näidatud esmalt

tööde maksumust kõrgemana ja sellega on saavutatud alusetult suuremas summas toetuse

väljamaksmine. Seega pidi tõendama prokurör nii kokkuleppe tööde maksumust kõrgemana

näitamise kohta kui kõrgemat maksumust kui sellist.

4.5. Kruusamüügitehingu sisu ei saa muuta ehitushinna õigsust. Ükski kehtiva õiguse säte ei

keela pooltel teha tehingut ükskõik missugustel tingimustel. Sealhulgas on isikutel lubatud osta

materjali ette, osta Maanteeameti pakutavast erineva hinnaga, erineva väljakaevandamise

tähtajaga, jms. Eeltoodud asjaoludest ei saa tuletada ega välja mõelda tõendit, justkui poolte

tahe oli suunatud näiliku tehingu tegemisele. Ainuüksi tehingutingimused ei tõenda tehingu

näilikkust. Väited kruusatehingu kohta ei oma õiguslikku tähtsust tehingupoolte tahte

väljaselgitamisel.

4.6. Kui ringkonnakohus asub seisukohale, et süüdistatav pani eeltoodust hoolimata toime

soodustuskelmuse, taotleb kaitsja kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Nii kelmus

kui soodustuskelmus on toime pandud siis, kui kannatanu on eksitusse viidud. Pärast kannatanu

13.06.2012 otsust ei esitanud ükski süüdistatav kannatanule täiendavat infot, mis oleks

mõjutanud või muutunud kannatanu otsuseid sisuliselt. Prokuratuuri käsitlus aegumise osas ei

ole õige ega põhjendatud.

5. Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2018 määrusega võeti ringkonnaprokuröri apellatsioon

menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi

kuni 08.06.2018.

6. Nimetatud ajaks esitasid oma täiendava kirjaliku seisukoha ja taotluse kaitsjatasu

hüvitamiseks süüdistatavate Artur Nõmme ja OÜ Tuisu kaitsjad vandeadvokaat M. Triipan ja

vandeadvokaadi abi S.-K. Noot, kes leiavad, et prokuröri apellatsioon tuleks jätta rahuldamata.

Alternatiivselt leitakse, et kriminaalmenetlus tuleks Artur Nõmme ja OÜ Tuisu suhtes aegumise

tõttu lõpetada. Lisaks taotletakse kõigi menetluskulude riigi kanda jätmist ning OÜ Tuisu ja

Artur Nõmme kasuks valitud kaitsjatele makstud tasu summas 3 564 eurot väljamõistmist.

6.1. Maakohtu otsus on põhjendatud ning selle muutmiseks puuduvad alused. Maakohus on

hinnanud tõendeid kogumis ning on jõudnud õigele järeldusele, et kuritegude toimepanemine

ei ole tõendamist leidnud.

6.2. Isikute süüdimõistmine ei saa tugineda põhjendamatutel kahtlustel, mida prokuratuur oma

apellatsioonis tõstatab. Nimetatud kahtluste tõstatamine ei tugine tõenditel. Maakohtu otsuse

muutumiseks ei anna alust väide, et mingi situatsioon ei olnud prokuröri hinnangul eluliselt

usutav. Prokurör ei ole ka ise veendunud oma peamise väite – hinnapakkumised (sh OÜ Tuisu

hinnapakkumine nr 35) ning sellest tulenevalt ka ehitusmaksumus oli paisutatud, eesmärgiga

vältida endise kaassüüdistatava OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus poolt omafinantseeringu

tasumist – tõelevastavuses.

6.3. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille alusel asuda seisukohale, et KIK-le on esitatud

ebaõigeid andmeid. Asjas ei ole esitatud tõendeid, millele tuginedes saaks järeldada, et OÜ

Tuisu hinnapakkumine nr 35 on paisutatud. Ühtlasi pole tõendatud, et hinnapakkumise hinnad

ei vastaks turu üldisele hinnatasemele tervikuna või mõne hinnapositsiooni osas. Põhjendamatu

on prokuröri etteheide, et tunnistaja A.N. ja süüdistatava Artur Nõmme ütlused on

ebausaldusväärsed üksnes seetõttu, et tegemist on isa ja pojaga. Prokurör ei ole sellist kahtlust

millegagi täiendavalt sisustanud. Seega on ekslik apellatsiooni väide, et OÜ Tuisu

hinnapakkumine nr 35 oli paisutatud.

Kaitsjad ei nõustu prokuratuuriga, et tulenevalt asjaoludest, et osad hinnapakkujad teadsid

OÜ-t Tuisu või mõnda nende juhatuse liiget, osad hinnapakkumised olid väga sarnased ning

viis, kuidas hinnapakkujad tellija ehk OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus suhtlesid ei ole

eluliselt usutavad, annaksid aluse asuda seisukohale, et kõik hinnapakkumised olid

kooskõlastatud ning seetõttu moonutatud. Süüdistus ei ole märgitud, et ka teised

hinnapakkumised olid valed ning ei ole ka tõendamist leidnud, et teised hinnapakkumised

oleksid paisutatud olnud. Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks asub prokuratuur seisukohale, et

lammutustööde hinnapakkumise koostajatel (OÜ A. ja OÜ R. ) oli võimalik tutvuda OÜ Tuisu

koostatud projektidokumentatsiooniga. Sisend hinnapakkumise koostamiseks saadi tellijalt.

Prokurör ajab ilmselt segamini esmalt hinnapakkumise tarbeks tehtava materjali kogumise ja

töö

tegemise

(sh

mõõtmised,

jne)

ning

parima

pakkuja

selgumise

järgselt

projektidokumentatsiooni kui mahuka 22-leheküljelise dokumendi koostamise. Enne

hinnapakkumise nr 35 tegemist tehtav töö võis otseloomulikult osutuda „tasuta tööks“, kuid

projektdokumentatsioon koostati siiski tasu eest pärast seda, kui saadi teada, et osututi võitjaks

(st alates 20.03.2012).

Puuduvad tõendid OÜ Tuisu lammutustööde arvete paisutamise kohta. Prokurör väidab

apellatsioonis, et lammutustööde maksumuse suurendamist tõendab KIK-i enda koostatud

anonüümse audiitori hinnang. Kaitsjad ei nõustu sellega. Kaitsjad nõustuvad täielikult

maakohtu seisukohtade ja H. Moora kaitsja 04.05.2018 apellatsioonivastuses tooduga, et

ehitusmaksumust oleks saanud ja pidanud menetluses tõendama üksnes eriteadmistega isik (kas

asjatundja arvamus või ekspertiis). Ükski ülekuulatud tunnistaja ega süüdistatav ei väitnud, et

tööde maht oleks olnud väiksem kui esitatud arved, tellijal oli lammutusplatsil lepinguline

omanikujärelevalve (FIE-ga Väino Kalmann 23.12.2012 sõlmitud leping) ning KIK-i ametnik

oli jooksvalt kursis teostatud tööde ja etappidega. Seega puuduvad mistahes tõendid OÜ Tuisu

poolt lammutustööde arvete paisutamise kohta. Seega ei ole asjakohased prokuröri väited ka

tööde üleandmise-vastuvõtmisaktide ebaõigsuse kohta.

