2-16-9616/69 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-9616

Tsiviilasi

Tarvo Avaste ja Piia Avaste avaldus avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu saamiseks ja teeservituudi seadmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tarvo Avaste ja Piia Avaste määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (avaldajad):

1. Tarvo Avaste (isikukood XXXX)

2. Piia Avaste (isikukood XXXX), esindaja volikirja alusel

Tarvo Avaste

Puudutatud isikud:

1. Vello Petti (isikukood XXXX)

2. Vana-Mustametsa OÜ (registrikood 10850076), seaduslik

esindaja Neeme Ernits

3. Otepää vald (Otepää Vallavalitsuse kaudu)

4. Mapomets OÜ (registrikood 10663598), seaduslik esindaja

Magnar Alev

5. Urmas Karik (isikukood XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 2. mai 2018 määrus tühistada ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Tarvo Avaste ja Piia Avaste määruskaebus rahuldada.

3. Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Tarvo Avaste ja Piia Avaste (avaldajad) esitasid 21. juunil 2016 maakohtule avalduse, mida

täpsustasid 26. oktoobril 2016 ja paluvad taastada juurdepääs avalikult kasutatavalt Restu-Sihva

teelt (kõrvalmaantee nr 23180, katastritunnus 63601:002:2257) avaldajatele kuuluvale Kaasiku

kinnistule (reg nr 1606440, asukoht Valgamaal Otepää vallas Märdi külas). Selleks soovisid

avaldajad seada nimetatud kinnistutele tähtajatut teeservituuti igakordse omaniku kasuks, mis

annaks õiguse tähtajatult kasutada teeservituudi ala ning läbida sellel olevat või rajatavat teed

jalgsi ja iga liiki sõidukitega ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Tee väljaehitamise ja

korrastamisega seotud kulud võtavad avaldajad enda kanda.

Avaldajate ettepanek juurdepääsutee osas on järgmine:

Taastada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt Kaasiku kinnistule üle Mäe-Märdi (reg nr

1326940), Künkaotsa (reg nr 1817640), Otsa-Andrese (registriosa nr 1861440) ja Vana-

Mustametsa kinnistu (registriosa nr 461740). Juurdepääs koosneks kolmest osast, mida

avaldajad tähistavad A, B ja C. Teelõik A jääb tervikuna Märdi-Mustametsa pinnasteele, mis

on heas seisukorras. Juurdepääsutee B osa puhul on Otsa-Andrese kinnistu osas tegemist vana

vankriteega. 10-15 aastat tagasi on juurdepääsutee algus pinnasekuhjatisega suletud. Tee

kulgeb Kaasiku kinnistuni mööda lauget ala kahe mäe vahelt ja on ainsaks juurdepääsuks, mida

on võimalik aastaringselt kasutada. Teelõiku saab talvel tavatehnikaga lumest puhastada ja seda

mööda ehitustehnikaga kinnistule pääseda. Vana juurdepääsutee taastamiseks Otsa-Andrese

kinnistul tuleb eemaldada tee algust sulgev pinnasekuhjatis, eemaldada väikeses koguses võsa

ja parandada üksikutes lõikudes tee seisukorda kruusaga täitmisega. Uut teemullet sellel

teelõigul rajada vaja ei ole, tee on avaldajate hinnangul ka praegu 75 % ulatuses sõiduautoga

läbitav. Teelõik C kulgeb tervikuna Vana-Mustametsa kinnistul. Tegemist on hiljuti metsa

väljaveoks kasutatud teega, mida on osaöiselt kruusaga tugevdatud. Osaliselt tuleb rajad

teemulle, sh paigaldada truup (edaspidi Tee nr 1).

Teelõigu korrastamisega seotud kulud võtavad avaldajad enda kanda. Teelõik C kulgeb

tervikuna Vana-Mustametsa kinnistul. Tegu on hiljuti metsa väljaveoks kasutatud teega, millest

on sõiduautoga läbitav vaid kolmandik, ülejäänud osal tuleb rajada teemulle. Teelõigu

läänepoolne ots ületab soise ala kaela, kuhu tuleb teemulde rajamisel paigaldada truup.

Teelõigu väljaehitamise ja korrastamise kulud võtavad avaldajad enda kanda. Avaldajad on

nõus kandma teelõigu A hoolduskulu võrdsetel alustel teiste teelõiku kinnistule juurdepääsuks

kasutavate kinnistute omanikega. Teelõikude B ja C hoolduskulu kannavad avaldajad.

Avaldajad on nõus maksma teelõigu B kasutamise eest tasu 15 eurot aastas, teelõigu C

kasutamise eest 10 eurot aastas ning tasu maksmist teelõigu A eest ei pea avaldajad

põhjendatuks, kuna seda kasutavad ka teiste kinnistute omanikud.

Avaldajad möönavad ka alternatiivsete juurdepääsuteede olemasolu, kuid nende puhul on

mäenõlvade kalded liiga järsud (10 % ja rohkem), samuti läbivad need naabrite õuealasid (lk

7).

Keskkonnaameti poolt parimaks hinnatud varianti (tee nr 4) avaldajad ei toeta, sest teelõik, mis

on kaartidel märgitud B1, on sõiduautoga talvel raskesti läbitav. Ka läbib see Vana-Mustametsa

õueala, möödudes mõne meetri kaugusel palliväljakust ning riivaks tuntavalt Vana-Mustametsa

elanike privaatsust.

2. Keskkonnaameti seisukoha kohaselt paiknevad kõik võimalikud Kaasiku kinnistule

juurdepääsu tagavad teevariandid kinnistutel, mis asuvad Otepää looduspargi kaitsevööndis.

Otepää looduspargi kaitse-eeskirja kohaselt on seal tee rajamine looduspargi valitseja

nõusolekuta keelatud. Avaldusest ei nähtu, missugust teed soovitakse rajada, vaid sellest

nähtub, et juurdepääsuteed soovitakse kasutada nii sõidu- kui ka veoautodega sõitmiseks

aastaringselt ja teed peaks olema võimalik talvel tavatehnikaga lumest puhastada.

Keskkonnaamet saab seega võimalike teevariantide osas anda üksnes üldise seisukoha.