6.4. Kruusa ostu-müügileping ei ole näilik. Müügilepingut ei muuda näilikuks selle lihtsus.

Kruusa ostu-müügilepingu sõlmisid isikud, kellel puuduvad õigusalased eriteadmised. Seega ei

saaks eeldada selliste isikute poolt sellise lepingu sõlmimist, mille oskaks koostada jurist.

Küsimusi, mida müügilepinguga ei ole reguleeritud, reguleerib ammendavalt võlaõigusseadus.

Kruusa ost on tihedalt seotud OÜ Tuisu majandustegevusega. OÜ Tuisu kasutab oma

ehitustegevuses suurtes kogustes kruusa, sh purustatud kruusa. Asjaolu, et OÜ Tuisu ei ole

prokuröri meelest piisavalt kiiresti kruusa oma projektides kasutatud, ei muuda aga ostu-

müügilepingut näilikuks. Nagu menetluses selgus – OÜ-l Tuisu on nõudeõigus kruusale 30

aastat (TsÜS § 155 lg 1) ning müüja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on ka varem sellisel

viisil kruusa investeeringuks müünud.

Kruusa ost 2013 turusituatsioonis oli kasumlik. Prokurör väidab apellatsioonis, et kruusa

soetamine OÜ Tuisu poolt 2013 ei olnud kasumlik. Kaitsjad leiavad, et prokuröri väide ei oma

tähtsust lepingu näilikkuse hindamisel ning pealsegi on see väide ka ekslik. Samuti ei muuda

lepingut näilikuks väited kruusa olemasolu või puudumise kohta karjääris. Kaitsjad leiavad, et

prokuröri püüded väita, et karjääris oli liiv, mitte kruus, on alusetud. H. Moora kaitsja on

12.01.2018 kohtuistungil esitanud TTÜ Mäeinstituudi markšeidertöö nr 603 ning selgitanud, et

müügi hetkel oli kruusa varu olemas. Seega on prokuröri väide, et kruusa maardlas polnud,

otsitud ja ekslik.

Ka kinnitab müügilepingu õigsust OÜ Tuisu käitumine pärast lepingu sõlmimist.

Müügilepingut ei muuda näilikuks ka poolte muud lepingulised suhted, poolte vahel olevad

laenusuhted.

6.5. Alternatiivselt taotletakse sarnaselt süüdistatav H. Moora kaitsja seisukohtadega

kriminaalmenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Aegumistähtaja alguseks tuleb lugeda

13.06.2012 ning kohtu alla anti süüdistatavad aegunud kuriteos.

6.6. Lisaks esitasid kaitsjad taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks ning taotluse kohaselt on

süüdistataval

OÜ

Tuisu

tekkinud

ringkonnakohtumenetluses

08.06.2018

seisuga

menetluskulusid valitud kaitsjale makstud tasu näol summas 3 564 eurot. Kaitsjad paluvad

mõista menetluskulud välja OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kasuks.

7. Nimetatud ajaks esitas menetluskulude hüvitamise nõude ka süüdistatav H. Moora kaitsja

vandeadvokaat R. Sarv, kes palub mõista Eesti Vabariigilt H. Moora kasuks välja

menetluskulud summas 550 eurot.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

8. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri apellatsioon jääb edutuks, mistõttu tuleb Tartu

Maakohtu 23.03.2018 otsus jätta muutmata.

9. Kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses ei ole esimese astme kohtu menetluse

kordamine samasuguses mahus. See väljendub selgelt ka KrMS § 15 lg 2 p-s 2 ja § 331 lg-s 2,

mille kohaselt sõltub see, missuguseid küsimusi ringkonnakohtu otsuses käsitleda tuleb ning

missuguseid tõendeid on vajalik vahetult uurida, menetletava kohtuasja eripärast Seega ei pea

ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele

maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub

(RKKKo-d nr 3-1-1-23-11, p 18; nr 3-1-1-92-11). Küll tuleb ringkonnakohtul märkida, et

esitatud apellatsioon on sisuliselt maakohtus väljatoodud seiskohtade kordus ning uued

põhjendused võrreldes maakohtus esitatuga on vähemuses. Samuti on maakohus vastanud

apellatsioonis ülekorratud argumentidele.

KrMS § 331 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja apellatsiooni piires ja

ringkonnakohtu pädevuses on lahendada kriminaalasju üksnes siis, kui kohtumenetluse pooled

on seda apellatsioonis taotlenud (RKKKo nr 3-1-1-54-12). KrMS § 331 lg-tes 2 ja 4 sätestatud

ringkonnakohtu pädevuse piirang on oluline süüdistatavate kaitseõiguse tagamise seisukohalt,

sest süüdistatavatelt ei saa eeldada valmisolekut süüdistuse oponeerimiseks apellatsioonis

vaidlustamata küsimustes (RKKKo nr 3-1-1-31-11).

Lisaks asjaolu, et prokuratuur kohtuotsuste põhistustega ei nõustu, ei tähenda otsuses

põhjenduste puudumist või maakohtu poolt süüdistuse aluseks olevate tõenditega arvestamata

jätmist (RKKKo nr 3-1-1-100-12).

Ringkonnakohus, olles läbi töötanud maakohtu otsuse, ei leia, et maakohus oleks olnud liigselt

kaldu süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohtade suunas, vaid on hinnanud kriminaalasjas

olevad tõendeid tulenevalt KrMS § 61, s.o maakohus on arvestanud, et ühelgi tõendil ei ole ette

kindlaksmääratud jõudu ning hindas tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Tulenevalt KrMS § 30 lg-st 1 esindab prokuratuur riikliku süüdistust kohtus, seega on

prokuratuuri ülesanne esitada tõendid, mis tõendavad süüdistatavate süüd. Kogutud tõenditega

kogumis jääb süü tõendamata.

Otsust lugedes on selgelt ja arusaadavalt jõutud järeldusele, et käsitletud tõendite alusel ei saa

tõsikindlalt asuda seisukohale, et H. Moora, Artur Nõmme ja OÜ Tuisu süü on veenvalt

tõendamist leidnud soodustuskelmuse toimepanemises ja sellele kaasaaitamises. Maakohus on

põhjendatult asunud seisukohale, et tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate süüdiolekus tõlgendada nende kasuks. Maakohtu

seisukohti ringkonnakohus üle ei korda, vaid vastab apellatsiooni olulisemale osale.

Prokurör taotleb sisuliselt kogutud tõenditele uue hinnangu andmist, maakohtu poolt uuritud

usaldusväärsete tunnistajate ütluste ümberhindamist ning maakohtu poolt mittearvestatud

tõendite arvestamist. Ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea.

10. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks on, kas H. Moora esitas vastavalt kokkuleppele Artur

Nõmmega viimase ja ka OÜ Tuisu kaasaabil valeandmeid KIK-le projekti maksumuse kohta.

Süüdistuse kohaselt oli süüdistatava eesmärk saada pettuse teel soodustus ning vältida

omafinantseeringu tasumise kohustust. Eesmärgiks oli näidata projekti maksumust oluliselt

kõrgemana, et vältida omafinantseeringu tasumist, mistõttu on valeandmeid esitatud nii

hinnapakkumistes, tööde üleandmise-vastuvõtmise aktides kui ka sihtfinantseerimise lepingu

aruandes. Prokurör toob apellatsioonis välja rida asjaolusid, mis süüdistuse kohaselt kinnitavad

pettuse teel soodustuse saamist.

Ringkonnakohtu hinnangul, vaatamata sellele, et tõusetub teatud kahtlusi, ei esine asjas

tõsikindlaid tõendeid, mille pinnal saab lugeda esitatud süüdistused tõendatuks ning tuleks

süüdistatavad süüdi mõista neile etteheidetus.

11. Apellatsioonis leitakse, et maakohus on tuvastanud, et KIK-i küsimustikest nähtub, et kõik

kulutused, mille kohta on esitatud arved on ka tegelikkuses teostatud. Prokuratuur sellega ei

nõustu ja leiab, et küsimustikest nähtub, et kõik tööd, mille eest OÜ Tuisu on arved esitanud,

on küll tõestatud, aga pole tuvastatav kas teostatud tööde maksumus vastab ka tehtud tööle. Ehk

ei pea paika, et KIK on kinnitanud, et kulutused on tehtud deklareeritud summas. Siinkohal

tuleb prokuröriga nõustuda. See asjaolu, et tööd on teostatud ka deklareeritud summas, on

käesoleval ajal vaidlusaluseks küsimuseks, mille tõelevastavus tuleb tuvastada teiste

tõenditega.

12. Küll ei nõustu ringkonnakohus prokuratuuriga, et maakohus ei ole hinnanud asjas

tervikpilti. Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et kriminaalasjas esineb mitmeid

kõrvaldamata kahtlusi, mistõttu ei saa süüdistatavate süüdiolekut tõsikindlalt väita. Seega on

maakohus põhjendatult tõlgendanud kõrvaldamata kahtlused süüdistatavate kasuks. Mõneti

võib nõustuda ka prokuratuuriga, et süüdistatavate käitumine on kummastav, kuid kõiki

asjaolusid kogumis hinnates ei saa asuda seisukohale, et süüdistatavate süü on tõendamist

leidnud. Küll on tunnistaja E.L. maakohtus ütlusi andes tõdenud, et tema kinnitas koos

H. Mooraga andmete õigsust arvetes, et tehtud tööd vastavad ka tegelikkusele. Tunnistaja E.L.

on öelnud vastuseks prokuröri küsimusele mida tähendab, et arvele kirjutatud allkiri pidi

tõendama, et: „see pidi tõendama, et see arve on õigesti tehtud ja igat pidi õige“. (köide 7,

lk 83)

12.1. Süüdistuse kohaselt esitas H. Moora teadlikult valeandmeid ja lõi sellega KIK-le ebaõige

ettekujutuse soodustuse saamiseks aluseks olevatest asjaoludest. Prokurör toob argumendina

välja, et süüdistatavate omavahelise kokkuleppe tulemusena kajastati lammutusprojekti

projekteerimise ja vana seafarmi hoonete lammutamise projekti maksumust tegelikkusest

oluliselt kallimana. Selleks süüdistuse kohaselt näidati hinda kõrgemana tänu hinnapakkumiste

kooskõlastamisele. Maakohus leidis, et see ei ole usaldusväärselt tõendamist leidnud.

Prokuratuur heidab maakohtule ette, et maakohus on lähtunud arusaamast, et süüdistatavate ja

nende tuttavate kohtus esitatu on tõde ning on jätnud kõrvale kõik, mis selle verisooniga ei sobi.

Ringkonnakohus apellatsioonis tooduga ei nõustu ja leiab, et maakohus ei ole asunud eelistama

ühe ega teise poole versiooni, vaid on lähtunud seadusest tulenevast ning KrMS § 61 tulenevalt

on lähtunud põhimõttest, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning on hinnanud

tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Seejuures ei ole maakohus olnud

kallutatud süüdistatavate suunas ega ole eelistanud ka prokuratuuri n-ö tõde.

12.2. Apellatsiooni kohaselt on maakohus jätnud arvestamata asjas tervikpildi. Prokuratuuri

hinnangul viitavad kooskõlastatud hinnapakkumistele järgmised asjaolud.

Argumendiks on, et süüdistatavad ei ole omavahel olnud võõrad. Nimetatud asjaolu ei ole

varjanud ka süüdistatavad ise. Süüdistatav H. Moora on keeldunud ütluste andmisest maakohtu

istungil, kuid Artur Nõmm on välja toonud, et teab H. Moorat seoses nende lammutamistöödega

Holstre-Nõmmes ja et ta on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus juhatuse liige. Artur Nõmm

tundis teda juba varem, sest nad mõlemad on jahimehed, nad on temaga kohtunud

kokkutulekutel ja üritustel. Artur Nõmm teadis H. Moorat nime poolest. OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus teadis lammutustöödega seoses, aga mitte isiklikult, vaid läbi OÜ Tuisu. (kd 7, lk

121)

Seejärel heidab prokurör ette, et teised pakkujad on seotud OÜ Tuisu või juhataja Artur

Nõmmega. Tunnistajate ütluste kohaselt ei saa teha järeldusi, et tegemist oleks isikutega, kes

üksteisega pidevalt läbi käiksid või omaksid suuremaid kokkupuuteid süüdistatavatega, v.a

tunnistaja A.N. , kelle isa on Artur Nõmm ning kes on OÜ Tuisu juhatuse liige. Nii on tunnistaja

O.V. välja toonud, et OÜ Tuisus töötas tema kursusevend S.P. ning OÜ V. on teinud

alltöövõttu OÜ-le Tuisu. Seejuures, S. P. käesolevas asjas süüdistatav ei ole. Tunnistaja T.A.

teab Artur Nõmme seetõttu, et isikud elavad samas piirkonnas Häädemeestel. Vaatamata

sellele, et süüdistatav ja tunnistaja elavad samas piirkonnas, on T.A. välja toonud, et

pakkumiskutse pakkumisel osalemiseks sai ta oma ülemuselt O.S. – seost süüdistatavatega

tuvastatud ei ole. Tunnistaja V.E. l tuttavaid süüdistatavate hulgas ei ole. Tunnistaja G.K.

tunneb Artur Nõmme pikemat aega, kuna nad on mõlemad Häädemeestelt pärit. Tegemist ei

ole selliste asjaoludega, mis viitaksid kooskõlastatud hinnapakkumisele ja selles osas ei too

välja ka midagi uut prokuratuur, vaid leiab, et tuleks hinnata tervikpilti. Teatud tutvus ei anna

alust kahtlustada kokkuleppeid hindades, vastasel juhul oleks vabariigis teatud valdkondades,

kus tõepoolest üksteist teatakse, hangetes osalemine sisuliselt välistatud, sest tutvus tooks kaasa

kokkulepete kahtluse.