Esimene variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Otsa-Andrese

kinnistu ja Vana-Mustametsa kinnistu (Tee nr 1). Otsa-Andrese kinnistul on maakatastri

andmetel soovitud tee asukohas metsamaa kõlvik ning kinnistul on metsarada (ca 2m lai), mida

on arvatavasti kasutatud vaid vankriteena ja metsa kokkuveoks väiketraktoriga. Sõitmaks sellel

sõidu- või veoautodega ja hilisemaks korrashoiuks on vaja teemulde rajamine ja üsna mahukas

puude raie. Metsarada ümbritsev mets on väga esinduslik ja kõrge looduskaitselise väärtusega

ning teekoridori rajamine kahjustaks selgelt kinnistul paiknevat väärtuslikku metsakooslust.

Maa-ameti ajaloolistelt kaartidelt ei nähtu Otsa-Andrese kinnistul tee olemasolu, mistõttu ei ole

tegemist ajaloolise tee taastamisega. Otsa-Andrese kinnistul puudub terves ulatuses tee ja

pigem saab rääkida metsarajast või sõiduki rajajälgedest. Pikas perspektiivis ei ole teelõiku B

võimalik sõiduautoga läbida ilma teekoridori ja teemulde rajamiseta, kuid nende rajamine

kahjustaks selgelt väärtuslikku metsakooslust. Kaitse-eeskiri käsitleb teelõiku B ümbritsevat

metsa põlismetsana. 3,2m laiuse pinnastee rajamine eeldab puude raiet ning tee rajamise ja

aktiivse kasutamisega kaasnevad puujuurte vigastused. Kui teelõigul B metsaraja kasutamisega

ei kaasne tee ehitust ning avaldajad saavutavad kinnistu omanikuga kasutamiskokkuleppe,

võivad nad kaitseala valitsejalt taotleda nõusolekut metsarajal sõitmiseks.

Teine variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Mustametsa ja Vana-

Mustametsa kinnistute (edaspidi Tee nr 2). Õuemaa olemasolu Vana-Mustametsa

katastriüksusel maakatastri põhikaardilt ja ka looduses ei nähtu. Mustametsa katastriüksusel

kulgeb tee õuemaa piirilt, kuid teed on võimalik nihutada hoonestusalast põhikaardilt vaadatuna

paremale. Mustametsa katastriüksusel hoonestusala lõppedes lõpeb ka tee ja sealt edasi puudub

teekoridor ning selle rajamine künklikus reljeefis eeldab mahukaid pinnase töid. Põhjendatud

on kaaluda Teed nr 2 selliselt, et Mustametsa katastriüksust läbiv teeosa nihutatakse

Mustametsa katastriüksuse õuealast kaugemale (plaanidelt vaadeldes paremale (ida suunas).

Kolmas variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa teelt läbi Vahimäe kinnistu

(edaspidi tee nr 3). Vahimäe kinnistul on olemas teekoridor, kuid teele jääv küngas on liiga

järskude nõlvadega ja selle õgvendamine võib kahjustada maastikuilmet, mis on Otepää

looduspargi kaitse-eesmärgiks, ja ohustada ka tee ääres paiknevat Natura 2000 ala.

Neljas variant on juurdepääsu rajamine Märdi-Mustametsa teelt läbi Vana-Mustametsa kinnistu

(edaspidi tee nr 4). Vana-Mustametsa kinnistul paikneb metsa väljaveoks kasutatud tee, mis on

kruusapõhjaga tugevdatud. Kuigi tee on reljeefne, ei oleks takistatud tee aastaringne

kasutamine. Looduskaitse seisukohalt on see Keskkonnaameti hinnangul parim variant.

Pärast kohtu poolt paikkondliku vaatluse läbiviimist esitas Keskkonnaamet 11. jaanuari 2018

menetlusdokumendis veel juurdepääsutee viienda variandi. Vastav skeem on maakohtule

esitatud (lk 113) ja käsitleb tee kulgemist Vana-Mustametsa kinnistul kinnistu piiri lähedal

(edaspidi Tee nr 5).

3. Vana-Mustametsa OÜ (Vana-Mustimetsa kinnistu omanik) avaldas, et ei oma vastuväiteid

kinnistu piiri ääres kulgeva tee rajamisel (lk 118). Paikkondliku vaatluse käigus avaldas

esindaja, et ta ei ole nõus Teega nr 4 juhul, kui see läbib tema kinnistu õueala (lk 101 pöördel).

4. Vello Petti, kes on Otsa-Andrese kinnistu omanik, ei nõustu juurdepääsuga Tee nr 1 kaudu.

Vana vankritee on aastaringseks kasutamiseks autodele liiga kitsas (laius vähem kui 2m),

puudub teemulle ja teed pole kunagi autoliikluseks kasutatud. Ta pooldab juurdepääsu tee nr 4

kaudu. Otsa-Andrese kinnistul asuva Märdi-Mustametsa tee kasutamise suhtes Vello Petti

avaldajale takistusi ei tee.

5. Otepää Vallavalitsus on seisukohal, et osapooli tuleks suunata sõlmima kokkulepet

teeservituudi seadmiseks läbi Vana-Mustametsa kinnistu, mis oleks eeldatavasti kõige vähem

koormavam variant.

6. Mapomets OÜ kui Mäe-Märdi kinnistu omanik ei vaidle Mäe-Märdi kinnistule servituudi

seadmise vastu (lk 80).

7. U. Karik kui Künkaotsa kinnistu omanik ei vaidle Künkaotsa kinnistule servituudi

seadmisele vastu (lk 75).