Ka väärib apellatsiooni kohaselt tähelepanu asjaolu, et kahes hinnapakkumises lammutustööde

teostamiseks on esitanud OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised, milles mõlemas esinevad

sisuliselt 2 ühesugust viga ning nimetatud hinnapakkumises olevate tööde nimetused on väga

sarnased OÜ Tuisu hinnapakkumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör ekslikult

asunud seisukohale, et kuna OÜ A. ja OÜ R. hinnapakkumised on esitatud vastavalt

15.03.2012 ja 12.03.2012, st enne kui oli esitatud OÜ Tuisu hinnapakkumine ja sai valmis

lammutuse projekt, millest tulid need lammutatavate hoonete tehnilised näitajad, siis see viitab

kooskõlastatud hinnapakkumistele. Esmalt on maakohus põhjendatult märkinud, et

süüdistatavatele ei heideta ette hanketingimuste rikkumist. Teiseks, pakkumiste aluseks oli

pakkumiskutse.

Kohtus

uuritud

tõendist,

s.o

OÜ

Holstre-Nõmme

Puhkekeskus

pakkumiskutsest (kd 2, lk 154-159) tuleneb, et pakkumiskutsele oli juurde lisatud tehniline

spetsifikatsioon, mis toob ära, millised ehitised või rajatised nimetud kinnistul lammutamist

vajavad. Sealjuures on sellel spetsifikatsioonil kirjas ka tööde nimetuse aluseks olevad asjad,

sh settebassein ja ühenduskoridor E. Lisades nimetatud rajatistele sõna lammutamine, ei

tähenda, et tegemist oleks kolmes hinnapakkumises väga sarnaselt kirjutatud töödega.

Nimetatud asjaolusid teist moodi kirjutada oleks üsna keeruline. Samuti puudub seos nimetatud

spetsifiktsioonist tulenevatel tehnilistel andmetel OÜ Tuisu projektiga, mis valmis pärast OÜ

A. ja OÜ R. hinnapakkumiste esitamist. Ringkonnakohus ei tuvastanud, miks seob prokurör

pakkumistes toodud tööd OÜ Tuisu projektdokumentatsiooniga lammutatava objekti kohta,

kuigi tunnistajad on maakohtu istungil välja toonud, et infot said nad pakkumiskutsest, v.a V.E.

, kes ei mäleta, kuidas ta infot sai, aga ilmselt telefoni teel ja andmeid ehitusregistrist.

Väitele, et tööde kirjeldus tuleneb OÜ Tuisu hinnapakkumisest räägib vastu asjaolu, et

hinnapakkumise kutsed on saadetud nii OÜ-le Tuisu, OÜ-le A. kui ka OÜ-le R. ühel ajal, s.o

01.03.2012 (köide 2, lk 154-159). Seega ei saa öelda, et OÜ Tuisu hinnapakkumise nimetused

olid eeskujuks teisele kahele pakkumise koostajale. Tehniline spetsifikatsioon oli samuti

pakkumiskutsetega kaasas ja sealt ka tööde kirjeldused.

12.3. Teiste puuduste osas, mis sisalduvad pakkumistes – ühiku ja koguse omavahel läbi

korrutamata jätmine – on mõneti kummastav, kuid arvestades nii OÜ A. kui ka OÜ R. poolt

esitatavate hinnapakkumiste esitamise sagedust ei ole nendes vigade esinemine oluliselt

märkimisväärne. Ka on pakkujad toonud välja, et tegemist on esmase üldise kalkulatsiooniga.

Seejuures on tunnistajad kinnitanud, et hinnapakkumised on esitatud teineteisest sõltumata.

Ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuriga, et G.K. ja T.A. ütlused ei ole usaldusväärsed

hinnapakkumise koostamise ja esitamise osas, kuna nende pakkumistes on sarnased vead.

Siinjuures ei ole isikutelt küsitud hinnapakkumises esitatud vigade kohta, seega ei ole neil olnud

selle eest võimalus ka ennast kaitsta. Esinenud vigade puhul, see on üksnes ühikute ja mahtude

läbi korrutamata jätmine, sealjuures on hinnad erinevad, ei saa asuda seisukohale, et tunnistajate

ütlused ei oleks usaldusväärsed.

12.4. Maakohus toob välja, et süüdistatavatele ei ole esitatud süüdistust hinnapakkumiste

kooskõlastamises ja hindadega manipuleerimis. Apellatsioonis tõdetakse, et ei ole olnud

võimalik koguda piisavalt tõendeid selle kohta, kes konkreetselt nende hinnapakkumistega on

manipuleerinud, mistõttu ei ole ka kellelegi süüdisutst esitatud. Samas on riiklik süüdistaja välja

toonud, et on tõendatud, et hinnapakkumised on kooskõlastatud ja sisaldavad valeandmeid

tööde maksumuse osas ning kõik süüdistatavad teadsid seda. Nagu märgivad ka kaitsjad, on

tegemist prokuratuuripoolse oletusega, mis käesolevas asjas uuritud tõenditega ei ole

tõendamist leidnud. Sellele viitab kohtu hinnangul ka prokuratuuri poolt nimetatud süüdistuse

esitamata jätmine. Ringkonnakohus on ka eelnevalt punktis 12 käsitletud asjaolude pinnalt

jõudnud järeldusele, et nende asjaolude pinnalt ei ole olnud võimalik asuda seisukohale, et

tegemist on kooskõlastatud hinnapakkumistega, veel vähem saab ka kogu tervikpilti hinnates

asuda seisukohale, et süüdistatavad nimetatud asjaolusid teadsid.

13. Prokuröri poolt samuti välja toodud tervikpildi hindamine ei anna alust rääkida

süüdistatavate kooskõlastatud hinnapakkumistest ega asjaolust, et süüdistatavad olid sellest

teadlikud, mida näitavad ka järgmised asjaolud.

13.1. Apellatsiooni kohaselt viitab kooskõlastatud tegevusele omafinantseeringu vältimiseks ka

asjaolu, et OÜ Tuisu registreeris alles 17.03.2012 oma tegevusalana projekteerimise.

Süüdistuse kohaselt registreeris OÜ Tuisu 17.03.2012 on tegevusalana projekteerimise,

pakkumine esitati OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus 19.03.2012 ning toetusetaotlus esitati

25.03.2012. Seega on pakkumise esitanud osaühing, kellele tegevus on kooskõlas oma

tegevusaladega. Ei ole välistatud, et OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus oli juba varasemalt

teada, et OÜ Tuisu nimetatud tegevusalaga tegelema hakkab.

H. Moora on OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ainukene juhatuse liige ning ka esindaja.

H. Moora on keeldunud maakohtu istungil ütluste andmisest. OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

suhtes lõpetati kriminaalmenetlus Tartu Maakohtu 11.01.2018 määrusega seoses süüdistatava

lõppemisega. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, kes on see esindaja, kes on väitnud, et OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus leidis OÜ Tuisu, kui projekteerimisega tegeleva ettevõtte

infokataloogist. Tunnistajana ütlusi andnud E.L. , kes tegi OÜ-le Holstre-Nõmme Puhkekeskus

raamatupidamist, ei ole osaühingu esindaja. Lisaks on E.L. vastates prokuröri küsimusele, kas

ta teab, kust H. Moora pakkumiskutsete adressaadid leidis, öelnud, et „ei tea. Ta oli telefoni teel

otsinud kuskilt kataloogist. Ma ei tea tõesti.“ (köide 7, lk 82) Seega ei saa ka väita, et OÜ

Holstre-Nõmme Puhkekeskus leidis OÜ Tuisu kontaktid kusagilt kataloogist, sest sisuliselt

tunnistaja ei tea seda.