MAAKOHTU SEISUKOHT

8. Tartu Maakohus otsustas 2. mai 2018 määrusega jätta avaldus Otsa-Andrese kinnistule

teeservituudi seadmiseks rahuldamata ja määrata juurdepääs Kaasiku kinnistule Restu-Sihva

riigimaanteelt üle järgmiste kinnistute: Mäe-Mardi, Künkaotsa, Otsa-Andrese, Vana-

Mustametsa. Maakohus määras juurdepääsu Kaasiku kinnistule järgmiselt:

1) juurdepääsutee algab Restu-Sihva riigimaanteelt, kulgeb olemasoleva Märdi-Mustametsa

eratee kaudu läbi Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa kinnistu vastavalt

määruse lisale nr 1;

2) juurdepääs on tähtajatu ja ööpäevaringne ning kasutamiseks jalgsi ja igat liiki sõidukitega

ööpäevaringselt piiramatu arvu kordi;

3) Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Otsa-Andrese kinnistu

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 15 eurot aastas. Tasumise tähtpäev

on iga jooksva aasta esimene mai. Tasu maksmise kohustus tekib alates kande tegemisest

kinnistusraamatusse;

4) Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud maksma Vana-Mustametsa kinnistu

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 eurot aastas. Tasumise tähtpäev

on iga jooksva aasta esimene mai. Tasu maksmise kohustus tekib alates kande tegemisest

kinnistusraamatusse;

5) Kaasiku kinnistu kaasomanikud on kohustatud oma kuludega rajama Vana-Mustametsa

kinnistult juurdepääsutee Kaasiku kinnistuni;

6) rajatava tee kaudu juurdepääs Kaasiku kinnistule on tähtajatu, ööpäevaringne, kasutamiseks

jalgsi ja igat liiki sõidukitega ning sellel liiklemisel kehtib õueala kiirusepiirang;

7) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni rajatav juurdepääsutee peab vastama

ohutusnõuetele;

8) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni rajatava juurdepääsu laius on kuni 3,2 m;

9) Vana-Mustametsa kinnistult Kaasiku kinnistuni juurdepääsu rajamise ja rajatava juurdepääsu

tee hooldamise kulud kannab Kaasiku kinnistu omanik;

Maakohus kohustas Mapomets OÜ-d, Urmas Karikut, Vello Pettit, Vana-Mustametsa OÜ-d

andma nõusolek märkuse kandmiseks vastavalt Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosade nr-d 1326940 (Mäe-Märdi), 1817640 (Künkaotsa), 1861440 (Otsa-Andrese),

461740 (Vana-Mustametsa) III jakku juurdepääsu kohta kinnistule registriosa nr-ga 1606440

(Kaasiku) selle igakordse omaniku kasuks määruse p-des 3-5 määratud tingimustel.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus ei pidanud vajalikuks Keskkonnaameti menetlusse kaasamist.

Maakohus selgitas, et AÕS § 156 järgi ei teki kinnistule juurdepääsu tagamisega avalikult

kasutatavale teelt teeservituuti asjaõigusseaduse mõttes ja kinnistusraamatusse saab kanda

märkuse juurdepääsu kohta, milleks on vajalik kinnistu omaniku nõusolek. TsÜS § 68 lg 5

alusel on võimalik tahteavaldust asendada kohtulahendiga. Eeltoodust tulenevalt jättis

maakohus avalduse teeservituudi seadmiseks rahuldamata.

Avaldajad on taotlenud juurdepääsutee saamist läbi Otsa-Andrese kinnistu ning soovivad

taastada vana vankriteed. Esitatud juurdepääsuteele on vastu Otsa-Andrese kinnistu omanik

Vello Petti. Lisaks on kohalik omavalitsus möönnud, et see ei ole kõige sobivam variant ja

Keskkonnaamet on oma seisukohas põhjalikult selgitanud selliselt rajatava tee kahjulikkust

Otepää looduspargi looduskeskkonnale ning leidnud, et ilmselt nad sellise tee rajamiseks luba

ei annaks. Maakohus nõustus Keskkonnaameti seisukohtades esitatuga. Maakohus veendus

vaatluse korraldamisel, et tee taastamine põlismetsa mahavõtmiseta ei ole mõeldav. Maakohus

nõustus vaatluse käigus antud menetlusosaliste selgitustega, et isegi kui metsa mahavõtmist ei

kaasneks, kahjustaks nii vankritee taastamine kui ka taastatud teel toimuma hakkav liiklus

põlispuude juuri ja Otepää looduspark saaks ikkagi kahjustatud.

Maakohus leidis, et Otepää loodusparki vähem kahjustav on tagada Kaasiku kinnistule

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt läbi Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-

Mustametsa kinnistute. Selle variandiga on nõustunud Keskkonnaamet ja kohalik omavalitsus

ning Mäe-Mardi, Künkaotsa ja Otsa-Andrese kinnistu omanikud. Maakohus möönas, et

juurdepääsutee läbimine Vana-Mustametsa kinnistu õueala võib kinnistu omanikku koormata,

kuid seda tasakaalustavad liiklemisel kehtivad õueala liikluspiirangud.

Avaldajad on nõustunud juurdepääsutasu maksmisega ja kuna puudutatud isikud ei ole tasu

maksmise viisile ja summale vastuväiteid esitanud, määras maakohus, et Kaasiku kinnistu

igakordsel omanikul tuleb Otsa-Andrese kinnistut läbiva tee osa eest maksta 15 eurot aastas

ning Vana-Mustametsa kinnistu igakordsele omanikule 10 eurot aastas.

Maakohus määras Kaasiku kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt selliselt, et Vana-

Mustametsa kinnistult tuleb rajada tee Kaasiku kinnistuni. Maakohus selgitas, et avaldajatel

tuleb tee rajamisel järgida EhS-i sätteid ja Kaasiku kinnistu igakordne omanik on kohustatud

juurdepääsutee kasutamisel järgima LS-i sätteid. Juurdepääsutee korrashoiu eest vastutab

Kaasiku kinnistu igakordne omanik.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

9. Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu

määruse tühistamist osas, milles määrati juurdepääs Kaasiku kinnistule Restu-Sihva

riigimaanteelt üle Mäe-Märdi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa kinnistute

selliselt, et juurdepääs algab Restu-Sihva riigimaanteelt, kulgeb olemasoleva Märdi-

Mustametsa eratee kaudu läbi Mäe-Mardi, Künkaotsa, Otsa-Andrese ja Vana-Mustametsa

kinnistu vastavalt määruse lisas nr 1 märgitule. Kaebaja palub ringkonnakohtul teha uus

määrus, millega rahuldada avaldus või saata asi maakohtusse uueks lahendamiseks. Juhul kui

juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, paluvad avaldajat tühistada maakohtu määruse osas,

mille järgi on Kaasiku kinnistu igakordne omanik kohustatud maksma Otsa-Andrese kinnistu

igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 15 eurot aastas ja teha uus määrus,

millega jätta Otsa-Andrese kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsutee kasutamise tasu

määramata.