13.2. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa tunnistaja V.E. ütlustest tuletada kooskõlastatud

tegevust ning väidetavat vastuolu tunnistaja öeldus ning OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus

esindaja poolt KIK-le antud selgituse vahel. H. Moora on vastuses KIK-le selgitanud, et kõik

hinnapakkumised käisid läbi H. Moorale kuuluva kinnistu asuva postkasti. V.E. väidetavalt

edastas pakkumise e-posti teel.

Tunnistaja vastused prokuröri küsimusele seoses pakkumise edastamisega on järgmised.

V.E. on vastates prokuröri küsimusele hinnapakkumiste allkirjastamise kohta, et kui ta saadab

postiga, siis tavaliselt on ikka alati allkiri all. Meili teel, siis ei. Viimasel ajal jah, läheb

digiallkiri alla, aga muidu ei olnud. Siis saatis lihtsalt meili teel. Kui ta oleks posti teel selle

edastanud, siis oleks seal allkiri olnud enamjaolt küll all. Just posti teel saadetule pannakse

allkiri, sest siis on tal nagu dokument endal käes. Annab välja ja paneb ikka allkirja tavaliselt.

Prindib välja ja enne kui paneb ümbrikusse, siis allkirjastab ära. OÜ-le Holste-Nõmme

Puhkekeskus hinnapakkumise edastamise osas märkis tunnistaja, et ta saab ainult eeldada, sest

infot ta arvutist ei leia enam üles, sest see on juba nii vana. See on tehtud e-maili teel. Seda

infot, mis ta edastas, ei õnnestunud leida kahjuks. (köide 7, lk 100)

Eelnimetatu pinnalt ei saa tõsikindlalt väita, et tunnistaja on edastanud pakkumise e-posti teel,

vaid teada on saadud, milline on tavaline praktika ja et tunnistaja ei mäleta täpselt asjaolusid

hinnapakkumise edastamise osas.

Seega ei saa tõsikindlalt asuda seisukohale, et V.E. on nimetatud pakkumise saatnud e-posti

teel, seda enam, et pakkumiskutses toodud meiliaadress oli talle võõras ning ei ole tuvastatud

kirja saatmine ega ka kirja saamine OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ega ka E.L. poolt.

13.3. Prokuratuuri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et OÜ Tuisu tegi lammutusprojekti suulise

päringu peale ja hankel osalemisel ebaõnnestumisel oleks tulemusena kulud hüvitamata jäänud.

Tunnistaja A.N. ütluste kohaselt ei ole tema lammutusprojekti koostamise juures olnud. Küll

toob ta välja vastates prokuröri küsimusele, millal selle dokumendi (projekt) koostamine võis

aset leida teile teadaolevalt, et „see koostati peale seda, kui oli teatavaks saanud, et meie see

projektdokumentatsiooni hinnapakkumine oli parima pakkumise teinud ja siis peale seda

koheselt alustasime selle nii-öelda koostamist“. (köide 7, lk 110) Projekti hinnapakkumise

koostamine oli S. P. töö ja see oli väidetavalt talle peale kooli hea proovitöö.

Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest tuleneb, et enne oli pakkumine ja siis projekt. OÜ Holstre-

Nõmme Puhkekeskus on palunud OÜ-l Tuisu esitada hinnapakkumine Nõmme seafarmi

lammutamiseks. H. Moora võttis Artur Nõmmega ühendust telefoni teel ja küsis, kas nad

oleksid huvitatud hinnapakkumise tegemisest selle projektdokumentatsiooni ja lammutustööde

jaoks. (köide 7, lk 121) Artur Nõmm on veelkord kinnitanud, et hinnapakkumised olid enne

projekti (köide 7, lk 127).

Sisuliselt tuleneb, et Artur Nõmm tegi enne pakkumiskutse saamist esmase kalkulatsiooni

kohapeal, mis järel jäi pakkumiskutset ootama.

13.4. Prokurör ei nõustu maakohtu käsitlusega, et saab lugeda usaldusväärseks ning usutavaks

käitumisviisi, kus pakkujatele tutvustamiseks mõeldud projektidokumentatsioon pannakse

kinnistul asuvase postkasti, kus siis potentsiaalsed pakkujad saavad sellega tutvumas käia.

Siinjuures leiab ringkonnakohus, et maakohus on seda osa põhjalikult käsitlenud. Prokurör ei

ole apellatsioonis välja toonud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud

või ümber lükatud. See, et prokuröri hinnangul ei ole selline käitumine mõistlik, sellega võib

kaasneda asjade kaotsiminek, sellele on ligipääs ka kõrvalistel isikutel ning teatud suhtlus käis

läbi tunnistaja E.L. postkasti, ei tähenda, et selline pakkumiskutsete väljastamine ei ole

aktsepteeritav. Seejuures ei ole siin probleemi olnud, sest kõik vajalikud isikud on postkasti ka

üles leidnud ning vajaliku info kätte saanud.

13.5. Kõik see kokku näitab prokuratuuri hinnangul, et süüdistatavate vahel oli kokkulepe, et

näidata lammutustööde hinda tegelikkusest kõrgemana. Tegemist on H. Moora ja Artur Nõmme

kooskõlastatud tegevusega. Olukorras, kus prokuratuur ei saa esitada süüdistust kellelegi

hinnapakkumistega manipuleerimises, sest ei ole võimalik tuvastada konkreetsete isikute

teopanuseid, siis on raskendatud kui mitte võimatu asuda seisukohale, et tegemist on H. Moora

ja Artur Nõmme kooskõlastatud tegevusega, sest tõendid sellele ei viita. Ka analüüsides kõiki

asjaolusid kogumis ja hinnates tervikpilti ei ole maakohtus uuritud selliseid tõendeid, mis

annaksid aluse asuda seisukohale, et hinnapakkumiste esitamine on kokku lepitud ja sellest

oleks tuletatav KIK-i pettusesse viimine omafinantseeringu tasumise vältimiseks.

14. Prokuratuur ei nõustu, et audiitori järeldused, mis sisalduvad kuriteoteates ei ole

usaldusväärne tõend. Prokuratuur põhjendab seda järgmiste asjaoludega. Kuriteokaebus on

prokuratuuri poolt esitatud tõendina ning selles auditis on faktina ära toodud teised projektid.

Tegemist on matemaatilise võrdlusega. Audiitori järeldusi tuleb vaadelda tõendikogumi ühe

osana ning need tõendavad süüdistuse seisukohta, et KIK-le on esitatud valeandmeid.