Määruskaebuse esitajad on esitanud järgmised väited.

Maakohus on jätnud tähelepanuta asjas olulised vastuväited ja paikvaatlusel väljatoodud

asjaolud, mis takistavad määratud teevariandi kasutamist ja mille tõttu on avaldajate soovitud

teevariant otstarbekam. Maakohus on ebaõigesti lähtunud üksnes Keskkonnaameti esitatud

seisukohtadest, kuna Keskkonnaamet ei ole väidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud.

Keskkonnaamet on enda seisukohas Vana-Mustametsa kinnistul asuva metsa väljaveo tee

seisukorra suhtes toetanud pelgalt oletustele ja ei ole arvestanud teega seotud tegelikke

asjaolusid. Metsa väljaveo tee B’ ei ole sellises seisus, et seda saaks kasutada aastaringselt ning

see ei ole juba rajatud ja kruusapõhjaga tugevdatud. Teelõik B’ kulgeb pehmel savisel pinnasel

ning Vana-Mustametsa OÜ juhatuse liige kinnitas paikvaatlusel, et sinna veetud kruusa on

kasutatud üksnes teesse metsa väljaveol tekkinud rattarööbaste täitmiseks ja maapinna

silumiseks. Sealsel pinnasel korraliku ja aastaringselt kasutatava tee väljaehitamine on oluliselt

kulukam ja ressursse nõudvam, kui tee loomine mööda Otsa-Andrese kinnistul paiknevat vana

vankriteed B, mis asub tervikuna mineraalsel pinnasel. Teeosale B’ tuleks seega samuti rajada

uus tee, st ehitada täiesti uus teemulle koos külgkraavidega. Tee kulgeks sisuliselt läbi Vana-

Mustametsa kinnistu omaniku hoovi ehk läbi lõkke- ja palliplatsi, mida lapsed kasutavad suvel

igapäevaselt mänguväljakuna ja mistõttu oleks tee loomisel vaja võtta täiendavad meetmed

laste turvalisuse tagamisel. Teeosa B’ kulgeks üle mäe, mis on talvel ja kevadeti libe ja jäine,

mistõttu oleks tee kasutamine ohtlik ja tee aastaringselt sõidukõlbulikuna hoidmine keerulisem.

Keskkonnaameti ei ole oma arvamuse kohta, et teelõigu B rajamiseks ei piisaks üksnes võsa

eemaldamisest, esitatud ühtegi tõendit. Avaldajad on esitanud fotod, millelt nähtub, et lõigu B

puhul on olemas tee jaoks sobilik koridor, mis võimaldab luua 3,2-meetrise tee ilma, et

teekoridori tuleks metsamaa arvelt laiendada. Ka paikvaatluse ajal tehtud fotodelt nähtub, et

teelõigu B koridor on piisava laiusega ja vajaks vähem tööd võrreldes teelõiguga B’.

Keskkonnaameti väide, et Otsa-Andrese kinnistu puhul on tegu esindusliku metsaga, millel on

kõrge looduskaitseline väärtus ja mis on põlismets, on paljasõnaline. Kui lähtuda sellest, et tegu

on väärtusliku metsakooslusega, võib sellest järeldada, et tegemist on vana ja raieküpse metsaga

ning Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 16 lg-s 2 sätestatud tingimustel on seal lageraie

lubatud. Lageraiet on vaidlusaluse piirkonna ümbruses tehtud ka 2017. ja 2018. aastal, mistõttu

on tõenäoline, et lähiaastatel hakatakse vaidlusalusel kinnisasjal metsa majandama ja seetõttu

ei ole põhjendatud piirkonda läbiva tee taastamisest keeldumine.

Keskkonnaamet on ekslikult arvamusel, et Vana-Mustametsa kinnistul on olemas tee. Lõigule

B’ tuleks luua uus tee ja selle kasutamine ei ole põhjendatud, kuna avaldajate pakutud variant

koormaks loodust sama palju või vähem, kuid oluliselt väiksem oleks kinnisasja omaniku

huvide riive, kelle kinnisasjalt tee läbi kulgeks.

Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata paikvaatlusel saadud info. Paikvaatluse

protokollist ei nähtu, et seal oleks arutatud seda, et vankritee taastamine ja taastatud teel

toimuma hakkav liiklus kahjustaksid põlispuude juuri. Keskkonnaamet on 13. juuni 2017

seisukohas öelnud, et kui metsaraja kasutamisega teelõigul B ei kaasne tee ehitust, ei näe

Keskkonnaamet sellel sõiduautoga sõitmisel vastuolu looduspargi kaitse-eesmärkidega.

Maakohus on põhjendamatult arvestanud üksnes Otsa-Andrese kinnistu omaniku vastuväiteid

ning jätnud arvestamata nii avaldajate kui ka Vana-Mustametsa kinnistu omaniku vastuväited.

Teemulde rajamine Vana-Mustametsa kinnistule teelõigule B’, mis asub samuti Otepää

looduspargi alal, on looduslikult vähemalt sama kahjustav kui tee loomine lõigule B. Maakohus

oleks pidanud kindlaks tegema mõlema teevariandi tegelikud mõjutused ning lähtudes TsMS §

477 lg-s 7 sätestatud küsima asjas ekspertarvamust või tegema kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 2

menetlusosalistele ettepaneku ekspertarvamuse esitamiseks. Maakohus on teinud asja lõpetava

lahendi ilma, et oleks välja selgitanud kõik olulised asjaolud.

Maakohus on ebaõigesti tõlgendanud avaldajate antud nõusolekut juurdepääsutee kasutamise

eest tasumise osas. Avaldajad on avalduses selgitanud, et ei pea vajalikuks teelõigu A

kasutamise eest tasu maksmist, kuna seda kasutavad ka teiste kinnistute omanikud, kellel tasu

maksmise kohustus puudub. Kohtu määratud A’ on sama Märdi-Mustametsa tee osa, mis on

avalduses esitatud A-na. Otsa-Andrese kinnistu omanik ei ole selle kasutamise eest tasu

nõudnud. Kui juurdepääsutee asukoht jääb muutmata, paluvad avaldajad tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-i 4.3 osas. Kui kohus määrab juurdepääsutee mööda teeosa B, ei ole

avaldajatel juurdepääsutee kasutamise eest tasu maksmise kohustuse suhtes vastuväiteid.

Kui kohus avaldust ei rahulda, paluvad avaldajad alternatiivselt määrata, et Kaasiku kinnistu

igakordsel omanikul on õigus kasutada Otsa-Andrese kinnistul paiknevat metsarada ehk vana

vankriteed enda kinnisasjale pääsemiseks jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga

ööpäevaringselt piiramatu arv kordi. Keskkonnaamet on 13. juuni 2017 vastuses selgitanud, et

ei näe teelõiguna B märgistatud metsarajal sõiduautoga sõitmisel vastuolu looduspargi kaitse-

eesmärkidega, mistõttu on avaldajatel õigus taotleda metsarajal sõitmiseks kaitseala valitseja

nõusolekut juhul, kui on olemas vastav kokkulepe maa omanikuga.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

10. V. Petti vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

11. Otepää Vallavalitsus vaidleb määruskaebusele osaliselt vastu.

Maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4.1 märgitud juurdepääsutee ja avaldajate poolt taotletav

juurdepääsutee asuvad Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu piiranguvööndis, kus Otepää

looduspargi kaitse-eeskirja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on juurdepääsutee rajamiseks vajalik

Keskkonnaameti nõusolek. Keskkonnaamet on avaldanud, et ei anna luba avaldajate

taotletud tee rajamisele. Keskkonnaamet on nõustunud juurdepääsutee rajamisega viisil, mis

vastab maakohtu määratud juurdepääsuteele.

Vastuseks avaldajate seisukohale, et Vana-Mustametsa kinnistule tee loomisel ja kasutamisel

tuleb seal asuva lõkke- ja palliplatsi tõttu kasutusele võtta täiendavaid meetmeid laste

turvalisuse tagamiseks, märgib Otepää Vallavalitsus, et LS § 16 lg 1 kohaselt on liiklejad

kohustatud hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara

või keskkonda.

Otsa-Andrese kinnistu igakordsele omanikule tasu määramine tee nr 6360269 Märdi-

Mustametsa tee kasutamise eest ei ole põhjendatud, kuna see ei ole teiste tee kasutajatega

võrreldes proportsionaalne, avaldajad ei ole selleks nõusolekut andnud ning Vello Petti ei ole

selle eest tasu soovinud.

Avaldajate alternatiivse ettepaneku lubada neil kasutada Otsa-Andrese kinnisasjal asuvat

metsarada (tee nr 1) jalgsi, kergliiklusvahendiga või sõiduautoga, leiab Otepää Vallavalitsus, et

ei ole mõistlik Otepää looduspargi territooriumil ühele kinnistule mitme juurdepääsutee

rajamine.

12. Vana-Mustametsa OÜ ei nõustu mänguväljaku ja lõkkeplatsiga külgneva tee rajamisega.

See ei ole vastuvõetav mänguväljakul viibivate inimeste ohutuse seisukohalt ja teekasutusest

tingitud privaatsuse puudumise tõttu. Nimetatud tee ei ole kruusapõhjaga tihendatud nagu

Keskkonnaamet väitis ning selle kasutuselevõtmine tee-ehituse tähenduses tähendab

huumuskihi eemaldamist ja kruusaga tagasitäiteid. Vana-Mustametsa OÜ ei soovi oma kinnistu

aktiivselt kasutuses oleval alal sellist ehitustegevust ja hilisemat teekasutust. Vana-Mustametsa

OÜ on otsustanud vähendada metsa väljaveo tee laiust ja katta see puuistikutega ühtlase

metsamassiivi loomise eesmärgil. Laiusest alles jääv osa oleks vajalik vaid kergtehnikaga

liikumiseks.

13. Keskkonnaamet vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Puudub vaidlus, et Otsa-Andrese kinnistu asub Otepää looduspargi Vanamõisa-Restu

piiranguvööndis ning et Otsa-Andrese kinnistul on avaldajate soovitud tee asukohas metsamaa

kõlvik ja metsa asub seal ka looduses. Keskkonnaameti varasemad seiskohad, mis on antud

Otepää looduspargi valitsejana, on piisavalt motiveeritud, et mõista, miks kaitseala valitseja ei

luba avaldaja taotletud asukohas uue tee rajamist. Soovitud teevariandi ala ei ole perspektiivis

võimalik sõiduautoga läbida ilma teekoridori ja teemulde rajamiseta. Kui ka võsa eemaldada,

ei oleks tänane metsarada aastaringselt autoteena sihipäraselt kasutatav.

Avaldajate soovitud tee asukohas on mets väga esinduslik ja kõrge looduskaitselise väärtusega.

Kaitse-eeskiri käsitleb sellist metsa põlise metsana. Avaldajate väide, et kui tegemist on

väärtusliku metsakooslusega, võib järeldada, et lähiaastatel hakatakse seda majandama ja

teostatakse lageraie, on täiesti meelevaldne ja oletuslik. Kohus ei saa teha oletusel põhinevat

otsust rikkudes LKS §-s 30 ja kaitse-eeskirjas sätestatud uue tee rajamise keeldu läbi põlise

metsamaa, kui teed ei ole ajalooliselt olnud.

Teevariandid on kohtu poolt paikvaatlusel üle vaadatud ja on tuvastatud, et Otsa-Andrese

kinnistul paikneb mets ning teed seal ei ole. Seetõttu jääb arusaamatuks avaldajate seisukoht,

et kohus Keskkonnaamet ei ole enda väidete tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit.