Sarnaselt maakohtuga apellatsioonikohus sellise käsitlusega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et

prokuratuur esitas tõendina kuriteoteate koos lisadega, millist tõendit on maakohtu istungil ka

uuritud (köide 2, lk 175-177). Tegemist on tõendiga, millest nähtub informatsioon KIK-le

esitatud toetustaotluse kohta ning asjaolud, mille pinnalt kuriteoteade esitati.

Ka prokurör ise on oma seisukohas välja toonud, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse suhtes

läbi viidud auditi tulemusena selgusid mitmed puudused ja viited sellele, et toime võib olla

pandud pettus ja näidatud projekti maksumust kõrgemana, kui see tegelikult oli, eesmärgiga

suurendada toetuse mahtu. Lihtsalt faktina on seal ära toodud andmed, mis projektide

rahastajana on KIK-i käsutuses ehk andmed matemaatiliseks võrdluseks selle kohta, kui palju

on maksnud ruutmeeteri lammutamine teiste sarnaste KIK-i rahastatud objektide puhul samal

perioodil. Prokurör on nimetatud tõendiga soovinud tõendada, et KIK-le on esitatud

valeandmeid. Tegemist on KIK-l olevate andmete edastamisega ning lihtsa matemaatika

rakendmaine ei ole prokuröri hinnangul käsitletav mitteõigusliku eriteadmiste raskendamisena,

mis tuleks teha ekspertiisi vormis.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud põhjendatult kõrvale kuriteoteate lisana

audiitori seisukoha. Tegemist on kuriteokaebuse osaga ning auditis väljatoodu on olnud alus,

miks KIK on esitanud kuriteoteate, muud tõenduslikku teavet see ringkonnakohtu hinnangul

endas ei kanna. Analüüsides seda, milline on matemaatiline võrdlus, asuks ringkonnakohus

juba tuvastama erinevusi ning see oleks lubamatu. Nimetatud asjaolu ei ole võimalik ka pädeva

isiku seisukohtadeta. Seega ringkonnakohus nõustub nii maakohtu kui ka kaitsjatega ning leiab,

et tegemist on tõendiga, millest ei saa tuvastada tõendamiseseme asjaolusid ei otseselt ega ka

kaudselt.

Selleks, et kasutada auditit tõendina hinna suurendamise osas, oleks tulnud läbi viia ekspertiis.

Lihtne matemaatiline võrdlus sarnaste KIK-i rahastatud objektidega ruutmeetripõhiselt ei anna

alust rääkida hindade tõstmisest ja seda ka mitte teiste tõenditega koostoimes.

Ka ei ole maakohus rikkunud KrMS § 61, kui on leidnud, et KIK-i audit ei ole usaldusväärne

ega aktsepteeritav tõend – maakohtu järeldustele jõudmine on jälgitav ja põhjendatud.

15. Lammutustööde tegeliku hinna kindlakstegemine ei ole riikliku süüdistuse seisukohast

oluline. Oluline on, et sellest tulenevalt saab järeldada, et H. Moora ei ole tasunud

omafinantseeringut ja selles on ta näidanud tööde hinda kõrgemana.

Ringkonnakohtu hinnangul on kummastav öelda, et tegeliku hinna kindlakstegemine ei ole

oluline, samas kui riiklik süüdistus heidab süüdistatavatele ette, et nad on näidanud hinda

oluliselt kõrgemana. Üksnes matemaatiline ülevaade mittetõendikõlbulikust auditist ei näita, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ Tuisu poolt välja toodud hind oleks olnud oluliselt

kõrgem või ei oleks asja tegelik hind.

16. Süüdistuse kohaselt OÜ-le Tuisu makstud omafinantseeringu tagastamiseks sõlmiti kruusa

ostu-müügileping. Prokuratuur leiab, et maakohu järeldus, et kruusa ostu-müügileping ei ole

sõlmitud omafinantseeringu tagastamiseks, on pealiskaudne. Prokuratuur on jätkuvalt

seisukohal, et reaalset müüki toimunud ei ole. Ringkonnakohus nõustub siinkohal taaskord

kaitsjatega, et kuigi prokurör heidab maakohtule ette pealiskaudusust, siis on prokuratuur

üritanud ka siinjuures lähtuda elulisest usutavust, jättes arvestamata prokuratuuri versioonile

kahjulikud tõendid.

16.1. Tunnistaja E.L. on oma ütlustes välja toonud, et OÜ-l Holstre-Nõmme Puhkekeskus

puudusid omafinantseeringu tagamiseks vajalikud vahendid ning talle laenu ei antud, mistõttu

tuli osaühingul asuda müüma oma vara. OÜ-ga Tuisu sõlmitud ostu-müügileping kruusa

kaevandamiseks on vahend, mille abil oli võimalik OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saada

omafinantseeringuks vajalik summa ning OÜ-l Tuisu tema tegevuse jaoks vajalik kruus.

16.2. Süüdistatav Artur Nõmme ütlustest tuleneb, et kruusa ostumüügilepingu sõlmimine ei

olnud OÜ Tuisu jaoks tavapärane, kuna „esiteks keegi, kui rääkida konkreetselt kruusa ostust

ja kaevandamise õigusest, siis keegi ei müügi nii, et laseb kaevandada oma karjääris, sest kruus

on ikkagi selline hinnaline maavara, mida müüakse ise ja mida saab osta tonni kaupa ja tonni

hinnaga. Selline võimalus oli nagu esmakordne ja me kasutasime selle juhuse ära.“ (köide 7,

lk 125)

16.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei näita ka asjaolu, et OÜ Tuisu ei ole asunud müügilepingu

alusel kaevandama, et tasumist ei oleks toimunud. Ka tunnistaja E.L. on maakohtus öelnud, et

OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on varasemalt nii müünud kaevandamisõigust. Tunnistaja on

toonud näiteks, et 2007. aastal toimus 3 miljoni tehing OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ja OÜ

Lavo Kaubandus vahel, kus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus müüs samuti kaevandamisõigust

ning ka praeguseks ajaks ei ole veel kõike kaevandatud, vaid üksnes 10-20% ostetust. Seega ei

ole selles midagi erilist, et vaatamata sellele, et OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on müünud

OÜ Tuisu kaevandamisõigust, ei ole viimane vaatamata tasutud arvetele veel kaevandama

hakanud. Samuti on E.L. maakohtus põhjalikult selgitanud, et mahtusid arvetel on näidatud

arvete koostamiseks ning sisulist kaevandamist ei ole veel toimunud, mistõttu ei ole ta ka

Keskkonnaametile vastavaid deklaratsioone esitanud.

Ringkonnakohus ei leia ühegi alust, mille alusel tuleks suhtuda kriitiliselt Artur Nõmme, A.N.

või E.L. ütlustesse. Prokuratuuri poolt väljatoodu, et esimesed viidatud isikud on omavahel

lähisugulased ning E.L. oli OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuse raamatupidaja, ei ole asjaolud,

mille alusel tuleks koheselt kahelda ütluste usaldusväärsuses. Seda enam, et ütlused haakuvad

teiste asjas kogutud tõenditega ning tunnistajaid kui ka süüdistatavat on hoiatatud valeütluste

andmise eest.