Maakohus on määranud juurdepääsuks kõiki asjaolusid arvestades mõistliku teevariandi. Vana-

Mustametsa kinnistul asuv metsa väljaveoks kasutatud tee on olemas, osaliselt kruusapõhjaga

tugevdatud ja selle teelõigu kasutamisega kaasneks väikseim mõju esindusliku ja kõrge

looduskaitselise väärtusega metsamassiivile. Tee vastaks ka võimalikele tee projekteerimise

nõuetele. Otepää looduspargi maastik on vahelduv ning teid on rajatud/taastatud ka järsematele

nõlvadele, kui kõnealune teelõik. See, et juurdepääsuteed tuleb täita või muul moel hooldada,

on loomulik ja sama tuleks teha ka avaldajate soovitud variandi puhul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb olulise menetlusnormi rikkumise tõttu

tühistada ja asi tuleb saata TsMS § 659 ja § 656 lg 1 p 5 alusel maakohtule uueks arutamiseks,

sh uue paikkondliku vaatluse läbiviimiseks ja Mustametsa ja Vahimäe kinnistute omanike

puudutatud isikuna kaasamise otsustamiseks. Kuna asjas ei ole kaasatud kõiki puudutatud

isikuid, maakohus on jätnud põhjendamatult võtmata seisukoha osade juurdepääsutee

variantide osas ning on sellega jätnud määruse olulises ulatuses põhjendamata, ei saa

ringkonnakohus asja ise lahendada. Asja uuel arutamisel juurdepääsutasu määramisel peab

maakohus hindama ka avaldate määruskaebuses esitatud alternatiivset taotlust selles, et

olukorras, kus teatud teelõiku Otsa-Andrese kinnistul kasutavad ka teiste kinnistute omanikud,

kes selle eest tasu ei maksa, ei ole põhjendatud panna tasu maksmise kohustust avaldajatele

(maakohtu määruse resolutsiooni p 4.3). Määruskaebus kuulub rahuldamisele täielikult.

15. Kõigepealt märgib ringkonnakohus, et asja menetlemist on raskendanud asjaolu, et

maakohus ei ole menetlusosalistega kokku leppinud, kuidas arutatavaid juurdepääsutee variante

selgelt ja eristavalt menetlusdokumentides tähistada. Avaldajad on teevariantide eristamisel

kasutanud nii tähti kui värve. Keskkonnaamet on teevariandid nummerdanud. Avaldajate poolt

märgistamiseks kasutatavaid värve on menetlusdokumentides läbivalt keeruline jälgida, kuna

maakohus on pabertoimiku koostamisel kasutanud mustvalgeid väljatrükke, kus värvid ei

eristu. Sama märkus tuleb ringkonnakohtul teha ka maakohtu poolt koostatud

vaatlusprotokollile, mille väljatrükk pabertoimikusse on must-valge. Parema arusaadavuse

huvides tähistab ringkonnakohus menetluses välja pakutud juurdepääsutee variante järgmiselt:

Tee nr 1 – Märdi- Mustametsa pinnasteelt läbi Otsa-Andrese kinnistu ja Vana-Mustametsa

kinnistu;

Tee nr 2 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt läbi Mustametsa ja Vana-Mustametsa kinnistute;

Tee nr 3 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vahimäe kinnistu;

Tee nr 4 – Märdi-Mustametsa teelt läbi Vana-Mustametsa kinnistu ja kinnistu õueala

(pallimänguplats);

Tee nr 5 – Märdi-Mustametsa pinnasteelt kulgemisega Vana-Mustametsa kinnistul kinnistu

piiri lähedal (piiriga paralleelselt).

Juurdepääsu teede võimalik pikkus ega ehitamise maksumus toimiku materjalidest ega

kohtumäärusest ei nähtu, välja arvatud tee nr 1 osas, mille taastatava osa (ja mitte kogu tee)

pikkuseks Otsa-Andrese maaüksusel on vastavalt eelprojektile (lk 105-108) 343 meetrit.

16. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult

teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava

kinnisasja omaniku huve (vt Riigikohtu 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p

14). Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude AÕS § 156 lg 1 alusel rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05,

p 16; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 21. mai 2008. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20). Vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb

lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja

tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja

juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui

kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28).

Asjas ei ole vaidlust, et juurdepääs avaldajatele kuuluvale Kaasiku kinnistule avalikult teelt

puudub.

AÕS § 156 järgsed juurdepääsu määramise vaidlused lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131

kohaselt hagita menetluses. Täpsem menetluskord on sätestatud TsMS §-s 6181 jj. Hagita

menetluses tegutseb kohus uurimisprintsiibist lähtudes ning peab kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumisel kaaluma kõiki kohtule ettepandud võimalusi juurdepääsutee

rajamiseks arvestades sh erinevate kinnistusomanike huvidega. Käesoleval juhul on maakohus

määranud juurdepääsuks tee nr 4, mida toetasid Keskkonnaamet ja Otsa-Andrese kinnistu

omanik Vello Petti, põhjendades oma seisukohta üksnes Keskkonnaameti ja Otepää valla

toetusega nimetatud variandile. Ülejäänud teevariantide sobivuse-mittesobivust ei ole

maakohus üldse kaalunud, jättes tõendina hindamata ka Melotrix Grupp OÜ poolt koostatud

juurdepääsutee taastamise eelprojekti, mille kohaselt teekoridori ei ole vaja metsamaa arvelt

laiendada. Maakohus on jätnud täielikult tähelepanuta ka menetlusosaliste seisukohad Tee nr 5

osas, millised seisukohad esitasid menetlusosalised ja keskkonnaamet maakohtule enne asja

arutamise lõppemist. Seetõttu on maakohus rikkunud oluliselt põhjendamiskohustust (TsMS §

436).

Ka paikkondliku vaatluse käigus ei ole maakohus vaadelnud kõiki väljapakutud teevariante

nende asukohas, vaid on viibinud üksnes tee nr 1 ja tee nr 4 võimalikes asukohtades.

Paikkondliku vaatluse protokollist ei nähtu, et maakohus oleks vaatluse käigus viibinud

Kaasiku kinnistul, millisele kinnistule tuleb asja lahendamise tulemusena juurdepääs tagada.

Seetõttu ei ole maakohus saanud vaatluse käigus uurida asjaolusid, millele tuginevad avaldajate

väited teede nr 2 ja 3 sobimatuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kuigi asja materjalidest ei

nähtu teede 2 ja 3 võimalik pikkus, saab esitatud plaanimaterjalist järeldada, et nimetatud teed

oleksid lühemad kui avaldajate taotletav tee nr 1 või maakohtu määratud tee nr 4. Täiesti

arusaamatuks jääb ringkonnakohtule avaldaja seisukoht 13. veebruari 2018 kohtuistungil, et

„tee rajamine Kopsu talu kaudu ei ole sobiv, seal on talvel suusarada. Kui sinna metsa tee

tehakse, siis mul pole isegi seenemetsa kus seenel käia“ (lk 116). On teadmata, millisele

teevariandile avaldaja viitas. Maakohus ei ole seda avaldaja väidet vaatluse ja kohtuistungite

käigus ega ka lõpplahendis käsitlenud.