16.4. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ja leiab samuti, et Maanteeameti vastus on

põhjendatult jäetud kõrvale, kuna sellega ei ole võimalik tõendada prokuröri poolt väljatoodut,

s.o näidata, et OÜ-le Tuisu müüdud kruus ei olnud soodne. Ka apellatsioonis ei ole välja toodud

asjaolusid, mille pinnalt saaks asuda seisukohale, et tegemist on lubatava ja asjakohase

tõendiga. Sellest tõendist tulenevalt, et ei ole võimalik asuda seisukohale, et kruusa on võimalik

osta soodsamalt kui lepingu alusel. See annab ülevaate üksnes Maanteeameti hindadest ja nende

kujunemisest.

Prokurör

jätab

arvestamata

asjaolu,

et

Maanteeamet

on

majandus-

ja

kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas

tegutsev

valitsusasutus,

kellel

on

juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi ning osutab

avalikke teenuseid seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses. Seega on tegemist riigile kuuluva

valitsusasutusega. OÜ Tuisu kui ja OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus on äriühingud, kelle

eesmärgiks on majandusliku kasu saamine. Seega ei saa eeldada, et OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus müüks samasuguste hindadega ükskõik millist maavara kui teeb seda

Maanteeamet. Samuti ei ole äriühingu poolt müüdava maavara või selle kaevandamise hind

kuidagi seotud Maanteeameti hindadega. Ei ole välistatud, et äriühing ostab ka Maanteeametilt

maavarasid, kuid see ei tähenda, et üksnes Maanteeameti hindade puhul saaks öelda, et need on

soodsad.

Lisaks tuleb arvestada ka keskkonnatasude seadusest tulenevat, et riigile kuuluva maavara

kaevandamise eest tuleb maksta maavara kaevandamiseõigusese tasu (§ 9 lg 1).

Keskkonnatasude seaduse § 9 lg-st 2 tuleneb, et maavara kaevandamisõiguse tasumäärad

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kaevandamisõiguse tasumäär kehtestatakse maavara

tonni või kuupmeetri kohta, lähtudes § 9 lõikes 3 sätestatud alam- ja ülemmääradest. Seejuures

tulenevalt lõikest 3 on riigile kuuluva maavara kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäär

kruusa puhul 0,57 ja 3,38 eurot kuupmeetri eest. Seega arvestades Maanteeameti karjäärist

saadavale kruusa hinnale juurde ka maavara kaevandamisõiguse tasu, siis ei ole ka

Maanteeametist ostes selle hind võrreldes OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus ostmisega kuigi

soodne. Lisaks on OÜ Tuisu soetanud OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskuselt tulevikus suunatud

kasutamisena ehk kaevandamine on tulevikku suunatud tegevus.

16.5. Prokuröripoolsed vastuväited ei lükka ümber maakohtu järeldusi, vaid on oletuslikud ega

sea

tõsikindlalt

kahtluse

alla

kruusa

ostu-müügilepingu

tegelikkusele

vastavust.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna samuti alust asuda seisukohale, et leping on näiline selle

tõttu, et leping on ebamäärase sisuga, sama suurusjärk mis on müügihind on omafinantseeringu

tasumise nõudel, puuduvad õiguslikud alused kruusa kaevandamiseks, jutt õigest objekti

saabumisest on paljasõnaline (Rail Baltic projekti panustamine, aga selle alustamise aegki ei

ole teada). Samuti jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis alusel seab prokurör kahtluse alla,

kas nimetatud alalt üldse kruusa saab. Oletuslikuks jääb ka väide, et suure varalise kasu saamise

nimel ollakse valmis tegema mõningaid kulutusi.

Kaitsjad on põhjendatult asunud seisukohale, et juriidilise hariduseta isikutelt ei saa oodata

sellist lepingute koostamise oskust nagu seda saaks eeldada juristilt. Samuti ei ole määrava

tähtsusega asjaolu, et OÜ Sakala Teedega on sõlmitud kordades detailsem leping. Lepingu

määravad kindlaks siiski mõlemad osapooled, seega on see sõltuvuses ka lepingupooltest.

Maakohus on väga põhjalikult käsitlenud lepinguga seotud asjaolusid ning apellatsioonis ei ole

seejuures välja toodud uusi asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla maakohtu järeldused. Ka ei

tähenda äriühingu tulevikuplaanid, sealjuures Rail Balticu jaoks varu hoidmine, et OÜ Tuisu

üritab sellega varjata omafinantseeringu ringlust OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus vahel, vaid osaühing omab teatavat tulevikuplaani.

16.6. Ringkonnakohtu hinnangul on oletuslik ka väide, et majandusaasta aruandes käsitleti

kruusa alles siis, kui hakkas kriminaalmenetlus. Kruusa müük OÜ Tuisu ja OÜ Holstre-Nõmme

Puhkekeskus vahel on toimunud üksnes 4 arve alusel, seega ei saagi eeldada, et seda oleks

majandusaasta aruannetes pidevalt kajastatud. Seejuures on arved väljastatud kõik

ajavahemikul veebruar – juuli 2013. OÜ Tuisu on arved tasunud.

16.7. Apellatsiooni kohaselt, kui kõrvutada OÜ Tuisu lammutustööde arveid ja OÜ-le Holstre-

Nõmme Puhkekeskus antud laenu lammutustööde arvete tasumiseks, siis sai laenuks antavad

summad OÜ Tuisu kolmandatelt isikutelt. Samuti leitakse, et on kummastav, et puudus raha

laenu andmiseks, aga OÜ Tuisu ostis kruusa, mis seisab ning ei ole kasutust leidnud.

Ringkonnakohtu hinnangul ei näita see, et OÜ Tuisu sai laenu kolmandatelt isikutelt seda, et

süüdistatavad on loonud raha ringi, et vältida omafinantseeringu tasumist ning luua olukord,

kus OÜ Holstre-Nõmme Puhkekeskus saaks tagasi OÜ-le Tuisu makstud omafinantseeringu.

Kruusa ostmine on pikaajaline investeering, mida laenuandmine suure tõenäosusega ei ole.

17. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis siinkohal ei käsitleta

täiendavalt süüdistatavate kaitsjate argumente kriminaalmenetluse lõpetamise vajalikkusest ega

prokuratuuri seisukohta konfiskeerimisele kuuluva vara osas.

18. Ringkonnakohus võtab seisukoha ka väljamõistetavate menetluskulude osas.

18.1. Süüdistatav H. Moora kaitsja vandeadvokaat R. Sarv on esitanud taotluse välja mõista

Eesti Vabariigilt H. Moora kasuks menetluskulud summas 550 eurot, mida tõendab Holstre-

Nõmme Kalastus OÜ-le 13.06.2018 väljastatud arvega, mille kohaselt on osutatud õigusteenust

4 tunni 10 minuti ulatuses summas 550 eurot, sh käibemaks 91,67 eurot.

18.2. Samasisulise taotluse on esitanud ka süüdistatavate OÜ Tuisu ja Artur Nõmme kaitsjad

vandeadvokaat M. Triipan ja vandeadvokaadi abi S.-K. Noot, kes taotlevad Eesti Vabariigilt

Tuisu OÜ kasuks välja mõista Artur Nõmme ja OÜ Tuisu valitud kaitsjale makstud tasu

ringkonnakohtus summas 3564 eurot.

Nimetatud taotlusele on lisatud 4 lisa, millest nähtub tehtud töö, sellele kulunud aeg ning tariif.

Arve nr 181137 on 31.03.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu. Arve kohaselt on osutatud õigusteenust

märtsis 2018 summas 958,80 eurot (sh käibemaks 159,80 eurot) ning transpordikulu summas

20,40 eurot (sh käibemaks 3,40 eurot). Kokku kuulus tasumisele 979,20 eurot. Spetsifikatsiooni

tehtud tööde alla kuulub e-kirja ettevalmistus kohtuotsuse resolutiivi kuulutamiseks, reisimine

Tallinn-Viljandi-Tallinn, 23.03.2018 kohtuistungil osalemine, maakohtu otsusega tutvumine,

telefonivestlus tulemuse osas ning ettevalmistus menetluskulude vaidlustamiseks. Tunnihind

vandeadvokaadi abi S.-K. Noodi puhul on 130 eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220

eurot. Ajakulu kokku 5,80 tundi, vastavalt S.-K. Noot 5,30 tundi ja M. Triipan 0,50 tundi.

Arve nr 181740 on 03.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ning selle kohaselt on osutatud

õigusteenust mais 2018 776,40 eurot ulatuses (sh käibemaks 129,40 eurot). Arve koostamise

aluseks on järgmine spetsifikatsioon: teavitus prokuröri apellatsioonist, apellatsiooni esitamise

arutelu, maakohtu otsuse põhistustega tutvumine, menetluskulude hüvitamine kriminaalasjas,

prokuröri apellatsioonkaebuse edastamine, Tartu Ringkonnakohtu 26.04.2018 teatega ja

apellatsiooniga tutvumine, kaitsja seisukoht esitatud apellatsiooni osas. Tunnihind

vandeadvokaadi abi S.-K. Noodi 130 puhul on eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220

eurot. Ajakulu kokku 4,70 tundi, vastavalt S.-K. Noot 4,30 tundi ja M. Triipan 0,40 tundi.

Arve nr 182382 on 31.05.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu ja selle kohaselt on osutatud

õigusteenust mais 2018 summas 46,80 eurot (sh käibemaks 7,80 eurot) H. Moora kaitsja

seisukohaga tutvumise eest, Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2018 menetlusse võtmisega

määrusega tutvumise eest ning e-kirja ettevalmistamisest kliendile menetlustähtaegade osas.

Tunnihind 130 eurot. Ajakulu kokku 0,30 tundi. Teenust osutas üksnes S.-K. Noot.

Arve nr 182541 on 08.06.2018 väljastatud OÜ-le Tuisu õigusteenuse osutamise eest juunis

2018 summas 1761,60 eurot (sh käibemaks 293,60 eurot). Spetsifikatsiooni kohaselt käib arves

õigusteenuse alla dokumentide analüüs, menetlusdokumendi ettevalmistamisest: vastus

prokuröri apellatsioonile ja taotlus kaitsjatasu hüvitamiseks. Tunnihind vandeadvokaadi abi S.-

K. Noodi puhul on 130 eurot ja vandeadvokaat M. Triipani puhul 220 eurot. Ajakulu kokku

10,60 tundi, vastavalt S.-K. Noot 9,60 tundi ja M. Triipan 1 tund.

18.3. Kohtupraktika on aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku tunnitasuna 130

eurot, millele võib lisanduda käibemaks (RKKKm 1-17-7077, alapeatükk IV; RKKKm 1-17-

4924, p 41). Valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates tuleb

võtta arvesse mh seda, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte

(RKKKo 3-1-1-64-15, p 73). (RKKKo 3-1-1-84-15) Advokaadibüroo MERCATORIA kui ka

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ on käibemaksukohuslased.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse üle

otsustamisel tuleb kohtul silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud

õigusteenuse

vajalikkust.

Seejuures

on

kohtul

kaalutlusruum,

hindamaks

tehtud

kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele

kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud

kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks

liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr-d 3-1-1-99-11, p-d 9-12;

3-1-1-60-14, p 10.1).

Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate R. Sarve kui ka S.-K. Noodi töötunni hinnad on põhjendatud,

kuid ei leia, et kaitsja M. Triipani töötunni hind oleks kooskõlas kohtupraktikas väljakujunenud

keskmiste hindadega. M. Triipani tunnihind on 220 eurot, millele lisandub käibemaks. Hinnates

kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkust, leiab ringkonnakohus, et mõistlik tunnihinna tasu

M. Triipani puhul on 130 eurot, millele lisandub käibemaks.

Seega arvete 181740, 182382 kui ka 182541 puhul tuleb vähendada õigusteenuse summasid.

Küll tuleb menetluskulude väljamõistmisel arvestada ka asja keerukust, mahtu, tasu maksmise

vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja R. Sarve apellatsioonimenetluses

osutatud õigusteenused on olnud vajalikud ning kuulub tervikuna rahuldamisele.

Samale seisukohale ei asu kohus seoses S.-K. Noodi ja M. Triipani osutatud õigusteenustega

seoses, leides, et arve 181137 on põhjendamatu ning ei ole seotud apellatsioonimenetlusega.

Arvestades arveid nr 181740, 182382, 182541 on õigusteenust kokku osutatud 15,60 tunni

ulatuses. Nende arvete alusel peaks kaitsjatele hüvitama õigusteenuse osutamise eest 2028

eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2433,60 eurot (käibemaks 405,60 eurot), kui

arvestada keskmist mõistlikku tunnitasu. Tuginedes kohtule esitatud dokumentidele, asja

keerukusele ning osutatud õigusteenuse vajalikkusele, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on

hüvitada osutatud õigusteenuse eest üksnes osaliselt. Ringkonnakohus loeb valitud kaitsjatele

makstud mõistliku suurusega tasuks kaitsjate üheksale töötunnile vastava summa, s.o 1170

eurot (tunnihinnaga 130 eurot).

Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult

arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel

kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (RKKKo nr 3-1-1-23-15,

p

76;

3-1-1-38-16,

p

77).

OÜ

Tuisu

on

MTA

järgi

käibemaksukohuslane

(käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101174123). Menetluskulud palutakse

välja mõista OÜ Tuisu kasuks. Praegusel juhul ei ole kaitsjad väitnud, et süüdistatav OÜ-l Tuisu

puudub võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummade sisendkäibemaksuna maha

arvamiseks. Seega tuleb õigusabi teenuselt märgitud käibemaks jätta arvestamata.

18.4. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kuigi ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis

kuna apellatsiooni esitaja on käesolevas ajast prokuratuur, kannab menetluskulud riik ning

süüdistatav H. Moora kasuks tuleb Eesti Vabariigilt välja mõista kaitsjatasu summas 550 eurot

ning OÜ Tuisu kasuks summas 1170 eurot.

19. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus

Tartu Maakohtu 23. märtsi 2018 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Aarne Sarjas

/allkirjastatud digitaalselt/