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on paikkondliku vaatluse läbiviimisel oluliselt

rikkunud menetlusnorme, mistõttu tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel, kui

menetlusosalised ei sõlmi asjas kompromissi, korraldada uus vaatlus.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08 selgitanud, et vaatlust korraldaval kohtunikul on suur

diskretsioonivoli, otsustamaks, mida konkreetselt protokolli kanda. Vaatlusprotokolli mõte on

kajastada kirjelduse kaudu esmajoones kohtu poolt vahetult tajutud asjaolusid.

Käesolevas asjas koostatud vaatlusprotokoll ei sisalda TsMS § 291 lg 5 nõuetele vastavat

paikkonna üksikasjalikku kirjeldust. Riigikohus on 21. märtsi 2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-

2-1-2-07, p 15) selgitanud, et TsMS § 290 mõtte kohaselt ei sisalda vaatlus endas vaadeldaval

objektil olevate isikute ütluste ärakuulamist. Küll võivad vaatlusel osalevad menetlusosalised

TsMS § 291 lg 4 järgi juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja

seisukohast olulistele asjaoludele. TsMS § 291 lg 5 teise lause järgi kantakse protokolli ka

vaatlusel tehtud menetlusosaliste märkused. Nimetatud sätte mõtte kohaselt tuleb

vaatlusprotokolli märkida muu hulgas see, kas vaatlusel osalenud menetlusosalistel on märkusi

või mitte. Praegusel juhul ei sisalda vaatlusprotokoll sellist märkust. Pärast vaatlust võib kohus

lasta menetlusosalistel ja tunnistajatel seostada kohtuistungil oma seletusi ja vaatlusprotokolli.

Vaatlusprotokoll on üks tõenditest. Käesolevas asjas sisaldab vaatlusprotokoll peamiselt üksnes

menetlusosaliste ütlusi erinevate teevariantide ja maastiku seisundi kohta. Protokollist ei nähtu,

millisest täpsest geograafilisest punktist kohus paikkondlikku vaatlust alustas. Märge „alustame

paikvaatlust Märdi-Mustametsa teelt“ ei ole juurdepääsu tee valikuga seotud asjaolude

kindlakstegemiseks tõendamise seisukohast piisav. Kohtu märkus protokollis, „liigume mööda

sinisega märgitud joont“, ei tõenda, kust kuhu ja millises suunas liigutakse, lisaks on kohus

pabertoimikusse teinud protokollist must-valge väljatrüki, mistõttu ei ole pabertoimikust

tuvastatav ka sinine joon kaardil, mida järgides väidetavalt kohus liikus. Protokolli juurde

võetud plaanil ei ole selgelt eristatavad kinnistute piirid, millele protokollis viidatakse. Kohus

ei ole paikkondliku vaatluse käigus midagi tuvastanud (näiteks mahavõetavate puude arv,

pinnase seisund, võimaliku tee kaugus palliplatsist jms). Olukorras, kus Keskkonnaamet ei

pidanud juurdepääsu tee nr 1 kaudu võimalikuks põlismetsa ja puude mahavõtmise vajaduse ja

puujuurte kahjustamise tõttu, oleks kohus pidanud paikkondliku vaatluse käigus kindlaks

tegema, mitu ja millised puud tuleks tee rajamiseks maha võtta, millised puujuured saavad

kahjustatud. Arvestades avaldajate märkusi juurdepääsuteede 2 ja 3 osas seoses suure kõrguste

vahega ja mäekaldega, tulnuks protokolli kanda kohtu poolt selles osas tajutu. Vajadusel

tulnuks kohtul teostada mõõdistusi (näiteks tee võimaliku laiuse osas) või paluda selles osas abi

spetsialistidelt. Kuna fotod vaatlusprotokollis on allkirjastamata, ei ole ringkonnakohtul

võimalik fotosid seostada protokolli kantud menetlusosaliste seletuste ja vaadeldud

teevariantidega. Määruskaebuses esitatud etteheited vaatlusprotokolli osas on osaliselt

põhjendatud.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud

paikkondliku vaatluse käigus tuvastama, et Keskkonnaameti seisukoht uue tee rajamise

vajaduse puudumise kohta Vana-Mustametsa kinnistul on ekslik (kaebuse p 2.18). Nii

Keskkonnaameti seisukoht kui ka paikkondliku vaatluse protokoll on asjas tõendid, mida kohus

peab asja lahendamisel kogumis hindama alles lõpplahendis. Küll on kohtul, arvestades

menetlusosaliste seisukohti, võimalik vaatluse käigus tuvastada tee seiskorda, vajadusel

kaasates selleks eksperdi. Eksperdi kaasamise taotluse esitamise õigus on TsMS § 293 lg 1

kohaselt aga üksnes menetlusosalistel, kes peavad arvestama asjakohaste kulude kandmisega.

Uuel vaatluse läbiviimisel tuleb maakohtul viibida ka Kaasiku kinnistul ja vaadelda kõiki

menetluses käsitlemist leidnud juurdepääsuteede võimalikke asukohti ja vaatlusprotokolli

koostamisel lähtuda TsMS § 291 lg-s 5 sätestatust.

18. Tee kui ehitise rajamisel peab arvestama ka avalik-õiguslikke nõudeid.

Asjas ei ole vaidlust, et Kaasiku kinnistu ja tema naaberkinnistud asuvad Otepää looduspargi

Vanamõisa-Restu piiranguvööndis. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 1 ja 6-8 kohaselt ei või

ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega

kõlviku sihtotstarvet, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku

ehitist, anda projekteerimistingimusi või ehitusluba. Vabariigi valitsuse 18. detsembri 2016

määrusega nr 135 kinnitatud Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 3 kohaselt on kaitseala

valitseja Keskkonnaamet ja § 17 lg 2 p 1 kohaselt on Vanamõisa-Restu piiranguvööndis ehitiste

püstitamine väljaspool õueala ja olemasolevat hoonestusala lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul, kusjuures põlisel metsamaal ja poollooduslikel kooslustel üksnes algsetel

taluõuekohtadel. Nimetatule tuginedes on Keskkonnaamet käesolevas menetluses 11. jaanuaril

2018 avaldanud, et ei anna luba avaldaja poolt 7. detsembril 2017 esitatud juurdepääsutee

eelprojektis märgitud tee rajamisele maakohtu määruses käsitletud lõigul B (st tee nr 1 Otsa-

Andrese kinnistu osas).

19. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha, milline mõju on käesolevas menetluses

Keskkonnaameti arvamusel juurdepääsutee kulgemise osas.

Avaldajatele annab õiguse nõuda neile kuuluvale kinnistule juurdepääsu avalikult teelt AÕS

§ 156. Oma olemuselt on juurdepääsutee määramine kohtus materiaalõiguslikult TSÜS § 68

lg 5 alusel kinnistuomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab

kohtumäärus, millega juurdepääs avalikule teele määratakse, kinnistuomanike kokkulepet

juurdepääsu osas. Kui Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast tuleneb, et juurdepääsutee

rajamiseks looduses ja selle kasutamiseks vajavad avaldajad ka veel Keskkonnaameti luba, siis

tuleb avaldajatel enne juurdepääsutee puuduva osa rajamist ka selline luba saada. Üldjuhul on

tee rajamiseks lubade ja kooskõlastuste taotlemine kinnistu omaniku õigus ja kohustus.

Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus ei asenda õigusaktidega ettenähtud avalik-õiguslikke

lubasid ja kooskõlastusi tee rajamiseks (vaata selles osas ka Riigikohtu otsust tsiviilasjas nr 3-

2-1-65-10). Käesolevas asjas tehtav kohtumäärus võib anda avaldajatele kinnistu omanike

asemel õiguse taotleda võõral kinnistul tee rajamiseks kõiki avalik-õiguslikke kooskõlastusi ja

lube. Keskkonnameti kui kaitseala valitseja keeldumisel nõusoleku andmisest on avaldajatel

(ja ka puudutatud kinnistu omanikel) võimalik nõusoleku andmisest keeldumine kui haldusakt

vaidlustada haldusakti vaidlustamiseks ettenähtud korras, st halduskohtumenetluses.

Käesolevas menetluses Keskkonnaamet menetlusosaliseks ei ole. Keskkonnaameti arvamus on

asjas üheks tõendiks tõendite kogumis, mida kohus peab koos kõigi tõenditega kogumis

hindama. Keskkonnaameti arvamusel kui tõendil kohtule ette kindlaksmääratud jõudu ei ole.

Kinnistud, mille kaudu avaldajad juurdepääsu soovivad, asuvad looduspargi alal, kus

ehitamisele kehtib erikord, millega kohus peab erinevate juurdepääsuteede variantide

kaalumisel arvestama. Avaldajad peavad juurdepääsu taotlemisel arvestama, et tee rajamisega

ei saa nad alustada enne, kui nad on lisaks koormatud kinnistute omanike nõusolekule, mida

saab asendada käesolevas asjas tehtav kohtulahend, saanud kätte ka kõik avalik-õiguslikud

nõusolekud. Kohus peab tegema kogu menetluse aja kõik endast sõltuva, et asja oleks võimalik

lahendada kompromissiga (TsMS § 4 lg 4). Kompromissiga saab TsMS § 430 lg 5 järgi ühineda

ka isik, kes ei ole menetlusosaline (antud juhul Keskkonnaamet kaitseala valitsejana).

20. TsMS § 6182 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjas

menetlusosalisteks avaldaja ja kinnisasjade omanikud, keda avalduse lahendamine puudutab,

samuti vaidlusaluste kinnisasjade asukoha järgne valla- või linnavalitsus. Menetlusse tuleb

kaasata kõigi nende kinnisasjade omanikud, mille kaudu juurdepääsu määramine võib kõne alla

tulla. Teevariantide nr 2 ja 3 kaalumine juurdepääsuteena eeldab Mustametsa ja Vahimäe

kinnistute omanike kaasamist menetlusse puudutatud isikutena. Kui avaldaja ja Vana-

Mustametsa kinnistu omanik lepivad asja uue arutamise käigus kokku juurdepääsus Kaasiku

kinnistule Tee nr 4 või 5 kaudu, siis puudub vajadus kaasata menetlusse Mustametsa ja

Vahimäe kinnistute omanikke.

Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et käesolevas asjas ei saa olla menetlusosaliseks Eesti

Vabariik Keskkonnaameti kaudu. Seetõttu puudub Keskkonnaametil endal õigus käesolevas

asjas määruskaebuse esitamiseks, samuti puudus maakohtul vajadus küsida Keskkonnaametilt

seisukohta avaldajate määruskaebuse osas. Isik ei ole menetlusosaline ainuüksi seetõttu, et ta

tuleb seaduse kohaselt ära kuulata või et kohus peab seda vajalikuks (TsMS § 198 lg 3).

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole asja läbivaatamisel lähtunud TsMS §-s 2

sätestatud menetluse mõistliku aja jooksul lahendamise nõudest. Avaldus on esitatud 21. juunil

2016 ning maakohus jõudis asjas lõpplahendini alles ca 22 kuu pärast. Asi ei ole olnud

mahukas, menetlusosalised ei ole teinud takistusi asjatute viivitusteta menetlemisele.

Ringkonnakohtu arusaamise kohaselt on asja arutamise venimise tinginud maakohtul selge

menetlusplaani puudumine, sh ei ole maakohus õigeaegselt tegelenud menetlusosaliste ringi

väljaselgitamisega. Perioodil 16. november 2016 kuni 3. aprill 2017 ei ole asjas

menetlustoiminguid tehtud. 29. mai 2017 kohtuistungil määras kohus protokollilise määrusega

paikvaatluse läbiviimise, kuid jättis kohalolnud menetlusosalistega vaatluse toimumise aja

kokku leppimata, määrates vaatluse aja kindlaks alles 1. septembril 2017 (lk 96), mis samuti

venitas menetlust.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tagada sujuv ja asjatute viivitusteta menetlus.

Mõistlik oleks korrastada pabertoimik ja asendada menetlusdokumentide must-valged

väljatrükid värvilistega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks